Eesti

Rongiga on kultuuripärandit avastamas käinud juba üle tuhande Eesti koolilapse

Kultuuripärandi aasta üks suuremaid projekte, koostöös Edelaraudtee ning Eesti muuseumide ja teiste mäluasutustega sündinud “Rööpad viivad pärandini” jõudis täna vahepeatusesse – tasuta rongidega on kultuuripärandit avastama sõitnud juba rohkem kui 1000 last ning kokku on broneeritud üle saja kooligrupi reisi.

Tagasiside juba reisil käinud koolidelt on olnud väga positiivne – lihtne ja soodne võimalus näidata lastele põnevaid paiku on ühtviisi oluline nii väikestele maakoolidele kui ka suurtele linnakoolidele.

Kultuuripärandi aasta koordinaatori Riin Alatalu sõnul on põhjust rõõmustada selle üle, et väga paljud koolid on valinud Tallinna ja Tartu kõrval ka teisi sihtpunkte, kuhu ehk muidu ei satutaks: “Näiteks kartsime alguses, et Narva on üks neid sihtkohti, mida kiputakse kergekäeliselt pidama liiga kaugel asuvaks. Narva muuseumi töötajad lähenesid sellele väljakutsele aga loominguliselt ja panid kokku öise programmi – koolid jõuavad õhtuks Narva ning veedavad kindluses põneva öö, sõites tagasi alles järgmise päeva hommikul.”

Juunist septembrini on rongiretkedes suvine paus ning sügisel sõidavad kultuuripärandi-rongid taas septembrist novembrini. Seetõttu õhutab kultuuripärandi aasta toimkond koole juba enne suvepuhkusele minekut sügisesi plaane tegema, sest igal teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval sõitvatele rongidele mahub üle Eesti vaid piiratud arv kooligruppe.
Loe edasi: Rongiga on kultuuripärandit avastamas käinud juba üle tuhande Eesti koolilapse

Aita valida Aasta Küla 2013

Külalliikumine Kodukant kuulutab juba viiendat korda välja Kodukandi aasta küla. Maakonnaühendused selgitasid oma parimad külad aprilliks, täna alustab Eestimaal ringsõitu viieliikmeline hindajate grupp. Kogu Eesti rahvas saab aga valida oma lemmikküla Terevisiooni kodulehel http://etv.err.ee/index.php?0562990#.UZ2VCpb-p1o.

Küladega saab tutvuda Kodukandi kodulehel http://www.kodukant.ee/index.php?id=104015 ja terevisiooni Facebooki lehel https://www.facebook.com/Terevisioon#!/media/set/?set=a.524304087630097.1073741826.206736052720237&type=1. Agaramad huvilised jõuavad enne hääletamist kõik külad läbi sõita, sest publiku lemmiku hääled loetakse kokku 17.juunil.

Rimmu küla Viljandimaalt on esimene, kes hindajate seltskonna vastu võtab ja kahe tunni jooksul oma küla inimesi, tegemisi ja vaatamisväärsusi tutvustab. Hindajateks on Riigikogu esimees Ene Ergma, Põllumajandusministeeriumi esindaja Sille Rähn, Eesti Maaomavalitsuste liidu esindaja Taimi Saarma, Maalehe ajakirjanik Bianca Mikovits ja Liikumine Kodukant esindaja Anneli Kana.

Liikumine Kodukant külakultuuri valdkonna juht, Aasta Küla konkursi korraldaja Külli Vollmer on rõõmus, et külad ja nende tegemised on taas pildile tulnud. „Eestis on 4438 küla ja külades ääretult palju vahvaid inimesi ning ühiseid ettevõtmisi. Ärksates külades, mida kahtlemata kõik 15 Aasta küla kandidaati on, püütakse oma asju ise korraldada ja tegutsetakse üheskoos. See on imeline, mida on korda saadetud,“ sõnas Vollmer. Loe edasi: Aita valida Aasta Küla 2013

Lõppes kevadine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine

Veterinaar- ja Toiduamet lõpetas eile kevadise rebaste ja kährikute suukaudse marutaudivastase vaktsineerimise riigipiiri aladel. Vaktsiini külvati väikelennukitelt 9325 ruutkilomeetri suuruses puhvertsoonis Venemaa ja Lätiga piirnevatel aladel.

Vaktsineerimistegevust alustati Ida-Virumaast, seejärel külvati vaktsiinsöötasid Eesti-Vene maismaapiiril Kagu -ja Lõuna-Eestis ning liikudes edasi pikki Eesti-Läti piiri suunaga idast lääne poole lõpetati Pärnu lahe ääres. Puhvertsooni vaktsineerimiseks kulus kokku 9 päeva.

Käesoleva aasta alguses möödus kaks aastat viimasest marutaudijuhtumist Eesti pinnal ning sellest johtuvalt kuulutas Veterinaar ja Toiduamet aprilli alguses Eesti ametlikult marutaudivabaks maaks. Hoolimata sellest, et taud on taandunud riigist välja, ei tohi marutaudiohtu alahinnata, kuna Eestiga piirnevates riikides, eriti idapiiril, on haigus endiselt levinud.

Veterinaar- ja Toiduamet tuletab meelde, et loomaomanik on kohustatud jälgima, et tema kassil ja koeral oleks regulaarselt teostatud marutaudivastane vaktsineerimine. Kõigist ebaloomulikult käituvatest või marutaudile iseloomulike tunnustega loomadest tuleb koheselt teavitada piirkonna volitatud veterinaararsti. Järgmine metsloomade marutaudivastane vaktsineerimine toimub 2013 aasta septembris.

Marutaud on loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis lõppeb alati surmaga. Viimase poole sajandi jooksul oli metsamarutaud kõikjal Eestis väga levinud. Haigus hakkas kiiresti vaibuma peale metsloomade marutaudivastase vaktsineerimise alustamist 2005. aasta sügisel. Aastatel 2006-2010 külvati marutaudivaktsiini kaks korda aastas kogu Eesti pinnal. Kuna viimase nelja aasta jooksul on Eestis marutaudi täheldatud üksikutel juhtudel Kagu-Eestis mõne kilomeetri kaugusel Venemaa maismaapiirist, jätkati alates aastast 2011 vaktsineerimist vaid ohustatud aladel riigi piiril takistamaks haiguse taaslevimist Eestisse naaberriikidest pärit nakatunud rebaste ja kährikute vahendusel.

Ilmusid ohtlike jäätmete õppematerjalid

Tartu Keskkonnahariduse Keskus koostöös Soome ja Läti partneritega koostas veebipõhise ohtlike jäätmete õppematerjalide kogu kodudele, koolidele ja ohtlike majapidamisjäätmetega kokku puutuvatele töötajatele.

Õppematerjalide hulgas leidub selgitusi tavalisemate kodumajapidamises tekkivate jäätmete kohta, infot ohtlike jäätmetega, nagu näiteks patareide, akude ja valgustitega seotud riskidest ning suuniseid, kuhu viia ohtlikud jäätmed oma kodukohas. Õppematerjale ilmestavad animatsioon, ristsõnad, slaidiesitlused, testid ja harjutused.

„Projekti eesmärk oli luua veebipõhised õppematerjalid: kuidas ära tunda ja ümber käia ohtlike jäätmetega“, ütles projektijuht Jari Heiskanen Sykli keskkonnakoolist Soomes ning väljendas lootust, et õppematerjalid leiavad laialdast kasutust nii Eestis, Soomes kui ka Lätis. Õppematerjalid koostati inglise keeles ning tõlgiti eesti, läti, soome ja vene keelde.

Õppematerjalid leiab veebilehelt: www.sykli.fi/en/hazardous-waste

Lisainfo projekti kohta: www.teec.ee/ET/projektid/ohtlikud-jaatmed

Õppematerjalid loodi projekti „Kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete käitlemine – veebipõhine õppematerjalide kogu“ raames, mille eesmärk oli ohtlike jäätmete taaskasutuse suurendamine elanikkonna seas. Projekti finantseerisid Nordplus programm ja Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kogukonnad ühendavad jõud Lõuna-Eesti tutvustamiseks

Kuus Lõuna-Eesti maakonda avavad sel suvel külastajatele teekonna “Elu kahe maailma piiril”, mis jutustab loo ühest erilisest paigast Venemaa ja Läti kõrval ning Euroopa Liidu piiril, kuhu veel ei ulatu urbaniseerunud ja suurtööstuslik maailm. Teekonda hakkavad tähistama National Geographicu kollased aknad, millest esimesed kerkivad Lõuna-Eestisse juuni keskel. Projekt avatakse 20. juunil Tartus Raekoja platsil.

Projekti ühe eestvedaja, Tartumaa Arendusseltsi tegevjuhi Kristiina Liimandi sõnul on teekond “Elu kahe maailma piiril” sündinud kogukondade algatusena ning innustab Lõuna-Eesti linnu ja maapiirkondi edasisele tihedale koostööle. „Tartumaal on teekonna loomine juba kokku kutsunud kaks uut piirkondlikku võrgustikku. Kogukondadele tähendab projekt kohaliku eripära esiletoomist ja erinevate osapoolte tugevamat koostööd ning Lõuna-Eesti külastajale uusi tooteid, marsruute, paremat infovahetust ja erilisemat elamust,“ rääkis Liimand.

Paigad, mis kõige paremini annavad edasi meie lugu ja väärtusi, tuuakse esile National Geographicu säravkollaste akendega, kutsudes nii omakandi rahvast kui külalisi tegema tutvust Lõuna-Eesti rikkaliku kultuuripärandi, imelise looduse, uuendusmeelsete ettevõtete ja jätkusuutlike lahendustega.

Loe edasi: Kogukonnad ühendavad jõud Lõuna-Eesti tutvustamiseks

Saarte laulupäevad peetakse tänavu Hellamaal

28.-30. juunini leiab aset Hellamaa Laulupidu Hiiumaal, mille kulminatsiooniks on laupäeval, 29. juuni õhtul toimuv laulupeo kontsert Hellamaa laululaval.

„Hiiumaal on pikajaline maakondlike laulu- ja tantsupidude traditsioon, ent Hellamaal on selline laulupeo mõõtu ettevõtmine esmakordne,“ sõnas laulupeo üks eestvedajaid Aivo Pere. Ta lisas, et jutud toredatest saarte laulupidudest on liikunud paljude kooride kõrvu ja nii on ka osalema tahtjaid aasta-aastalt üha rohkem ja rohkem, kirjutab hiiuelu. Loe edasi: Saarte laulupäevad peetakse tänavu Hellamaal

Vabatahtlikud merepäästjad võistlesid Soomes

Läinud nädalal pidasid Eesti vabatahtlikud merepäästjad Soome merepäästeseltsi (SMPS) koolituskeskuses Bågaskäri saarel oma esimesi kutseoskuste võistlusi. Parimateks osutusid sisemaalt pärit võistlejad.

Eesti Vabatahtliku Mere- ja Järvepääste ning SMPS koolitajad andsid parima veepäästemeeskonna ja parimate mereoskustega meeskonna tiitli vabatahtlikele järvepäästjaile, kes töötavad Peipsil ja Saadjärvel.

Idee võistluse korraldamiseks sündis sügisel, kui Eesti vabatahtlike võistkond osales vastaval võistlusel Soomes, selgitas vabatahtlike merepäästjate sidusorganisatsiooni Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepääste juhatuse esimees Ene Kalmus. «Soomlased on merepäästeoskuste võistlusi korraldanud juba 27 aastat ning need on saavutanud suure populaarsuse – võistlustel võetakse üksteisega mõõtu, kohtutakse heade kolleegidega ning täiendatakse oma teadmisi ja oskusi merepäästjale vajalikes valdkondades.»

Eesti analoogiline võistlus saigi läbi viidud Soomes, kuna soomlaste koolituskeskus koos oma suurepärase varustuse, heade õppe- ja majutusvõimalustega on ideaalne koht praktilisteks õppusteks, lisas Kalmus.

Eestist osales võistlusel viis võistkonda: vabatahtlikud mere- ja järvepäästjad Toilast, Hiiumaalt, Peipsi, Saadjärve ja Kuremaa järve äärest, samuti Lääne-Eesti reservpäästerühmast ning Pärnumaalt.

Võistlus sisaldas erinevaid praktilisi harjutusi nii esmaabi, navigeerimise, veest- ja enesepääste, mereside, tuletõrje, pukseerimise kui ka masspääste osas.

Vana tühja klubi elustab teater

Praegused noored tartlased jätavad vastuse võlgu, kui neilt küsida, kus asub omal ajal kuulus kammivabriku klubi. Emajõe Suveteater teeb oma uue lavastusega selles mõttes selgitus-tööd – lisaks teatrielamuste jagamisele.

Emajõe Suveteatri juht ja ühtlasi uue lavaloo, Urmas Vadi «Nukitsamees 2» lavastaja Andres Dvinjaninov rääkis, et seekord käis etenduspaiga otsimine valminud näidendi järgi.

«Kui tükk oli Urmasel kirjutatud, siis selgus, et materjal on kiire pildivahetusega ja tahab saada etendusteks siseruumi,» ütles lavastaja. Loe edasi: Vana tühja klubi elustab teater

Vabatahtlike keskused kogunevad arutama ühiseid sõnumeid ja kommunikatsiooni

Kõik Eestis tegutsevad kohalikud vabatahtlike keskused on oodatud 10. juunil algusega kell 11 kokkusaamisele Paide Kogukonnakeskusesse.

Kokkusaamise mõtteks on omavahel paremini tuttavaks saada, jagada vabatahtliku tegevuse korraldamise kogemusi ja ühiselt läbi arutada valdkonna sõnumid ja kommunikatsiooni korraldamine. Lisainfot saab Eha Paasilt, tel. 5170 214, e-post eha@kodukant.ee.

Koolinoored panevad üles pärandinäituse

Viljandi linnagaleriis avatakse reedel, 24. mail kell 15.45 üle-eestiline koolinoorte uurimistöödel põhinev kunstinäitus «Elav, põnev ja kirev vaimne kultuuripärand», mis võtab kokku õpilaste ja õpetajate viimase poole aasta töö oma kodu või kodukandi kultuuripärandiga.

Pidulikule avamisele on kutsutud kõikide tööde autorid koos juhendajatega. Õpilased riputavad oma tööd ise üles ja saavad osa vaimse kultuuripärandi elamuspäevast.

Projekti koordinaatori Elle Lepiku sõnul soovitakse ettevõtmisega parandada noorte teadlikkust nende vaimsest kultuuripärandist ja arendada loomingulist mõtlemist. «Näiteks uurivad ja kujutavad Orissaare gümnaasiumi õpilased oma töös ö-häälikut kui saarlaste vaimset kultuuripärandit, aga Viljandi gümnaasiumi õpilase Elisabeth Toomi töö jutustab sellest, millist rolli on tema pere liikmete elus mänginud mootorrattad,» rääkis Lepik. Näitusega tähistatakse kultuuripärandi aastat ja UNESCO kunstihariduse nädalat. Loe edasi: Koolinoored panevad üles pärandinäituse

Voltvetis toimus metsapäev

Eelmisel nädalal toimus Pärnumaa kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuses Tihemetsas 13. metsapäev ehk metsanduslik kutsevõistlus.

Metsapäeva eesmärgiks on tutvustada metsamajanduse eriala, loodust tundma õppida, koolitundides õpitut kinnistada, võrrelda oma oskusi ja teadmisi teiste koolide õpilastega ning meeldivalt ja kasulikult aega veeta.

Selleaastane metsapäev oli rahvusvahelise mõõtmega: peale oma kooli õpilaste olid võistlejad Luua metsanduskoolist, Tali põhikoolist, Kilingi-Nõmme gümnaasiumist, Mõisaküla põhikoolist ja Tihemetsas projektilaagris osalevad programmi „Euroopa noored“ õpilased Ahtmest, Soomest, Poolast, Venemaalt, Armeeniast ja Gruusiast. Kokku osales võistlusel 87 õpilast. Loe edasi: Voltvetis toimus metsapäev

Otsitakse parimat mahetootjat ja mahetoodet

2012. aasta parima mahetootja konkursi võitjad Tiia ja Arvo Klein

Alates tänasest saab esitada kandidaate konkurssidele “Parim mahetootja 2013” ja “Parim mahetoode 2013”. Konkursside eesmärk on tunnustada parimaid toojaid ja tooteid ning tutvustada neid ka avalikkusele.

“Ootame põnevusega tänavusi kandidaate,” ütles Airi Vetemaa Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest. “Kuigi mahetootjad on enamasti tagasihoidlikud, loodame siiski rohket osavõttu. Näeme, et mahepõllumajandus muutub järjest professionaalsemaks ja tunnustust väärivaid talunikke on üha rohkem. Edeneb ka mahetöötlemine: vanad tegijad arendavad uusi tooteid, et tarbijatele vaheldust pakkuda, ja igal aastal lisandub täiesti uusi mahetöötlemisettevõtteid. Neid kõiki loodamegi konkursil näha,” lisas Airi Vetemaa.

Konkursile “Parim mahetootja 2013” saavad kandidaate esitada nii organisatsioonid kui ka üksikisikud, sh kandideerija ise. Konkursile oodatakse mahepõllumajandusele üleminekuaja läbinud tootjaid, kelle põllumajandustootmine on heal tasemel ning kes on aktiivsed ka väljaspool oma ettevõtte tegevust. Esitamiseks tuleb täita ankeet. Kandidaatide ankeetide esitamise tähtaeg on 20. juuni.

Konkursile “Parim mahetoode 2013” esitavad oma tooteid ettevõtted ise. Tingimuseks on, et mahetoode oleks ankeetide esitamise tähtajaks turul. Toodete ankeetide esitamise tähtaeg on 15. august.

Konkursside ankeedid ja täpsemad osalemise tingimused leiab www.maheklubi.ee. Ankeedid palutakse saata aadressile mahepm@gmail.com . Loe edasi: Otsitakse parimat mahetootjat ja mahetoodet

Hollandi tudengid Kärdlas

Kümneks maikuu päevaks on Kärdla sotsiaalkeskuse lastekeskuses praktikal Hollandi Mondriaani ametikõrgkooli viis üliõpilast-tegevusjuhendajat: Saskia, Franciss, Mavis, Moniek ja Vera. Noortega on kaasas õppejõud Merion Tamelina, kes põhilise erinevusena märkis, et nende spetsialistide teadmised võimaldavad kasutada erinevaid teraapilisi sekkumisviise. “Meie kooli lõpetanud teavad ja oskavad kasutada paljusid metoodikaid, kuidas töötada vaimupuudega inimestega, Eestis aga on põhiliselt üks nägemus ja ühed oskused, kõik muu, nii keskkond, vahendid, kui kliendid on sarnased,” märkis ta.

Viljandis avatakse reedel üle-eestiline koolinoorte kunstinäitus

Emmaste Põhikooli kunstitöö. Foto: Piret Veevo — „Lehmalüps Niidi talus“ Kaarel Niit (16),
Kertu Lehtsaar (16), Emmaste põhikool, juhendaja Eila Tõnisson. Foto: Piret Veevo

Viljandi Linnagaleriis avatakse reedel, 24. mail üle-eestiline koolinoorte uurimistöödel põhinev kunstinäitus “Elav, põnev ja kirev vaimne kultuuripärand”, mis võtab kokku õpilaste ja õpetajate viimase poole aasta töö oma kodu või kodukandi kultuuripärandiga.

Projekti koordinaatori Elle Lepiku sõnul on näituse eesmärgiks tõsta noorte teadlikkust nende endi vaimsest kultuuripärandist ja arendada loomingulist mõtlemist. “Näiteks uurivad ja kujutavad Orissaare gümnaasiumi õpilased oma töös ö-häälikut kui saarlaste vaimset kultuuripärandit, aga Viljandi gümnaasiumi õpilase Elisabeth Toomi töö jutustab sellest, millist rolli on tema pere liikmete elus mänginud mootorrattad,” tõi Lepik näiteid. Näitusega tähistatakse kultuuripärandi aastat ja UNESCO kunstihariduse nädalat.

Vaimne kultuuripärand ehk elav kultuuripärand tähendab selliseid teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mida on antud edasi põlvest põlve ning mis on kogukonna jaoks tähtsad ka praegu. Projekt algas detsembris kunstiõpetajate koolitusega, millele järgnes töö koolides – õpilased uurisid oma kodukandi vaimset kultuuripärandit ning lõid tulemuste põhjal kunstitöö kontseptsiooni ja kavandi. Peeti ettekande päevi ja korraldati näitusi. Üle-eestilisele näitusele valis iga kool ühe töö.

Näituse pidulikule avamisele on kutsutud kõikide tööde autorid koos juhendajatega. Õpilased riputavad oma tööd ise üles ja saavad osa vaimse kultuuripärandi elamuspäevast. Näitus jääb Viljandis avatuks 20. juunini. Täpsem info projekti kohta on kättesaadav siin.

26. juunist 23. juulini on näitus Tallinnas Eksperimentaalgaleriis ja galeriis Aatrium.

Projekti korraldajad on UNESCO Eesti rahvuslik komisjon, rahvakultuuri keskus ja Sally Stuudio. Toetavad kultuuripärandi aasta 2013, Hasartmängumaksu nõukogu, Kultuuriministeerium ja Edelaraudtee.

Tornide linnuvaatluspäeval osales üle saja huvilise

t2_2010-04-18_-_markoga_14 — Foto: Katrin Lipp

18. mail toimus Eesti Ornitoloogiaühingu poolt korraldatud kolmas Tornide linnuvaatluspäev. Ilus kevadilm meelitas tornidesse üle saja linnuhuvilise.

Linnuvaatlejad pidasid liiginimekirju ja ootasid huvilisi 9 maakonnas 16 linnuvaatlustornis. Kõige enam, 107 linnuliiki saadi kirja Pärnumaal Kihnu saarel asuvast Pitkänä linnuseiretornist. Liigirohkuselt järgnesid Läänemaa linnuvaatlustornid Haeska 91 ja Kirimäe 81 linnuliigiga. Erinevates vaatlustornides saadi kirja 159 liiki sulelisi. Põnevamateks vaatlusteks olid rabapistrik ja nõlva-lehelind Kihnus Pitkänä linnuseiretornis, roohabekas Hiiumaal Orjaku tornis ning valgetiib-viired, keda nähti kolmes vaatluskohas – Aardlas, Räpinas ja Orjakus.

Eesti Ornitoloogiaühing tänab kõiki üritusel osalenud huvilisi. Suurimad tänusõnad lähevad aga linnuvaatlejatele, kes huvilisi juhendasid. Nendeks olid: Leho Aaslaid, Andres Kalamees, Mati Kose, Alpo Koukila, Hannele Koukila, Kuido Kõiv, Arne Laansalu, Hillar Lipp, Toomas Mastik, Riho Männik, Mariliis Märtson, Kadri Niinsalu, Margus Ots, Uku Paal, Thea Perm, Vello Tarning, Tarmo Teppe, Raul Vilk ja Kaarel Võhandu.

Kindlasti on plaanis Tornide linnuvaatlust korraldada ka järgmisel aastal.

Toimus kudumisvõistlus “Käi ja Koo”

kaijakoo_voitjad — Kudumisvõistluse “Käi ja Koo” võitjad
Foto: Grete Ojamaa

18. mail Heimtalis toimunud kudumisvõistlusel “Käi ja Koo” osales kuus neljaliikmelist võistkonda. Võitjateks kuulutati käsitöökorüfeede võistkond koosseisus Anu Pink (Türi), Anu Kabur (Muhu), Mai Meriste (Muhu), Siiri Reimann (Haapsalu).

Teise koha saavutas TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala tudengite ja vilistlaste võistkond, kuhu kuulusid Alliki Oidekivi, Kadi Salumets, Eve Varik ja Ilme Kosseson.

Auväärsele kolmandale kohale jõudsid Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli tekstiilitöö eriala õpilased Viive Villems, Ulvi Sild, Riina Arva ja Marika Kull.

Võistlusele andis rahvusvahelise mõõtme ameeriklanna Mary Germaini osalemine.

Võistlust korraldas mittetulundusühing Lossi Gild, korraldamist toetasid Kultuuripärandiaasta ning Rahvakultuuri Keskus.

Homme on tornide linnuvaatluspäev

Laupäeval, 18. mail toimub tornide linnuvaatluspäev, mida Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ) korraldab kolmandat aastat. Sel päeval ootavad juhendajad linnusõpru 16 vaatlustornis üheksas maakonnas.

Koos vaadeldakse ja õpitakse linde ning räägitakse linnujutte. Igas paigas peetakse ka liiginimekirja ning selgitatakse välja Eesti parim linnuvaatlustorn. Linnuvaatlusi ja liiginimekirja võib teha ka omal käel neis tornides, kus juhendajaid ei ole. Ankeedi vaatluste edastamiseks ning juhendajaga tornide asukohad ja vaatlusajad leiab EOÜ kodulehelt www.eoy.ee.

Tornide linnuvaatluspäevaks on valitud mai keskpaik, kuna see on Eestis kõige liigirikkam aeg. Selleks ajaks on kõik rändlinnud juba saabunud ja enamus läbirändajad ei ole veel lahkunud. Seetõttu on vaatluskohtadest oodata pikki liiginimekirju ja põnevaid vaatlusi.

Vaatlustulemused tuleb EOÜ koordinaatorile edastada laupäeval, 18. mail hiljemalt kell 17.00 e-postiga aadressil mariliis.martson@gmail.com. Pressiteade tornide linnuvaatluse tulemustega avaldatakse samal päeval hiljemalt kell 18.30.

Head inimesed on aidanud teatrisse 22 000 last

Eilsel Aitan Lapsi SA tänuüritusel tunnustati ja tänati kõiki häid inimesi, kes on viimase kahe aasta jooksul andnud oma panuse, et Eesti vähekindlustatud peredest pärit lapsed saaksid osa teatrietendustest.

Heategevusfondi Aitan Lapsi kahe tegevusaasta jooksul on fondi ja lahkete toetajate abil teatris käinud juba enam kui 22 000 vähekindlustatud last.

Heategevusfondi Aitan Lapsi nõukogu liige Rauno Raal ütles, et siiani on annetusi tehtud kokku üle 140 000 korra: „See on väga suur number ning räägib selget keelt, et eestlased hoolivad lastest ja soovivad neile

pakkuda meeldivaid teatrielamusi. Väga positiivsed tulemused annavad meile palju jõudu ja indu jätkamiseks ka järgmistel aastatel, et kõik lapsed saaksid osa meie kultuurist.“

Lapsi saab aidata iga inimene: piisab vaid pandipakendi tagastamisest taaraautomaati ning annetusnupu Aitan Lapsi vajutamisest. Annetada saab 264 tagastuspunktis üle Eesti.

„Üks meie kindlatest tegutsemispõhimõtest on, et iga annetatud sent peab minema otse laste toetamiseks, mitte vahendajatele. Peame seda ainuõigeks, sest nii on annetustest kõige suurem kasu,“ selgitas Aitan

Lapsi SA juhatuse liige Paal Aschjem ja lisas, et ka mõned kuud tagasi saadud Eesti Kultuurikapitali aastapreemia läks kogu ulatuses lastele teatrielamuste pakkumiseks.

Heategevusfondi Aitan Lapsi patroon proua Evelin Ilves: „Selleks, et lapsed saaksid teatris käia, tuleb tänada kõiki häid inimesi üle Eesti, kes on annetanud raha laste heaks. Suur tänu ka neile, kes on aidanud Aitan Lapsi projekti korraldada.“

„Teater paneb laste silmad särama, sest nende jaoks on see võlumaailm, ja see omakorda teeb õnnelikuks ka täiskasvanud,“ lisas Evelin Ilves.

Suurematest jaekettidest on projektiga liitunud Rimi, Selver, ETK Maksimarket, Konsum, Prisma, Stockmann, Kaubamaja ja Grossi Toidukaubad. Nendes kauplustes asuvates Tomra pakendiautomaatides saab annetusi teha.

SA Heategevusfond Aitan Lapsi, Evelin Ilves ja Eesti Etendusasutuste Liidu 17 teatrit käivitasid 2011. aasta mais ulatusliku heategevuskampaania „Aitan lapsi“ vähekindlustatud lastele kultuurielamuste pakkumiseks. Heategevuskampaaniat toetavad Eesti Pandipakend, Tomra Baltic, Tschudi Shipping Company, Norra-Eesti Kaubanduskoda, Eesti Statoil, DNB Pank, Bauer Veetehnika ja Marienthali keskus.

Eelmisel aastal võeti Eestis arvele 2808 vanemliku hoolitsuseta last

Viimasel seitsmel aastal on vanemliku hoolituseta ja abivajavate laste arv järjest tõusnud, statistikaameti andmetel võeti Eestis mullu arvele 2808 vanemliku hoolitsuseta ja abivajavat last, neist 1494 olid poisid ja 1314 tüdrukud.
Pärast 2009. aastat ei ole hoolituseta ja abivajavate laste arv allapoole 2000 lapse piiri langenud. 1995. aastast peale on see arv alla tuhande langenud vaid 2005. aastal, mil võeti arvele 858 vanemliku hoolituseta ja abivajavat last. Sellele järgneval aastal täpsustati statistikaaruande sisu ning uuringusse lisati orbude ja vanemliku hoolitsuseta lastele ka abi vajavad lapsed. Võrreldes 2011. aastaga kasvas arvele võetud vanemliku hoolitsuseta laste arv eelmisel aastal 235 võrra.

Kuni kaheaastasi vanemliku hoolitsuseta või abivajavaid lapsi elas Eestis eelmisel aastal 410, mida on tunamullusega võrreldes 86 võrra rohkem.

Valdav osa abivajavatest lastest võeti arvele Tallinnas ja Harjumaal, vastavalt 1448 ja 1728 last. Üle saja abivajava lapse võeti mullu arvele Ida-Viru, Jõgeva, Rapla ja Viljandi maakonnas. Kohtus vanemaõiguseta jäetud vanemate lapsi oli mullu 193, mida on kuue võrra rohkem kui 2011. aastal.

Tasuta loengute sari lapsevanemale!

Täpsustatud andmetel osales tänavusel Teeme Ära talgupäeval 40 098 inimest

Teeme Ära talgupäeva meeskond annab teada, et talgujuhtidelt kogutud täpsustatud andmetel osales tänavuse talgupäeva raames korraldatud 1522 talgul kokku 40 098 eestimaalast (3,1% elanikkonnast). Suurima talgute ja talguliste arvuga maakond oli Harjumaa, kus osales 374 talgul kokku 12 085 inimest. Omaette rekord püstitati aga Saaremaal, kus peetud 155 talgul lõi kaasa 11,7% sealsest elanikkonnast.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et tänavune vägev talgupäev on märgiks kogukondade tugevnemisest ja kodanikuaktiivsuse kasvust. “Kuiv statistika ei ole küll parim viis talgupäeval toimunu kirjeldamiseks, ent aasta-aastalt suurenev talgute ja talguliste arv kõneleb headest suundumustest vabatahtliku tegevuse hoogustumisel. Oleme talgupäeva meeskonnaga rõõmsad, et üha enam inimesi on valmis talguid eest vedama ning nende üleskutse koostegemiseks kõnetab üha rohkem eri vanuses ja eri eluala inimesi üle Eesti,” lausus Tüür.

Eesti Rahva Muuseumiga koostöös läheb edasi talgulugude kogumine. Nii t algupäeva lood, videod, pildid kui ka talgujuhtide tagasiside annavad tunnistust talgutraditsioonide kandvusest ja kogukondliku läbikäimise olulisusest inimeste jaoks. Praeguseks tagasisidet andnud 412-st talgujuhist tervelt 99% on valmis talguid korraldama ka edaspidi. Talgu lugusid ja pilte saab vaadata ning jagada aadressil www.teemeara.ee/talgulood.

Loe edasi: Täpsustatud andmetel osales tänavusel Teeme Ära talgupäeval 40 098 inimest

Konnatalgutel päästeti 17 210 kahepaikse elu

Konnade üle tee aitamise talgud www.talgud.ee

Sellel aastal toimunud konnatalgute “Konnad teel(t)” käigus päästeti 17 210 kahepaikse elu. Mitmetes Eesti paikades 18. aprillist kuni 11. maini toimunud kahepaiksete üle maanteede aitamise talgud on jõudnud eduka lõpuni. 186 vabatahtlikku viies talgukohas päästis ja luges üle ühtekokku 17 210 kahepaikset.

Sarnaselt eelmise aastaga oli konnade rändamise aeg küllaltki pikk – paari päeva asemel venis see paiguti mitme nädala peale. Eelmise aastaga võrreldes aidati sigimispaikadesse rändel aga tunduvalt rohkem kahepaikseid. “Päästetud konnade arv on tunduvalt suurem kui mullu, mil päästeti ligi 11 000 kahepaikset. Ühelt poolt on kindlasti põhjus selles, et päästekohti oli kokku viis, eelmisel aastal neli,” põhjendas ELF-i vabatahtlike koordinaator Paul Hunt. “Väga tublid ja toredad vabatahtlikud olid visad ning parima rändeilmaga kestsid talguööd peaaegu kella kolmeni öösel,” kiidab Hunt talgulisi.

Kõige tihedam konnaliiklus oli Tammiku talgukohas, kus aidati üle tee lausa 7782 kahepaikset. Sealsel parimal rändeööl 23. aprillil rändas lausa 2565 konna. Võrtsjärve põhjaosas Leie-Oiu teelõigul aidati üle tee kokku 4467 kahepaikset, kellest enamik olid kärnkonnad, ning Harjumaal Kiisal 3664 kahepaikset, kellest enam kui 3000 olid rohukonnad. Tagasihoidlikumad rändearvud olid Nelijärve talgukohas – 692 kahepaikset, kellest 31 olid tähnikvesilikud, ning Raudojal 605 konna, kellest suurema osa moodustasid harilikud kärnkonnad.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) jätkab saadud rändeinfo läbitöötamist koos Maanteeameti, Keskkonnaameti ja loomarändespetsialistidega.

Projekt “Konnad teelt(t)” oli kaheaastane ettevõtmine, mille eesmärk oli päästa vabatahtlike talgute käigus kevadeti maanteedel hukkuvaid kahepaikseid ning teha ühiskonnas teavitustööd Eesti konnaliikide ning nende eluviiside kohta. Samuti on eesmärk ergutada maanteedele konnatunnelite rajamist ja muuta autojuhte hoolivamaks.

Peokorraldajad otsivad TuleTulemiseks ideid

Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA kutsub osalema idee- ja projektikavandite konkursil “TuleTulemine 2014”. Konkursi eesmärk on leida kaasamõtlejaid ning häid ideid ja lahendusi tuleteekonna korraldamiseks 2014. aasta laulu- ja tantsupeo mõtteist ja väärtustest lähtuvalt. Konkursile esitatud võidutööde autoreid kaasatakse “TuleTulemine 2014” projekti ettevalmistamisse ning läbiviimisse. Idee- ja projektikavandi konkursi tähtaeg on 11. juuni 2013.

“TuleTulemine 2014” on laulu- ja tantsupeo tule pidulik teekond Tartust Tallinnasse 15. juunist kuni 3. juulini 2014. See on XXVI laulu- ja XIX tantsupeo “Aja puudutus. Puudutuse aeg” oluline osa, mis viib laulu- ja tantsupeo mõtte ja tunde Eestimaa kaugeimatessegi nurkadesse.
Ennekõike on oodatud ideed, mis loovad selge raami 2014. aasta tuleteekonna kavandamiseks ning mis sisaldavad häid ja värskeid lahendusi läheneva laulu- ja tantsupeo väärtusi kandvate sõnumite võimendamiseks.
“TuleTulemine 2014” idee- ja projektikavandite konkursile esitatud tööd peavad lähtuma XXVI laulu- ja XIX tantsupeo “Aja puudutus. Puudutuse aeg” kontseptsioonist ja ideest ning olema sellega selgelt seotud.
“TuleTulemine 2014” korraldaja on Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA.

Vabaühenduste rahastajad räägivad vastutavusest ja läbipaistvusest

Avatud Eesti Fond võõrustab järgmisel nädalal oma kolleege Euroopast, et ühiselt arutada, kuidas olla kodanikeühenduste rahastamisel vastutav ja läbipaistev.

Rahvusvaheline konverents „Growing accountable – conference on accountability and transparency in grant-giving“ toimub 20.–21. maini Tallinnas, eesmärgiga vahetada kodanikuühenduste rahastajate kogemusi ning aidata kaasa EMP/Norra toetuste programmide koordineerijate omavahelisele koostööle.

Sõltumata riigist on vabakonda toetavate fondide ühiseks huviks, et toetusprogrammid lähtuksid nii raha andjate soovidest kui kasusaajate vajadustest ja avaldaksid ühiskonnas ka nähtavat mõju. Konverentsil räägitaksegi vastutavusest ja läbipaistvusest toetuste andmisel, sellest miks lihtsad lahendused praktikas alati ei tööta või mida teha selleks, et need tööle saada.

Täpsemalt uuritakse trende ja lähenemisi reeglite kujunemisel ning praktilisi võimalusi fondide töö korraldamiseks selliselt, et vabakonna arengule oleks kindlustatud arusaadav, õiglane ja tulemuslik rahastamine.

Koostöös Euroopa Mittetulundusõiguse Keskusega korraldataval konverentsil esinevad David Bonbright (Keystone Accountability) ja Nilda Bullain (ICNL/ECNL). Külalisesinejate seas on veel Anja Osterhaus (Transparency International), Hanna Surmatz (European Foundation Center) ja Boris Strečanský (Center for Philanthropy).

Laupäev toob tornidest lindude vaatlemise päeva

Laupäeval, 18. mail toimub tornide linnuvaatluspäev, mida Eesti Ornitoloogiaühing korraldab kolmandat aastat. Sel päeval ootavad juhendajad linnusõpru vähemalt 16 vaatlustornis üheksas maakonnas. Koos vaadeldakse ja õpitakse linde ning räägitakse linnujutte. Igas paigas peetakse ka liiginimekirja ning selgitatakse välja Eesti parim linnuvaatlustorn. Linnuvaatlusi ja liiginimekirja võib teha ka omal käel neis tornides, kus juhendajaid ei ole. Juhendajaga tornide asukohad ja vaatlusajad leiab EOÜ kodulehelt www.eoy.ee.
Tornide linnuvaatluspäevaks on valitud mai keskpaik, kuna see on Eestis kõige liigirikkam aeg. Selleks ajaks on kõik rändlinnud juba saabunud ja enamus läbirändajad ei ole veel lahkunud. Seetõttu on vaatluskohtadest oodata pikki liiginimekirju ja põnevaid vaatlusi.
Vaatlustulemused tuleb EOÜ koordinaatorile edastada laupäeval, 18. mail hiljemalt kell viis õhtul e-postiga aadressil mariliis.martson@gmail.com.