Rubriik: Eesti

Omavalitsused kujundavad Võrus oma europoliitikat

Euroopa Liidu Regioonide Komitee Balti riikide delegatsioonid arutavad neljapäeval-reedel Võrumaal, kuidas jagada ELi eelarvet järgmisel, 2014. aastal algaval finantsperioodil.

ELi Regioonide Komitee on nõuandev organ, mis esindab kohalikke ning piirkondlikke ja omavalitsusi Euroopa Liidus. Selle juhatuse liikme, Antsla vallavolikogu esimees Kurmet Müürsepa (pildil) sõnul kogunesid Balti esindajad Võrumaale, et arutada Euroopa Komisjoni ettepanekuid, mis puudutavad ELi eelarve jaotust aastatel 2014-2020.

„Arutelude keskmes on põllumajanduspoliitika tulevik, maaelu areng, regionaalareng ning regionaalsete ja kohalike omavalitsuste sotsiaalne ja majanduslik areng,“ lausus Müürsepp Külauudisele. Tema sõnul peavad komitee Balti riikide delegatsioonid oluliseks, et ELis koheldaks põllumajandustootjaid võrdselt ja et vähemarenenud regioonid oleksid peamised kasusaajad ka järgmise finantsperioodi aastatel.

„Meie seisukoht on, et liikesriigid peavad partnerluslepingute ettevalmistamisse Euroopa Komisjoniga kaasama pädevad kohalikud omavalitsused või neid esindavad liidud,“ sõnas Müürsepp. „Soovime, et Euroopa raha kasutataks sihipäraselt ning efektiivselt. Selleks on vaja, et otsused selleks sünniksid partnerluses kohalike ja regionaalsete omavalitsutega tagamaks et kohapealsed probleemid saaks vääriliselt kajastatud.“

Sänna kirjandusklubi lubab hundi uksele

Sänna kultuurimõis.

Pühapäeval, 15. aprillil kell 12 toimub Sänna Kultuurimõisas loova kirjutamise õpituba ”Hunt uksel”. Juhendavad Dharmachari Sarvamitra (Soome-Itaalia) ja Marika Mark (Tartu). Õpitoa soovituslik osalustasu on 3 eurot; õpilastele tasuta. Õpituba toimub eesti keeles.
”Hunt uksel” kirjutamisharjutused on loodud selleks, et tuua kujutlusvõime vabadus inimese igapäevaellu. Kujutlusvõime rikkuse ja igapäevaelu ühildamine võib ravida ja jõudu anda, värskendada armastust elu vastu ja tuua muutusterohkeid taipamisi ellu ja inimsuhetesse. Õpitoas on tähtsal kohal sõprustunde ja usalduse loomine. Tavaliselt areneb ”Hunt uksel” sessioonidel kiiresti vaba suhtlemist toetav õhkkond. Selline õhustik annab osalejatele julgust proovida erinevaid väljendusviise ja avaldada vabalt mõtteid, ilma et peaks kartma hukkamõistu või kohatut kriitikat.
Sarvamitra eestvedamisel on sarnaseid õpitubasid toimunud Eestis ja Soomes 2002st aastast alates. Sännas on Sarvamitra juhendamas käinud mitmel korral: 2010. aasta augustis ökokogukondade kokkutuleku ajal ning 2009. aasta juulis vedas ta Kultuurimõisas 3-päevast laagrit.
Marika Mark on Tartus Jaan Poska Gümnaasiumis eesti keele ja kirjanduse õpetaja ning tegutsenud kirjutamisõpetajana juba aastaid.
Loova kirjutamise õpitoas osalemiseks ei ole vaja eelnevat kogemust ja kirjutada võib endale meelepärases keeles. Võta kaasa vihik (kaustik, märkmik) ja kirjutamisvahend.
Võta kaasa ka midagi head-paremat teelauale.
Sänna Kultuurimõis

Viljandimaa külade tervisetoetajad kutsuvad südamenädalal tervisepäevadele

Küla tervisetoetajate koolitus Viljandimaal.

Viljandi maakonna küla tervisetoetajad korraldavad koostöös Viljandi Maavalitsuse Tervisetoaga südamenädala raames tasuta tervisepäeva Saarepeedil ja Mõisakülas.
Eeloleval reedel ja laupäeval on kavas kolmas koolitustsükkel, mille teema on „Kasulikud mõtlemisviisid ja enese juhtimine”.
Tulevased küla tervisetoetajad on moodustanud Põhja grupi ja Lõuna grupi sooviga üheskoos midagi korda saata. Südamenädala raames korraldavad tervistoetajad kaks kogupere tervisepäeva: 15. aprillil Saarepeedil ja 22. aprillil Mõisakülas.
Viljandi ja Põhja-Viljandimaa tervisepäev kannab nime „ Südame rütmis” ning see peetakse pühapäeval, 15. aprillil Saarepeedi rahvamajas. Kell 11 algava tervisepäeva kavas on toitumisspetsialisti loeng südame tervist toetavast toitumisest, lustakad võistlused ja mängud kogu perele, jooga, aeroobika ja seltskonnatants. Perearst Ülle Gurjevi abiga on soovijatel võimalik lasta mõõta keha üldist rasvasisaldust, jagatakse infomaterjale tervisliku toitumise kohta. Tervisepäeva külalised on Riigikogu liige Helmen Kütt ja põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Kogu perele mõeldud
tervisepäeva tegevuste vahel pakutakse kosutavat terviseampsu.
Korraldajad paluvad võimaluse korral rahvamajja kaasa võtta vahetusjalatsid.
Pühapäeval, 22. aprillil kell 11 algava Lõuna-Viljandimaa tervisepäeva kavas on lisaks sammumisele erinevad tegevused nii noorematele kui ka vanematele huvilistele: kepikõnd ja rattasõit, pilatese trenn, massaaži õpituba, ammulaskmine, looduse õpituba lastele ja orienteerumine (maastikumäng). Samuti saab lasta mõõta vererõhku ja veresuhkru taset.
15.–22. aprilini tähistatakse Eestis igakevadist südamenädalat, mis sel aastal on pühendatud liikumisele.

Elo Paap
Lähem info Saarepeedil ja Mõisakülas peetava tervisepäeva ning teiste südamenädala ettevõtmiste kohta Viljandimaal www.viljandimaa.ee/tervis

Karula vaimse pärandi päev Lüllemäe kultuurimajas ootab huvilisi registreeruma

Karula Rahvuspark. Foto: keskkonnaamet.ee

Karula vaimse pärandi päev toimub 27. aprillil Lüllemäe kultuurimajas.
Päeva avab Pille Tomson. Ettekanded on paljudel huvitavatel teemadel:
Vaimsest kultuuripärandist (Kristiina Porila, Rahvakultuuri Arenduskeskus).
Võromaa tiidmisi vaimlidsõ kultuuriperändüse nimistün (Külli Eichenbaum, Võru Instituut).
Pärimus looduses, loodus pärimuses (Marju Kõivupuu, Tallinna Ülikooli Humanitaarinstituut).
Kultuuripärand kui sotsiaalne kitt: pärandi roll ja võimalused (Kristel Rattus, Eesti Rahva Muuseum).
Kultuuripärand ja rahvuspargid (Ave Paulus. Keskkonnaamet, Tartu Ülikool).
Pärastlõunal tehakse tööd rühmades: Milline on Karula vaimne pärand; Kas ja kuidas seostub vaimne pärand looduskaitsega; Rollid vaimse pärandi tegevustes.
Päeva lõpuks tehakse kokkuvõte rühmatöödest ja toimub diskussioon.
Osalejate arv on piiratud, seetõttu palume huvilistel registreeruda hiljemalt 25. aprilliks.
Tiia Trolla

Heategevusjooks Rat Race tuleb taas

Rat Race on New Yorgist alguse saanud kontoriinimeste meelelahutuslik ja heategevuslik jooks, kus valgekraed jooksevad läbi kesklinna, seljas ülikond või kostüüm, käes portfell ja mobiiltelefon, jalas spordijalatsid.

Eestis korraldatakse populaarset meelelahutuslikku heategevusüritust Rat Race juba alates 2002. aastast. Eelmisel aastal toimusid Rat Race jooksud Jõhvis, Tartus ja Tallinnas ning osalenud kontoritöötajate koguarv oli üle 500. Kontorirottide jooks on heategevuslik üritus, mille eesmärk on toetada piiratud võimalustega suurperede laste mitmekülgset arengut ja hariduse omandamist. Suur hulk rõõmsameelseid kontoritöötajaid läbivad põnevad rajad erinevates Eesti linnades, nautides meeleolukat lavaprogrammi ja suurepärast seltskonda. Osalejatele on välja pandud suurepärased auhinnad.

29. mail Tallinnas – Vanalinna Päevade raames!

1. juunil Tartus

2. juunil Haapsalus – Lääne-Eesti Grillimise Meistrivõistluste Grillfest 2012 raames.

Vaata ka tutvustavat videot:

Vaata lisainfot!

Tallinnas loodi Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik

Riinu Lepa

Kolmapäeval, 11. aprillil allkirjastasid 19 organisatsiooni MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku asutamislepingu. Sotsiaalse ettevõtluse valdkond on kiirelt kasvav ja arenev ning ühiskonda positiivselt mõjutav, seetõttu leiti asutamiskoosolekul ühiselt, et tegemist võib olla algusega järgneva kümnendi suurimale eduloole.

Võrgustiku eesmärgid on sotsiaalsete ettevõtete arvu, suutlikkuse ja mõju suurendamine Eestis ning sotsiaalse ettevõtluse kui tegevusvaldkonna väärtustamine meie ühiskonnas.

„Võrgustik hakkab tegutsema nii liikmes- kui eestkosteorganisatsioonina. See tähendab ühelt poolt liikmeskonna informeerimist, innustamist ja nõustamist, teisalt aga soodsa keskkonna loomist alustavatele ja tegutsevatele sotsiaalsetele ettevõtetele,“ selgitas võrgustiku loomise projektijuht Riinu Lepa. „Meie sihiks on olla valdkonna arendaja ja kõneisik.“

Võrgustik koondab enda ümber lisaks sotsiaalsetele ettevõtetele ka sotsiaalse ettevõtluse huvilisi ja organisatsioone, kes on sotsiaalseteks ettevõteteks alles kujunemas. Esialgu on võrgustikul 19 liiget, kuid liikmekandidaatide, huviliste ja partnerite ring on üha kasvamas. Loe edasi: Tallinnas loodi Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik

Saksa kevad toob ekraanile muusikafilmide nädala

Programmis on esimene Saksa helifilm ”Sinine ingel” .

13. – 20. aprillil toimub kinos Artis kultuurikuu ”Saksa kevad” filminädal ”Musik.Film.Woche”, mille raames linastub seitse erinäolist muusikalist linateost klassikast avangardini, eluloofilmid kõrvuti dokumentalistikaga. Filminädala avab reedel, 13. aprillil parimaks Saksa filmiks tunnistatud Joseph Vilsmaieri tõsielusündmustel põhinev draama ”Comedian Harmonists”. Enamik filme linastub eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega.

Programmis on esimene Saksa helifilm ”Sinine ingel” (1930), mis lennutas orbiidile Saksa kino suure staari, toonase tudengineiu Marlene Dietrichi. Salongimuusika lainel vibreerib ka filminädala avafilm ”Comedian Harmonists” (1997). Klassikalise muusika lainel püsime kahe eluloodraamaga kuulsatest saksa heliloojatest Gustav Mahlerist (”Mahler diivanil”, 2010) ja Robert Schumannist (”Kevadsümfoonia”, 1983). Filminädala säravamaid teoseid on kontsertfilm ”Beethoveni projekt” (2010), rahvusvaheliselt palju tunnustust leidnud dokumentaal sellest, kuidas dirigent Paavo Järvi 2009. aastal Bonnis Beethoveni festivalil Breemeni Saksa Kammerfilharmooniat tähtsaks ülesastumiseks ette valmistab.

Kino Artis

Vaata ka: www.saksakevad.ee

Kuninglikud kvartetid selgitatakse välja juba sel laupäeval

Laupäev, 14. aprill toob Paide Kultuurikeskusesse üleriigilise kvartettide konkursi „Kuninglik nelik”, kus selgitatakse välja 2012. aasta parim kvartett.

Üleriigilisel kvartettide konkursil „Kuninglik nelik”, osalevad 18 noorte ja täiskasvanute kvartetti Tallinnast, Tartust, Pärnust, Rakverest, Võrust, Viljandist, Kärdlast, Orissaarest, Raplast, Türilt ja Paidest.  Kõlab nii instrumentaal- kui ka vokaalmuusika .

 Vaata lisa: www.paidekultuurikeskus.ee

Kena kangelane ja küllaga vaikelusid

Viimased päevad on avatud näitus ”Kaido Ole. Kena kangelane ja küllaga vaikelusid” Kumu kunstimuuseumis
Eesti maalikunstnik Kaido Ole eksponeerib Kumu suures saalis oma paarikümmet uusimat tööd. Tinglikult võiks nimetada neid vaikeludeks, kuid need ei ole lihtsalt värvi- ja vormikompositsioonid, vaid meie tänase maailma tasakaalu üllatavalt teravalt kommenteerivad vaimukad repliigid. Täna on võimalus näitust vaadata ühe euro eest.

Riigikogus saab näha Andrei Dubinini fotonäitust „Kirjad: Vaprus ja valu”

Väljapanek peegeldab Valgevene 2010. aasta presidendivalimiste vastase meeleavalduse järgseid repressioone: näitusel saab näha väljavõtteid kirjadest, mida poliitvangid on vangistusest oma peredele saatnud, samuti on jäädvustatud portreed vangistuses viibivate lähedastest kirjade lugemise ajal. Fotodele nõustusid jääma Valgevene teisitimõtlejate abikaasad, vanemad, õed ja vennad, kes jätkuvalt ootavad teateid poliitvangidest pereliikmelt. Fotode autori Andrei Dubinini sõnul loodab ta tutvustada oma näitust paljudes Euroopa Liidu riikides, et nii tõmmata tähelepanu probleemidele Valgevenes.

Näituse korraldasid noorteühing Avatud Vabariik, Valgevene toetusgrupp Eestis ning Vyzvalenne Civil Initiative.

TAM saab saja-aastaseks

Tartu Akadeemiline Meeskoor laulupeorongkäigus. Foto: tartu.ee

Juhan Simmi initsiatiivil ja agara korraldustöö tulemusel asutati Eesti üliõpilasorganisatsioonide vaheline Eesti Ühendatud Meeskoor. Koor esines esmakordselt avalikkuse ees 10. märtsil 1912 toimunud ülipopulaarsel Eesti Rahva Muuseumi peol. Seda päeva on hakatud pidama tänase Tartu Akadeemilise Meeskoori sünnipäevaks. Juubelikuuks on sedapuhku valitud aprillikuu. Väärikas juubel nõuab ka väärikat tähistamist, sestap ongi aprilli igale nädalale planeeritud Tartu Akadeemilise Meeskoori mitmeosaline kontsert erinevates kontserdisaalides. Kontserdid on toimunud Tallinnas ja Pärnus. 14. aprillil antakse kontsert St. Peterburgi Jaani kirikus. 21. aprillil kell 19 saavad tartlased osa TAMi juubelikontserdist Vanemuise Kontserdimajas.

Viimane ja kõige pidulikum kontsert toimub Tartu Ülikooli aulas 27. aprillil. Seal esitletakse ka vastset TAMi filmi “Täiesti Asjalikud Mehed”, tootjad MTÜ Ilmasilm ja ERR. Autor-stsenarist Sirje Pärismaa, režissöör-produtsent Ahti Tubin. Film linastub ka ETV-s. Samuti saab esitletud Alo Ritsingu ja Age Raa koostatud raamat „Tartu Akadeemiline Meeskoor – 100”, mida illustreerib koori kauaaegse laulja ja vilistlase Ants Nilsoni rikkalik piltidevalik koori igapäevaelust.

TAM on suurema osa oma eksistentsist laulnud Ritsingute taktikepi järgi. Nii nagu Richard ja Alo Ritsing, tänaseks ka Made Ritsing, on oma kooriga töötanud, koori lugu talletanud, pole vist küll üksi teine koor Eestimaal seda suutnud teha.

TAM-i üle võivad uhkust tunda nii Tartu Ülikool kui Eesti Maaülikool – mõlema kõrgkooli tudengid, õppejõud ja vilistlased laulavad TAM-is.

Age Raa

Viimast nädalat on avatud kevadnäitus

Selle kevade üht populaarsemat kunstinäitust Eesti Kunstnike Liidu kevadnäitust saab Kunstihoones vaadata veel pühapäevani, 15. aprillini. Näitust on külastanud juba üle 5700 inimese.

Kevadnäituse teine pool “M-Ü” pakub vaatajale suurepärase ülevaate tuntud Eesti kunstnike loomingust. Näituse kujundas Andres Tolts.

Teoseid on seekord võimalik ka omandada.

2. mail alustab Kunstihoone suviste pikkade kolmapäevadega: 2. maist kuni 2. septembrini on Kunstihoone, Kunstihoone galerii ja Linnagalerii näitused kolmapäeviti  avatud kuni kella 22ni.

Tallinna Kunstihoone

Kas optiline pettus või teaduslik ruumiavastus?

Jaanus Orgusaar.

Kunstihoone galeriis avatakse neljapäeval, 12. aprillil Jaanus Orgusaare näitus ”Nautilus pompilius”.
Eesti tippdisaineri Jaanus Orgusaare (s. 1971) neljas isiknäitus toob vaatajani alg-geomeetriast inspireeritud arhitektuursed objektid ja tootedisaini. Kunstniku püüdlus on võtta kasutusse looduses nähtud tarkused igapäevastes esemetes ja ruumides.
Autor kommenteerib oma näitust: „See väljapanek on kui ekspeditsioon, kus inimene saab osaleda ja avastada, kaasa mõelda ja tuletada. Tegemist ei ole mitte illusionistliku optilise pettusega, vaid pigem reaalse teadusliku ruumiavastusega, mis oma lihtsuses on üllatav. Näituse mõte pole avada võimatut ruumi, vaid pigem võimalikku. Kaasaja utoopia, mis avardab inimeste ruumi taju, näidates, et see, mida enda ümber näeme, pole ainus võimalus.”
Jaanus Orgusaare näitus jääb avatuks 6. maini.
Tallinna Kunstihoone

Pindalatoetuste taotlusvoor algab 2. mail

Saabumas on pindalatoetuste taotlusvoor. Kõiki taotlejaid oodatakse juba praegu e-PRIAsse põlde elektrooniliselt sisse joonistama ja taotlust esitama perioodil 2.-21. maini.

e-PRIA portaali leiate aadressil https://epria.eesti.ee/epria/, kuhu saate siseneda ka läbi PRIA kodulehe http://www.pria.ee/. Samuti on võimalik PRIA kodulehel tutvuda e-PRIA kasutamise juhenditega.

Juba praegu on Teil võimalik kasutada aastaringselt avatud teenust „Minu põllud“, kus saate enda taotlusele lisatavad põllukaardid elektrooniliselt e-PRIAsse joonistada. Nii on võimalik enne taotlusvooru algust suur töö ära teha ja taotlusvooru ajal piisab vaid põldude taotluse juurde lisamisest ja toetuse taotlemise märgete tegemisest.

Ärge jätke taotluse esitamist taotlusvooru viimastele päevadele! Kuna taotlusvooru viimastel päevadel on e-PRIA kasutamise aktiivsus olnud tavapäraselt väga suur, siis võib PRIA suurest koormusest tulenevate probleemide ennetamiseks piirata e-PRIAsse sisenejate arvu. Kui e-PRIAs taotlust esitavate klientide arv on jõudnud kriitilise piirini, antakse sellest teistele e-PRIAsse siseneda soovijatele portaali avalehel teada ning rohkematel klientidel ei ole võimalik e-PRIAsse siseneda. Loe edasi: Pindalatoetuste taotlusvoor algab 2. mail

“Luulekevad 2012” õhutab luuletusi saatma

Luuletustekonkurss “Luulekevad 2012” ootab kõigilt huvilistelt mistahes teemadel võistlusluuletusi (soovitavalt viis-kuus) 15.vmaini e-posti aadressil ingvarl@hot.ee.

Võib esineda varjunime all, kuid palutakse teatada ka oma õige nimi, aadress (ka tavapostiaadress), telefoninumber, vanus, õpilastel kool ja klass või kursus, täiskasvanuil elukutse.

Kõigi vähemalt II vooru jõudnutega võtab Eesti luuleklubide liit ühendust kirja teel ning paremiku luuletustest avaldatakse koos autorite fotodega võistluse järel luulekogumik.

Noored vabatahtlikud loodusekaitsjad saavad tööd Euroopas

Eestimaa Looduse Fond koos oma partneritega Euroopas osaleb vabatahtlike vahetusprogrammis La Team, mille kaudu pakutakse neljale noorele vabatahtlikule võimalust veeta juuni algusest septembri lõpuni Prantsusmaal, Šotimaal, Kreekas või Itaalias rahvusvahelises seltskonnas looduskaitselist tööd tehes. Vabatahtlike
reisi- ja elamiskulud välispartnerite juures kaetakse. Programmist saab pisut rohkem lugeda http://conservationvolunteers.eu/la-team.

Kui oled 18-30 aastane ning huvitet, siis palun täida kirjaga kaasas olev ankeet, ning tagasta see koos oma CVga hiljemalt 16. aprillil aadressile siim@elfond.ee. Kui midagi arusaamatuks jääb, küsi samast julgesti nõu.

Eestis luuakse sotsiaalseid ettevõtteid ühendav võrgustik

Kolmapäeval, 11 aprillil kõneleb Tallinnas Šotimaa sotsiaalsete ettevõtete võrgustiku loomise kohgemustest selle eestvedaja Colin Campell. Põnev välisesineja on olnud kaheksa aastat Šotimaa sotsiaalsete ettevõtete võrgustiku arendusjuht (Social Entrepreneurs Networks Scotland – www.senscot.net). Senscoti töö tulemusena kohtuvad ideede ja kogemuste vahetuseks järjepidevalt üle 350 aktiivse sotsiaalse ettevõtte. Kuidas  iga ettevõte võrgustiku tegevusest praktilist kasu saab? Kõige kasulikumad õppetunnid Eesti jaoks seminaril välja sõelutaksegi.

Kell 11 Tallinnas Eesti Puuetega Inimeste Koja saalis algaval kokkusaamisel asutatakse ka MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, kuhu on asutajaliikmetena oodatud kõik võrgustiku liikmena valdkonna arengusse panustamisest huvitatud sotsiaalsed ettevõtted.

Sotsiaalne ettevõtlus on põnev ja võimalusterohke ettevõtlusvorm, mille eesmärgiks on pakkuda lahendusi ühiskondlikele vajadustele. Esimesed sotsiaalse ettevõtluse põhimõtetel toimivad algatused alustasid Eestis tegutsemist juba 1990-ndatel aastatel. Läbimurre uute sotsiaalsete ettevõtete loomises, kasvus ja avalikkuse huvis selle teema vastu on toimunud paari viimase aasta jooksul.

Selle taga on eelkõige muidugi ettevõtete eestvedajate endi tubli töö, aga ka valdkonna arengu edendajate pingutused. Uus MTÜ aitab kaasa sellele, et enam  toetada praegusi eestvedajaid ning innustada looma uusi sotsiaalseid ettevõtteid. Muuhulgas on põletavateks küsimusteks näiteks erinevate toetusmehhanismide loomine (nii Euroopa Liidu kui siseriiklike vahendite abil) ja sotsiaalse ettevõtluse juriidilise regulatsiooni hõlbustamine.

 

Aita leida aasta ettevõtlusõpetaja ja vabatahtlik

Ettevõtlikku noorust õhutav Junior Achievement (JA) Eesti Sihtasutus paneb oma 20ndal tegevusaastal aluse uuele traditsioonile: soovitakse esile tõsta ja tunnustada silmapaistvaid ettevõtlusõpetajaid ning vabatahtikke, kes on kaasa aidanud meie organisatsiooni tegevustele ning programmide arengule ja levikule koolides.

Kandidaate Aasta Ettevõtlusõpetaja ja Junior Achievment Eesti Aasta Vabatahtliku nimetustele ootame koos põhjendusega meilile junior@ja.ee 3. maiks. Aasta Ettevõtlusõpetaja ning JA Eesti Aasta Vabatahtlik kuulutatakse välja JA Eesti 20. aastapäeva pidulikul juubeliaktusel 11. mail.

JA Eesti tegevusele saab kaasa aidata väga erineval moel:

•    viia läbi koolitusi,
•    korraldada õpilasüritusi,
•    populariseerida ettevõtlusõppe programme koolides, noortele, haridusjuhtidele jt sidusrühmadele,
•    konsulteerida üht või enamat õpilasfirmat,
•    jagada oma teadmisi õpilastele klassitundides,
•    aidata JA Eesti programmide arengule kaasa muul tähelepanuväärsel viisil.

Kui Teile on mõni selline inimene silma jäänud, siis andke temast teada ja põhjendage, miks just tema peaks pälvima JA Eesti Aasta Vabatahtliku tiitli Ootame eelkõige neid kandidaate, kelle vabatahtlik panus on eriti ilmekalt väljendunud just sel õppeaastal. Tore on, kui häid põhjuseid on rohkem kui üks.

Ideekavandi konkurss trofee loomiseks

Seto Infoselts kuulutab välja ideekavandi konkursi valdadevahelise noorsootöö trofee loomiseks.

Trofee valmistamiseks kasutatakse laserlõikepinki ja seoses sellega on ka ideede suunitlus piiritletud. Meie masina võimalustega saate tutvuda SIIN.

Trofee valmistamiseks kasutatavad pildi- ja tekstifailid võivad olla koostatud ükskõik millises pildi- või tekstitöötlusprogrammis, lõikefailid tuleb esitada vabavaralistes graafikaprogrammides valminuna (Open Office Draw, Inkscape, Google SketchUp, Autodesk Beta vms). Lõikefailide valmistamisel tuleb jälgida, et lõikejoone paksus oleks väiksem kui 0,001 mm. Trofee laserpingis töödeldav pind peab olema tasapinnaline. Max mõõtmed 30*60*15 cm.

Ideekavandid saata: mainer.jarvelill@gmail.com.
Esitamise tähtaeg: 16. aprill 2012.

Trofeena kasutusele võetud töö autorile auhinnaks üks tund laserlõikepingi tööaega, kõigile ülejäänud osalejatele igaühele 15 minutit. Selle aja jooksul saate laserpingi abiga oma ideed teoks teha!

Lähem info: +372 514 7199, Mainer Järvelill
Laserdisain projektijuht

Rakvere võib saada mustad luiged

Kuus noort luigepoega, kellest kaks võivad peagi võtta ette teekonna Rakverre.

Rakvere linnapea Andres Jaadla naasis Cēsisest teatega, et Rakvere võib saada mustad luiged juba sel suvel. Cēsise mustad luiged on Lätis ainsad ning nad on sõpruse sümbolid, keda Cēsise linn soovib kinkida oma kõikidele sõpruslinnadele. Cēsise linn on avaldanud soovi kinkida ka Rakverele kui oma sõpruslinnale ühe musta luigepaari.

Kohtumisel Cēsise linnapea Gints Škendersiga arutati muuhulgas mustade luikede hooldus- ja pidamistingimuste üle. Millises linna veekogus nad elama hakkaksid, seda on praegu vara öelda. Tuleb põhjalikult läbi mõelda luikedele sobilikud elamistingimused, sest neile on vaja ka luua tingimused talvitumiseks. Tiik, kus luiged elama hakkavad, tuleb piirata madala traataiaga koerte ja linnaruumis aegajalt
ringiliikuvate rebaste eest. Sinna tuleb rajada luikedele varjualune puhkamiseks ja kaitseks liigse päikese eest.

Cēsise linn on üle terve Läti tuntud oma mustade luikede poolest ja need on saanud linna sümboliks ning turismimagnetiks.

Hilje Pakkanen

Põlvas saab näha Matsalu loodusfilmide festivali filme

11.-14. aprillil saab Põlva kultuuri- ja huvikeskuse saalis vaadata esinduslikku valikut Matsalu loodusfilmide festivali programmist. 12. aprillil peab loengu ning näitab oma fotosid ka tunnustatud loodusfotograaf Urmas Tartes.

Loodusfilmide programm saab alguse kolmapäeval 11. aprillil kell 18, mil näidatakse mitmetel festivalidel auhinnatud filmi ”Petropolis.” Õhust filmitud kaadrite abil edasi antud linalugu käsitleb naftatööstuse laastavat mõju loodusele. Samal õhtul saab vaadata veel kahte loodusfilmi – linastuvad Indoneesia vihmametsast ja selle hävimisest rääkiv ”Green” ning Himaalaja piirkonna ökoloogilisest kriisist kõnelev ”Katkine Kuu.”
Kolmapäeva, 12. aprillil filimiõhtu juhatab sisse kell 18 algav kohtumine Urmas Tartesega. Näidatakse 2006. aastal Matsalu loodusfilmide festivalil peaauhinna saanud filmi “Puude Kuninganna,” mis räägib viigipuu ja imepisikese putuka viigikireslase miljonite aastate jooksul väljakujunenud koostööst.
Kava on mitmekesine, sisaldades nii ökoloogilist kriisi kui looduse kaunist harmooniat kajastavaid linateoseid. Programm lõpeb reedel Serengeti rahvuspargist kõneleva filmiga.
Filmid on eestikeelse tõlkega.

Allikas: polvamaa.ee

Aitame väikest Kellit

MTÜ Naerata ometi katab väikese Kelli ravilkäimise transpordikulud.

Kelli on kahe aasta ja seitsme kuune väike armas tüdruk, kes põeb rasket eptileptilist ensefalopaatiat. See haigus tähendab, et tal esineb eri liiki krampe ehk siis nii lihas- kui ka epilepsiakrampe. Haiguse tõttu on tema vaimne ja motoorne mahajäämus väga suur.

Kui haiguse avastamisel arvati, et see väike tüdrukuke ei näe oma esimest sünnipäeva ega arene üldse, siis praeguseks ta elab ja areneb. Kelli tunneb ära oma pereliikmed, suhtleb nendega lalisedes, tahab hirmsasti istuda, aga tema selg on väga nõrk. Ainus ja peamine asi, mis teda on arendanud ja arengut juurde andnud, on füsioteraapia.

Kelli käib füsioteraapias kaks-kolm korda nädalas, aga kodust asub see 25 km kaugusel, see teeb edasi-tagasi 50 km sõidu. Lisaks on Kelli lisahapniku all, sest tema kopsud ei suuda  piisavalt hapniku kehasse laiali transportida, ja pidevate kopsupõletike tagajärjel on tal ka astma. Samuti on kahjustunud neel, mis tähendab, et ta saab süüa ainult püreeritud toitu. Peale selle käiakse pidevalt Tartus Kellit raviarstile näitamas  ja kuna Kelli ei nuta, vaid krambitab, siis juhtub ka seda, et tuleb kiirkorras Tartusse sõita, et välja selgitada krampide põhjused ja muuta raviskeemi.

Kelli on väga palju arenenud just tänule füsioteraapiale. Tal on olemas pilgukontakt, ta neelatab paremini toitu, ta tahab istuda ja ka oma jalgele toetuda, mis tähendab, et on olemas lootus, et kunagi hakkab ta ka kõndima. Loe edasi: Aitame väikest Kellit