Regionaalministri välja pakutud haldusreformil toetajaid kaks korda rohkem kui vastaseid

haldusreform1Turu-uuringute AS viis maikuus regionaalministri tellimusel läbi küsitluse haldusreformi teemal. Tulemustest selgus, et regionaalministri poolt välja pakutud reformi sisul ja selle elluviimise plaanil on toetajaid tunduvalt rohkem kui vastaseid.

Turu-Uuringute AS tegevjuhi Tõnis Stambergi sõnul oli nende inimeste hulgas, kes reformi kohta mingit arvamust omasid, regionaalministri välja käidud reformiplaani toetajaid 69% ja neid, kes ei nõustu, 31%. Neljandik vastanuist ei osanud oma seisukohta öelda.

Lisaks küsiti inimestelt, kuidas nad suhtuvad välja pakutud reformi elluviimise protseduuri, kus omavalitsused nimetavad ise piirkonna tõmbekeskused ja valivad kellega ühineda ning Riigikogu annab ette ühinemiste lõpptähtaja. Selle küsimuse puhul oli arvamust omanud vastajatest protseduuri suhtes toetajaid 66%. Arvamust ei omanud 29% vastanutest.

Stambergi sõnul oli uuringu tulemusi vaadates rõõmustav see, et maapiirkondades ja väikestes asulates on neid inimesi, kes antud temaatika osas oma kindlat arvamust omavad, rohkem kui 85%. „See näitab seda, et antud temaatikat ja eelseisvaid muutusi on uuritud ja nende mõjusid ja vajalikkust teadvustatud. Nende inimeste seas, kes hetkel valitud tee puhul enda arvamust ei avaldanud või suhtusid antud teemasse ükskõikselt, olid põhiliselt just suurte linnade elanikud ja mitte-eestlased,“ selgitas Stamberg. Loe edasi: Regionaalministri välja pakutud haldusreformil toetajaid kaks korda rohkem kui vastaseid

Uus märgis toob esile suurema lihasisaldusega vorstitooted

lihamärgisPõllumajandusministeerium töötas välja vabatahtliku lisamärgistuse keeduvorstidele, viineritele ja sardellidele, mis aitab kõrgema lihasisaldusega tooted paremini esile tuua. Märki võivad lihatööstused tulevikus kasutada vähemalt 60% lihasisaldusega vorstitoodete puhul.

„Kõigil vorstitoodete pakenditel on info lihasisalduse protsendi kohta olemas ka praegu, kuid lisamärgis toob selle tarbija jaoks selgemalt ja pakendil paremini leitavalt esile,“ ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.

Lihatööstused saavad märki tulevikus kasutada keeduvorstidel, viineritel ja sardellidel, mille lihasisaldus on vähemalt 60% ja mis ei sisalda lihamassi. „Märgil tuuakse välja iga konkreetse toote lihasisalduse protsent,“ selgitas Kevvai. Märgi kasutamine on lihatööstustele vabatahtlik. Loe edasi: Uus märgis toob esile suurema lihasisaldusega vorstitooted

Valmis toidu- ja terviseteemaline käsiraamat õpetajatele

käsiraamatTartu Ülikooli loodusmuuseumil on valminud käsiraamat, mis jagab soovitusi ja ideid, kuidas käsitleda põhikoolis ja gümnaasiumis lõimitult toidu-, tervise- ja keskkonnateemasid.

Käsiraamatus keskendutakse erinevatele teemadele nagu saasteained toidus; toidu olelusring ja keskkonnamõju; toidu, tervise ja keskkonnaga seotud mõistlike valikute tegemine ning Läänemeri ja toidu tootmine. Õppematerjal sisaldab juhendeid õpetajale ning töölehti ja rühmatööülesandeid õpilastele.

Külli Relve koostatud materjal „Läänemere keskkond, toit ja tervis: harjumustest teadlikkuseni. Õpetaja käsiraamat“ on vabalt allalaetav siit. Käsiraamat põhineb loodusmuuseumi koostatud toidu- ja keskkonnateemalistel veebirakendustel, mis on kättesaadavad projekti FOODWEB veebilehel.

Käesoleva aasta augustis ja septembris toimuvad Tartus ja Pärnus õpetajatele ka valminud õppevahendeid tutvustavad seminarid.

Õppematerjalid loodi projekti „FOODWEB – Läänemere keskkond, toit ja tervis: harjumustest teadlikkuseni“ raames. Projekti kaasrahastab ERDF (Euroopa Regionaalarengu Fond) läbi Kesk-Läänemere INTERREG IV A 2007-2013 programmi.

Allikas: Tartu Ülikooli loodusmuuseum

Noored korraldavad külaskäike nii Hiiumaalt Vastseliinasse kui Nursist Toilasse

Juunis alustavad noored reise üle Eesti, et külastada eakaaslasi ja avastada kohalikke väärispaiku. Projekti “Noored ja ääred” raames luuakse ühiselt reisijuht Eestimaa vaatamisväärsustest läbi noorte silmade ning genereeritakse ideid ja tegevusi, kuidas Eesti 100. juubelit tähistada.

“Noored ja ääred” projektis osalemiseks pidid noored omaalgatuslikult välja valima sihtkoha ning koos vastuvõtvate eakaaslastega leppima kokku kohapealse tegevuse. Näiteks toimub kohtumine Vastseliinas, kus Hiiumaa noortele tutvustatakse seto kultuuri ja õpetatakse võro keelt, Nursist pärit noored külastavad Narva linnust ja Toila vallas asuvaid riigikaitsega seotud objekte; Lõuna-Eestist asuvad teele Lasva valla noored, kes külastavad koos Leisi valla noortega Saaremaa laulupidu; Kurtna ja Karksi-Nuia noored hakkavad lisaks kohalike vaatamisväärsustega tutvumisele ka üheskoos kokkama.

“Noored ja ääred” ettevõtmist koordineerib Eesti Noorsootöö Keskus, mille direktor Edgar Schlümmer selgitas, et projekti üheks eesmärgiks on toetada noorte omaalgatust ja ettevõtlikust. “Noortelt arvamuse küsimine ja noorte kaasamine neid puudutavate tegevuste kavandamisse ja teostamisse on äärmiselt oluline. See on nende jaoks väga väärtuslik kogemus,” ütles Schlümmer.

Igas osalevas grupis on vähemalt üks noor, kes jäädvustab toimuvat teksti-, pildi- ja videomaterjali näol, mille põhjal koostatakse Eesti vaatamisväärsuste reisijuht noortele. Kõiki noortegruppe saadab noorsootöötaja. 

Ettevõtmine “Noored ja ääred” on ellu kutsutud Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva-aasta raames, mille fookuses on lapsed ja noored. “Noored ja ääred” uus taotluste esitamise voor avaneb sügisel. 

Projekti “Noored ja ääred” täiendav info: www.facebook.com/nooredaared

Heategevusfondid viivad teatrietendused Eestimaa haiglatesse

Foto: Ardo Kaljuvee

Heategevusfondid Aitan Lapsi ja Minu Unistuste Päev sõlmisid koostööleppe, mille alusel jõuab erinevates Eesti haiglates ja kliinikutes viibivate lasteni käesoleva aasta jooksul 23 teatrietendust ja mitmeid teisi kultuuriüritusi.

SA Aitan Lapsi, mille eesmärk on kultuurielamuste pakkumine vähekindlustatud lastele, on tänaseks tegutsenud kaks aastat ning viinud teatritesse enam kui 27 000 last. Eelmisel aastal saadud Kultuurkapitali aastapreemiaga otsustati toetada heategevusfondi Minu Unistuste Päev 7000 euroga, et viia teater haigete lasteni ja jätkata heategevusfondide koostööd. SA Minu Unistuste Päev toetab ettevõtmist 1400 euroga.

“Kultuurkapital tunnustas eelmisel aastal enim silma paistnud kultuuri tipptegijad ning kaheksa aastapreemia saajate hulka arvati ka Heategevusfond Aitan Lapsi. Aastapreemia 7000 eurot kasutataksegi täies ulatuses haigetele lastele teatrielamuste pakkumiseks. Haiglates esinevad teatrid parandavad kasvõi natukene haigete laste meeleolu ning on seeläbi abiks ka nende paranemisele,” ütles Aitan Lapsi SA nõukogu liige Rauno Raal.

Loe edasi: Heategevusfondid viivad teatrietendused Eestimaa haiglatesse

LÄÄMI KAEMI, MIS PAISTUS! LÄÄMI KULLÕMI, MIS KUULUS!

ContraUma Pido algusLaupäeval peeti Võru Kubijal maha III Uma Pido, Vana Võromaa kihelkondade rahvalaulude laulmine 3800 laulja poolt, mille kohta ütles pidu nautiv Riigikogu liige Ülo Tulik, et see on hästi organiseeritud ja jätkusuutlik sündmus. Vana Võromaa (8 Lõuna-Eesti kihelkonda: Hargla, Rõuge, Karula, Vastseliina, Kanepi, Urvaste, Põlva ja Räpina) ühtsust rõhutab peo vahelduv organiseerimine Põlva ja Võru keskuste vahel. Esimene Uma Pido toimus 2008.a Võrus, teine 2010.a Põlvas, tänavune jälle Võrus.

Tõepoolest, ilm oli imeilus, peotuju ja lusti jagus nii männimetsalisse Kubijale kui ka Võru linna Keriguplatsi laadale. Keskpäevaks jõudis pikalt Vana Võromaa lippu tutvustavalt jooksult kohale Contra koos saatjaskonnaga. Küsimusele, millised olid põnevamad hetked, vastas Contra, et neid oli palju. Näiteks Setomaal korraldatud lipuvalve, Põlvasse sisenemine ja jooks auto järel, mille pakiruumis mängis lõõtsamees ning kuna hõivatud oli terve sõidurida Kesk tänaval, tekkis saatjaskonnaks ka pikk autorivi. Meeldiv oli, kui omavalitsuste piiride ületamisel ühe omavalitsuse esindajad saatsid ära ja teise omad võtsid vastu. Krootuse kooli õpilased saatsid Ihamarru, mõnel pool sai lapsekäru lükatud ja nauditud vestlust üle 70aastase kaasajooksjaga.

Tarmo Tagamets, III Uma Peo lavastaja, on leidnud peo mõtestamiseks mitmeid huvitavaid kujundeid. Näiteks pidi iga koor kaasa tooma oma kodupaiga kivi ja pudeliga vee. Oma pöördumises laulurahva poole soovitab lavastaja muuhulgas leida endale näiteks Võhandu madalas vees üks väega kivi ning sellel istet võtta ning mõelda, kas minul, minu lähedastel ja rahval on kiiret. Ja et äkki on parem olla seesama kivi, mille peal istud, ja hoida kinni kohast, kuhu kuulud.

Kivid ja tünnid Võromaa eri kohtade veega lava ees – nii algab mudilas- ja lastekooride eestvõttel hümniga sissejuhatatud võrokeelne ja võromeelne pido. Kivi veega pühitsetud, lipp õnnistatud, jätkavad lastekoorid oma lauludega. Järgnevad mees-, nais-, sega- ja ühendkoorid. Kaasa löövad nn konnakoorid, kes võrokeelsed laulud endale kenasti selgeks õppinud.

Kaege perrä, ku illos om tan ellä:

Võromaa mi mõtsu, mäkiga.

Veere pääl, olla tan om hää!

Uma kiil ja midägi om viil…

(Aapo Ilvese sõnad)

Kooride vaheldumise ajal naerutasid rahvast Põlvamaalt pärit Laheda mutid.

Pido lõppes võimsa Pikse palvõga, mille sõnad on Ain Kaalepi ja Johann Gutslaffi perrä säädnü Tarmo Tagamets. Piksepalvõ om joudnu mi mano kaugu ao takast ja kõnõlõs tuust, midä Pühajõõ veeren elävä inemise usksõva. Usuti, et pühän jõõn eläs Pikne, kiä tege ilma. Jõkõ pidi avvustama ja hoitma.

Tänasesse päeva ülekantuna olkõ naidõ sõnnu ütlemine mi jaos ku palvõ mi keele ja meele, mi maa ja rahva iist!

Pühä Pikne! Hoia meid, mii rahvast, mii jõudu. Hoia meid!

Aado Kuhlap

päevatoimetaja

www,kylauudis.ee

Loopealsete taastamise infopäevad Muhus ja Saaremaal

Toimumisaeg: 04.06.2013–07.06.2013

Toimumiskoht: Muhu ja Saaremaa

KUTSE LOOPEALSETE TAASTAMISE INFOPÄEVADELE SAAREMAAL JA MUHUS

Olete oodatud Eesti Maaülikooli, Keskkonnaameti, Pärandkoosluste Kaitse Ühingu ja Tartu Ülikooli korraldatavale infopäevale:

  • 4. juuni kell 16.00 Muhu lasteaia saalis- Kesselaiu, Lõetsa ja Nõmmküla-Üügu piirkonnad
  • 5. juuni kell 16.00 Muhu lasteaia saalis- Paenase, Koguva igaküla, Simisti- Võiküla piirkonnad
  • 6. juuni kell 16.00 Keskkonnaameti Kuressaare kontori saalis- Neeme, Kõruse ja Atla-Eeriksaare ja Türju piirkonnad
  • 7. juuni kell 16.00 Keskkonnaameti Kuressaare kontori saalis- Lõu, Vanamõisa- Suure-Rootsi, Ilpla, Kingli-Laasu-Asva ja Kahtla-Kübassaare piirkonnad

Päevaplaanis on kavandatava loopealsete taastamise projekti tutvustus, küsimustele vastamine ja arutelu.
Maaomanikud saavad anda kirjalikult oma seisukoha loopealsete taastamise osas nende kinnistutel või varasemat otsust muuta.

Täpsustame taastamisele minevate looalade, tarade, läbipääsude, varjualuste, juurdepääsuteede jms asukohti vastavalt maaomanike ettepanekutele.

Kohale on oodatud maaomanikud, kohalikud elanikud, loomakasvatajad, taastamiseks sobiliku tehnika omanikud, ettevõtjad ja teised asjast huvitatud isikud.

Info:
Keskkonnaamet
Annely Reinloo
annely.reinloo@keskkonnaamet.ee
mob 511 6738

31.aprillil toimus Liikumise Kodukant Üldkogu

Juhatuse esimees Liina Saar, tegevjuht Kaie Toobal ja raamatupidaja Anne-Ly
Aalde andisid koosolijatele ülevaate eelmise aasta tegevustest,
töötulemustest ja tulude-kulude arvestusest. Otsused majandusaastaaruande ja
2013. aasta eelarve kinnitamiseks võeti vastu üksmeelselt.

Viimase päevakorrapunktina oli kavas juhatuse koosseisu määramine. Eelnevalt
esitatud 8 kandidaati tutvustasid ennast, oma kompetentsi ja seda, mis on
juhtimise tulemus Liikumises Kodukant kolme aasta pärast. Peale
tutvustusringi toimus juhatuse liikmete valimine salajasel hääletusel.

Viis enim häälisaanud kandidaadid olid: Tõnu Leitsmaa, Liia Lust, Anneli
Kana, Urmas Kristal ja Krista Habakukk, kes moodustavad nüüd Liikumise
Kodukant juhatuse koosseisu.

Liikmed kinnitasid juhatuse koosseisu ja juhatusele anti volitused
järgmiseks kolmeks aastaks. Valitud juhatuse esimeseks suuremaks ülesandeks
on organisatsiooni uue strateegia koostamine perioodiks 2014-2020. Edu,
pealehakkamist ja järjepidevust neile!

Organisatsioon tänas oma senist juhatust tehtud töö eest. Esimees Liina
Saarele anti üle Kodukandi märk ja tänukiri kauaaegse organisatsiooni
juhtimise ja panuse eest rahvusvahelisse tegevusse. Juhatuse liikmeid Margus
Vainu ja Kaie Toobalit tänati tänukirja ja Kodukandi meenega.
Kaie Toobal
Liikumine Kodukant tegevjuht

Riik hukkub, kui lapsed on vaesed

logoTäna, rahvusvahelisel lastekaitsepäeval, pöördub MTÜ Lastekaitse Liit üleskutsetega valitsusorganisatsioonide poole.

Rahvaloenduse andmeil elas 2012. aasta alguses Eestis 246 346 kuni 18aastast last. Nende osa rahvastikust oli pisut üle 18%.

MTÜ Lastekaitse Liit pöördub Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja kohalike omavalitsuste poole üleskutsega. Palume otsustavate reaalsete sammudega leevendada laste vaesust ja sellega kaasnevat ebavõrdsust ning tõrjutust. Kui lapse heaolu on ohus ja perekond ei suuda mis tahes põhjusel ohtu tõrjuda, peab tulevast kodanikku aitama mitte vähese jõuga vabatahtlik lastekaitsja või ülekoormatud sotsiaaltöötaja, vaid lapse praeguse ja tulevase kodumaa ehk riigi teadlik, süsteemne ja tõhusalt toimiv lastekaitsepoliitika. Selleks peab järgmise aasta riigieelarvet koostades laps olema prioriteet.

Riiklikul tasemel tuleb tagada tasuta igapäevane tervislik soe lõuna kõikidele lastele nii lastehoius kui lasteaias, samuti kõigil üldhariduskooli astmetel ning kutseõppeasutustes. Kindlustada tuleb kõige haavatavamate ja negatiivsete sotsiaalsete kogemustega laste pikaajaline tervistav suvepuhkus lastelaagri programmides, samuti nende laste psühhiaatriline ravi ja rehabilitatsioon. Jätkuma peab ennetustöö ja selle lapsekeskse sisu kujundamine. Suurendama peab riikliku perepoliitika valdkonna kulutuste tasuvust ja kulutõhusust, nagu kinnitab ka Euroopa Komisjoni arvamus „Eesti riigi stabiilsusprogrammi 2012–2017“ kohta.

Praegu on esmatähtis tagada igale lapsele ja tema perele inimväärne elu ülalpool vaesuspiiri. Suunates tulevased ühiskonnaliikmed, pea viiendiku Eesti rahvast varakult elu ääremaile, hukutame täna tahtlikult homse Eesti riigi.

MTÜ Lastekaitse Liit missioon on aidata kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele. MTÜ Lastekaitse Liit ühendab liikmeskonna kaudu 34 organisatsiooni üle Eesti.

 

Sikk otsib kollektsionääre

Otsime kogu Eestist kogujaid, kultuuripärandi talletajaid ja pakume neile ajaleheveergudel näitusepaika.

Alates 3. juunist annab Eesti Päevaleht (EPL) igal esmapäeval ühele tublile kollektsionäärile harukordse võimaluse korraldada Eesti Päevalehe veergudel oma kollektsiooni parimate palade näituse.

Nii kogu suve. Igal uuel esmaspäeval on meie ees leheveergudel, EPL-i online-versioonis ja digilehes Eesti Päevalehe suvenäitus, ühe tubli inimese kollektsiooni pärlid. Sild üle sümbolite püsimise ja hoidmise, mälu ja kultuurilise järjepidevuse alus. Pärandiaastal eriti tähtis. Nii kolmteist korda järjest.

Laiemas plaanis on selle sarja sünni ämmaemandaks legendaarne  õllesiltide koguja Benno Viirandi, kes käimas juba kaheksandat elukümnendit. Kui teda kuue aasta eest kodus Mustlas väisasin, tundsin huvi, millal siis koduvalla rahvas on näitusel saanud näha unikaalsemaid taieseid ta õllepudelisiltide kollektsioonist, kus mitusada tuhat säilikut? Vastuseks oli vaikus. Vald ei pidanud seda vajalikuks ega võimalikuks.

Nii ongi Eesti Päevalehe suvenäituse sünni ajendiks just need tublid kogujad, pärandi talletajad, keda pole senini tahetud tähele panna.

Andke kogujatest teada!

Nüüd palungi seoses Eesti Päevalehe suvenäituse sarjaga ka tublide lugejate abi. Olge head, teatage mulle oma naabruse, oma küla, valla, linna, maakonna tublidest kogujatest, eriliste ning enneolematute kollektsioonide loojatest. Eriti nendest, kes kas liigse tagasihoidlikkuse või võimaluste puudumise tõttu on jäänud suurema tähelepanuta. Loe edasi: Sikk otsib kollektsionääre

Ida-Eesti grillimeistriks sai Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse võistkond

Grillfest Jõhvis selle aasta mais. Foto: erakogu
Grillfest Jõhvis selle aasta mais. Foto: erakogu

Laupäeval, 25. mail peeti Jõhvi keskväljakul Ida-Eesti meistrivõistlused grillimises ­ Grillfest 2013 raames. Piirkondliku võistluse võitis ning Ida-Eesti grillimeistriks tuli Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse barbeque-võistkond (IVKHK BBQ).

Jõhvi võistlusel osales üheksa võistkonda: Alutaguse Malev, Grilliministeerium, Grillisemud (Jõgeva), Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse BBQ, Jõhvi Vallavalitsus, Roger Vinni, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (Ida-Virumaa), Tõrvandi Peomaja ja Virukad. Kõik võistkonnad küpsetasid võistlusroogasid Rakvere searibi, Talleggi kanatiibade ja Kaupmehe fantaasiavoorus.

Grillivõistlusi hindasid kümme kohtunikku. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse BBQ võitis esikohad searibi- ja fantaasiavoorus ning kanatiibade voorus 3. koha. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse BBQ-võistkonda kuulusid: Indrek Kõverik (kapten), Anna Alasoo, Dmitri Filippov, Siim Parts, Ene Valgemäe ning tööandjate esindajana Mihkel Luus Vanameistri Pubist. Võistluste korraldajateks olid Eesti Grilliliit ja Jõhvi Vallavalitsus.

Piirkondlike võistluste võitjad osalevad Pärnus 7.-8. juunini toimuvatel Hea Toidu Festivali-Grillfest lõppvõistlustel. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus läheb Pärnus võistlustulle nii õpilaste kui täiskasvanute võistkonnaga.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus (IVKHK) on suurim Ida-Virumaa kutseõppeasutus, kus õpib keskmiselt 1200 õpilast ja töötab 130 inimest.

Pikakannul toimub kandle valmistamise koolitus

10.-14. juunil toimub Pikakannul kandle valmistamise koolitus. Kandlemeister Mihkel Soon õpetab algusest lõpuni valmistama väikekannelt.

Soovi korral võib kaasa võtta oma materjali – ükskõik mis puupaku, peaasi, et on kuiv (seisnud vähemalt kaks aastat kuivas) ning ilma pragudeta. Väikekandle suurus on ca 80 x 25 cm. Käsitööriistadest võib kaasa võtta kumerpeitli ja lapikpeitli ning võimalusel käsihöövli.

Koolituspäevad kestavad kella 10 – 18.

Osalustasu on 35 eurot ja sisaldab lõunasööki, kohvi ja teed.

Soovi korral on võimalus majutuseks. Info tel 5028783, registreerimiseks saada kiri info@pikakannu.ee.

Otepääl toimub perepäev

Eelmise aasta perepäev Otepää keskväljakul. Foto: Monika Otrokova
Eelmise aasta perepäev Otepää keskväljakul. Foto: Monika Otrokova

Laupäeval, 1.juunil, kell 11.00-14.00 toimub Otepää Kultuurikeskuse pargis kevad-suvine perepäev. Kell 17.00 algab Kultuurikeskuses kitarrikontsert.

Otepää Avatud Noortekeskuse juhataja Jana Rohumets ütles, et sellel aastal on perepäeval kavas lastele erinevad mängud, näomaalingud, oma oskusi saab proovile panna batuudil. “Täiskasvanud saavad võistelda nii jõus, kui ka osavuses, võistluste vahepeal saab aga nautida erinevaid tantsuetteasteid.”

Kell 17.00 on Otepää Kultuurikeskuses kitarrikontsert, kus esinevad H.Elleri nimelise muusikakooli kitarriõpilased. Kontsert on tasuta.

Perepäeva korraldavad Otepää ANK ja Otepää Kultuurikeskus, toetab Otepää vald, Kultuurkapitali Valgamaa Ekspertgrupp. Perepäeva kohvikut peab kohvik-restoran l.u.m.i.

Rattaga Teise-Eestisse

Kristel Vilbaste
Kristel Vilbaste

Iga kord kui rohelised ratturid mõnd maakonda avastama lähevad tekkib minus ärevus – tahaks ka. Ära autoroolist ja kiirustamisest, õrnroheluse rüppe üheskoos nendega, kes sellest hoolivad ja huvituvad.

Tegelikult meeldib mulle ka lihtsalt rattaga sõita. Tunne, kui tuul kõrvus tuhiseb ja lõoke kõrgel peakohal lõõrib, on vabadusetunne. Tundub, et kahe ümmarguse ratta seljas võib vuhiseda muidu nii kättesaamatutesse kaugustesse, leidma seda, mis hinges kripeldab.

Oma esimese päris enda jalgratta sain tegelikult alles hiljuti, kaks aastat tagasi pärast üht väsitavat koolitust, kui tundsin, et pean end vabaks sõitma. Lapsepõlves pidin esialgu leppima vanema venna ratastega, aga need olid… jah enamasti juba kas ribadeks sõidetud või oli sealt mõnd „juppi“ vaja olnud, nii õppisingi korralikult rattaga sõitma alles umbes 9-aastaselt, kui ulatusin ema ratta lenkstangini. Seda ratast võis alati võtta ja sellega sai põhjalikult avastatud kõik kodulähedased salaurkad umbes 15 kilomeetri kaugusel. Vahel siiski sai sõitu tehtud ka isa veneaegse meesterattaga ja ma ei kujuta siiani ette, kes õpetas sellega sõitma „pulga alt“ ja kuidas see üldse võimalik on.

Igal juhul tegi ratas minu lapsepõlves kõik kohad kättesaadavaks. Hiljem, ülikooli ajal, ma rattaga peaaegu ei sõitnud ja mingi vahe tuli sisse ka hiljem. Küll vaatasin ikka ja jälle neid Roheliste rattaretkede kuulutusi ja unistasin kaasa minna. Aga ratast ju polnud, saan enda vabanduseks öelda 🙂 Loe edasi: Rattaga Teise-Eestisse

Pühapäeval toimub Jaanipeebu kitarrikooli kevadkontsert ja valla noorte tänuüritus

26. mail algusega kell 16 toimub Rõuge Avatud Noortekeskuse juures Jaanipeebu kitarrikooli kevadkontsert ja Rõuge valla noorte tänuüritus. Samal päeval kell 12 on huvilistel võimalik osaleda kitarrimängu õpitoas, mida juhendab Madis Arvisto.

NB! Vihmase ilma korral toimub üritus Rõuge rahvamajas.

Lisainfo: raugeank@gmail.com või telefonil 5340 3309.

Üritust toetab: Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, Rõuge Vallavalitsus, Võru Maavalitsuse Avatud Noortekeskuste programm.

Hang’i maagia kolmes lossis

Hang Masive_Storia_vasakult all Peter Wickström_Markus Johansson_ üleval Craig Rainbo Ninja_Victoria Grebezs_Danny CuddKolmel varasuvisel õhtul, kolmes vanas lossis saab nautida haruldase ja ainulaadse hang’i maagilist kõla. 5. 7. ja 8. juunil  vastavalt siis Viljandi Kaevumäel, Haapsalu linnuse väikeses hoovis ja Padise kloostris viivad Hang Massive ja Storia koos sõpradega sind kaasakiskuvale rännakule läbi rütmide ja helide.

Sügisel Padise kloostris täismajale antud kontserdi ”Ühe lossi hääled …” esinejad on tagasi Eestis uue ja täiustatud kavaga. Hang Massive (UK/SWE) moodustavad aastal 2010 koos Hang’i mängma asunud  Danny Cudd ja Markus Johansson. Nende lugu ”Once again” on nüüdseks kogunud Youtube’s pea 3 miljonit vaatajat. Lisaks hang’ile on seekord neil kaasas ka cajon ja jembe. Storia(UK) ehk Victoria Grebezs  ühendab hangi hüpnootilised meloodiad ja taevalikuna kõlava vokaali muinasjutuliseks elamuseks. Victoria on üks väheseid hang’i mängivaid lauljad maailmas. Kogu muusikaelamuse aitavad põnevamaks muuta veel Peter Wickström(SWE) vokaali ja kitarriga, J Rokka(UK) tšellol ja Craig Rainbo Ninja(UK).

Hang, välimuselt ”ufogrilli” meenutav instrument on aastal 2000 Šveitsis Bernis ühe abielupaari poolt loodud metallist löökpill. Kõik hang’id valmistatakse siiani käsitsi ning selle tellimisjärjekord ulatub aastatesse. Hang’i mängitakse seda põlvedel hoides kätega ning erinevalt trummist võib liiga tugev ”löömine” selle heli moonutada.

Kontserdite algus igal pool kell 20, uksed avatakse tund enne algust. Kestvus üle 3 tunni. Piletid mai lõpuni soodushinnaga Piletilevi müügikohtades üle Eesti.

TÜ ajaloo muuseumist leitud hauakastist paljastus elusuuruses skelett

Foto: Andres Tennus/Tartu Ülikool
Foto: Andres Tennus/Tartu Ülikool

Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi fuajee remondi käigus leitud keskaegse hauakasti sügavustest paljastus meesterahvale kuuluv elusuuruses skelett. Toomkirikust pärit üksi asetsev hauakast ja surnu matmisviis viitavad väärika isiku matmispaigale.

Märtsikuus TÜ ajaloo muuseumi fuajee remondi käigus leitud hauakast on kõrge arheoloogilise väärtusega, kuna sedavõrd tervena säilinud keskaegset hauakasti pole Toomkirikust varem leitud. Pärast augu seest kindlustamist asusid arheoloogid hauakasti seest tühjaks kaevama. Kaevetööde käigus leiti umbes 1,8 m sügavusele maetud inimese skelett. Tartu ülikooli arheoloogia kabineti tehniku, luuarheoloogi Martin Malve jaoks oli leiu juures üllatuseks tervikliku luustiku säilimine: „Kuna Liivi sõja ajal keerasid vene sõdurid hauakastid segi, siis meil ei olnud väga suurt lootust leida tervet luustikku.“

Surnu oli asetatud laudkirstu, mis oli naeltega kokku löödud. „Surnu juurest me esemeid ei leidnud, küll aga hulgaliselt kirstust pärinevaid kirstunaelu ja veidike kõdupuitu, mille analüüsimisel loodame teada saada puuliigi, millest kirst tehti – selle järgi saame dateerida ka matuse,“ räägib Malve. „Hetkel võib öelda, et skelett pärineb 13.–15. sajandist, kui hauakast oli aktiivselt kasutuses matmiseks. Luustik kuulus mehele vanuses 40-50 aastat. Esialgse vaatluse järgi võib öelda, et hambad olid küllaltki vähe kulunud, oli näha eluajal väljalangenud hambaid ning hambakivi ja kaariest. Parema käe küünarvarreluu kaugeimas otsas oli eluajal paranenud luumurd, mis võis olla tekkinud kukkumisel kätt ette pannes,“ kirjeldab Malve leidu.

Luustik viiakse Tartu ülikooli arheoloogia inimluude hoidlasse edasisele analüüsimisele. TÜ ajaloo muuseumi direktori Mariann Raisma sõnul soovitakse leidu eksponeerida hiljemalt suve lõpuks.

Virge Tamme

Viljandis avati üle-eestiline koolinoorte kunstinäitus

Viljandi Linnagaleriis avati üle-eestiline koolinoorte uurimistöödel põhinev kunstinäitus “Elav, põnev ja kirev vaimne kultuuripärand”, mis võtab kokku õpilaste ja õpetajate viimase poole aasta töö oma kodu või kodukandi kultuuripärandiga.

Projekti koordinaatori Elle Lepiku sõnul on näituse eesmärgiks tõsta noorte teadlikkust nende endi vaimsest kultuuripärandist ja arendada seeläbi loomingulist mõtlemist. “Näiteks uurivad ja kujutavad Orissaare gümnaasiumi õpilased oma töös ö-häälikut kui saarlaste vaimset kultuuripärandit, aga Viljandi gümnaasiumi õpilase Elisabeth Toomi töö jutustab sellest, millist rolli on tema pere liikmete elus mänginud mootorrattad,” tõi Lepik näiteid. Näitusega tähistatakse kultuuripärandi aastat ja UNESCO kunstihariduse nädalat.

Üle-eestilisele näitusele valis iga kool ühe töö.

Näitus jääb Viljandis avatuks 20. juunini. Täpsem info projekti kohta on kättesaadav aadressil http://www.unesco.ee/projekt-elav-kirev-ja-ponev-vaimne-kultuuriparand/.

26. juunist 23. juulini on näitus Tallinnas Eksperimentaalgaleriis ja galeriis Aatrium.

Päästeliit korraldab kultuuripärandi aasta raames vanade päästealaste fotode ja filmide kogumise kampaania

Päästeliit korraldab kultuuripärandi aasta raames vanade päästealaste fotode ja filmide kogumise kampaania, mille eesmärgiks on säilitada tulevastele põlvedele fotodel ja filmilindil jäädvustatud mälestus vabatahtlike päästjate tegevusest nii sõjaeelsel, kui ka sõjajärgsel perioodil.

Koostöös Rannarahva Muuseumi ja Eesti Tuletõrjemuuseumiga tahetakse kokku koguda fotod ja muud salvestised vabatahtlikest pritsimeestest, merepäästejaamadest,-paatidest ja nende vabatahtlikest meeskondadest. Oodatud on pildid vabatahtliku päästega seotud naisseltsidest, puhkpilliorkestritest ja karskusliikumisest. Samuti ülesvõtted nõukogude võimu aegsest vabatahtlikust ja sõjaväestatud tuletõrjest. Kogutud materjal esitatakse ja säilitatakse Eesti Tuletõrjemuuseumis. Merepäästejaamu ja merepäästet puudutav osa antakse üle Rannarahva Muuseumile.  

Koopiad fotodest saatke palun aadressil Päästeliit Lõõtsa 4 Tallinn 11415. Elektroonilisel kujul olemasolev materjal saatke meiliaadressil kaido@paasteliit.ee Tekkivatele küsimustele saab vastuse Päästeliidu tegevjuhilt Kaido Taberlandilt telefonil 522 7987.  

Ants Raava

Jänedal kuulutati välja Eesti parimad maaparandusrajatised

kuivendatud_maade_paiknemineReedel kuulutati Jänedal toimunud maaparanduse infopäeval välja konkursi „Keskkonnasõbralik maaparandus” võitjad – võidud kolmes kategoorias läksid Pärnu-, Tartu- ja Jõgevamaale.
Parima põllu- või metsakuivenduse kategoorias võitis Leetva maaparandusühistu maaparandusehitiste rekonstrueerimine Pärnumaal (MTÜ Leetva

Maaparandus Leetval.
Maaparandus Pärnumaal.

Maaparandusühistu), parima üksikrajatise tiitli pälvis Madise veehoidla ja niisutussüsteem Tartumaal (Hortiteh OÜ) ning parima keskkonna- või vesiehitise kategooria võitis Loduga settebassein Viruvere-Räsna II rekonstrueerimise koosseisus Jõgevamaal (MTÜ Viruvere-Räsna MPÜ).
Konkursil hinnati Eesti maaelu arengukava (MAK) 2007–2013 meetme 1.8 “Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur” toetusega aastatel 2007-2012 korrastatud või ehitatud maaparandusrajatisi.
Loe lähemalt konkursi võitjate ja nominentide kohta:  http://www.maainfo.ee/index.php?article_id=3121&page=3265&action=article&
Karin Volmer

RMK kutsub matkasõpru juuni alguses teatripiknikule

teatripiknikRMK igasuvised üritustesarjad saavad tänavusel kultuuripärandi aastal järje teatripikniku näol. Seekordne matkaelamus on pikitud kolme erineva tegelaskujuga metsateel, tõelise teatrielamusega keset Kõrvemaa laant ning piknikuga, mida igaüks on teretulnud pidama.

RMK kutsub huvilisi teatripiknikule 8. ja 9. juunil. Matk teatriplatsile on umbes 3 kilomeetrit pikk. Tagasi tuleme lühemat, umbes 2-kilomeetrist rada pidi. Rajal tutvume eri vanuses metsadega ning teeme kolm kuni 20-minutist peatust, et nautida meile pakutavat näitemängu ja muusikat.

Tegelased metsateel on Ivan Orav (Andrus Vaarik), 1924. aasta rahandusminister Otto Strandman (Mait Malmsten) ja nõukogudeaegne metskonna partorg K. Rožin (Uku Uusberg), kes innustab töökaid käsi metsa istutama. Piknikupaigas näeme omaaegset Mati Undi lavastust „Helene, Marion ja Felix”, mis rajaneb Friedebert Tuglase „Felix Ormussonil” ning novellidel. Osades Guido Kangur (Felix), Piret Kalda (Helene) ja Maria Avdjuško (Marion).

Võta kaasa oma fotoaparaat ja jäädvusta päeva meeleolud. Jaga oma pilte sõpradega ning meie premeerime parimate fotode tegijaid meenetega. Piknikuplatsil on avatud fotonäitus ning võimalus saada fotokoolitust Sven Začekilt. Loe edasi: RMK kutsub matkasõpru juuni alguses teatripiknikule

Tartus tulekul põllumajanduse ja keskkonna konverents

Mai on keskkonnakuu! Meie piirkonna üheks olulisemaks keskkonnaprobleemiks on Läänemere saastumine, milles põllumajanduslik hajareostus mängib oma rolli. Sellega seoses toimub 29. mail Tartus Eesti Maaülikooli peahoones konverents „Põllumajandus ja keskkond“.

Konverentsil antakse ülevaade, milline on meie tänasest põllumajandusest lähtuv saaste, kuidas see mõjutab vett, mulda ja elusorganisme ning arutletakse võimalike keskkonnasäästlike tehnoloogiate üle tagamaks loodushoidlikkust.

Konverents toimub Läänemere piirkonna programmi Interreg projekti BERAS Implementation (Läänemere ökoloogiline taaskasutav põllumajandus) toel, lisainfo: www.beras.eu
Loe edasi: Tartus tulekul põllumajanduse ja keskkonna konverents

Narva linn ja Lastekaitse Liit panustavad laste heaks

MTÜ Lastekaiste Liit ja Narva linnavalitus sõmivad 24. mail koostöö ja ühiste huvide protokolli, mille eesmärk on ühiselt, süsteemselt ja järjepidevalt parandada laste heaolu ning olukorda Narvas. Narva linna Sotsiaalabiameti lastekaitseosakonna järelevalve all on umbes 100 perekonda, kes kuuluvad riskiperekondade hulka. Lisaks elab toimetuleku- või kriisitoetust saavates peredes veel 250 last.

Narva linnavalitus ja Lasteakitse Liit teevad konkreetseid samme, et piirkonnas kasvaks kodanikualgatus ning koostöö laste heaks. Olukorra parandamiseks arendatakse koos lastele ja peredele pakutavaid teenuseid. „Narva linnavalitsusel on valmisolek ja soov arendada välja mitmekülgne ja efektiivne last ja lapsega peret toetav lastekaitse süsteem, mille kaudu toetatakse perekondade toimetulekut ning suurendatakse laste heaolu“ ütleb Narva abilinnapea Tatjana Patsanovskaja.

Narvas linnavalituses toimub 24.mail, algusega kell 11:00 koostöö ja ühiste huvide protokolli allkirjastamine ning avaseminar, millest võtavad osa erinevate valdkondade spetsialistid ja laste ning lastega peredega seotud vabaühenduste võrgustik. Teemaseminarides septembris, oktoobris ja novembris käsitletakse lahendusi vanemahariduse edendamiseks, teenuste kujundamiseks perede toimetuleku parandamiseks ja lapsesõbraliku koolikeskkonna toetamiseks. Loe edasi: Narva linn ja Lastekaitse Liit panustavad laste heaks

Corelli Music: Eesti mõisad 2013 ja Hea Tahte leping

Esmaspäeval, 27. mail kell 13 kirjutatakse Lasila mõisas Lääne-Virumaal allkirjad kolmepoolsele Hea Tahte Koostöölepingule kontserdiagentuuri Corelli Music pikima ajalooga, sel suvel 15. toimumisaastat tähistava heategeva kontserdisarja “Eesti mõisad 2013” ideede õnnestumiseks. Sel aastal toetab sari veebruaris 2013 asutatud Lasila mõisakooli klaverifondi. Uue klaveri muretsemiseks mõisasaali on koostööks jõud ühendanud Lasila Põhikool, Rakvere Vallavalitsus ja Corelli Music, keda esindavad kooli direktor Katrin Murakas, vallavanem Aivar Aruja ning kontserdiagentuuri kunstiline juht Mail Sildos. Lepingu pooled on võtnud endale heast tahtest kohustused lootuses ja usus, et üheskoos tegutsedes kasvavad väikestest asjadest suured.

“Eesti mõisad 2013” kontserdid on 19. juunil Atla mõisas ning 25.-28. juulini Kõltsu, Eivere, Räpina ja Lasila mõisates. Juunis esineb võluv prantslannast klavessiinitar Elisabeth Joyé, koostöös Eesti Klavessiinisõprade Tsunftiga ning juulis kontratenor Ka Bo Chan koos barokkansambliga Corelli Consort, kõiki mõisaid tutvustab Jüri Kuuskemaa. Sari pakub selle suve viie mõisakontserdi publikule ja kõigile metseenihingega inimestele, kultuuriteadlikele sponsoritele ja toetajatele võimaluse anda oma panus Lasila mõisakooli klaverifondi.

Hea Tahte Koostöölepingu peamine eesmärk on koguda raha Lasila Põhikoolile vajaliku uue klaveri muretsemiseks, et asendada mõisakooli saalis olev vana klaver uuega veel sellel aastal. Uus klaver mõisakooli saalis parandab oluliselt õpilaste hariduse kvaliteeti ja pakub edaspidiseks võimaluse ka ümbruskonna elanikele nautida tipptasemel kontserte mõisasaalis aastaringselt. Vähemtähtis pole ka asjaolu, et korralik klaver mõisakoolis annab palju juurde ka ajaloolise mõisa saali kaunile interjöörile. Loe edasi: Corelli Music: Eesti mõisad 2013 ja Hea Tahte leping

Eesti parimad noortalunikud tulevad Järva- ja Võrumaalt

Pressiteatele on lisatud foto võitjatest. Vasakult: Kristo Jürisoo (II koht), Teet Adamberg (III koht), Reinard Kann (I koht) ja esireas Liina Eilmann (parim noor taluperenaine). Foto: Liina Liiv, SA Innove.

Täna, 23. mail Järvamaal mõõtu võtnud noortalunikud selgitasid endi seast parima, kelleks on Järvamaa Kutsehariduskeskuse õpilane Reinard Kann.

Teisele kohale tuli Võrumaa Kutsehariduskeskuse õpilane Kristo Jürisoo ning kolmandale Teet Adamberg Järvamaa Kutsehariduskeskusest. Parima noore taluperenaise tiitli pälvis Liina Eilmann.

“Mind on lapsest saati huvitanud tehnika. Põllumajandus on selline ala, kus on suured masinad ja saab olla iseenda peremees,” ütles Eesti parim noortalunik Reinard Kann. “Võistlus andis mulle enesekindlust ja võimaluse oma oskusi teistega võrrelda.”

“Noortalunike kutsevõistlus läheb igal aastal pingelisemaks ja põnevamaks, sest noored tahavad end üha enam proovile panna,” ütles võistluse peakorraldaja ja Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi. “Võistluste tulemustest on näha, et maamajanduse erialade õpe on väga heal tasemel ja tulevastel noortalunikel silmad säravad.”

Parima noortaluniku tiitlit püüdis 31 võistlejat Põltsamaa Ametikoolist, Luua Metsanduskoolist, Järvamaa Kutsehariduskeskusest, Võrumaa Kutsehariduskeskusest ja Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist. Võistelda tuli kümnel alal: kodumaiste puiduliikide määramine välisel vaatlusel, veiste eluskaalu määramine, traktori täpsussõit, põllu suuruse määramine sammudega, ajalooliste talutööriistade tundmine ja viljakoti kaalumine, palgi saagimine käsisaega, kartulite noppimine, põllutööriistade haakimine traktorile, teadmiste test ja arvuti kasutamine.

Noortaluniku kutsevõistlust korraldas Järvamaa Kutsehariduskeskus koostöös Põllumajandusministeeriumi ja SA Innovega, võistlust rahastasid Põllumajandusministeerium ja Euroopa Liidu Sotsiaalfond.