Tõelised Komissar Rexid kogu maailmast võistlevad Eestis meistritiitli eest

Kolmevõistluse üks osaala: kaitse. Foto: Kalev Lilleorg/klubi Sportkoer

13.-14. juulil 2013 võistlevad Rakveres teenistuskoerte kolmevõistlusel Eesti, Läti ja Leedu ning Põhjamaade parimad saksa lambakoerad, malinoisid jt jäljeajamises, kuulekuses ja kaitses.

Eesti esimese rahvusvahelise koerte kolmevõistluse (saksa k lühend IPO) kolmest osaalast on pealtvaataja jaoks kõige põnevam kuulekus ja kaitse. Mitmekordse Eesti koerte kolmevõistluse meistri ja maratonijooksja Kairi Viherpuu sõnul on vaatajatel raske ükskõikseks jääda, kui koer alustab platsil “päti” otsimist. “On tavaline, et pealtvaatajad hoiavad hinge kinni, kui koer “päti rünnaku” enesekindlalt tõrjub, temaga võitleb ning hoogsa hüppega rajalt maha võtab,” rääkis Viherpuu. Kõige selle juures on koer siiski omaniku kontrolli all ja peab lõpetama rünnaku koerajuhi esimese käsu peale.

Võistluse korraldaja ja tuntud koertekoolitaja Aivo Oblikase sõnul on selline rahvusvaheline võistlus Eestile mitmeti kasulik, kuna aitab kaasa koerte koolitamise vajalikkuse teadvustamisele.

“Meie soov on näidata, et koolitatud koer on üks õnnelik koer, et koer naudib ja vajab inimesega koostööd ning et koerasport on üks võimalus pakkuda oma koerale, ja ka endale, täisväärtuslikku elu,” lisas Oblikas.

Koos rahvusvahelise võistlusega toimuvad Rakveres ka Eesti Meistrivõistlused IPOs ehk (saksa k Internationale Prüfungsordnung), kus selgitatakse välja Eesti IPO ehk kolmevõistluse 2013. aasta meister.

Nii rahvusvahelise kui ka Eesti meistrivõistluse korraldab Klubi Sportkoer koostöös Eesti Kennelliidu Koerte Koolitust Koordineeriva koguga (EKL-KKK). Võistluse üheks kohtunikuks on Pentti Rapila Soomest, teine kohtunik on ajakirja Koer peatoimetaja ja EKL-KKK juht Vilve Roosioks.

Fotokonkurss- Pärijata pole pärandit

Konkurss on korraldatud Kultuuripärandi aasta 2013 ja Täiskasvanud Õppija Nädala (TÕN) raames VI Fotokonkurss “Elukestev õppija kultuuriruumis” 31.05 – 20.09.2013.
Konkursi eesmärk on, et inimesed teadvustaksid kultuuripärandit kõikjal enda ümber ning mõistaksid, et seda tuleb ühiselt hoida – kultuuripärand on meie identiteedi osa ja alus.

Konkursile on osalema oodatud kõik huvilised alates õpilastest kuni ettevõtjateni, v.a. komisjoni liikmed. Üks autor võib esitada kuni 3 fotot või kolmest fotost koosneva piltide seeria, fotosid võib konkursile esitada ainult autor ise. Konkursitööde esitamise viimane tähtaeg on 20.09.2013 kell 15.00.

Konkursi teemad on:
Peateema: Pärijata pole pärandit
• Inimesed kultuuriruumides.
• Kultuuripärand kogukonna väärtushinnangutes.
• „Kuldsed käed“
• Õppimine läbi kultuuripärandi.
• Vanaemalt (-isalt) lapsele.
• Traditsioonide säilitamine ja nende elus hoidmine.

Täpsemalt saab lugeda tingimuste ja auhindade kohta Pärnumaa Kutsehariduskeskuse kodulehelt

Mahetalunik teeb mürgitamise asemel kõvasti füüsilist tööd

Ida-Virumaa Toila valla Mägipõllu talu peremees Sander Sarap sõitis möödunud nädalal Karksi maile, et tutvustada sinna kogunenud mahetootjatele uudset umbrohuniidukit.

Sarap ostis selle mullu ligi 15 000 euro eest ja on investeeringuga rahul. «Teist aastat järjest on maa väga märg olnud ja pole saanud orast õigel ajal äestada. See masin on niisugusel juhul igati omal kohal,» lausus ta.

Sander Sarapi sõnul pole umbrohuniiduk uus asi mitte üksnes Eestis, vaid terves maailmas. «See on leiutatud alles mõni aasta tagasi ning levib praegu väga kiiresti,» teadis ta.

Niisugune masin pole lihtsalt tõhus abivahend taimsetest pahalastest lahtisaamiseks, vaid see on mahetootjale põhimõtteliselt ainuke viis vilja seest umbrohtu hävita-da.

Kui traktor mürisema hakkas ja enda järel kuue meetri laiust lõikurit vedama asus, hõikas põllumajandusnõustaja Karin Hüva: «Kas ta liiga kiiresti ei sõida?»

Loe edasi: www.pikk.ee

Sigrid Koorep, Sakala / Maheklubi.ee

EÕEL: kriitilised punktid kohe, ülejäänud muudatusettepanekud sügisel

Eesti Õpilasesinduste Liit soovitab Riigikogu Kultuurikomisjonil võtta põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatusettepanekute arueluks täiendavat aega ning pöörata enne suve algust tähelepanu eelkõige õppeaasta 2013/2014 12.klasside lõpetamisega seonduvatele tingimustele, seisab tänases pressiteates.

Õpilasliit leiab, et nii õpilastele kui õpetajatele on olulise tähtsusega saada hiljemalt õppeaasta alguseks selgus lõpetamisega seonduvate tingimuste osas. Kuigi Õpilasliit hindab Kultuurikomisjoni seniseid pingutusi, peab liit oluliseks keskenduda kriitiliste punktide kinnitamisele (nagu eelpool nimetatud gümnaasiumi lõpetamise tingimused) ning jätkata sügisel seaduse muutmiseks tehtud parandusettepanekute aruteluga vältides seeläbi hilisemate paranduste vajadust.

„Leiame, et ei ole mõistlik suruda läbi seaduse muudatust, mis võib vajada lähitulevikus taas ülevaatamist, kuna muudatus sai vormistatud liigse kiirustamisega. Samuti leiame, et mõjuvaks argumendiks on Eesti Haridustöötajate Liidu hoiatus streigi osas, sest see ei avaldaks mõju üksnes riigile, vaid oleks tugevaks löögiks õppetöö kvaliteedile, eriti tuleva õppeaasta 12.klasside õpilastele,“ sõnas Eesti Õpilasesinduste Liidu aseesimees Karl Andreas Sprenk. Küsimuste lahendamiseks, mille osas kultuurikomisjonis on tugev erakondadevaheline vastasseis, tuleks aktiivselt kaasata erinevaid haridusvaldkonna huvirühmasid. “Halvim, mis saab juhtuda, on see, et Riigikogu lihtsalt hääletab eelnõu läbi ning seadusesse sattuvad punktid, millega lõpuks keegi rahul ei ole, ning mille rakendamine koolides on keeruline” lisas Sprenk.

Eesti Õpilasesinduste Liit mõistab rahastamise temaatika olulisust haridustöötajatele ning loodab, et Kultuurikomisjon suudab võtta arvesse kõigi osapoolte huve, kellele seadusmuudatuste rakendumine mõju hakkab avaldama.

Loomahaiguste diagnoosimine koondub Tartusse

Alates 1. novembrist koondab Veterinaar- ja Toidulaboratoorium (VTL) kõik loomahaiguste diagnostikaga seotud uuringud kesklaboratooriumisse Tartus.

Seni on loomahaiguste diagnostikaga tegelenud lisaks Tartu kesklaborile ka Tallinna VTL diagnostika talitus, mis lõpetab tegevuse alates 1. novembrist. Tallinna laboratooriumis jätkub toidutoorme, toidu ja loomasööda mikrobioloogiliste ja keemiliste analüüside läbiviimine ning veterinaarravimijääkide uuringud.
VTL on Põllumajandusministeeriumi haldusalas tegutsev riiklik laboratoorium, mille põhitegevus on loomahaiguste laboratoorne diagnoosimine ning toidutoorme, toiduainete ja loomasööda laboranalüüside läbiviimine.
VTL kesklaboratoorium asub Tartus, selle piirkondlikud laboratooriumid asuvad Tallinnas, Rakveres ja Kuressaares.

Puuetega inimesed lustivad Viljandis XVIII vabariiklikul kultuurifestivalil

Pildil hetk puuetega inimeste kultuurifestivali avamiselt Viljandis.

Eile algas ja täna jätkub üle-eestiline puuetega inimeste kultuurifestival Viljandis Sakala keskuses. Juba traditsiooniks saanud festivali korraldab Eesti Puuetega Inimeste Koda koostöös Viljandi Puuetega Inimeste Nõukoja ja Viljandi invateatriga Karlanda.

Festival avati eile, 15. juunil. Festivali avamisel kõnelesid Viljandi maavanem Lembit Kruuse ja maavalitsuse puuetega inimeste spetsialist Doris Nagel. ”Igasugune koostöö saab edukalt toimuda vaid siis, kui on hingest rääkijaid ja südamest kuuljaid,” õhutas Kruuse puuetega inimesi ja nende hooldajaid enam teadvustama ühiskonnale võimalusi, mis märkamatuks jäävad.

Festivalile tuli üle Eesti rohkelt üksikesinejaid ja taidluskollektiive. Avamise ajaks oli kohale jõudnud ligikaudu 80 inimest.

Tiina Pihlak

Kontserdiga toetatakse Lasila mõisakooli klaverifondi

19. juunil saab Atla mõisas Juuru kihelkonnas alguse 15. mõisamuusika suve tähistav heategevuslik kontserdisari „Eesti mõisad 2013”. Ainulaadse kontserdi harvakuuldavast 18. sajandi prantsuse muusikast (Couperin, Dagincour, Duphly) annab kell 19 mõisa ait-kunstikoolis prantslannast klavessiinikunstnik Elisabeth Joyé. Traditsiooniliselt tutvustab mõisa arhitektuuri ja ajalugu Jüri Kuuskemaa. Sari on tutvustanud juba 58 erinevat mõisa üle Eesti ja toetab sel aastal Lasila mõisakooli klaverifondi. Sari jätkub kontsertidega 25.-28. juulini Kõltsu, Eivere, Räpina ja Lasila mõisates. Corelli Music pakub kauneid kontserte läbi kogu suve, mis saab võimsa lõpetuse festivalil ”Tallinna tornid” 29.-31. augustini.

Lehti Kostabi juubeli tähistamine flamenco-ja mustlastantsuga

Kontsert „Sa näed minu südame taha” toimub Kumu auditooriumis täna, 16.juunil kell 17.

Lehti Kostabi on nimi, mis on tuntud Eesti flamenco- ja mustlastantsu ringkonnas. Tänu Lehtile on mustlas-ja flamencotants ning mustlaslaul jõudnud paljude eestimaalaste südametesse.

Mustlasi sageli peljatakse, vahel on raske seda rahvust mõista. Samas mustlaskultuur lummab paljusid. Mustlasmuusika ja –tants toob aga eestlastest, välja tule, mis meie sees peidus on. Lehti Kostabi on loonud palju mustlas- ja flamecotantse. Iganädalaselt õpetab Lehti flamenco- ja mustlastantsu Tallinnas Kodulinna Majas, kus koguneb tema juhendatav tantsurühm Airoso. Lisaks õpetab Lehti Peeteli kiriku juures sealseid raskustesse sattunud lapsi. Lehti tantsutunnid ja hooajalised kursused teevad eriliseks seal valitsev hingus – ehedus, mustlaslik kirg, muusika ja tantsu läbitunnetamine. Lehti ei anna edasi vaid tantsu koreograafiat, vaid ta õpetab seda muusikat ja tantsu mõistma, annab aimu ka mustlaskeelest ja -hingest.

Lehti Kostabi 60.juubelikontserdil esinevad tema sõbrad ja õpilased nii Eestist kui Soomest.

Urmo Kübar võitis Euroopa Kodaniku Auhinna

Urmo Kübar, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu juht, on tänavuse Euroopa Kodaniku Auhinna võitja. Kokku tunnustab Euroopa Parlament tänavu selle auhinnaga 43 erineva eluala väljapaistvat eurooplast.

Žürii hinnangul on tegemist noore teotahtelise eurooplasega, kes on euroopalike väärtuste levikuks ja kinnistamiseks palju panustanud.

Kokku annab EP igal aastal välja kuni 50 auhinda. Kantselei tööd juhtis EP asepresident Anni Podimata (S&D, Kreeka). Teised liikmed olid: EP asepresidendid Alexander Alvaro (ALDE, Saksamaa), Isabelle Durant (Greens/EFA, Belgia), Othmar Karas (EPP, Austria) ja László Surján (EPP, Ungari) ning endised EP presidendid Hans-Gert Pöttering (EPP, Saksamaa) ja Enrique Baron Crespo (Hispaania).

Võitjate auhinnatseremoonia toimub 16.-17. oktoobril Brüsselis. Euroopa Kodaniku Auhinnaga tunnustab Euroopa Parlament silmapaistvaid eurooplasi alates 2008. aastast.

Anu Tali valiti USAs Sarasota sümfooniaorkestri järgmiseks peadirigendiks

4. juulil toimub Estonia kontserdisaalis juba traditsiooniks kujunenud ERSO suvine kontsert “Sõbrad”, mida seekord juhatab Anu Tali. Äsja avalikustati info, et 1. augustist alustab Anu Tali tööd USAs Sarasota sümfooniaorkestri peadirigendina, jätkates nii Eesti dirigentide edukäiku maailmas.

Kontserdil soleerivad imelapsena tuntuks saanud ning praeguseks üle maailma gastroleeriv, rahvusvahelises pressis “trompeti-Paganiniks” ja “trompeti-Carusoks” nimetatud Sergei Nakarjakov Iisraelist, Belgias resideeruv pianist Maria Mejerovitš ning nimekas Eesti pianist, mitmete rahvusvaheliste konkursside laureaat Marko Martin. Ettekandele tulevad klaveri- ja trompetirepertuaari tähtteosed: Eino Tambergi I trompetikontsert, Dmitri Šostakovitši I kontsert klaverile, trompetile ja orkestrile ning Sergei Rahmaninovi “Rapsoodia Paganini teemale” klaverile ja orkestrile.

4. juulil kell 20 Estonia kontserdisaalis.

Saaremaa ooperipäevadel esineb maailmakuulus Gruusia bass Paata Burchuladze

Paljudest Gruusia silmapaistvatest ooperilauljatest on kõige suurema rahvusvahelise karjääri teinud bass Paata Burchuladze. Pärast mitmeid edukaid konkursse on ta välja jõudnud maailma olulisematele ooperilavadele, nagu Metropolitan Opera, Milano La Scala, Covent Garden, Viini Riigiooper jne. Aastal 1987 kutsus dirigent Herbert von Karajan Burchuladze esinema Salzburgi muusikafestivalile.

„Aastal 1988 õnnestus mul Burchuladzet kuulata Pariisis Boriss Godunovi festivalil, kus ta laulis nimirolli. Täna on Paata Burchuladze parimas küpsuses oma hääleklassis ning see on suur rõõm ja au Eesti ooperisõpradele, et saame teda kuulata Saaremaa ooperipäevadel Verdi “Attila” nimirollis, mis annab täiusliku ülevaate tema vokaalsetest ja lavalisest võimekusest,“ lausus Saaremaa ooperipäevade kunstiline juht Arne Mikk.

Juba kuuendat aastat toimuvad ooperipäevad esitlevad sel aastal kolme Gruusia ooperiteatrit: Bathumi ooperi- ja balletiteater, Khuthaisi Balantšivadze-nimeline ooperi- ja balletiteater, Thbilisi Paliašvili-nimeline rahvuslik ooperi- ja balletiteater.

Palmse pargis avati Veljo Ranniku mälestuspink

Pink Palmse pargis. Foto: virumaateataja.ee

Veljo Ranniku abikaasa Taimi Tulva eestvõttel paigaldas Keskkonnaministeerium oma pikaaegsele kolleegile ja legendaarsele looduskaitsjale Palmse parki mälestustahvliga pingi.

Veljo Ranniku (1934–2012) on praeguse looduskaitsesüsteemi looja ning Lahemaa rahvuspargi rajaja. Oma töös pühendus ta Eesti maastikele – mõisasüdamete ja parkide uurimisele, kaitsealade loomisele, ranna- ja kaldakaitseseaduse ning igameheõiguse põhimõtete sõnastamisele.

Pikka aega oli tema tööks loodust muutvate projektide ja planeeringute läbivaatamine, kujundades sel viisil Eesti maastikke. Samuti on ta tuntud Eesti looduse ja kultuuriloo tutvustajana, nii matkajuhina kui raadio- ja telesaadete kaudu. Ranniku on Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Looduskaitse Seltsi asutajaid.

Veljo Rannikule on omistatud Eerik Kumari looduskaitsepreemia ja Valgetähe teenetemärgi V klass.

Berit-Helena Lamp

Läänemeremaade kultuuripärandi foorum kutsub

Tallinnas 18.-20. septembril 2013 toimuv rahvusvaheline foorum on pühendatud muutuvale mere- ja rannikukultuurile

Läänemeremaade kultuuripärandi foorumid on eelnevalt toimunud Riias, Vilniuses, Helsingis ja Gdanskis.

Sel aastal Tallinnas toimuval foorumil käsitletakse mere- ja rannikukultuuri ajaloolisi ja tänaseid arengusuundi ning pärandi säilimise probleeme ja võimalusi, riikide poliitikat ning praktikat nende küsimuste lahendamisel. Kuidas kaitsta veealust kultuuripärandit? Titanic 100? Heeringas ja ühine kultuuripärand? Mudavannid ja rannikukultuur? Kõigile neile teemadele ja küsimustele otsivad foorumi avapäeval vastust oma ala eksperdid Prantsusmaalt, Ameerika Ühendriikidest, Šveitsist, Norrast, Hispaaniast ja Eestist.

Foorumi teisel päeval toimuvad sessioonid neljas teemaplokis: mere-ja rannikukultuur ja rekreatsiooniturism; traditsiooniline rannikukultuur ja pärandmaastik; pärand muuseumisse või säilitamiseks in situ; mereäärsed alad linnapildis.

Lisaks põnevatele ettekannetele ja aruteludele pakub V Läänemeremaade kultuuripärandi foorum kõigile osavõtjatele ka ekskursioone nii maal kui merel. Mereäärseid lugusid pajatatakse Tallinnas jalutuskäikudel Kultuurikilomeetril, Vabaõhumuuseumis ning väljasõidul Läänemaale. Kajakimatkal Tallinna lahel on huvilistel võimalik tutvuda linna rohkete sadamatega ja nautida merelt avanevat panoraami linnale.

Info ja registreerimine: www.tallinnforum.eu

Tartu ülikooli uus vabade kunstide professor on Arvo Pärt

2013/2014. õppeaastal asub Tartu ülikooli vabade kunstide professori ametisse maailmakuulus helilooja Arvo Pärt. Sellest tulenevalt toimub Tartu ülikoolis seminaride sari ”Sõna ja muusika”, mille peamine läbiviija on Eesti muusika- ja teatriakadeemia professor Toomas Siitan.

„Arvo Pärdi loomingu mõtestamine filosoofilises, teoloogilises, kultuuriloolises ning reaalteaduslikus kontekstis avardab üliõpilaste silmaringi ja on kogu ülikoolile väga rikastav ning huvitav väljakutse,” põhjendab Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan professor Margit Sutrop teaduskonna valikut.

Arvo Pärt on nimetatud kümne ülikooli audoktoriks, talle on määratud hulk autasusid, aunimetusi ja preemiaid, nende seas väga kõrgelt hinnatud Lėonie Sonningi muusikapreemia (2008), Istanbuli rahvusvahelise muusikafestivali elutööpreemia (2010), Baltimaade kuvandi rikastamise auhind (2010) ja Konrad Adenaueri fondi tunnustus (2011). 2011. aastal nimetati Pärt Paavst Benedictus XVI kultuurinõukogu liikmeks ning valiti Eesti teaduste akadeemia akadeemikuks.

Vabade kunstide kutsutud professori ametikoht on TÜ filosoofiateaduskonnas loodud ülikooli liikmeskonna vaimsuse ja loovuse mitmekülgseks arendamiseks. Vabade kunstide professori nimetab rektor ametisse üheks akadeemiliseks aastaks. Alates 1993. aastast on TÜ vabade kunstide professori ametit pidanud teiste hulgas Hando Runnel, Jüri Arrak, Jaan Kross, Elmo Nüganen, Vello Salo, Sirje Helme, heliloojatest Veljo Tormis ja Helena Tulve.

Virge Tamme

Ahjukütet ei plaanita keelata

Eelmisel nädalal Brüsselis toimunud konverentsil Green Week arutati erinevaid võimalusi õhukvaliteedi hoidmiseks, mille keskmeks ei olnud kitsalt ahjukütte keelustamine, vaid õhukvaliteet laiemalt.

Eestis on ahjude ja sauna kütmine osa kodusest kultuurist. Viimasel kahel päeval on Eesti meedias levinud info ahjukütte keelustamise kohta, kuid seda ei plaanita keelata.

Õhukvaliteedi seisukohalt on parem see, kui kodustes ahjudes kasutada kuiva puitu. Niiske puidu kasutamisel tekib märkimisväärselt rohkem saasteaineid ning põlemisprotsess ei ole täielik. Lisaks läheb osa soojusest raisku – see kulub puidus oleva niiskuse kuivatamisele.

Kindlasti ei tohiks kodustes ahjudes põletada pakendeid, kilet, plasti või muid jäätmeid, sest selliste materjalide põlemisel võivad tekkida mitmesugused püsivad saasteained, mis võivad olla ohtlikud.

Berit-Helena Lamp

Luikjärve talus saab laupäeval tööd teha

Obinitsa Muuseumi osaks olevas Luikjärve talus Tobrova külas saab 15. juunil keskpäevast alates näha vikatiga niitmist, seebi keetmist ja taimedega värvimist. Julgemad ja virgemad saavad neid töid ka ise teha. Teretulnud on kõik huvilised

Õppe- ja katsepäev toimub talukompleksi juures ning on osa traditsioonilisi töövõtteid tutvustavast õppetubade sarjast. Tulekul on seto traditsiooniliste nööride-paelte punumise õppepäev, pistandaia tegemise ning küünalde valamise õppepäevad.

RMK tähistab metsalillede päeva tasuta matkadega

RMK tähistab juba kolmandat järjestikust aastat metsalillede päeva, mille raames toimuvad sel nädalal üle Eesti viis tasuta metsalillematka, mille eesmärgiks on aidata inimestel metsataimi paremini tundma õppida.

Viimsis korraldatava matka eestvedaja, RMK Viimsi looduskeskuse juhi Sirli Vijari sõnul ei panda metsalillematkadel rõhku võimalikult pika vahemaa läbimisele, vaid metsalilledega tutvumisele. “Praegu on looduses parim aeg tutvuda näiteks selliste taimedega nagu leseleht, metstähthein ja laanelill, mis on väga kaunid, aga enamikule võõrad,” märkis Sirli Vijar, kelle sõnul jagavad metsalillede kohta matka käigus täpsemat infot ka botaanikud.

Põhjamaades ülipopulaarset metsalillede päeva tähistatakse Eesti eri paigus kokku viie matkaga. Esimene neist peeti 13. juunil Viimsi poolsaarel Tädu loodusõpperajal. Nädala lõpus toimuvad matkad lisaks Tädule ka Endla looduskaitsealal Jõgevamaal ja Lääne-Virumaal Neerutis ning matkasarjale pannakse punkt Hiiumaal Sarve poolsaarel.

“Matka tarbeks soovitame varuda aega kolm-neli tundi ning võtta kaasa ka väike toidukott ja joogipudel, mis võimaldab end matka kestel või lõppedes pisut kosutada. Rõivastus olgu maastikul liikumiseks sobiv ning sääskede eest kaitsev,” juhendas Sirli Vijar.

Metsalillematkad on tasuta, kuid nendel osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine, sest mõnedele matkaradadeleon võimalik oma transpordi puudumisel sõita bussi või autoga, kus on piiratud kohtade arv. Lähem info ja registreerimine siin. Loe edasi: RMK tähistab metsalillede päeva tasuta matkadega

Collegium Musicale sõidab Karjalasse laulupeole

Kammerkoor Collegium Musicale sõitis eile Venemaale, Karjala Vabariigi pealinna Petroskoisse, et osaleda 14.-16.juunil sealsel rahvusvahelisel laulupeol. Kooril on au esineda laulupeo avamisel ning anda laupäeval kontsert Veljo Tormise loominguga .

Nii avamisel kui kontserdil kõlavad Collegium Musicale esituses osad Veljo Tormise tsüklist “Unustatud rahvad” sealhulgas “Karjala saatus”.

“Kuna tänavu, kultuuripärandi aastal, on meil fookuses Tormise tsükli “Unustatud rahvad” esitamine, siis sobis kutse Karjalasse sõita ja Tormise teoseid laulda meile ideaalselt. Kontsert kogu tsükli esitamisega toimub sügisel Tallinnas,” rääkis koori dirigent Endrik Üksvärav. “Suvi toob koorile kontsertreisi Itaaliasse ja Saksamaale.Augustis astume üles Tallinna Rahvusvahelise Orelifestivali lõppkontserdil,” lisas ta.

Petroskois toimuval Karjala laulupeol osaleb koore Soomest, Lätist jm. Karjala laulupidude traditsioon ulatub 1880-datesse aastatesse, millest alates on korraldatud laulupidusid Soomes. 2012. aastal toimus aga Sortavallas laulupidu, kus esmakordselt osalesid koorid kõigist erinevatest Karjala rahvaste piirkondadest. Sellist laulupeotratsiooni pole varem olnud ja seda jätkab tänavune laulupidu Petroskois. Laulupidude esmärk on elustada karjala rahvaste laulutraditsioone ja hoida kultuuripärandit. Loe edasi: Collegium Musicale sõidab Karjalasse laulupeole

Otsitakse aasta küla

Eestis on 4438 küla, neist aktiivseid ehk ärganud on 15%, ärkavaid 58% ja uinuvaid külasid 27%.

Eesti Külalliikumine Kodukant valib viiendat korda Kodukandi Aasta küla. Kogu Eesti rahvas saab valida oma lemmikküla 16.juunini Terevisiooni kodulehel. Reedeks oli enim hääli kogunud Karala küla Saaremaal, järgnesid Lihula alevik (Läänemaa) ja Lustivere piirkonna külad (Jõgevamaa). Anna oma hääl lemmikkülale, sest just sinu hääl võib olla otsustav!!!

Küladega saab tutvuda Kodukandi kodulehel, Terevisiooni videoklippide vahendusel,Terevisiooni Facebooki lehel ja Kodukandi Facebooki lehel.

Hindajatele, Riigikogu esimehele Ene Ergmale, Põllumajandusministeeriumi esindajale Sille Rähnile, Eesti Maaomavalitsuste liidu esindajale Taimi Saarmale, Maalehe ajakirjanikule Bianca Mikovitšile ja Liikumine Kodukant esindajale Anneli Kanale tutvustavad külad kahe tunni jooksul oma inimesi, tegemisi ja vaatamisväärsusi. Loe edasi: Otsitakse aasta küla

LEINAPÄEV 14. juuni

Meenuta neid, kes jäid kaugele maale ja hinda sinnajäänute visadust ning tagasitulnute elutahet.

Ööl vastu 14. juunit 1941. a korraldasid Nõukogude okupatsioonivõimud Eestis, Lätis ja Leedus esimese massiküüditamise.

Esmajärjekorras langesid terrori ohvriks kunagised juhtivad riigitegelased, aktiivsed ühiskonna- ja majandustegelased ning sõjaväelased. Umbes 10 000 küüditatud inimesest said 1950. aastatel Eestisse tagasi tulla vaid vähesed. Pärast sõda tuli Eesti rahval üle elada veelgi suuremaid küüditamisi ja repressioone. Eestlaste arv kodumaal vähenes ligi veerandi võrra.

Mida täna teha? Küsi vanematelt sugulaste kohta, keda küüditati, represseeriti või hukati. Täna pole pidutsemiseks sobiv päev. Loe Heino Kiige raamatut “Maria Siberimaal”.

Aliikas: eesti.ee

III Saarejuustu Saaremaa Suurjooks toimub 29.juuni kell 12.00 Karujärve Tervisespordikeskuses

Kuni registreerimise süsteemi rakendumisele saab registreerida aadressil karutervis@gmail.com. Registreerimisel märkida: Eesnimi, Perekonnanimi, Sünniaeg, klubi/asutus/vald.

Osalemistasud kuni 28. juuni kella 12.00-ni on 5 EUR ja peale seda ning kohapeal 8 EUR. Arveldusarvele MTÜ Karujärve TSK – A/A 221052041715. Kohapeal saab tasuda üksnes sularahas. Makse sooritamisel märkida selgitusse osaleja(te) nimi kelle eest makse sooritakse.

Osalejad kes soovivad kasutada korraldajate poolt organiseeritud bussi, palume sellest teatada sellest hiljemalt 21 juuni e-mail karutervis@gmail.com.

Transport korraldajate bussiga Kuressaare – Karujärve Tervisespordi Keskus – Kuressaare maksab 3 EUR/in. Lapsed alla 17. aasta 2 EUR/in.

Lisainfo leiate juhendist siit

Kädva külas kaevati üles metsavenna säilmed

Eelmisel kolmapäeval kaevas sõjaajaloolane Arnold Unt Kädva külas välja endise metsavenna Arne Kaupmehe säilmed. Ümbermatmine toimub 11. juulil ning tõenäoliselt Vahastu kalmistule.

Varem oli teada, et Arne Kaupmees on maetud Kädva külas teeäärsesse kraavi, kuid koht ei olnud täiesti kindel. Esimesed Arnold Undi katsed seda kohta leida kolmapäeva hommikul ei õnnestunudki ning alles siis, kui kohale saabus kopamees, kes teeäärse puhtaks tõmbas, leiti säilmed üles. Algsest otsimispaigast asusid need paar meetrit eemal. Selgus, et metsavend oli maetud teega risti, pea maantee poole.

Loe pikemalt 12. juuni Raplamaa Sõnumitest

Pritsumeeste mõõduvõtmine Suure-Jaanis

15. juunil toimuvad Suure-Jaanis Päästeameti Lõuna regiooni kutsemeisterlikkuse võistlused, kus omavahel võistlevad kutselised päästjad kuuest Lõuna-Eesti maakonnast: Viljandi-, Valga-, Võru-, Tartu-, Põlva- ja Jõgevamaalt. Osalema oodatakse ka meie vabatahtlikke päästjaid ning päästealaga tegelevaid noori.
Võistluspäev algab kell 10 piduliku rongkäiguga puhkpilliorkestri saatel. Suure-Jaani päästekomando juurest Oja tänavalt liigutakse gümnaasiumi staadionile, kus võistlused ametlikult avatakse. Staadionil toimub ka võistkondade esimene jõukatsumine. Aja peale tuleb riietuda päästja kaitseriietusse, tagada oma meeskonnale vajalik kustutusvesi, vajalikesse suundadesse vedada laiali voolikuliinid ning seejärel kustutada põlev sõiduauto või tabada veejoaga märklauda. Loomulikult on rajale seatud erinevaid takistusi, mis võistlejatel tuleb ületada.
Omavahel võistlevad ka päästesõidukite juhid – mehed, kes igapäevaselt peavad võimalikult kiiresti ja kõigi jaoks ohutult juhtima päästemasinaid. Hinnatakse nii teoreetilisi teadmisi kui praktilisi oskusi. Autojuhtide võistlusala ehk vigursõit päästeautoga viiakse läbi Suure-Jaani keskväljakul, endises bussijaama asukohas. Seoses sellega on 15. juunil seal parkimine keelatud ning orienteeruvalt kella 14-st piiratakse keskväljaku alal kuni Ilmatari tänavani mõneks tunniks liiklemist. Ümbersõit on võimalik Lembitu puiestee kaudu, läbisõit J. Köleri tänavalt Pärnu tänavale jääb avatuks ka vigursõidu toimumise ajal.
Võistlused on põnevad ja vaatemängulised, saab näha nii tuld, suitsu kui vett. Üritus on tasuta, huvilistel on võimalus näha lähemalt päästeautosid ja -tehnikat. Pealtvaatajaid ootame kaasa elama meestele, kes meie igapäevast turvalisust tagavad. Tulge kogu perega ja ergutage oma valla päästjaid, kes samuti võistlustulle astuvad!

Kambja hobinäitlejad astuvad rahva ette Luke mõisapargi suvetükis

Luke mõisapargis juuni lõpul ja juuli algul kaheksal õhtul etendatavas kangelaslikus, lustlikus ja rahvalikus „Thijl Ulenspiegeli loos“ täidavad rolle ka teatud-tuntud Kambja harrastusnäitlejad.

Heli Jaamets, Peeter Ruuge, Raimond Käsi, Margo Käsi, Märt Jaamets, Siiri Paap, Reet Kiuru, Margus Kriiva mängivad koos paljude teiste Tartu kandi harrastusnäitlejatega (+ lõõtspillimängija ja mustlastantsutrupiga) etenduses, mille läbi pika talve kestnud prooviperioodi alustas lavastaja Meelis Hansing juba eelmisel sügisel.

„Thijl Ulenspiegeli lugu“ on lugu sõprusest, armastusest ja vaprusest. Etenduse aluseks on 1867. aastal ilmunud Charles De Costeri romaan Thijl Ulenspiegelist ja Lamme Goedzakist. Romaani ainetel kirjutas tuntud vene näitekirjanik Grigori Gorin komöödia „Thijl“, mis on aluseks ka Lukel rahva ette jõudvale etendusele.

Etendused toimuvad 27., 28., 29., 30. juunil ning 4., 5., 6. ja 7. juulil algusega kell 20 Luke mõisapargis. Piletid (täispilet 12 €, sooduspilet 9 €) müügil Piletilevis ja tund enne etendust.

Etenduse tulud lähevad Luke mõisa taastamiseks.

Meeldetuletus vanemapensioni taotlemiseks

2013.a jõustunud nn vanemapensionile omavad õigust teiste hulgas ka need praegused pensionärid, kes ei jõudnud oma lapsi 1998. aasta lõpuks vähemalt kaheksa aastat kasvatada ja seetõttu ei ole nende pensionistaaźi hulka arvatud kahte lisa-aastat iga lapse kohta.

Alates selle aasta algusest on nimetatud pensionäridel õigus taotleda pensionilisa kahe pensioni aastahinde väärtuses iga lapse kohta, keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat.

Juhime tähelepanu, kes veel ei ole jõudnud pensionilisa taotlust Sotsiaalkindlustusametile esitada, et seda tuleks teha juunikuu jooksul. Seda seetõttu, et pension arvutatakse ümber alates seaduse jõustumise päevast ehk 1. jaanuarist 2013 üksnes juhul, kui avaldus on esitatud 6 kuu jooksul arvates seaduse jõustumisest.

Kui kuus kuud on mööda lastud ja taotletakse hiljem, siis lapse kasvatamise eest makstav pensionilisa määratakse alates taotluse esitamise päevast.

Vanemapensioni õigust saab kasutada ainult üks vanematest või vanema abikaasa või eestkostja või hooldaja, mistõttu tuleb esitada ka teise vanema nõusolek.

Neil pensionäridel, kes jõudsid oma lapsi 1998. a lõpuks vähemalt kaheksa aastat kasvatada, on pensionistaaźi hulka juba arvatud kaks aastat iga lapse eest juurde. Nemad juba ka saavad sellevõrra suuremat pensioni ning neil ei ole vaja seoses laste kasvatamisega Sotsiaalkindlustusametilt praegu midagi taotleda.

Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduse kontaktandmed üle Eesti on kodulehel http://www.ensib.ee/klienditeenindused/ , infotelefon 16106 või +372 612 1360.