INTANIT TERVITATI SINDI LIPPUDEGA

Intan on jõudnud oma rännuteel Eestimaa üheteistkümnendasse linna – Sinti. Foto: Urmas Saard / Külauudised

Pärast ööbimist Pärnus jätkas Intan Pragi täna varahommikul teekonda Sindi linna. Koos Intaniga kõndis ka Pärnumaalt Kalli külast liitunud Katrin, kes loodab pikamaa ränduriga kaasa sammuda kuni Valgani. Neile vastu astunud nö ’Külauudiste infoveski’ kohtus ränduriga Sindi linna piiritulba all, kui ligemale 1800-st kilomeetrist oli alates Tallinnast matkatud arvestuslikult umbes 533 kilomeetrit.

Esimesed küsimused: kuidas tervis; kuidas jalad vastu peavad; kas on tulnud ka tohterdada, kas külm kipub ka nina näpistama? Kohtumise ajal näitas kraadiklaas Sindis seitset külmapügalat. Intan vastas, et ei mäletagi varasemast nii head tervist kui praegu. „Hommikuti on meel reibas ja jalad puhanud. Külm pole liiga teinud.”

Kuidas edeneb seatud ajakavas püsimine ja kas eelnevalt kaardilt mõõdetud vahemaad kattuvad tegelikkuses samade näitajatega? „Jah, olen plaanitust isegi sammuvõrra pidevalt eespool.” Selgus, et varem nimetatud 1700 kilomeetrit linnast linna – Tallinnast Tallinna – oleks täpsustatud andmetel siiski ligemale 1800 kilomeetrit.

Sindi linnapiiri tulba juures laotasime puna-sinise Sindi linna lipu täies laiuses ja pikkuses laiali, et linnapiiresse jõudmine fotole jäädvustada.

Järgmise hetkelise peatuse tegime Tammepargi servas. See on riigikantselei kingitus saja-aastasele Eesti Vabariigile ja Sindi linn oli esimene kingituse saaja. Park istutati 2018. aasta 1. mail – Sindi linna sünnipäeval.

Intani huviks oli kuulda midagi linnast, mida seni väga vähe läbitud

Edasi suundusime kõige otsemat teed linna raekoja juurde, kus ees ootasid noored Sindi gümnaasiumi vilistlased, kes on oma tegusat Sindi noortevolikogu ümber organiseerimas Tori valla noortevolikoguks. Juba kaugelt meie lähenemist märgates lehvitati väikeste käsilippudega, ikka Sindi lipu värvides. Rännumeest tuli tervitama Tori vallavanem Lauri Luur, kes kinkis ühe tillukese Sindi lipu Intanile.

Intani huviks oli kuulda midagi linnast, mida seni väga vähe läbitud. Sindi tekkis töölisasulana 1833. aastal Saia ja Tõela küla aladele rajatud kuulsa kalevivabriku ümber. Linnaõigused omistati Sindile 1938. aasta 1. mail. Pärast viimast haldusreformi on linn Pärnu maakonnas Tori valla keskus, veidi alla 4000 elanikuga.

Väärib mainimist, et meie sihtpeatuses, mis pole küll päris linna süda, avati 1937. aasta suvel Eesti Vabariigi üks moodsamaid omavalitsushooneid – Sindi raekoda. Seejuures on oluline teada, et pidulikul avamisel pidas valitsuse nimel kõne pea- ja siseministri abi August Tuulse, kes sõnavõtu lõpus teatas, et riigivanem Konstantin Päts määras Sindi alevivalitsusele 1000 krooni raekoja torni kella paigaldamiseks. Kuid segaste asjaolude, nõukogude okupatsiooni ja sõja vallapääsemise tõttu jõuti endise linnapea Marko Šorini algatusel tornikella paigalduseni alles 2013. aasta 1. mail. Vajaminev raha koguti annetuste teel. Kuna tegemist oli Pätsi ees ajaloolise võla tasumisega, nimetati ajanäitaja Presidendi Kantselei heakskiidul Presidendi kellaks.

ringi rännates püüan alati kasutada igat võimalust selleks, et kõikjal kuhugile kõrgele tõusta

Raekoja torni kaunistav sinimustvalge lipp pandi lehvima mõnevõrra varem, samuti sintlaste algatuse korras – 1. mail 2009. Intan küsis, kas saaks sellele lipule võimalikult lähedale ronida. Vallavanema lahkel loal ja juhatusel osutus see võimalikuks. „Maailmas ringi rännates püüan alati kasutada igat võimalust selleks, et kõikjal kuhugile kõrgele tõusta, olgu selleks mõni torn, kõrgehitus või mäetipp.” Kuna linnake on suurte kõrgete puudega haljastatud, siis väga palju läbi raagus puude Sindit kõrgusest ei näinud, aga elamuse sai selletagi.

Ülalt tornist vaatasid külalised raekoja esisele väljakule, kuhu kahel korral aastas – riigi sünnipäeval ja lipu päeval – kogunetakase kümnete sinimustvalgete kandelippudega pidulikule tseremooniale. Peetakse suurejoonelist paraadi peamiselt koolinoorte ja lasteaialaste osavõtul ja marsitakse läbi linna. Mõneti välja kujunenud traditsiooni jätkuks tuli täna väike seltskond sellele väljakule Intanit tervitama taas lippudega, kuid sedakorda mitte riigilippude lehvides, vaid Sindi ajaloolise lipu värvides lippudega. „Ei tea küll, et kedagi nii paljude Sindi lippudega kunagi varem tervitatud oleks,” lausus suure ajaloohuviga Marko Šorin, kes ise ei saanud täna hommikul Intanit tervitama tulla.

Tornist alla laskumise järel palus Lauri Luur linna külastajad kohvi jooma. Hommikuti Intan eriti ei söö ja selgitas, et on harjunud õhtupoolikul ühel korral päevas kõvasti keha kinnitama.

Pikemalt Intanil aega peatumiseks polnud ja vallavanem soovis rändurile „kivi saapasse”. Selle peale kostis Intan, et moodsam ütlemine olevat nüüd „kivi varba otsa”. Lisaks rääkis vallavanem, et temagi eelistab võimalikult palju kõndida. „Koolitee oli mul kogu aeg neli kilomeetrit ja selline pikka maad kõndimine jäi kuidagi külge. Oleks isegi hea, kui saaks mingil kombel vallavanema tööd teha kõndides, mitte kabinetiga ennast piirates.”

Sindist lahkudes rääkis Intan tänulikult suurepärasest ja meeldejäävast vastuvõtust, mille osaliseks ta väikelinnas sai.

Päeva lõpuks peab Intan jõudma Ristikülasse. Homme suundub ta Ristikülast edasi Kilingi-Nõmme ja sealt Läti piiri lähedale, Viljandi maakonna edelanurgas asuvasse Mõisaküla linna.

Lisaks eelnevale ülevaatele midagi täiendavat Sindist ja võibolla ka Intanit edaspidi inspireerivat.

Sindit on läbinud varemgi mitmesugused ilmarändurid. Näiteks 2019. aasta septembris peatus Sindis nooremapoolne sakslanna Kathrin Hofmann, kes oli eelnevalt juba üheksandat nädalat olnud Eestist teel Saksamaale, kaaslasteks truud neljajalgsed sõbrad, kellest neli siberi husky tõugu ja üks lihtsalt tubli krants.

2012. aasta novembris külastas Sindi linna ja linnapead Marko Šorinit Jaanus Käkk, kes oli võtnud nõuks külastada kõiki Eestimaa linnu ja tutvuda lähemalt linnapeadega. Temagi kavatses Sindist järgmisena Kilingi-Nõmme jõuda, ainult selle vahega, et erinevalt Intanist ei liikunud ta jalgsi matkates.

Tervitused ja jaksu Intanile, mine tea ehk mõnel nädalavahetusel kohtume ka

Este Maidle tegi eile Facebooki postituse koos veerandsaja fotoga ja kirjutas, et alustas tänavu jaanuari algupoolel kõnniretki mööda Sindi tänavaid eesmärgiga käia läbi kõik Sindi tänavad, põigud, teed ja puiesteed. „Alustasin kodusest Viira tänavast ja jõudsin tänasel päikselisel päeval kaugemaisse punkti Kalda tee lõppu, kust algab Paikuse. Huvitav oli. Kuigi aja jooksul olen Sindi linnas päris palju ringi kõndinud, oli siiski selliseid nurki, kuhu ma seni sattunud polnud ja tänavaid, mida seni ei tundnud. Nüüd võin öelda, et ma peaaegu tunnen Sindit.”

Veel rääkis Este, et jälgib huviga Intani ettevõtmist ja liikumist teel. „Kahjuks olen tööl. Kui ta oleks eile Sinti jõudnud, saanuks talle vastu minna ja ehk oleksin ka natuke kaasa kõndinud. Aga mina ennast päris ränduriks ei pea, hulgun lihtsalt oma lõbuks siin-seal ringi. Tervitused ja jaksu Intanile, mine tea ehk mõnel nädalavahetusel kohtume ka,” lausus Este.

Urmas Saard

Samal teemal:

49 PÄEVAGA JALGSI LÄBI KÕIGI EESTI LINNADE

One thought on “INTANIT TERVITATI SINDI LIPPUDEGA”

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga