Rubriik: Eesti

Eerik Kumari looduskaitsepreemia ootab omanikku

Tähistades tuntud Eesti ornitoloogi ja looduskaitsja, professor Eerik Kumari 100. sünniaastapäeva, kutsub Keskkonnaministeerium üles esitama kandidaate Eerik Kumari nimelisele looduskaitsepreemiale.

Eerik Kumarit (7.03.1912 – 8.01.1984) tuntakse kui silmapaistvat teadlast ja õppejõudu ning looduskaitse organisaatorit. Ta oli ligi 30 aastat Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni esimees. Tema eestvõttel koostati pärast Teist maailmasõda looduskaitseseaduse eelnõu, mis jõustus 1957. aastal. Selle seaduse alusel loodud kaitsealad kuuluvad ka praegu kaitstavate loodusobjektide hulka. Kumari algatas ka Eesti punase raamatu pidamise, mille esimene nimestik ilmus 1979. aastal. Samuti koostas ta Eesti punase raamatu (1982) rahvaväljaande.
Professor Eerik Kumari looduskaitse arendamisse tehtud panuse tunnustamiseks on Keskkonnaministeerium alates 1989. aastast välja andnud Eerik Kumari nimelist looduskaitsepreemiat. Selle preemiaga tunnustatakse neid isikuid, kelle tegevus looduslike koosluste, haruldaste liikide ja looduse üksikobjektide kaitse korraldamisel ning looduskaitseliste teadmiste levitamisel on olnud tähelepanuväärne. Alates 2010. aastast antakse Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia saajale ka looduskaitse kuldmärk. Preemia antakse traditsiooniliselt üle iga-aastase looduskaitsekuu avaüritusel.
Keskkonnaministeerium ootab ettepanekuid, keda autasustada Kumari looduskaitsepreemiaga, 15. aprilliks. Samuti ootab Keskkonnaministeerium kandidaate autasustamiseks Eesti looduskaitse märgiga. Eesti looduskaitse märgiga tõstetakse esile teeneid looduse uurimisel, loodusteadmiste levitamisel, looduskaitse edendamisel, arendamisel ja tutvustamisel nii üleriigilisel kui ka rahvusvahelisel tasandil.
Ettepanekud, mis sisaldavad nominendi looduskaitsetegevuse vabas vormis ülevaadet, palume saata hiljemalt 15. aprilliks aadressil: Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakond, Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või keskkonnaministeerium@envir.ee.

Raadio 4 kuulajad toetavad Sillamäe lapsi

Homme keskpäeval 12 annab Raadio 4 toimetus Sillamäe Vanalinna Kooli erivajadustega laste klassile üle heategevusprogrammi “Jõulurõõmu kuulutus” kuulajate annetuse, 9 949.45 eurot.

Kooli toimetulekuklassides õpivad puudega lapsed, teiste seas on ka raske puudega õpilasi, kes vajavad õppeprotsessis vahendeid füüsilise vastupidavuse toetuseks. “Jõulurõõmu kuulutuse” abiga soovitakse osta meditsiinilisi abivahendeid rehabilitatsioonitoa sisustamiseks. Esmakordselt oli saade Raadio 4 eetris 1993. aastal, mil toetati verevähki põdevaid lapsi.

Aastate jooksul on raha kogutud meditsiinitehnika soetamiseks Tallinna kliinilisele lastehaiglale, samuti Tartu, Nõmme ja Narva lastehaiglatele. “Jõulurõõmu Kuulutus” on toetanud ka Sillamäe, Jõhvi, Kohtla-Järve, Karula, Pärnu, Imastu, Haapsalu, Narva-Jõesuu, Taheva, Kohtla-Nõmme, Tapa ja Tallinna lastekodude kasvandikke. Raadio 4 programm on Eestis üks vanemaid heategevussaateid ja oli sel aastavahetusel vahendajaks abi vajavate laste ja heade inimeste vahel juba 19. korda.

Targa Töö Ühing ühines Euroopa kaugtöökeskustega

 

Tark töö metsas. Foto Targa Töö Ühingu kodulehelt

Targa Töö Ühing (endine Eesti Kaugtöö Ühing)  astus erinevates Euroopa riikides avatud internetipunkte ja kaugtöökeskusi ühendava organisatsiooni Telecentre Europe liikmeks.

26.-30. märtsil korraldab Telecentre Europe üle-euroopalise kampaania Get online week, mille keskmes on oskuslik arvuti ja interneti kasutamine. Eraldi tähelepanu all on noored ja nende e-oskused. Noored on küll julged ja aktiivsed Interneti kasutajad, kuid peamiselt kasutatakse seda mängimiseks, suhtlemiseks ja meelelahutuseks, vähem enese arendamiseks ja ettevalmistavateks tegevusteks.tööturul hakkama saamiseks.

Eesti poolseks Get Online Week kampaania partneriks on Targa Töö Ühing. Nädala eesmärk on uurida noorte teadmisi internetis leiduvate õppimis- ja enesearendamise võimaluste vastu ning teadvustada laiemate ja rohkem tööga seotud e-oskuste olulisust. Samuti soovitakse avada arutelu lastevanemate seas, et tõsta teadlikkust arvuti- ja interneti kasutamise positiivsetest ja negatiivsetest mõjudest laste ja noorte arengule.

Teiseks oluliseks sõnumiks on, et kvaliteetse interneti levik on oluline võimalus maapiirkondade ja väiksemate linnade jaoks – läbi selle on võimalik tuua head haridust ja kõrgema lisandväärtusega töid piirkonda ning läbi e-oskuste arendamise parandada ka teenuste kättesaadavust.

Täpsema kampaania ürituste ja tegevuste kava avaldameKampaania avaüritus toimub 8. märtsil ja seda saab jälgida Internetis Telecentre-Europe TV lehel, aga ka Targa Töö Ühingu lehel.

Targa Töö Ühing koondab targalt töötamise entusiaste ja maapiirkondades ning väiksemates linnades tegutsevaid tööhõivele, hariduse kättesaadavusele, kogukonna kaasamisele suunatud keskusi Eestis.

Metsade inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetust saab taotleda 4. aprillini

SA Erametsakeskus nõukogu otsustas 5. märtsil 2012 jätta samaks taotlemise tingimused erametsaomanike metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetuse osas vastavalt erametsanduse toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise korrale 2011. aastaks. Seoses sellega saavad metsaomanikud esitada kuni 4. aprillini metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetuse taotlusi samadel tingimustel ja vormidel nagu möödunud aastal. Taotlusvooru eelarve on 270 000 eurot.

“Metsa inventeerimise ja metsamajandamiskava koostamise eesmärk on anda erametsaomanikule andmeid tema metsa seisundi ja varude suuruse kohta,” selgitas Erametsakeskuse siseriiklike toetuste üksuse juht Arpo Kullerkupp. “Toetuse andmisega soodustame erametsade jätkusuutlikku ja heaperemehelikku hooldamist ning majandamist. Kuna metsade majandamise eelduseks on inventeerimisandmete olemasolu, aitab toetus võtta kasutusele seni seisvat metsaressurssi.”

NB! Erametsaomanike metsa inventeerimise ja metsamajandamiskavade koostamise toetuse taotlusi on võimalik esitada läbi e-PRIA portaali.

Keskkonnaministri määruse muudatuste vastuvõtmise ja Erametsakeskuse toetuste korra kinnitamise kohta leiate edaspidi infot erametsanduse portaalist www.eramets.ee, samuti saab infot Erametsakeskusest telefonil 683 6067 ja e-posti siseriiklik@eramets.ee teel.

SA Erametsakeskus on riigi sihtasutus, mille ülesandeks on metsaomanike kompetentsi tõstmine ning keskkonnasõbraliku ja efektiivse erametsanduse edendamine.

Lisainfo:
Arpo Kullerkupp, Erametsakeskuse siseriiklike toetuste üksuse juht, tel 683 6053, e-post arpo.kullerkupp@eramets.ee

Pärimuskultuuri eheduses on jõud ja vägi

Laupäeval, 10. märtsil 2012 toimub Estonia Talveaias Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu (ERFN) 20. aastapäeva, CIOFF(R) Eesti Noortekoja 10. aastapäeva ja rahvusvahelise folkloorifestivali BALTICA 25. aastapäeva tähistamine.

ERFNi senist teekonda iseloomustab kõige paremini üle-Eestiline võrgustik, mille toel on loodud CIOFF(R) Eesti Noortekoda ja pärimuskultuuri alast täiendõpet pakkuv koolituskeskus ning käivitatud rahvusvaheline folkloorifestival BALTICA. Jätkusuutlikkuse võti peitub koostöös teadusasutusest üksikpillimeheni.

“Et meie tegevuse eesmärgiks on kõik need aastad olnud pärimuskultuuri väärtustamine ning paikkondliku kultuuri eripära ja järjepidevuse hoidmine, siis on ka oluline iga uue algatusega seda teadmist edasi anda,” ütleb Eesti Rahvusliku Folkloorinõukogu vastutav sekretär Anne Ojalo.

Lisaväärtust tulevikuks annab pärimuskultuuri spetsialisti kutse, mille kümme kõige esimest omanikku Lääne-Virumaalt Setomaani saavad tunnistused kätte aastapäevade tähistamisel.

Uut ajajärku ERFNi teekonnal tähistab ka 2012. aasta teema “Loomine”. See annab võimaluse uudsete lahenduste ja improvisatsiooni teel mitmekesistada tänapäevakultuuri ning samas teadvustada ja hoida alal algupärast. Laupäeval esilinastub Estonia Talveaias ka lühijoonisfilm “Loomine”, mis värske vormi ent iidse müütilise sisuga kannab endas sama ideed.

Aigapidi käimine om kõege õigemb tii! (Otepää vanasõna)
Rohkem infot: www.folkloorinoukogu.ee

Märtsiga algas hea teeninduse kuu

Märtsikuuga algas „Hea teeninduse kuu 2012” koos kampaaniaga „Kiida teenindajat!” kampaaniaga. Teenindajad saavad oma oskused proovile panna alates  5. märtsist: Kiituse edastamiseks on mitu võimalust:
1. Öelda heale teenindajale kiitvad ja tunnustavad sõnad otse teeninduskohas.
2. Helistada või saata SMS lühinumbrile 1182 ja teatada kiidetava teenindusettevõtte nimi ja asukoht.
3. Kirjutada heast teeninduskogemusest aadressil www.heateenindus.ee  
4. Märgates kampaanias osalevates ettevõtetes temaatilisi postkaste, jätta kiiduteade sinna. Paljud organisatsioonid paigaldanud oma teeninduskohtadesse kampaania sümboolikaga materjale – riiulirääkijaid, plakateid ja tagasiside postkaste ning teenindajad kannavad kampaania rinnamärke jms. 
Kampaania lõppeb parimate tunnustamisega: märtsi lõpuks moodustub veebi, telefoni ja SMS kiitustest Hea Teeninduse Kuul enimkiidetud ettevõtete edetabel. Teeninduskohad, mida kliendid kõige enam on kiitnud, saavad aprillikuus tunnistuse ja uksekleebise „Kliendid kiidavad 2012”.

Rosma koolis annavad streigipäeval tunde vanemad

Rosma kool. Foto: Rosma Haridusselts
Põlvamaal tegutseva MTÜ Rosma Haridusseltsi lapsevanemad otsustasid toetada õpetajaid kõrgemate palkade püüdluses sellega, et annavad streigipäeval, 7. märtsil Rosma koolis vabatahtlikena ise tunde. Koostöös õpetajatega lepiti kokku streigipäeva tunniplaan.

„Streik ei ole meie nägemuses küll kõige konstruktiivsem suhtlemise vorm oma nõudmiste esitamiseks, ent kuna seekordne õpetajate streik on nii ulatuslik ja toob „ühe mütsi alla“ kokku kõik õpetajad eri koolidest üle Eesti, otsustasime seda toetada,“ selgitas Rosma kooli õpetajate kolleegiumi liige, muusikaõpetaja Riina Velmet. Otsust kergendas asjaolu, et vanemad pakkusid end ise selleks päevaks õpetajateks.

Waldorfkoolides teevad lapsevanemad kooliga igapäevaselt väga tihedat koostööd ja vanemate toetus annab Riina Velmeti sõnul hea võimaluse ka streigipäeval tavapärase koolielu jätkamiseks. „Meile õpetajatena tundub see hädavajalik ja normaalne, seepärast on meil ka väga hea meel vanemate vabatahtliku panuse üle kolmapäevase koolipäeva tunniandjatena,“ märkis ta.

Sisulised muutused haridusmaastikul saavad Velmeti sõnul toimuda ainult koostöös lapsevanematega ja loodame, et see streik on aitab luua nii õpetajate kui vanemate seas laiemalt ühist eneseteadvust. „Lapsevanem on õpetajale kõige olulisem sisuline partner, kes saab kodanikuna panustada haridusmuutuste elluviimisse ning aidata tõsta ka õpetaja positsiooni ühiskonnas,“ lisas ta. Loe edasi: Rosma koolis annavad streigipäeval tunde vanemad

Talgusõbrad, pange vaim valmis!

Palupõhja loodus- ja talgulaager toimub 16.–18. märtsini ja on seekord metsateemaline.

Palupõhja on lummav külake Emajõe ääres metsade ja soode vahel. Kes käinud, need teavad, kes pole käinud, siis on see hea võimalus teada saada. Lähemalt saab lugeda ja ennast kirja panna:
http://talgud.ee/talgud/2012/palupohja-1.

Lisaks käivitab ELF tänavu projekti „Konnad teel(t)!”. Kõiki kutsutakse kevadisel konnade rände ajal midagi ette võtma, et konni autorataste alt päästa. Ees ootavad konnatalgud vajavad paljude vabatahtlike abi. Loe lähemalt ja haagi end infovälja: http://www.elfond.ee/konnadteel.

SA Eestimaa Looduse Fond

Rahvatantsijad teevad eeltööd uue tantsuareeni rajamiseks

Enam kui 50 aastat on tantsupidusid peetud Kalevi staadionil. Kus edaspidi?
Rahvatantsijad vaatavad lootusrikkalt 2019. aastale, mil võiks valmida uus tantsupidude väljak Tallinnas. Hetkel käib eeltöö võimaliku uue tantsuareeni rajamiseks.

2011. aasta suvine laulu- ja tantsupidu Maa ja Ilm ärgitas taas vahetama mõtteid selle üle, mis saab tantsupidudest tulevikus. Toimus ju viimane pidu erandina Lauluväljakul senise harjumuspärase Kalevi staadioni asemel, kus tantsupidusid peetud juba alates 1955. aastast.

Kus toimuvad uued peod? Sarnast küsimust esitasid üksteisele tantsuõpetajad, publik, pidude korraldajad.

Meie rahvatantsijate huvide eest seisev Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) analüüsis mullu kultuuriministeeriumi ettepanekul Tallinnas asuvate erinevate staadionite ja väljakute vastavust tantsupidude  vajadustele.  Võrreldi senist pidude toimumiskohta Kalevi staadionit, Kadrioru ja A Le Coq Arenat ning ka Lauluväljakut kui võimalikke toimumiskohti.  Võrdluses arvestasime nii tantsija, kunstilise toimkonna, korraldajate kui publiku huve. Vaagisime nii peo keskkonda laiemalt kui konkreetse etendusala võimalusi. Loe edasi: Rahvatantsijad teevad eeltööd uue tantsuareeni rajamiseks

Roostal kõneldakse homme looduskaitsealadest

Kolmapäeval, 7. märtsil toimub Läänemaal Roosta Puhkekülas rohelise taristu teemaline avaseminar “Looduskaitsealad kui osa rohelisest taristust”.

Ettekannetes käsitletakse Euroopa Komisjoni lähenemist rohelisele taristule, rohelise taristu projekte, rohevöö võrgustikku ning räägitakse näidetest Kagu-Euroopas, Tsehhis ja Lätis, mis annab hea ülevaate looduskaitsealade tegevustest väljaspool Eestit.

Päeva lõpus korraldatakse töötoad, kus looduskaitse töötajad saavad arutleda rohelise taristuga seonduvate võimaluste ja kitsaskohtade üle. Detailsem kava on leitav EUROPARC`i kodulehel: http://europarc-nb.org/calendar/2012/03#calendar.
Loe edasi: Roostal kõneldakse homme looduskaitsealadest

Külauudiste tegijad valiti aasta vabaühenduseks

Nii need külauudised levivad. Foto: Mirjam Nutov

Täna kuulutab vabaühenduste liit EMSL välja seekordsed kodanikuühiskonna aasta tegijad kuues kategoorias.

Aasta vabaühenduseks valiti EESTI KODANIKUAJAKIRJANDUSE SELTS, kes peab üleval portaali kylauudis.ee, vahendades seal infot inimeselt inimesele ning levitades mõtteviisi, et ajakirjandus pole üksnes äri, vaid inimeste aitaja, valgustaja ja teenäitaja. Seltsi eestvedajad on professionaalsed ajakirjanikud, kuid kogu töö tehakse ära vabatahtlikena.

Avaliku sektori esindajana tunnustatakse EESTI RAHVUSRINGHÄÄLINGUT, kes on oma kanalites andnud ruumi ja sellega ühiskonnas oluliselt rohkem kõlapinda mitmetele vabaühenduste algatustele nagu näiteks mulluste Riigikogu valimiste eel Valijakompass ja hea valimistava ning aastavahetuse paiku avatud valitsemise valvurite veebikeskkond.
Loe edasi: Külauudiste tegijad valiti aasta vabaühenduseks

Konverents väikerahvaste keelte riskidest ja võimalustest

16.–17. märtsini toimub Eesti Rahvusraamatukogus konverents „Väikerahvaste keelte riskid ja võimalused“, millel käsitletakse väikerahvaste keelte ellujäämisstrateegiaid ning püütakse leida seoseid keele kaotamisega seotud kartuste ja tänapäeva ühiskonna erinevate kultuurinähtuste vahel.

Konverentsile lisab aktuaalsust asjaolu, et need probleemid, mille üle tunnevad muret praegu väikerahvad, võivad mõne aastakümne pärast osutuda aktuaalseks ka arvult palju suurematele rahvastele ja nende keeltele. Konverents ei keskendu siiski ainult keelele, vaid püüab teemale läheneda laiemast vaatenurgast. Nii räägib näiteks taanlane Arnaq Grove grööni keele perspektiividest, waleslanna Delyth Prys keele taaselustamise kogemustest oma kodumaal ning arutletakse ka friuuli ja mitmete soome-ugri keelte ees seisvate väljakutsete üle.

Keele ja kultuuri vahelistest varjatud seostest kõnelevad muuseas Martin Ehala, kes räägib õnne arusaamadest, ning Rein Veidemann mõtiskleb eesti kultuuri keelekesksuse üle. Eesti teadlastele lisaks osaleb konverentsil külalisi Gröönimaalt, Walesist, Prantsusmaalt, Itaaliast, Ungarist, Lätist, Soomest ja Venemaalt. Loe edasi: Konverents väikerahvaste keelte riskidest ja võimalustest

Noortekeskused pööravad koolivaheajal tähelepanu maailmas valitsevatele ohtudele

19.-23. märtsini toimuval kevadisel koolivaheajal keskenduvad Tallinna noortekeskused maailmas valitsevatele ohtudele, nendest teavitamisele ja hoidumisele. Noortele korraldatakse mitmeid teavitustegevusi nii noortekeskustes kui keskusest väljas ning linnalaagreid.

Koolivaheajal peetavatesse infotundidesse on kaasatud mitmed külalised. Näiteks külastavad noortekeskusi noorsoopolitseinikud ja vangla noorsoospetsialistid. Noortele räägitakse, millised ohud varitsevad meid tänavatel, miks üldse satutakse vanglasse ning millised on noorte võimalused pärast vanglast vabanemist.

Lisaks toimuvad mitmed töötoad, kus õpitakse enesekaitset, tegema animatsiooni, fototöötlust ja helisalvestust. Räägitakse ka interneti ohtudest ja võimalustest ning mängitakse ebatavalist mängu „Maailm tagurpidi“. Muuhulgas korraldatakse noortele tõukeratta jm võistlusi, filmiõhtuid ning külastatakse meediahuviliste noortega raadio- ja telemaja. Koolivaheaja reedel saavad aga kõik huvilised oma julgust ja meeskonnatööoskust proovile panna ühisel laservõistlusmängul.

Kõiki teadushuvilisi noori oodatakse Pääsküla noortekeskuse linnalaagrisse „Mismõttes Teadus?“. Viiel päeval külastatakse Biorobootika Keskust, Energia avastuskeskust, AHHAA teaduskeskust ning kino Artist. Linnalaagris osalemiseks toimub eelregistreerimine 14. märtsini.
Loe edasi: Noortekeskused pööravad koolivaheajal tähelepanu maailmas valitsevatele ohtudele

Kevadkuu regilaulutoas lauldakse naistest

Regilaulutoas lauldakse 8. märtsil naistest. Foto: folklore.ee/regilaulutuba
Kevadkuu on uue alguse ja ärkamise kuu – pööripäevaselt pöörane ja pöördeline. Küll keerab ennast märtsis karu koopast välja, hakkavad rändlinnud taas kodupoole pöörduma, pistavad ussid nina mätta seest välja ja tehakse maagilisi toiminguid ärkavate putukate-mutukate tõrjeks.

Kõik tõuseb taas elule. Ja nii on ka märts kõige uue alguse kehastuse – naise – kuu. Mahuvad ju paastukuusse lisaks “kõigest” saja-aastase ajalooga rahvusvahelisele naistepäevale (8. märts) veel mitu palju ürgsemat väekatele naistele pühendatud tähtpäeva: jevdokiapäev (1. märts), püha Gertrudi mäletuspäev ehk käädripäev (17. märts), paastumaarjapäev (25. märts), mil Maarjale kuulutati ette Jeesuse sündi…

Nii laulamegi 8. märtsil 19. sajandi linnakodaniku muuseumis Tartus (Jaani 16) kell 18.00 – 20.00 naistele, naistest, naiste õpetuseks kui ka nende eest hoiatuseks, kevadest ja armastusest. Sest mida muud võib naise vastu tunda kui ainult armastust!
Loe edasi: Kevadkuu regilaulutoas lauldakse naistest

Eesti valdade talimängudel võidutses Tartu vald

3.-4. märtsil toimunud Eesti valdade talimängudel võõrustas Jõgevamaa oma spordibaasides 850 sportlast. 20. Eesti valdade talimängudel võidutses Tartu valla võistkond.

Talimängudel olid kavas järgmised spordialad: suusatamine, uisutamine, meeste korvpall, naiste korvpall, lauatennis, male, kabe.

Parimad vallad (üle 2000 elaniku)
1. Tartu 188 punkti
2. Tähtvere 175 punkti
3. Jõhvi 168 punkti

Parimad väikeste valdade arvestuses (kuni 2000 elanikku)
1. Mäetaguse 151 punkti
2. Kernu 132 punkti
3. Iisaku 30 punkti

20. Eesti valdade talimängude tulemused leiab aadressilt http://www.joud.ee/est/g79s2176

Allikas: EMSL Jõud

Huvikoolid saavad toetust õppevahendite uuendamiseks

Haridus- ja Teadusministeerium eraldas Hasartmängumaksu Nõukogu otsuse alusel 2012. aastaks projekti „Varaait“ raames huvikoolidele tegevuse mitmekesistamiseks ja kättesaadavuse suurendamiseks õppevahendite soetamise kaudu 115 041 eurot. Õppevahendite ostmiseks eraldatud toetus aitab mitmekesistada huvikoolide õppekavade täitmist ning toetab vähemate võimalustega noorte osalemisvõimalusi noorsootöös.

„Riigi toetus noorsootöö valdkonna arengule ja selle olulisele osale nagu huviharidus, võimaldab huvikoolides muuhulgas sisse viia samuti uuendusi ja noortega tehtavat väärtusliku tööd kaasajastada,“ selgitas Eesti Noorsootöö Keskuse peaekspert Ene Raid.

Eestis tegutseb hetkel ligi 400 huvikooli, kes pakuvad huviharidust enam kui 68 tuhandele noorele.

Eraldatud toetuse taotlemiseks saavad huvikoolid „Varaaida“ projektikonkursile taotlusi esitada kuni 3. aprillini. Ühele projektile eraldatakse maksimaalselt 2000 eurot. Infopäev taotlejatele toimub 15. märtsil kell 12.00 Eesti Noorsootöö Keskuses (Uuslinna 10, Tallinn). Loe edasi: Huvikoolid saavad toetust õppevahendite uuendamiseks

Tallinna maratoni võitis Andres Kollo

Tallinna maratoni algus. Foto Tarmo Haud

Täna Kõrvemaa suusaradadel peetud 15. Tallinna suusamaratoni finišijoone ületas esimesena Andres Kollo ajaga 1.35.07,2. Hõbemedalimees Madis Vaikmaa
kaotas 42 kilomeetrisel distantsil võitjale 9,7 sekundiga. Kolmandaks võitles end Sander Linnus, kes lõpetas ajaga 1.35.17,3. Raja kiireim naine
oli Sirli Hanni ajaga 1.49.03,0.
Pikale 42 kilomeetrisele rajale registreerus esialgsetel andmetel 692 suusasportlast.

Lühemale, 21 kilomeetri pikkusele distantsile registreerunud 254 suusataja seast näitas parimat vormi Stanislav Zelentsov, kes läbis raja ajaga 53.18,9. M-15 klassi kiireim noormees Karl Erik Rabakukk tuli üldjärjestuses teisele kohale, jäädes võitjale alla vaid 0,6 sekundiga.
Neidude N-15 klassi parimaks tunnistati Anette Baum, kelle ajaks fikseeriti finišis 1.01.57,7.

15. Tallinna suusamaratoni võitja Andres Kollo tuli võistlusele kõrgeimate eesmärkidega. ″Koondislasi täna ei olnud, seega oli mul lootust võidu nimel
heidelda, ″ rõõmustas mees vahetult pärast maratoni läbimist eduka sõidu üle. Tema sõnul tegid kuueses liidrigrupis päris palju tööd ära teiseks
tulnud Madis Vaikmaa ning kuuendale kohale platseerunud Avo Sambla.

Tallinna maraton oli eelviimane selleaastase Estoloppeti sarja maratonidest. Viimane neist on järgmisel pühapäeval toimuv Tamsalu-Neeruti maraton.

Vikipeedias käivad tõlketalgud

Sel nädalal algasid eestikeelses võrguentsüklopeedias Vikipeediaavalikud tõlketalgud, millest on kutsutud osa võtma kõik soovijad.  Järjekorras juba teise tõlketalgu käigus tõlgitakse artikleid, mis on võõrkeelsetes vikipeediates juba olemas ning sobivad kasutamiseks kesk- või kõrgkoolide õppematerjalina või on lihtsalt üldhariva sisuga.

“Püüame talgute abil saavutada korraga mitut eesmärki,” selgitas Vikipeedia administraator Andres Luure. “Soovime täiustada koolide ja ülikoolide õppetööks kasulikku materjali eestikeelses Vikipeedias, kuid ka saada Vikipeediasse uusi kaastöötajaid ning väärtustada tarbetekstide tõlkijate tööd.”

Talgutöö korras soovitakse suurendada vabalt kättesaadava asjatundliku ja usaldusväärse info hulka eesti keeles ja saada eestikeelsele Vikipeediale uusi kaastöötajaid ja toimetajaid.

Talguid jälgib ka žürii, kes valib välja parimad tõlkijad. Žüriisse kuuluvad Euroopa Komisjoni Kirjaliku Tõlke Peadirektoraadi tõlkija Rita Niineste, Vikipeedia esindaja, tõlkija ja Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudi filosoofia osakonna dotsent Andres Luure, tõlkija, Tallinna Ülikooli Kirjastuse peatoimetaja ja Tallinna Ülikooli 2010. aasta tõlkepreemia laureaat Heli Allik, TLÜ kirjaliku tõlke dotsent Arvi Tavast, TLÜ tõlkemagistri programmi juhendaja Triin Pappel, TÜ tõlkemagistri programmi juhendaja Ilmar Anvelt ning 30-aastase staažiga tõlkija ja toimetaja, endine Tilde Eesti OÜ peatoimetaja Valli Voor.

7. märtsil kell 17 toimub Tallinnas Euroopa Liidu Majas (Rävala puiestee 4, sissepääs Laikmaa tänavalt) avalik õppus tõlketalgutel osalejatele.

Talgutel saavad osaleda kõik Vikipeedia registreeritud kasutajad peale žürii liikmete. Talgutega saab liituda igal ajal kuni talgute lõpuni 30. aprillil.

Tõlketalgud korraldavad Euroopa Komisjoni esindus Eestis, Tallinna Ülikooli Kirjastus ja MTÜ Wikimedia Eesti. Euroopa Komisjoni esindus Eestis on peaauhinnaks välja pannud 1000-eurose reisivautšeri.

Loodusesõprade talguaasta tuleb toimekas

Palupõhja talgud 2011. aastal. Foto www.talgud.ee

Eestimaa Looduse Fond (ELF) on alates 1998. aastast korraldanud loodustalguid, sel aastal on tulemas läbi aegade toimekaim aasta.

“Ühtekokku on tänavu ees ootamas üle poolesaja talgureisi, ” ütles ELFi talgujuht Tarmo Tüür. Kõik talgud on looduskaitse aladel mitmepäevaste talgureisidena.

Esimesena on kindlalt paigas koolivaheaja peretalgud Palupõhja looduskoolis 16.-18. märtsil. “Kuna see langeb kokku ka koolivaheajaga, siis on need välja kuulutatud kui peretalgud,” täpsustas Tüür. “Jõukohaseid töid jagub seal kõigile, nii lastele kui emadele-isadele”.

Teine kindel aeg, mille iga talgusõber kalendrisse peaks kandma on 5. mai, mil peetakse Teeme Ära talgupäeva. Kõige tihedam talguhooaeg algab siis, kui lindude pesitsusaeg on möödas, seega juulis ja augustis. Talgutele saab registreeruda www.talgud.ee.

Kolmeteistkümnel aastal toimunud talgutel on oma panuse looduse kaitsel andnud ligi 50 000. Kokku hakati neid lugema 2001. aastal. Aastatel 2001-2011 ELFi korraldusel toimunud 262 talguüritust, millel on 4666 osalise ühisel jõul tehtud 43 304 tundi vabatahtlikku tööd. Mullu toimus ühtekokku 40 talgureisi. 668 vabatahtlikku kaasalööjat andsid oma panuse looduskaitsesse kokku 7817 tunni ulatuses.

 

 

 

Sõavägi oppas koton kah kõrda nõudma

Poissõ meelest es pidänü aoteenistüst är häötämä. Foto: Uma Leht

«Ku inne sai pito peetüs, tuu es sekä, a no kaet üüklubin – inemise siblise läbisegi, kõrda ei olõ. Pur’on inemise tunnusõ ands’agu…» kõnõlõs Rõugõst peri Ossipovi Oliver (21) tuust, kuis mõnõ kuu aotiinmist Kupõrjanovi jalaväepataljonin tedä muutnu omma. Kimmämbäs omma saanu ka Võro liina poisi Kaarna Karel (22), Jõelaiu Joosep (22) ja Niidü Sven (23) – miinipilja patarei juhtmisrühmä riamehe.

Aoteenistüse algus om hirmsa kõigilõ poissõlõ. «Es saa arvu, kon midägi om ja kon esi olõma piät. Edimäne üü es maka: kõik aig mõtli, et ku tulõ häire, kuis saa 40 sekundiga vällä ja viil rõivilõ kah,» tulõt’ Oliver miilde. A tä uutsõ sõaväest esiki hullõmbat, ku tegelikult oll’.

Päält Kareli es olõ poisi inne aoteenistüst püssä esiki käen hoitnu. «Algusõn pelksi esiki trikli vaotamist,» ütel’ Oliver. «A midä rohkõmb laskman kävet, tuud kimmämbas lätsit,» ütel’ Joosep. «Laskmisõl om sääne adrõnaliin seen, tuud ei anna määnegi muu tegemine.»

Uni om kulla hinnan
Kimmä kõrra seen omma poisi opnu aost kinni ja magamisest luku pidämä. «Tan om esiki kats minutit und kulla hinnaga,» ütel’ Oliver. «Inne sõaväke oll’ kümme minotit ildasjäämist tävveste harilik. A nüüt nõvva koton kah kõigi käest, et kokkolepütüst aost kinni peetäsi,» kõnõl’ Sven.

Joosep opsõ hindä sisse uskma: «SBK (sõduribaaskursus) lõpun tull’ 60kilomiitret jalaga är kävvü. Es usu, et suta tuud täüsvarustusõn lõpuni tetä. A ku Kupõrjanovi värtist sisse saimi, oll’ uhkõ tunnõ külh.»
Loe edasi: Sõavägi oppas koton kah kõrda nõudma

Säästva Eesti Instituudil valmis ülevaade ökosüsteemiteenustest

Ökosüsteemiteenused on keskkonnakaitselised, majanduslikud ja sotsiaalsed hüved, mida loodus inimesele pakub. Ökosüsteemiteenuste kontseptsioon on viimasel kümnendil leidnud väga laialdase kõlapinna, olles muutunud loodus- ja majandusteadlaste ning poliitikakujundajate ühiseks uurimis- ja aruteluteemaks. Ometigi eestikeelset infot ökosüsteemiteenuste sisu kohta napib.

Säästva Eesti Instituudis valminud e-trükise eesmärk on tutvustada loodushüvede mõistet Eesti lugejale ja selgitada mõiste erinevaid käsitlusi ja nende põhjusi. Trükises (http://www.seit.ee/failid/892.pdf) antakse ülevaade erinevatest looduskeskkonna poolt pakutavatest hüvedest inimesele, hüvede maksumuse arvutamise viisidest ja meetoditest ning erinevatest võimalustest, kuidas ökosüsteemiteenuseid arvestada otsusetegemisel ja poliitikate kujundamisel riigi, kohaliku omavalitsuse ja ettevõtte tasemel. Loe edasi: Säästva Eesti Instituudil valmis ülevaade ökosüsteemiteenustest

Eesti kaitsealad on kõrgendatud tähelepanu all

Eesti on aastatel 2012-2014 Euroopa Looduskaitsealade Liidu Põhja-Balti (EUROPARC Nordic-Baltic)regiooni eestistujamaa. Eesistumisstaatusega seotud tegevusi hakkab ellu viima Eesti kaitsealade valitseja – Keskkonnaamet.

Eesistujamaa staatus tõmbab ühelt poolt rahvusvahelist tähelepanu Eesti kaitsealade süsteemile, teisalt võimaldab suunata Põhja-Balti regioonis kaitsealade valitsemise ja korraldamise kogemusi Eestile olulistele teemadele. Regioon järgib EUROPARC`i võtme-eesmärke ning säilitab aktiivse suhtlemise selle liikmete ja organisatsiooni vahel.

Seoses eestistumisstaatusega korraldab Keskkonnaamet 7. märtsil Roosta Puhkekülas Läänemaal rohelise taristu teemalise avaseminari „Protected areas as part of green infrastructure“ (“Looduskaitsealad kui osa rohelisest taristust“). Loe edasi: Eesti kaitsealad on kõrgendatud tähelepanu all

Külauudised ja kodanikuajakirjandus on täna Vikerraadios

Kuidas suhestuvad traditsiooniline meedia ja kodanikuajakirjandus? Mida on kodanikuajakirjandus Eestis korda saatnud? Kas ja kuidas on kodanikuajakirjandus mõjutanud meie traditsioonilist meediat?

Nendele küsimustele püüavad täna Vikerraadio Meediatunnis vastata Kodanikuajakirjanduse Seltsi liikmed Erkki Peetsalu ja Kadri Valner, saatejuht  rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk.

Meediatund on saade, mis tutvustab meedia toimimist, selgitab ajakirjanduslike otsuste tagamaid ning annab ülevaate kuulajate-vaatajate tagasisidest rahvusringhäälingu programmidele. Saade algab kell 14.

Valdade talimängud toimuvad 3.-4. märtsil Kuremaal

20. Eesti valdade talimängudel võõrustab Jõgevamaa oma spordibaasides  850 sportlast, kes esindavad 39 Eestimaa valda. Talimängudel on kavas järgmised spordialad: suusatamine, uisutamine, meeste korvpall, naiste korvpall, lauatennis, male, kabe.

Tuntumatest tegijatest kaitsevad oma koduvalla au:
suusatamises – Vahur Teppan, Eeri Vahtra, Kaili Sirge;
korvpallis – Eesti Meistriliiga mängijad Kristo Saage, Janis Vahter,
Viljar Veski, Rait Riivolaane;
kabes – suurmeister rahvusvahelises kabes Urmo Ilves, kes esindab Kiili valda ning suurmeister vene kabes Kaari Vainonen Rae valla võsitkonna
koosseisus;
males – Paikuse valla eest Eesti esimaletaja Kaido Külaots ning Tartu valla eest eelmise aasta Eesti meeste meister Pavel Vorobjov.

Talimängude üldkokkuvõttes selgitatakse parimad vallad kahes grupis:
– üle 2000 elaniku ja
– kuni 2000 elanikku.

Talimängudest teeb pühapäeval kokkuvõtte Raadio Marta, mida kuuleb sagedusel 100,7 MHz.

Kogu informatsioon 20. Eesti valdade talimängude kohta asub EMSL Jõud
kodulehel http://www.joud.ee/est/g78s2079

Eesti valdade talimängude korraldajad on Eestimaa Spordiliit Jõud, Jõgeva Vallavalitsus, Jõgevamaa Spordiliit Kalju.