Lumi katustel: ohtliku koha tähistamine ühistut vastutusest ei vabasta

Eesti Korteriühistute Liit tuletab meelde, et soojem ilm ning lumesajule järgnenud sula võivad tekitada majade katustele rasked lumekamakad. Need aga ohustavad katusekonstruktsioone ja seavad alla sadades ohtu möödakäijate tervise, samuti võivad need kahjustada korteriomanike või nende külaliste autosid.

“Eile jõudsid meediasse pildid Tallinnas Mustamäel kortermaja katuselt alla sadanud lumekamakatest. Oli puhas õnn, et need ei tabanud inimesi ega lõhkunud sealsamas maja ees seisnud sõidukeid,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 meetrit, seega tuleb katus kindlasti üleliigsest lumest puhastada. Ohuala tuleb Mardi sõnul tähistada silmapaistvalt ja arusaadavalt. “Lindiga piiramine ei vabasta majaomanikku aga mingil juhul vastutusest, kui peaks juhtuma õnnetus,” toonitas Mardi. “Samuti ei pruugi kindlustus alati korvata autole tekitatud kahju.”

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Algab avatud koolitus kogukonna terviseveduritele

Veebruarist saab alguse tervisevedurite koolitus, mille eesmärgiks on koolitada ja nõustada inimesi, kes oma kogukonnas, piirkonnas või sõpruskonnas terviseõhtuid, grupiprotsesse, terviseteemade arutelusid või muud taolist läbi viia soovivad. Koolitus on mõeldud ka neile, kes tahaksid rohkem kogukonna tervisedendusse panustada.

Koolitus toimub perioodil veebruar-mai käesoleval aastal, viies osas, nädalavahetuseti, algusega 15. veebruar.

Koolituse käigus saab ülevaate nii peamistest tervise alustaladest kui ka sellest, kuidas võimalikult lihtsalt ja kiirelt nii enda kui ka enda poolt nõustatavate inimeste elustiili muudatusi sisse viia. Samuti on eraldi moodul nn ärimudeli kohta, teisisõnu räägitakse sellest, kuidas tervisesündmuste korraldamisest endale lisasissetuleku võimalus välja kasvatada.

Suurim rõhk on tervisekäitumisega seotud grupiprotsesside juhtimisel ja sellel, kuidas oma kogukonnas inimesi kaasata, kuidas neid motiveerivalt nõustada ja seeläbi tervisekäitumist parandada. Koolitustel jagavad kogemusi ka juba varasemalt sarnase koolituse läbinud tervisetoetajad.

Lektoriteks on mitmed tuntud ja armastatud õpetajad mitmelt poolt üle Eesti, näiteks taimetark ja kogukonnatervise eestvedaja Mercedes Merimaa, positiivse psühholoogia õpetajaMarina Paula Eberth, jooksu-ja shindoguru Kristjan Puusild, coach ja nõustaja Kairi Rebane, tervisenõustaja ja terapeut Kaia-Kaire Hunt jpt.

Koolitus toimub Nelijärve Puhkekeskuses.

Esimene koolituskord keskendubki elustiili muudatustele ja sellele, kuidas inimesi nii individuaalselt kui grupiviisiliselt toetada oma tervisekäitumist mutma.

Täpsem info: http://uustervis.ee/koolitused, Kristel Aija, kristel.aija@gmail.com, telefon: 5664 2216.

Head tervist soovides!
Uus tervis meeskond

SA Lõuna-Eesti Turism osaleb turismimessil Balttour 2014 Riias

7.-9. veebruaril 2014 toimub Riias rahvusvaheline turismimess Balttour 2014 , mis on Lõuna-Eesti regiooni jaoks oluline turismimess. Järgnevatel aastatel oodatakse turistide arvu kasvu Lätist ning nende korduvkülastuste arvu suurenemist kogu Lõuna-Eestis. Messipinna suuruseks on 21 m2 ja kujunduskontseptsioonis kasutatakse National Geographicu kollaste akende elemente, et rõhutada regiooni erinevaid avastamist väärt paikasid. Külastajad saavad end messil pildistada läbi kollase akna.

SA Lõuna-Eesti Turism osaleb messil koostöös Valgamaa (Sangaste Rukkiküla, Valga Militaarteemapark, Otepää), Setomaa Turismi, Mõniste Muuseumi, Eesti Maanteemuuseumi ja Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumiga.
Valgamaa pakub külastajatele võimalust soetada endale postkaart, mis annab võimaluse külastada tasuta järgmisi turismiobjekte: Valga Militaarteemapark, Rahvusvaheline Valga Militaarajaloofestival, Sangaste loss, Barclay de Tolly Mausoleum, Otepää Talispordimuuseum.
Messikülastajate tähelepanu köitmiseks valmistatakse ja pakutakse kohalikust toorainest tehtud putru, Sangaste Rukkiküla pakub rukkitooteid, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum õpetab sule ja tindiga eestikeelseid sõnu kirjutama, Eesti Maanteemuuseum võtab lastele kaasa muuseumile iseloomuliku auto ja valmistab koos külastajatega märke ja magneteid. Mõniste Muuseum jäljendab läbi tegevuste kiviaega.
Materjale saadavad Lõuna-Eesti ühispinnale Vudila Mängumaa, Hotell Räpina ja Kiudoski Restoraan, Pokumaa ja Võhandu Maraton.

Messiks valmisid uued trükised: Lõuna-Eesti Tähtsündmuste kalender 2014 (lat ja rus), Puhka lastega Lõuna-Eestis (lat ja rus), Lõuna-Eesti avastamist väärt paikadega marsruudikaart kultuuri- ja ajaloohuvilisele (lat ja rus).

Messi ametlik koduleht!

Eesti Põllumajandusmuuseum pälvis Eesti Muuseumiauhindade preemia

31. jaanuaril 2013 kuulutas kultuuriminister Urve Tiidus pidulikul auhinnatseremoonial välja Eesti Muuseumide Aastaauhindade 2013. aasta konkursi laureaadid, kelle valisid välja kultuuriministeeriumi muuseuminõukogu teemakomisjonid. Välja anti ühtekokku 10 auhinda, parimaks näituseks tunnistati Eesti Ajaloomuuseumi filmimuuseumi näitus «Siin me oleme! Eesti filmi esimene sajand».

Eesti Põllumajandusmuuseum korraldas 26.-30. juunil 2013 rahvusvahelise konverentsi, mille peakorraldajateks olid Sille Sepmann ja Merli Sild.

Rahvusvaheline konverents «Põllumajanduse ja maaelu muuseumid kui maakultuuripärandi säilitajad ning nende roll rahvusvahelise turismi arendamisel» võitis Eesti Muuseumide Aastaauhindade konkursil Aasta teadusauhinna ürituste kategoorias. Professionaalsel tasemel läbiviidud konverentsil toimusid maaeluteemalised õpitoad, teaduslike ettekannete päev, tähistati Eesti Põllumajandusmuuseumi 45. aastapäeva.

Konverentsi kohta lähemalt!

Hajaasustuse programmist saab toetust ligi 700 maaperet

Regionaalministri valitsemissalas välja töötatud ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) rakendavast hajaasustuse programmist saavad lastega maapered riigilt ligi miljon eurot toetust vee-, kanalisatsiooni- ja elektrisüsteemi ning teede rajamiseks.

Möödunud aasta sügisel said hajaasustusega piirkondades elavad pered taotleda kuni 6500 eurot toetust kommunikatsioonide ehitamiseks või korrastamiseks. EASi Regionaalarengu keskuse direktori Monica Hankovi sõnul oli huvi programmis osalemise vastu väga suur. „Kokku osales 125 omavalitsust ja esitati 719 projektitaotlust. Rahastatud projektide kogumaht oli 3 miljonit eurot, millest riigipoolne toetus oli 991 923 eurot, omavalitsused panustasid 992 057 eurot ning toetuse saajate omafinantseering moodustas 1 058 395 eurot,“ lisas Hankov.

EASi esindaja tõdes, et kõige enam pakkusid hajaasutuse elanikele huvi vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rahastamine. 356 pere said omale veeühenduse, kanalisatsioonisüsteeme rajati 304 ja juurdepääsuteid 75 kodu juurde, autonoomse elektrisüsteemi said aga 4 pere. Toetuse saamiseks pidi taotleja omalt poolt panustama vähemalt kolmandiku kogu projekti maksumusest, millele riik ja kohalik omavalitsus lisasid kumbki kolmandiku, kokku kuni 6500 eurot. Loe edasi: Hajaasustuse programmist saab toetust ligi 700 maaperet

Adsoni luulõ üten raamatun kuun

Adsoni_raamatSännäst peri Adsoni Arturi 125. sünnüaastapääväs panti timä luulõlooming kokko raamatuhe «Varjuliste puie all». Päält 500 lehekülega raamatun omma seen pia kõik Adsoni kirotõdu luulõtusõ. Nuu omma kõik võro keelen, õnnõ punt latsiluulõtuisi om eestikiilne.

Raamat om kujondõt Adsoni hindä tsehkendüisiga, minkast inämbüst olõ-i varramba är trükit. Noidõ pilte pääl om nätä nii Sännät, Tal’na-lähküidsi suvituspaiku ku Roodsi kotussit. Pildi omma peri Eesti kirändüsmuusõmi ja Underi ja Tuglasõ kirändüskeskusõ kogost.

Adsoni luulõkogo edimäne näütämine tulõ 3.02. kell 12 Nõmmõl Underi ja Tuglasõ kirändüskeskusõ muusõumiosakunnan (Adsoni hindä ehitet maja). Adsoni luulõt lugõ Sommeri Lauri, välän om Adsoni tsehkendüisi näütüs.

5.02. kell 10 saa raamatut nätä Võro keskraamadukogon. Sännän om plaan tetä Adsoni ja Jaigi Juhani ütine kirändüspäiv.
Raamadu «Varjuliste puie all» om kokko säädnü Kepi Õnne, keeletoimõndaja oll’ Allasõ Tiia. Raamadu välläandja omma Underi ja Tuglasõ kirändüskeskus ja Võro instituut.

Uma Leht

Hobõsõ aastak võissi tulla parõmb Eesti umalõ hobõsõlõ

Tsooru miis Jõela Jarek uma viie eesti tõugu hobõsõga. Foto: Harju Ülle, Uma Leht
Tsooru miis Jõela Jarek uma viie eesti tõugu hobõsõga. Foto: Harju Ülle, Uma Leht

31. vahtsõaastakuu pääväl nakkas pääle hobõsõaastak. Seo võissi tulla parõmb Eesti umalõ hobõsõlõ, kedä om Vanalõ Võromaalõ veidü alalõ jäänü.

«Ma naksi hobõsõpidämisega nullist pihta: poiskõsõna olli saanu kõrra hobõsõ sälgä, ku kartulikuurma keldri manu viidi, ja Muhumaal olli kah kõrra sadulan istnu,» julgust’ hobõst võtma Järve talo perremiis Jõela Jarek (37) Tsoorust. Täl om parhilla viis eesti tõugu hobõst: Ralla (23), Vigur-Vagur (6), Adru (3), Ambur (2) ja varss Aksel (1).

Mõnõ aasta tagasi oll’ Jarekil Vana Võromaa kõgõ suurõmb eesti hobõsõ kari. «Avasti, et 17 hobõst om kõrraga saanu, ja kolm varssa tull’ suvõ pääle manu,» selet’ Jarek. «Sis nakas’ tuu asi üle pää kasuma. 30–35 kärutäüt sitta vällä vidädä, nädälivahetusõl pia kolm tunni, tuud oll’ vähä pall’u. Nii sis oll’gi, et kes võtsõ imä, sai varsa päälekauba, ja sai otsi kõvastõ kokku tõmmatus.»

No om tuu au Mõnistõ mehe Lepä Reinu käen, kinkal om kuus eesti hobõst. Eesti hobõsit omgi Võromaal kõgõ inämb Antsla-Mõnistõ nukan. Muial peetäs noid üte- vai katõkaupa. Kõgõ inämb eesti hobõsit peetäs Saarõ- ja Hiiumaal.

Naasõ suuv jäi pääle
Jarek naas’ hobõsit pidämä 11 aasta iist, ku Taanist tagasi tull’. «Sai pisik manu võetus, et sünnikotun nakassi majandama ja remonti tegemä ja jõudsõ ka tuuni, et taad mäekülge olõssi vaia hooldada,» selet’ tä. «Arotimi, kas võtta hobõsõ vai šoti mägiveise, a tõnõpuul arvas’, et võtami iks hobõsõ: saat sadula sälgä visata vai säet saani paika ja viskat hobõsõ vehmride vahele, panõt taosse ja looga kah pääle ja tiit tuu mõnõ tsõõri.» Loe edasi: Hobõsõ aastak võissi tulla parõmb Eesti umalõ hobõsõlõ

Tartu Kaubamaja toetab TÜ Kliinikumi Lastefondi

Tänasest on Tartu Kaubamajas müügil spetsiaalne tee, mille ostuga toetavad kliendid raske ja sügava puudega laste hoiukodude loomist.

Täna algav kampaania kannab nime «Tee süda soojaks», ning selle raames saab kuni veebruari lõpuni Tartu Kaubamaja keskuse poodide kassadest osta Kubija ürditalu Kogu pere teed. Teepaki hind on 2 eurot ja igalt pakilt läheb 1 euro Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondile.

Kõik kampaania kulud ja osaliselt ka teepaki kulu katab Tartu Kaubamaja, mis on Lastefondiga edukalt koostööd teinud ja puudega lapsi toetanud juba 2009. aastast.

«Tegemist on tugeva ühiskondlikke väärtusi hindava ja edasikandva organisatsiooniga kes loob võimalused hoolida ka kõige nõrgematest», rääkis Jeedas, miks on kaubanduskeskus otsustanud ühiste kampaaniatega jätkata. «Meil ja meie keskuse kõikidel poodidel on hea meel anda oma panus esimese hoiukodu loomisele.»

Teepakkide müügist saadud tulu läheb Lastefondi 2014. aasta põhikampaania «Unistuste puhkus» tarbeks, millega kogutakse raha raske ja sügava puudega lastele hoiukodude loomiseks. Esimene selline hoiukodu plaanitakse avada juba märtsis Tartus Käopesa perekodus. Loe edasi: Tartu Kaubamaja toetab TÜ Kliinikumi Lastefondi

Teadlased heidavad valgust meie aju saladustele

NGE_0214_CoverAjakirja National Geographic Eesti veebruarinumber avab tippteadlaste vahendusel põhjalikus uurimisloos inimaju saladusi. Uued tehnoloogiad võimaldavad valgust heita elu suurele lahendamata mõistatusele: kuidas inimaju tegelikult töötab.

Teised põhilood avavad järgmisi teemasid:

Brunelleschi kuppel
Kuidas lõi üks keevaline kullassepp Firenze imelise ehitise?

Yukoni kullapalavik
Kullaotsijad tungivad Kanada suurele kõnnumaale.

Rahvahulga karma
Indias toimuvale hinduistide kogunemisele voolab kokku miljoneid palverändureid, kes leiavad rahvamurrus sisemise rahu.

Kaasa toodud meened
Teadlased ei suuda suveniiridele vastu panna. Siin toodud näited on kaunid ja harivad.

Lisaks tuleb juttu elevandi hammastest, kinoast, kortsude kasulikkusest, tsunamivarjendist jpm.

Allikas: www.national-geographic.ee

Arvamusfestival 2014 ettevalmistused on alanud, paku oma aruteluteema!

Järgmise kolme nädala jooksul ootab Arvamusfestivali korraldusmeeskond kõigilt huvilistelt ettepanekuid, mis teemade üle võiks tänavusel festivalil arutleda. Ettepanekuid saab esitada kuni 24. veebruarini.

“Esimesel aastal aitasid festivali põhiarutelud paika saada eri meediakanalite peatoimetajad. Tänavu ootame teemade kohta ettepanekuid ja ideid ka igalt inimeselt ja organisatsioonidelt,” ütles Arvamusfestival 2014 eestvedaja Kristi Liiva.

Liiva lisas, et organisatsioone ärgitatakse välja tulema oma lavadega, kus päeva või kahe jooksul keskenduda kas kindlale valdkonnale või ühenduse jaoks tähtsatele küsimustele. Nii tulid eelmisel aastal Arvamusfestivalile ettevõtlusteemadega Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja noorte ettevõtlusprogramm ENTRUM, erinevad noorteorganisatsioonid lõid ühise noortelava, ühel laval oli aga tähelepanu all vaid see, mis oluline Järvamaale. Samuti olid oma lavadega väljas suuremad meediaorganisatsioonid nagu Postimees ja Eesti Päevaleht/Delfi, erakonnad ja poliitilised liikumised panid püsti maailmavaatekohvikud, otsestuudiotega olid kohal Kuku ja Vikerraadio.

Aruteluteemasid saavad huvilised pakkuda veebilehel www.arvamusfestival.ee. Ettepanekut esitades palub korraldusmeeskond seda lühidalt põhjendada ning soovitavalt pakkuda ideid, kes oleks värsked ja seniavastama kõnelejad, kes võiksid arutelus osaleda. Oodatud on kõik mõtted haridusest majanduseni, kultuurist rahvaterviseni.

“Oleme väga rõõmsad, kui aruteluideid tuleb üle Eesti ja inimesed erinevatest piirkondadest pakuvad välja oma mõtteid, mis just neile ja nende kodukandile tähtsad,” ütles Liiva. “Eriti oodatud on teemad, mis on ühiskonnas olulised, kuid mille üle pole senini ehk avalikult eriti arutletud.”

Arvamusfestival 2014 toimub tänavu 15.-16. augustil Paide vallimäel, tegemist on ärksate eestimaalaste kohtumispaiga ja mõttevahetuskohaga Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Festivali eesmärk on tuua kokku erinevaid vaatenurki ja ideid, et arutelude tulemusel sünniks uusi teadmisi, alguse saaksid uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ning areneks arutelukultuur Eestis. Arvamusfestival toimus esimest korda eelmisel aastal, kui kahe päeva jooksul peeti ligi 50 arutelu ja õpituba, arutelulavadel diskuteeris 200 inimest, osalejatena oli kohal umbes 2000 inimest.

Lasterikastele peredele tahetakse kinkida ajakirju

Eesti Lasterikaste Perede Liit (ELPL) ja kirjastus Director Meedia alustasid Eestis esmakordse tellimiskampaaniaga, mille eesmärk on pakkuda lasterikastele peredele tasuta ajakirju Director, Psühholoogia Sinule ja Inseneeria. Ajakirju saavad suurperedele kinkida tellijad, kui tasuvad lasterikaste perede eest täiendavalt 15 eurot.

“Suurperedes on iga euro arvel ning nende toetamine ka vaimse toega on erakordselt oluline,” ütles ELPLi president Aage Õunap. “Kõik kolm ajakirja on silmaringi laiendavad ja korrastavad omal moel maailma. Loodan, et paljud nende ajakirjade lugejad panustavad ka meie kampaaniasse hea meelega.”

“Huvi lugemise vastu saab alguse ema-isa poolt loetud unejuttudest. Lapsepõlves alguse saanud lugemisharjumused annavad inimesele oskused, millest on kasu terve elu,” rääkis Aage Õunap. “Seetõttu on käesolev algatus igati tähenduslik, toetades noorte igakülgset arengut ning avardades vanemate silmaringi. Liit garanteerib ajakirjade jõudmise peredeni ning poolte soovil saame sõbrapered ka omavahel kokku viia.”

“Annetamine on lihtne – kui ajakirjade tellija lisab oma tavapärase tellimuse hinnale viisteist eurot, saab sama ajakirja terveks aastaks ka seda ajakirja soovinud lasterikas pere,” selgitas Director Meedia juhataja Taivo Paju. “Aga kahtlemata võidavad ka annetajad – iga heategu muudab heategija paremaks ja helgemaks inimeseks.”

Rohkem infot leiab kampaania kohta veebruari ajakirjades, tellimislehel www.director.ee/telli või telefonil 625 1859.

Saunamaratoni parimad selgunud

Foto: erakogu
Foto: erakogu

2.veebruaril 2014 toimus V Euroopa Saunamaraton Otepääl. Saunamaratoni stardis oli 170 võistkonda, osales ligi 700 saunalist. Kiireim võiskond läbis maratoni 2 tunni ja 29 minutiga.

Esikoha pälvis meeste võistkond “Reeliikvia” ajaga 2.29, teise koha sai eelmise aasta võitjad “Lämma naasõ” – ajaga 2.32, kolmandale kohale tulid võistkond “Lusikas” ajaga 2.36.

Saunamaratonil osales sellel aastal rohkearvuliselt välisvõistkondi – külalisi oli Saksamaalt, Hispaaniast, Prantsusmaalt, Lätist, Venemaalt, Rootsist, Norrast, jne. Võistles ka USA saatkonna meeskond eesotsas saadiku Jeffrey Leviniga.

Saunamaratonil tuli 4-liikmelistel võistkondadel läbida 22 erinevat saunakohta 7 jääauku ja 8 kümblustünni. Välja jagati kolm esikohta kiirematele ning hulgaliselt muid auhindu.
Auhinnad olid välja pannud Otepää piirkonna saunaomanikud. Saunamaratoonlased valisid ka sellel aastal oma lemmiksauna. Lemmiksauna tiitli sai juba legendaarseks muutunud Sokka suitsusaun, uustulnukana sai teise koha Otepää Golfi restoran mr. Jakob, kolmas oli Kunstimäe Puhkemaja. Rahva lemmiksaunadele pani auhinnaks küttepuud välja Otepää vald.  Loe edasi: Saunamaratoni parimad selgunud

Avati sotsiaalse ettevõtluse venekeelne infovärav

Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku (SEV) veebilehele lisandus venekeelne osa – aadressil www.sev.ee/ru asuv infovärav siinsetele vene keelt kõnelevatele sotsiaalse ettevõtluse huvilistele.

“Olen alati tähtsaks pidanud vabaühenduste omatulu teenimist, et nad sõltuksid vähem riigi rahakotist. Mida vähem vabaühendused sõltuvad riigi rahastusest, seda selgemad on avaliku ja kolmanda sektori suhted. Sotsiaalne ettevõtlus on üks võimalus, kuidas lahendada ühiskonnas olulisi probleeme tehes seda omatulu teenimise abil. Mul on väga hea meel, et teave sotsiaalsest ettevõtlusest jõuab nüüd rohkemate inimesteni,” kommenteeris portaali avamist regionaalminister Siim Kiisler.

“Eestis elab palju vene keelt emakeelena kõnelevaid inimesi ja nagu SEVi meeskonna senine kogemus on näidanud, tunnevad nemadki sotsiaalse ettevõtluse teemade vastu huvi. Seetõttu otsustasime olulise hulga eestikeelset informatsiooni vene keelde tõlkida,” tutvustas venekeelse veebikeskkonna sünnilugu SEVi kommunikatsioonijuht Külli Kivioja-Ööpik. Loe edasi: Avati sotsiaalse ettevõtluse venekeelne infovärav

Selgusid kodanikuühiskonna 2013. aasta tegijad

Kodanikuühiskonna 2013. aasta tegijad on Pimemassööride ühing, Vahur Tõnissoo, Jaan Aps, koostöö Paide kogukonna ja avaliku võimu vahel Arvamusfestivali korraldamisel, Tartu Linnavalitsus ja Reet Aus.

2013. aasta oli Eesti kodanikuühiskonnas eriline: ligi 6000 Rahvakogule esitatud ettepanekut, aprillis toimunud sisukas arutelupäev, mille tulemused jõudsid seadusesse, ning augustikuine Arvamusfestival näitavad eestlaste valmisolekut ja tahtmist oma riigi toimimise üle aru pidada, mõtteid vahetada ja otsustamises osaleda. Samal ajal mõtleb aina enam vabaühendusi oma mõju suurendamisele, juurde tuleb aktiivseid ja oma huvide eest seisvaid kogukondi ning ka avalik võim on julgem kaasamise katsetamisel.

Vabaühenduste Liidu EMSL nõukogu valis heade kodanike esitatud 69 kandidaadi hulgast välja kodanikuühiskonna aasta tegijad:

Aasta vabaühendus: Pimemassööride ühing. EPMÜ on nägemispuudega inimeste endi initsiatiivil toimiv ühendus, mis on 15 tegevusaasta jooksul muutnud ühiskonna suhtumist nägemispuudega inimeste vastu oluliselt sõbralikumaks ning kaasanud nägemispuudega inimesed aktiivsesse (töö)ellu. Massööri elukutse omandamine on Eestis siiani pea ainus võimalus pimedana tööd leida ja avatud tööturule siirduda. Ühingus on saanud koolitust või tööd 86 pimemassööri üle Eesti, muutudes abivajajatest abi andjateks. Lisaks sellele, et ühing toob inimesed tööelu juurde, teenitakse ise tulu oma ühingu majandamiseks. 2013. aastast avas ühing koolituskeskuse, kus pakutakse koolitust ja nõustamist nii eesti kui vene keeles.

Aasta vabaühenduse tiitliga kaasneb ka 5000 euro suurune preemia Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt. Loe edasi: Selgusid kodanikuühiskonna 2013. aasta tegijad

Otsitakse regionaalarengu auhinna kandidaate

Regionaalminister Siim Kiisler kuulutas välja konkursi regionaalarengu auhinna kandidaatide leidmiseks.

Auhinnaga tunnustatakse algatusi, mis on panustanud oma piirkonna arengusse ja aidanud nii kaasa kogu Eesti konkurentsivõime kasvule.

Regionaalarengu auhinda väärib algatus või tegu, mille tulemusena on edenenud piirkonna majandus, on loodud töökohti või pakutud piirkonnaspetsiifilisi tooteid või teenuseid; mis on aidanud kaasa piirkonna arengule või piirkonna eripära säilimisele ja tutvustamisele; millel on olnud oluline mõju regionaalarengu tähtsustamisele ühiskonnas.

Konkursile saavad kandidaate esitada nii riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused kui ka füüsilised ja juriidilised isikud. Auhinna kandidaadiks saab esitada samuti nii riigi ja kohaliku omavalitsuse asutusi kui ka füüsilisi ja juriidilisi isikud.

Konkursile laekunud ettepanekuid hindab regionaalministri moodustatud komisjon, kes esitab regionaalministrile ettepanekud tunnustamiseks. Regionaalminister võib välja anda ühe või mitu auhinda.

Auhinnad antakse üle pidulikul aktusel.

Ettepanekuid oodatakse 21. veebruariks 2014 aadressil heidi.ojamaa@siseministeerium.ee või aadressil Pikk 61, 15065 Tallinn. Kandidaatide esitamise taotluse vorm

Eestisse jõudis pahavara, mis muudab andmed püsivalt loetamatuks

Eelmisel nädalal teavitati Riigi Infosüsteemi Ametit ja politseid esimestest CryptoLockeri juhtumitest Eestis, seisab pressiteates. See pahavara cryptolockermuudab andmed loetamatuks ning lahtikrüpteerimise eest nõutakse bitimünte, raha MoneyPaki või teiste sarnaste teenuste kaudu.

Nakatunud arvutitele puudub ravi: kui andmed on juba krüpteeritud, saab need lahti ainult pahavara kontrolliv kurjategija. Nõutud tasu maksmine ei taga aga andmete taastamist, kuid toidab kuritegelikku majandust. Seega on CryptoLockeri või sarnase pahavaraga krüpteeritud andmeid võimalik taastada üksnes siis, kui need on eelnevalt varundatud. Riigi Infosüsteemi Amet soovitab teha andmetest regulaarselt varukoopia, sest see kaitseb andmeid mitmesuguste intsidentide ebameeldivate tagajärgede eest. Loe edasi: Eestisse jõudis pahavara, mis muudab andmed püsivalt loetamatuks

Tuleb turvalise interneti konverents

Meriton Hotell Tallinna Konverentsikeskuses toimub 11. veebruaril 2014 algusega kell 09:30 „Targalt Internetis“ projekt

targalt-internetis-logo

i raames Turvalise Interneti päeva konverents „Nutikalt netis – hoia ennast ja oma raha!“, kus võetakse luubi alla erinevad IT- ja mobiilsideteenused ning pakutakse lahendusi küsimusele, kuidas turvaliselt tarbida internetiteenuseid.

Konverentsil räägitakse mobiiliäppide varjatud külgedest, samuti sellest, kuidas jälgida, et pangakaardid ei hakkaks elama oma elu. Lisaks tuleb jutuks mobiil-ID kasulikkus ja mis on „õngitsemine“.

Esinejate hulka kuuluvad teiste seas nii tunnustatud IT-turvalisuse spetsialistid, samuti Kaitseliidu küberkaitse üksuse ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajad. Kohal on ka telekommunikatsioonifirmade ja pankade esindajad, kes ekspertpaneelis vastavad publiku küsimustele. Üritust modereerib tehnoloogiaajakirjanik ning Digitunni saatejuht Mart Parve.

Kõigil konverentsil osalejatel on võimalus kohapeal sõlmida tasuta mobiil-ID leping ning see ka koheselt aktiveerida.

Konverents on tasuta.

Kõige pisematele konverentsikülalistele on avatud lastehoid.

Osalemiseks registreeri siin.

Loe edasi: Tuleb turvalise interneti konverents

Viljandis tulid Eesti meistriks Kaari Vainonen ja Arno Uutma

Viljandi gümnaasiumis peetud Eesti meistrivõistlustel 64ruudulises kabes tulid Eesti meistriks Kaari Vainonen ja Arno Uutma, kellele see oli juba 90. Eesti meistrivõistluste medal. Meestest tuli teiseks Viljandi elanik ja mitmekordne Eesti meister Vello Luht.

Eesti meeste 66. meistrivõistlustel 64ruudulises kabes kaitses edukalt tiitlit Arno Uutma Jõgeva kabeklubist, kes kogus 13 punkti. Teisele kohale tõusis 10 punktiga kohalik kabetaja Vello Luht. Kolmanda koha saavutas koefitsiendiga oma venna Raivo Risti ees Arvo Rist Hiiumaa kabeklubist, kogudes 9 punkti. Meeste võistlustest võttis osa 12 mängijat ning võistluse keskmine koefitsient oli 2389, mis oli viimaste aastate kõrgeim.

Eesti naiste 58. meistrivõistlused võitis 7 punktiga Kaari Vainonen Lasnamäe male-kabeklubist. Piret Viirma Järvamaalt jagas teist ja kolmandat kohta samuti 4 punkti saanud Marika Azojaniga (Jõgeva kabeklubi), kuid edastas viimast lõpp-tabelis tänu kõrgemale koefitsiendile. Naisi osales võistlustel kokku viis.

Eesti Kabeliit (www.kabeliit.ee ) asutati 22. aprillil 1990. Rahvusvahelise Kabekonföderatsiooni (FMJD) liikmeks võeti Eesti Kabeliit vastu 19. oktoobril 1991. Eesti Kabeliidul on 14 liikmesklubi.

Eestis harrastatakse mitut kabeliiki, kõige suurema kandepinnaga on vene kabe ja rahvusvaheline kabe (vastavalt 64-ruuduline ja 100-ruuduline kabe). Aktiivseid kabe harrastajaid on Eestis üle 1 000. Eestis on palju kõrgetasemelisi kabetajaid, teiste seas kolm rahvusvahelist suurmeistrit: Urmo Ilves, Arno Uutma ning Kaido Leesmann.

Homme algab registreerimine rahvusvahelisele metsandusviktoriinile

Homme algab võistkondade registreerimine rahvusvahelisele viktoriinile Noored Euroopa Metsades. Võistkondade registreerimisvormi leiab Eesti Metsaseltsi koduleheküljelt (http://www.metsaselts.ee/noored-euroopa-metsades-registreerimine).

Rahvusvaheline viktoriin “Noored Euroopa metsades” ootab osalema õpilasi vanuses 13 kuni 19. Võistluse käigus omandatakse teadmisi Euroopa riikide looduse ja metsanduse kohta. Käsitletakse näiteks säästvat metsade majandamist, elurikkust, metsade kaitset, metsapoliitikat jm.

Eesti eelvoorus saavad osaleda kõik registreeritud võistkonnad kõigist koolidest. Osalemiseks peavad 13.-19. aastased õpilased moodustama 3-liikmelised võistkonnad ning need registreerima Eesti Metsaseltsi koduleheküljel. Kuna võistlus on rahvusvaheline, toimuvad ka Eesti voorud ingliskeelsetena. Loe edasi: Homme algab registreerimine rahvusvahelisele metsandusviktoriinile

Corelli Music alustab homme juubeliaastat Maestra Ester Mägi sünnikodus

Ester Mägi. Foto: erakogu
Ester Mägi. Foto: erakogu

Kontserdiagentuur Corelli Music tähistab alanud aasta märtsis 10. sünnipäeva ning alustab juubeliaastat omapärase kontserdiga “ESTER MÄGI. Lugu vanalinnast” Toompea muusikasalongis homme, 28. jaanuaril kell 19. Maestra Ester Mägi sünnikodus teeb ansambel Corelli Consort koos külalismuusikutega heliloojale muusikalise kummarduse ning kannab ette tema partiita “Vanalinn”.

Eesti auväärseim naishelilooja Ester Mägi (1922) on sündinud ja kasvanud Toompeal endises Stackelbergide linnapalees. Majas asub praegu Tööandjate Keskliit ning sealses kaunis saalis on Corelli Music palju kordi korraldanud Toompea muusikasalongi kontserte. Siit tekkiski mõte, et helilooja lapsepõlvest, mis möödus Toomkiriku kellahelinat ja orelimängu kuulates, inspireeritud partiita “Vanalinn” saaks ettekande just selles majas. Salongik ontserdil põimuvad iidse Tallinna südames asuvas Toompea ajaloolises hoones kaasaegne helilooming ning mälestused muusikast.

Partiita “Vanalinn” tõi 19. jaanuaril 1988 Estonia kontserdisaalis esiettekandele ansambel Barocco Revaliensis, mille koosseisu kuulusid Samuel Saulus (flööt), Lille Randma (klavessiin), Ülo Kaadu (viiul), Urmas Vulp (viiul), Andrus Järvi (vioola), Allar Kaasik (tšello) ja Mati Lukk (kontrabass).

28. jaanuaril 2014 esitavad teose Oksana Sinkova (flööt), Ene Nael (klavessiin) ja a nsambel Corelli Consort: Urmas Vulp (I viiul, külalisena), Mail Sildos (II viiul), Martti Mägi (vioola), Villu Vihermäe (tšello) ja Matti Lukk (kontrabass). Toreda järjepidevusena osalesid Urmas Vulp ja Mati Lukk ka esiettekandel. Partiitast teeb uue salvestuse Klassikaraadio.  Loe edasi: Corelli Music alustab homme juubeliaastat Maestra Ester Mägi sünnikodus

Lastekaitse Liit: Elatise maksmisest kõrvalehoidumine ei saa olla ühiskonnas aktsepteeritav

MTÜ Lastekaitse Liit tunnustab pressiteates Justiitsministeeriumi algatust võlgnike maksedistsipliini parandamiseks.

logo

Samas rõhutab MTÜ Lastekaitse Liit vajadust käsitleda ühiskonnas elatise teemat ennekõike lapse perspektiivist lähtuvalt, kuna vanemate põhiseaduslik ülalpidamiskohustus teenib eelkõige laste huve, tagades nende õiguse saada oma vanematelt hoolitsust. Ka ÜRO lapse õiguste konventsioon rõhutab vajadust tunnustada põhimõtet, et mõlemad vanemad vastutavad ühiselt lapse üleskasvatamise ja arendamise eest.

Paraku näitab viimaste aastate statistika, et elatisraha nõuete hulk on kiires tõusutrendis. Võrreldes 2006. aastaga on vanemate võlg laste ees tõusnud ligikaudu 13 korda, ulatudes täna ca 11 miljoni euroni.

„MTÜ Lastekaitse Liit tõstatas elatise maksmise küsimuse juba 2003. aastal. Nii siis kui ka nüüd rõhutame, et lapse jaoks ei oma tähtsust, kas ta on jäetud elatiseta hoolimatuse, pahatahtlikkuse või rahanappuse tõttu. Laps peab saama elamiseks vajaliku, ning tal on selleks seaduslik õigus,“ toonitab MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Alar Tamm. „Elatise maksmisest kõrvalehoidumine ei saa olla ühiskonnas aktsepteeritav. Selleks, et paremini tagada laste huvide kaitse, ning vältida põlvkonnaüleste mustrite kordumist, on vaja võtta kasutusele võimalikult tõhusad meetmed ja täiendavalt analüüsida täitemenetluse kehtiva regulatsiooni puudujääke ning võimalusi süsteemi tõhustamiseks,“ lisab Tamm. 

Loe edasi: Lastekaitse Liit: Elatise maksmisest kõrvalehoidumine ei saa olla ühiskonnas aktsepteeritav

VVV matkasarja avamatk toimub 1. veebruaril

Talvine matk leiab aset Konguta vallas Vellaveres 1. veebruaril kell 11. Piisavate lumeolude korral suusatame. Kiirematel on veel võimalik registreerida end räätsamatkagruppi. Räätsadega minnakse piisava lume korral, õhukese lumega liigume jalgsi.

Uurime loomade tegevusjälgi. Korraldajate poolt on organiseeritud ka väike kehakinnitus.

Matkasari koosneb neljast matkast erinevatel aastaaegadel. Kõiki matkasarja neli matka läbinut ootab sarja lõppedes üllatus!

Registreeri osavõtt: triinu@vvvs.ee, tel 525 4172. Kogunemine kell 10.45 Vellaveres. Lisainfo kogunemispaigast: www.vvvs.ee.

Triinu Pertels

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA

Pilkuse külaselts jätkab pühapäevaste kirbuturgudega

Leivategu Pilkusel. Foto: Merike Kukk
Leivategu Pilkusel. Foto: Merike Kukk

Pilkuse külaselts on korraldanud kord kuus pühapäeviti kirbuturgusid ja koolitusi, ka sellel aastal jätkuvad Pilkuse külamajas nii pühapäevased kirbuturud kui ka koolitused.

Merike Kukk Pilkuse külaseltsist ütles, et viimane koolitus toimus 11. jaanuaril Hellenurme Veskimuuseumis. Koolitusel õpiti leivategu – kuidas teha juuretist, sõtkuda tainast ja küpsetada leiba. Koolitusel olijad said ise teha oma kuju ja märgiga leiva. Niikaua, kuni leivad ahjus küpsesid, sai veskis ringi vaadata ning näha, kuidas tehakse jahu. Leivategemise koolitusel oli huvilisi nii naabervaldadest kui ka toitlustusasutustest.

Viimane kirbuturg toimus 19. jaanuaril ja siis oli teemaks remonditegemine. Kohal oli Sadolini esindaja, kes andis ülevaate kaasaegsetest värvidest, kruntvärvidest ja niiskustõketest. Kõik huvilised said oma küsimustele ka vastused.

Järgmine koolitus toimub 23. veebruaril kell 12 Pilkuse külamajas. Seekord on teemaks fruktodisain ehk puu- ja juurviljadest kaunistuste valmistamine. Koolitusele võivad osalejad kaasa võtta oma koduaia porgandid, suure kartuli, õunad, sibulad. Peolauale annavad kaunistatud puu- ja juurviljad hoopis teistsuguse väljanägemise ja kindlasti meelitab see ka lapsi rohkem puu- ja juurvilja sööma.
Koolitusele on oodatud kõik huvilised, sealhulgas ka toitlustusasutused. Koolituse tasu on 7 eurot, registreeruda tel 519 74916 või e-posti teel: harmamardi@hot.ee

Järgmine Pilkuse kirbuturg toimub aga 16. veebruaril, siis on teemaks kodused leivad.

Monika Otrokova

XX Võru Folkloorifestival avab pühapäeval hooaja

XX Võru Folkloorifestival avab hooaja pühapäeval, 26. jaanuaril kell 16 Võru Kandles Venemaa folklooriansambli Skaz (tõlkes: Lugu) kontserdiga.

17.-20. juulini toimuv XX Võru Folkloorifestival kannab nime “Lugu”.

Festivali tegevjuht Kadri Valner: ”Lool on hea vägi, ta paneb kuulama ja mõtlema. Ta vajab kahte poolt ja on oluline nii rääkijale kui kuulajale. Kui kokku saavad erinevad lood, võivad neist saada laulud või tantsud või lugulaulud.”

Neist lugudest saabki kokku XX festival, kuhu täna oodatakse rahvatantsurühmi ning pillimehi lisaks Eestile ka Mehhikost, Indiast, Montenegrost, Kolumbiast, Prantsusmaalt, Slovakkiast, Austriast, Lätist.

”Meeldiv on, et festival on rahvusvaheliselt täna nii tuntud, et saame vastu võtta vaid iga kuuenda soovija,” tõdes Valner. See on märk pikaaegsest traditsioonist ning heast ettevalmistustööst. Mullu võeti Võru folkloorifestival UNESCO juures tegutseva festivalide organisatsiooni CIOFF nimekirja.

Festivalihooaja avab selle aasta tunnuslausega samanimeline folklooriansambel Skaz Venemaalt Pihkva oblastist. Ansambel loodi 1977. aastal. Tegemist on unikaalse ja eksperimenteeriva kollektiiviga, kes on tõestanud, et vene rahvalike muusikainstrumentide loomingulised võimalused on piiritud. Kuigi ansambli loomingupalett põhineb kindlalt rahvuslikkusel, on seda aja jooksul mõjutanud maailmakultuur ning ta on rikastunud uute värvide ja kaasaegse kõlaga. Ansambli tantsugrupis on omavahel ühendatud tants ja näitlejameisterlikkus. Iga tantsunumber jutustab mõnd lugu, seetõttu sobib Skaz eriti hästi avama selleaastast Võru folkloorifestivali hooaega.

Pihkvas tutvustati Põlvamaa turismivõimalusi

Infopäev Pihkvas.  Foto: Sander Silm
Infopäev Pihkvas. Foto: Sander Silm

16.- 17. jaanuaril toimus SA Räpina Inkubatsioonikeskuse eestvedamisel Pihkvas Põlvamaa turismivõimalusi tutvustav infopäev.

Kohtumiste tulemusena lepiti kokku, et veebruaris sõlmitakse SA Lõuna Eesti turism ja Pihkva Turismiinfokeskuse vahel informatsioonivahetuse leping. Märtsis avaldatakse Pihkva oblasti Kaubanduse- ja Tööstuspalati ajakirjas Põlvamaad tutvustavad lood ning aprillis korraldatakse Pihkva reisikorraldusfirmadele Põlvamaad tutvustav reis.

Pihkvas külastati ka muuseume ja fondihoidlaid.

Maret Reinumägi