Rubriik: Eesti

Päästeamet alustas veeohutuskampaaniat

Päästeamet alustas sel nädalal veeohutuskampaaniat „Ära lase purjus sõpra vette!“, mis tuletab inimestele meelde, et alkoholijoobes vette minek on eluga riskimine.

Reklaam inimest suplema minekul ei peata, seda saab teha hooliv inimene, kes takistab parimal võimalikul moel napsitanud inimese vette minekut, märgib Päästeamet oma pressiteates.

Statistika näitab, et möödunud suvel oli iga viies uppuja alkoholijoobes 20-30 aastane meesterahvas. Hoolimata sellest, et ollakse teadlikud joobes vette mineku ohtlikkusest, kaob alkoholi mõjul ohutunne ning inimene läheb veekogusse oma võimeid proovile panema. Lisaks alkoholijoobest tulenevatele koordinatsioonihäiretele aitab uppumisele igati kaasa ka ebapiisav ujumisoskus. Eesti inimene hindab selgelt üle oma ujumisoskust ja ka võimet – täisealisest elanikkonnast 50 protsenti ei oska üldse ujuda või suudavad teha seda ainult vaid kuni 25 meetrit. Alkoholijoobes vette minek on eluohtlik ja väga hea ujumisoskusega inimesele.

„Paljudel juhtudel oleks kaaslased saanud veeõnnetuse ära hoida, kui oleks sõbral silma peal hoidnud ja õigel ajal sekkunud. Igaüks meist peaks tegema endast oleneva, et keegi alkoholijoobes vette ei läheks,“ leiab Päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Indrek Ints.

Päästeamet tegeleb veeohutuse temaatikaga paar viimast aastat ning töö esimesed tulemused avaldusid 2011. aastal.

2010. aastal uppus 97 inimest, 2011. aastal 55 inimest.

Kampaania „Kui jood, ära uju!“ loovlahendused leiab siit.

Kodukandi sõbrad

Olete oodatud Liikumise Kodukant Sõprade Klubi esimesele kokkusaamisele 15. juunil 2012 kell 14 Avinurme Puiduaida suures saalis. Läbi aegade on olnud Kodukandiga seotud paljud huvitavad inimesed, kes on panustanud organisatsiooni käekäiku erinevatel viisidel – juhatuse liikmetena, projektijuhtidena, koostööpartneritena jne. 2012 on Kodukandi juubeliaasta, sest oktoobris jõutakse 15nda verstapostini. Sellest ka meie idee Kodukandi Sõprade Klubi kokkukutsumisest. Miks kutsume sõbrad kokku: et arutleda, kuhu oleme jõudnud ja millised on võimalused edasiminekuks, kuulame oma sõprade häält, peame plaani, kuidas ühte tulla ja ühes olla.
Oma osalemisest anna teada, vastates kutsele e-kirja teel
(kaie@kodukant.ee) või helistades telefonil 5058426.
Täpsemat infot toimumiskoha kohta leiad siin: http://puiduait.ee

Liikumise Kodukant juhatus ja tegevmeeskond

Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna
Sihtkapital.

www.kodukant.ee

 

Head kogukonnaliidrid, eestvedajad ja särasilmsed inimesed üle Eesti!

Meil on hea meel teatada, et Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) toel on õige pea algamas kogukondlik  terviseedendusprojekt UUS TERVIS ja me kutsume seega kõiki tervise teemadest huvitatuid selles kaasa lööma!
Juba praegu on võimalik kõigil, kel on huvi terviseedenduse ja tervisenõustamise vastu oma kogukonnas, projektile eelregistreeruda. Selleks palume endast teada anda tervemaailm@gmail.com kuni 17nda juunini. Osalejate arv on kuni 25 inimest (erinevatest kogukondadest) ja registreerime inimesi kuni grupi täitumiseni.

Täpsemat teavet projekti kohta saab lugeda alates 7. juunist projekti kodulehelt uustervis.ee.

 

12.-14. juunil 2012 toimub Lõuna-Eestis Leader rahvusvahelist koostööd arendav konverents – LINC 2012 “Kaasamine ja vabatahtlik töö”.

Koostööüritust korraldavad Tartumaa Arendusselts, Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo, Piiriveere Liider, Põlvamaa Partnerluskogu ja Võrumaa Partnerluskogu. Konverentsist võtavad osa Leader tegevusgruppide esindajad nii Eestist kui ka neljateistkümnest teisest liikmesriigist – Austriast, Saksamaalt, Soomest, Ungarist, Lätist, Leedust, Hollandist, Poolast, Rumeeniast, Rootsist, Slovakkiast, Bulgaariast, Itaaliast ja Iirimaalt. Konverentsi avamine toimub 12. juunil 2012 Tartus Raekoja platsil, kus rahvusvahelise koostöö huvilist seltskonda tervitavad Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, Tartu maavanem Reno Laidre ja Tartu linnapea Ermo Kruuse. Kõik huvilised on Tartu Raekoja platsile LINC 2012 avamisele oodatud! Konverentsi ametlik veebileht www.info-linc.eu/eng . Konverentsi töökeel on inglise keel. Eestikeelne kava on kättesaadav Maamajanduse Infokeskuse veebilehelt www.maainfo.ee/index.php

Rapla valla I külade kokkutulek toimub 9. juunil Oela külaplatsil

Kell 14.30 kogunemine Oela mänguväljakul, ekspositsioon. Kultuuriprogramm, esineb Kodila näitetrupp etendusega „Tulnukad“. Võistlused külade vahel. Töötoad.  Külasupp.  Ristsõnavõistlus. Tantsuks ansambel Spido Sõbrad. Külade kokkutulekule on oodatud kõik Rapla valla külad kuni 10-liikmelise esindusega.

Võrumaalt on kutsutud osalema MTÜ Vastseliina Külade Ühenduse delegatsioon.

Info ja registreerimine telefonil 528 4090 või e-posti aadressil ylle.ryyson@tervis.ee (Ülle Rüüson).

Jänedal tuleb erametsanduse aastakonverents

Huvilised on oodatud erametsanduse aastakonverentsile „Puit kui parim energiaallikas“, mis toimub 14. septembril 2012 Jänedal.

Konverents analüüsib, kuivõrd tasuv on puitu energia tootmiseks kasutada, millist kasu saab energiapuidust kohalik kogukond ning millised on erametsaomaniku võimalused puidust energia tootmisel. Saame teada, kas meie metsaressursid on selleks piisavad ja millised toetused aitaksid kaasa puidu paremale kasutamisele. Lisaks ettekannetele Eesti arengutest toovad külalisesinejad värsket infot Euroopa uusimatest praktikatest.

Konverentsile on oodatud erametsaomanikud, metsaühistute esindajad, metsanduse konsulendid. Osalemine on tasuta. Konverentsi päevakava ja registreerimisinfo leiad siit: http://www.eramets.ee/urituste-kalender?art=3174

Konverentsi läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Allikas: Regina Hansen

Räpinas võtavad laupäeval mõõtu palkmajaehitajad

Foto: polvamaa.ee
Laupäeval, 9. juunil korraldab Eesti Puitmajaliit Räpinas aset leidvate Hea Kodu päevade raames teistkordselt käsitöö palkmajaehitajate kutsevõistluse. Eesti parima palkmajaehitaja välja selgitamisele saab kaasa elada alates kella 10.00-st mõisa talli ees.

Võistluse eesmärk on palkmajaehitaja ameti tutvustamine ja väärtustamine ning Eestis sajandite pikkuse traditsiooniga palkmajaehituse propageerimine.

Käsitöö palkmajaehitajate kutsevõistlusel valmivad palkmaja nurgatüübid. Võistlejatel on võimalus valida kolme erineva nurgatüübi vahel, milleks on eesti tuulelukuga puhasnurk, eesti tuulelukuga järsknurk, Norra nurk. Võistlusel peab iga võistleja ettevalmistatud alusele paika panema ühe 1,5 m pikkuse palgi – sh tegema ühe nurgatapi ja 1,2 m vara ning lõikama sirgeks palgi otsad alumiste palkide järgi.

Kohtunikud hindavad palgi paika panemisel kiirust ja täpsust. Võistluse lisainfo ja detailne juhend asub siin. Loe edasi: Räpinas võtavad laupäeval mõõtu palkmajaehitajad

ELF avab täna talgute suvehooaja

ELFi talgud Soomaal. Foto: talgud.ee
Eestimaa Looduse Fond kuulutab välja oma suvised talgureisid, kus igaühel on võimalus looduskaitses käed külge panna. Kokku toimub erinevates rahvusparkides ja looduskaitsealadel juunist augustini üle kahekümne talgureisi. ELFi talgutel osalemiseks tasub huvilistel end aegsasti kirja panna.

ELFi talgute projektijuht Tarmo Tüür ütles, et tänavune talgusuvi tuleb varasematest tegusam. „Huvi ELFi talgute vastu on järjest suurenenud ning sestap oleme püüdnud talgute ja sihtkohtade arvu suurendada,“ rääkis Tüür ja lisas, et ELFi talgureisid on Eestis ainulaadsed. „Kui väga sageli räägitakse, et oleme uhked Eesti mitmekesise looduse üle ning esitleme seda muule maailmale kui üht peamist visiitkaarti, siis talgud on hea võimalus ka ise Eestimaa loodusega lähemalt tutvust teha ning ka oma käsi külge panna. Meil on palju rohkem kui paistab autoaknast või vaatetornist,“ kutsus Tüür kõiki talgutest osa võtma.

Kolme suvekuu jooksul on võimalus talguelamusi koguda ja looduse heaks töid teha Mustoja maastikukaitsealal Põlvamaal, Haanja looduspargis Võrumaal, Koiva-Mustjõe maastikukaitsealal Valgamaal, Alam-Pedja looduskaitsealal Tartu- ja Jõgevamaal, Varangu looduskaitsealal Lääne-Virumaal, Puhtu-Laelatu looduskaitsealal Läänemaal, Viidumäe looduskaitsealal Saaremaal ning Nigula, Nedrema ja Kurese kaitsealadel Pärnumaal. Samuti Karula, Soomaa, Matsalu ja Vilsandi rahvusparkides. Rohkelt abikäsi oodatakse ka Eestimaa väikesaartele nagu Kesselaid, Osmussaar, Kumari ja Saarnaki laiud ning Vilsandi saar. Loe edasi: ELF avab täna talgute suvehooaja

Tartu tähetornis saab homme hommikul vaadelda Veenuse üleminekut Päikesest

Homme, 6. juunil saab Tartu tähetornis näha väga haruldast astronoomilist nähtust: Veenuse üleminekut Päikesest.

Veenuse ülemineku vaatlemisega alustatakse kell 4.11 toomkiriku põhjatornis ning kell 6 Tartu tähetornis. Vaatlus lõppeb kell 8. Järgmine kord saab Veenuse üleminekut Päikesest näha alles 2117. aastal.

Täpsem info: http://www.ajaloomuuseum.ut.ee/1159082

Annetuskeskkond: 4 aastat, 473 290 eurot ja 45 organisatsiooni

Juunis neljandat sünnipäeva tähistav annetuskeskkond „Ma armastan aidata” www.swedbank.ee/armastanaidata on endiselt Eesti mastaabis suurim ja mõjusaim annetusi vahendav keskkond, ühendades juba praegu enam kui kümneid tuhandeid annetajaid. Tänasest on avatud uuendatud keskkond ning lisandunud on mitmeid olulisi võimalusi annetajatele ning organisatsioonidele.

Swedbanki toetustegevuse juhi Maarja Loorentsi sõnul on uuenenud veebikeskkond varasemast kasutajasõbralikum, mugavam ning funktsionaalsem. „Oleme teinud seal mitmeid olulisi muudatusi. Näiteks on tegevusvaldkondade põhisele jaotusele nüüdsest võimalik kasutada ka maakondlikku otsingut ning leida üles just sinu kodukohas tegutsevad algatused,“ märkis Loorents. „Usume, et see on inimestele tähtis, leidmaks üles endale nii emotsionaalselt kui piirkondlikult kõige südamelähedasemad projektid.“ Loe edasi: Annetuskeskkond: 4 aastat, 473 290 eurot ja 45 organisatsiooni

Hübriidhaava- ja kasekultuurid põllumaadel

Kesk-Eesti Metsaomanikud MTÜ ja Eesti Maaülikool korraldavad 07. juunil 2012 metsaomanikele jt. huvilistele Tartu ümbruses õppepäeva teemal „Hübriidhaava- ja kasekultuurid põllumaadel“. Õppepäeva viib läbi professor Hardi Tullus (Eesti Maaülikool). Buss väljub Tartus, Kreutzwaldi 64 eest kell 16.00.
Külastatakse põllumaadele rajatud hübriidhaava- ja kasekultuuride püsikatsealasid ning kase loodusliku tekkega puistut. Kultuurides on teostatud hooldusraieid. Õppepäeval tutvustatakse võimalusi, kuidas muuta lehtpuupuistute majandamine tasuvaks.

Üritust toetab SA Erametsakeskus. Üritusest osavõtt on tasuta.

Eelregistreerimine kohustuslik kuni 05.06.2012 tel. 5121947 või info@kemo.ee

Eestlane Euroopa keskkonnapoliitika keskel

Mirjam Matiisen

Keskkonnaajakirjanik Mirjam Matiisen räägib laupäevases KUKU Raadio Ilmaparandaja saates selleaastasest Rohelisest nädalast Euroopas

Euroopa Roheline nädal, mida Brüsselis hiljaaegu külastasin, kujutab endast Euroopa suurimat iga-aastast keskkonnapoliitika konverentsi. Tänavune Roheline Nädal oli aga tegelikult sinist värvi, sest arutluse keskmes olid veega seotud keskkonnaprobleemid. Nii oli ka Euroopa Rohelise nädala alapealkirjaks seekord lause: „Every drop counts“ ehk „Iga piisk loeb“. Annan siin väikese ülevaate, milliseid veega seotud keskkonnaküsimusi Brüsselis esile kerkis ning toon välja mõned faktid Euroopa veekeskkonna kohta, mis ma ürituselt kõrva taha panin.

Euroopa Komisjoni keskkonnavolinik Janez Potocnik lausus Rohelise nädala avakõnes, et vaid kaks protsenti maakeral leiduvast veekogusest on värske ja kasutatav ning praegu on see vesi suuremas ohus kui kunagi varem. Maailma üha kasvav rahvaarv, majanduse areng ning muutused maakasutuses viivad üsna tõenäoliselt reostuse suurenemise ja vee nappuseni. Kliimamuutused mõjutavad meid enam ja enam, eriti Vahemere ääres ning üleujutused saavad olema sagedasemad ja intensiivsemad mitmetes Euroopa paikades. Loe edasi: Eestlane Euroopa keskkonnapoliitika keskel

Otsitakse aasta võõrkeelset tegu

SA Archimedes kutsub kandideerima Euroopa Komisjoni ning Haridus- ja Teadusministeeriumi tunnuskirjale „Aasta võõrkeelealane tegu 2012“.

Aasta võõrkeelealane tegu võib olla tulemuslikult lõppenud rahvus­vaheline või kohalik projekt, mis innustas õppima võõrkeeli, oli omapärane ja pakkus uudseid lahendusi.  Kandideerima on oodatud keeleõppeprojektid, -materjalid, -vahendid jne. Aasta võõrkeelealane tegu võib olla ka festival, õpiring, keelteklubi, võõrkeelte õppimise ja õpetamise teemaline konverents vms – eelkõige need tegevused, mis ei ole seotud formaalse õppetööga.

Tänavused eelisteemadeks on erinevad uued tehnoloogiad keeleõppes, sest see leiab kasutamist pea kõigis valdkondades. On need siis keeleoskuse testimine arvuti abil, teistes õppeainetes kasutatavad võõrkeelsed arvutiprogrammid, simulatsioonimängud või muu. 

Samuti oodatakse endast märku andma neil tegudel, mis on seotud näiteks mitmekeelse õpikeskkonnaga. Mitmekeelsus ja –kultuurilisus klassis on samaaegselt nii väljakutse kui ka võimalus rikastuda ja seda kogu õppeprotsessist kui ka keeleõppest lähtuvalt.

Taotlusi saab esitada kuni 4. juunini SA Archimedes.

Laste õigused ei seondu vaid hariduse ja kooliga

Õiguskantsler Indrek Teder tutvustab täna , lastekaitsepäeval, lasteombudsmanina Eestis esmakordselt läbiviidud lapse õiguste ja vanemluse monitooringut. Monitooringust selguvad olulised lapse õiguste ja vanemaks olemisega seotud hoiakud ja probleemid, mille lahendamine nõuab lasteombudsmani hinnangul järjepidevat, teadlikku, süsteemset tähelepanu.

Monitooringust selgub, et nii lastele kui ka täiskasvanutele seondub lapse õigus esmalt hariduse ja kooliga. Täiskasvanud seovad lapse õigused eeskätt kaitse ja hoolitsusega, lapsed aga õigustega, mis puudutavad aktiivset osalemist ning õigust arvamust avaldada ja otsustada. Selgus ka, et täiskasvanud inimeste teadlikkus lapse õiguste tagamisega seotud institutsioonidest on suhteliselt madal, lastel pisut kõrgem.

Lasteombudsmani Indrek Tederi hinnangul on vaja jätkuvat ja süsteemset lapse õigustest kui inimõigustest teavitamist ning lapse õigusi kaitsvate institutsioonide tutvustamist. Mõlema ülesande puhul on ka lasteombudsmanil oma osa täita, sh pannes rõhku eesti keelt mittekõnelevate inimeste teavitamisele.

„Ühiskonnas valitsev teadlikkus ja hoiakud laste kaasamise suhtes on enamasti toetavad,“ ütleb uuring üks autor, Praxise analüütik Pirjo Turk ja lisab, et üldiselt on nii lapsed kui ka täiskasvanud üpris üksmeelselt nõus, et laste ärakuulamine on sama tähtis kui täiskasvanute kuulamine. „Lausa 96% lastest on pigem või täiesti nõus, et lastel on oma arvamused ja eelistused, millega on oluline arvestada,“ märgib Turk. Loe edasi: Laste õigused ei seondu vaid hariduse ja kooliga

Laste väärtuskasvatus algab kodust ja lasteaiast

MTÜ Lastekaitse Liit alustab tänasest laste väärtuskasvatust  edendavat projekti „Kiusamisest vaba lasteaed“. Selle esimene laienemisring hõlmab 340
lasteaeda kõikides maakondades. Projektiga saab liituda alates tänasest  maavalitsuste  kaudu.

Vägivald on sotsiaalne nähtus. Arenenud ühiskond taunib rusikaõigust. Selle  vähendamiseks on ainult üks tee. „Julged, hoolivad ja teisi austavad lapsed
kasvavad turvalises keskkonnas. Üksteisega arvestav, kõiki grupi liikmeid kaasav  kultuur tuleb luua nii kodus kui lasteaias. Mõistmist, toetamist ja kaasamist
tuleb lapsele õpetada iga päev. Vaid see tagab head suhted laste endi ning  laste ja täiskasvanute vahel. Täiskasvanutel on suur vastutus kujundada lapsest
vägivallavaba isiksus,” rõhutab MTÜ Lastekaitse Liit president Loone Ots.

Aastast 2007 juhib Save the Children Denmark koostöös Taani kroonprintsessi  Mary Fondiga ennetavat kiusamisvastast programmi „Kiusamisest vabaks“, mis
on suunatud 3–8 aastastele lastele. Eestis on kiusamisest vaba lasteaia metoodika  rakendamise eestvedaja MTÜ Lastekaitse Liit. Toetab Haridus- ja Teadusministeerium.  Kolmel viimasel aastal on metoodikaga liitunud 43 lasteaeda, kokku 87 rühma  ja u 2100 last vanuses 2?7. Aastaks 2014 katab metoodika kõik koolieelsed lasteasutused  üle Eesti.

Lastekaitse Liit soovib tänasel lastekaitsepäeval tänada kõiki lastevanemaid, kes kasvatavad oma järeltulijates väärtusi, nagu armastus, hoolivus ja austus
üksteise vastu.

Noori oodatakse huvitavasse enesearenduslaagrisse

Suvel korraldatakse Võrus ja Viljandis keskooli noortele huvitav laager, mis aitab ennast arendada ja tulevikuplaanides paremini selgusele jõuda. Laagris osalevad Eesti parimad koolitajad ja rahvusvahelisust lisavad neli tudengit Brasiiliast, Singapurist, Ukrainast, Ungarist.

Mis on futureFINDer (Minaleidja)?  See on on pilootprojekt, mille eesmärgiks on aidata Võru ning Viljandi keskkooliealistel noortel jõuda otsuseni, millist karjääri tulevikus valida ning anda näpunäiteid, kuidas selle otsuseni jõuda. Projekt toimub 2012. aasta suvel kahes imeilusas Eestimaa paigas.

Kui sul on kahtlusi, millist eriala valida ja sa tahad leida sellele vastuse rahvusvahelises keskkonnas, siis on futureFINDer just sulle. Tule suvel futureFINDerisse ja kutsu ka omad sõbrad kaasa!

Täpsem informatsioon kodulehelt!

Projekti toetab Euroopa Noored (Youth in Action).

Lastekaitse Liit kutsub kõiki lastekaitsepäeva tähistama!

MTÜ Lastekaitse Liit ja liikmesühingud koos koostööpartneritega korraldavad lastekaitsepäeval üle Eesti palju toredaid üritusi kogu perele. Näha saab nii  bände kui politseinike, osaleda töötubades ja aidata MTÜ Lastekaitse Liitu nii, et endal ka kõht täis saab, sest Lastekaitse Liidule on otsustanud õla alla panna Tallinnas asuvad söögikohad Shimo ja Sushimon. 1. juunil läheb kogu Shimo uuest menüüst teenitud käibest 10% ning terve juunikuu jooksul annetab Sushimon 1 euro igalt ostetud lastekomplektilt Lastekaitse Liidule. Samuti on seal võimalik osta soodushinnaga ajakirja „Märka Last“.

Loe edasi: Lastekaitse Liit kutsub kõiki lastekaitsepäeva tähistama!

Viljandi maavalitsuse ees on 4. juuni hommikul Eesti lipu päeva tseremoonia

Esmaspäeva, 4. juuni hommikul tähistavad Viljandi maavalitsus ja linnavalitsus ning Kaitseliit ühiselt Eesti lipu päeva maavalitsuse ees Vabaduse platsil väikese piduliku tseremooniaga, kuhu on oodatud kõik, kes peavad oluliseks väljendada austust Eesti riigi ja lipu vastu.

Maavanem Lembit Kruuse sõnul on igasugune austusavaldus alati südameasi. “Rasketel aegadel hoiti ja peideti lippu ning hoiti mõtet oma riigist just nimelt meile oluliste sümbolite kaudu. Mujal maailmaski koonduvad rahvuskaaslased ühise lipu alla. Tänu ja austust väljendada ei saa kunagi liiga palju. Seda enam et meil on, mille eest tänulik olla,” sõnas Kruuse.

Kell 8.00 heisatakse Viljandi maavalitsuse (Vabaduse plats 2) ees lipumasti Eesti Vabariigi riigilipp. Lipuvalves seisavad noored kotkad ja kodutütred. Maavanem Lembit Kruuse ja Viljandi volikogu esimees Tarmo Loodus peavad lühikese päevakohase sõnavõtu. Muusikaliselt kaunistab hommikut Viljandi Muusikakooli puhkpilliansambel Bert Langeleri juhendamisel.

Seejärel viivad noored kotkad ja kodutütred juhendaja saatel lillekimbu esimese sinimustvalge lipu õmbleja Emilie Rosalie Beermanni hauale Viljandi Vanal kalmistul.

See 1884. aastal Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuks õmmeldud siidist lipp, mida hiljem säilitati rahvusliku reliikviana, sai Eesti lipu emalipuks. 128 aastat tagasi, 4. juunil 1884 õnnistas selle lipu Otepää kirikla saalis õpetaja Rudolf Kallas.

Eesti lipu päeva seadis Riigikogu sisse 14. aprillil 2004, kui võeti vastu Isamaaliidu fraktsiooni ja Riigikogu liikme Tiit Matsulevitši poolt algatatud pühade ja tähtpäevade seaduse muutmise seadus. Esimest korda tähistati Eesti lipu päeva 2004. aasta 4. juunil, sinimustvalge lipu pühitsemise 120. aastapäeval.

Tartu tantsukool Just tuleb Eluhetkedega Võru Kandlesse

Tartu JUST Tantsukooli tantsuetendus „Eluhetkes” etendub Võru Kandles 8. juunil kell 18. Kaastegevad on Eesti Rahvamuusikakooli ja Tartu H. Elleri nimelise Muusikakooli õpilased.
On algus, on lõpp, on teekond
On tiivad, on saba, on suled
Mõnda teed tahaks läbida veelkord
Mõne hea, milles puudusid mured
Näiteks see, kui aovalguses ojaveerel
hommikut kuulates istusin
saatsin sosinal soovid teele
need muigega tagasi kajasid
andes märku, et vastu need võetud
pandud ootama õiget aega
kuniks iga soov saab välja teenitud
hea mõtte, sõna või teoga
Millal tegusid teha, mil vaiki olla
Mil riisuda koor
Tundub, et hea seda mõista
On siis, kui oled veel noor
/Heiki J./
Tantsude saateks kõlavad eesti rahvamuusika seaded ja eesti heliloojate (A.Mattiisen, U.Sisask, H.Rebane,T.Aunaste, R.Sibul) looming.
Just Tantsukool tegutseb Tartus juba alates 1984. aastast, ametliku tantsukoolina alates 2011. aasta aprillikuust. Tantsukooli treeningsüsteemis on pearõhk asetatud keha vaba ja loomuliku liikumise, koordinatsiooni, musikaalsuse ja loovuse arendamisele. Vanemates tantsuklassides õpitakse erinevaid modern- ja kaasaegse tantsu tehnikaid. Lisaks ajaloolist ja eesti rahvatantsu. Just Tantsukoolist sirguvad loominguliselt julged inimesed, kellel on põhjalikud teadmised tantsust ja sellega seonduvast! Etenduses tantsivad vanemate tantsuklasside õpilased.
MTÜ Eesti Rahvamuusikakool tegutseb aastast 2005. Kooli missioon on avada uks helide maailma igale huvilisele ja tutvustada musitseerimisvõimalusi. Oluline koht on naturaalsusel nii laulutehnikas kui pillivalikus kui ka muusikasuundades.

Etenduses teevad kaasa MTÜ Eesti Rahvamuusikakooli koosseisudest ansambel Sireli ja noortekoor In Corpore. Lisaks on etendusse kaasatud Tartu H. Elleri nim Muusikakooli I ja II kursuse õpilased.

Otepää tähistab Eesti lipu päeva piduliku rongkäiguga

4. juunil on Eesti lipu õnnistamise 128.aastapäev ja Eesti lipu päev.
Otepääl tähistatakse seda piduliku rongkäigu, traditsioonilise lipuheiskamisega Otepää kirikumõisas ja õhtul on Otepää kirikus kontsert-jumalateenistus. Tutvustatakse ka uut Eesti Lipu Muuseumi püsiekspositsiooni ja sisekujunduse projekti. Rongkäik algab kell 9.40 Otepää vallavalitsuse maja eest, kell 10 heiskab Eesti Üliõpilaste Selti liputoimkond traditsiooniliselt Otepää Kirikumõisas sini-must-valge lipu. Kell 19 toimub Otepää kirikus pidulik kontsert-jumalateenistus „Mu süda, ärka…”. Jumalateenistusel teenib EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa, kontsertosas esinevad Hanna-Liina Võsa, Lembit Saarsalu, Jaak Lutsoja ning Merle Kollom. Kontserdil on kavas klassikatöötlused.
Kell 11 tutvustatakse Otepää kirikumõisas uut Eesti Lipu Muuseumi püsiekspositsiooni ja sisekujundust. Otepää vald on tellinud muuseumi projekti arhitektuuribüroolt Lunge&Ko.
NB! Seoses rongkäiguga on kella 9.40-10 häiritud liiklus Otepää linnas Tartu mnt Lipuväljaku tänavast kuni Tartu mnt  Hurda tn ristmikul.
Fotol: Eesti lipu 125. Aastapäeva pidustused Otepääl 2009. aastal.
Monika Otrokova

Jätkuvad kõige kaunima kortermaja otsingud

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) ja Eesti Kodukaunistamise Ühendus ootavad 6.juunini kortermaju taas osalema kauneima kortermaja konkursil.Konkursile esitatud objektide puhul vaadeldakse terviklikku ruumimõju, heakorda, haljastust ning väikevorme. Kaunimad kortermajad valitakse välja neljandat korda ning korteriühistute huvi ürituse vastu on järjest suurenenud.
Konkurss “Kauneim kortermaja” on üle-eestilise konkursi “Kaunis Eesti kodu” erikategooria ning selle võitja pälvib autasu nii Vabariigi Presidendilt kui ka Eesti Korteriühistute Liidult. Kandideerimistaotluse vorm ja hindamise alused leiab EKÜL veebilehelt: www.ekyl.ee Konkursil osalemiseks on vajalik esitada kandideerimise taotlus etteantud vormil ja 6-10 fotot: e-postiga anu.sarnet@ekyl.ee (palutakse ka helistada 627 5742, et kontrollida e-maili kohalejõudmist) või posti teel Eesti
Korteriühistute Liit, Sakala 23 a, 10141 Tallinn, märgusõnaga “konkurss”. Kandideerimistaotluste ja fotode esitamise tähtaeg 6.juuni kell 17.
Posti teel saadetavad taotlused peavad olema hiljemalt selleks ajaks kohale jõudnud, hiljem laekuvaid taotlusi arvesse ei võeta.
Eesti Korteriühistute Liit

Uuring: koolilõpetajad on Eesti kutseharidusega rahul

Poliitikauuringute Keskus Praxise uuring kutseõppeasutuste vilistlaste seas kinnitab, et valdav enamus lõpetanutest on omandatud haridusega rahul. Lausa 44% vastajatest töötas juba enne kooli lõpetamist.

Kutseõppeasutuste vilistlased hindavad kõrgelt kooli sotsiaalset keskkonda – nii abivalmis koolikaaslasi kui ka häid õpetajaid. Teistest rohkem on kutseharidusega rahul vanemaealised vilistlased, kelle jaoks õppimine kutsekoolis oli vaheldus rutiinsest tööelust. Nooremate vilistlaste jaoks oli väga oluline muutus suhtumises võrreldes üldhariduskooliga, kuna kutseõppeasutuses suhtuti neisse kui täiskasvanutesse. Kutsehariduse negatiivse aspektina tõid vilistlased välja õpingute lihtsuse, hinnati, et kutseõppe tase jääb kohati madalaks.

Uuringu autor, Praxise hariduspoliitika analüütik Mihkel Nestor tõdeb, et lõpetajate tööturul rakendumine on olnud küllaltki edukas. „Kõigist vilistlastest töötas 71%, neist omakorda kaks kolmandikku erialasel töökohal. Samas ei saa sageli rääkida lõpetamisjärgsest tööturule siirdumisest, sest 44% vastajatest töötas tegelikult juba enne kooli lõpetamist,“ täpsustab Nestor.

Vilistlaste keskmine netopalk oli 646 eurot, mis on samal tasemel riigi keskmisega. „Kahetsusväärne on äärmiselt suur palga erinevus kutsehariduse omandanud meeste ja naiste vahel,“ selgitab Nestor ja lisab, et kutsehariduse omandanud meeste palk ületas naiste oma poole võrra. „Selle peamiseks põhjuseks võib pidada naiste ja meeste koondumist eri õppevaldkondadesse ja hiljem eri sektoritesse tööturul,“ tõdes Nestor.

Uuringu autor toob esile, et tulemuste põhjal kerkis esile küsimus, kas kõik kutseõppeasutustes õpetatavad erialad on vajalikud ning kas kutseharidus peaks olema alati tasuta? „Kutseõppeasutuste lõpetajate seas on märkimisväärne osa neid, kes ei tööta erialases ametis ja sageli ka ei soovinud õpitud alal töökohta leida. Täiskasvanud õppijate lisandumine kutseõppesse on positiivne näide elukestvast õppest, kuid pakub ka tasuta võimalust hobihariduseks,“ põhjendab Nestor. „Erinevalt kõrgharidusest on kutsehariduses võimalik tasuta omandada mitu järjestikust eriala, mis ei pruugi olla efektiivseim viis ressursside kasutamiseks“.

Eestis tegutseb 2011/2012. õppeaasta seisuga 42 kutseõppeasutust ja 8 rakenduskõrgkooli, kus on võimalik omandada kutseharidust ning seal õpib üle 27 000 õpilase.

Uuringu eesmärk on välja selgitada, kuidas on aastatel 2008–2010 kutsehariduse omandanud isikud rahul koolist saadud ettevalmistusega, kuivõrd on haridus olnud abiks tööturule siirdumisel ja mil määral mängib selles rolli kutseõppe moodulipõhiste riiklike õppekavade reform. Uuringu aruandega saab tutvuda siin.

Uuringu tellija oli SA Innove ja läbiviija Poliitikauuringute Keskus Praxis. Uuring valmis Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastamisel.

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus korraldab toredaid matkapäevi

9. juunil algusega kell 11 toimub Vellaveres VVV matkapäev lastele „Suve sünnipäev”. Tähistama ootame 3-6aastasi väikelapsi koos vanematega. Suvised tegemised, suvelinnud, -taimed läbi mängude. Peolaual on lõbusad suupisted.
Kaasa võtta jook. Gruppi mahub 15 last. Retkejuhid Elo Hermann ja Triinu Pertels.
Tee matka alguspunkti on tähistatud lindikestega Tartu-Valga maanteelt Vellavere teenurgast. Registreerimine telefonil 525 4172 (Triinu) või triinu@vvvs.ee.
Üritus on tasuta. Toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
10. juunil algusega kell 11 toimub VVV matkapäev spordihuvilistele „Matkamäng jalgrattal”. Suvine matkamäng jalgratastel, kus igas punktis ootab mõistatuslik ülesanne. Enne tuleb ülesanne lahendada ja alles siis saab jätkata teekonda. Matka lõppedes ootab osalejaid väike aare.
Matk kestab 2,5 tundi, läbitakse ligikaudu 15 km, gruppi mahub 20 inimest.
Tegevus toimub Tartu Maratoni radade ümbruses. Retkejuht: Maarja Kuuskvere
Palume registreeruda tel 5343 9356 või e-post: kuuskvere21@hotmail.com
Koguneme Tartumaa Tervisespordi keskuse parklasse kell 10.45
Üritus on tasuta. Toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
16. juunil algusega kell 11 toimub Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse õppepäev õppepäev „Ravimtaimed“. Juhendab Irje Karjus ehk Metsamoor
Info ja registreerimine telefonil 525 4172 (Triinu) või meilile triinu@vvvs.ee
Osalejate arv on piiratud. Osalemine tasuta. Kogunemine Vapramäe maastikukaitseala parklas kell 10.45, sealt sõidame autodega edasi.
Riietuda ilmale vastavalt ja kaasa sääsetõrjevahendid.
Info: www.vvvs.ee
Triinu Pertels