Eesti

Sellel neljapäeval avaneb Uma Laulul uute võrokeelsete laulude külluselaegas

Sellel neljapäeval, 16. mail kell 16 toimub Sänna kultuurimõisas Uma Laul III võigõlusõlõ esitatud lugude ettekandmine ja tähistamine, kus uued võrokeelsed laulud saavad auväärse žürii ja kohaletulnud inimeste vastukaja.

Vahetult enne kontserdi algust allkirjastatakse III Uma Pido võrokeelsed sponsorlepingud Nopri talumeierei ja Arke lihatööstusega. Samuti valmistatakse Sännas III Uma Pido sümbolpill kivipill, mida juhendab õpetaja Riina Velmet Johannese koolist Rosmalt.

Uma Laul III kuulutati välja märtsi lõpus ning 10. maiks, mis oli uute võrokeelsete laulude esitamise viimaseks tähtajaks, laekus 15 laulu 17 viisi- ja tekstiautorilt. Igalt autorilt tuleb Sännas esitusele kuni kaks laulu ning 5-liimeline žürii valib nende seast välja parimad, mille autorid saavad võimaluse esineda 1. juunil Uma Pido laadalaval. Lemmiku valivad ka kohaletulnud inimesed. Lisaks võivad autorid loota, et nende loodud laulud valitakse järgmise Uma Pido koorirepertuaari hulka. 2008. a pääpreemiä saanud Aapo Ilvese “Pristan” ja “Lodi tuu ja lodi vii” kantakse ette tänavusel III Umal Pidol, mis toimub 1. juunil Võru Kubija laululaval. 2010. aasta Uma Laulu võigõlusõlt on mitmed laulud jõudnud võrokeelsele CD-le “Määne om seo maa”. Võistlusele saadetud käsikirjad ja kontserdi videosalvestus antakse üle Eesti rahvaluule arhiivile.

Uma Laul III korraldaja Taisto Uuslail jagab, et auväärne on näha lauluesitajate väekust ja rõõmustav on tajuda, et Uma Laul on jõudnud inimeste südametesse. Žüriisse kuuluvad folklorist Ingrid Rüütel, muusik Anu Taul, Valdo Valper (Eesti Rahvaluule Arhiiv), dirigent Riivo Jõgi ja Sten Weidebaum (Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus).

Uma Laulu lugude ettekandmine ja tähistamine algab kell 16, pilet maksab 2 eurot. Auhinnafond kujuneb Võro instituudi, MTÜ Võro Seltsi, Eesti Kirjandusmuuseumi, Eesti Rahvaluule Arhiivi, Eesti Maanteemuuseumi, Uhtjärve Nõiariigi, MTÜ Urvaste Külade Selts, MTÜ Kuldre Käsitöötare ja Nopri Talumeierei toetusel. Kõik lauluesitajad saavad pääsme 1. juunil toimuvale Uma Pido pääkontsõrdile Võru Kubija lauluväljakul.

Mari-Liisa Parder, Uma Pido kommunikatsioonipäälik

Täna algavad Karlova linnaosa päevad

Karlova päevade rongkäik. Foto: Toomas Liivamägi

13.-18.mail toimuvad Karlova päevad, kus saab avastada Karlovat kui jõeäärset linnaosa, arutleda koos spetsialistide ja Tartu linnavalitsuse esindajatega vanade puumajade tuleviku üle, osaleda linnaosa ekskursioonidel ning mitmetel kultuuri- ja meelelahutusüritustel. Nädala sündmused tipnevad laupäeval, 18. mail toimuva Karlova päevaga.
Nädala avab esmaspäeval, 13. mail kella 14-20 Tartu Kunstikoolis toimuv infopäev “Vana puumaja – õnn või õnnetus?”. Infopäeval räägitakse vanade hoonete korrastamisest, hoonete ja miljööpiirkondade kaitsest üldiselt ning arutletakse selle üle, kuidas sobivad ajaloolisesse konteksti tänapäevased remondivõtted ja “koopiamajade” rajamine.
Esmakordselt toimub teisipäeval, 14.mail kell 18 rattaekskursioon Karlova kirikutesse. Kutsume Karlovast ja mujalt inimesi tutvuma kirikute arhitektuuri ning koguduste tegevustega.
Kultuuri- ja elamustehuvilised saavad osaleda kolmapäevasel (15.mai) kirjandusliku Karlova ringkäigul, millele järgneb Eharoosa kirjandusõhtu, kus oma loomingut esitavad teiste seas Aare Pilv, Kristiina Ehin ja Maarja Pärtna. Reedel, 17.mail etendub loomemajanduskeskuses Tartu spotnaansusteatri etendus “Karlova lood”. Reede õhtul ootab oma hoovi muusikaõhtule Tolstoi kommuun, õhtu peaesinejaks on Laika Virgin.
Sel aastal on väga mitmekülgne programm lastele ja peredele. Lastehommikuid korraldavad Karlova-Ropka raamatukogu (teisipäeval, 14. mail ja kolmapäeval, 15. mail) ja Anna Edasi kohvik (laupäeval, 18. mail). Perepäevale ootavad Karlova lasteaiad Karoliine (neljapäeval, 16. mail)ning Helika (reedel, 17. mail). Kevadisi nõgesekotlette kutsub küpsetama Lille maja (kolmapäeval, 15.mail) ning Tähe noorteklubi suurel perepäeval tutvustatakse välisvabatahtlike ja -üliõpilaste abil erinevaid kultuure (reedel, 17. mail).
Karlova päevade kulminatsioon on laupäeval, 18.mail kella 12-17 Tähe ja Pargi tänava vahelisel haljasalal toimuv Karlova päev. Selle juhatab sisse kell 11 Rebase sadamast algav karlovlaste rongkäik, mis suundub läbi Karlova peoplatsile. Päeva jooksul saab osaleda karlovlaste laadal ja põnevates õpitubades nii suurtele kui ka väikestele, nautida muusikaprogrammi kohalike ja kutsutud kollektiivide esituses. Karlova päevad lõpevad lõõtspillimuusika kontserdiga Rebase sadamas laupäeval kell 20.
Karlova päevade täpse kava leiab Karlova seltsi koduleheküljelt www.karlova.ee.
Karlova päevi korraldab Karlova Selts koos paljude heade koostööpartneritega, toetab Tartu linn, Tartu Kultuurikapital ja Kohvik Anna Edasi. Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.
Irma Mets,
Karlova päevade peakorraldaja
Karlova Selts

Rosmal Haridusselts kutsub kogupere konverentsile

Hetk ühelt varasemalt kogupere konverentsilt Rosmal. Foto: Rosma Haridusselts

Rosma Haridusselts kutsub kõiki huvilisi laupäeval, 18. mail 2013 algusega kl 10.30 Põlva külje all Rosmal peetavale V kogupere konverentsile “Head valikud hariduses. Terve ühiskond”. Varem oleme rääkinud tervest lapsest, tervest perest, tervest koolist, tervest kogukonnast, nüüd siis tervest ühiskonnast. Ootame just Sind – haridushuviline kodanik – Rosmale koos perega!

Terve kooli ja terve ühiskonna teema puudutab meid kõiki. Milline võiks olla üks terve kool, mis toetaks terve ja tasakaaluka ühiskonna kujunemist? Millist kooli vajab muutuv ühiskond? Millist haridust vajab uus põlvkond, et muuta maailma paremaks paigaks? Rosma Haridusseltsi ja Eesti Lastevanemate Liidu konverents annab võimaluse sisukaks aruteluks, heaks suhtluseks ja uuteks tutvusteks.

Ootame Sind ikka koos perega. Vanematele ja lastele leidub nii ühistegevusi kui eraldi toimetamist. Ühise päeva lõpetame traditsiooniliselt helide maailmas – juubelikonverentsi muusikalise elamuse pakub Eesti Mandoliinide Orkester. Maitsvat sööki valmistavad taas meie oma seto sõsarad.

Konverentsil osalemise eest tasu ei küsita. Siiski innustame osalejaid lahkesti annetama kohapeal nii toidu kui korralduskulude katteks. Lastega tulijatel palume registreerumisel öelda laste arv ja vanused, et teaksime päeva planeerida.

Anna palun tulekust teada hiljemalt 14. maiks Rosma Haridusseltsi e-posti aadressil (johannes@neti.ee) või tel 56 881 409, kontakt Anu Kepler. Täiendav info: www.rosma.edu.ee.

Vaata konverentsi kava siit: http://rosma.edu.ee/wp/v-koguperekonverents-head-valikud-hariduses-terve-uhiskond/

MTÜ Rosma Haridusselts
Eesti Lastevanemate Liit

Tartu Jooksumaratoni esikoha võitis Roman Fosti

12. mail ideaalsetes ilmastikuoludes peetud SEB 31. Tartu Jooksumaratoni võidu võttis ajaga 1:15:50 Roman Fosti. II kohale jooksis end eelmise aasta võitja Viljar Vallimäe, kelle ajaks oli 1:15:57. Kolmanda koha saavutas sügisel 1. Tartu Linnamaratoni võitnud Dmitri Aristov ajaga 1:18:15.

Naiste arvestuses sai esikoha Natalia Sokolova ajaga 1:26:19 (üldarvestuses 24. koht), II koha eelmise aasta võitja Evelin Talts (üldarvestuses 49.) ajaga 1:30:36 ning kolmanda Lily Luik ajaga 1:30:55 (üldarvestuses 51.).

Roman Fosti, tänane kiireim mees, on oma võiduga väga rahul: „Hindan esikohta kõrgelt, kuna tegemist on Eesti ühe parima võistlusega. Selliseid suurjooksu võite mul varasemalt ei ole, seetõttu on tänane mulle üks meeldivamaid. Kuskil 6km peal oli tõus, kus jäin Viljarist ca 100 m maha, siis mõtlesin küll, et täna tuleb leppida II kohaga, aga pärast 10 km sain jala lahti.“ Fosti võttis ka mõlemad vahefiniši võidud.

Viljar Vallimäe, selle aasta II koht: „Täna kahjuks esikohta kaitsta ei õnnestunud, aga eelmise aasta võit kindlasti viimaseks ei jäänud. Loodan ikka tulevikus ka võistelda ja võita ka, pole hullu midagi,“ kommenteeris Vallimäe oma tulemust. Vormi kohta sõnab Vallimäe: „Kevadel on valmistumine üle kivide ja kändude läinud. Olin vahepeal tõbine ja ei ole veel õiget käiku üles leidnud,“ rääkis Vallimäe.

III kohale jooksnud Dmitri Aristov: „Olen kolmanda kohaga väga rahul! Valisin lihtsa taktika – püsida grupis. Järgmisel aastal tulen kindlasti jälle ja üritan ka võita. Kõik võib olla,“ rääkis Aristov. Loe edasi: Tartu Jooksumaratoni esikoha võitis Roman Fosti

Sensitiiv Kalju Paldis õpetab keha pendliga testima

Sensitiivist geobioloog ja nõustaja Kalju Paldis ootab kõiki huvilisi 15. mail kl 18 Tartusse Dorpati konverentsikeskusesse Arengutee Klubi kursusele, kus õpetab igaüht pendli abil kontrollima oma keha energiaid, määratlema auravälja ning ise üles leidma võimalikke haigusi, ka neid, mis pole veel füüsilises kehas puhkenud.

Lisaks õpime, kuidas mõõta ühe või teise toiduaine või vitamiini kasulikkust just sinu organismile. Lisaks testime, kuidas just sinu kehale sobib üks või teine raviprotseduur.

Kalju Paldis elab ise juba pea kaks aastat füüsilise toiduta, hankides toitaineid peamiselt valgusenergiast ja veest. Mees pakatab energiast ja teotahtest – tulge ja veenduge ise!

Loe kursusest täpsemalt Arengutee Klubi kodulehelt: www.arengutee.com

SEB 31. Tartu Jooksumaratoni Heateo jooksul koguti ühe tunniga 3803 eurot

Toetatav projekt: Liigesehaigete laste ravivesivõimlemine

Täna, 11. mail toimus SEB Tartu Jooksumaratoni raames esmakordselt Heateo jooks, kus koguti annetusi Lõuna-Eesti reumahaigete laste vesiravivõimlemise toetuseks. Osalejapoolne annetus oli vähemalt 1 euro, millele ravimifirma Teva lisab omaltpoolt 5€ inimese kohta.

Kokku osales Heateo jooksul 577 inimest, mis teeb 577 eurot annetusi jooksjate poolt ning 2885 eurot Teva poolt. Lisaks tegid ürituse raames inimesed lisaannetusi 341 euro ulatuses. Ürituse tulemusel toetasid jooksusõbrad ja ravimifirma Teva reumahaigete laste vesivõimlemist kokku 3803 euroga.

SEB 31. Tartu Jooksumaratoni võistluste direktor Kunnar Karu hinnangul läks tänane päev suurepäraselt ja Karu lubab järgmisel aastal kindlasti üritusega jätkata. “Täna nägime jooksurajal nii mehi kui naisi, lapsi, täiskasvanuid ja vanemaealisi, kes kõik tulid kokku selleks, et teha üks pisike heategu. Positiivne on ka see, et paljud, kes homme jooksumaratonile tulevad ei pidanud paljuks täna üks väike soojendusjooks teha.” Ürituse korralduse poole pealt lisab Karu: “Kui alustasime ürituse planeerimisega, siis lootsime, et rajale tuleb kuni 200 inimest. Tänane 577 osalejat on positiivne üllatus ja mul on hea meel, et ühes ravimifirmaga Teva sai igaühe panus veelgi suurema kaalu.”

Heateo jooksul annetusi kogunud Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi tegevjuht Agnes Karlson sõnab: “Reumahaigete laste liikuvusele on seatud mitmed piirangud ja seetõttu on ravi eesmärgil toimuv vesivõimlemine selleks ideaalne ja parim moodus. Meie fond on juba seitse aastat kogunud annetusi reumahaigete laste ravi toetamiseks ja et projekt saaks edukalt jätkuda, vajame lisaannetusi – Heateo jooksuga joosti kokku 8 kuu maksumus! Super suured tänud kõigile rahvasportlastele ja nende lähedastele, kes täna annetasid!”

Heateo jooks toimus ühel ajal SEB 31. Tartu Jooksumaratoni lasteüritustega, kus osales kokku 3114 last. Kokku jooksis täna Tähtvere Spordipargis 3691 jooksusõpra.

Heateo projektist lähemalt Lastefondi kodulehel!

Algab metsloomade marutaudivaktsiini külvamine piirialadel

Esmaspäeval, 13. mail alustab Veterinaar- ja Toiduamet kevadist rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist Läti ja Vene piiriga külgnevatel aladel.

Vaktsineerimine viiakse läbi 20-40 kilomeetri ulatuses Läti piirist, 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse Ida-Virumaast, jätkatakse Eesti-Vene maismaapiiril Kagu -ja Lõuna-Eestis ning seejärel liigutakse edasi pikki Eesti-Läti piiri suunaga idast läände kuni Pärnu laheni.

Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille kalajahust massi sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Peibutussööda pinnal on hoiatuskleebis. Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil. Külvamist ei teostata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Lennuvahendid lendavad madalalt, et tagada piisav nähtavus.

Kui vaktsineerimise ajal leitakse vaktsiinipala, tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta. Juhul kui esineb reaalne oht, et vaktsiinipala võivad selle asukoha tõttu leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kanda kummikindaid. Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole. Vaktsineerimise toimumise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassil ja koeral oleks regulaarselt teostatud marutaudivastane vaktsineerimine.

Seni läbi viidud vaktsineerimisprogramm on edukalt oma eesmärki täitnud ning kuna viimase kahe aasta jooksul pole marutaudi Eestis diagnoositud, kuulutas Eesti end selle aasta aprillis ametlikult marutaudivabaks. Selleks, et nakatunud riikidest pärinevate rebaste ja kährikute vahendusel marutaud uuesti riiki ei tungiks, jätkatakse vaktsineerimist puhvertsoonis, mille laiuseks on 20-50 kilomeetrit riigipiirist.

Metsloomade suukaudne vaktsineerimine kestab orienteeruvalt 21. maini.

Täiendavat informatsiooni vaktsineerimise koht leiab ning vaktsineeritavate maakondade ajagraafikuga saab tutvuda Veterinaar-ja Toiduameti kodulehel.

Euroopa Liidu toiduabi jõuab peatselt Eesti abivajajateni

Riigihanke tulemusel on selgunud Eesti abivajajatele tänavu jagatava Euroopa Liidu toiduabi toodete tarnija, kaupade kogused ning sortiment. 21 heategevusorganisatsiooni kaudu läheb tasuta jagamisele ligi 3237 tonni kuivaineid ja 394 tuhat liitrit toiduõli.

PRIA läbiviidud riigihankes toiduabi tarnija leidmiseks laekus kaks pakkumust. Parimaks tunnistati Eesti ettevõtte Sanitex Estonia OÜ ning Leedu ettevõtte Sanitex UAB ühispakkumus. Neil tuleb tagada kaupade valmimine, pakendamine erimärgistusega pakenditesse, transport ja mahalaadimine heategevusorganisatsioonide soovitud ligi 130. kohta üle Eesti. 31. augustiks peab olema tarnitud 699 tonni makarone, 330 tonni neljaviljahelbeid, 693 tonni nisujahu, 419 tonni riisi, 369 tonni mannat, 222 tonni tatart, 506 tonni suhkrut ning 394 tuhat liitrit rapsiõli.

Aasta-aastalt on kasvanud nii toiduabi kogused, neid vahendavate organisatsioonide arv kui ka abisaajate hulk. Selle aasta toiduabi saamiseks esitasid heategevusorganisatsioonid PRIAsse taotlused juba mullu kevadel. Toiduaineid taotleti ligi 4,95 miljoni euro väärtuses, kuid Euroopa Komisjon eraldas Eestile toiduabi jaoks 2,273 miljonit eurot. Seega tuli korrigeerida nii sortimenti kui koguseid. Sellest hoolimata on tänavune toiduabi kogus taas rekordiline, nagu ka planeeritud abisaajate hulk – umbes 140 000 inimest. Möödunud aastal jagati Eestis Euroopa Liidu toiduabina 2571 tonni kuivaineid ja 591 tuhat liitrit rapsiõli ca 120 000 inimesele.

Toiduabi on õigus saada neil, kes vastavad sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud toimetulekutoetuse saamise tingimustele. Kui jaotatavast kogusest kõigile soovijatele ei jagu, siis eelistatakse üksikvanemaga peresid, vähemalt neljalapselisi peresid ning puudega inimesi. Toiduabi enim puudust kannatavatele inimestele on Euroopa Liidu üks turukorraldusmeetmetest. Abivajajateni jõudev kaup on värske ja kvaliteetne. Kaubad vastu võtnud organisatsioonidel tuleb tagada toodete nõuetekohane käitlemine ning säilimine. Eesti osaleb ELi toiduabi-programmis alates 2006. aastast.

Täpsem info programmi, toiduabi koguste ja kohta jagajate kohta on kodulehel www.pria.ee.

Käsmus tuleb loodusfotograafia koolitus

Fotoaparaat

Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Keskkonnaamet korraldab 11. mail Käsmus loodusfotograafia koolituse, kus pildistamissõpru juhendab Toomas Tuul.

Koolitus on tasuta, kaasa tuleks võtta fotoaparaat ja hea tuju.

Üritusele saab Rakverest eribussiga. Osalemissoovist tuleks hiljemalt 9. mail keskkonnaameti Viru regiooni keskkonnahariduse spetsialistile Liina Niinemägile teada anda.

Lau küla kergitas ajaloo katteloori

Eelmisel nädalal tegi pärimuspaikade uurija ajaloolane Jüri Metssalu Lau külas kaks avastust: ta leidis paari inimese mälestuste kaudu üles Lau küla hiiekoha ja Kaasiku talu õuelt üsnagi haruldase sõrmeotsasuuruste lohukestega ravikivi.

Olulise leiu tegi Metssalu juba eelmise aasta juulis, kui avastas maastikuinspektsiooni käigus Lau külast Mäe talu juurest kaks lohukivi, mis kõnelevad inimtegevusest Lau külas nooremal pronksiajal või eelroomarauaajal ehk umbes 2000-3000 aastat tagasi.
Tänavu kevadel jätkas ta uuringuid Otsa ja Madise talu maal paikneval asulakohal koos metalliotsija Rene Vinkeliga, kellel on detektori kasutamiseks muinsuskaitseameti luba. Ajaloolase sõnul on viimasel ajal teadlaste ja metalliotsijate koostöö hästi edenenud. Ühiste inspektsioonide käigus päevavalgele tulevate esemete leiukohad mõõdistatakse ja kirjeldatakse vastavalt teaduslikule metoodikale, leiud antakse ülikoolidele või muuseumidele. „Nii säilitatakse kogu rahva jaoks väärtuslik informatsioon edasisteks uuringuteks,“ sõnas Metssalu.

Ligi 10 000 last jookseb heategevuse eesmärgil

Täna on samal ajal 21 linnas üle-eestiline heategevuslik Teatejooks, mis toob liikumisvõime kaotanud laste ravi toetuse nimel jooksma ligi 10 000 põhikoolinoort. Teatejooksu avapaugu annab president Toomas-Hendrik Ilves.

Teatejooksuga kogutud annetused lähevad liikumisvõime kaotanud laste raviks Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses. Annetused jagunevad kolmeks ning lähevad 6-aastase Eriku, 12-aastase Artjomi ning teiste väikeste patsientide ravi toetuseks.

6-aastane Erik sündis elutunnusteta ning elule turgutades said arstid tema emale lubada vaid seda, et poeg hakkab kunagi silmi pilgutama, tänu taastusravile astub Erik aga praeguseks abivahendite toel juba ise väikseid samme.

12-aastasel Artjomil jäid sünnitrauma järel halvatuks mõlemad jalad ja üks käsi, kuid Haapsalus püütakse temagi taastusraviga abivahendite toel liikuma saada. Lisaks saab Haapsalus ravi veel sadu väikeseid patsiente.

Eriku ja Artjomi lugusid saab lugeda kodulehel www.teatejooks.ee/toeta.html. Loe edasi: Ligi 10 000 last jookseb heategevuse eesmärgil

Valga linnapea premeeris koolipoisist leiutajat

Valga linnale Gruusias rahvusvahelisel leiutajate olümpiaadil kuldmedali näol kuulsust ja au toonud Sten Raide oli eile koos oma juhendajatega kutsutud linnapea tänuvastuvõtule.

Valga gümnaasiumi 11. klassi õpilane Sten Raide osales Tbilisis toimunud 7. rahvusvahelisel noorte leiutajate olümpiaadil, kus saavutas esikoha ja kuldmedali ning seda võisteldes 306 noore leiutajaga 27 riigist.

Linnapea Kalev Härk tänas vastuvõtul Sten Raidet ja tema juhendajaid, Valga gümnaasiumi õpetajaid Eva Tšepurkot ja Toomas Duvinit. Valga linnavalitsus otsustas Sten Raidet silmapaistva saavutuse puhul premeerida 300 euroga ja mõlemat tema juhendajat 150 euroga. Loe edasi: Valga linnapea premeeris koolipoisist leiutajat

Kuressaare tähistas eile oma 450. aastapäeva

Eile, 8. mail möödus 450 aastat päevast, mil Saare-Lääne ja Kuramaa piiskop Magnus oma Kuramaa residentsis Piltenes Kuressaarele, tolleaegsele Arensburgile, linnaõiguse andis. Linna sünnipäeva tähistatakse kogu 2013. aasta vältel, suuremad pidustused algasid eile ja kestavad nädala lõpuni.

Linna sünnipäevanädala raames avatakse mitmeid näitusi, toimub arvukalt kontserte ja spordiüritusi, ilmavalgust on näinud kolm juubeliraamatut jpm. Nädalat jäävad lõpetama suur rahvakultuurikontsert, noortebändide festival ning suur galakontsert ja rahvapidu.

Kuressaare linnapea Mati Mäetalu sõnul on 450 aastat linna jaoks soliidne ja märkimisväärne vanus. „On suur rõõm tähistada terviselinna, UNICEFi laste- ja noortesõbraliku linna, kuurortlinna, merelinna, ooperilinna, sadamalinna ja Saaremaa pealinna väärikat juubelit,“ sõnas Mäetalu ja kutsus kõiki juubeliüritustest osa saama.

Muuseumiöö Soera talumuuseumis

Muuseumiööl, 18. mail korraldatakse Soera talumuuseumis nii kirbuturg kui ka fotojaht, saab kuulata haldjalugusid ning osaleda metsamatkal.

Kell 15.00 – 18.00 toimub Kirbuturg.

Kevad on suurpuhastuse aeg ning on paras aeg oma kapid korda teha. Kõik, mis seisab kodus kasutult ja kogub tolmu haara ühes. Kirbuturg tähendab muidugi seda, et hinnad on kirbu suuruses.

Kirbuturul oma kauba müümiseks on vajalik eelnev registreerimine telefonil 5135971 (Liisi) või 55514125 (Kersti).

Samal ajal Kirbuturuga toimub fotojaht, mille käigus tuleb leida üles põnevad kohad Soera Talumuuseumi õuel ning jäädvustada need oma fotoaparaadi või telefoniga. Laste jaoks on terve Kirbuturu toimumise aja avatud väike meisterdamisnurgake.

Kell 17 saab kuulata Palade Loodushariduskeskuse Kivimitemajas salapäraseid ja maagilisi Hiiumaa haldjalugusid.

Kõik külastajad on peale haldjalugude kuulamist oodatud Kivimimaja verandale teed jooma.

Kell 18 toimub koos retkejuhiga väike jalutuskäik Soera radadel, mis saab alguse Soera elumaja eest.

Lisaks on terve õhtu läbi võimalik aidas nautida näitust “Hiiumaa kirikindad ja kindakirjad”.
Muuseumi külastamine on sel õhtupoolikul kõigile tasuta. Uksed on avatud kuni kella 20-ni.

Muuseumiöö Soera Talumuuseumis toimub koostöös Palade Loodushariduskeskusega.

Selgusid „Aasta Suurpere“ nominendid

Tänavu esitati konkursile „Aasta Suurpere“ 18 kandidaati, kelle seast on tänaseks selgunud kolm nominenti. Neist üks pärjatakse aunimetusega “Aasta Suurpere”, mis kuulutatakse välja 11. mail toimuval suurperepäeval Tallinna Loomaaias.

Neljandat aastat välja antav „Aasta Suurpere“ aunimetus omistatakse ühtsuse ja lasterikkuse au sees hoidmise eest töökale ning eeskujulikule Eesti suurperele, kus kasvab vähemalt neli last. Sel aastal valis Eesti Lasterikaste Perede Liidu (ELPL) ja BIGBANK AS-i liikmetest koosnev žürii nominentideks perekonnad Karu-Rõõm, Kivisild ja Sirk-Rohtla.

Võrumaal Rõuge vallas elav neljalapseline perekond Karu-Rõõm on armastav ja kokkuhoidev pere, mille liikmed toetavad üksteist ja tunnevad rõõmu koos veedetud ajast. Pereema Grethe on fotograaf, lastekirjanik ja ajakirja Eesti Naine ajakirjanik, kelle sulest on ilmunud kolm raamatut ning kes juhendab Rõuge Noortekeskuses meediaringi. Isa Taavi on kaubandusjuht, aktiivne spordiharrastaja ja Rõuge kooli hoolekogu liige. Pere peab oluliseks, et lapsed saavad tegeleda sellega, mis neile huvi pakub. Sandra Eowyn (14) õpib Võru Muusikakoolis kitarri, laulab kolmes kooris ja sõidab lumelauaga; Emil Elrond (9) käib jalgpalli ja judo trennis, sõidab mäesuuskadega ning suviti skatepargis tõukerattaga; väiksemad lapsed Kirke Elanor (3) ja Anni Arwen (1) täidavad pere päevad päiksega. Pere armastab ühiseid tegevusi, panustab kodukoha arengusse ja on väga aktiivne. Loe edasi: Selgusid „Aasta Suurpere“ nominendid

Eveko koor lõi kultuurisilla Otepää ja Peterburi vahele

IMGP4977 — Eveko koor esinemas Peterburi Jaani kirikus
Foto: Monika Otrokova

Eveko koori esinemine võeti Peterburi ühes parima akustikaga kontserdisaalis väga soojalt vastu. A capella kõlanud kooripalu ilmestasid Otepää valla kultuurijuhi Sirje Ginteri eesti- ja venekeelsed laulututvustused. Otepää vallavolikogu esimees Aivar Nigol andis Otepää valla poolt Peterburi Jaani koguduse esindajale, Peterburi Eesti Seltsi esinaisele Viiu Fjodorovale, üle nahkköites külalisteraamatu, kui sümboli Otepää ja Peterburi ajaloolistest sidemetest. Kontserdi lõpetas meeldejäävalt Ülo Vinteri “Laul Põhjamaast”.

Eesti üks ärkamisaja tuntumaid tegelasi Jakob Hurt teenis Otepää kogudust aastatel 1872-1880, Otepäält suundus ta Peterburi Jaani koguduse pastoriks, kus oli 1901. aastani. EELK Otepää Maarja koguduse õpetaja Marko Tiirmaa pidas enne kontserdi algust eesti ja venekeelse palvuse.

“Jaani kirikus oli tajutav eriline vaimsus, otepäälastena oli meil üllas tunne, et oleme seotud Jakob Hurda, eestluse ning Eesti lipu sünniga,” rääkis vallavolikogu esimees Aivar Nigol. “Võin öelda, et Jaani kirikus laulis meie esinduskoor – tunnustan ja tänan kõiki kooriliikmeid ja dirigenti Vilve Maidet suurepärase esinemise eest!” Aivar Nigol lisas, et Otepää kirikuõpetaja Marko Tiirmaa palvus Jaani kirikus oli osa ajalooliste sidemete taastamisest kahe kiriku vahel.

“Nägin, et paljud eesti kogukonna liikmed laulsid kaasa ning olid kontserdist liigutatud,” sõnas Marko Tiirmaa. “Mind üllatas väga positiivselt see, et publiku seas olnud vene noored tulid hiljem palvuse teemadel vestlema ning tundsid elavat huvi Otepää ja Eesti vastu.”

IMGP5103 — Peterburi Jaani kirik
Foto: Monika Otrokova

Eveko kontserti oli teiste hulgas kuulama tulnud Peterburi kammerkoor Gasu, kellega vahetati kultuurikontakte ning kes hiljem tervitasid Eveko koori liikmeid lauluga.

Kultuurivisiidi raames tutvustati Peterburi kontserdipublikule Otepää ning Valgamaa turismipotentsiaali. Huvilised said tutvuda trükistega ja Karupesa hotelli ning Pühajärve Spa&Puhkekeskuse infovoldikutega.

Kontserti Peterburi Jaani kirikus toetasid Kultuurkapitali Valgamaa Ekspertgrupp, Otepää vald ja MTÜ Eveko koor. Reisi Peterburis toetas Peterburi reisibüroo “Zolotoi kljutš”, kogu reisi aitas läbi viia turismikonsultant Mare Raid. Uudisnuppu Eveko koori esinemisest saab näha Kanal 2-s uudistesaates Reporter, kolmapäeval, 8.mail.

Täname Eveko koori ja kõiki, kes aitasid kultuurireisi korraldada!

Fotod: http://www.otepaa.ee/pildialbum/category/213-evekokoorpeterburis03052013 (Monika Otrokova)

Algab fotokonkurss “Pärandkultuur minu metsas”

foto-kiviaed — Taastatud kiviaed Sõitme külas. Foto: Sulev Valdmaa

Eesti Erametsaliit kuulutab välja fotokonkursi “Pärandkultuur minu metsas”. Konkursi eesmärk on jäädvustada erametsades asuvaid pärandkultuuriobjekte, tugevdada metsaomanike sidet oma metsaga ning tutvustada avalikkusele erametsades leiduvaid ning hoitavaid kõrge ajaloolise ja kultuurilise tähtsusega vaatamisväärsusi.

“Oma metsaga suhestumine on midagi palju enamat, kui seal kasvava puistu hooldamine,” ütleb Eesti Erametsaliidu tegevjuht Priit Põllumäe. “Üheks konkursi eesmärgiks ongi metsanduse teiste tahkude rõhutamine ja esiletoomine. Tänavune kultuuripärandi aasta annab väga hea ajendi, et oma kodumetsa kultuuripärandi ja esivanemate elu-oluga lähemat tutvust teha ning külaelanikega suhelda.”

Põllumäe lisab, et fotokonkursile on oodatud kõik, olenemata sellest, kas osaleja on metsaomanik või mitte, laps või täiskasvanu ja kas ta elukoht on linnas või maal. “Kindel on see, et metsaga oleme nähtamatute niitide kaudu seotud kõik.”

Pärandkultuuri spetsialist Lembitu Tarang loetleb, mida kõike loodusest leida võib: “Vanu talukohti või jälgi nendest – kaeve, keldreid, õue- ja väravapuid, kiviaedu, linaleoauke, tuulikuvaremeid, metsavendade punkreid, jälgi jahindusest. Väga palju on teid, millel on kõnekad nimed. Mõnikord võib ainus nähtav jälg vanast talukohast olla keset metsa kasvav sirelipõõsas.”

Sama oluline kui pärandkultuuri objekt ise, on lugu, millest see jutustab, rõhutab Tarang. “Selleks, et teavet koguda, tasub küsitleda külaelanikke. Igas Eestimaa vallas leidub vahvaid koduloohuvilisi, kes saavad ja tahavad teid aidata, tuleb nad vaid üles otsida,” annab teenekas pärandkultuuri-uurija nõu.

“Tänaseks on kaardistatud juba üle 35 000 pärandkultuuriobjekti. Fotokonkursile ootame neile lisaks uusi avastusi, et praegune loetelu saaks veelgi täiendust,” soovib Tarang kõigile fotoretkelistele iseseisvat avastamisrõõmu.

Filmimees ja pärandkultuuri saadik Artur Talvik peab tähtsaks, et pärandkultuuri leiud pole asjad iseeneses – ennekõike peaksid need aitama väärtustada eelkäijate elamise viisi ning mõtestada ka seda, mida me edasi pärandame. “Kultuuripärandi aastat pean eelkõige vaimse võsastumisega võitlemise aastaks,” ütleb ta.

Fotokonkurss “Pärandkultuur minu metsas” kestab kuni 1. augustini 2013 (k.a.). Saadetud JPG või JPEG-vormingus failide pikem külg peab jääma vahemikku 2500-7000 pikslit. Võistlustööd saab tuua mälupulgal või muul andmekandjal Eesti Erametsaliidu kontorisse, saata digitaalsel kujul e-postileerametsaliit@erametsaliit.ee või posti teel aadressile Mustamäe tee 50 (III korrus), 10621 Tallinn. Fotoga koos tuleb esitada lühijutt või kirjeldus konkreetsest objektist ning foto autori kontaktandmed (nimi, e-post, telefon).

Žüriisse kuuluvad: Triinu Kusmin (pärandkultuuri spetsialist), Lembitu Tarang (pärandkultuuri spetsialist ning metsanduse elutööpreemia laureaat 2013), Jarek Jõepera (fotograaf ja metsaomanik), Artur Talvik (filmimees ja pärandkultuuri saadik), Vaike Pommer (pärandkultuuri spetsialist).

Konkursi tulemused selgitatakse välja 16. augustiks ja tehakse avalikuks talumetsamajandajate kokkutuleku raames 24. augustil 2013. Esitatud tööde hindamisel on võrdselt olulised nii foto kui ka selle juurde lisatud jutt.

Lisainfo konkursi kohta: www.erametsaliit.ee või kristel.arukask@erametsaliit.ee

Lisainfo pärandkultuuri kohta: http://www.rmk.ee/metsa-majandamine/parandkultuur

Pärandkultuuri maakonnaraamatud on alla laetavad Eesti Metsaseltsi kodulehel http://www.metsaselts.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=972&Itemid=191

Eesti Erametsaliit on metsaühistute esindusorganisatsioon, mis ühendab Eesti looduse ja kultuuripärandi hoidmist ning maaelu säilitamist väärtustavaid metsaomanikke.

Kutse noorte looduslaagrisse Lätimaale

Tartu Keskkonnahariduse Keskus ja Peipsi Koostöö Keskus koos sihtasutusega Gauja Rahvuspark kuulutavad välja konkursi, et leida osalejaid rahvusvahelisse noorte looduslaagrisse. Laager toimub 22.-27. juuli Lätis, Riia lähistel (majutus “Leiputrija” puhkekompleksis http://leiputrija.com/).

Laagrisse on oodatud osalema 10 Eesti noort vanuses 13-16. Lisaks eestlastele osaleb laagris sama palju noori Lätist ja Venemaalt. Laagri eesmärgiks on tutvuda Läti looduse mitmekesisusega ja arendada koostööd kolme riigi noorte vahel.

Laager on osalejatele tasuta, korraldatud on transport Tartust laagripaika ja tagasi, majutus, toitlustus kolm korda päevas ning tervisekindlustus. Eestist lähevad noortega kaasa kaks täiskasvanut saatjat.

Konkursil on oodatud osalema 13-16-aastased noored, kes õpivad Lääne-Viru-, Ida-Viru, Rapla-, Järva-, Jõgeva-, Viljandi-, Tartu-, Võru-, Valga-, Põlvamaa linna- ja maakoolides.

Täpsem info: Tiina Lilleleht, tel 53341013, tiina.lilleleht@teec.ee

Konkurss ja laager toimuvad Eesti-Läti-Vene koostööprojekti „People With Nature“ raames, mida kaasrahastavad Euroopa naabrus – ja partnerlusinstrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm 2007 – 2013 ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Samsung Estonian Cup rattasarja avaetapi võitis Alges Maasikmets

Tänavuse Mulgi rattamaratoni start. Foto: Marko Mumm

Eesti suurima rattamaratonide sarja Samsung Estonian Cup 13. hooaja avaetapi Mulgi Rattamaratoni võitis Alges Maasikmets, kes viimasel kilomeetril pani jõu ja kogemuse maksma prantsusmaa profiklubis Cofidis pedaaliva maanteeprofi Gert Jõeääre ees. Kolmas oli täna Nissan Thule Pro Team rattur Taavi Selder.

Nimekatest ratturitest oli Samsung Estonian Cup uue hooaja avavõistlusel kohal kogu Eesti maastikuratturite paremik, teiste seas Estonian Cup rattamaratonide sarja mitmekordsed võitjad – Caspar Austa, Euroopa meister maastikurattamaratonis Allan Oras ja 44-aastane Alges Maasikmets ehk legendaarne Massa.

Otsustavad sündmused rajal toimusid sõidu esimesel neljandikul kui metsasinglil moodustus kolmeliikmeline juhtgrupp, kuhu kuulusid Alges Maasikmets, Gert Jõeäär ja Taavi Selder. Holstre-Polli mägedes takerdus Selder mudasesse rajalõiku ning Maasikmets ja Jõeäär said väikese edumaa. Liiderduo jäi Selderi nägemisulatusse kuni võistluse lõpuni, kuid 10-15 sekundist väiksemaks Selder kaotust liidritele kärpida ei suutnud.

“Arvasin, et oleme Kerdiga lõpuni kahekesi ja Selder on jäänud, kuid Taavi üllatas ja hingas sisuliselt võistluse lõpuni meile kuklasse,” tunnistas võistluse võitnud Maasikmets.

Veel 300 meetrit enne lõppu juhtis maratoni Jõeäär ning siis kiirendas Maasikmets. Enam kui sada meetrit sõitsid kaks meest kõrvuti, kuid siis pani Maasikmets lahtisel liival enda maastikuratturi oskused ja kogemused maksvusele ning Jõeäär andis alla.

Jõeäär tunnistas, et tal olid sõidu lõpufaasis krambid ja seetõttu ei suutnud ta Massa lõpuspurdile vastata. Sõidu kestel polnud tal aga enda hinnangul mõtet eest põgeneda, sest maratoni viimane veerand tuli sõita tugevas vastutuules. Loe edasi:

Noored avastavad Eestimaa kauneimaid paiku

Kuni 1500 noort külastavad sel suvel projekti “Noored ja ääred” raames oma eakaaslasi Eestimaa erinevates paikades. Koos luuakse reisijuht vaatamisväärsustest ja väärispaikadest läbi noorte silmade. Samuti arutatakse, kuidas tähistada viie aasta pärast saabuvat Eesti 100. aastapäeva oma kodukohtades.

Riigikantselei nõuniku ja Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva-aasta programmijuht Jaanus Rohumaa sõnul on sünnipäeva-aastal programmi fookuses noored ja lapsed. Just sel põhjusel on koos haridus- ja teadusministeeriumiga algatatud projekt, mis annab noortele võimaluse näha ja saada paremini tundma kohalikku kultuuripärandit. Lisaks sellele annab projekt noortele võimaluse rääkida kaasa viie aasta pärast toimuva juubeliaasta tähistamises.

“Noored ja ääred” projekti koordineerib Eesti Noorsootöö Keskus, mille direktor Edgar Schlümmer lisas, et noorte kaasamine ja kaasa mõtlema ärgitamine on väga oluline. “Noorte arvamuse küsimine Eesti lähiaastate suursündmuse planeerimisel ja ühiskonnas väljakutseid esitavate probleemide lahendamisel näitab ilmekalt noorte ja nende ideede väärtustamist,” ütles Schlümmer.

Projekti “Noored ja ääred” teostuses osalevad põhipartneritena kümned noortekeskused üle riigi, millega soovitakse rõhutada noortekeskuste rolli mitteformaalse õppe arendajate ja kogukonna sõlmpunktidena. Samuti on projekti üheks eesmärgiks suurendada Eesti piiridel olevate alade vahelist kontakti.

Projekti “Noored ja ääred” koordinaator Eesti Noorsootöö Keskus on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riiklik noorsootöö asutus, mille põhieesmärk on noorsootöö suunamine ja korraldamine riikliku noortepoliitika raames.

Talgupäeval osales 36 270 eestimaalast

Tänane Teeme Ära talgupäev on edukalt lõppenud. Tegemist oli tõeliselt vägeva talgupäevaga, mis tõi kodudest välja mullusest rohkem osalejaid – kokku 36 270 eestimaalast. Päikseline ja soe talgupäev sujus plaanipäraselt ning võimaldas ühiselt ära teha palju vajalikke töid. Talgupäeva meeskond tänab ja tunnustab kõiki talgulisi ja talgujuhte, kes olid valmis kodukoha ja kogukonna heaks midagi vajalikku ära tegema. Talgupäeva jooksul kogunenud muljeid ja tagasisidet saab vaadata aadressilt www.teemeara.ee/otse.

Talgupäeva raames toimus kokku 1522 talgut, millest võttis tänase tagasiside põhjal osa 36 270 inimest. Tänavuse talgupäeva aktiivseimaks maakonnaks osutus Harjumaa koos Tallinnaga, kus osales kokku 10 582 inimest. Saaremaal osales 3160 inimest, Pärnumaal 2849, Ida-Virumaal 2549, Tartumaal 2472, Läänemaal 1985, Raplamaal 1966, Lääne-Virumaal 1965, Viljandimaal 1749, Järvamaal 1560, Jõgevamaal 1500, Võrumaa 1363, Valgamaal 1251, Põlvamaal 816, Hiiumaal 423. Kanadas osales talgutel 70 ja Soomes 10 inimest.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et eestimaalased näitasid taas veenvalt oma koostegemise võimu ja väge. „Täna toimus suurepärane talgupäev! Seda eriliselt head tunnet, mis võttis võimust täna talgustaabis kõiki talguid läbi helistades, on raske sõnadesse panna. Täna nägime taas, et maikuu esimesest laupäevast on saanud üle-eestiline hoolimise päev – perekondade, sõpruskondade, kogukondade ja ametkondade ühine ’teeme ära’ päev,“ rääkis Tüür.

Tüüri sõnul tõi vahetu tagasiside talgupaikadest esile kogukonnatunde tähtsuse inimeste jaoks, sest just ühises tegutsemises peitub sügavam väärtus, mida argipäevas sageli napib. „Varasemast suurem arv talguid ja rohkem talgulisi näitab, et siiras soov panustada vabatahtlikult ühiskonna arengusse on kasvamas. Me oskame üha enam märgata enda ümber toimuvat ning oleme valmis minema appi neile, kes abi vajavad, olgu selleks võõras tänavalt, naaber ülevalt, eakas külamemm, lähedal asuv lastekodu või koduta loomad. Aitäh, Eestimaa, selle hoolivuse ja õlatunde eest!“ Loe edasi: Talgupäeval osales 36 270 eestimaalast

Tänasel talgupäeval osaleb üle 30 000 inimese

Talgupäeva staap Tartus. Helistamistalgud: siit saavad kõik tänased talgujuhid ühe tervitus- ja tänukõne. Foto: Teeme Ära

Tänane üle-eestiline Teeme Ära talgupäev käivitus kohe hommikust suure hooga. Lõunaks talgupäeva staapi laekunud esmase info kohaselt osaleb talgutel kindlasti rohkem kui 30 000 inimest. Värskeid muljeid ja pidevalt uuenevat infot talgupäeval toimuvast saab jälgida talguveebist aadressil www.teemeara.ee/otse.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liikme Tarmo Tüüri sõnul on lõunaks talgupäeva staapi kogunenud erakordselt palju positiivset tagasisidet. „Täna on üle Eesti toimumas tõeliselt vägev talgupäev! Tänane talgupäev näitab taas, et eestimaalastel pole ükskõik sellest, mis meie ümber sünnib ja kuidas naaber elab,“ rääkis Tüür. „Inimesed soovivad panustada kogukonda ning väärtustada oma kodukohta ja kultuuripärandit. Talgulistele läheb korda, et Eestimaa külades ja linnades kihaks elu ning keegi teine ei saagi ju luua seda elu ja õlatunnet kui meie ise.“

Paljudel talgutel peetakse praegu lõunapausi. Tänavuses talgumenüüs on traditsiooniline talgusupp – populaarseimad on seljanka ja hernesupp, pakutakse ka värskekapsasuppi, hernesuppi, borši ja rassolnikut. Lõunamenüüst leiab ka erinevaid küpsetisi, enda küpsetatud leiba ja muid põnevamaid maitseelamusi: näiteks Lille Maja noortekeskus pakub talgulistele nõgesekotlette, Palupõhjas kostitatakse talgulisi toortoitudega. Joogiks pakutakse kase- ja vahtramahla. Mõnel pool on perenaised just koogid ahju pistnud, paljudes kohtades köevad saunad ning tehakse ettevalmistusi õhtuseks lõõgastuseks ja trilliks-tralliks. Loe edasi: Tänasel talgupäeval osaleb üle 30 000 inimese

Täna on suur Teeme Ära talgupäev

Täna toimub ühine Teeme Ära talgupäev, mille raames korraldatakse üle Eesti 1508 talgut. Varahommikuse seisuga on end talgutele kirja pannud ligi 19 000 talgulist. Talgupäeva korraldusmeeskond kutsub kõiki inimesi tänasel päikselisel kevadpäeval kodust välja tulema, et anda oma panus kodukandi ja kogukonna heaks ning tunda ühiselt rõõmu tegusast talgupäevast.

Kõige rohkem talguid peetakse Harjumaal ja Tallinnas, kuhu plaanitud 372 talgule on end kirja pannud üle 5600 inimese. Taas osaletakse talgutel väga aktiivselt Saaremaal, kus toimub 154 talgut, millele on end kirja pannud üle 1600 talgulise. Pärnumaal on registreerunud üle 1700 talgulise, Ida-Virumaal üle 1400 ja Tartumaal üle 1200 inimese. Ligi 1000 inimest on end osalejana kirja pannud Läänemaal, Lääne-Virumaal ja Raplamaal, ligi 800 inimest Järvamaal, Viljandimaal ja Valgamaal. Teeme Ära talgupäeva raames korraldatakse täna talgud ka Kanadas ja Soomes. Vahetuid muljeid talgupäevast saab jälgida aadressilt http://www.teemeara.ee/otse.

Talguhommik algab mõnedes talgukohtades juba kell 9, ent suurem osa talguid algab kell 10 või kell 11. Sarnaselt varasematele aastatele peetakse mõned talgud ka pärastlõunal või õhtupoolikul ning mõned pühapäeval. Peamiselt korraldatakse küla- ja heakorratalguid ning haljastuse ja looduskaitse talguid, kuid kultuuripärandi aasta egiidi all toimub ka mälestiste talguid, spordiaasta raames peetavaid terviseradade jm spordirajatiste korrastamise talguid, samuti ühendatakse mitmes paigas praktiline töö mõttetalgutega. Loe edasi: Täna on suur Teeme Ära talgupäev

Talgutele on registreerinud juba 17 800 inimest

Homme, 4. mail tuleb tõeliselt päikseline talgupäev kõikjal üle Eesti. Reede keskpäevase seisuga on kavas 1496 talgut, kuhu on registreerunud juba üle 17 800 talgulise ja osalejaid tuleb pidevalt juurde. Ettevalmistused tegusa talgupäeva õnnestumiseks on tehtud. Kõik viimasel hetkel osaleda otsustavad inimesed saavad end samuti kirja panna talguveebis või homme lihtsalt talgutele tulles. Vabariigi President osaleb tänavu Jõekääru lastelaagri korrastamise talgutel Kanadas.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et tänavune talgupäev tõotab tulla mullusest päikselisem ja hoogsam. “Hea meel on selle üle, et maikuu esimesest laupäevast on kujunemas hoolimise päev – perekondade, sõpruskondade, kogukondade ja ametkondade ühine “teeme ära” päev. Tänavu on kavas rohkem talguid kui eelmisel aastal ja talguliste eelnev kirjapanek on läinud samuti suurema hooga. Enam pole muud kui munavõileib ja morsijook endale homseks kaasa pakkida ning sammud sobivale talgule seada!”

Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves osaleb tänavu koos Kanada eestlaste kogukonnaga Jõekääru lastelaagri korrastamise talgutel, kuna talgupäev sattus Kanada riigivisiidi ajale. Jõekääru lastelaager Kanadas rajati pärast II maailmasõda talgukorras ja see on pakkunud juba 60 aasta jooksul võimalust lastele nii Põhja-Ameerikast kui Eestist tulla suviti kokku eesti keele ja kultuuri meelsesse suvekodusse. Tänavusel talgupäeval on kavas parandada laagri hooneid ning korrastada väljakuid ja ühisalasid. Jõekääru talgutest Kanadas võtab osa ligi 70 inimest. Teeme Ära talgupäeva raames välismaal toimuvatest talgutest korraldatakse homme lisaks Kanadale talgud ka Soomes.

Loe edasi: Talgutele on registreerinud juba 17 800 inimest

Ivari Padar: paneme isetehtud traktorid raamatusse!

Europarlamendi saadik Ivari Padar kutsub kõiki eestimaalasi üles saatma talle pilte ja mälestuslugusid isetehtud traktoritest. Algatuse tulemusel sünnib raamat “101 isevalmistatud traktorit”. Ettevõtmisele aitavad kaasa noortalunike ühendus ja põllumajandusmuuseum.

Ivari Padari üleskutse:

Head inimesed!

Eestimaal ringi sõites olen ikka imestanud, mida kõike inimesed vanaraua vastuvõttu kokku ei too. Vahel on õige valus vaadata, kuis mõni inimesi aastaid truult teeninud põllutööriist on oma viimsel teekonnal vanarauaplatsile sulatusahju toodud. Ajaloo säilitamise suhtes tundliku inimesena on mul seda üpris valus kaeda, aga eks elu läheb ikka omasoodu edasi.

Eriti valus on, kui vanaraua hulka on sattunud mõni esivanemate meisterdatud raudruun, väga erinevatest juppidest kokku sobitatud kohapealse inseneritarkuse kehastaja. Eks 1970-80ndatel olid oma põllulapi harimise võimalused ehk see, mida adra ette seada, õige piiratud: tellida kas ametlikult või siis mitteametlikult “pooliku” eest majandi traktor või kasutada majandi hobust ehk teisisõnu seada eite-taati vaoajaja rakkesse.

Loe edasi: Ivari Padar: paneme isetehtud traktorid raamatusse!