Lasteasutuste kokad õpivad mahetoitlustamist

Fotol esiplaanil Mare Poopuu Saaremaalt.
Fotol esiplaanil Mare Poopuu Saaremaalt.

Eile algas viieosaline mahetöötubade sari, mille käigus õpivad Eesti lasteasutuste kokad ja toitlustajad mahetoorainest erinevate toidukordade söökide valmistamist ja tutvuvad mahetooraine hankimisvõimalustega.

Mahetoidu töötubasid korraldava MTÜ Hiidlaste Koostöökogu projektijuhi Ly Kaupsi sõnul on Saare- ja Hiiumaa lasteaia- ja koolikokkade huvi mahesaaduste kasutamise vastu suur. Kokad soovivad praktilisi nõuandeid, teada miks peaks kasutama rohkem mahetoitu, kust toorainet kätte saab ja mis see maksab. Alati on meeldinud ka ühiselt retseptide läbi tegemine ja maitsmine, sest oma silm ja kõht on ikka kuningas.

Töötoad toimuvad viies maakonnas – Hiiumaal, Läänemaal, Viljandimaal, Pärnumaal ja Saaremaal – ja viiel erineval teemal: hommikutoidud, oote- ja pikapäevatoidud; kevadised hooajatoidud; sügisesed hooajatoidud; piparkoogid ja muud küpsetised; jõulu- ja vana aja toidud. Töötoad on planeeritud eelkõige lasteasutustele, kes oma menüüs juba kasutavad mahetoorainet või plaanivad seda lähiajal teha.

Värska vallal valmis uutele maalekolijatele mõeldud koduleht „Tule maale”

Värskasse elamaVärska vallavalitsuse eestvõttel on valminud Värska valla „Tule maale“ koduleht. Uus veebileht tutvustab Värska piirkonda maale kolimisest huvitatutele ning teeb uutele elanikele olulise info kättesaadavamaks ja kohanemise kergemaks. Lehe valmimisele aitasid kaasa Piiriveere Liider, MTÜ Tule Maale ja Misso vald.
http://www.tulemaale.ee/kogukond/verska koduleht on suunatud inimestele, kellel on soov ja võimalus maale kolimiseks, kuid puuduvad vajalik teave ja oskused selle suure sammu ettevõtmiseks. Uus koduleht pakub infot alates vabadest elu- ja tööpaikadest kuni juhatusteni, millisest talust saab piima või mune osta. Lisaks jagatakse uute tulijatega ka juba Värska valda kolinud uuselanike muljeid ja kogemusi, vastatakse küsimustele ja muredele ning otsitakse igale maalekolijale just tema jaoks kõige sobivamaid lahendusi. Info parem kättesaadavus julgustab inimesi ning muudab maalekolimise lihtsamaks.

Uuelt kodulehelt leiab infot vabade talukohtade, töökohtade, haridusasutuste, huvihariduse ja vabaaja veetmise võimaluste kohta. Saab tutvuda piirkonna ajaloo, looduse ja kultuuriga. Hankida teavet bussi- ja rongliikluse ja vallas pakutavate teenuste kohta. Lugeda kogemus- ja edulugusid Värska valla elanikelt. Uuele elanikule on kodulehel välja toodud tähtsamad kontaktid, kohalikud töömehed, juurvilja kasvatajad, piima müüjad ja palju muud. Kodulehe kaudu saavad kohalikud kauba või teenuse pakkujad ennast reklaamida oma piirkonna inimestele. Eesmärk on, et uued inimesed teaksid kelle poole pöörduda ja ei telliks töömeest või küttepuid linnast kui kogukonnas on teenuse või kauba pakkuja olemas. Loe edasi: Värska vallal valmis uutele maalekolijatele mõeldud koduleht „Tule maale”

Orienteerumisjooksu maailmameistrivõistlused toimuvad 2017. aastal Otepääl

Fotomeenutus möödunud orienteerumisvõistluselt. Foto: Arvo Saal
Fotomeenutus möödunud orienteerumisvõistluselt. Foto: Arvo Saal

Rahvusvahelise orienteerumisföderatsiooni kodulehe andmeil toimuvad 2017. aasta suvel Eestis orienteerumisjooksu maailmameistrivõistlused. Võistluskeskus asub Otepääl, võistluspaigad mitmel pool Lõuna-Eestis.

2006. aastal toimusid ka Otepääl Euroopa meistrivõistlused orieneerumisjooksus.

Rõuge noortekeskuses jätkub koolivaheajaprogramm

Täna, 23.oktoobril kell 16.30 oodatakse noori Rõuge Avatud Noortekeskusesse, kus räägitakse igapäevastest tarbimisharjumustest, šokolaaditööstuse varjukülgedest ning tutvustatakse õiglase kaubanduse põhimõtteid. Esitluse kuulajatel on võimalik osaleda viktoriinis, kus auhinnaks Fair Trade maiustused. Tehakse ka ülevaade šokolaaditööstuse eri etappidest ning koraldatakse šokolaadimäng. Teemat juhib MTÜ EstYES.

Kell 18 algab karaokeõhtu, mida juhivad Janne ja Jaanis.

Neljapäeval, 24.oktoobril tunnustame silmapaistvamaid noori.

Reedel ja laupäeval on noortetubade ja -keskuse noored väljasõidul Lääne-Virumaal.

Rõuge Avatud Noortekeskus

Kerli Kõiv

Lilleorus pandi nurgakivi unikaalsele hoonele

Lilleoru kogukonna liikmed vaatamas pealt uue keskuse nurgakivi panekut.
Lilleoru kogukonna liikmed vaatamas pealt uue keskuse nurgakivi panekut.

Hõimupäeval, 19. oktoobril paigutati Lilleorus uue avatud keskuse alusmüüri sisse nurgakivi unikaalsele hoonele, mis kerkib ühisrahastuse ja talgute toel. Kivisse müüriti kokkulepe, milles 75 inimest kinnitavad valmisolekut panustada oma aega ja teisi resursse uue maja valmimisse. Tegu on Eestis esimese nii suure objektiga, mis rajatakse kogukondliku ühisrahastuse põhimõtetel ja mille enamik töödest tehakse talgute korras.
Kunagisest Põhuteatrist kerkib Lilleorus õppe-, kultuuri-, kogukonna- ja ökomaja, kus saab edaspidi õppida enesemuutmise kunsti, ökoloogilise eluviisi ja põliskultuuri tarkusi ning nende rakendamist igapäeva elus.
Nurgakivi panekul olid kohal Lilleoru MTÜ ja laiema sõprade ringi liikmed, Lilleoru asutaja Ingvar Villido ja Rae vallavanem Mart Võrklaev. Vallavanem on uhke selle üle, et taoline Eesti ja ilmselgelt kogu Baltikumi mastaabis unikaalne hoone kerkib just Rae valda. Maja valmimisele on pannud vabatahtlikena õla alla Lilleorus praktiseeritavat eluviisi toetavad arhitektid, ettevõtjad, toetuste organiseerijad, vabast ajast vajalikke töid tegevad ehitajad ja paljud teised. Hetkel käivad vundamendi ehitustööd talguliste abiga ning vundamendiga loodetakse valmis saada veel enne lume tulekut.

AVATUD keskuse ehituse koordinaator Kaur Lass, Lilleoru asutaja Ingvar Villido, Rae vallavanem Mart Võrklaev.
AVATUD keskuse ehituse koordinaator Kaur Lass, Lilleoru asutaja Ingvar Villido, Rae vallavanem Mart Võrklaev.

Lilleoru uue peamaja arhitektideks on Ain Padrik ja Sven Koppel. “Ehitist planeeritakse loodusehitisena ja võimalikult palju soovitakse kasutada taaskasutatavaid materjale. Hoone ümbrusesse on kavandamisel permakultuuri õppeaed,” sõnab ökodisainer ja Lilleoru MTÜ liige Reet Aus.
Vaida külje all Aruvalla külas asuv Lilleoru keskus on loodud 20 aastat tagasi, toetamaks inimese terviklikku ja igakülgset arengut. Keskust haldab 2001. aastal loodud MTÜ Lilleoru. Paljude vabatahtlike ning Euroopa Liidu rahastuse toel on Lilleoru arenemas rahvusvaheliseks õppekeskuseks ja valmimas on maailmas ainulaadne iidset loomismustrit väljendav Elulille park.
Ehitustööd jätkuvad külmade tulekuni. Soovijail on võimalik tulla talgutele appi.
Ave Oit
MTÜ Lilleoru

Fotod: Mari Kadanik

Rahvamajad avanevad ööpäevaks

Eesti rahvamajad ja seltsimajad, klubid ja kultuurimajad avavad 26. oktoobril oma uksed 24 tunniks kõigile huvilistele.

Projekti “24 tundi Eestimaa rahvamajas” eesmärk on tutvustada ja näidata, millega rahvamajades tegeletakse, väärtustada rahvamajades toimetavate inimeste tegevust ning elavdada paikkondade kultuurielu. Ööpäeva kestvas projektis osaleb enam kui 150 rahvamaja üle Eesti. Toimuvad sajad erinevad kultuurisündmused: kinod, õpitoad, avatud treeningud – ringitunnid, peoõhtud, kontserdid, etendused.

Infot saab internetist:www.rahvamaja.ee

Veelinde ei ole vaja toita

Keskkonnaamet tuletab meelde, et sinikael-parte, kühmnokk-luiki ja teisi veelinde, keda võib tihti linnapildis näha, ei ole mõistlik toita. Veelindude lisatoitmine võib kahjustada lindude füsioloogilist seisundit ja lennuvõimekust ning pikemas perspektiivis ka sigimisedukust.

Veelindude normaalne käitumine on rändamine lõuna- ja läänepoolsetele talvitusaladele. Linde toites toetab inimene looduses erandeid, ebaloomulikku käitumist ja looduslike seaduspärade nõrgenemist. Lindude toitmine on lühinägelik ja vastutustundetu. Loe edasi: Veelinde ei ole vaja toita

Tantsutreener Joel Juht korraldab
ainulaadse festivali Baltimaades

Joel Juht. Foto: erakogu
Joel Juht. Foto: erakogu

Jõgevalt võrsunud tantsutreener Joel Juht on peakorraldajaks tänavakultuurifestivalile JJ-Street Baltic Session, mille peakontserdil Nokia kontsertimajas esineb hip-hopi etteastega ka trupp, mille liikmete vanuseks 70+. Joel Juhtile esitab küsimusi Jaan Lukas.

Alustame festivali temaatikast. On tänavakultuur ennekõike linnadele omane kultuurinähtus või tasub selle märke otsida ka maapiirkondadest?

Me ei saa kultuuri võtta linna või maa järgi, see ikka sobib kõigi jaoks ja neid samu tegevusi saab ka teha väiksemates kohtades küll, aga jah, tegijatest on puudus.

Kui palju esinejaid tuleb festivalile teistest Eestimaa piirkondadest väljaspoolt Tallinna?

Teistest Eesti piirkondadest on tulemas kuskil 500 inimest ja kõik maakonnad on esindatud.

Võib-olla on teil infot ka selle kohta, et mõnest külast või alevist tullakse bussitäie seltskonnaga festivalile kaasa elama ja miks mitte ka kaasa tantsima?

Kahjuks paljud linnad ja ka vallad ei tahtnud sellel aastal noori aidata, kuid pean ära mainima, et ainukesena aitab sellel aastal Võru ja Pärnu linn transpordiga, et noored saaksid kohale tulla 20. oktoobril Nokia kontserdimajja.

Loe edasi: Tantsutreener Joel Juht korraldab
ainulaadse festivali Baltimaades

Domus Dorpatensis stipendiumikonkurss tudengitele

stipendium 2013 tagasi kodukohtaTudengeid kutsutakse osalema programmis “Tagasi kodukohta!”, mille eesmärgiks on käivitada uusi algatusi oma kodukoha probleemide lahendamiseks.

 1. etapp. Ideekonkurss, mille käigus valitakse välja 20 parimat, kes suunatakse teise etappi. Ideekonkurss lõpeb 21. oktoobril.

2. etapp. Koolitused 2. ja 3. novembril, mis sisaldavad tasuta osalust TEDxTartu konverentsil (2.11.) ja ühepäevast koolitust (3.11.)

3. etapp. Koolitustel osalenud tudengid algatavad kodukohas oma idee elluviimise. 29. novembril jagatakse parimate algatuste vahel 1 000 EUR suurune Domus Dorpatensise stipendium.

Osalemiseks eeldame:

1. Tudengistaatust. Eelkõige oodatakse osalema tudengeid, kes on pärit väljaspoolt Tartut või Tallinna;

2. Soovi midagi oma kodukoha heaks ära teha;

3. Teadmist, millised probleemid Sinu kodukohas lahendamist vajaksid.

Osalemaks koolitusprogrammis ning võistlemaks auhinnafondile, tuleb täita kandideerimisavaldus aadressil: http://tedxtartu.org/tagasi/

Kandideerimine on avatud 21. oktoobrini!

Oktoobrist alustab tegevust 37 pääste noorteringi üle Eesti

Päästeala noorteringid on tasuta tegutsevad huviringid, millest saavad osa võtta 7-19 aastased noored. Ringides saavad noored läbi praktiliste tegevuste omal nahal tunda, mida tähendab olla päästja.

Noorteringides õpitakse läbi aktiivse tegevuse. Tegevuste nimekiri on pikk – tutvutakse päästesüsteemiga ja päästjate varustusega, õpitakse käsitlema tulekustutit ja proovitakse läbi, mis reaktsiooni võivad vallandada erinevate ainetega tule kustutamine.

Lisaks tule- ja veeohutusele tutvustatakse lastele pommirühma tegemisi ja tehnikat ning külastatakse Häirekeskust, et näha oma silmaga, kuidas hädaabi kõnesid vastu võetakse ning päästetehnikat välja saadetakse.

Koolituse raames õpetatakse lastele esmaabivõtteid, mida võib elus juhtuvate õnnetuste puhul tarvis minna ning harjutatakse suitsusest ruumist evakueerumist. Lisaks teadmiste täiendamisele tehakse ka tuletõrjesporti, matkatakse, mängitakse läbi erinevaid ohusituatsioone ja orienteerutakse.

Pääste noorteringide üks suurem ja populaarsem üritus on päästeala noortelaager, mida korraldatakse alates 2002. aastast. Sellest saavad osa võtta aasta jooksul noorteringides aktiivselt osalenud lapsed. Päästeala noortelaager on jagatud teemapäevadeks, kus käsitletakse päevale omaseid teemasid ning noortele antakse teadmisi ja oskusi hakkama saamiseks erinevates olukodades.

Noorteringi noortel on võimalus osaleda erinevatel võistlustel ka Eestist väljaspool. Noored päästehuvilised on aastast 2011 osalenud Soomes Rescue Race võistlusel ning eelmisel aastal osaleti Moskvas „Ohutu kool“ võistlusel. Samuti on lastega tehtud demoesinemisi erinevatel ohutus- ja infopäevadel.

Päästeala noortering tegutseb oktoobrist kuni mai lõpuni igal nädalal poolteist tundi, kokku kuus tundi kuus. Noortering on kõigile tasuta.

Kui oled huvitatud pääste noorteringis osalemisest, võta ühendust e-posti aadressil noortekeskus@v-maarja.ee

KÜSK avab vabaühendustele arenguhüppe taotlusvooru

Kodanikuühiskonna Sihtkapital kuulutab välja esimese vooru 2014. aastaks: vabaühenduste arenguhüppe taotlusvoor, taotlemise tähtajaga 15. jaanuar 2014.

Vooru raames toetatakse projekte, mis keskenduvad vabaühenduse tegevusvõimekuse suurendamisele, saavutamaks ühenduse eesmärkide elluviimisel ja tegutsemisel olulise arenguhüppe. Toetuse taotlemise eelduseks on vabaühenduse analüüs oma ühenduse arenguvajadustest ning selle põhjal koostatud tegevuskava oma tegevusvõimekuse suurendamiseks, et toimida professionaalselt ja tõhusalt.

Toetust saab küsida kuni 10 000 eurot projekti kohta (kuni 90% eelarve abikõlblikest kuludest), projekti abikõlblikkuse periood on 1. aprill 2014 – 31. märts 2015.

Taotlema on oodatud nii piirkondlikult kui üleriigiliselt tegutsevad vabaühendused, taotlusi hinnatakse kahes grupis eraldi. Toetust saab taotleda vähemalt üheaastane avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing või sihtasutus, kes ei ole avaliku sektori ega äriühingute valitseva mõju all.

Teave taotlustingimuste kohta, taotlusvormid ning muu taotlusvooru info on leitav siit: www.kysk.ee/taotlusvoorud/ah14

Allikas: KÜSK

Mälestused autoostust: Žiguli sai soetada ka toidupoest

Žiguli oli nõukogude ajal defitsiit. Foto: eastcars.ee
Žiguli oli nõukogude ajal defitsiit. Foto: eastcars.ee
Kevadel Eesti Maanteemuuseumis alanud isiklike sõiduautodega seotud mälestuste kogumine on selleks korraks lõppenud. Mäletuste kogumise eesmärk oli saada infot eelkõige kasutatud autode musta turu kohta Eesti NSVs: kuidas neid osteti, kuidas müüdi ja vahetati.

Mälestuse kogumine oli üks osa maanteemuuseumi poolt läbiviidavast suuremast uurimisprojektist „Sõiduautode levik ja kättesaadavus Eesti NSVs“. Oma mälestusi oli võimalik jagada nii elektrooniliselt kui paberkandjal. Kokku jagas isiklike sõiduautodega seotud meenutusi, fotosid ja muid asjasse puutuvaid materjale 50 inimest.

Lisaks mälestustele said täiendust ka muuseumi kogud. ”Muuseumisse saadeti huvitav, 1960. aastate lõpus reportermakiga salvestatud helifail, millel perekondlikke ja muid tähtsamaid sündmusi talletada armastanud härra tutvustab külla tulnud sõpradele oma äsja soetatud Zaporožetsit,” rääkis maanteemuuseumi teadur Mariliis Hämäläinen.

Kasutatud auto kasuks otsustati enamasti seetõttu, et lootus uue auto ostuks vajalikku luba saada puudus. ”Nii näiteks räägib 1963. aastal sündinud mees, et kasutatud auto soetati 1988. aastal just seetõttu, et noorel inimesel puudus võimalus autoostuloa saamiseks. Auto osteti Eestist ning selle leidmine võttis aega kaks nädalat. Auto maksis umbes 3700 rubla ning vajalik summa saadi koos abikaasaga kogutud säästudest ning pulmadeks kingitud rahast,” vahendas Hämäläinen.
Loe edasi: Mälestused autoostust: Žiguli sai soetada ka toidupoest

Eesti mahepõllumajanduse turustusvõimalused avarduvad

Wiru Vilja maheviljaterminal läks maksma 4 miljonit eurot. Foto: mapri.eu
Wiru Vilja maheviljaterminal läks maksma 4 miljonit eurot. Foto: mapri.eu
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles täna Ida-Virumaal Avinurmes tulundusühistu Wiru Vili maheviljaterminali avamisel, et Baltikumi suurim mahetootjate ühiselt rajatud viljaterminal tõstab Eesti mahepõllumajanduse konkurentsivõimet.

„Selline rahvusvahelisel tasemel ainulaadne viljaterminal annab Eesti mahetoodangule uue kvaliteedi – varem kuivatamise või ladustamisega kimpus olnud mahetootjad saavad nüüd oma vilja ka turustada mahedana ja seeläbi saada oma toodangu eest ka kõrgemat hinda,“ ütles minister Helir-Valdor Seeder. „Ka praegu koostatav mahepõllumajanduse arengukava keskendub suuresti sellele, kuidas Eesti mahetoodang jõuaks mahedana töötlemisse ja sealt ka mahemärgisega juba poelettidele. Täna avatud maheviljaterminal aitab meid sellele eesmärgile lähemale.“

Terminalis saab säilituspunkrites hoida 10 000 tonni ja puistepinnal 7000 tonni vilja, kuivati võimsus on 60 tonni tunnis. Sellega loob terminal võimaluse Eestis toodetud mahevilja koondamiseks, et seda kindlas kvaliteedis ja piisavas koguses turustada.

Maheviljaterminal läks maksma 4 miljonit eurot, millest 1,9 miljonit eurot moodustas maaelu arengukava 2007-2013 toetus.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Lasila mõisakool sai uue klaveri

Homme saab piduliku lõpetuse agentuuri Corelli Music suvine menusündmus, heategevuslik kontserdisari „Eesti mõisad 2013″. 25.-28. juulini Kõltsu, Eivere, Räpina ja Lasila mõisates toimunud kontserdid pakkusid publikule ja metseenidele võimaluse toetada veebruaris 2013 asutatud Lasila mõisakooli klaverifondi. Reedel, 18. oktoobril kell 14 toimub Lasila Põhikooli saalis uue klaveri esitlus. Nii kiire eesmärgi täitumine on 15 aastat toimunud kontserdisarja “Eesti mõisad” ajaloos esmakordne.

Uus ja heakõlaline klaver mõisakooli saalis parandab oluliselt õpilaste hariduse kvaliteeti, aga pakub ka võimaluse ümbruskonna elanikele nautida tipptasemel kontserte mõisasaalis aastaringselt, aidates kaasa ajaloolise mõisa kujunemisele kohalikuks kultuurikeskuseks.

Pärast sarja lõppkontserdil 28. juulil Lasila mõisakooli pilgeni kuulajaid täis saalis sarja jooksul kogutud summa üleandmist pani klaveri muretsemisele jõulise lõpp-punkti Rakvere Vallavalitsus, kes leidis puuduva summa katmiseks toetajad, lisas omapoolse panuse ning mõni päev tagasi jõudiski tuliuus klaver mõisakooli saali. Homsel esitlusel annavad väikese heliproovi Rakvere muusikakooli õpilased ja pianist Lembit Orgse, kes osales ka mõisakontsertidel klavessiinimängijana.
Loe edasi: Lasila mõisakool sai uue klaveri

Mahetootjad: Eesti mahetoidu sortiment peab laienema

Foto: toortoidufestival.info
Foto: toortoidufestival.info
Täna põllumajandusministeeriumis kogunenud uue mahepõllumajanduse arengukava koostamise töörühm leidis, et tarbijateni peab jõudma enam Eestis töödeldud mahetoitu. Kasvama peab ka Eestis töödeldud mahetoidu eksport.

„Laienema peab nii mahetoidu sortiment kui ka tarbijatele kättesaadavus,“ ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Märkimisväärne osa Eesti mahetoodangust töödeldakse tavatoodanguna või eksporditakse toorainena. Peame suutma oma mahetoodangu kohapeal töödelda kvaliteetseteks ja põnevateks mahetoiduaineteks.“

Võimalustena mahetoidu kättesaadavuse parandamiseks nähti töögrupis eelkõige koostööd lasteasutustega, ühistulist tegevust ja alternatiivsete turustusvõimaluste arendamist. Ühiselt leiti, et toodete omahinna alandamiseks tuleb suurendada tootmismahtusid.

Mahepõllumajanduse arengukava on kavas valmis saada 2014. aasta alguseks, järgmises töögrupis arutatakse mahepõllumajanduse uue arengukava rakendusplaani.

Mahepõllumajanduse uue arengukava koostamisse on kaasatud TÜ Eesti Mahe, Eesti Mahepõllumajanduse SA, MTÜ Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, Eesti Biodünaamika Ühing, Läänemaa Mahetootjate Selts, MTÜ Saare Mahe, MTÜ Hiiumahe, SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Eesti Maaülikool, Harju Mahetootjate Ühing, Wiru Vili TÜ, Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik TÜ, MTÜ Virumaa Mahetootjad, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Eesti Põllumeeste Keskliit, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Aiandusliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Põllumajandusamet, Veterinaar- ja Toiduamet, MTÜ Eesti Noortalunikud, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning PRIA.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Kõik inimesed on erinevad, aga võrdsed

Eesti Puuetega Inimeste Koda kuulutab välja põhikooli õpilastele suunatud foto- ja videokonkursi teemal „Kõik inimesed on erinevad, aga võrdsed“. Konkursi eesmärgiks on noori suunata märkama ja väärtustama erilisi inimesi enda ümber. Töid saab esitada kuni 18.11.2013.

Täpsemat infot leiab Eesti Puuetega Inimeste Koja kodulehelt

 

Keskkonnaamet otsib osalejaid konkursile „Leidlik taaskasutus“

Seoses novembrikuus toimuva üle-euroopalise jäätmetekke vähendamise nädalaga kuulutab Keskkonnaamet välja leidlike taaskasutusideede konkursi „Leidlik taaskasutus“. Konkursile on oodatud fotod põnevalt teostatud taaskasutuslahendustest ning sellest, kuidas seisma jäänud asja uuesti kasutusele võtta.

Konkursil võivad osaleda kõik huvilised, parimaid premeeritakse ka noorte tunnustatud loodusfotograafide fotode ning seinakelladega. Foto tuleb saata hiljemalt 8.novembriks e-posti aadressile konkurss@keskkonnaamet.ee

Kõikide tähtajaks laekunud tööde hindamisel arvestab žürii nii põnevat ideed kui ka huvitavat teostust. Töödega on võimalik tutvuda ka Keskkonnaameti kodulehel ning igaüks saab oma lemmikule poolt hääletada Keskkonnaameti Facebooki lehel.

Täpsemalt saab konkursi ja tingimustega tutvuda Keskkonnaameti kodulehel

Mahemahlad valmivad looduse rüpes

Kaasiku mahetallu jõudmiseks tuleb Tartu-Jõhvi maanteelt kõrvale pöörates tükk maad mööda kruusateed sõita. Just selline paik sobib hästi mahetalu pidamiseks. Privaatses looduskeskkonnas valmivad Kaasiku Mahetalu õunamahlad ja kuivatatud õunaviilud.

Mahetalu peremehel Ago Kaasikul on maalähedane elustiil kogu aeg hinges olnud. „Olen maal sündinud ja kasvanud ja siis tundus kuidagi loogiline siin maal elades ka midagi tõsisemat teha,“ räägib peremees. Nii rajatigi 2010. aastal Soekülla 1,5-hektariline õunaaed, kus sobivate viljelemisvõtete leidmine käib peamiselt proovimise ja katsetamise teel.

Allikas: www.bioneer.ee

Käimas on täiskasvanud õppija nädal

TÕN11. oktoobril avati Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis XVI täiskasvanud õppija nädal (TÕN), mis vältab 18. oktoobrini.

“Ühel hetkel mõistsin, et kaheksa klassi haridusega ei suuda ma mõista isegi neid raamatuid, mida lugeda tahaksin. Paljud ütlevad, et õppida pole aega. Kui see on prioriteet ja tõeline tahe, siis leitakse ka aeg. Kui ei õpi, pole järelikult tahtmist. Sain julguse unistada edasiõppimisest. Täna saan öelda, et minu unistused on realiseerunud ja õpingud jätkuvad  – olen sügisest Tallinna Tehnikaülikooli majandustudeng ja palju põnevat on ees ootamas,” põhjendas aasta õppija 2013 Lauri Veso oma edasiõppimist.

Tänavuse täiskasvanud õppija nädala teema „Õige aeg on õppida“ tuletab kõigile meelde, et õige aeg õppimiseks on just nüüd ja praegu, paremat aega õppimise jaoks ei pruugi edaspidi tulla. Enesetäiendamine annab inimesele kindlustunde oma eluga edasi minna ja juba homme midagi uut ette võtta või kogeda.

TÕN-i avaüritusel tunnustatakse haridus- ja teadusministri tänukirjaga aasta õppijaid, koolitajaid, koolitussõbralikke organisatsioone ning omavalitsusi. Laureaatide ja kandidaatidega saab tutvuda siin.

TÕN-i lõpetab 18. oktoobril XVII täiskasvanuhariduse foorum teemal „Kui targad me oleme?”

Infot TÕN-i raames maakondades toimuvate tegevuste kohta leiab siit.

 

Kuidas vähendada toiduraiskamist?

“Kui kasvatada ise toitu kasvõi natukene, vähendab see väga palju raiskamist ja ära jäävad ka need pikad suure ökoloogilise jalajäljega ahelad.” – Toomas Trapido. Foto: Karin Volmer

Sel kolmapäeval, 16. oktoobril tähistab maailm rahvusvahelist toidupäeva ja püüab sellega innustada mõtlema, kuidas kindlustada piisav ja mitmekülgne toiduvaru kogu inimkonnale. Maablogi uuris erinevatelt ekspertidelt, mida nemad soovitavad teha, et meil toitu võimalikult vähe raisku läheks. 

Malle Kobin, Aasta Ema 2013:

„Mina olen oma põhimõtted kaasa võtnud lapsepõlvekodust, kus toidust peeti väga lugu, st. võileib söödi lõpuni, taldrik söödi tühjaks, kui oli soovi võis lisa võtta, ka see tuli ära süüa. Samu kombeid olen püüdnud õpetada oma lastele. Meie kodus on au sees ka tervislik toitumine. Suure osa oma toidust –  piim, liha, munad, juurviljad, aedviljad, puuviljad – kõik kasvatame ise, ilma kunstväetise ja umbrohumürkideta. Teeme palju hoidiseid. Kuna meil on ka koduloomad, siis toitu niiöelda raisku ei lähegi – prügikasti toitu ei visata. Olen oma lastele õpetanud varasest lapsepõlvest peale viisakaid lauakombeid, mille juurde kuulub kindlasti toidust lugu pidamine. Mingit erilist nippi mul pole, vaid kasvatuslik järjekindlus kujundab lastes teadmise, et toit on lugupidamist vääriv elu osa.“

Edasi saab lugeda juba siit.

Uudsed karjääripäevad murravad piloodi ja õpetaja-ameti soolisi stereotüüpe

Reedel toimuvad Eesti Lennuakadeemias ja Tartu Ülikoolis soolisi stereotüüpe murdvad karjääripäevad, mille eesmärgiks on juhtida uudsel moel noorte tähelepanu võimaluste paljususele erialavalikutes.

Seekordsel karjääripäeval tutvustatakse poistele õpetaja eriala, mida tavapäraselt peetakse “naiste” erialaks, ja tüdrukud teevad tutvust “mehelike” lennunduserialadega.

Lennunduse õpitubades saavad tüdrukud käe valgeks lennuki juhtimisel ja maandamisel. Samuti tutvuvad tüdrukud angaaris õhusõiduki hooldusega. Õpetaja elukutse töötoas avaneb poistel võimalus viia läbi maailma huvitavaim koolitund.

Soolise võrdõiguslikkuse teavituskampaania raames toimuvatele karjääripäevadele on valitud noortele tutvustamiseks elukutsed, kus domineerib üks või teine sugu. Nii teevad poisid pilootprojekti käigus tutvust medõe, õpetaja, juuksuri ja rätsep-stilisti erialadega, kus hetkel töötavad 90% ulatuses naised. Tüdrukud saavad omakorda ülevaate autotehniku, keevitaja, programmeerija, energeetiku, automaatiku, kaevandustöötaja, lennukimehaaniku ja piloodi elukutsetest, mida valitsevad mehed.

Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Liina Kanteri sõnul on naiste ja meeste koondumine erinevatele tegevus- ja ametialadele suuresti põhjustatud ühiskonnas kujunenud eelarvamustest ja arusaamadest naistele ja meestele sobilikest tegevustest.  Loe edasi: Uudsed karjääripäevad murravad piloodi ja õpetaja-ameti soolisi stereotüüpe

Selgus aasta kõige koerasõbralikum tegu

Aasta kõige koerasõbralikuma teo projektis kaasa löönud Julija Abram ja Tanel Mootse. Foto: Peeter Hütt
Aasta kõige koerasõbralikuma teo projektis kaasa löönud Julija Abram ja Tanel Mootse. Foto: Peeter Hütt

Eesti suurimal iga-aastasel heategevuslikul koertenäitusel BIGBANK Match Show’l selgus aasta kõige koerasõbralikum tegu, milleks osutus Valga “vanglakoerte” sotsialiseerimisprojekt.

2012. aasta lõpus leiti Valga vangla territooriumilt 24 nälginud ja metsistunud koera, kes olid trööstitus olukorras ja sotsiaalsest elust võõrdunud. Kadri Kullmani ja Dr. Sterni Heategevusfondi eestvedamisel anti koertele meditsiinilist, käitumuslikku ja psühholoogilist abi, et aidata neljajalgseid uue elu alustamisel.

Aasta kõige koerasõbralikuma teo autiitlit tulid vastu võtma projektis kaasa löönud Julija Abram ja Tanel Mootse, kelle sõnul saab aidata neid, kellest hoolid ja kelle probleeme mõistad. “Koerad leiti nii kehvast seisundist, et neid aidata oli võimalik vaid pikaajalise tööga. Kahjuks kõiki me päästa ei saanudki. Meieni jõudis kümme koera, kellest kaks eutaneeriti. Koeri tuli põhjalikult ravida, dresseerida ja psühholoogiliselt aidata, et nad oleksid võimelised sotsiaalsest elust osa võtma. Tänu heatahtlikele inimestele ja oma ala professionaalidele kandis töö vilja ja tänaseks on kõik abi osaliseks saanud “vanglakoerad” omale armastava peremehe leidnud,” rääkis Julija Abram.  Loe edasi: Selgus aasta kõige koerasõbralikum tegu

Põnevas ja leiduderikkas Risti kirikus toimub restaureerimise tänujumalateenistus

Risti kirik. Foto: erakogu
Risti kirik. Foto: erakogu

Pühapäeval, 13. oktoobril toimub Harjumaal Padise vallas asuvas Risti kirikus pühakoja restaureerimise tänujumalateenistus. Sellega pannakse mõneks ajaks punkt kirikus tehtud töödele.

Viimase nelja aastaga on Risti kirikust tulnud päevavalgele mitu hinnalist aaret – põranda-alusest pinnasest tulid päevavalgele enam kui 1100 vanaaegset münti, pikihoone võlvidel krohvikihtide alt paljastusid 17. sajandi algusest pärit laemaalingud, käärkambri seinast leiti kinnimüüritud kamin, käärkambri põrandast seni peidus olnud kelder. Pikihoone põranda rekonstrueerimise käigus jõuti unikaalse sillutisega keskaegse põrandani, samuti leiti Eesti kontekstis haruldased keskaegse peaaltari ja kõrvalaltarite jäänused.

Tööde käigus restaureeriti kooriruumi, käärkambri ja pikihoone idapoolse osa interjööri ning viimase etapina tehti ka torni sisetöid. Välja on vahetatud kiriku seenkahjustustega puitpõrand. Tööd viis läbi OÜ Rändmeister eesotsas Juhan Kilumetsaga.

Torni interjööri korrastamistööd võimaldavad külastajatel senisest hõlpsamini külastada kiriku iseäralikku poolsilinderjat torni ning võlvidepealset, samuti saab oma silmaga vaadata Eesti vanimat, 15. sajandist pärinevat tornikella.

Risti kirik on ehitatud tõenäoliselt 14. sajandi algupoolel tsistertslastest munkade pool. Täna tegutseb pühakojas elujõuline ja arenev kogudus. Et tegemist on kohaliku kultuurielu keskusega, siis on kiriku parendamistöödele jõuliselt õla alla pannud Pria maaelu edendamise meede (120 000 EUR). Samuti on mitmel korral saanud toetust koguduse poolt Lääne-Harju Koostöökogule esitatud Leader-meetme projektid (45 543 EUR). Koguduse-poolseid jõupingutusi on hinnanud ka riiklik Pühakodade Programm, mis on viimase nelja aasta jooksul toetanud kiriku interjööri restaureerimist 54 522 euroga. Loe edasi: Põnevas ja leiduderikkas Risti kirikus toimub restaureerimise tänujumalateenistus

Pühapäeval saab Kapa stuudiumis kuulata terviseloengut

Pühapäeval, 13. oktoobril kell 15 on Kohilas Tohisoo mõisas Kapa stuudiumis auditooriumi ees Peeter Liiv loenguga “Tervise viis tasandit”, milles terviseliikumise valdkonnas tuntud lektor käsitleb füüsilise, energeetilise, mentaalne, spirituaalne ja sotsiaalse tervise aspekte meie igapäevases olemises.

Peeter Liivi sõnul toob praegune, n-ö transformatsiooni ajastu kaasa paljude, kui mitte igaühe inimpotentsiaali avanemise. “Avastades oma andeid ja võimeid, saame luua täiesti uusi väärtusi, misläbi näiteks kogu senine jätkusuutmatu majandus ilmselt hääbub tasapisi. Näen tõusmas kahte põhitrendi, esiteks – kogu maailm liigub tervise suunas, teiseks – muutub viis, kuidas inimesed oma igapäevast leiba teenivad.”

Peeter Liiv on osalenud terviseliikumises (klubis “Tervis”), Eesti Rohelises Liikumises, New Age liikumises (sh 1990-1995 ilmunud ajalehe “Päekesetuul” ja 2001-2004 ilmunud religiooniajakirja “Päikesetuul” toimetaja). Kirjutanud teatri- ja kinokriitikat, filosoofilist ja sotsiaalset esseistikat ajalehtedes/ajakirjades. Õppinud teoloogiat, tegelenud jooga, transtsendentaalse meditatsiooni, Silva meelekontrolli meetodi, vaba hingamise jt Uue Ajastu praktikatega. Pidanud ühingu “Teadus” lektorina tervise- ja ökoloogialoenguid; õpetanud maailmavaateõpetust Tallinna Kultuuriülikoolis. Praegu kirjastuse “Silmapiir” direktor. (allikad: ERR ja Maaleht). Hetkel rajamas koos mõttekaaslastega sotsiaal-poliitilist kodanikuliikumist TEEME KOOS – et tagada Eestis ka tõelist sotsiaalset tervist! Peeter Liiv osaleb ka Sakala Kärajatest alguse saava üle-eestilise kodanikuaktivistide võrgustiku rajamisel. Loe edasi: Pühapäeval saab Kapa stuudiumis kuulata terviseloengut

Homme toimub Eesti suurim heategevuslik koertenäitus

Pühapäeval, 13. oktoobril algusega kell 12 toimub Tallinnas Kristiine spordihallis Eesti suurim heategevuslik koertenäitus BIGBANK Match Show, mis toob kokku koerad, koeraomanikud ja heategijad üle Eesti.

Heategevusliku koertenäituse abil toetatakse igal aastal üht Eesti koduta loomade varjupaika. Tänavu lähevad kõik ürituse tulud Haapsalu varjupaiga heaks.

BIGBANK Match Show patroon Marju Länik usub, et koertenäitusest tuleb üks põnev ja südamlik koosviibimine. “Pühapäeval kogunevad koerasõbrad üle Eesti juba üheksandat korda, et demonstreerida koera ja tema omaniku vahelist koostööd ning aidata kaasa koduta koerte olukorra parendamisele. Kohale saabub erineva kasvu, välimuse ja iseloomuga koeri, kes võtavad omavahel mõõtu või osalevad demonstratsioonesinemistel. See päev pakub kõigile näituse külastajatele põnevat vaatemängu ja samas võimalust teha head,” ütles Marju Länik.

BIGBANK Match Showst on oodatud osa võtma nii puhtatõulised kui segaverelised koerad, kes jagatakse nelja võistlusklassi vastavalt vanusele ja suurusele: kutsikad, üle- ja allapõlve koerad ning veteranid. Lisaks toimuvad võistlused koerte esindajatele ehk händleritele. Koertenäitusele saab registreerida üritusel kohapeal.  Loe edasi: Homme toimub Eesti suurim heategevuslik koertenäitus