Rubriik: Eesti

SEB Heategevusfond kutsub täitma laste unistusi

Kolmandat aastat järjest kogub SEB Heategevusfond kokku vanemliku hoolitsuseta laste unistused ja soovid, et need jõuluvanale edastada. Sel aastal on jõulusoovide puul kõigi Eestimaa turva- ja asenduskodudes (lastekodudes) elavate laste jõuluvanale saadetud unistused; kokku enam kui 1000 lapse kingisoovid.

SEB Heategevusfondi tegevjuht Triin Lumi sõnul on Eesti piisavalt väike, et suudetaks personaalselt suhelda iga abivajajaga ning kinkida annetajate abiga lapsele täpselt seda, mida on vaja. Üldine heaolu on asutustes tagatud; puudus on isiklikust tähelepanust ja seda eesmärki meie kampaania soovibki täita.“

Et unistused ei jääks pelgalt unistusteks, kutsutakse häid inimesi annetama vanemliku hoolitsuseta laste heaks. Aadressil www.heategevusfond.ee/joulupuu on väljas jõulupuu, millelt saab valida lapse ja tema soovi ning teha annetuse. Heade inimeste tehtud annetuste eest soetab SEB Heategevusfond nimekirjas olevad kingitused, pakib need ja saadab kingikotid laste turva- ja asenduskodudesse jõululaupäevaks.

„Paraku ei saa jõuluvana ära võtta sarnase saatusega laste kurbust ning pakkida hoolivate vanematega kodu suure kingikarbi sisse, millel uhke pael ümber. Kuid saame olla natukene toeks, tuues meile tuttavat jõulurõõmu ja maisemate soovide täitumist ka nendele lastele, kelle koduks on sel jõulukuul laste turva- või asenduskodu,” ütles Lumi.

Mõned soovid jõulupuul on väga väikesed ja mõned päris suured – on lapsi, kes igatsevad pehmet kaisulooma või kirjusid käpikuid, teised aga unistavad oma mobiilist või arvutist. Suuremate soovide täitmiseks teeme üleskutse kokku koguda sõbrad, kes soovivad aidata, ja nii võivad ka kopsakamad kingisoovid teoks saada!“

Jõulusoovide puu projekt saab teoks koostöös internetiportaaliga Delfi. MTÜ SEB Heategevusfond on loodud vanemliku hoolitsuseta laste heaks, et toetada nende arengut ja toimetulekut. Fond kogub annetusi ja teostab aasta ringi mitmesuguseid projekte turvakodudes peatuvate laste toetuseks, toetab kasuperede nõustamist, annab välja stipendiume ja koordineerib mentor-programmi.

Ilm näitab oma karmimat poolt

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut Instituut hoiatab, et käes on tormiste tsüklonite aeg.

Täna öösel pöördub tuul loodesse ja tugevneb sisemaal 20-22, rannikul 25-27, saartel kuni 29 meetrini sekundis.

Torm on juba kahjustusi tekitanud Saaremaal. Tugeva tuule tõttu ei sõida esmaspäeval  laevad Saaremaa ja Hiiumaa vahel.

Halbade ilmastikuolude tõttu on täna ja homme tühistatud kõik Lindaliini väljumised. Pileteid saab ümber broneerida ainult Lindaliini kassades Linnahalli sadamas, Kaubamaja kassas ja Makasiiniterminali kassas.

Lisaks on tühistatud Kärdla-Tallinn-Kärdla lennureisid.

Päästeamet märgib oma Facebook´i kodulehel:

Tsüklon Yoda on kogumas jõudu ja tahab ka Eesti puudega rammu katsuda, hoidke triikraud ja laetud mobiiltelefon taskus, kel õue vaja minna. Kainet pead!

Panso päevad avatakse teatrifoto seminariga

Voldemar Panso. Foto: lavakas.ee

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum avab seekordsed Panso päevad 29. novembril toimuva rahvusvahelise teatrifoto seminariga „Teatrifoto kunsti- ja ajaloo jäädvustajana digisajandil”.

Lisaks Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi töötajatele esinevad seminaril ettekannetega ka Leedu, Soome ja Saksamaa teatrimuuseumide spetsialistid, kohal on teatrifotograafid ja teatrite esindajad. Digifotode säilitamisest räägib Andres Uueni Kanuti Ennistuskojast, kaasaegseid pildipanku tutvustab Marko Leppik firmast Wiseman. Seminari avab rahvusvahelise teatrimuuseumide ühenduse SIBMAS president ja Düsseldorfi teatrimuuseumi direktor Dr. Winrich Meiszies. Ettekanded on eesti ja inglise keeles, päeva lõpetab aruteluring.

Kolmapäeval, 30. novembril on muuseumi salongis võimalus vaadata erinevaid Voldemar Pansoga seotud filme ja videosalvestusi. Valikus on muuhulgas saatesari „Lennud” (ETV), katkendid. Noorsooteatri ja Draamateatri lavastustest, mängufilm „Näitleja Joller” ja dokumentaalfilm „Teatri vang”.

Neljapäeval, 1.detsembril kell 15.00 avatakse muuseumi Assauwe tornis Silver Vahtre teatriplakatite näitus. Näha saab loomingut aastatest 1984–2009. Kell 16.00 toimub muuseumi sinise laega saalis kohtumisõhtu Lavakunstikooli IV lennuga, kus oma mälestusi teatrikooli ja Panso kohta on lubanud jagada Lembit Ulfsak, Helene Vannari, Tõnu Tepandi, Malle Pärn, Kristi Teemusk, Rein Laos jt. Sissepääs muuseumipiletiga 3€/1€

Selle aasta 30. novembril möödub 91 aastat Voldemar Panso sünnist. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum on oma hooleks võtnud igal aastal, Voldemar Panso sünnipäeva paiku meenutada legendaarset teatrimeest koos tema õpilaste, kolleegide ja teatrihuvilistega. Voldemar Pansot ennast on võimalik kuulata siit.

Sibyl Vane tituleeriti Eesti parimaks noortebändiks

Reede hilisõhtul Von Krahlis toimunud Noortebänd 2011 finaalis selgitati kuue lõppvooru jõudnud ansambli seast välja selle aasta parim noortebänd. Õnnelikuks võitjaks osutus Pärnu ansambel Sibyl Vane.

Bändi basskitarristi Heiko Leesmenti sõnul oli kõik reedel toimunu neile väga suureks ja positiivseks üllatuseks, sest ainuüksi nii tugevas finaalis võistlemine oli nende jaoks parim, mis juhtuda võis. “Meil on hea meel, et see töö, mida me Pärnu Noorte Vabaajakeskuse prooviruumides pooleteist aasta jooksul kolmekesi teinud oleme, on leidnud väärilise tunnustuse. Täname korraldajaid ja žüriid selle eest, et nad meisse usuvad ja me katsume anda endast parima, et sellest usaldusest ka midagi erilist sünniks. Selleks on Noortebändi konkursilt saadud auhinnad meile kõik võimalused andnud,” sõnas Heiko.

“Loodetavasti avab see tiitel meile palju võimalusi, mida me hetkel veel ettegi ei kujuta. Loomulikult oli meile suureks komplimendiks saada Noortebänd 2011 peavõit, kuid kindlasti on olulised ka teised auhinnad ja tunnustus,” ütles Sibyl Vane laulja ja kitarrist Helena Randlaht.

Teiste auhindade all pidas Randlaht silmas eriauhindu, mis bändile lisaks peavõidule – EMT kõnekaart SUPER poolt välja pandud muusikavideo salvestamisele – omistati. Nii võitsid nad veel professionaalse fotosessiooni SeeSee fotostuudios, salvestusaja Eesti Raadio stuudios ning esinemiskutsed Uue Maailma Tänavafestivalile 2012 ja Tallinn Treff 2012 festivalile. Lisaks kuulutati Helena ja The Blinking Lights laulja Aleksander Seeman Sinisalu Guitarsi poolt parimateks kitarristideks. Eriauhindu, mida kokku oli üksteist, jagus ka teistele finalistidele.

Finaalvooru žüriisse kuulusid Erik Morna, Mikk Taniel, Arne Holm, Britta Ratas, Mart Normet, Kadi Maarand, Mart Niineste, Toomas Olljum, Silver Laas, Kallervo Karu, Andrus Raudsalu ja Tarmo Kruusimäe.

Parima noortebändi muusikat saab kuulata siit.

Osaluskohvikud kutsuvad noori mõtlema tuleviku üle

1. detsembril kogunevad rohkem kui 1500 noort ja noortemeelset noori puudutavaid teemasid arutama osaluskohvikutesse, mis toimuvad paralleelselt 15 maakonnas.

Osaluskohviku laudade taga kohtuvad noorte esindajad (õpilased põhikoolist, aktivistid keskkoolist, asjaarmastajad kutsekoolist, õpihimulised ülikoolist, noored emad ja isad, töötavad noored) otsustajatega (vallavanemad, linnapead, firmajuhid, noorsootöötajad, maavanemad, ühiskonnaõpetajad, riigikogulased, koolijuhid).

Osaluskohvikus on palju erinevaid teemasid, arutlusele tulevad nii üle-eestilised valukohad kui kohalikud tähtsad teemad. Igas kohvikus on kokku keskmiselt 10 erinevat teemat. Muuhulgas räägitakse vabatahtlikkusest, noorte valimisõigusest, tööhõivest ja tervisest.

Korraldajate sõnul pole sel päeval oluline, kus sa elad, kellena töötad või kus õpid, üheskoos pannakse pead kokku noortesõbralikuma tuleviku nimel.

Täpsema info osaluskohvikute kohta leiab siit või facebook´i kodulehelt.

Täna on esimene advent

Täna algab jõulude ootamise aeg – advendiaeg. Paljudes linnades süüdatakse sel puhul jõulukuuskedel küünlad.

Kell 11.30 toimub Loksa Püha Neitsi Maarja Kirikus esimese advendi jumalateenistus.

Narva-Jõesuus saab kell 15.00 näha päkapikkude rongkäiku.

Narvas süüdatakse Peetri platsi jõulupuul tuled kell 16.00. Kavas on kultuurimaja Rugodivi loominguliste kollektiivide «Magic Land» ja «Päikeseratas» kontsert.

Paides toimub samal ajal Püha Risti Kirikus Paide Ühisgümnaasiumi jõulukontsert Jõuluootus. Peale kontserti süttib Paide Keskväljakul tuledesse kuusepuu, esinevad Sookure lasteaia laululapsed Anu Ubalehe juhtimisel.

Põlvas peetakse esimese advendi kontsert Põlva Muusikakoolis, kus esinevad Põlva Muusikakooli ansamblid ja solistid.

Kunda linna keskväljakul tervitavad kell 18.00 rahvast maavanem Einar Vallbaum ja linnapea Allar Aron. Kõneleb ELK Kunda koguduse diakon Ahti Bachblum. Esinevad Kunda huviringide lapsed ja süüdatakse valgus linna jõulukuusel.

Tallinnas süüdatakse lisaks Raekoja platsil asuvale linna esindusjõulukuusele advendiküünlad ka Tallinna linnaosades. Täpsema kava leiab siit.

Tartus saab kuulda mudilaskoore ning piiluda erinevatesse päkapikutöötubadesse. Kell 16.45 avatakse pidulikult uisuväli Antoniuse talveõues.

Võrus süüdatakse advendiküünlad koos kõnede ja Võru Kunstikooli trupi Katariina tantsudega kell 16.00. Õhtul saab kuulata Ingrid Lukase esimese advendi kontserti.

Advendiaeg (advent tähendab saabumist, tulekut) kestab neljandast pühapäevast enne jõule jõululaupäevani.

Tulekul aruteluhommik “Keskkonnaküsimused meedias”

Keskkonnahuvlised on oodatud 30. novembril kell 10.00-14.00 Rahvusraamatukogu nurgasaali aruteluhommikule „Keskkonnaküsimused meedias”.

Keskkonnateadvuse uurija Maie Kiisel annab ülevaate MTÜ Ökomeedia ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi koostöös valminud uuringust, milles vaadeldi muutusi keskkonnaküsimuste kajastamises Eesti Päevalehes ja Postimehes ajavahemikus 1995-2010.

Arutleme meedias ja ühiskonnas toimuva ning keskkonnast kõnelemise vaheliste seoste üle ning lõpetame ajurünnakuga sellest, kuidas saaksime ühiselt meedias toimuva arutelu sisukust tõsta ja keskkonnasäästlikku suhtumist edendada. Loe edasi: Tulekul aruteluhommik “Keskkonnaküsimused meedias”

Eesti vabaühendusi peetakse piirkonna elujõulisemaiks

USA Rahvusvahelise Abi Agentuuri (USAID) avaldatud raport hindab Eesti vabaühendusi 29 Kesk- ja Ida-Euroopa ning endise Nõukogude Liidu riigi võrdluses kõige elujõulisemaks.

Alates 1998. aastast iga-aastaselt läbi viidavas uuringus hinnatakse vabaühendusi puudutavat õiguslikku keskkonda, vabaühenduste rahalist ja tegutsemisvõimekust, suutlikkust pakkuda avalikke teenuseid ja seista oma sihtrühmade huvide eest, taristut ja ühenduste mainet.

Eestile järgnevad tabelis Poola ning Slovakkia, Läti, Leedu ja Tšehhi. Venemaa on 23. kohal ning kõige nõrgemaks hinnati vabaühenduste olukorda Türkmenistanis, Usbekistanis ja Valgevenes.

Eesti tugevustena tuuakse välja siinset lihtsat seadusandlust ja taristut, näiteks tasuta nõustamiskeskuseid vabaühendustele igas maakonnas. Eesti vabaühendused teevad omavahel ja kohalike omavalitsustega palju koostööd, nende maine ühiskonnas on üldiselt hea. Tõusuteel on ka vabatahtlike kaasamine ning osalemine poliitikakujundamises, kus tõsteti esile näiteks vabaühenduste aktiivsust Riigikogu valimiste eel.

Kõige nõrgemalt hinnati Eesti ühenduste majanduslikku elujõulisust ja suutlikkust pakkuda avalikke teenuseid. Probleemidena toodi veel välja näiteks venekeelsete ühenduste üldiselt kehvem tegutsemisvõimekus. Ka on näha, et ühenduste arv Eestis suureneb palju kiiremini kui nendes tegutsevate inimeste arv, seega on vabaühendused Eestis liikmete arvult üha väiksemad: ainult 1/5 Eesti vabaühendustesse kuulub üle 50 inimese, 1/3 kuulub alla 10 inimese. Loe edasi: Eesti vabaühendusi peetakse piirkonna elujõulisemaiks

Põlvas kogunevad Eesti parimad tantsutüdrukud

Täna, 26. novembril algusega kell 18 saavad Põlva Mesikäpa Hallis teist aastat kokku tantsutüdrukud üle Eesti, et selgitada endi hulgast välja parim ja säravaim trupp.
Mullu esimest korda toimunud festivali panid kinni TTÜ tantsutüdrukud. Festivali peakorraldaja Andre Laine sõnul oli osalejate-poolne tagasiside võistlusele hästi positiivne.
Sel aastal ihkavad karikat üheksa meeskonna tantsutüdrukud: Tallinna Kalevi Cheerleaderid, TTÜ tantsutüdrukud, TTÜ Võrkpalli tantsutüdrukud, GT Võrkpallikoondise Esteetika- ja Tantsukooli AMICI tantsutüdrukud, Valio Võru Võrkpalliklubi tantsutüdrukud, BC Rakvere Tarvase A-RÜHMA Esteetika- ja Tantsukooli tantsutüdrukud, Põlva käsipalliklubi SERVITI tantsutüdrukud, Kalev Cramo tantsutüdrukute showgrupp ja Nõmme Kalju Cheerleaderid.
Põnev võistlus toimub laupäeval, 26. novembril algusega kell 18 Põlva Mesikäpa Hallis.
Korraldab MTÜ Meie Stuudio, toetavad Eesti kultuurkapital ja kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp, Mesikäpa Hall ning Põlva linn.
Pilet maksab 3 eurot. Alla 7-aastased lapsed saavad sisse tasuta.

Allikas: polvamaa.ee

Erametsakeskuse kaudu saab kandideerida kolmenädalasele tööpraktikale Prantsusmaal

SA Erametsakeskus vahendab metsandussektori töötajatele Euroopa Liidu Elukestva õppe tegevusprogrammist rahastatavat õpirändeprojekti. Märtsis 2012 on võimalik saata Prantsusmaale kolmenädalasele praktikale neli inimest metsaühistute ja erametsaomanikega töötavate inimeste seast. Projekti partneriks on Prantsusmaal kool La Maison Familiale Rurale „Les Forges“ Ecole des Metiers de la Nature.

Tööpraktikale mineval isikul kaetakse maksimaalselt 1401 euro ulatuses elamis- ja ettevalmistuskulusid. Lisaks tasutakse kuni 355 euro ulatuses reisikulud. Praktikandi kohustused on praktika täiemahuline sooritamine ja aruandlus SA-le Erametsakeskus, vastavalt praktikalepingus kokkulepitud tingimustele.

Avalduse esitamise tähtpäev on 12.12.2011. Avaduse koos lisadega võib esitada posti teel või käsipostiga EMK-sse aadressil Mustamäe tee 50 (II korrus), Tallinn 10621 või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna aadressile siseriiklik@eramets.ee.

Täpsemate tingimustega palume tutvuda Erametsakeskuse kodulehel.

Tööpraktika konkurssi puudutavate küsimustega palume pöörduda Erametsakeskusesse aadressil siseriiklik@eramets.ee või telefonil 683 6066.

MTÜ Loodusajakiri tähistab esimest juubelit

Eesti oma loodus- ja teadusajakirjade kirjastaja, MTÜ Loodusajakiri tähistab esimest juubelit. Kirjastus loodi kümne aasta eest ja annab täna
välja nelja ajakirja – Eesti Loodus, Horisont, Loodusesõber ja Eesti Mets. Sel aastal astus lugejate ette ka uudne sari Looduse Raamatukogu, mille kahele ilmunud väljaandele hakkab tulevikus lisa tulema.

Täisverelist kultuuri on raske ette kujutada ilma päris oma loodus- ja teadusajakirjanduseta. Seda lähenemist, millele tugineb ka MTÜ
Loodusajakiri, on kogu kirjastuse tegevusaja toetanud Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Juubeliüritusena toimub esmaspäeval, 28. novembril algusega kell 18 Loodusajakirjade õhtu Eesti Rahvusraamatukogu suures saalis. Loodusõhtul
„MTÜ Loodusajakiri 10” heidetakse pilk möödunule peatoimetajate silme läbi, loodusajakirjade töötajad Hendrik Relve ja Indrek Rohtmets esitavad pildijutustusi, mis kannavad pealkirja „Maailma metsad” ja „Erutav loodus”. Muusikalist meelelahutust pakub Bonzo. Kõik huvilised on oodatud.

Retseptivõistluse “Parim koolitoit Lääne-Eestis” tulemused on selgunud

Konverentsil “Toit ja tervis” valiti nii žürii kui ka publiku poolt välja parimad kooli- ja lasteaiatoidu retseptid.

Parim pastaroog: Marje Laanejõe Hiiumaalt.

Parim kaunviljatoit: kartuli-hernetamp suitsulihaga − Anne Laur, Martna põhikooli kokk.

Parim kalatoit: kalapulgad − Reele Reinart Saaremaalt.

Parim magustoit: kodujuustumaius vaarikatega − Vaima Viikman Vatla põhikooli kokk.

Parim supp: juurviljaminestrone − Anne Laur.

Publiku lemmik: rukkileivapannkoogid − Anne Reegat Risti lasteaia kokk.

2. publikupreemia: seugikotletid ehk sea- ja haugihakklihakotletid − Ingrid Leemet Saaremaalt (Kärla lasteaia lapsevanem).

3. publikupreemia: kanapaella − Anne Laur.
Vaata retsepte siit: http://www.kklm.ee/2636

Rakvere jättis Criuleni rajooni delegatsioonile hea mulje

Rakveres viibib kahepäevasel visiidil Moldova Criuleni rajooni maavalitsuse delegatsioon, kes tutvub Rakvere linna ja Lääne-Virumaaga.
Neljapäeval, 24. novembril kohtus Criuleni rajooni delegatsioon Rakvere linnapea Andres Jaadlaga, kes andis külalistele ülevaate Rakverest. Külalised huvitusid Rakvere linna arengutest ning muutustest, mis on toimunud linnas tänu Euroopa Liidu projektidele ja linna rahvusvahelistele suhetele.
Rakvere linnapea Andres Jaadal sõnul jättis Rakvere külalistele hea mulje oma arengutega ja jääb neile meelde lahkuse ja sõbralikkusega. Tegemist oli esmatutvusega, tulevast võimalikku koostööd silmas pidades vajavad suhted edasiarendamist.
Delegatsioon tutvub Rakvere Lihakombinaadi, OG Elektra tootmise, maakonna põllumajandusega ning Rakvere ametikooli ja Rakvere linnusega.
Criuleni rajooni delegatsioon külastab ka Kadrina vallavalitsust, Palmse mõisa ja Haljalas tegutsevat ettevõtet Bellus Furnitur.
Fotol: Rakvere linnapea Andres Jaadla ja Criuleni maavanem Vitalie Rotaru.

Valitsus andis loa väikelaevaehituse kompetentsikeskuse rajamiseks

Valitsus andis Tallinna Tehnikaülikoolile (TTÜ) hoonestusõiguse Kuressaares Tallinna 19 siseministeeriumile kuuluva 4018 ruutmeetri suuruse kinnistu kohta, et sinna saaks rajada Tallinna Tehnikaülikooli Kuressaare kolledži väikelaevaehituse kompetentsikeskuse koos mudelkatsebasseini ja laborihoonega.

Allikas: meiemaa.ee

Kihnu Virve tuuritab oma pereansambliga mööda Eesti kultuurimajasid

Kihnu Virve. Foto: kultuur.ee

Advendiaja esimesel poolel tuuritab Kihnu Virve pereansambel mööda Eestimaa kultuurimajasid, tutvustades värskelt ilmunud CD-plaati “Eluküünal” ning  jagades kuulajatega enda pere ja kihnlaste jõulukombeid.
Mõte teha Virve talve- ja jõuluaja lauludest kontsert ja sealt edasi ka  helikandja, küpses muusikalembese pere peas juba mõnda aega. “Ühel augustikuu öisel kojusõidul heietasime lähenevate jõulude teemadel ja unistasime, miks mitte Virve jõululaule eraldi plaadile koguda,” meenutab Virve lapselaps Raina Kiviselg. Täpselt aasta tagasi löödigi paaris kirikus jõululaulud kõlama. Üllatavalt soe publiku vastuvõtt ja suur huvi andis julgust need lood ka plaadile talletada.
“Eluküünal” oleks ilus kokkuvõtma armastatud laulumemme loometeed. Siiski on
nimilugu oma saamislooga ja laule kirjutab Virve ikka edasi: aegu tagasi kinkinud üks mees Virvele merest leitud laevatüki sisse meisterdatud küünlajala. Selle ilusa kingituse peale lubanud Virve teha laulu kõikide oma elu merre jätnud inimeste mälestuseks.
Kihnu Virvet ja tema pereansamblit saadavad akordionistid Raido Koppel Väikeste Lõõtspillide Ühingust ja Erik Nisu.
Kontserdid toimuvad
27. novembril kell 15 Rakvere Rahvamajas,1. detsembril Salme Kultuurikeskuses, 2. detsembril Kärdla Kultuurikeskuses, 3. detsembril Märjamaa Rahvamajas, 4. detsembril Kuressaare Kultuurikeskuses ja Orissaare Kultuurimajas, 8. detsembril Pärnu-Jaagupi Rahvamajas, 9. detsembril Värska Kultuurikeskuses, 10.detsembril Triinu Pubis Kilingi-Nõmmes,10. detsembril Nooruse Majas Pärnus.
Ülle Jantson

Rõuge lasteaed kutsub kõiki osalema heategevuskampaanias

Igaüks meist mäletab oma lapsepõlvest mõnd tõvevoodis veedetud kurba hetke ning seda, kuidas raamat äkki kogu olemuse lahedamaks ja rõõmsamaks muutis. Haige laps saab raamatust alati tuge ja toetust. Raamatute biblioteraapilised omadused on ju ammu üldtuntud.

Rõuge Lasteaed  kutsub teid aktiivselt osalema heategevuskampaanias:

„KALLIS LAPS, SAA RUTTU TERVEKS!”

Kampaania eesmärgiks on aidata muuta jõulud ilusamaks ja rõõmsamaks ka nendel lastel, kes peavad jõulud haiglas veetma. Seoses sellega kutsume kõiki, kellel on võimalus, annetama  uusi lasteraamatuid, värviraamatuid ja värvipliiatseid Lõuna- Eesti haigla lasteosakonnas viibivate laste tarbeks.

Mõelgem selle peale ja ärgem pidagem paljuks osta ja loovutada üks raamat haiglas viibivale lapsele.

Annetused palume tuua Rõuge lasteaeda või valla raamatukogudesse hiljemalt 18. detsembriks.

Rõuge Lasteaed

Makedoonia rahvarõivad tutvustavad rikkalikku pärimust

Makedoonia Suursaatkonna, välisministeeriumi, muuseumi ja Eesti Rahvusraamatukogu koostööl Eestisse jõudnud näitus eksponeerib värvikat osa Makedoonia etniliste kogukondade sajanditepikkusest mahukast kultuuripärandist.
Rahvarõivastel on Makedoonia rahvakunstis eriline koht, need on väga eripalgelised ja esemeliselt mitmekesised, kajastades iga piirkonna elamiskultuuri, inimeste loomingulisust ja kogukonnaelu üldisemalt. Makedoonia rahvarõivaste välimus, värvigamma ja valmistamismoodus sõltusid konkreetsest piirkonnast ja rahvusrühmast, rõivad peegeldasid kandja vanust ja sotsiaalset staatust ning sisaldasid mõnikord rituaalseid elemente.
Asukoht ida ja lääne vahel ning Euroopa, Aasia ja Vahemere piirkonna ristumispaigas on läbi aegade toonud Makedooniasse eri kultuuride mõjusid. Vaadeldes rõivakultuuri ja nende esemete kujunemist, mis püsivalt juurdusid rahvarõivastena 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi esimesel poolel, võib näha vanu slaavi, Balkani, Bütsantsi ja Türgi ning idamaade mõjutusi. Lääne mõju ilmingud on võrdlemisi hilised. Traditsiooniliste eluviiside järkjärgulise muutumisega hakkasid igapäevaelust taanduma ka rahvarõivad ja nende orgaaniliseks osaks olev tikand.
Olete oodatud Eesti Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaali! Näitus jääb avatuks 30. novembrini.
Annika Koppel

Mahetoidu turg kasvab ning hinnavahe tavatoiduga väheneb

Mahepõllunduse Koostöökogu sel suvel Saaremaal.

Kolmapäeval ja neljapäeval Padisel kogunenud Mahepõllumajanduse Koostöökogu organisatsioonid arutasid mahetoidu turuolukorra üle.
Positiivse aspektina tõdeti, et Eesti Konjunktuuriinstituudi andmeil hinnavahe mahe- ja tavatoidu vahel väheneb, viimasel kolmel aastal pole valdava osa mahetoodete hinnad oluliselt tõusnud.
„Mahetoidu turg Eestis kasvab stabiilselt. Näiteks kui 2009. aastal kogu toiduturu maht vähenes 9%, siis mahetoidu turg samal ajal hoopis kasvas, ilmselt just tänu tarbijate teadlikkuse tõusule,” ütles Merit Mikk Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest. Mahetoidu turu kasvule aitab kaasa kindlasti asjaolu, et kodumaiste mahetöötlejate hulk suureneb ning mahetoodete valik laieneb iga aastaga. Näiteks maheteraviljatooteid oli 2009. aastal saadaval 69 eri nimetust, tänavu suveks oli neid juba aga 148. Samuti laieneb jätkuvalt mahetoodete jaemüügivõrk – tarbijail on järjest
lihtsam mahetooteid kätte saada.
Konjunktuuriinstituudi andmeid kommenteerinud Pille Vahtramäe sõnul on mahetoidu turg küll veel väike, aga selgelt kasvav ja pakub palju huvitavaid väiketootjate tooteid. Tema sõnul pole õige väide, et mahetoit on tavatoidust alati kordades kallim. „Hinnavahe mahe- ja tavatoidu vahel väheneb iga aastaga. Näiteks lahtiselt müüdav mahekartul on samas hinnaklassis kui pakendatud tavakartul, mahe- ja tavataimeteed on sarnase hinnaga, tihti on maheteed isegi veidi odavamad. Ka liha- ja piimatoodete puhul on vahe sarnaste tavatoodetega mõnikümmend protsenti,“ rääkis Pille Vahtramäe. Suur osa mahetoitu müüakse jätkuvalt otse tootjalt tarbijale: paljud tarbijad on leidnud endale oma mahetootja. Mahetoodete valik suureneb pidevalt suurtes ketikauplustes, kuid suurima valiku kodumaiseid mahetooteid leiab Ökosahvrist.
Mahetoidu teemaline arutelu toimus Padise mõisas, osales 11 Mahepõllumajanduse Koostöökogusse kuuluvat organisatsiooni. Arutati ka laiemalt mahepõllumajanduse arendamiseks vajalike tegevuste üle. Seminari toimumist toetas Põllumajandusministeerium.
Merit Mikk

Tartu raekojast saab taas advendikalender

Advendiajal muutub Tartu raekoda taas suureks advendikalendriks, mille akende avanedes saab igal jõulukuu õhtul kuulata muinasjuttu. Raekoja platsile pandud suurelt ekraanilt näeb meenutusi Tartus aasta jooksul toimunud sündmustest. Antoniuse Talveõues avatakse uisuväli.

„Eelmisel aastal osutus raekoja advendikalender oma muinasjutuõhtutega nii populaarseks, et otsustasime sellega ka tänavu jätkata. Lisaks pannakse raekoja platsile üles piparkoogimaja ja karussell ning suur ekraan, millelt hakatakse igal õhtul näitama filmimeenutusi möödunud aastal Tartus toimunud sündmustest,“ rääkis Jõululinn Tartu 2011 projektijuht Aile Parmsoo.

Alates 1. detsembrist hakkavad igal õhtul kell 18 suurelt ekraanilt kõlama muinasjutud, mida loevad ette Tartu näitlejad.

Lisaks pühapäevastele advendiküünalde süütamistele, töötubadele, jõululaadale, talvisele tantsupeole, puuteotriatlonile ja teistele Tartus traditsiooniks saanud jõuluüritustele pakub Jõululinn Tartu tänavu mitmeid uusi ja põnevaid üritusi. Sel pühapäeval avatakse pärast advendiküünla süütamist pidulikult Antoniuse Talveõues uisuväli, mis on lahti iga päev ja iga ilmaga. Talvisel pööripäeval, aasta pikimal ööl, näeb raekoja platsil tuleetendust „Valguse poole“. Loe edasi: Tartu raekojast saab taas advendikalender

Läte kutsub advendilaadale

Laupäeval, 3. detsembril kella 12-17 toimub Erakoolis Läte advendilaat! Lätte advendilaat toimub juba kolmandat aastat ja laada eesmärgiks on toetada kooli ja tublisid Eesti tootjaid ning pakkuda külastajatele väärtuslikku kaupa ja elamusi. Sellel aastal on laadal müügiks mahetoitu, isetehtud seepi ja küünlaid, keraamikat ning palju jõuluteemalist: jõuluehted ja -pärjad, piparkoogid, glöggi.
Nagu ikka, soovime, et meiel laadal oleks elamusi väikestele ja suurtele. Töötoad ning käsitöömeistrite kaup on väärt vaatamist, nii palju vahvat ja imelist suudavad inimesed oma kätega teha! Kindlasti annab advendiaega killukese mõnusat tunnet kaasa meie kohvik isevalmistatud hõrgutistega.
Laadamelu toetab mõnus muusika, mida pillimeistrid kohapeal mängivad.
Käsitöötubades saab mesilasvahast küünlaid valmistada, teha mänguasju, meisterdada sõpradele jõulukaarte ja punuda laastukorve. Avatud on ka näomaalingutekeskus ja kätt saab proovida õnneloosiga.
Advendilaada korraldab Haridus- ja Kultuuriselts Läte ning laat on heategevuslik ettevõtmine Lätte kooli toetuseks. Erakool Läte on waldorfpedagoogikal tegutsev üldhariduskool, mis tegutseb Keilas.
Iiris Kurvits

Šoti mägiveised tuuakse Loode tammikut hooldama

”Uus aed on mõeldud šoti mägiveiste jaoks ning uus karjatusala on üle 90 ha,“ ütles
Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni maahoolduse spetsialist Tiina Orav.
Seni on mõned mägiveised olnud aedikus Loode metsa linnuvaatlustorni juures, aga kuna Loode tammiku kaitseala on suur ja vajab pidevat hoolt, siis on nüüd hea võimalus šoti mägiveised seda tööd tegema panna.

Loomi karjatab Mustjala vallas tegutsev OÜ Ranna-Villa ja seda MTÜ Saare Rannad nime all. Nende loomad on laiali üle Saaremaa – Eeriksaares, Leisis, Küdema lahe ääres ja igal pool teevad loomad hooldustöid.

Karjatamise käigus hooldatakse Mullutu-Loode hoiuala ja Loode tammiku kaitseala elupaikasid: loopealseid, soostunud niitusid, puiskarjamaid. Selleks, et need elupaigad säiliksid, tuleb võsapuhastamine, karjaaedade rajamine, karjatamine laiemalt ette võtta, sest antud elupaigad esinevad fragmentidena metsasema ala keskel.

Kui suured tulevad koplid ja mitu looma täpselt sinna sööma tuleb, selgub kevadeks.
Uut aeda ehitatakse üle viie kilomeetri ning kuna mägiveiste karjatamisel kasutatakse elektrikarjust, siis varustatakse aed ka vastavate hoiatussiltidega. Aiad on planeeritud nii, et Loode tammiku looduse õpperajad jäävad välja ja seal saab endiselt matkata, kuid mujal peab kevadest alates arvestama juba suurema hulga loomadega.

Raha selle projekti tarbeks saab MTÜ Saare Rannad KIKst (taastamisraha) ja PRIAlt (hooldamistoetus).

Allikas: Meie Maa

Vastvalminud Kaarepere viadukt muutis raudteest ülesõitmise senisest ohutumaks

Mahukas tee-ehitus Kaareperes on lõppenud: 5,46 miljoni euro eest ehitati samatasandiliste raudteeülesõidukohtade asemele viadukt, rajati ligi kaks kilomeetrit jalg- ja jalgrattateid ning parkla.
„Kaarepere viadukt on Eestis ainulaadne ehitis, mis on oluline nii maantee- kui ka raudteeliikluse jaoks. Tänu sellele muutus liiklemine Piibe maanteel ohutumaks ja mugavamaks,“ rääkis Maanteeameti lõuna regiooni asedirektor Janar Taal ning avaldas tunnustust AS-ile Nordecon, kes lõpetas ehituse varem kui leping ette nägi.
Tee-ehituse käigus kaotati kolm samatasandilist raudteeülesõidukohta: Tartu–Jõgeva–Aravete tugimaanteele ehitati 73 meetri pikkune ja 11 meetri laiune viadukt ning Pikkjärve–Tõrve ja Kaarepere–Palamuse maanteede trassi muudeti nii, et sõidukid pääsevad tugimaanteele raudteed ületamata. Kokku ehitati ümber 7,2 kilomeetrit teid.
Lisaks ehitati Kaarepere ja Pikkjärve külla 1,8 kilomeetrit jalg- ja jalgrattateid, mille juurde paigaldati neli istepinki. Kaarepere rongijaama juurde rajati parkla. Tee-ehitusest saadud freespurust ehitati tolmuvaba kate kahele Jõgevamaa teelõigule: Mullavere–Visusti tee 3,4-kilomeetrisele ja Luua–Vaidavere tee 1,3-kilomeetrisele lõigule.
Tööd maksid 5,46 miljonit eurot. Kaarepere liiklussõlme ehitust rahastas 80 protsendi ulatuses Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond ning 383 tuhat eurot panustas sellesse AS EVR Infra. Ülejäänud summa tuli Maanteeametilt.
Viadukt avatakse pidulikult täna, 24. novembril kell 12.
Liis Rohtmets
Maanteeameti lõuna regiooni avalike suhete nõunik