Eesti

Hiiumaal valmistutakse suureks käsitöö- ja omatoodangulaadaks

Hiiumaa käsitööseltsi suur käsitöö- ja omatoodangulaat toimub kuu aja pärast, kuid juba on alustatud kauplejate registreerimisega.

MTÜ Hiiumaa Käsitööselts korraldab 13. juulil järjekordse suure käsitöö- ja omatoodangulaada. See laat on oodatud suvesündmus nii hiidlastele endile, suvehiidlastele kui ka turistidele.

Eelkõige on suvelaat võimalus Hiiumaa kohalikel käsitöömeistritel müüa ja näidata oma toodangut. Laadale on oodatud müüma samuti kohalikud toidupakkujad, pagarid, talupidajad, kalamehed, aiaviljakasvatajad jt.

Laadal on traditsiooniliselt avatud töötoad: meisterdamist nii lastele kui ka täiskasvanutele, nii poistele kui ka tüdrukutele. Kultuurilise poole eest hoolitseb Ille Savioja kultuurimajast, esinejate valik on suur ja mitmekesine, mujalt Eestist ja ehk isegi välismaalt.

Kauplejate registreerimine on alanud. Oma kauplemissoovist andke teada meilitsi või helistage Tiia Laanejõele tel 5661 0360.

Suur omatoodangu- ja käsitöölaat on 13. juulil Vabriku väljakul avatud kella 10-16.

Doonorid toetavad vähekindlustatud Hiiumaa peresid

PERH verekeskus tähistab reedel, 14. juunil rahvusvahelist veredoonorluse päeva.
Aasta jooksul on PERH verekeskuses verd loovutanud doonoritel olnud võimalus valida sümboolse meene asemel annetuskaart, toetamaks vähekindlustatud peresid. Annetuskaarte on aastaga kogunenud 509 ning nende abil kingitakse 48 Hiiumaa pere igale liikmele kingikotid šokolaadide ja meepurgiga. “Meil on siiras heameel, et nii paljud doonorid soovivad lisaks vereloovutusele aidata teisi Eestimaa inimesi ka muul moel,” ütles PERHi verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp.
Verekeskus annab kingikotid peredele üle neljapäeval kell 11.30 Käina kultuurikeskuse saalis algaval peol. Peresid tervitavad Käina vallavanem Omar Jõpiselg, Hiiumaa Memento ühingu esindaja Vilma Tikerpuu ja verekeskuse õendusjuht Heidi Saar, esinevad muusik Marek Sadam ja etleja Triin Helimets.
Enne seda, kella 8.00–11ni saavad soovijad Käina kultuurikeskuses verd loovutada. Päev varem, neljapäeval, 13. juunil on kella 13–18ni doonoripäev Kärdla kultuurikeskuses.
Vähekindlustatud perede toetamine sai alguse eelmisel aastal. Mullu toetasid doonorid 204 annetuskaardi abil 25 Kullamaa perekonda.

Eesti suurim lõõtspillipidu Harmoonika tuleb taas

Eesti suurim lõõtspillipidu HARMOONIKA tuleb sel aastal taas! heinakuu sumedal suveõhtul kõlab Eesti ühes kaunimas kontserdipaigas Põlva Intsikurmus südameid liigutav lõõtspillimuusika, laulab armastatud suvelaulik Gerli Padar, sekka kostub siidist kandlemängu. Kuulda saab ka põnevaid pillikooslusi, lavale tuleb ainulaadne suur lõõtspilliorkester ning suvesüdame hurmav õhtu lõpeb jalakeerutusega mändide all.

Lõõtsamängijad astuvad Intsikurmu lavale 20. juulil 2013 kell 18. Loe edasi: Eesti suurim lõõtspillipidu Harmoonika tuleb taas

Kopral toimub talunike ja noorte õppepäev mahetalus

MTÜ WWOOF Eesti korraldab 15. juunil Kopra Karjamõisa mahetalus õppepäeva. Ühing korraldab esimest korda noortele suunatud projekti „Mahepõllumajandus noorteni“. Projekti eesmärk on viia kokku mahepõllumajandusest hoolivad ja selles vallas tegutsevad asjatundjad (sh talunikud ja spetsialistid) ning väheteadlikumad, kuid teema vastu huvi tundvad noored.

Mahetalus tutvutakse talu valdkonna ja tegevustega, nende toodangu sortimendiga ning võetakse osa talutöödest. Üritus on ilma osalustasuta ja suunatud ennekõike linnanoortele, kuigi ei eeldata, et vaid linnanoortel puudub teadlikkus mahepõllumajandusest. Osaleda võivad kõik noored vanuses 15-30 ning mahetootjad (-põllumehed) ja lektorid/õpetajad.

Päevakavas:

• talu tegemistega tutvumine: kuidas kõik sai alguse; toodangu tutvustus
• vabatahtliku tegevuse võimalused talus
• uued arengusuunad (mis valkonda soovitakse arendada ja millisele tasemele pürgida)
• ringkäik talus

Allpool on esialgne päevakava, mida vastavalt vajadusele kohapeal kohendatakse:

Kell 9.30 väljasõit Valga muuseumi taga asuvast parklast, Vabaduse 8.

Kell 9.45 võetakse Valga bussijaamast peale Tartust bussiga tulijad.

Lõuna orienteeruvalt kell 12.30 – 13.30

„Teeme Ära“ kiirtalgu taluperemehe ettepanekul: lambavilla pesemine või köögiviljade korjamine/puhastamine kasvuhoonest või kanamunade korjamine/kanala korrastamine või maitsetaimede istutamine või …

Lahkumine hiljemalt kell 16.40. Valga bussijaamas tagasi kell 17.10. Buss Tartusse väljub Valga bussijaamast kell 17.15.

Buss Tallinnasse väljub Valga bussijaamast kell 18.00.

Soovijatel registreerida õppepäevale hiljemalt 14. juuniks. Oma osalemissoovist anna teada Merli Jürisoole, merlijyrisoo@gmail.com

Avatud Eesti Fondi värske aastaraamat on nüüd veebis saadaval

Aasta 2012 jääb Eesti mõtteloos meelde kodanikuaktiivsuse uue laine aastana. Reformierakonna rahaskandaal, valitsuse suutmatus kuulata ACTA-vastaseid, lisaks üle-eestiline meditsiinitöötajate streik ning Rahvakogule teed sillutanud Harta12 on mõni näide, kus eestimaalased demonstreerisid oma valmisolekut astuda riigivõimuga senisest ärksamasse dialoogi ning nõudsid valitsejalt senisest suuremat kodanike tahtega arvestamist.

Avatud Eesti Fondi kodulehel saab nüüd lapata äsja valminud aastaraamatut, kus antakse ülevaade olulistest algatustest, meenutatakse mullu toimunut ja muidugi kiigatakse tulevikku.

Riik toetab 109 huvikooli õppevahendite ostmisel

2013. aastaks eraldas haridus- ja teadusministeerium hasartmängumaksu fondist projekti “Varaait” kaudu 109 huvikoolile tegevuse mitmekesistamiseks ja kättesaadavuse suurendamiseks vajalike õppevahendite soetamiseks 115 041 eurot. Õppevahendite ostmiseks eraldatud toetus aitab mitmekesistada huvikoolide õppekavade täitmist ning toetab vähemate võimalustega noorte osalemisvõimalusi noorsootöös.

Eesti Noorsootöö Keskuse huvihariduse peaeksperdi Ene Raidi sõnul on huviharidus üldjuhul finantseeritud olulisel määral kohalike omavalitsuste eelarvest, kuid tihtipeale jääb kohalikel omavalitsustel puudu just võimekusest soetada uusi õppevahendeid.

Viimase noorteseire andmeil kasvas huvikoolide arv aastaga 416lt 527le. Neist suurem osa on spordikoolid (251), aga rohkelt on ka muusika- ja kunstikoole (141). Lisaks on veel mitmeid erinevat tüüpi huvikoole: tehnika- ja loodusmajad, loomekeskused.

Huvikoolide arvu kasvuga on kaasnenud ka huvikoolides õppivate noorte arvu tõus: 2012/2013. õppeaastal õppis huvikoolides kokku 69 740 noort vanuses 7-26 eluaastat.

Projekti “Varaait” viib ellu haridus- ja teadusministeeriumi hallatav Eesti Noorsootöö Keskus.

Erametsakeskuse kaudu saab kandideerida tööpraktikale Soome, Saksamaale, Austriasse ja Belgiasse

SA Erametsakeskus vahendusel ja Euroopa Liidu elukestva õppe tegevusprogrammist rahastatava õpirändeprojekti raames on tänavu võimalik üheksal metsandussektoris töötaval ja/või tegutseval inimesel kandideerida erialasele tööpraktikale Soome, Saksamaale, Austriasse või Belgiasse (Brüssel).

Tööpraktika toimub halduse, metsa ja arenduse kategooriates.

Projektipartnerid ja tööpraktikaid korraldavad organisatsioonid on Soomes Uusimaa ja Kanta Häme metsaühistu, Saksamaal Schleswig-Holsteini Põllumajandus-Kaubanduskoda ja selle metsaühistu, Austrias FAST-Pichl ja Belgias CEPF .

Tööpraktika pikkuseks halduse ja metsa kategoorias on kolm nädalat ning arenduse kategoorias 26 nädalat. Tööpraktikale lähetamise aeg on september 2013.

Tööpraktikale mineval isikul katab SA Erametsakeskus elamis-, ettevalmistus- ja reisikulud vastavalt finantseerija poolt kehtestatud vastuvõtva sihtriigi piirmääradele. Praktikandi kohustused on praktika täiemahuline sooritamine ja aruandlus SA-le Erametsakeskus vastavalt praktikalepingus kokkulepitud tingimustele.

Avalduse esitamise tähtpäev on 23.06.2013. Avalduse koos lisadega võib esitada posti teel või käsipostiga Erametsakeskusesse aadressil Mustamäe tee 50, Tallinn 10 621 (II korrus) või elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna aadressile eramets@eramets.ee märksõna “PROFOREST2”.

Täpsemate tingimustega palume tutvuda aadressil http://www.eramets.ee/valiskoostoo/proforest_2/

Lisainfo tööpraktika konkursi kohta: Monika Kont, projektijuht, monika.kont@eramets.ee, +372 57 703 234.

Menukad bändid ja setu kollektiivid tulevad Setomaale kokku

19.-20. juulil toimub Meremäe vallas, Ostrova külas festival, kuhu on kutsutud ansamblid Setumaalt ja kaugemalt.

Festivali eesmärk on pakkuda erinevate ülesastujate kaudu ülevaadet setu pärimusmuusikast, mis vaheldub kaasaaegsemate viisidega Eesti tunnustatud artistidelt.

Tänavu on olulisel kohal regilaul. Publiku ette astuvad äsja 10 aastaseks saanud ansambel Zetod, Oort, Kiiora, arhailise meestelaulu punt Lüü-Türr, Seto Miihi Summ, Moskva/Odessa Bänd, Ukerdajad, Simmaniduo, leelokoor Hõpõhelme ja Meremäe Mehed, Terminaator ning Raali Ain koos Rikka Ivvani pillilaagri lastega. Eksklusiivse kontserdi annavad Kosmikud. Festival lõpeb suure simmaniga Untsakate saatel. Lisaks arvukatele kontsertidele rikastab festivali Taarka Pärimusteatri noortestuudio oma uue etendusega „Lennuk“. Festivali päevajuht on tuntud sõnameister ja spordimees- Contra. Külalistel on võimalik tutvuda ka kohaliku käsitööga.

Korraldaja Aime Tulp: „Setudel on tugevad traditsioonid, mida tuleb väärtustada ja hoida. Festivali kaudu anname selleks oma väikese panuse“. „Soovime, et külalised võtaksid üheks nädalavahetuseks aja maha ja tuleksid Setumaale nautima selle paiga ilu ning head muusikat“ lisas Neeme Tulp.
Festival on mõeldud ka lastele, sest avatud on mängutelk ja lastekino.

Ostrova Festival toimub juba kolmandat korda looduskaunis paigas Võrumaal. Kahel esimesel aastal on külastajate arv kõikunud tuhande piires. Festivali piletid on saadaval Ticketpros. Festivali korraldaja on MTÜ Ostrova Festivalid.

Festivali toimumist toetavad: Setomaa arengu programm, Setumaa Kultuuriprogramm, Eesti Kultuurkapital, Kohaliku omaalgatuse programm ja Meremäe Vald. Festivali korraldaja on MTÜ Ostrova Festivalid.

Ainult sellel nädalal saad veel oma lemmikküla poolt hääletada!

Eestis on 4438 küla, neist aktiivseid ehk ärganud on 15%, ärkavaid 58% ja uinuvaid külasid 27%. Eesti Külalliikumine Kodukant valib viiendat korda Kodukandi Aasta küla.

Kogu eesti rahvas saab valida oma lemmikküla 16. juunini Terevisiooni kodulehel http://etv.err.ee/index.php?0562990#.UZ2VCpb-p1o . Reedeks oli enim hääli kogunud Karala küla Saaremaal, järgnesid Lihula alevik (Läänemaa) ja Lustivere piirkonna külad (Jõgevamaa). Anna oma hääl lemmikkülale, sest just sinu hääl võib olla otsustav!

Küladega saab tutvuda Kodukandi kodulehel http://www.kodukant.ee/index.php?id=104015 , Terevisiooni videoklippide vahendusel ja Terevisiooni Facebooki lehel https://www.facebook.com/Terevisioon#!/media/set/?set=a.524304087630097.1073741826.206736052720237&type=1 .

Hindajatele, Riigikogu esimehele Ene Ergmale, põllumajandusministeeriumi esindajale Sille Rähnile, Eesti Maaomavalitsuste liidu esindajale Taimi Saarmale, Maalehe ajakirjanikule Bianca Mikovitšile ja Liikumine Kodukant esindajale Anneli Kanale tutvustavad külad kahe tunni jooksul oma inimesi, tegemisi ja vaatamisväärsusi.

“Kõik külad on juba võitnud, sest nad on saanud oma maakonna Aasta küla tiitli”, ütles Ene Ergma. “Sellel konkursil pole kunagi kaotajaid, siin on alati võitjad,” lisas ta.

Teisipäeva, 11. juuni õhtupoolikul võtab hindajate seltskonna vastu Ingliste külade piirkond Raplamaal, nädala pärast ollakse Viisu külas Järvamaal ning peale jaanipäeva lõpetavad hindajad oma ringkäigu Virumaal – Kõrtsialuse külas ja Venevere külade piirkonnas.

Rahva lemmiku hääled loetakse kokku 17.juunil, hindajad annavad oma otsusest teada 9.augustil Eesti Külade X Maapäeval Saaremaal.

Eesti Külaliikumine Kodukant asutati 1997.a. mittetulundusühingute liiduna. Täna on liikmeid 20 (neist 15 maakonnaühendust) ja nende kaudu ühendatakse ligi 5000 aktiivset maainimest üle Eesti. Kodukant koolitab külavanemaid, kohalikke eestvedajaid ja ettevõtlikke inimesi ning viib ellu erinevaid külaliikumise ja kohaliku arenguga seotud projekte.

Rakvere teatri köögituur Tallinnas, Käsmus ja Võsul

Rahvusvaheline suvelavastus “köök/keittiö” lõpetas proovid Rakvere teatri koduses saalis ja kolis Võsu rannaklubisse, et valmistuda 21. juunil toimuvaks esietenduseks.

Suvehooaja täisväärtusliku alguse puhul peeti Rakvere teatri suveköögis koostöös Ööjooksuga maha ka vägev pidu, mida külastas rohkem kui 1000 inimest.

Lisaks köögitrupi kolimisele etenduspaika saatsime reisima ka peol ristsed saanud lavastust tutvustava suveköögi. Väliköögi võimalusi saab kasutada Tallinnas Telliskivi loomelinnakus, kuhu köök jääb üles 18. juunini ja Käsmus, kus saab kööki põigata 11-13 juuni. Külastajatele on kasutamiseks pliidid ning külmik, nõud tuleb üldjuhul endal kaasa võtta. Rakvere teatri loomingulise köögi liikmeid näeb rändköögis toimetamas ja süüa pakkumas laupäeval 15. juunil Telliskivi kirbuturul ja 11. juuni Käsmu Kaunitel Kontserditel. Muul ajal on köök vabakasutuses. Loe edasi: Rakvere teatri köögituur Tallinnas, Käsmus ja Võsul

“Europeana 1989 – meie tegime ajalugu”. Poolas käivitatud projekt jõuab augustis Balti riikidesse

Euroopa digitaalse raamatukogu, muuseumi ja arhiivi Europeana uus projekt “Europeana 1989” kutsub kõiki jagama oma kogemusi, lugusid ning teemaga seonduvaid esemeid ajast, mil varises raudne eesriie.

Projekt sai avatakti laupäeval Poolas avaliku diskussiooni ja kogumispäevaga, millele kogunes saalitäis huvilisi. Paljud olid kaasa võtnud mälestusesemeid ja rääkisid meenutusi. Projekt kulgeb edasi kogumispäevadega Poola teistes osades, Eestis, Lätis ja Leedus, Tšehhis, Saksamaal ning Ungaris. Europeana talletab kõik mälestused digiarhiivi.

Osalevate maade elanikel on võimalik rääkida sellest, mida nad tollal nägid ja kogesid ning jagada seda kogumispäevadel või projektiportaali kaudu.

2014. aastaks loob “Europeana 1989” värviküllase kajastuse tollal Euroopat raputanud sündmustest jutustuste, fotode, videoklippide ja helisalvestuste kaudu. Europeana Eesti-poolseks projektipartneriks on Eesti Rahvusraamatukogu.

Balti riikides korraldatakse kogumispäevi augustikuus “ühest riigist teise” turnee korras:
Vilniuses 9.-10. augustil
Panevėžyses 13 augustil
Riias 23.-24. augustil
Tallinnas Rahvusraamatukogus 30.-31. augustil

Üheks täiendavaks eesmärgiks on “rekonstrueerida” Balti kett virtuaalselt, kasutades selleks “Europeana 1989” vastavat kaarti. Kutsume teid juba tänasest osa võtma! Markeerige täpselt, kus te isiklikult asusite selles pikas inimketis 23. augustil, 1989. Võimaluse korral lisage ka foto ja kirjelduseks mõned sõnad või tekstiread. Loe edasi: “Europeana 1989 – meie tegime ajalugu”. Poolas käivitatud projekt jõuab augustis Balti riikidesse

Avinurme kutsub tünnilaadale

Üle-eestiline noortepäev toimub sel aastal Viljandis

Kas noorsootöö tähendab noortekeskust, huvikooli, noorteorganisatsiooni või on see erinevatest komponentidest koosnev terviklik tugi noore kujunemisel tegusaks ühiskonnaliikmeks? Kes on noorsootöötaja – kas erispetsialist, rühmajuht, treener, huvijuht või on seda kõik, kes igapäevases töös koolitunniväliselt noortega tegelevad? Mida tänapäevasele noorele pakkuda? Nendele küsimustele annab vastuse 12. augustil Viljandis toimuv „Noortepäev 2013“.

Noortepäeva tähistatakse Viljandis linna eri paigus, peamiselt Sakala Keskuse territooriumil.

Tegevused algavad kell 16:00 ning lõppevad õhtul kell 21:00 algava Tanel Padar & The Suni kontserdiga. Esindatud on noored ja noortega töötavad inimesed üle terve Eesti. Tutvustatakse erinevaid osalus- ja vaba aja veetmise võimalusi, võimalik on osa saada noorte poolt ettevalmistatud eeskavadest ning teavet jagatakse tööhõivest ja noorteprojektidest. Jakobsoni Gümnaasiumi staadionil, algusega kell 14.00, peetakse maha traditsiooniline jalgpallimatš „noorte ja otsustajate“ vahel ehk noored versus Haridus- ja Teadusministeerium.

Noortepäeva korraldavad sel aastal ühiselt Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse, Eesti Noorteühenduste Liit ning Eesti Noorsootöötajate Ühendus. Oma panuse annavad kõikidest maakondadest kohale tulnud noortekeskuste, noorsootööorganisatsioonide ja teiste koostööpartnerite esindajad. „Noortepäev 2013“ elluviimist rahastab traditsiooniliselt
Eesti Noorsootöö Keskus.

Eestis juhitakse noortepäeva tähistamisega noorte ja noorsootöö väärtustele tähelepanu alates 2003. aastast. Ühtekokku on aga 12.
augustil rahvusvahelist noortepäeva tähistatud ÜRO eestvedamisel juba alates 1999. aastast.

Täpsem informatsioon „Noortepäev 2013“ programmi osas on kättesaadav:
https://www.facebook.com/noortepaev

Mahetalunik Aldo Vaan tunnistati parimaks lihaveisekasvatajaks

Parima lihaveisekasvataja tiitli pälvinud Aldo Vaan harib koos perega üle 800 hektari ümberkaudseid maid Läänemaal Topi talus, peab lihaveiseid, tori hobuseid ja mesilasi.

Topi talu asub maalilise looduse keskel Kasari jõe käärus, mis on otsekui väike oaas keset lagedaid põlde. Elumaja vastas on unikaalne restaureeritud rookatusega ait, kõrval saun. Taluõu siugleb abihoonete ja puude-põõsaste vahel omaette siseõuedeks otsekui väike külakeskus ajaloolise Rootsi küla maadel. Aastatega on Vaanid loonud elujõulise toimiva talumajanduse, restaureerinud ja laiendanud ka vana talumaja elamisväärseks kogu perele.

Silja Lättemäe, Maaleht / Maheklubi.ee

Võru folkloorifestival otsib soliste vokiorkestrisse

11.-15. juulini toimuval XIX Võru folkloorifestivalil astub maailmas esimest korda lavale vokiorkester.

„Vokk on iidne tööriist, mille roll on tänaseks muutunud,“ ütles festivali tegevjuht Kadri Valner. „Meie tahame selle voki tuua püüne peale ja panna ta laulma. Nii nagu vokivurina saatel veedeti kunagi õhtuid, sama moodi algab ja lõpeb nende helidega tänavune festival.“Seetõttu otsivadki korraldajad orkestrante vokiorkestrisse, kes esineksid festivali ava- ja lõpukontserdil. Vanus ja sugu (nii vokil kui ketrajal) ei ole oluline, mõlemad peavad olema töökorras.

Festivali lõpukontserdil võtavad vokihelinad oma improvisatsiooniks üle Laura Põldvere (esinejanimega Paula Mustikas) ning Ivi Rausi, kes loovad inimhääle ja elektroonikaga helide maailma, mis polegi pelgalt enam laulmine, vaid midagi täiesti uut. Nii loovad „vokkivad“ orkestrandid koos solistidega ainulaadse ja kordumatu teose, mida samal moel ei esitata seda enam kunagi. Muusikateos sünnib koha peal otse publiku silmade all.

Palume kõigil, kes oskavad kedrata ja soovivad osaleda vahval rahvakultuurisündmusel endast märku anda 20. juuniks aadressil info@vorufolkloor või 57 70 44 11 (Kadri Valner).

XIX Võru Folkloorifestival toimub 11.-15. juulini. Lisaks traditsioonilistele kontsertidele Võrus ja maakonna erinevais paigus kätkeb suvine festivaliprogramm Võru linna läbivat Tänavatantsu, publiku ja esinejate ühised õhtulaule, Eestimaa kuulsaima lõõtsameistri, Võrumaalt pärit August Teppo nimelist eesti lõõtsa võistumängimist, töötubasid, käsitöölaata, kirikukontserte ja noorte muusikute ülesastumisi. Festivalil esineb ligi 400 rahvatantsijat ja –muusikut nii Eestist kui üle maailma. Lisaks eesti rahvatantsijatele ja –muusikutele osalevas festivalil esinejad Keeniast, Puerto Ricost, Portugalist, Nepaalist, Lätist, Soomest ja Inglismaalt.

Lisa

Selgus Eesti kõige Läänemere-sõbralikum farm

Võitja puhul said määravaks pikaajaline keskkonnale soodsa põllumajanduse arendamine ja tootmine suurel pinnal.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) selgitas sellel nädalal välja konkursi “Läänemeresõbralik põllumajandustootja 2013” järjekordse Eesti vooru võitja. Seekord pälvis žürii hinnangul esikoha Harjumaal Nissi vallas tegutsev maheettevõte Saidafarm OÜ, mille asutaja ja omanik on Eesti Põllumeeste Keskliidu president Juhan Särgava.

Konkurss on kaheosaline − esimese vooru ehk Eesti-sisese konkursi võitja pääseb rahvusvahelisse vooru, kus konkureerivad kõigi Läänemere maade kohalikud võitjad. Rahvusvaheline žürii valib terve Läänemere piirkonna parima, kes saab tiitli “Läänemeresõbralik põllumajandustootja 2013”.

Heiki Raudla, Maaleht / Maheklubi.ee

Selgus Eesti kõige Läänemere-sõbralikum farm

Võitja puhul said määravaks pikaajaline keskkonnale soodsa põllumajanduse arendamine ja tootmine suurel pinnal.

Heiki Raudla, Maaleht / Maheklubi.ee

Kinobuss kutsub mitte-eestlastest noori laagrisse

Kinobuss pakub noortele tõeliselt põnevat viisi eesti keele õppimiseks – juulis toimuvad Saaremaa imekauni looduse keskel kaks noortelaagrit (nooremale ja vanemale vanuseastmele), kus eesti keelt õpitakse ühise filmitegemise kaudu.

Laager on mõeldud neile, kes tahavad parandada oma eesti keele oskust ja kes tunnevad, et õpikutest jääb väheks. Laagris on võimalus täiendada oma keeleoskust kõige kaasaegsemal moel – kaamera ja arvutiga ise filme tehes ning Eesti filme vaadates ja analüüsides. Lisaks eesti keelele õpitakse laagris muidki kasulikke asju: Eesti kultuuri laiemalt, meeskonnatööd ning kaasaegseid tehnoloogiad, millest on kasu igal elualal. Tutvutakse Muhu ja Saare maa noortega ning õpitakse tundma Eesti saarte imelist loodust.

Laagrilistega tegelesvad neli meeskonaliiget: laagri juht, filmiõpetaja, noorsootöötaja ja eesti keele õpetaja. Osaleda saavad ainult Eestis elavad mitte-eestlastest Euroopa kolmandate riikide kodanikest (EKRK) noored ja määratlemata kodakondsusega noored. Osalejad peavad minema 2013. aastal 7.-12. klassi ning nende vanus peab olema 10-19 aastat. Osalejad peavad oskama eesti keelt vähemalt algtasemel. Eelnev filmitegemise kogemus pole oluline. Registreerimise tähtaeg 21. juuni, rohkem infot leiab siit.

Läänemere-sõbralikuim tootja on Saidafarm

Selle aasta Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja Eesti vooru võitja on Juhan Särgava Saidafarm OÜ-st Harjumaalt, Nissi vallast.

Saidafarm on Eesti suurim mahetootja, kellele tõi võidu läbimõeldud keskkonnasõbraliku mõtteviisi jälgimine suure põllumajandustootmise juures ning uuendusliku vee taaskasutamissüsteemi rakendamine enda ettevõttes. Saidafarm esindab Eestit ka rahvusvahelisel Läänemere-sõbralike talunike konkursil.

Suvel näeme ühe põllumajanduse kõrvalmõjuna veekogudel vetikate vohamist, mida põhjustab liigsete toitainete jõudmine veekeskkonda. “Veekogudesse liigsete toitainete jõudmise probleemiga tegelemisel on põllumajandustootjatel väga oluline roll. Talunikke ja tootjaid, kes selle rolliga hästi hakkama saavad, tuleb tunnustada,” põhjendab auhinna vajalikkust žürii liige ja Eestimaa Looduse Fondi keskkonnasõbraliku põllumajanduse ja merekeskkonna ekspert Aleksei Lotman. Loe edasi: Läänemere-sõbralikuim tootja on Saidafarm

Põlva linn peab päevi

Nõiad motoriseerimata sõidukite mäestlaskumise võistlusel 2012.a. Foto: Põlva Linnavalitsus

6.-9. juunini peab Põlva 24. korda oma linna päevi, mis algasid neljapäeval traditsioonilise terviseüritusega “Tund tervisele Põlva järve rannas”.

Reedel, 7. juuni õhtul toimub linna kesktänaval kohaliku insenerimõtte säravamate sähvatuste esitlus – motoriseerimata sõidukite mäestlaskumise võistlus, toimuvad moeshow ja teatripiknik, esinevad Motomeeste koor ja METSATÖLL. Päev lõpeb Põlva ÖÖ jämmiga Kultuurikeskuse Undergroundis.

Laupäev, 8. juuni algab laadameluga linnasüdames ja linna puhkpilliorkestri äratusmänguga mööda linna. Keskuse laval esinevad külalised Sillamäelt, Mandoliinide orkester, tantsijad ning kapell Heino Tartes ja sõbrad. Toimuvad orienteerumisbingo, rula/mx võistlus, rannavolle võistlus, koerte demonstratsioon, kirikukontsert ja omavalmistatud parvede sõit järvel, rääkimata paljudest erinevatest näitustest, sh relvanäitusest. Talupoe tagahoovis õpetatakse euroalustest õuemööbli valmistamist. Tegemist ja uudistamist on nii suurtel kui väikestel. Päev lõpeb vabariikliku naiskooride rongkäigu ja laulupeoga Intsikurmus ning simmaniga südalinnas ansambli Justament saatel.

Pühapäeva, 9. juuni hommikul saab piduroidumuse kontidest välja ajada rattamatkal rühkides, käsitöö töötubades Himmastes nokitsedes või meeldivalt jahedas kirikus E STuudio tütarlastekoori kontserti nautides.

Täpse päevade kava leiab siit.

Alkoholi ostmisel laiendatakse dokumendi küsimist kuni 30-aastastele ostjatele

Alates 5. juunist hakatakse kaubandusettevõtetes alkoholi ostul küsitama dokumenti ka täiskasvanud, kuni 30-aastastelt, noortelt. See on Eesti Kaupmeeste Liidu ja Tervise Arengu Instituudi koostöö tulemus, mille eesmärk on vähendada alkoholi kättesaadavust alaealistele.
Eesti Kaupmeeste Liidu tegevdirektori Marika Merilai sõnul on teavituse eesmärgiks valmistada alkoholiostjaid ette isikut tõendava dokumendi näitamiseks ning toetada müüjaid ja kassapidajaid dokumendi küsimisel, et vältida alkohoolsete jookide müüki alaealistele. “Seetõttu palutakse edaspidi esitada alkoholi ostul dokument kõigil, kel vanust kuni 30 aastat,” selgitas Merilai.
Tervise Arengu Instituudi vanemspetsialist Mariliis Tael lisas, et teavituse vajaduse tingis asjaolu, et müüjatel ei ole alati lihtne noorte ostjate vanust hinnata. ” Kahjuks on nii, et pelgalt inimesele otsa vaadates ei ole aru saada, kas ta on 16, 19 või 24,” lausus Tael. “Kui meie müüjad küsivad aga vanust ka neilt, kes silma järgi 30-le lähenevad, on neil oluliselt vähem eksimisvõimalusi ning 16-aastastel ei ole põhjust katsetama minna.”
Samasugune ühiskondlik kokkulepe hakkas kehtima selle aasta jaanuarist ka Soomes ning on juba aastaid kehtinud USA-s ning Hollandis. Hoolimata sellest, et Eestis tohib alkoholi tarvitada ja osta alles 18-aastaselt ning seadusega on keelatud ka alkoholi pakkumine, võõrandamine ja üleandmine alaealistele, hindavad alaealised ise alkoholi kättesaadavust heaks. 15-16-aastaste noorte seas läbi viidud uuringu järgi peeti erinevate jookide lõikes kõige raskemini kättesaadavaks kanget alkoholi (54% noorte hinnangul) ja kõige lihtsamini siidrit (76% noorte hinnangul).
Hindamaks kui kättesaadav on alkohol alaealistele, korraldas Tervise Arengu Instituut 2012. aastal teist korda testostlemise uuringu. See näitas, et dokumenti küsiti vaid 34% juhtudest. Alaealistel oli lihtsam osta lahjat alkoholi – viina ostmisel küsiti dokumenti ca kaks korda sagedamini kui lahjat alkoholi ostes. Samuti näitas uuring, et tüdrukutelt küsiti dokumenti mõnevõrra sagedamini kui poistelt.
Sõnum, mis meenutab dokumendi näitamise kohustust ja palub alla 30-aastastel klientidel end dokumendi näitamiseks valmis panna, on nähtaval kassatsoonis enne ostu sooritamist, osades kauplustes ka alkoholi müügialal. Teavituskampaaniaga on liitunud: ETK, Rimi, Tallinna Kaubamaja, Selver, Prisma Peremarket, ABC Supermarkets, Maxima ja Keila TÜ kauplused.

Sotsiaalminister tunnustas Heategija 2013 laureaate

Esmaspäeval, 03. juunil kell 15:00 andsid Rotermanni Prooviveskis (US Art kunstigalerii, Roseni 8) sotsiaalminister Taavi Rõivas, Heategevusfondi Dharma juhatuse liige Malle Eenmaa ja MTÜ Lastekaitse Liit president Loone Ots üle klaasist tänumeened Heategija 2013 laureaatidele.

Heategija 2013 algatuse kutsusid ellu Heategevusfond Dharma ja MTÜ Lastekaitse Liit. Aprilli lõpust mai alguseni sai üle Eesti teavitada neist inimestest, kes panustavad igapäevaselt laste heaolusse – nii neist, kes täidavad oma tööülesandeid erilise innu ja südamlikkusega kui ka neist, kes teevad häid tegusid oma vabast ajast muude tegevuste kõrvalt. Kahe nädala jooksul laekus 46 laureaati, kellest Heategevusfond Dharma, MTÜ Lastekaitse Liit ja Sotsiaalministeerium valisid välja kümme silmapaistvamat.

Sotsiaalminister Taavi Rõivas ütles tänumeeneid üle andes, et tal on väga hea meel nähes nii palju heategijaid. „Tänu nendele inimestele oleme me ühiskonnana tugevamad,“ rõhutas Rõivas.

Heategevusfond Dharma asutaja Urmas Sõõrumaa rääkkis tunnustuse vajalikkusest: “Majanduskriisis on kõige rohkem kannatanud lapsed ja sellepärast oleme oma heategevusfondis võtnud südameasjaks nende abistamise. Teeme seda koostöös inimestega, kes üle kogu Eesti märkavad ja aitavad lapsi, kuid keda kahjuks selle eest veel piisavalt ei tunnustata.”

Ka Lastekaitse Liidu president Loone Otsa sõnul on inimestes palju headust, mida teada ja märgata – on ju panus laste heaks panus tugevasse ja turvalisse tulevikku. “See on igaühele võimalus ja meie kõigi vaba valik, mida aga saab ja tuleb järjepidevalt ühiskonnas väärtusena kasvatada,” ütles Loone Ots.

Heategija 2013 laureaadid:

Inge Ojala-Pihlaja

Antti Lääts

Desiree Reva

Svetlana Podtsepajeva

Gert Tiivas

Merle Paat

Iivi Kallaste

Helga Kamõšnikova

Mare Kangur

Jane Snaith

Tänumeened kujundasid Laura Tärn ja Marko Pikkat.

Kaheksa Euroopa riigi harrastusfotograafid lihvivad oskusi Eesti parimate loodusfotograafide käe all

Täna, 6.juunil algab 7-päevane rahvusvaheline loodusfotograafia meistriklassi kursus “Photography in promotion and preservation of natural heritage”, kus osalevad 19 harrastusfotograafi kaheksast erinevast Euroopa riigist. Kursuse korraldajaks on Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus ning koolitajateks oma ala ühed parimad asjatundjad Eestis – Arne Ader ja Urmas Tartes. Suur osa programmi tegevustest viiakse läbi Elva puhkepiirkonnas, aga ka Soomaal, Alam-Pedjal ja Võrtsjärve ümbruses.

Programmi raames läbitakse loodusfotograafia spetsiifikast lähtuv teoreetiline osa, kuid suure osa planeeritud tegevustest moodustab praktiseerimine looduses. Kavas on pakkuda osalejaile unustamatuid looduspilte erinevatelt Eesti kaitsealadelt, tutvustada lisaks loodusele ka Eesti kultuurilugu ja elu-olu ning edendada koostöösidemeid erinevates riikides tegutsevate harrastusfotograafide vahel.

“See on suurepärane võimalus näha Eesti loodust uue nurga alt ja mujalt tulnud loodushuviliste silmade läbi”, sõnab Arne Ader. “Oluline on ka Eesti fotograafide kogemuste ja oskuste jagamine, sest Eesti tipptegijad on ka maailma mõistes tipptasemel”, lisab Urmas Tartes omalt poolt.

Põnevat ettevõtmist toetab Grundtvigi elukestva õppe programm, mille eesmärkideks on: täiskasvanud õppijate ja täiskasvanute koolitajate koostöö edendamine partneritega teistest Euroopa riikidest, täiskasvanute õppimisvõimaluste laiendamine ning täiskasvanuhariduse kvaliteedi tõstmine ja populaarsuse suurendamine Euroopas.

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus tegutseb aastast 1999 ja ühe olulise tegevussuunana pakub erinevaid loodushariduslikke õppeprogramme ja koolitusi. Mitmepäevast rahvusvahelist koolitust korraldatakse aga esmakordselt. “Meil on rõõm, et viimaks on sihtasutusel olemas koht, kus selliseid sündmusi korraldada, Vapramäe loodusmaja, mis võimaldab samalaadseid ettevõtmisi kavandada ka tulevikus”, sõnab sihtasutuse juhataja Gea Järvela. “Huvi kursuse vastu oli väga suur, tähtajaks saime enam kui 150 sooviavaldust 18-le kohale”.

Lisainfo: Kärt Leppik, VVV SA projektijuht, tel: 56952950, kartleppik@gmail.com

Rohkem infot Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutuse tegemistest: www.vvvs.ee

Silver Sepp ja Kristiina Ehin kutsuvad loomelaevale

Silveri debüütplaat “Mis asi see on?” ja Kristiina “Paleontoloogi Päevaraamat” on valmis saanud kevadpurjetamiseks mööda kruusateid, rohumaid ja jõekäänakuid. “Loomelaev” on trubaduurlik plaadiesitluskontsert fantaasiapillidega, lugude jutustamine täis poeetilisi väljakaevamisi, ettearvamatu lõkkeäärne vabalava saabuvas polaaröös. Tuleb üllatuskülalisi lähedalt ja kaugelt ning vabalava on avatud kõigile.

Kui Su südame sahtlitesse on kogunenud loomingut, mida võiksid ka teistega jagada, olgu see pilt, jutt, laul, mõte, luuletus või mis iganes, siis tea, et “Loomelaeva” vabalava ootab Sind väga! Varu aega, et pärast kontserti teiste
vabalavaliste ja kuulajatega üllatuslikke etteasteid pidi hommiku poole kulgeda.

“Talvel helistuudios ja kirjutuslaua taga hakkasime unistama aasta kõige lõhnavamast ja rohelisemast eeljaanipäeva-aegsest rännakust, mis oleks täis laule ja lugusid ning kaasmaalasi, kellega oleme ühte ja sedasama talve jaganud ja keda ühendab seesama kevadtung, mis viib meid nelja seina vahelt väja loodusesse talvel valminud loomingut jagama. Seda kaheksa peatuspaigaga retke kutsume “Loomelaevaks”, sest meile kingiti talvel üks vana paadipuri, mille heiskasime elutuppa ning mille all hakkasime suvisest kontsert-retkest unistama. Nüüd heiskame purje igas peatuspaigas ja kutsume kõiki Loomelaevale, et koos silmapiiride poole purjetada.”

Kohtumiseni!
Silver ja Kristiina

Vaata “Loomelaeva” ajakava
Loe edasi: Silver Sepp ja Kristiina Ehin kutsuvad loomelaevale

Hiiumaa hüljatud loomade eest hoolitsemine pole ainult Kuulikodu asi

Ei teagi, kas olla pettunud, imestunud või isegi vihane, aga inimlikuks Hiiumaal (veel paljudes paikades on samamoodi, aga see pole vabandus) hüljatud lemmikloomade aitamise süsteemi pidada ei saa. Õigemini pole süsteemi, on vaid mittetulundusühing Kuulikodu, mis teeb sõna otses mõttes tööd ööl ja päeval ning on aastaid üksi võidelnud Hiiumaa vallavaeste ehk hüljatud loomade eest.

Võiksin siin loetleda üles saare omavalitsuste sotsiaalkulutused inimestele, aga see on numbripuru eelarvepaberil. Kuiv numbripuru. Kulutused hüljatud loomade eest hoolitsemisele on aga veel kuivem number – sisuliselt 0.

Sotsiaalkulutused inimestele ei tähenda ainult raha. See tähendab ka sotsiaaltöötajate tõsist tööd: abivajajate juures kodus käimist, niisama rääkimist, käehoidmist, maailmaasjade üle arutamist, vajaduste ärakuulamist ja kaasaelamist, mõne muu abistaja leidmist, hooldaja kutsumist, poeskäimise korraldamist… See on raske töö ja selle eest makstav palk pole kindlasti piisav. Aga seda makstakse, ja makstakse ka inimestele sotsiaalabiraha, et nad hakkama saaksid. Sest need on inimesed, elavad olevused meie keskel.

Iga vald hoolitseb oma vaeste eest. See on nii loomulik, et kui seda ei tehtaks… Polegi mõtet arutada, mis siis oleks, kui seda poleks. Nii lihtsalt on. Hiiumaal on aga üks inimene (küll koos vabatahtlike abilistega, aga see ei loe), kes hoolitseb aastas sadade loomade eest. Nõustab, sõidab oma autoga teise saareotsa loomadele järele, korraldab nende ravi, toidab, kasib, silitab, räägib. Ja see pole omavalitsuste silmis just kui midagi.

Unustatakse ära, et Kuulikodu ja Kadri Taperson teevad seda teiste inimeste eest. Tänu Kuulikodu tegutsemisele saavad omavalitsused ja paljud Hiiumaa elanikud elada mugavustsoonis. Kui Kuulikodu poleks, oleksid omavalitsused sunnitud sugugi mitte väikese hüljatud lemmikloomade probleemiga ise tegelema ja ka raha kulutama. Praeguses mugavustsoonis on aga lihtne jätta see tegemata ja lasta Kuulikodul omapäi ning “ju ta kuidagi hakkama saab” tegutseda. Loe edasi: Hiiumaa hüljatud loomade eest hoolitsemine pole ainult Kuulikodu asi