Rubriik: Eesti

Programm Euroopa Noored toetas noori ligi 660 000 euroga

Programm Euroopa Noored toetas teises taotlusvoorus 49 Eesti noorteprojekti.

Toetati 11 rahvusvahelist noortevahetust, mis annavad Eesti ja teiste riikide noortele võimaluse ühistegevuse käigus endi jaoks olulisi teemasid käsitleda ning üksteise kultuurilisi sarnasusi ja erinevusi tundma õppida. Valgamaa Seiklejate noortegrupp juhib oma suve lõpus Valgamaal toimuva noortevahetuse käigus tähelepanu loomakaitse teemadele. Eesti, Sloveenia, Islandi, Itaalia, Hispaania, Rumeenia ja Leedu noored õpivad tundma loomakaitse probleeme ning veedavad ka päeva loomade varjupaigas vabatahtlikku tööd tehes. Projekti lõppedes korraldatakse fotonäitus.

Noortealgatuste alaprogrammis, mis seab keskmesse noorte tegevused oma kogukonna heaks, toetati 9 projekti. Näiteks loovad noored näitlejad Tartusse, Lille maja keldri viide erinevasse ruumi sisekosmose. Ruumides liikudes saavad noored teadlikumaks loovusest ja kunsti loomisest ning samuti mõtiskleda erinevate sotsiaalsete probleemide üle. Sisekosmos avatakse selle aasta lõpus üheks kuuks.

Noorte demokraatiaprojektide alaprogrammis toetati kahte projekti. Teaduskeskus AHAA korraldab Eesti ja Läti noortele teadusparlamendi simulatsiooni, mille käigus noored teadusega seotud teemade üle arutlevad. Riigikogu tööpõhimõtteid järgiv simulatsioon toimub Toompea lossis oktoobris.

Euroopa vabatahtliku teenistuse raames tuleb Eestisse 40 vabatahtlikku erinevatest Euroopa riikidest ning ka Armeeniast, Ukrainast, Türgist ja Gruusiast. Noorte vabatahtlik tegevus viib neid lasteaedadesse, noortekeskustesse ja erinevatesse puuetega inimeste organisatsioonidesse. Lisaks panustavad vabatahtlikud Euroopa Liidu teadlikkuse tõstmisesse Eesti noorte seas. 13 Eesti noort siirduvad aga vabatahtlikuks Serbiasse, Kreekasse, Armeeniasse, Gruusiasse, Moldovasse, Ukrainasse ja Inglismaale.

Noorsootöötajate rahvusvahelise koostöö arendamisele suunatud alaprogrammi toel viiakse ellu neli koolitustegevuse ja võrgustikuprojekti. Mittetulundusühing Headest toob oktoobris Eestis aset leidvale rahvusvahelisele koolitusele kokku Tšehhi, Eesti, Itaalia, Läti, Hollandi ja Sloveenia maanoorte organisatsioonide esindajad ning puuetega noortega tegelevad noorsootöötajad, et arendada tulevasi noortevahetuste projekte.

Noorteseminaride alaprogrammis, mis võimaldab arendada noorte ja otsustajate dialoogi, toetati kahte projekti. Lagedi-Jüri Ühingu eestvedamisel selgitavad Rae valla noored välja endile sobilikuma mudeli kohaliku noortevolikogu loomiseks.

Euroopa Liidu noorte kodanikuharidusprogramm Euroopa Noored toetab 13-30-aastaste noorte mitteformaalset õppimist.  Projektitaotlusi võivad esitada kõik mittetulundusühingud, avalik- õiguslikud asutused ja noortegrupid.

Järgmine taotlustähtaeg on 1. oktoober.

Toetusi vahendab SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo.

 

 

Battery Surfilaagris toimub aasta stiilipidu

Lauljatar Martha Acosta.

11-15 juulil toimub Roosta Puhkekülas 14. Korda Eesti purjelauahooaja traditsiooniline tippsündmus Battery Surfilaager. Esindatud on surfiklubid üle Eesti ning toimub arvukalt koolitusi nii algajatele kui ka juba kogenenud purjelaua- ja lohesurfaritele. Kavast võib leida tantsutreeningud, tervise-teemalisi loenguid, kinoõhtuid ja palju huvitavat ka lastele. Esimese festivalina on Surfilaager korraldatud
„roheliselt” – korraldatud on prügi sorteerimine ning kasutatakse päikesepatareidel töötavat valgustust.
Reedel, 13. juulil tasub unustada ebausk ja otsida välja lillelised shortsid, sest surfilaagris on aasta stiilipidu „Latin Overdose Day”. Peaesineja on Eesti – Kuuba – Venetsueela – Soome segabänd La Perfecta Combinacion koos Kolumbia verd lauljatari Martha Acostaga. Esinevad Late 5, Kirss’n’Garden Bert On Beats ja Marek Saddam klaveril.
Peaesinejana astub üles Kariibi mere muusika fusiooni viljelev La Perfecta Combinacion, kus on osa Kuuba, Puerto Rico, Venetsueela ja Kolumbia traditsioonilisel ja kaasaegsel tantsumuusikal nagu funky, salsa, boogaloo, cumbia hip hop, descarga-house ja reggaeton. Bändi kontserdid pakatavad kuumadest rütmidest ja ei jäta isegi Põhjamaa inimest ükskõikselt nurka istuma. Seekord on erikülaliseks Londonis resideeruv Kolumbia lauljatar Martha Acosta, kellel armastus muusika
vastu on lausa geenides.
Päeval esineva Late’s 5 moodustavad noored Otsa-koolis õppivad muusikud.Õhtul on laval Kirss’n’Garden ehk Eesti trummi- ja rütmi eliitfamiilia isa-poeg-tütar kelle iga ettaste on publikut kaasav enneolematu show.
Ladina õhtul pakub suurepärast vaatemängu frosugemetaga house seti näol Bert On Beats – laval on pesuehtsad trummarid ja tantsijad. Õhtu lõpetab päeva juht Marek Sadam klaveril.
Stiilipeol muutub Roosta troopikasaareks: toimuvad rütmitoad ning ladina-stiilis tantsutunnid tantsuakadeemia treenerite käe all.
Parimad riietujad saavad auhinnatud.
www.surfilaager.ee

Eesti Purjelaualiit

Laupäeval ja pühapäeval toimuvad Paides Eesti linnade suvemängud

37. Eesti linnade suvemängud toimuvad 30.juunil – 1.juulil Paides. Eesti linnade suvemängudel Eestimaa südames võistleb ligi 750 sportlast 24-st Eestimaa linnast.
Suvemängudel võisteldakse järgmistel spordialadel: kergejõustik, meeste võrkpall, naiste võrkpall, tennis, jalgrattakross, orienteerumine, mälumäng, petank, juhtide võistlus. Suvemängudel saab oma kodulinna eest võistlemas näha Eesti praeguseid ja
endiseid tipptegijaid. Nii asuvad starti kergejõustikus Grete Sadeiko (Türi), jalgrattakrossis Caspar Austa (Elva), orienteerumises Annika Rihma ja Mihkel Järveoja (Põlva), Kirti Rebane ja Lauri Malsroos (Saue). Võrkpallis löövad kaasa Mari-Liis Grauman, Ilmar Mõttus ja Virko Vantsi.
Suvemängude üldkokkuvõttes selgitatakse parimad linnad kahes grupis: üle 10000 elanikuga linnad ja linnad, kus on kuni 10000 elanikku.
Kogu informatsioon ja tulemused asuvad EMSL Jõud kodulehel
http://www.joud.ee/est/g78s2263
37. Eesti linnade suvemängud korraldab Eestimaa Spordiliit Jõud koostöös Paide Linnavalitsuse, SA Paide Spordi- ja Tervisekeskus ja Järvamaa Spordiliiduga.

Helen Mast

Valdade suvemängud toimuvad sel nädalavahetusel Paikusel

20. Eesti valdade suvemängud toimuvad 30. juunil – 1. juulil Paikusel. Eesti valdade suvemängudel võõrustab Paikuse vald oma spordibaasides ligi 1200 sportlast, kes esindavad 52 Eestimaa valda. Suvemängudel võisteldakse järgmistel spordialadel: kergejõustik, meeste võrkpall, naiste võrkpall, jalgrattakross, orienteerumine, mälumäng, köievedu, jahilaskmine ja petank.
Tuntumatest tegijatest kaitsevad oma koduvalla au: kergejõustikus – Aigar Kukk, Roman Fosti, Risto Mätas, Ranno Kirschbaum, Sergei Tserepalnikov, Laura-Maria Oja, Kersti Roosenberg, Lisette Liivrand, Liina Tsernov; võrkpallis – Eesti Schenker, Mihkel Sepp, Kaarel Kais; jalgrattakrossis – Oskar Nisu, Erki Kukk, Josten Vaidem, Taavi Selder ja Liisa Ehrberg; orienteerumises – Sixten Sild, Armo Hiie ja Viivi-Anne Soots.
Suvemängude üldkokkuvõttes selgitatakse parimad vallad kahes grupis: vallad, kus on üle 2000 elaniku ja vallad, kus on kuni 2000 elanikku.
Kogu informatsioon 20. Eesti valdade suvemängude kohta asub EMSL Jõud kodulehel http://www.joud.ee/est/g78s2249
Eesti valdade suvemängude korraldajad on Eestimaa Spordiliit Jõud, Paikuse Vallavalitsus, Pärnumaa Spordiliit.
Helen Mast

Vergi külas peetakse traditsioonilist kaluritepäeva

7.  juulil toimub Vihula vallas Vergi külas traditsiooniline kaluritepäev. Sel aastal peetakse kaluritepäeva natuke pidulikumalt, sest kaluritepäeva jalgpalliturniiril täitub 20 aastat. Peamine peoplats on Vergi seltsimaja hoovis, kuid tegevused viivad rahva ka küla peale ja sadamasse. Plaanis on nagu ikka jalgpalliturniir, paarisvõrkpall, laat, kus pakutakse kohalikku kraami, fotograafia õpituba, lõbus fotojaht, töötoad Rannarahva Muuseumilt, kohal on purjetamiskooli lapsed oma purjekatega.. Õhtupoolikul alustame kontserdi ja tantsuga. Ajakava on nähtaval kodulehel http://vergiranna.weebly.com/ ja jooksvat infot saab ka Facebookis sündmuse “Vergi Kaluritepäev” lehel.
Vergikad ootavad teid külla!
Annika
Vergiranna Seltsist

Ohtlik taimekahjustaja tamme-äkksurm tuvastati esmakordselt Eestis

Põllumajandusamet tuvastas esmakordselt ohtliku taimekahjustaja tamme-äkksurma Eestis kasvatatud rododendronitelt. Seni oli seda ohtlikku seenhaigust tuvastatud üksnes teistest riikidest Eestisse toimetatud taimedel. Need taimed said müügilt kõrvaldatud ja hävitatud. Tänavuse korralise seire käigu tuvastas Põllumajandusamet
tamme-äkksurma (Phytophthora ramorum) Eestis kasvatatud rododendronitel. Saastunud taimed pärinevad Tartumaa puukoolist OÜ Aiasõber. Saastumise avastamise hetkeks oli turustatud 42 rododendroni taime.
Esmasteks haigustunnusteks on taimede võrsete närbumine või lehelaiksus.
Lisateavet ohtliku taimekahjustaja tamme-äkksurma kohta on võimalik leida
Põllumajandusameti veebilehelt
http://www.pma.agri.ee/index.php?id=104&sub=133&sub2=205&sub3=303
Põllumajandusamet palub kõigil, kes on ostnud rododendroni taimi OÜ-st
Aiasõber, võtta ühendust Põllumajandusameti Tartu keskuse järelevalveametnikuga (Malle Ojokas, tel 5074236) või Põllumajandusameti taimetervise osakonna peaspetsialistiga Sakus (Maria Brizmer, tel 671 2624).
Marelle Pihlak

Uutele ameerika naaritsa farmidele ei tohiks anda tegevusluba

EKO liikmed saatsid täna keskkonaministrile kirja, milles leiavad, et Läänemaale Suur-Nõmmküla külasse kavandatavale ameerika naaritsa ehk mingi farmile ei tohiks anda tegevusluba ning seadusandluses tuleks lõpetata kahetimõistetavus ja sätestada selgelt, et Eestisse uusi mingifarme ei rajata.
EKO on mures mingifarmi rajamise plaanide pärast Läänemaale, Suur-Nõmmküla külasse. Kõnealust farmi plaanitakse ehitada linnukaitsealade lähedusse, seega tuleb antud juhul keskkonnamõjude puhul arvestada lisaks võõrliigi loodusesse sattumisele ka võimaliku kahjuga maas pesitsevatele lindudele. On üldteada, et karusloomafarmid on loomaõiguslaste teravdatud huviorbiidis. Keskkonnaministri määruses mingi ja kähriku tehistingimustes pidamise loa andmise korra kohta on sätestatud, et loa andja
(Keskkonnaamet) keeldub loa andmisest, kui farmi töökord või ehitised ei välista loomade sattumist keskkonda. Mistahes turvalisusnõuded ei taga 100%-list kindlust, et ameerika naaritsa isendid ei satu loodusesse. Seega ei nõustu EKO liikmed Keskkonnaameti seisukohaga, et kavandatav farm eeldatavasti ei avalda olulist negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale ja leiavad, et Keskkonnaamet ei tohiks anda luba uue farmi avamiseks.
EKO liikmed juhivad keskkonnaministri tähelepanu sellele, et seire andmetel on ligi neljandik kogu Eesti minkidest kinni püütud Harjumaalt Keila jahiseltsi maadelt, kus asub Karjaküla karusloomafarm. Säästva Eesti Instituudi looduskaitse programmi juht Kaja Petersoni arvates viitab see selgelt asjaolule, et nimetatud farm turgutab jätkuvalt selle võõrliigi looduslikku asurkonda Eestis, mis on looduskaitselisest seisukohast väga halb. Kuna farm ei ole aastate jooksul suutnud tagada farmiloomade loodusesse mittesattumist, tuleks selle tegevus lõpetada.
Loe edasi: Uutele ameerika naaritsa farmidele ei tohiks anda tegevusluba

Tulemas on murutraktorite vigursõidu teine etapp

Murutraktor on ühes suuremas elamises ikka olemas. Nüüd tuleb see kuuri alt välja ajada ja läikima lüüa!
Peipsiveeres toimuvad murutraktorite karikavõistlused vigursõidus! Kolm etappi kolmel suursündmusel.

Mis? Karikavõistluste II osavõistlus murutraktorite vigursõidus.

Kus? Alatskivi vanavara laadal.

Millal?: 14.juulil 2012.

Lisainfo: Tarmo, tel 527 4339

Armastuslaulude kontsert Alatskivil

Südasuvise õhtu muudavad romantiliseks tundeline laulja Hedvig Hanson ja särav kitarrist Andre Maaker, kes esitavad armastuslaule maailma kaunimates keeltes.

See on järg Hedvigi ja Andre 2009. ja 2010. aasta suvel toimunud kontserditele. Kui eelmised korrad on olnud läbivalt eestikeelsed kavad, siis seekord on rõhk just erinevatel keeltel ja nende kaunil kõlal. Nii laulab Hedvig seekord lisaks eesti keelele ka inglise, prantsuse, vene, portugali, hispaania ja sõnadeta keeles. Teemaks ikka armastus. Võõrad keeled toovad muusikasse ka eksootilisemaid rütme ja värve.

Piletid hinnaga 10€ ja 11€ müügil Piletilevis. Enne kontserti kohapeal on piletihinnaks 13€ ja 12€. Soodustus kehtib õpilastele, üliõpilastele ja lastele.

Kontserdile tulles võta aega ja naudi Lossi restorani toitude maitseid ning soovi korral veeda öö lossi uhiuutes sviitides!

Lõuna-Eesti haigla avab uuenenud õendusabikeskuse

Lõuna-Eesti haigla avab 3. juulil uuendatud õendusabikeskuse, mis pärast põhjalikku nüüdisajastamist pakub Võrumaa eakatele inimestele uue kvaliteediga õendus- ja hooldusteenust.

1,6 miljonit eurot maksma läinud töö käigus arendati Lõuna-Eesti haigla A ja B korpuses välja õendusabikeskus, kus pakutakse päeva- ja koduõendusteenust ning statsionaatset hooldusravi. Ühtlasi renoveeriti osaliselt liftide süsteem, et lihtsustada ratastoolis patsientide iseseisvat liikumist ning parandati keskuse soojapidavust.

„Meie õendusabikeskuse patsientide käsutuses on nüüd tänapäevased ja funktsionaalselt sisustatud ühe- ning kahekohalised palatid ning olmeruumid,“ ütles Lõuna-Eesti haigla juhatuse liige Arvi Vask.

Õendusabikeskuses on kokku 74 voodikohta, millest peaks tema hinnangul Võru maakonna eakate abistamiseks esialgu piisama.

Arvestades rahvastiku vananemist ja samas inimeste eluea pikenemist kasvab Vaski hinnangul vajadus eakate professionaalse hooldamise järele. „Seda eriti Kagu-Eestis, kus rahvastik on keskmiselt eakam, kui suuremates keskustes,“ märkis ta.

Kuigi õendusabikeskus on mõeldud eeskätt Võrumaa inimeste teenindamiseks võib ennustada, et moodsasse raviasutusse leiavad tee ka inimesed naabermaakondadest ja miks mitte kaugemaltki.

Võru linnapea Jüri Kaveri hinnangul on Lõuna-Eesti haigla õendusabikeskuse valmimine oluline sündmus nii Võru linna kui kogu maakonna jaoks. „Haigla on maakonna suurim tööandja ja tõenäoliselt jääb see nõnda veel pikemaks ajaks,“ lausus meer.

Tehtud investeeringute toel tugevneb Kaveri hinnangul Võru positsioon piirkondliku meditsiinikeskusena, mis pakub linnale ja maakonnale uusi arenguvõimalusi. Linnapea hinnangul võiks Võrus palju rohkem mõelda tervishoiuteenuse ekspordile.

Lõuna-Eesti haigla õendusabikeskuse renoveerimist toetas Euroopa Regionaalarengu fond meetme „Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine“ kaudu. Projekti kogumaksumuseks kujunes 1,67 miljonit eurot, millest fond kattis 1,0 miljonit eurot.

Meetme raames toetab Euroopa Liit üle Eesti õendus- ja hooldusteenuse arendamist ligi 26 miljoni euro ulatuses.

Maaelu mitmekesistamise toetusteks on sel aastal saadaval kokku 14,4 miljonit eurot

Käesoleva aasta 17.-31. augustini on mikroettevõtjatel võimalus taotleda toetust maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamiseks, kuid võrreldes varasemaga on muutunud toetuse nõuded.

Majandustegevuse mitmekesistamist toetatakse Maaelu arengukava 2007-2013 (MAK 2007-2013) meetme 3.1 raames. Muudatuste kohaselt peavad toetuse saajad alustama investeeringu elluviimist kuue kuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist ning selle aja jooksul tuleb kavandatavast investeeringust teha vähemalt 25 protsenti. Ülejäänud investeering tuleb teha ja seda tõendavad dokumendid PRIAle esitada kahe aasta jooksul alates taotluse rahuldamisest, kuid hiljemalt 2014. aasta lõpuks.

Uute nõuete eesmärk on kiirendada investeeringute elluviimist ning tagada vahendite kasutamine programmiperioodi lõpuks. Muudatuse vajalikkus tuleneb tähtajaks lõpetamata projektide suurest arvust – nt meetme 3.1 puhul on kolme esimese taotlusvooru projektidest lõpetamata ligi kolmandik. Analoogne muudatus on kavas kõigis käesoleval aastal muudetavates MAK 2007-2013 investeeringutoetuste määrustes.
Määruse teise olulise muudatuse kohaselt ei toetata enam bio-energia alaseid tegevusi, mille jaoks nähakse ettevõtjatele MAK 2007-2013 raames ette uus alameede 3.1.3 „Investeeringud bioenergia tootmisse“. Lisaks tehakse muudatusi meetme hindamiskriteeriumides.

Maaelu mitmekesistamise väikeprojekti toetussumma ühe taotleja kohta on kuni 100 000 eurot. Toetuse määr on kuni 50% toetatava tegevuse investeeringuobjekti maksumusest sõltuvalt investeeringuobjekti tegemise asukohast. Käesoleva aasta taotlusvooru eelarveks on planeeritud 14 410 000 eurot.

Toetuse taotlemiseks vajalike vormidega saab peatselt tutvuda PRIA koduleheküljel. Kõik toetustingimused ja vajalikud dokumendid on sätestatud meetme 3.1 rakendusmääruses.

Maaelu mitmekesistamise toetuse väikeprojektide 2011. aastal toimunud taotlusvoorus määrati 141 taotlejale investeeringutoetust kokku 10,39 miljoni euro eest. Siiani toimunud meetme 3.1 taotlusvoorude raames on 755 projektile toetust määratud 65,6 miljonit eurot, mille abil investeeritakse maapiirkonna majandustegevusse 139,2 miljonit eurot.

Allikas: Põllumajandusministeerium

PERH-i verekeskus töötab suvisel režiimil

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus läks suvisele töörežiimile. Väljasõite ei toimu juuni viimasel ja juuli esimesel nädalal ning kahel viimasel juuli nädalal. Nii uusi kui ka püsidoonoreid oodatakseTallinna verekeskusesse Ädala tn 2 ja Doonorifoorumisse Narva mnt 7.

„Verekeskus kogub suure osa doonoriverest väljasõitudel asutustesse ja ettevõtetesse, et vereloovutus oleks doonorile võimalikult vähe aeganõudev ja mugav. Juulis on paljud asutused puhkusel, mistõttu oleme sunnitud töö vastavalt muutunud olukorrale ümber korraldama,“ ütles Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse juhataja dr Riin Kullaste.

„Puhkuste aeg ei tähenda aga seda, et haiglad patsientide raviks vähem doonorite abi vajaksid. Selleks, et patsiente ka suvel aidata, palume kõigil uutel ja püsidoonoritel meid külastada Tallinna verekeskuses ja Doonorifoorumis,“ lisas dr Riin Kullaste.

Verekeskuse kodulehel (www.verekeskus.ee) ja Facebookis „Doonorid ja sõbrad“ fännilehel uuendatakse igapäevaselt infot selle kohta, milliste veregruppidega doonorite vere järele on haiglates parasjagu kõige suurem vajadus. Loe edasi: PERH-i verekeskus töötab suvisel režiimil

“101 last Toompeale” otsib selle aasta teemat

Lastekaitse Liidu Noortekogule juba traditsiooniks saanud üritus „101 last Toompeale“ on iga-aastane üritus, mille eesmärgiks on toetada noorte osalust riiklikus otsustusprotsessis.

Noortefoorumiga „101 Last Toompeale“  tähistatakse ÜRO Lapse õiguste konventsiooni vastuvõtmist ÜRO Peaassamblee poolt 1989. aastal 20. novembril.

Aastatega on nii sisu kui vorm muutunud. Foorumist on saanud üritus, kus tõsiste arutelude ja mıttevahetuste käigus selguvad noorte seisukohad, mis Riigikogu istungite saalis ka laiema avalikkuseni jõuavad. Loe edasi: “101 last Toompeale” otsib selle aasta teemat

Giidi- ja kodulookonkursid toimuvad igal aastal erinevas Eestimaa paigas

Giidi- ja kodulookonkursid on Mareku algatatud üritused, mis toimuvad igal aastal kusagil Eestimaa erinevas paigas. Selgitatakse välja parimad koduloorääkijad ja kutselised giidid. Mõte sai alguse 2006. aasta kevadel, esimene konkurss oli 2008. aasta aprilli lõpus nimetusega „Viru raba rääkijad”. Igal kevadel, vahetult enne turismihooaja algust toimub konkurss, mis koosneb kahest osast: eeltöö ja lõppvooru etteaste. Hindamiskriteeriumid on välja töötatud MTÜ Järvamaa Giidid poolt. Eeltööde punktide põhjal pääsevad parimad lõppvooru, kus antakse aeg ja teemad, mille jooksul ja millest peab rääkima. Eelvooru ja lõppvooru punktid liidetakse kokku ja selguvadki parimad. Konkursse on saatnud suurejooneline auhinnalaud, auhindade väljapanekuga on toetanud reisifirma Estravel. Tavaks on saanud ka auhinnad Rakvere teatrilt ja MTÜlt Loodusring.

Toimunud konkursid: 2008 „Viru raba rääkijad”; 2009 „Sagadi mõisarääkijad”; 2010 „Käsmurääkija” (kevadel)  ja „Paide pajataja” (sügisel); 2011 „Türi kõneleja”; 2012 „Pajatusi paekivist” (Porkuni ja paekivi teemaline).

Eesootavad konkursid: 2013 „Tartu rääkijate pidu”; 2014 „Olustvere mõisa jutud”; 2015 „Vihula süda”; 2016 „Loomaaias”.

Lisainfot saab: wabakutseline marek53@hot.ee, tel 3220662, marekult.blogspot.com,  facebook.com/marek.vahula.

Marek Vahula

Nupp tööle! – noorte töötusest päästmise programm otsib töötuid noori

Targa Töö Ühing, Tööandjate keskliit ja Töötukassa teevad noortele tööotsijatele programmi “Nupp tööle!”. Juulist algavad programmi esimesed tegevused – suvelaagrid üle Eesti – kuhu kutsuvad noori osalema.

Ole sa noor, lapsevanem, vanavanem, noorsootöötaja või muidu empaatiline inimene! Tööd otsivad noored eas 16-24, kes pole neli kuud õppinud-töötanud, tuleks nüüd otsekohe suunata registreeruma tööhõivespetside loodud tööotsijate programmi “Nupp tööle”.

Veel on tasuta kohti motiveerumist ja eneseleidmist tulvil suvelaagrites üle Eesti, millest esimesed juba juulikuu algul Harjumaal Salmistus ja Viljandimaal Suure-Jaani lähistel. Tasuta täispaketis suvekuudel koolitusi, ekskursse tööandjate juurde ja stipendiumiga tööpraktikat hea tööandja juures, võimalus jätkata “päris”töötajana.

Programmi eestvedajaiks Targa Töö Ühing, Tööandjate keskliit ja Töötukassa koostöös paljude tööandjatega, rahastajaks Euroopa Sotsiaalfond. Registreerumine ja info www.nupptööle.ee ja Facebookis “Nupp tööle” märgusõna all või kirjuta kadri@employers.ee.

Siseministeerium ootab pakkumisi vabatahtliku tegevuse õiguskeskkonna analüüsi koostamiseks

EMSL meenutab,  et sel neljapäeval, 28. juunil kukub tähtaeg vabatahtliku tegevuse õiguskeskkonna analüüsi koostamiseks pakkumise esitamiseks.

Regionaalministri valitsemisala kuulutas välja avaliku pakkumise vabatahtliku tegevuse õiguskeskkonna analüüsi koostamiseks. Analüüsiga hinnatakse, milliseid piiranguid praegune õiguskeskkond vabatahtlikke kaasavatele ühendustele paneb. Ka töötatakse analüüsi raames välja näidisleping, mille vabaühendus oma vabatahtlikuga sõlmida saab, kui soovitakse vastutusrikkaid või keerulisi kohustusi-õigusi lepinguga fikseerida. Ühenduste kaasamisega soovitakse jõuda konkreetsete muudatusettepanekuteni, et aidata kaasa vabatahtlike arvu suurenemisele Eestis.

Pakkumisi saab esitada 28. juunini 2012 kella 15.00-ni e-postile marten.lauri@siseministeerium.ee

Lähteülesande täpne kirjeldus ja nõuded siseministeeriumi kodulehel.

10 000 eurot ootab uusi satelliitnavigatsiooni kasutamise ideid

Euroopa GNSS (Global Navigation Satellite System) Agentuur kuulutas välja konkursi, mille raames otsitakse uusi ideid satelliitnavigatsiooni võimaluste rakendamiseks põllumajanduses.

Euroopa satelliiditegevuste eest vastutav agentuur ootab 10 000-eurose peaauhinnaga konkursile tudengite ja noorte põllumeeste ideid, mis läbi positsioneerimislahenduste aitaksid tõhustada põllumajandustootmist, tõsta kasumlikkust ning vähendada keskkonnamõju.

„Mida täpsemini suudavad tootjad rakendada sellealaseid tehnoloogilisi teadmisi põllumajanduses, seda enam on võimalik vähendada väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamist ning seeläbi tagada tootmise keskkonnasõbralikkus, hoida kokku aega ja kütust, suurendada saagikust,“ ütles põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. „Parima tõhususe saavutamiseks, on oluline kasutada ära ka uute tehnoloogiate, sealhulgas satelliitnavigatsioonil põhinevate positsioneerimislahenduste võimalusi täppispõllumajanduses.“

Konkursile on oodatud uute seadmete, tarkvara ja süsteemide tehnilised ettepanekud kõigile põllumajandustootmise tüüpidele, rakendused väiketaludele ja ühistutele, rakendused suurtel maa-aladel kasutamiseks, kuid ka edulood satelliitnavigatsiooni ja täppispõllumajanduse kohaldamisest. Kõik konkursile esitatavad tööd peavad tuginema Euroopa Geostatsionaarsele Navigatsioonilisasüsteemile (EGNOS) või tulevasele Euroopa Liidu ja Euroopa Kosmoseagentuuri poolt loodavale satelliitnavigatsiooni – GALILEO süsteemile.

Konkursile on oodatud ideed tudengitelt ja kuni 32-aastastelt noortelt üle Euroopa. Võistlustööd, mis esitatakse konkursile peavad kajastama satelliitnavigatsiooni kasutamist kas juba reaalselt elluviidud rakendustest kasusaajate osas või ära näitama milliseid uusi innovaatilisi teenuseid on võimalik lähitulevikus hakata realiseerima. Konkursile saab registreeruda kuni 31. oktoobrini ning töid esitada kuni 31. detsembrini 2012.

Täpsema informatsiooni konkursil osalemise ja tingimuste kohta leiate alljärgnevalt aadressilt : http://www.farmingbysatellite.eu

Leiutajateküla käivitas uue hanke Lottemaa ehitamiseks

 

Sihtasutus Leiutajateküla käivitas uue hanke Lottemaa teemapargi ehitamiseks Pärnumaale Tahkuranna valda Reiu külla, hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 2,9 miljonit eurot.

Hanke hulka kuulub kõikide teemapargi uusehitiste, rajatiste, haljastuse ning vajalike kommunikatsioonide ja juurdepääsude ehitamine. Samuti tuleb teha lammutustööd ja vajalikud täiendavad projekteerimistööd.

Tööd kestavad kava järgi üheksa kuud.

Riigihankel osalemiseks peab pakkuja viimase kolma aasta käive olema ehitustööde osas olnud kokku vähemalt 11,5 miljonit eurot. Hankele pakkumiste esitamise tähtaeg on 18. juuli. Loe edasi: Leiutajateküla käivitas uue hanke Lottemaa ehitamiseks

Euroopa linnajuhid arutavad targa koostöö võimalusi

Üleeuroopaline linnade võrgustikuorganisatsioon CECICN korraldab A Corunas(Hispaanis) 25. ja 26. juunil esimese kongressi targa koostöö teemadel
(1st CONGRESS ON SMART COOPERATION: “Territorial Cooperation fostering
European integration Cities)

Kongress on üleeuroopaline suurüritus, kus osaleb enamik Euroopa
institutsioone ja CECICNi võrgustikku kuuluvad linnad on tugevalt esindatud.
Kongressi delegaate tervitas Euroopa komisoni esimees Barroso.

Majanduskriisi kontekstis valmistab Euroopa ette uut eelarvet järgnevaks
seitsmeks aastaks (2014-2020) ja samal ajal ka uusi regulatsioone
ühtekuuluvuspoliitika alal. Seetõttu on oluline taaskord kinnitada,
milliseid eeliseid pakub linnadele vastastikune koostöö, millised on
kaasnevad võimalused ja kuidas võib Euroopa läbi koostöö ületada tulevikus
ettetulevad takistused.  Loe edasi: Euroopa linnajuhid arutavad targa koostöö võimalusi

Euroopa Raamatukogu avab uue veebiteenuse uurijatele ja teadlastele

Euroopa Raamatukogu pakub nüüdsest ühe otsingusüsteemi kaudu ligipääsu enam kui 200 miljonile
kõrgekvaliteedilisele allikale. Uurijatel on võimalus kiiresti ja lihtsalt leida, kasutada ja jagada laia
materjalide valikut.

Teenus kuulutatakse avatuks LIBERi 41. aastakonverentsil Tartus, kus viibib üle 300 külalise.
Eestist osalevad selles kogu Euroopat hõlmavas initsiatiivis Eesti Rahvusraamatukogu ja Tartu Ülikool.

“Oleme väga rahul, et selline suurepärane veebiteenus saab avalöögi just Tartu Ülikoolis LIBERi konverentsi ajal,”
ütles Tartu Ülikooli Raamatukogu direktor Malle Ermel. “Meil on hea meel ka selle üle, et tänu osalemisele
Euroopa Raamatukogus on meie kollektsioonid rahvusvaheliselt kättesaadavamad kui varem.”

Ka Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo hindas uuenenud teenust ning avaldas lootust,
et sellest saab väärtuslik akadeemiline allikas. “Uuenenud Euroopa Raamatukogu, mis koondab esmakordselt
nii ülikooli- kui ka rahvusraamatukogude kollektsioonid, avab põnevaid võimalusi uurijatele ja teadlastele kogu maailmas,
sest korraga on võimalik otsida veelgi rohkema kõrgekvaliteedilise materjali hulgast.”

Euroopa Raamatukogu võimaldab ligipääsu rohkem kui 10 miljonile digitaalsele objektile haruldastest raamatutest
ja käsikirjadest pildi- ja videomaterjalini. Lisaks bibliograafilisele informatsioonile saab sealt lugeda 24 miljonit
lehekülge täistekstilist sisu. “Me töötame tuleviku raamatukogu nimel,” ütles Euroopa Raamatukogu
Korralduskomitee juht ja Kopenhaageni Kuningliku Raamatukogu peadirektor Erland Kolding Nielsen.

“Teadusringkonnad sõltuvad meist ja meie eksisteerime selleks, et neid
teenindada. Euroopa Raamatukogu portaal kujundatigi ümber just nende vajadustest lähtudes.”
“Selleks, et uurijatel oleks võimalus ligi pääseda võimalikult suurele hulgale informatsioonile ja laiendada
uurimisvõimalusi, on portaalist leitav ainestu teadusvõrkude ja veebisaitide kaudu API (Application Programming
Interface) kanalite abil tasuta kättesaadav,” lisas Euroopa Raamatukogu direktor Louise Edwards.

Lisainformatsioon Euroopa Raamatukogu kohta
<http://www.europeana-libraries.eu/documents/868553/244408a6-bfa4-4d28-a26b–
5617dbd6b4fd> teabelehes (inglise keeles).

Kaitseliitlased süütasid Pahnimäel taas muistse märgutule

Võidupüha õhtul kogunesid Viru maleva liikmed Kloodi Pahnimäe
muinaslinnusesse, et süüdata võidutulest lõke ja veeta üheskoos jaaniõhtu.
Südaöö paiku süüdati muinaslinnuses teist aastat järjest muistne märgutuli,
mille vaadet käidi uudistamas ja fotografeerimas Rakvere linnuses.

Märgutulesid kasutati muistsel ajal kodutee näitamiseks neile, kes merel,
kui ka sõnumite edastamiseks. Vanimad kirjalikud andmed tuledega teadete
edastamisest Läänemere regioonis pärinevad viikingite ajast. Siis toimis

Eesti, Rootsi ja Soome ranniku laevateede ääres ühtne, ulgumerelt sisemaani
ulatuv sõnumite edastamise süsteem.

Kogunemine ühisele jaaniõhtule ja talgute laadsed tegevused on Viru maleva
vabatahtlike arvates need tegevused, mis liidavad inimesi. „Hea, et on
koht, mis on oluline ja kuhu tahetakse tulla,“ rääkis Viru ringkonna
naiskodukaitsja Velli Ehasalu. „Jaanipäeva ja talgute võlu Pahnimäel on
seltskond, kes seal kokku saab. Ikka parimad jõuavad sinna,“ lisas Ehasalu,
kelle arvates peakski Kaitseliidus olema ühtsuse tunne, sünergia ja usaldus.
Loe edasi: Kaitseliitlased süütasid Pahnimäel taas muistse märgutule