Radio Classics tõi kokku Eesti ja Läti muusikalapsed

Kerlyn Roosipõld, Evelin Kupits, Laura Veel, Hanna Grete Allev, Ketlin Kallo Jõgeva muusikakoolist. Foto: Mikk-Mihkel Vaabel
Kerlyn Roosipõld, Evelin Kupits, Laura Veel, Hanna Grete Allev, Ketlin Kallo Jõgeva muusikakoolist. Foto: Mikk-Mihkel Vaabel

Klassikaraadio ja Läti raadioprogrammi Klasika korraldatud ühisettevõtmine ”Radio Classics” noortele muusikutele ja kuulajatele on jõudnud lõpule. Mõlema jaama eetris tutvustati aasta vältel noori andeid ja sündmusi naaberriigi muusikaelust ning toimus kaks suurt muusikakoolide festivali. 

Suur hulk Eesti muusikaõpilasi ja õpetajaid sai inspireeriva kogemuse võrra rikkamaks. Muusikakoolide festivalikontsertidel 12. jaanuaril Riia raadiomajas ja 16. veebruaril Viljandis pärimusmuusika aidas osales kokku üle kahesaja muusikaõpilase. Ettevõtmise käigus toimusid noorte muusikute stuudiosalvestused ja eetris oli neli saadet andekatest Läti ja Eesti muusikaõppuritest.

Kalev Välk ja Madis Kirsman Viljandi muusikakooli jazzansamblist. Foto: Mikk-Mihkel Vaabel
Kalev Välk ja Madis Kirsman Viljandi muusikakooli jazzansamblist. Foto: Mikk-Mihkel Vaabel

Aasta jooksul jõudis kuulajateni 12 raadioreportaaži Eesti ja Läti muusikasündmustest, neist neli tehti vastastikku – Eesti raadioreporterid tutvustasid Riia festivale ning Läti kolleegid koostasid ülevaate Järvi festivalist ja Saaremaa ooperipäevadest. Kõik reportaažid olid mõlema raadiojaama eetris, nagu ka järjepidevad muusikauudiste ülevaated Eestist ja Lätist.

 Muusikauudised, reportaažid, festivalikontserdid ning neid tutvustavad fotod ja videoklipid on ühisettevõtmise veebileheküljel: http://klassikaraadio.ee/klassik/radio/

Maailmapäev kutsub kõiki huvilisi konverentsile

maailmapaevKõiki huvilisi oodatakse maailma toiduga varustamise poliitika konverentsile ” Kes peaks toitma maailma?” . Konverents toimub 14. mail Tallinnas Meriton Grand Conference & SPA konverentsikeskuses.

Juba Eesti vanarahvas teadis rääkida, et leib on vanem kui meie ja et toit on elujõulisuse alus. Kutsume Sind üheskoos arutlema päevakajalisel teemal toit kui inimõigus ja Eesti võimalused aidata tagada inimväärne elu tervele ilmale. Selgitame välja, kui hästi on maailmas tagatud inimestele toit kui üks põhiõigus. Avakõneleja Marikki Stocchetti Soome Välispoliitika Instituudist selgitab oma värske uurimuse põhjal kuidas arengukoostöö ja kaubanduspoliitikad saavad aidata inimesi toiduga kindlustada. Globaalset perspektiivi lisab Nicaragua suursaadik Eestis, T.E. Dr. Ricardo José Alvarado Noguera.

Kliimamuutused muudavad rohkem kui üksnes temperatuure. Patrick Worms maailma agrometsanduse keskusest räägib, kuidas mõjutavad kliimamuutused toiduga varustatust ning pakub lahenduseks välja puude kasutamise põllumajanduses. Erasektori olulisest rollist saame aimu uuendusliku Eesti idufirma Vital Fields näitel, mis pakub talunikele põllu-põhist ilmateadet.

Lisaks saavad sõna mitmed eksperdid Eestist ja välismaalt, kellega publikulgi avaneb võimalus dialoogi astuda.

Vikipeedia ootab pilte Tartu kevadpäevadest

Tartu kevadpäevade üritused pakuvad palju huvitavaid vaatepilte. MTÜ Wikimedia Eesti kutsub kõiki fotohuvilisi üles neid pildistama ja Vikipeedia kaudu ka teistega jagama.

Võistlusel osalevad 29. aprillist 5. maini 2013 Tartus tehtud fotod, mis on üles laaditud 12. maini ning kajastavad Tartu kevadpäevi või muid selleaegseid tudengiüritusi. Oodatud on ka fotod tudengiorganisatsioonide tavadest ja kultuuripärandist. Samuti on teretulnud neid teemasid kajastav videomaterjal, parimal videolõigul on lootust eripreemiale.

Auhinnafondis leidub mitmesuguseid meeneid, kinkekaarte ja tudengitraditsioonidele vastavaid esemeid, võistlust toetavad Tartu Ülikool ja Tartu linn. Auhinnad kuulutatakse välja 20. mail.

Fotovõistluse täpsemad juhendid ja tingimused leiab Vikipeediast aadressil: http://et.wikipedia.org/wiki/Portaal:Tartupeedia/Fotov%C3%B5istlus#Tartu_tudengipäevade_fotovõistlus

Päästeamet kuulutas välja tuleohtliku aja

Maastikupõlengute arvu kiire kasv viimastel nädalatel viitab sellele, et  Eestis on alanud tuleohtlik aeg. Päästeameti peadirektori käskkirjaga määratakse tuleohtliku aja alguseks kogu Eesti territooriumil 1. mai.

Tuleohtlikul ajal võib looduses võib tuld teha ainult selleks ettenähtud kohtades. Matkajatel ja metsas liikujatel on lõkke tegemisel ja grillimisel soovitav kasutada Riigimetsa Majandamise Keskuse lõkkekohti, nende asukohad leiab internetilehelt www.rmk.ee. Samuti võib avalike lõkkekohtade ja grillimisplatside asukohti uurida kohalikust omavalitsusest.

Lõkke tegemisel nii metsas ja maastikul kui ka koduaias tuleb järgida tuleohutusnõudeid. Enne lõkke tegemist soovitame uurida kohaliku omavalitsuse õigusakte – tiheasustusalal võib olla lõkke tegemine keelatud või siis on määratud, mida lõkkes põletada tohib. Tuld võib teha vaid vaikse tuulega ja tähelepanelikult jälgida, et sädemed ei lendaks põlevmaterjalidele. Lõkkekoht tuleb valida ohutusse kaugusesse hoonetest ja metsast. Lahtist tuld ei jäeta kunagi järelevalveta, sel lastakse lõpuni põleda, kustutatakse veega või summutatakse näiteks liivaga. Oluline on jälgida, et lõkkest ei saaks alguse kulupõleng. Igasugune kulupõletamine on Eestis aastaringselt keelatud.

Täpsemat infot tule tegemise ohutusnõuete kohta saab päästeala infotelefonilt 1524.

Päästeameti peadirektori käskkirja tekst on leitav siit

42 last lugõsi Sännä kultuurimõisan võiki võrokeelitsit luulõtuisi

25. mahlakuu pääväl lugõsi 42 last Sännä kultuurimõisan võiki võrokeelitsit luulõtuisi.
30. etteastõt hinnas žürii kuuhsaisun: Riina Kööts (Rõugõ Rahvamaja juhataja), Grethe Rõõm (aokiränik, kiränik, piltnik) ja Indrek Sarapuu (tiatri Varius näütleja, aolehe Koit toimõndaja).

Hindamiskogo sõklmise perrä olli vannusõrühmi kaupa kõgõparemba:

Latsiaid – 1.kl: Plaado Maritte Arianne, 4 a, Veriora latsiaid (Mältoni Sirje “Susi tull´ mõtsast”, oppaja Plaado Marii, Langa Tiina).

2.-4. kl: Parhomenko Aadi, 3.a kl, Mammastõ LAK (Contra “Raanitsakandja”, oppaja Lepassoni Marju).

5.-9. kl: Kikka Liis, 8.b kl, Võro Kreutzwaldi G (Vananurmõ Ilmari “Olõ vihm”, Liisi perreperimüsest mano pandnu ja opanu Linnamäe Helena).

10.-12. kl: Pääpreemiä Kaarsalu Kadi, 11. c kl, Põlva ÜG (“Ussõ pääl üteld”, kokko säet Kauksi Ülle loomingust, oppaja Punaku Maia).

Tõisi häie lugõjite kotsile kae lähkümpä manupant kiräst.
Sännä kultuurimõisat ja taa mant algavat Taivarata tutvust latsile Hendrik Noor. Umbõlõ põnnnõv oll Adsoni-päävälistel kullõlda parhilla Sännä mõisan piätüvä Portugalist, Lissaboni getost peri Josimar Krithinas’õ räpmist.
Luulõ lugõmisõ võistlusõ kõrraldiva Võro Instituut ja MTÜ Sänna Mõisakeskus kuuhtüün MTÜga Sänna Kultuurimõis. Ilulugõmisõ võistlusõ jaos andsõva raha Eesti Kultuurkapital ja Rõugõ vald.

Tiia Allas, Võro instituudi koolioppusõ jao iistvõtja

PRIAs algab pindalatoetuste taotluste vastuvõtt

Neljapäeval, 2. mail 2013 alustab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) pindala- ja keskkonnatoetuste taotluste vastuvõttu.

Põllumeestel ja loomapidajatel on põllumajandustootmise edendamiseks, maaharimiseks ja keskkonna säästmiseks võimalik taotleda samasuguseid toetusi, nagu eelmiselgi aastal. Need on ühtne pindalatoetus, põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus ning hulk maaelu arengukava meetmeid: ebasoodsamate piirkondade, keskkonnasõbraliku majandamise, mahepõllumajandusliku tootmise, poollooduslike koosluste hooldamise ning loomade karjatamise toetus, samuti Eestile omaste ohustatud tõugu loomade ning kohalikku sorti taime ehk Sangaste rukki kasvatamise toetus. Veel saab PRIAst toetust NATURA 2000 alal asuvate põllumaade hooldamiseks. Erametsaomanikud saavad SA Erametsakeskus kaudu taotleda NATURA 2000 metsamaa toetust.

Nii toetusaluse maa pindala kui ka taotlejate arv on viimastel aastatel tõusnud ning ka tänavu ootab PRIA taotlusi rohkem kui 16 500 maakasutajalt.

Loe edasi: PRIAs algab pindalatoetuste taotluste vastuvõtt

Mulliderohke perepäeva peategelane on Hull Teadlane

1.mail kell 12-17 toimub Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis ja selle ümber mulliderohke tasuta perepäev, mille peategelaseks on end esmakordselt avalikult näitav Hull Teadlane, kelle kabinet sel päeval muuseumis oma uksed avab.

„Hull Teadlane on ainulaadne tegelane, kes  vaimustub maailmast enda ümber ning õpetab ka lapsi, ja miks mitte ka täiskasvanuid,  avastama maailma imesid. Tema kabinet on igati lõbus, pidevalt arenev ja täienev keskkond, kus saab mängides, vaadates, katsudes, maitstes, nuusutades ja katsetades õppida tundma teadusmaailma,“ tutvustab TÜ ajaloo muuseumi direktor ja Hullu Teadlase sõber Mariann Raisma.

Perepäeval kell 12.47 saabub Hull Teadlane Toomemäele. Enne ja pärast seda on aga võimalik kuulata TÜ puhkpilliorkestri Popsid esituses lõbusaid muusikapalasid, teha jalutuskäike hiiglaslike zorbi-pallide sees, puhuda mulle, osaleda mitmesugustes loovust, põnevust ja seiklusi täis töötubades ning olla esimeste seas, kes saavad pilgu heita Hullu Teadlase imepärasesse kabinetti. Lisaks on kohal ka mullimeistrid, kes oskavad inimesi seebimullide sisse võluda ja suuri mullilohesid taltsutada. Et avastamiseks ikka jaksu oleks, on perepäeval võimalik osta ka maitsvaid pannkooke ja magusat jäätist.

Hullu Teadlase kabinet on alates 1.maist TÜ ajaloo muuseumis avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11-17, kuid lisaks igapäevastele külastustele on kõik huvilised oodatud sinna ka oma sünnipäevi pidama või koolitunde läbi viima teaduse, ilma, optika ja mehhaanika teemadel. Hullul Teadlasel on ka oma koduleht, kus koolitundide ja sünnipäevade korraldamise kohta rohkem kirjas. Lisaks saab sellel lehel ristsõnu lahendada, tutvuda kuulsate teadlaste heade mõtetega ning uurida kasulikke nippe ja trikke. Hull Teadlane ootab kõiki ka Facebookis endaga sõbraks saama, et saaksite tema tegemiste ja avastustega kursis olla.

Rahvatantsijad tähistavad tantsupäeva Kägäräga

KägäraTänast rahvusvahelist tantsupäeva kutsub Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) kõiki tantsuhimulisi tähistama ühiselt üle-eestilise Kägärä tantsuga.

Kell 13.05 kõlab Vikerraadios Kuusalust pärit vana voortantsu Kägärä muusika. Seda saab tantsida rõõmu ja lustiga koos tantsurühma, töökaaslaste, pere, sõprade või võhivõõrastega vabalt valitud asukohas. Tegu on lihtsa tantsuga, kus juhttantsija vedamisel joostakse väikeste jooksusammudega tehes erinevaid ringe või rivisid.

Et ka teistele tantsurõõmu pakkuda palume oma esitus võimalusel filmida ja laadida YouTube keskkonda. Video nimeks palume panna “Rahvusvaheline tantsupäev 2013” ja lisada kollektiivi nimi.

Ühistantsimisega tähistab ERRS rahvusvahelist tantsupäeva juba 2009. aastast alates ja iga kord on sel osalenud paar tuhat inimest.

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) on suurim rahvatantsu-, rahvamuusikaõpetajate ja -harrastajate ühendus Eestis. Selts esindab sel moel enam kui 15 000 rahvatantsija ja 1000 rahvamuusiku huve.

Kalev Järvela (Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuuiska Seltsi esimees)

Kevadnädal Võrumaa kutsehariduskeskuses

Nädal Võrumaa kutsehariduskeskuses algas üritusega „VKHK rammumees 2013”.

Esmakordselt Võrumaa kutsehariduskeskuses toimunud rammumehevõistlusel tehti vägitegusid järgmistel aladel: bussi tõmbamine, seistes palgi surumine, rehvi kantimine, pakkude ja kivi alusele tõstmine ning raskuste kandmine. Kohtunikuks oli rammumeeste profisarjades võistleja, Srongman GP 2009, 2012 sarja võitja Markus Männik.

VKHK rammumeheks 2013 sai Kristjan Koppel, kes sai endale rändkarika, mille peale graveeritakse ka tema nimi. Teise koha pälvis Mario Kroonmäe, keda lahutas võitjast vaid üks punkt. Kolmanda koha saavutas Kristjan Kimmel.
Kõiki 13 osalejat tunnustati võistlusel osalemise eest tänukirja ja rammumehe T-särgiga. Esikolmikule jääb mälestuseks auhinnaplaat, mis on valmistatud Võrumaa kutsehariduskeskuse metalli- ja puidutöökojas.

Skype´i töötajad tegid annetuse Lastekülale

_Skype lastekylale_Skype Eesti esinduse töötajad kogusid firmasisesel heategevuslikul oksjonil kokku 3760 eurot, mis kingiti Juuru Lastekülale.

Heategevusliku oksjoni korraldajate tiim oli eelmisel nädalal Juuru Lastekülas, et vahetult tutvuda kohapealse eluga ja anda lasteküla juhatajale Ellen Nossenkole käest kätte sümboolne tšekk. Rahanumber muidugi sümboolne ei ole ja täpselt 3760-eurone summa kantakse üle lasteküla pangaarvele.
Üleandmise juures olid ka Juuru valla sotsiaaltööspetsialist Maiu Kalmus ja Rapla maasekretär Ene Matetski.
Skype Eesti esindaja, heategevusliku oksjoni eestvedaja Heidy Heinpalu rõhutas, et tegemist ei ole mitte Skype´i kui firma heategevusliku projektiga, vaid annetused laekusid Skype´i töötajatelt. Niisiis oli tegemist töötajate endi algatatud ja üheskoos läbi viidud esmakordse projektiga.

Loe pikemalt 24. aprilli Raplamaa Sõnumitest

Piirkiirus tõuseb tänavu maanteedel 193,4 kilomeetri ulatuses

Maanteeamet alustab esmaspäeval riigimaanteede neljarajalistel teelõikudel kohati piirkiiruse tõstmist 110 kilomeetrini tunnis, kokku tõuseb lubatud piirkiirus maanteedel 193,4 kilomeetri ulatuses.

Sarnaselt eelmise aastaga kaherajalistel teedel tänavu lubatud piirkiirus ei tõuse, ütles maanteeameti pressiesindaja.

Piirkiiruse tõstmine kehtib A- ja B-kategooria sõidukitele ehk mootorratastele ja sõiduautodele.

Tallinna-Narva maanteel saab tänavu 110 km/h sõita 121,3 kilomeetri, Tallinna-Tartu maanteel 49,9 kilomeetri ning Tallinna-Pärnu maanteel 22,2 kilomeetri ulatuses.

Tallinna-Narva maanteel saab Narva suunas liikudes sõita 110 km/h Loo-Kuusalu 28,7-kilomeetrisel, Ilmastalu-Valgejõe 22,7-kilomeetrisel, Loobu-Aaspere 9,7-kilomeetrisel, Järve-Täkumetsa 2,3-kilomeetrisel ning Täkumetsa-Edise 2,8-kilomeetrisel lõigul. Tallinna suunas sõites kehtib suurendatud piirkiirus Edise-Järve 4,4-kilomeetrisel, Aaspere-Loobu 9,5-kilomeetrisel, Valgejõe-Kemba 6,3-kilomeetrisel, Liiapeksi-Kiiu 15,2-kilomeetrisel ning Kodasoo-Loo 19,7-kilomeetrisel lõigul.

Tallinna-Tartu maanteel saab Tartu suunas liikudes sõita 110 km/h Peetri-Aruvalla 20-kilomeetrisel ning Tarbja-Valgma 5,1.kilomeetrisel lõigul. Tallinna suunas sõites kehtib suurendatud piirkiirus Valgma-Tarbja 5,1-kilomeetrisel ja Aruvalla-Peetri 19,7-kilomeetrisel lõigul.

Tallinna-Pärnu maanteel saab Pärnu suunas liikudes sõita 110 km/h Laagri-Ääsmäe 10,7-kilomeetrisel ja Tallinna suunas Ääsmäe-Laagri 11,5-kilomeetrisel lõigul.

Mullu kehtis suurim lubatud sõidukiirus 110 km/h 172,3 kilomeetril.

Valitsuse liikluskomisjon kiitis tänavu jaanuaris heaks ettepaneku mitte tõsta tänavu suurimat lubatud sõidukiirust kaherajalistel teedel 100 kilomeetrini tunnis. Piirkiirus jäi kaherajalistel teedel liikluse halvenenud olukorra tõttu tõstmata ka mullu.

2011. aastal kehtis suurim lubatud sõidukiirus 110 km/h 148,1 kilomeetril ja 100 km/h 658,4 kilomeetril.

Tavapäraselt tohib Eesti teedel sõita kuni 90 km/h.

Kohtla-Nõmme Hamlet ja iiri pada

Köögikomando pöördus Kohtla-Nõmmelt pärit Rakvere teatri juhi Üllar Saaremäe poole, kes kehastab juba sel suvel Rakvere linnuses Taani printsi Hamletit, kes vaevab oma pead igavesti raskete küsimustega. Aga lihtne ja toitev roog – nagu iiri pada – kosutab ka kõige paadunumat eksistentsialisti.

Koka- ja teatrikunst – kas nende vahel leiab ka ühise nimetaja? Mis on nende side ja suhe? Loe edasi: Kohtla-Nõmme Hamlet ja iiri pada

Parasummer sel suvel Saaremaal

Eile toimus kuursaalis turismihooaja avaseminar, kus tutvustati suviseid üritusi ning viidi koolitaja Alar Ojastu eestvedamisel läbi intensiivne ja mõtlemapanev koolitus “Teenindajast talendiks“.

Oma suviseid tegemisi tutvustasid Vilsandi rahvuspark, tulevikumuusikafestival Juu Jääb, Saaremaa ooperipäevad, Saaremaa merenädal ja kuursaal. Saare maavalitsuse spordinõunik Madis Kallas aitas läbi viia sportlikku jalasirutust.

Päris uus sündmus Saaremaal on sel aastal Parasummer 2013, mida ligi sajale seminaristile tutvustas saarlane Antti Kopliste. Vaatemängulise ürituseni on jäänud täpselt 76 päeva, kui alates 13. juulist võib nädala jooksul taevas näha rahvusvahelist dessanti. Parasummer 2013 ühe peakorraldaja Annika Arrase sõnul on tänaseks registreerunud inimesi kuuest-seitsmest erinevast riigist.

Eesti langevarjuklubi eestvedamisel toimub Parasummer 14. korda ning läbi ajaloo on nendele üritustele tulnud inimesi rohkem kui kahekümnest riigist.
“Varem oleme põhiliselt käinud Pärnu lennuväljal ja mõnikord ka Rapla Kuusiku lennuväljal,“ ütles Arras. “Vajasime vaheldust ning saime Kuressaare lennujaama direktoriga kokkuleppele. Saaremaale võib lendama ja hüppama tulla ligi 200 inimest – langevarjurid koos kaaslastega.“

Kuna registreerumine juba käib, siis võis lugeda ürituse kodulehelt, et kõik registreerujad arvatakse automaatselt ilmategemise osakonda. Osakonna töö eesmärk on järgmine: vahemikus 13.–20. juuli on Kuressaare lennuväljale planeeritud tuul 4 m/s, sinine taevas väikeste valgete pilvetupsudega, temperatuur +25 ringis.

Toimuvad ka erinevad võistlused. Näiteks 14. juulil toimub randa maandumine Raiekivi säärel.

Suveüritused on ettevalmistamisel, kui nüüd ka kevad pisut soojemat palet näitaks.

Unistus saab teoks

Teisipäeval pandi nurgakivi Kärdla sadamale, millest unistatud ja mille nimel töötatud paarkümmend aastat – ilus kingitus 75aastaseks saavale Kärdla linnale.
Pool tööd on tehtud, pool veel ees, aga enam ei kahtle keegi, et järgmise aasta suvel võtab Kärdla sadam vastu esimese laeva.
Skeptikud võivad ju arutada, et kas ikka on tarvis ja kui palju maksab, aga sajandi ehitus on Kärdla sadam kindlasti.
Sadam annab üle mitme põlvkonna taas õiguse Kärdlat sadamalinnaks nimetada.
Kärdla sadamast saab veel üks Hiiumaa mereuks, kustkaudu külalised Hiiumaale tulevad. Korrastatud rannaala ja sadam annavad Kärdlale uue ilusa tahu ja nii tulevad maitsi siia ka need, kel laeva või paati pole. Kõrgessaare valla Kalana sadama arendus tõestab, et inimestel on suur tõmme mere äärde.
Ja järgmisel aastal sündival Hiiu vallal saab mõlemas otsas olema sadam – idatipus Kärdla, läänetipus Kalana.

Lastekaitse Liit: haldusreformi kavandades tuleb pöörata rohkem tähelepanu lastele!

MTÜ Lastekaitse Liit võttis laupäevasel üldkogul kokku 2012. a tulemused ja seadis uued LL värviline logo-page-001sihid laste õiguste edendamiseks. Läinud aasta oli algatusterohke. Laienes rahvusvaheline koostöö. Ajakiri „Märka Last” ja liidu sotsiaalmeedia said palju positiivset tagasisidet.

 Mullu olid fookuses laste ja noorte kaasamine, interneti turvalisus (jätkus Euroopa Komisjoni toetatud projekt „Targalt internetis“), vägivallavaba kasvatus ning kiusamisennetus. Projekt „Kiusamisest vaba lasteaed“ on laienenud 305 lasteaeda üle Eesti, hõlmates ligi 6600 last. Tugevdamist vajab vabatahtlik lastekaitseliikumine ja üksteist arvestav ning toetav koostöö.  Loe edasi: Lastekaitse Liit: haldusreformi kavandades tuleb pöörata rohkem tähelepanu lastele!

Sellel aastal on ELF-i talgute fookuses niidurüdi

Niidurüdi. Foto: Sławek Staszczuk

Eile algas Eestimaa Looduse Fondi (ELF) talgute niidurüdi aasta. Ühe Eesti ohustatuma linnuliigi, niidurüdi kaitsele pühendatud teema-aasta algas väljasõiduga Pärnumaale, kus seltskond loodushuvilisi läks rüdiretkele seda üliharuldast lindu otsima. Lisaks rüdiretkedele keskendutakse ELF-i talgute niidurüdi aastal inimeste looduskaitseteadmiste täiendamisele ning kutsutakse appi vabatahtlikke, et talgutööde käigus niidurüdi elutingimusi parandada.

“Niidurüdi seisund on väga kriitiline. Tema Läänemere-äärse asurkonna säilimise üks võti on Lääne-Eesti rannaniitude hoidmine ja jätkuv taastamine,” räägib ELF-i talgukorraldaja Siim Kuresoo. “Seda, kas pesitsevaid rüdisid ka veerandsaja aasta pärast Eesti randadel leidub, näitab aeg, kuid praegu pole kindlasti põhjust seda aja kulgemist käed rüpes oodata. Niidurüdi iga õnnestunud pesitsemine on suure tähtsusega ja talgulised annavad omaltpoolt sellel aastal mitmel rüditalgul parima, et neid tähtsaid sündmusi tihedamalt oleks,” toob Kuresoo välja ELF-i talgute niidurüdi aasta ühe eesmärgi.

Rüdid on perekond pisikesi väledaid kurvitsalisi, kes on levinud üle maailma. Tänavu keskenduvad ELF-i talgud niidurüdile ( Calidris alpina schinzii), kes on rüdide kirju seltskonna ainuke pesitsejast esindaja Eestis. Niidurüdi on levinud Läänemere rannikul, Briti saartel ja Islandil. Tema saatus Läänemere ääres ja Briti saartel viimasel aastasajal pole kiita – mõlema piirkonna kunagisest asurkonnast on järel ainult riismed. Läänemere ääres pesitsevaid rüdisid on kõige enam mõjutanud rannaniitude kinnikasvamine. Siinkandi niidurüdide olulisemad pesitsuspaigad asuvad aga just Eestis ja Taanis. Ehkki rannaniite on viimasel aastakümnel usinasti taastama asutud, ei ole rüdide arvukus veel Eestis tõusule pöördunud. Eestis arvatakse käesoleval ajal pesitsevat vähem kui 200 rüdipaari. Need paarid on peamiselt koondunud kümmekonnale võtmealale Lääne-Eestis ja saartel.

Kuna Eestis pesitsevad niidurüdid on äsja koju saabunud ning teevad ettevalmistusi pesitsemiseks, pole praegu kahtlemata õige aeg rüditalgute pidamiseks, kuna agar talgutamine segab neid kindlasti. Küll aga on paras hetk kõigil, kellel huvi selle põneva liigiga tutvust teha, rüdi tegemisi rannaniitudel ettevaatlikult uudistada, tulles rüdide heade tundjate juhendatud retkedele. Selliseid retki toimub ELF-i talgute niidurüdi aasta raames kolm ning info nende kohta on leitav aadressilt talgud.ee/rudi-aasta.

Allika tee

Kristel Vilbaste
Kristel Vilbaste

Eelmisel esmaspäeval 18. aprillil sain Ants Taliojalt teate, et Tuhala Nõiakaev hakkas keema. Eks minugi veri läks sest keema ja tuli hirmus tahtmine seda vaatama minna. Paraku lõi kevadine koolitustelaine peakohal kokku ning nii tuhisesin auto seljas ikka ühele ja teisele poole seda uhket Eestimaa imet.

Kuni lõpuks, kolmapäeval, pidi Mikk minema lindistama Rannamõisasse sel suvel Kanal 11 linastuvat Õuehaldjate avasaadet. Nii tuhisesimegi kolmapäeva hommikul autoga Tallinna poole, kui saabus järjekordne sõnum Nõiakaevu hoidjalt Ants Taliojalt: „Tähtis vahevõit! Tallinna Ringkonnakohus tegi kohtuotsuse, millega jättis Paekivitoodete Tehase OÜ ja AS Riverito (endine Merko Kaevandused) appelatsioonkaebused rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 29.06.2012 otsuse haldusasjas nr. 3 – 11 – 1689 muutmata. Kaebajad saavad küll 30 päeva jooksul Riigikohtusse edasi kaevata. Ja Tuhala Nõiakaev uhab praegu edasi keeda!“

Seda rõõmusõnumit olin oodanud juba tükk aega, märtsikuu kohtuistungust saati. Küllap ootasid seda ka need 65 000 eestlast, kes Nõiakaevu kaitseks allkirja andsid. See on suurim rahvaühtehoidmine peale fosforiidissõda. Ja pole siin midagi imelikku, ikka ja jälle astub maarahvas vastu ahnepäitsidele, kes üritavad kuivendada meie allikad ja kaevud ning sonkida segi viljakandva maa.

Päeva jooksul tuli täpsustavaid sõnumeid aina ja aina. Teine Nõiakaevu kaitsevaim Tanel Ots kirjutas: „Jüripäeval tehtud kohtuotsusega on tegemist on igati tervitatava uudisega vahevõidust Nabala-Tuhala rindel ligi kaks aastat kestnud kohtusaagas. Ajastus on märgiline mitmes mõttes. Jüripäeva legend jutustab vapra rüütli võitu suure ja rahvast aastaid hirmul hoidnud lohe üle.

Nabala saaga aga jätkub. Kohtuvaidlused käivad ju kaevelubade menetlemise tähtajalise peatamise, mitte lõpetamise üle. Siin on iga kodaniku teadlik suhtumine suureks abiks. On tähelepanuväärne, et kohus seadis kaevandajate avalikule huvile kaevanda vastuargumendiks avaliku huvi loodust kaitsta.“

Vähim, mida iga eestlane teha saab on austusavaldus Nõiakaevule ajal, mil nõiad parasjagu vihtlevad, nii võtsimegi peale lindistust sihi Nõiakaevule. Loe edasi: Allika tee

Keskkonnaamet avab etnograafilise püsiekspositsiooni

EL_Regionaalareng_horisontaal_520x308Keskkonnaamet avab etnograafilise püsiekspositsiooni Karula rahvuspargi külastuskeskuses 10. mail 2013 algusega kell 12 (Ähijärve küla, Antsla vald, Võrumaa).

Päevakava:

12.00 Avasõnad – Leelo Kukk, Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse alal

12.20-12.40 Kultuuripärand ja rahvuspark – Pille Tomson, keskkonnakonsultant

12.45-13.00 Aida ekspositsiooni kasutamise tingimused ja edasine kasutamine – Tiia Trolla, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist

13.00-13.20 Karula etnograafiline ekspositsioon – unistusest tegudeni. Maris Kivistik, Keskkonnaameti keskkonnahariduse osakonna juhataja

13.20 Tutvumine ekspositsiooniga ja ajastukohane toidulaud

Karula rahvuspargi püsiekspositsioon tutvustab Karula kihelkonna eluolu 20. sajandi esimesel poolel. Ekspositsioon on jagatud erinevateks teemadeks nagu toiduainete varumine ja säilitamine, käsitöö, põllumajandus. Ekspositsiooni ülesehitus annab võimaluse eksponaate puudutada ning töövõtteid ise järele proovida. Näiteks saab käsikiviga jahu jahvatada, uhmris otra tanguks tampida, villa kraasida, vokiga lõnga kedrata, kaaluda iseennast, jne.

Etnograafilise ekspositsiooni projekti rahastamist toetas Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond. Aidahoone renoveeris OÜ Amain Ehitus ja ekspositsiooni valmistas MTÜ Vanaajamaja.

Registreerimine kuni 6. mai 2013 aadressil tiia.trolla@keskkonnaamet.ee

Heategevusfond Dharma ja Lastekaitse Liit kuulutavad välja “Heategija” konkursi

510bff7c4f23a783ea14805b4305d92eInimesi, kes üle kogu Eesti märkavad, hoiavad ja aitavad lapsi saab “Heategija” kandidaadiks esitada 6. maini.

Konkursi eesmärgiks on tunnustada eraisikuid, kes panustavad igapäevaselt laste heaolusse – nii neid inimesi, kes täidavad oma tööülesandeid erilise innu ja südamlikkusega kui ka neid, kes teevad häid tegusid oma vabast ajast muude tegevuste kõrvalt. Ettepanekuid, kes laste heaolusse panustavatest inimestest väärivad esiletõstmist, ootame esitama nii eraisikuid, kodanikuühendusi, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi kui ka ettevõtteid.

Heategijaid tunnustame ja täname 3. juunil toimuval tänuüritusel.

Lugege konkursi kohta kodulehelt http://dharma.ee/?pid=1&lang=2ja andke meile 6. maiks teada, kes on suurim heategija!

Erametsaliit: Uue jahiseaduse vastuvõtmine loob hea pinnase maaomanike ja jahimeeste koostööks

Täna võeti Riigikogus kuue enamhäälega vastu uus jahiseadus. See sündmus tähistab aastaid kestnud pingeliste läbirääkimiste lõppu, milles osalesid maaomanike, jahimeeste ja keskkonnaministeeriumi esindajad. Eesti Erametsaliit tervitab uue jahiseaduse vastuvõtmist ning näeb selles positiivset arengut eraomanike õiguste kaitsel ja maaelu arengu toetamisel.

“Vastuvõetud seadus võimaldab jahitunnistust omavatel maaomanikel nüüdsest omal maal (olenemata maa suurusest) väikeulukijahti pidada, maaomanikel reaalselt kaasa rääkida ulukite arvukuse reguleerimisel, tagab reaalse kahjude hüvitamise süsteemi ning õiguse jahipiirkonna kasutajat välja vahetada,” sõnas Eesti Erametsaliidu juhatuse liige Taavi Ehrpais.

Samas lisas Ehrpais, et kompromissid sündisid valuliselt ja mitmed maaomanikele olulised parandusettepanekud aktsepteerimist ei leidnud.

“Neist kõige olulisem – kohustus sõlmida leping võõral maal jahipidamiseks – on endiselt jäänud õiglase lahenduseta,” lausus Ehrpais. Ta toob välja, et uus seadus ei kohtle sarnastes olukordades maaomanikke ja jahipiirkonna kasutajaid võrdselt. Kui jahipiirkonna kasutajal on vaja vaid lepingut ühe maaomanikuga, et saada riigilt jahipiirkonna kasutusluba (§14 lg 5), siis jahipiirkonna kasutaja väljavahetamiseks peavad ühisavalduse tegema maaomanikud, kellele kuulub vähemalt 51% jahipiirkonnas asuvatest kinnisasjadest ja vähemalt 51% jahimaa pindalast (§20 lg 2).

Eesti Erametsaliit kutsub kõiki metsaomanikke pöörduma piirkondlikke metsaühistute poole, et koos läbi arutada võimalused ja huvi sõlmida maa- ning metsaomanike ühine raamleping jahipiirkonna kasutajaga. EEML on ette valmistamas raamlepingu näidiseid.

Regina Hansen, Eesti Erametsaliidu kommunikatsioonijuht

Milline on eestlase toidulaud aastal 2020?

Foto: eestitoit.ee
Foto: eestitoit.ee

Eelmise nädala lõpus Tartus Maafestil peetud kohaliku toidu tootjate, vahendajate, töötlejate ja teadlaste ligi kahetunnises avalikus arutelus tõstatati küsimus, mis on kohalik toit ja miks me seda sööma peaksime. Aruteludes ilmnes, et Eesti tarbija toidualane haritus on vähene ja seda tuleks tõsta üleriiklikult, tarbija on hinnatundlik ning kohaliku toidu logistika- ja turustusvõrgustikud vajavad tõhusat arendamist.

Kohapeal arutlesid taluturismi ettevõtja Aigar Piho, Laulasmaa Spa peakokk Angelica Udeküll, TÜ Taluturg juhatuse liikmed Katrin Noorkõiv ja Merle Vall, põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand, Tiit Niilo Nopri Talumeiereist, Tiiu Ohvril Eesti Maaülikoolist ja Triin Muiste, Parem Elu toitumiskoolitaja. Vestlusringi juhtis ETV saate Köögikodanikud juht Priit Kuusk ja kirja pani Heikki Sal-Saller In Nominest.

Maablogis on avaldatud kohaliku toidu vestlusringi põnevamad seisukohad. Loe lähemalt: http://maablogi.wordpress.com/2013/04/23/milline-on-eestlase-toidulaud-aastal-2020/

Põllumehi toetati keskkonna parandamisel mullu
58 miljoni euroga

Kõige rohkem toetusi keskkonna ja paikkonna parandamiseks on makstud Pärnu-, Saare- ja Lääne-Viru maakondade põllumeestele.

Kokku maksti eelmisel aastal keskkonna ja paikkonna parandamise toetusi 58 miljoni euro ulatuses. Kõige rohkem keskkonnatoetusi said eelmisel aastal taimekasvatuse sektor (40%), järgnesid piimatootmine (27%), loomakasvatus (21%), segatootmine (11%) ning sea- ja linnukasvatus (1%).

Kõige rohkem keskkonnatoetusi maksti eelmisel aastal Pärnu- (5,8 miljonit eurot), Saare- (5,3 miljonit eurot) ja Lääne-Virumaa (5 miljonit eurot), kõige vähem aga Hiiumaa ja Ida-Virumaa põllumeestele (1,7 miljonit eurot).

Keskkonnameetmetega liitunud tootjate käsutuses olev maa moodustas 2012. aastal 63% kogu ühtset pindalatoetuse alla kuuluvast maast, sealjuures näiteks mahetoetusi saanud tootjate pind kasvas võrreldes perioodi algusaastaga 14,4% kogu toetusalusest maast.

Maaelu arengukava 2007-2013 püsihindamise raames analüüsitakse meetmete rakendumist ning tegevustele seatud eesmärkide täitmist. Kõigi keskkonna ja paikkonna parandamise toetuste ehk nn teise telje meetmete püsihindamist teeb Põllumajandusuuringute Keskus.

MAK 2007-2013 teise telje meetmed on eelkõige seotud mullastiku, veekeskkonna, elurikkuse, põllumajandusmaastike säilitamise ja parandamisega ning maaelanikkonna jätkusuutlikkuse tõstmisega. Alates 2007. aastast on selleks välja makstud 270 miljonit eurot, keskkonnameetmete kogueelarve oli 380 miljonit eurot.

Karin Volmer, põllumajandusministeerium

EMSL-i uueks juhatajaks saab augustist Maris Jõgeva

Maris Jõgeva. Foto: EMSL
Maris Jõgeva. Foto: EMSL

Vabaühenduste liidu EMSL juhatajana asub augustis tööle Maris Jõgeva, kes praegu töötab Avatud Eesti Fondis vabaühenduste fondi koordineerijana.

Juuli lõpuni jätkab EMSL-i juhatajana Urmo Kübar, kes on seda ametit pidanud 2006. aasta sügisest.

Maris Jõgeva töötas 2003-2006 siseministeeriumis kodanikuühiskonna küsimuste peaspetsialistina ning enne seda Vormsi vallavalitsuse nõunikuna. Lisaks praegusele tööle Avatud Eesti Fondis osaleb ta koolitajana Sisekaitseakadeemia avaliku teenistuse arendus- ja koolituskeskuse programmides ning õpetab Vormsi põhikoolis ühiskonnaõpetust. Jõgeval on magistrikraad sotsiaaltöös.

EMSL-i juhataja ülesandeks on korraldada EMSL-i igapäevategevusi. Juhataja valib ning tema tööd kontrollib EMSL-i üldkoosolekul valitud nõukogu, kuhu praegu kuuluvad Barbi Pilvre, Daniel Vaarik, Krista Pedak, Kristina Mänd, Liia Hänni, Maarja Mändmaa, Margo Loor, Sandra Lillemaa ja Tarmo Tüür.

Hooandja ootab nüüd ka kodanikuühiskonna projekte

hooandja.logo_Hooandja.ee ühisrahastusplatvorm on aasta jooksul aidanud ligi 50 projektil üle 100 000 euro väärtuses toetust koguda. Senini sai keskkonda esitada vaid loomigulisi projekte, kuid nüüd on asjad muutumas.

Hooandja ootab kodanikealgatuslikke projekte, mille esitajateks on seltsid ja teised mittetulundusühingud. Kui teie piirkonna avalikus ruumis võiks olla midagi, mis teeks kohalike elu paremaks, siis on Hooandja just see koht, kuhu oma idee esitada. Võibolla on teil ühissaun, mis vajab parandamist? Park, milles puuduvad pingid? Soovite korraldada kogukonna üritust, millega kaasnevad kulud?

Kõik need projektid ja paljud teisedki on Hooandjasse nüüdsest teretulnud.

Kodanikualgatuslikku Hooandjasse sobivad projektid, mis vajavad ühekordset rahastust, mille tulemus on mõõdetav ja avalikkusega jagatav. Iga projekt peaks pakkuma midagi ka toetajatele, olenevalt toetussummast, olgu selleks siis osalus üritusel, graveeritud nimi pingil vms. Samuti on tarvis kohaliku omavalitsuse põhimõttelist nõusolekut projekti läbiviimiseks juhul, kui on tarvis omavalitsusega kooskõlastust.

Lähema informatsiooni projekti esitamise kohta leiab siit

Lisainformatsioon, küsimused ja projektiideed – info@hooandja.ee

Maksu- ja tolliamet avas Viljandis maakondlike strateegiaseminaride sarja

Maksu- ja tolliameti seminar Viljandis - 24-04-2013 - 013
Hetk täna Viljandis peetud strateegiaseminarist. Foto: Viljandi maavalitsus

Maksu- ja Tolliameti (MTA) peadirektori Marek Helmi kutsel peeti täna Viljandis strateegiaseminari. Seminaril otsiti koos omavalitsusjuhtide ja ettevõtjatega vastust küsimusele, kuidas koostöös Eesti majandusruumi ausamaks ja efektiivsemaks muuta.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse tunnustas avatervituses MTAs rakendatud valdkondlikku kava, mis võimaldab jätta maksuametite teeninduspunktid alles kõikidesse maakonnakeskustesse.

Marek Helm rõhutas MTA strateegiat tutvustades, et nende eesmärk on leida uusi lahendusi ja võimalusi koostööks ettevõtjate ning omavalitsustega. „Ettevõtja unistab ausast konkurentsist. Kohaliku omavalitsuse elu sõltub maksutuludest. MTA tegevuse suhtes ühiskonna ootus kasvab. Kõik need on tinginud vajaduse tõhusama koostöö järele ning meie oleme selleks avatud,“ rääkis Helm. Heade näidetena tõi Helm võimaluse olenevalt elu-või asukohast inimestel pöörduda maksuküsimustes lähimasse büroosse, töö toimub 10 aastat kasutusel olnud e-maksuameti kaasaegsemate võimaluste arendusega, operatiivsuse tagamiseks töötatakse välja vajalikud maksukorraldusseadusandluse muudatused ning veel palju muud. Loe edasi: Maksu- ja tolliamet avas Viljandis maakondlike strateegiaseminaride sarja