Harjumaa

Noor Meister tuleb taas

Ehituspuusepad võistlemas möödunud aastal võistlusel "Noor Meister". Foto: Tallinna Polütehnikum — Ehituspuusepad võistlemas möödunud aastal võistlusel “Noor Meister”. Foto: Tallinna Polütehnikum

Vähem kui nädal on jäänud kutsehariduse suursündmuseni Noor Meister 2014, mis toimub 7.–8. märtsil. Kaheks päevaks koondub Tallinnasse Eesti Näituste messikeskusesse kogu Eesti kutseharidus.

Noorel Meistril toimuvad kutsemeistrivõistlused 24 alal, kus mõõtu võtavad rohkem kui 300 kutseõppurit ning selgitatakse välja parimatest parimad. Esindatud on kõik Eesti maakonnad, enim võistlejaid tuleb Harju-, Tartu- ja Pärnumaalt.

SA Innove kutsemeistrivõistluste valdkonna juht ja suureürituse ellukutsuja Tõnis Arvisto ütleb, et Noor Meister motiveerib paljusid kutseõppureid ning innustab ka neid noori, kes alles mõtlevad oma tuleviku ning valikute üle. Tema selgitusel oli tänavu viiendat korda toimuva Noore Meistri kutsevõistluse ajendiks muuta kutseharidus noorte hulgas populaarsemaks.

Lisaks võistlustele on suurüritusel avatud 10 töötuba, kus iga huviline saab oma käega proovida erinevaid ameteid ja töövõtteid. Noored juuksurid õpetavad tegema moodsaid soenguid, tervise töötoas saab selgeks esmaabivõtted, robootika huvilised saavad uudistada kaugjuhitavaid roboteid ja autofännidel avaneb võimalus lausa auto värvimises kätt proovida!

Kutseharidusemessil osalevad 32 ametikooli üle Eesti, kelle käest saab küsida infot huvitavate erialade kohta. Lisaks hoiab tuju üleval meeleolukas lavaprogramm.

Noorele Meistrile tasub tulla kindlasti kooli lõpetajatel, aga oodatud on ka kõik teised huvilised. Sissepääs suursündmusele Noor Meister 2014 on kõigile TASUTA!

Uuri lähemalt www.noormeister.ee ja tule kohale!

Liina Liiv

Suur tantsupäev Eesti rahvatantsu suurmehe Kristjan Toropi 80. sünniaastapäeval

Kolmapäeval, 5. märtsil oleks folklorist, tantsukoguja ja õpetaja ning rahvakunstiansambli Leigarid esimene kunstiline juht Kristjan Torop saanud 80 aastaseks.

Sel päeval toimub Eesti vabaõhumuuseumis pärimustantsu päev. “Kristjan Torop oli see mees, kes lavale kippunud eesti rahvatantsijatele meenutas, et rahvatants pole loodud teistele näitamiseks, vaid tantsitud möödunud aegadel talurahva seas tantsumõnu või mõne tähtsamagi eesmärgi pärast. Folkloorikogudest ja -teadjatelt õpitu esitamine nõnda, et kohaliku pärandi tähendusrikkus säiliks ning kõnetaks ka võõrast, oli Toropi töö põhiliseks sisuks ja väljakutseks,” selgitab praegune Leigarite kunstilise juhi assistent Sille Kapper ja tutvustab 5. märtsi päevakava:

“Tantsuhuvilistele inimestele jätkub tegevust kogu päevaks: alates kella 11 saab osa võtta õpitubadest ning kell 19 algab simman Kolu kõrtsi tallis. Õpitubades on võimalik osa saada nii Eesti, Leedu, Läti kui Poola tantsijate oskustest, iga õpituba kestab umbes ühe tunni.

Eriline sündmus leiab aset kell 17:30, kui vabaõhumuuseumis Sassi-Jaani talu värava juures avatakse Kristjan Toropile pühendatud pink. Pingi idee autoriks ja teostajaks on Ürgleigarite rühm – Toropi vanimad õpilased ja mõttekaaslased.”

MTÜ Rahvakunstiselts Leigarid

Padise kloostris esineb Eivør Fääri saartelt

16. ja 17. mail esineb “Ühe lossi hääled” sarja raames Harjumaal Padise kloostris Eivør Fääri saartelt ja Unenäopüüdjad Eestist.
Uksed avatakse kell 19.

Eivør on haruldaselt ilusa ja jõulise lauluhäälega lauljatar, instrumentalist ja laulukirjutaja. Teda on kirjeldatud kui “ehedat viikingite kuningannat”, kelle muusika on “valusalt kaunis”. Oma muusikukarjääri alustas Eivør juba 13-aastasena võites Fääri televisioonis lauluvõistluse, esimene album ilmus 3 aastat hiljem. Tänaseks on 12 albumit välja andnud Fääri saarte kultuuritraditsioone aus hoidvast lauljatarist saanud ülemaailmselt tunnustatud lauljatar/helilooja. Eivør on pärjatud mitmete väärikate muusikaauhindadega Taanis, Islandil ja Fääri saartel sealhulgas parim naislaulja, parim album, parim sooloartist, aasta laul jne.

Eesti muusikute väärikust esindavad Allan Vainola & Unenäopüüdjad, keda iseloomustab sügav ja unistav tundlikkus, balansseerimine reaalsuse ja unenäolisuse piirimail. Esiplaanil on meloodilisus, mida aitab rõhutada omanäolise lähenemisega mängitud akordion. Lood on tulvil sisemistest rütmidest ja pingetest.

Piletid Piletilevist!

Ühe lossi hääled Facebookis!Kontserti toetavad Padise vald ja Vina Maipo.

Noortebänd Progress esitleb debüütalbumit “Pillipuhujad”

Noor Eesti bänd Progress esitleb oma värskelt valminud debüütalbumit “Pillipuhujad” . Kontserdid toimuvad 6.03.2014 Tallinnas lokaalis Sinilind ja 12.03.2014 Tartus Genialistide Klubis algusega kell 22.

Progress on viieliikmeline vanakooli progressive-rock’i viljelev Tallinnast pärit kollektiiv. Bändi loomingut ja kõla iseloomustavad märksõnad eestikeelne lüürika, saksofon, elektriorel.

Aastal 2012 võttis Progress osa Noortebändi konkursist, kus jõuti ainsa eestikeelse bändina finaalvooru. Züriiliikme Lenna Kuurmaa sõnade kohaselt oli muusikas tunda aastatetagust hõngu. Nüüd, poolteist aastat hiljem, on valminud debüütalbum “Pillipuhujad”. Progressi soojendab Sinilinnus ansambel Wigla, esitades regilaulu tänapäevases võtmes.

Kuidas pildistada integratsiooni

Olena Kovpak, Ilona Smuškina ja Valentina Afanasjeva. Foto: etnoweb.ee

5. märtsil kell 16 avatakse Tallinnas Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Olena Kovpaki fotonäitus “Integratsioon ON piltides”.

Näitusel on eksponeeritud 30 portreefotot, mis näitavad Eestis elavate immigrantide elu. Igaüks on läbinud oma integreerimisteekonna, ületades raskusi ja rõõmustades edusammude üle, leides uusi sõpru ja luues perekonda. Iga foto on väljendusrikkalt jäädvustatud hetk immigrandi elust Eestis.

«Tahtsime jäädvustada ja näidata väga mitmekülgset Eestit. Fotodel saab näha Eestis elavaid albaanlasi ja liivlasi, aga ka ameeriklasi ja sakslasi, kes on leidnud siin oma teise kodumaa,» ütleb projekti «Integratsioon ON piltides» juht Valentina Afanasjeva.

“Töö oli väga huvitav, aga ka üsna keerukas, kuna pidi näitama inimest vaid ühel fotol – kes ta on, millised on tema mõtted ja sisemaailm. Loodan, et see mul õnnestus,» lisab fotograaf Olena Kovpak.

Näituse avab Ukraina suursaadik Viktor Kryzhanivsky ja see jääb avatuks 26. märtsini. Ukraina Noorsoo Liidu Eestis projekti «Integratsioon ON piltides» toetavad Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed. Koostööpartneriteks on Valgevene kultuuriühing Ljos ja ajakiri Tallinn.

Tallinnas tuleb keeleõppe arendamise teemaline konverents

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) kutsub huvilisi 5. märtsil Tallinna Tehnikaülikoli Tudengimajja eesti keele õppe arendamise teemalisele tasuta konverentsile.

Konverents keskendub Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi “Keeleõppe arendamine 2011–2013” toimunud tegevuste kokkuvõtete tutvustamisele. Ühtlasi jagatakse infot käesoleval aastal korraldavate tegevuste kohta. Lisaks tutvustab Haridus- ja Teadusministeerium järgneva programmiperioodi tegevusi ja eesmärke.

“2014. aastal on ESFi-i toel tulemas mitmeid kutseharidussüsteemile suunatud tegevusi nagu näiteks kutseõppurite täiendav eesti keele õpe, kus õppevorm ja viis valitakse õppeasutuste endi ettepanekuid silmas pidades ning kus individuaalne lähenemine õppijale on võimalikult suur,” kommenteeris MISA elukestva õppe üksuse juht Jana Tondi.

Tondi sõnul on tänavu tulemas veel ka kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolitused, stažeerimine ja nõustamissüsteemi arendamine ning populaarse erialakeele portaali kutsekeel.ee arendamine.

Oma kogemusi eesti keele õppimise kohta jagavad programmi erinevates tegevustes osalenud inimesed.

Tasuta konveretsil osalemiseks on vaja end eelnevalt registreerida hiljemalt 27. veebruaril SIIN! Samalt veebiaadressilt saab lisainfot ka transpordi korralduse ning programmi kohta. Konverentsi korraldamist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmi “Keeleõppe arendamine 2011–2013” toel.

Eesti Muusika Päevad tutvustavad Tallinn Music Weekil eesti nüüdismuusikat

Eesti Muusika Päevad korraldavad tänavu 28. ja 29. märtsil Tallinn Music Weeki raames kaks esitluskontserti, mis tutvustavad praeguste eesti heliloojate muusikat siinsele publikule ja loovad ka uusi rahvusvahelisi kontakte. Esimest korda toimub koostöökontsert Rootsi festivaliga Göteborg Art Sounds, mille eesmärk on lähendada nüüdismuusikat teiste muusikstiilidega.

Mustpeade majas toimuval Eesti Muusika Päevade esitluskontserdil saab reedel, 28. märtsil kell 19 kuulda René Eespere, Mirjam Tally, Märt-Matis Lille, Arash Yazdani, Marianna Liigi, Mariliis Valkoneni ja Weekend Guitar Trio muusikat. Mustpeade majas toimuva esitluskontserdi kunstilised juhid on helilooja Erkki-Sven Tüür, Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder ja Eesti Muusika Infokeskuse juht Evi Arujärv. Nende valik võimaldab igal aastal saada ülevaate eri põlvkondades eesti heliloojate loomingust, kes parasjagu aktuaalsed, sealjuures väga heade eesti muusikute esitustes.

Lisaks juba traditsiooniks kujunenud heliloojate autorikavadele keskenduvale esitluskontserdile korraldab Heliloojate Liit laupäeval, 29. märtsil kell 20 Rotermanni kvartali Uues jahulaos koostöös Rootsi festivaliga Göteborg Art Sounds (GAS) esitluskontserdi, kus nüüdismuusika saab kokku improvisatsiooni ja jazzmuusikaga. Kontserdi kuraator on GAS Festivali kunstiline juht, rootsi helilooja ja helikunstnik Staffan Mossenmark, kes on oma paljude eksperimentaalsete teoste hulgas loonud näiteks Kontserdi 24-le jäätiseautole ning Kontserdi 100-le Harley Davidsoni mootorrattale. Loe edasi: Eesti Muusika Päevad tutvustavad Tallinn Music Weekil eesti nüüdismuusikat

Algab avatud koolitus kogukonna terviseveduritele

Veebruarist saab alguse tervisevedurite koolitus, mille eesmärgiks on koolitada ja nõustada inimesi, kes oma kogukonnas, piirkonnas või sõpruskonnas terviseõhtuid, grupiprotsesse, terviseteemade arutelusid või muud taolist läbi viia soovivad. Koolitus on mõeldud ka neile, kes tahaksid rohkem kogukonna tervisedendusse panustada.

Koolitus toimub perioodil veebruar-mai käesoleval aastal, viies osas, nädalavahetuseti, algusega 15. veebruar.

Koolituse käigus saab ülevaate nii peamistest tervise alustaladest kui ka sellest, kuidas võimalikult lihtsalt ja kiirelt nii enda kui ka enda poolt nõustatavate inimeste elustiili muudatusi sisse viia. Samuti on eraldi moodul nn ärimudeli kohta, teisisõnu räägitakse sellest, kuidas tervisesündmuste korraldamisest endale lisasissetuleku võimalus välja kasvatada.

Suurim rõhk on tervisekäitumisega seotud grupiprotsesside juhtimisel ja sellel, kuidas oma kogukonnas inimesi kaasata, kuidas neid motiveerivalt nõustada ja seeläbi tervisekäitumist parandada. Koolitustel jagavad kogemusi ka juba varasemalt sarnase koolituse läbinud tervisetoetajad.

Lektoriteks on mitmed tuntud ja armastatud õpetajad mitmelt poolt üle Eesti, näiteks taimetark ja kogukonnatervise eestvedaja Mercedes Merimaa, positiivse psühholoogia õpetajaMarina Paula Eberth, jooksu-ja shindoguru Kristjan Puusild, coach ja nõustaja Kairi Rebane, tervisenõustaja ja terapeut Kaia-Kaire Hunt jpt.

Koolitus toimub Nelijärve Puhkekeskuses.

Esimene koolituskord keskendubki elustiili muudatustele ja sellele, kuidas inimesi nii individuaalselt kui grupiviisiliselt toetada oma tervisekäitumist mutma.

Täpsem info: http://uustervis.ee/koolitused, Kristel Aija, kristel.aija@gmail.com, telefon: 5664 2216.

Head tervist soovides!
Uus tervis meeskond

RMK peamajas avatakse konkursi “Aasta Puitehitis” võidutööde näitus

Olete oodatud esmaspäeval, 10. veebruaril kell 12 Aasta Puitehitise konkursi võidutööde näituse avamisele Riigimetsa Majandamise Keskuses (Tallinn, Toompuiestee 24). Näitus tutvustab viimase kümne aasta puitarhitektuuri paremikku.

RMK uue peahoone fuajee pakub nauditavat ja rahulikku keskkonda näitusega tutvumiseks. Näitusele on välja pandud tänavu 12. korda toimuva konkursi “Aasta Puitehitis” esimese 10 aasta võidutööde fotod. Eesti arhitektide loodud silmapaistvaid puitehitisi esile tõstes soovib konkursi korraldaja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit näidata puitmaterjalide kasutamise võimalusi ehituskunstis.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu Puuinfo programm on kümneaastase tegutsemise jooksul pidevalt meelde tuletanud puidu voorusi ja selles peituvaid võimalusi, jaganud teadmisi ja inspiratsiooni, et puidust ehitamisest saaks eestlaste loomulik elamise viis.

Näitust saab külastada tööpäeviti kell 9-18 ja see jääb avatuks kuni märtsi lõpuni. Näitus on tasuta.

Tuleb turvalise interneti konverents

Meriton Hotell Tallinna Konverentsikeskuses toimub 11. veebruaril 2014 algusega kell 09:30 „Targalt Internetis“ projekt

i raames Turvalise Interneti päeva konverents „Nutikalt netis – hoia ennast ja oma raha!“, kus võetakse luubi alla erinevad IT- ja mobiilsideteenused ning pakutakse lahendusi küsimusele, kuidas turvaliselt tarbida internetiteenuseid.

Konverentsil räägitakse mobiiliäppide varjatud külgedest, samuti sellest, kuidas jälgida, et pangakaardid ei hakkaks elama oma elu. Lisaks tuleb jutuks mobiil-ID kasulikkus ja mis on „õngitsemine“.

Esinejate hulka kuuluvad teiste seas nii tunnustatud IT-turvalisuse spetsialistid, samuti Kaitseliidu küberkaitse üksuse ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajad. Kohal on ka telekommunikatsioonifirmade ja pankade esindajad, kes ekspertpaneelis vastavad publiku küsimustele. Üritust modereerib tehnoloogiaajakirjanik ning Digitunni saatejuht Mart Parve.

Kõigil konverentsil osalejatel on võimalus kohapeal sõlmida tasuta mobiil-ID leping ning see ka koheselt aktiveerida.

Konverents on tasuta.

Kõige pisematele konverentsikülalistele on avatud lastehoid.

Osalemiseks registreeri siin.

Loe edasi: Tuleb turvalise interneti konverents

Corelli Music alustab homme juubeliaastat Maestra Ester Mägi sünnikodus

Kontserdiagentuur Corelli Music tähistab alanud aasta märtsis 10. sünnipäeva ning alustab juubeliaastat omapärase kontserdiga “ESTER MÄGI. Lugu vanalinnast” Toompea muusikasalongis homme, 28. jaanuaril kell 19. Maestra Ester Mägi sünnikodus teeb ansambel Corelli Consort koos külalismuusikutega heliloojale muusikalise kummarduse ning kannab ette tema partiita “Vanalinn”.

Eesti auväärseim naishelilooja Ester Mägi (1922) on sündinud ja kasvanud Toompeal endises Stackelbergide linnapalees. Majas asub praegu Tööandjate Keskliit ning sealses kaunis saalis on Corelli Music palju kordi korraldanud Toompea muusikasalongi kontserte. Siit tekkiski mõte, et helilooja lapsepõlvest, mis möödus Toomkiriku kellahelinat ja orelimängu kuulates, inspireeritud partiita “Vanalinn” saaks ettekande just selles majas. Salongik ontserdil põimuvad iidse Tallinna südames asuvas Toompea ajaloolises hoones kaasaegne helilooming ning mälestused muusikast.

Partiita “Vanalinn” tõi 19. jaanuaril 1988 Estonia kontserdisaalis esiettekandele ansambel Barocco Revaliensis, mille koosseisu kuulusid Samuel Saulus (flööt), Lille Randma (klavessiin), Ülo Kaadu (viiul), Urmas Vulp (viiul), Andrus Järvi (vioola), Allar Kaasik (tšello) ja Mati Lukk (kontrabass).

28. jaanuaril 2014 esitavad teose Oksana Sinkova (flööt), Ene Nael (klavessiin) ja a nsambel Corelli Consort: Urmas Vulp (I viiul, külalisena), Mail Sildos (II viiul), Martti Mägi (vioola), Villu Vihermäe (tšello) ja Matti Lukk (kontrabass). Toreda järjepidevusena osalesid Urmas Vulp ja Mati Lukk ka esiettekandel. Partiitast teeb uue salvestuse Klassikaraadio. Loe edasi: Corelli Music alustab homme juubeliaastat Maestra Ester Mägi sünnikodus

Kooriühing jagab laupäeval aastapreemiad

Laupäeval, 25. jaanuaril 2014 kell 15 toimub Estonia kontserdisaalis Eesti Kooriühingu aastakontsert „Päikese poole“ ja aastapreemiate üleandmine.

2013. aasta koorivaldkonna parimad tehakse teatavaks 13 kategoorias – aasta koor, puhkpilliorkester, dirigent, orkestridirigent, noor dirigent, dirigent-muusikaõpetaja, aasta toetaja, korraldaja, aasta kooriplaat, koorihelilooja, tegu, koostööpreemia ja üksmeelepreemia. Nominente on kokku 87.

Kooriühingu esimehe ja kontserdi kunstilise juhi Raul Talmari sõnul on kultuuri võrreldud püramiidiga, mille tipu kõrgus sõltub aluse suurusest. „Kooriühingu aastakontserdil tunnustatakse neid, kes koori- ja orkestrimuusika püramiidi tipus möödunud aastal silma paistsid,“ sõnas Talmar. Lisaks Kooriühingu aastapreemiatele saavad kultuuriministeeriumi tänukirjad need dirigendid, kes on aasta jooksul saavutanud kõrgeid kohti vabariiklikel ja rahvusvahelistel konkurssidel. Samuti antakse üle Gustav Ernesaksa, Uno Järvela ja Heino Kaljuste fondi preemiad. Loe edasi: Kooriühing jagab laupäeval aastapreemiad

Audevälja inimestel sai omavalitsuse omavolist kõrini

MTÜ Audevälja Arenduskeskus kaebas 17. jaanuaril kohtusse Padise vallavolikogu otsuse kiita heaks üle 13 hektari suuruse uue Tatramäe kruuskarjääri kaevandusluba, sest vald ei arvestanud nõusoleku andmisel kohalike elanike huvidega piisavalt.

Audevälja piirkonna elanikud on võidelnud oma kodupaiga looduse terviklikkuse eest ja uute karjääride rajamise vastu visalt üle viie aasta. Ebavõrdse võitluse kronoloogiat Tatramäe suure karjääri vastu näed siin – https://docs.google.com/file/d/0B-2quI3U2I3KX3NVaDh6OUx4enc/edit

Kohalik omavalitsus on riigimetsa rajatavast karjäärist rahalootuses huvitatud, ka on karjääri arendaja Padise vallavolikogu ja keskkonnakomisjoni liige. Audevälja inimesed saavad ehituskruusa vajadusest väga hästi aru, kuid küla keskel ühe kilomeetri raadiuses on juba 3 tegutsevat karjääri 23,95 hektaril ja järjekordse suure karjääri rajamine enne Audevälja küla teiste karjääride ammendamist ja rekultiveerimist ei ole jätkusuutlik ning ületab taluvuse. Uue karjääri rajamisega häviks ka külarahva jaoks oluline, põlise teedevõrgustikuga metsaala.

Kui tahad olla Audevälja inimeste toetajaks ja aida neil koguda 2700 eurot kohtu- ja advokaadikuludeks, siis väljenda oma tahet annetades MTÜ Audevälja Arenduskeskus arvele Swedbank 221021989183.

Kõigi toetajate tänuüritus toimub vastlapäeva paiku Tatramäel. Võtame Sinuga ühendust, kui teed ülekande ja saadad sõnumi ”Toetatud!” e-posti aadressile a.arenduskeskus@gmail.com.

Allikas: MTÜ Audevälja Arenduskeskus

Saastekvoodi eest hangitakse lisaks 4 trammi

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks korraldusemuudatuse, millega ostetakse praegustest lepingutest üle jäänud saastekvoodi rahaga veel neli uut keskkonnasäästlikku trammi, kokku soetatakse uusi tramme 20, seisab Keskkonnaministeeriumi pressiteates.

Lisatrammid hakkavad sõitma 3. liinil, Tondi ja Kadrioru vahel. Juba varem on Eesti ja Hispaania Kuningriigi vahelise kokkuleppe raames hangitud 16 keskkonnasäästlikku trammi, mis hakkavad teenindama 3. ja 4. liini reisijaid.

“Tallinna trammiliikluse kaasaegseks muutmiseks on riik investeerinud kokku üle 70 miljoni euro – nii moodsatesse trammidesse kui taristu värskendamisse. Kaks keskset ja südalinna läbivat liini saavad tänu sellele mugavaks ja keskkonnahoidlikumaks. Eesmärk peab olema aga muidugi kõikide Tallinna trammiliinide toomine eelmisest sajandist kaasaega ja ühe trammiliini pikendamine lennujaamani,“ ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Lisaks muudetakse ka linnaliinibusside meedet, et soetada kolme hübriidmootoriga bussi asemel kolm maagaasil töötavat bussi. Kokku ostetakse kvoodirahade eest 10 maagaasi bussi ning need lähevad Pärnusse ja Narva.

Eestil on Hispaaniaga eelnevalt sõlmitud kaks saastekvootide ostu-müügi lepingut, mille raames viiakse ellu neli erinevat süsinikdioksiidi emissiooni vähendavat programmi.

Esimese lepinguga soetati 110 ökonoomset diiselbussi ning 10 maagaasibussi ja toetati ka kahe tuulepargi püstitamist. Teise lepinguga hangitakse Hispaania firmalt CAF kokku 20 uut keskkonnasõbralikku trammi.

Tallinna trammiliikluse taristu kaasajastamist ja keskkonnasõbralikumaks muutmist toetab riik SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Tänu projektile vähenevad trammitaristu hoolduskulud ning luuakse eeldused uute, keskkonnasõbralikumate trammide kasutuselevõtuks.

Vääna-Jõesuus saab teritada puutööriistu

1. veebruaril toimub Vääna-Jõesuus meistrikoolitus traditsiooniliste puutööriistade teritamises. Koolitust viib läbi Andres Ansper, kes on Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala õppejõud.

Kursus algab kell 12 ja kestab kuus tundi. Ürituse toimumise kohaks on Vääna-Jõesuu kool (Hiie tee 21, Vääna-Jõesuu küla, Harku vald).

Osalustasu: 20 eurot (kursus toimub kui registreerujaid on vähemalt 10)

Kursuse sisu: 2h teoorialoengut teemadel abrasiivmaterjalid, teritusnurgad, puidu omaduste ja töövahendite disaini vahelised seosed. 4h tutvustatakse ja praktiseeritakse erinevaid teritusvahendeid ja võtteid, alates kõige lihtsamatest ja odavamatest kodus valmistatavatest süsteemidest kuni lintlihvide, vesikäiade ja erinevate rakisteni. Läbi võetakse tööriistad: kirves, nuga, peitel, höövel, võimalusel ka oherdid/puurid ja käsisaed.

Lisainfo ja registreerumine: Priit Mägi, priit.magi@online.ee, tel. 5537604

Ellerhein kohtub Hilaroga

Pühapäeval, 12. jaanuaril kell 16 toimub Võru Kandles kontsert: Ellerhein kohtub Hilaroga.
Esinevad tütarlastekoor Ellerhein ja segakoor Hilaro, dirigendid Ingrid Kõrvits ja Silja Otsar.
Tütarlastekoori Ellerhein eelkäija, Tallinna linna lastekoor, loodi 1951. aastal professor Heino Kaljuste poolt, kes juhatas ja suunas koori kunstilist käekäiku oma elu lõpuni. 1970. aastast töötas koori juures dirigendina Tiia-Ester Loitme. Tänaseks on Ellerheinast saanud kooristuudio, kuhu kuuluvad mudilaskoor, lastekoor ja tütarlastekoor. Alates 2012 septembrist on tütarlastekoori Ellerhein dirigent Ingrid Kõrvits. Koormeister ja solfedžoõpetaja on Ülle Sander, vokaalpedagoog Vilja Sliževski, kontsertmeister Sten Heinoja. Koori repertuaar koosneb nii klassikalisest kui tänapäevasest koorimuusikast väljapaistvatelt heliloojatelt üle maailma.
Segakoor Hilaro on asutatud 1991.aasta 29. aprillil. Koori muusikalise taseme kujundamise ning repertuaarivaliku eest on kogu Hilaro tegutsemise aja jooksul hoolt kandnud dirigent Silja Otsar.
Muusikaliselt püüab Hilaro pakkuda kuulajatele mitmekesist valikut. Vaheldusrikkust musitseerimisse on toonud koostöö solistidega Maris Liloson, Kait Tamra, Ivo Linna ning Võru muusikakooli keelpilliorkestri ja Võru sümfooniaorkestriga Jaan Randvere juhatusel.
Kätlin Hoop

Kolmapäeval algavad Pärnu Nüüdismuusika Päevad 2014

Seekordsete Pärnu Nüüdismuusika Päevade teemaks on PERFORMATIIVSUS. Kolmapäevast laupäevani Tallinnas ja Pärnus toimuv teaduskonverents Musical Form: Mapping the Territories toob Eestisse muusikalise vormi olulisemad uurijad kogu maailmast.

Alates neljapäevast toimuvad Pärnu keskraamatukogu saalis, Pärnu raekojas, Endla teatri KÜÜN-is ning Pärnu Vanalinna põhikoolis
kontserdid. Pärnu Nüüdismuusika Päevad lõpevad laupäeval performance-iga Tervise Paradiisi veekeskuses.

Kui kavas ei ole märgitud teisiti, on sissepääs Pärnu Nüüdismuusika Päevadele tasuta. Täpsem kava, sealhulgas ajakava, info esitatavate teoste, esinejate, loengute ja arutelude kohta leidub Eesti Arnold Schönbergi Ühingu kodulehel http://www.schoenberg.ee

Allikas: Eesti Arnold Schönbergi Ühing

Tabasalus toimub loeng toidumetsadest

15. jaanuaril kell kell 18.00 toimub Tabasalu kohvikus Rohujuur loeng toidumetsadest, mille olemust ja rajamist tutvustab ning toob hulgaliselt näiteid maailma eri paigust permakultuuri huviline, permakultuur.ee looja Allan Laal. Loeng on osa sarjast „Mets kui tervendav aed“, mida korraldab MTÜ Tervendavad Aiad.

Üritus on tasuline. Pilet on pensionäridele ja õpilastele 5 eurot, teistele 8. Vajalik on eelregistreerimine 503 7504 või tervaiad@gmail.com.

Mahetooted on leidnud eestlaste toidulaual kindla koha

Hiljuti avati Norde Rimis juba neljas kodumaiste mahetoodete kauplus Talu Toidab. Vähem kui kahe aastase tegevusaja jooksul on talupoodides esindatud kohalike tootjate hulk kahekordistunud.

Talu Toidab kaupluste eestvedaja ning hiljuti Eesti parima mahetootja tiitliga pärjatud Margus Lille sõnul on talupoodides praegu müügil 85 kodumaise tooja mahetoodang. „Seda on kaks korda enam kui esimese poe avamisel. Talupoodide käive on sel aastal võrreldes 2012. aastaga kasvanud enam kui poole võrra. See näitab, et eestlaste toidulaual on kodumaised mahetooted leidnud kindla koha.“

Kõige populaarsemad tooted talupoodides Talu Toidab on mahe- ja vutimunad, mahetoorpiim ja -taimeteed. Puu- ja köögiviljadest on lemmikud Ojametsa talu porgandid, õunad ja mahesibul. Lille sõnul on inimestel suur huvi ka sealiha ning maheveise- ja mahetalleliha vastu. „Väga hästi läheb ka hiljuti lettidele lisandunud erinevatel maiustustel,“ täiendas Lille.

Saabuvate pühadega seoses soovitab Lille sõpradele ja perele kingituste soetamiseks sammud talupoodi seada. „Lisaks tavapärasele mahedalt kasvatatud toidukaubale leiab talupoodidest ka erilisi maiustusi ja lisandeid, mis sobivad jõuluvana hästi kingikotti – Allew Magusameistrite ökošokolaadid ja kommid, Loodusväe mahetatraküpsised ja glögi, erinevad mahemeetooted, Mustjala Mustard sinepid ning Kodusahvri mahemurakamoos,“ sõnas ta.

Talu Toidab talupoed asuvad Haabersti, Mustakivi ning Ülemiste Rimides. Hiljuti avati talupood ka Norde Rimis.

Allikas: Margus Lille

ETV jõulujumalateenistuse otseülekanne toimub
väikesest Risti kirikust

Risti kirik lõuna suunast vaadatuna. Foto: erakogu

Tänavu saab televaataja esimesel jõulupühal, 25. detsembril kell 13 ETV vahendusel heita pilgu Risti kirikusse, mis on oma rohkete kunstiajalooliste leidudega korduvalt ka avalikkuse tähelepanu äratanud.

Eesti kirikute nõukogu otsustas, et selle aasta jõulupüha jumalateenistuse otseülekanne tehakse 700 aasta vanusest väikesest Harjumaa lääneservas Harju-Ristil asuvast kirikust, mis paistab silma oma noorusliku liikmeskonna ja kasvava koguduse poolest.

Ühe maakoguduse jaoks on televisiooni otseülekandeks valmistumine suur töö. Sekundi täpsusega tuleb paika panna ülekande stsenaarium. ETV võttegrupp on juba Harju-Ristil kohal käinud ning kindlaks teinud vajalike kaamerate arvu ja paiknemise. Ene Kõster, ETV produtsent, kes on juba 16 aastat jõuluteenistuste ülekannete eest vastutanud, ütleb: ”Jälle midagi uut! Sellist pühendumist, mõistvat suhtumist, professionaalsust ja loomingulisust kohtab harva!”

Jõulujumalateenistus toimub kogudusele tuttavas vormis, kuid kaasatud on tavapärasest enam muusikuid: laulab Padise kammerkoor Liina Annuse juhendamisel, orelil mängib Pille Metsson, viiulil Eve Erik. Erilise aktsendi annab jumalateenistusele koguduseliikme Mait Maltise ja tema poegade kaasateenimine. Jutluse peab Risti koguduse õpetaja Annika Laats.

Jumalateenistuse juhatab sisse väike ülevaade kiriku ajaloost ja koguduse elust. Kaamerasilma ette jääb ka Risti kirikaias olev Vabadussõjas langenute mälestussammas, mis on üks kolmest puutumatuna nõukogude okupatsiooni üle elanud Vabadussõja mälestusmärgist Eestis.

Annika Laats

Nõmme saab metsavahi

Järgmisel aastal luuakse Tallinna keskkonnaameti koosseisu metsavahi ametikoht.

Nõmme linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul on tegemist õige otsusega, sest sellise ametikoha vajalikkusest on linnaosavalitsuse spetsialistid juba aastaid rääkinud. “Nõmme linnaosa vanemaks saades oli Nõmme metsade ja parkide olukorrast kohe juttu ka Nõmme halduskogu liikme Rein Ratasega. Nõmme on sisuliselt ju metsalinn, meie rohealad on Tallinna kopsud,” rääkis Terik.

“Kuigi tegemist on keskkonnaameti koosseisu loodava ülelinnalise ametikohaga, on metsavahi järele puudust tundnud eelkõige Nõmme, aga ka Pirita linnaosa, kus asub suurel hulgal linnametsi, Mustamäega on meil ühine aga Nõmme-Mustamäe maastikukaitseala,” lisas linnaosavanem.

Tallinna keskkonnaameti juhataja Relo Ligi ütles, et Tallinna linna territooriumist moodustab mets üle 3100 hektari ning sõltumata omandivormist peab linn nende eest hea seisma. “Keskkonnaameti haljastuse osakonnas on selle valdkonna suurim kompetentsikeskus Tallinnas. Linnal on ju oma peaaednik, aga ka metsavahi ametikoht on vajalik,” selgitas Relo Ligi.

Metsavahi põhilisteks töökohustusteks hakkavad olema linnametsade seisukorra hindamine, hooldustegevuse planeerimine, tegevuskava koostamine, hooldustööde korraldamine ja järelevalve teostamine.

Konkurss metsavahi leidmiseks on Tallinna keskkonnaametil kavas välja kuulutada järgmise aasta jaanuaris.

Nõmme Tee Selts toob kunagise Nõmme kindlusraudtee ajaloo vanale raudteetammile, nüüdsele kergliiklusteele

Ühena viimastest ettevõtmistest tänavusel kultuuripärandi aastal paigaldab Nõmme Tee Selts neljapäeval, 5. detsembril kunagise Nõmmet läbinud kitsarööpmelise kindlusraudtee äärde neli teabetahvlit Peeter Suure merekindluse fotode ja ajalooga.

Teabetahvlite paigaldamisega tähistab Nõmme Tee Selts kultuuripärandi aastat ka Nõmmel ning ühtlasi ka 100 aasta möödumist tsaar Nikolai II ukaasist rajada ähvardava sõjaohu tõttu tohutu haardega merekindlus. Selle ehitamisega oli tegelikult alustatud juba paar aastat varem. Teabetahvlid toovad info Nõmme merekindlusega seonduva kultuuripärandi ja ajaloo kohta iga kergliiklusteel liikujani.

Nõmme kindlusraudtee kui I maailmasõja eel ja ajal ehitatud merekindlust teenindav raudtee oli osa Tallinna ümbrusesse, mitmele poole Eesti põhjarannikule ning Soome rannikule rajatud kindlustustest, mille eesmärk oli kaitsta sõjaohu korral Peterburi linna vaenlase eest. Merekindluse hooneid ja rajatisi on siiani mitmel pool säilinud ning Eesti arhitektuuriteadlaste hinnangul moodustavad need olulise osa meie maa militaararhitektuuri pärandist.

Teabetahvlite avamine algab kell 12.30 Rahumäel Pärnu maantee ja kunagise Nõmme kindlusraudtee ristumiskohal, praegusel kergliiklusteel Rahumäe raudteesilla juures. Edasi suundutakse Nõmmele Nikolai von Glehni mälestusambast üle tee asuvale parkimisplatsile, kuhu on paigaldatud teine teabetahvel. Kolmas ja neljas tahvel avatakse Hiiul endise Nõmme-Väikese jaama ja Nõmme kindlusraudtee ringdepoo juures. Tahvlite avamine toimub umbes pooletunniste vahedega.

Nõmme Tee Seltsi on ettevõtmise juures abistanud nii Tallinna linnadisainer Urmas Kaldaru, kultuuriväärtuste ameti osakonnajuhataja Boris Dubovik, kommunaalameti juhataja Ain Valdmann kui ka Nõmme linnaosa valitsuse osakonnajuhataja Kristjan Kuusik. Nõmme Tee Seltsiga on oma kogemusi Nõmme kultuuriväärtuste taastamisel jaganud Nõmme Koduloohuviliste Koda.

Nõmme Tee Seltsi tegevuse eesmärgiks on Nõmme põliste loodus- ja kultuuriväärtuste kaitse ning säilitamine, laiemalt aga inimliku linnakeskkonna kujundamine. Eesmärgi saavutamiseks on selts ise osalenud ja teisi elanikke kaasa haaranud nii Nõmme kui ka Tallinna metsade ja parkide kaitsele ning detail- ja üldplaneeringute aruteludele. Selts teeb koostööd teiste asumiseltside ja keskkonnaorganisatsioonidega, samuti ametkondadega linna ja riigi tasandil.

Kadi Alatalu, Nõmme Tee Seltsi juhatuse liige

Võrokesed avasid Riigikogus käsitöönäitus-müügi “Tõmbekeskusest Toompeale”

Võrumaa naised Riigikogus oma käsitööd müümas. Foto: Jaanus Mark

Esmaspäeval, 2.detsembril avati Tallinnas Riigikogu hoone vestibüülis Võrumaa valdade ühine käsitöönäitus-müük “Tõmbekeskusest Toompeale”, mis kestab 4. detsembrini.

Näituse avamisel ütlesid avasõnad Riigikogu esimees Ene Ergma ja Võrumaa omavalitsuste liidu aseesimees Juri Gotmans. Näituse avamisele järgnes Võrumaal valmistatud suupistete degusteerimine.

Kõigile Riigikogu liikmetele viidi külakostina kaasa piparkooke, mis olid fraktsioonide kaupa kenasti pakitud.

Traditsiooniliseks kujunenud näitus sai Rõuge valla eestvõttel ja koostöös Võrumaa omavalitsuste liiduga teoks juba 13. korda.

Jaanus Mark

Reedel algab Eesti suurim noorte infomess Teeviit 2013

Reedel ja laupäeval, 29.-30. novembril toimub Tallinnas Eesti Näituste messikeskuses (Pirita tee 28) Eesti suurim noorte infomess Teeviit 2013. Ligi 150 organisatsiooni (kutse-ja ülikoolid, noorteorganisatsioonid, ettevõtted jne) jagavad messil infot arukate tulevikuvalikute tegemiseks.

„Messilkäik annab hea võimaluse koguda informatsiooni erinevate valikute kohta, tutvuda erinevate ametite köögipoolega ja vahetada kogemusi asjatundjate ja eakaaslastega. Kaalutletult tehtud valik loob paremad eeldused tulevikueesmärkide saavutamiseks,“ sõnas Teeviit 2013 projektijuht Jaanika Palm.
Loe edasi: Reedel algab Eesti suurim noorte infomess Teeviit 2013

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts
tähistab täna juubelit

Täna, 23. novembril kell 19 tähistab aastapreemiate üleandmisega oma 25. aastapäeva Eesti suurim rahvatantsijaid ja rahvamuusikuid koondav ühendus Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS).

,,25 aastat tagasi ärkamisaja kõrgharjal sündinud seltsist on praeguseks kujunenud peamine partner Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusele noorte ja üldtantsupidude korraldamisel,” tõdes seltsi juhatuse esimees Kalev Järvela (fotol). ,,ERRSi sooviks on aidata kaasa tantsurühmade arvu ja kvaliteedi tõstmisele regulaarsete koolituste ja ühisürituste kaudu.”

Tallinna lennusadamas peetaval peol annab selts üle aastapreemiad 10 kategoorias. Selts tänab neid, kes on enim aasta jooksul inimesi tantsu juurde toonud ning tantsurõõmu pakkunud. Tunnustuseks esitati kokku üle 70 kandidaadi. Tunnustuse saavad aasta kollektiiv, rahvamuusik, looja ja korraldaja. Samuti tunnustatakse aasta koolitajaid ja sponsorid. Eraldi tõstetakse esile aasta sündmus ning maakonna tantsu- või rahvamuusikapidude korraldaja. Ja loomulikult tunnustatakse ka tegijaid pikaajalise panuse eest valdkonna arengusse.

Peole eelneb kell 16 rahvakultuuri keskuses algav ERRSi üldkogu, kus muu hulgas selgitatakse veel kord ajakirjanduses ebatäpselt tõlgendatud ja suurt vastukaja tekitanud teemat tantsupeole pääsemise kriteeriumide kohta.

1988. aastal loodud ERRS on rahvatantsu ja rahvamuusika harrastajate ning kollektiivide ja juhendajate ühendus, mis tegeleb ala säilitamise, talletamise ja arendamisega. Rahvatantsu valdkonnas tegutseb umbes 1 600 laste-, noorte-, neidude-, naiste- ja täiskasvanute kollektiivi ning folkloorirühma rohkem kui 26 000 tantsijaga. Rahvamuusika valdkonnas tegutseb ca 300 rahvamuusikakollektiivi, kus mängib koos üksikpillimeestega rohkem kui 1100 muusikut.