Oodatakse ettepanekuid konkursile “Viru Toidu parimad 2013”

Mittetulundusühing Kohalik Toit kuulutab välja konkursi “Viru Toidu parimad 2013”, millega soovime tunnustada ja avalikkusele tutvustada Virumaa paremaid ettevõtteid ja algatusi, millel on oluline mõju kohaliku toidu arengule. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 6. märts 2014.
Konkursi “Viru Toidu parimad 2013” eesmärgiks on tunnustada Virumaal edukalt tegutsevaid ettevõtjaid, kes tegelevad toidu tootmise ja -töötlemisega ning toitlustamisega. Samuti atraktiivseid edukate tulemustega valdkondlikke projekte, et teadvustada inimestele kohaliku toidu ja toidukultuuri olulisust.
Tunnustamise kategooriad on:

1. Aasta 2013 Virumaa parim toidutootja

2. Aasta 2013 Virumaa parim toitlustaja

3. Aasta 2013 Viru Toidu parim tegu

Konkurssi võitjad kuulutatakse välja Viru Toidu tunnustuse üritusel, mis toimub Saka mõisa härrastemajas 28. märtsil. Võitjaid tunnustab MTÜ Kohalik Toit.
Kandidaate võivad konkursile esitada: eraisikud, ettevõtted, riigiasutused, organisatsioonid, kohalikud omavalitsused, maavalitsused välja arvatud konkursi korraldaja. Esitada võib mitu kandidaati.
Kõik nominendid palume esitada elektrooniliselt e-posti aadressile info@virutoit.ee, MTÜ Kohalik Toit koduleheküljel www.virutoit.ee asuva esitamise vormi kaudu:
“Viru Toidu parimad 2013” või kirjalikult aadressil Keskväljak 1- 310, Jõhvi 41594, Ida-Virumaa märgusõnaga “Viru Toidu parimad 2013”.
Esitamise vorme oodatakse hiljemalt 6.märtsiks.Taotluse täitmisel lähtuda Viru Toidu parimate toidutootjate ja toitlustajate tunnustamise statuudi nõuetest: Viru Toidu parimate toidutootjate ja toitlustajate tunnustamise statuut.

Aigi Kullerkupp

Madisepäeva matk Vapramäel algab esmaspäeval kell 12

Esmaspäeval, 24. veebruaril koguneme kell 11.45 Vapramäe parklas.

Matkaga osaletakse 24. veebruaril matka km-te lugemisel “Teeme koos raja lugu».

See, kuidas matkame, selgub vastavalt ilmaoludele. Kui lumi maha sajab, matkame räätsadega, kui mitte, siis jalgsi.

Kui sa armastad loodust ja soovid avastada ja kogeda midagi uut ja kordumatut, siis see madisepäeva matk on just sulle! Pakume mõnusat seltskonda, kuuma teed talvise lõkke ääres, veidi seiklust ja mängulusti, killukese salapära, mõnusat ja rahulikku matkatempot, teadmisi madisepäevast, üllatust kõikidele Madistele.

Tule ise ja kutsu ka sõber kaasa ning haara kinni võimalusest teha koos raja lugu. Võta kaasa hea tuju ja riietu ilmale sobivalt! Matk on tasuta.

Vajalik kindlasti registreerimine. Osalemiseks palun saada meil gea@nvv.ee või sõnum tel. 5088359. Registreerimisel teata palun osalejate nimed ja üks kontakttelefon, laste puhul lapse vanus.

Eesti Vabariigi 96. aastapäeva sündmused Kanepis

21. veebruaril kell 9.00 Kanepi Gümnaasiumis Vabariigi aastapäevale pühendatud aktus.
21. veebruaril kell 18.00 Kanepi Seltsimajas Eesti Vabariigi aastapäeva pidulik tähistamine. Kanepi valla Aukodaniku ja Aasta Tegija tunnustamine. Kontsert. Esinevad Juhani Jaeger ja Ott Kaasik (ans.Vinland). Tasuta.
21. veebruaril kell 21.00 Põlgaste kultuurimajas peoõhtu “Me armastame Eestit”. Tantsumuusika ansamblilt Ciizud. Esinevad Kagu Kabujalakõsõ. Eesti teemaline viktoriin võtjatele eestimaised auhinnad. Kohal puhvet. Pilet 5 eurot.
24. veebruaril kell 7.15 maakondlik riigilipu heiskamise tseremoonia Kanepis Vabadussõja ausamba juures. 24. veebruaril kella 7.30 – 14 Vabariigi aastapäeva puhul avatud Kanepi seltsimajas kohvik noorteprojekti “Uute liidrite kasvulava” raames.
24. veebruaril kell 11 aastapäeva matk. Matkajad oodatud Kanepis Vabadussõja ausamba juurde
Kristel Kuslap

Eesti Metsaseltsil valmis metsandusega seotud erialasid tutvustav multifilm

Eesti Metsaseltsil valmis metsanduslikke erialasid tutvustav multifilm (tootja ChironMedia) Oma kodu. Multifilm annab ülevaate sellest, milliste erialade inimesed on seotud ühe puidust maja ehitamisega.

„Vastvalminud multifilm sobib kasutamiseks koolides nii erialavalikuid tutvustades kui ka majanduse- ja bioloogiatundides,“ rääkis Eesti Metsaseltsi haridusprogrammide koordinaator Kristi Parro. Multifilmi keskmes on üks noor pere, kes soovib saada endale oma kodu. Selle eesmärgi saavutamiseks annavad oma panuse väga paljud metsandusega seotud erialade esindajad – alates metsakasvatajatest kuni puitmaja ehitajateni ja maastikukujundajateni välja. Parro lisas, et multifilmi vaataja saab ka teada, millistes õppeasutustes mingit eriala õpetatakse.

Multifilmi eesmärk on lihtsas keeles selgitada, et metsasektor pakub tööd väga erinevate huvidega inimestele. Vajalikud on looduses töötavad metsakasvatajad, metsamasinate operaatorid, puidu töötlemisega tegelevad inimesed, arhitektid, insenerid, logistikud, sisekujundajad jne. Metsasektor tervikuna annab tööd ligikaudu 35 tuhandele inimesele ja seda peamiselt maapiirkondades.

Uue filmiga jätkab Eesti Metsaselts metsanduse tutvustamist multifilmide kaudu. Varasemast on kättesaadav metsandust ning mets eluringi tutvustav MetsaRing. Kristi Parro sõnul täiendavad kaks filmi teineteist – MetsaRing näitab, kuidas tekib, areneb ja kasvab uus metsapõlvkond, Oma kodu keskendub aga puidu kasutamisele.

Multifilmi tutvustuses on öeldud: Noor rõõmus perekond soovib endale metsa head ja hubast kodu. Kuidas selline palkmaja tekib? Kõigepealt ei pruugi ju olla metsagi, rääkimata palkidest. Metsa kasvatamine võtab aga aega. Et meie unistused täna täituksid, tegutsesid vanavanemad juba aastakümneid tagasi. Kasvaval metsal tuleb silm peal hoida ja raietega hooldada. Hea tugev palk on parim palk südamega tehtud töö eest!

Eesti Metsaseltsi multifilm Oma kodu:

MetsaRing:

Multifilmid on vabaks kasutamiseks, kõigi õiguste omanik on MTÜ Eesti Metsaselts.

Multifilmi valmimist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.

NB! Kui soovite multifilmi Oma kodu alla laadida, võtke ühendust Eesti Metsaseltsiga aadressil toomas.kelt@metsaselts.ee

Eesti võitleb Brüsselis piimakvoodi ületamise tasu vastu

Piimatootjate karistamine soodsa turuolukorra toel tehtud pingutuste eest kvoodita olukorras konkurentsis püsimiseks pole mõistlik, ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder täna Brüsselis toimuval põllumajandus- ja kalandusnõukogul.

“Tootjate täiendav rahaline survestamine viimasel kvoodiaastal on probleem paljude riikide jaoks ja vajab lahendamist,” sõnas Seeder. “Riikide hulk, kes juba praegu kvooti ületavad või selleni potentsiaalselt jõuavad, on kiiresti kasvamas.”

Eesti ettepaneku kohaselt tuleks kasutada olemasolevaid pehmendamisvõimalusi ja korrigeerida rasvasisalduse koefitsienti. Referentsist väiksema rasvasisalduse puhul kasutatavat koefitsienti tuleks Eestis kvoodiületamise ärahoidmiseks suurendada ca 2,5 korda.

Kvoodiületamise probleem viimasel kvoodiaastal puudub Balti riike, Austriat, Iirimaad, Hollandit, Luksemburgi, Poolat, Belgiat, Taanit ja Saksamaad.

2015. aasta aprillist kaob ligi 30 aastat toiminud piima tootmiskvootide süsteem. Piimatootmise praeguste arengute jätkudes jõuab Eesti tänavusel kvoodiaastal (aprill 2013 – märts 2014) kvoodi piiri lähedale ja ületab seda viimasel kvoodiaastal (aprill 2014 – märts 2015) ligi 5% võrra. See tähendab, et kvooti ületavail Eesti tootjail tuleb viimasel kvoodiaastal maksta 11 miljoni euroni ulatuv kvoodiületamise tasu.

Noori bände hakkavad koolitama kogemustega muusikud

Eesti Rütmimuusika Hariduse Liidu poolt läbiviidav mentorprogramm Bändilabor alustab esimeste ansamblite juhendamisega 15. veebruaril Pärnus, kus keskendutakse nädal hiljem toimuval Bändomaanial osalevate ansamblite konkursiks ettevalmistamisele.

“Eriti pannaksegi rõhku bändi lavalisele olekule, dünaamikale ja kõlale ning antakse nõuandeid, mida bänd saaks teha, et soundcheckid oleksid kiired ja produktiivsed,” sõnab Bändilabori projektijuht Kristjan Kaasik. Pärnumaa koolitust viivad läbi Bändilabori mentorid ning tegevmuusikud Viljar Norman, Marek Talts, Heiko Leesment ning Kristjan Kaasik. Lisaks mentoritele annavad nõu ka Bändomaania peakorraldaja Risto Tamm ja helimeeskond.

Pärnu linna ja maakonna bändikonkurss Bändomaania toimub 23. veebruaril ööklubis Sugar. Üles astuvad OL*, John Doe, Tori Hobune, At One Thirty, Prime Animals, Voice Of Voices, Los Libedos Vineros ning Yellow Strong Mustards. Külalisesinejaks on Noortebänd 2013 võitja Ziggy Wild.

Aasta esimeses pooles toimuvad konkursid veel Viljandi-, Lääne,- Tartu-, Harju- ja Saaremaal ning Ida- ja Lääne-Virumaal. Piirkondlike konkursside auhinnafondides on lisaks teistele preemiatele edasipääs Noortebänd 2014 konkursile ning osalemine Bändilabori mentorprogrammis.

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lõpeb haugipüük

 

Foto: bio.edu.ee

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastas täna käskkirja, millega peatatakse alates 18. veebruarist kaluri kalapüügiloa alusel toimuv haugipüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, sest lubatud poolaasta saak on ammendunud. Piirang kehtib kuni 30. juunini 2014.

Tänase, 14. veebruari seisuga oli Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel püütud vähemalt 54 tonni haugi. Sellega on piirkonnale lubatud poolaasta saak (60 tonni) ammendunud vähemalt 90% ulatuses ning kalapüügiseaduse (§ 19 lg 6) kohaselt tuleb püük peatada.

Lisaks peatatakse kalapüük nakke- või raamvõrkudega Peipsi järvel kaldast kaugemal kui 1 km ja Lämmi- ning Pihkva järvel kaldast kaugemal kui 500 meetrit, kuna nende püügivahenditega püütakse esimesel poolaastal enamus haugist ja neist püügivahenditest ei ole haugi võimalik elusalt vabastada.

Vastavalt Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelisele Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppele kehtestab valitsus neil järvedel Eestile eraldatud lubatud aastase saagi kalaliikide kaupa. Lubatud saagi võib valitsus kehtestada ka poolaastate kaupa, mida 2014. aastaks on tehtud ahvena, haugi, koha ja latika puhul. Et tagada piisav kalakogus püügi jätkamiseks ka teisel poolaastal, kehtestas valitsus Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarusid uurivate teadlaste ettepanekul esmakordselt poolaasta lubatud saagi haugipüügiks. Ettepanek kooskõlastati kaluritega eelmise aasta 7. novembril toimunud koosolekul.

Ministri käskkiri haugipüügi peatamise kohta Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel avaldatakse esmaspäeval, 17. veebruaril Ametlikes Teadaannetes ning see jõustub 18. veebruarist.

SA Lõuna-Eesti Turism allkirjastab koostöölepingu Pihkvaga

Täna Tallinnas toimuval rahvusvahelisel turismimessil Tourest sõlmitakse koostööleping Lõuna-Eesti Turismi ja Pihkva Oblastivalitsuse vahel.

Koostööleping allkirjastatakse Lõuna-Eesti ja National Geographicu koostööprojekti tutvustamisel ning Lõuna-Eesti kultuuri- ja ajaloomarsruudi avamisel.

Koostöölepingu eesmärgiks on tõhustada turismialast koostööd ja infovahetust Lõuna-Eesti regiooni ja Pihkva oblasti vahel. Koostöölepingule kirjutavad alla SA Lõuna-Eesti Turism nõukogu liige Kajar Lember ja Pihkva Oblastivalitsuse Turismiinfokeskuse direktor Jana Nassar.

Tourest messil kasutavad Lõuna-Eesti erinevad piirkonnad kujunduskontseptsioonis National Geographicu kollaste akende elemente, et rõhutada regiooni erinevaid avastamist väärt paikasid. Projekt “Elu kahe maailma piiril” jutustab lugusid põnevatest paikadest ja inimestest Lõuna-Eestis ning toob messipinnale kokku avastamist väärt paigad ja turismiteenuste pakkujad kogu Lõuna-Eestist. Külastajad saavad end messil pildistada läbi kollaste akende.

Rohkem infot Lõuna-Eesti koostööprojekti kohta leiab: www.visitsouthestonia.com

MISA andis eesti keele õppimiseks välja uusi õppematerjale

Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) tellimusel valmis pedagoogilis-psühholoogiline õppematerjal ja tehnikaalane eesti keele kursus.

“Pedagoogilis-psühholoogiliste ainete õppematerjal koos eesti-vene sõnastikuga” (koostajad Svetlana Gordijenko ja Nelly Randver) on mõeldud õpetajakoolituse erialade eesti keelest erineva emakeelega üliõpilastele iseseisvalt lugemiseks ja õppimiseks. Õppematerjal koosneb pedagoogilis-psühholoogilistes ainetes kasutatavatest erialastest mõistetest, terminitest ja definitsioonidest ning iga peatüki lõpus on erinevad ülesanded koos vastustega.

“Õppematerjal on mõeldud eelkõige Tartu Ülikooli Narva Kolledži õpetajakoolituse erialade esimese kursuse üliõpilastele. Täpsemalt tulevastele klassiõpetajatele, kes hakkavad õpetama mitmekeelses koolis või lasteasutuses ja ka humanitaataineid andvatele tulevastele pedagoogidele, kelle klassis on eesti keelest erineva emakeelega õpilasi,” selgitas MISA elukestva õppe üksuse koordinaator Liilika Raudhein. Materjali saab tasuta alla laadida MISA veebiraamatukogust ning portaalist kutsekeel.ee.

Lisaks valmis Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledži tootmise automatiseerimise, kütuste tehnoloogia ja rakendusinfotehnoloogia erialade üliõpilastele Moodle keskkonnas loodud tehnikaalane eesti keele veebikursus. Kursuse
“Tehnikaalane eesti keel” peamised teemad on matemaatika ja füüsika terminoloogia ning leiutised ja innovatsioon. Veebikursus sisaldab lugemis-, kuulamis- ja videoülesandeid ning teste, mille abil saavad üliõpilased arendada eestikeelsete tekstide mõistmise ja akadeemilises stiilis kirjutamise oskust ning suudavad paremini osaleda tehnikateemalistes vestlustes. Tehnikaalane eesti keele kursus on huvilistele kättesaadav õpikeskkonna Moodle veebilehelt.

Õppematerjal ja veebikursus valmisid Euroopa Sotsiaalfondi programmi “Keeleõppe arendamine 2011–2013” toel tegevuse “Kõrgharidustaseme õppurite täiendav keeleõpe” raames. Programmi tegevuse vältel valmis kõrgharidust omandavatele üliõpilastele seitse e-õppekursust ning kolm õppematerjali. Eesti keele täiendava kursuse läbisid kolme aasta vältel kokku 525 kõrgkoolide õppurit.

Rahvakultuuri maakondliku toetusprogrammiga jagatakse maakondadele 63 912 eurot

Alates 3. veebrurist saab esitada taotlusi Rahvakultuuri maakondlikku  toetusprogrammi, mis suunatud rahvakultuuri püsimisele ja arengu toetamisele maakondade tasandil. Programmi rahaline maht on  63 912 eurot, seejuures on igale maakonnale eraldatud kindel summa. Taotluste esitamise viimane tähtaeg on 21. veebruar.

Riigi poolt maakonnale eraldatava toetussumma suurus sõltub konkreetse maakonna rahvaarvust  ja  Kultuuriministeeriumi poolt välja töötatud koefitsiendist.

Programmi summadest toetatakse rahvakultuuril põhinevate maakondlike ja üleriigiliste  ürituste korraldamist; rahvakultuurialaste koolituste, õpikodade, ümarlaudade, foorumite, õppepäevade ja õppereiside korraldamist; laulu- ja tantsupeo protsessi järjepidevusele ning maakondliku identiteedi hoidmisele suunatud projektide läbiviimist; maakondlike organisatsioonide ja maakondlike rahvakultuuri kollektiivide tegevust.

Rahvakultuur hõlmab Eesti pärimuskultuuri ja rahvuslikel traditsioonidel põhinevat harrastustegevust, rahvuslike ja paikkondlike kultuuritraditsioonide uurimist, hoidmist ja jäädvustamist, avalikke kultuurisündmusi ning rahvakultuurialast seltsitegevust, koolitust ja täiendõpet.

Rahvakultuurialaste maakondlike tegevuste osaline toetamine toimub Rahvakultuuri Keskuse maakondades töötavate rahvakultuurispetsialistide võrgustiku kaudu. Toetuse saajad võivad olla riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende allasutused, avaõiguslikud juriidilised isikud, äri-ja mittetulundusühingud, sihtasutused ning füüsilisest isikust ettevõtjad.

Taotlused palume esitada digitaalselt allkirjastatuna või saata postiga Rahvakultuuri Keskuse rahvakultuurispetsialistile Võru maakonnas   maie.pau@rahvakultuur.ee

Programmi tervikteksti ning toetuste taotlemise tingimustega saab tutvuda Rahvakultuuri Keskuse veebilehelhttp://www.rahvakultuur.ee/?s=33

Lisainfo: Eeva kumberg, tel 600 9165; e-post: eeva.kumbergr@rahvakultuur.ee

Tartus esitletakse metsanduse ja looduskaitse teadusuuringuid

Reedel, 14. veebruaril toimub Tartus Dorpati konverentsikeskuses kolmas RMK teadusseminar, kus antakse ülevaade värskeimatest teadusuuringutest looduskaitse ja säästva metsanduse vallas.

RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul on fookus RMK poolt rahastatavate teadustööde praktilisel kasutusel. “Näiteks on lõppemas kolm aastat kestnud uurimisprojekt turberaiete kohta, mis peaks metsaomanikele andma paremaid teadmisi metsade loodussõbralikuks majandamiseks kohtades, kus lageraie erinevatel põhjustel pole soositud, näiteks kaitsealade piiranguvööndi metsades,” sõnas ta.

Eelmisel aastal rahastas RMK kolme olulist teadustööd, neist mahukaim tegeleb metsise elupaigakasutust piiravate ja soodustavate teguritega metsamaastikus. Eesti teadlased uurivad ka kuivendatud metsade rolli kliimamuutustes ja töötavad välja metoodikat lageraiete mõju hindamiseks ja võimalike konfliktide ennetamiseks maastiku tasandil.

Lisaks tutvustatakse seminaril kuusekändude juurimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ning kuusekändude potentsiaali toormeallikana energiatootmises. Oma teadustöödest annavad ülevaate ka Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli maateaduste ja ökoloogia doktorikooli doktorandid.  Loe edasi: Tartus esitletakse metsanduse ja looduskaitse teadusuuringuid

Maailmaturu nõudlus tõstis taas Eesti põllumajandustoodete eksporti

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport kasvas aastaga 5%, kinnitades Eesti toidukaupade jätkuvat kõrget taset. Eestile olulisematest põllumajandustoodetest kasvas tänu kõrgele maailmaturu nõudlusele enim piima ja piimatoodete eksport.

Statistikaameti andmete kohaselt oli Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi rahaline väärtus möödunud aastal 1,244 miljardit eurot, moodustades sellega Eesti koguekspordi rahalisest väärtusest 10%.

Eesti eksportis 2013. a põllumajandussaadusi ja toidukaupu rohkem kui sajasse erinevasse riiki. Suurimateks eksportturgudeks on endiselt meie naaberriigid Läti, Soome ja Venemaa, neile järgnevad Leedu, Saksamaa ja Holland.

Maailmaturu suur nõudlus kajastus nii Eesti piimatööstuste kasvanud ekspordis kui ka jätkuvas toorpiima ekspordis Leetu. Kokku kasvas piima ja piimatoodete eksport aastaga 23%, ulatudes 209 miljoni euroni. Loomakasvatussaadustest kasvas ka liha ja lihatoodete eksport (10%), ulatudes möödunud aastal 61 miljoni euroni.  Loe edasi: Maailmaturu nõudlus tõstis taas Eesti põllumajandustoodete eksporti

Euroopa filmikohvik II – “Võõras”

võõrasEurope Directi Võru teabekeskuse ning kultuurimaja Kannel koostöös korraldatud “Euroopa filmikohvikute” sarja teise filmina linastub 26. veebruaril kell 19:00 Kandles 2010. aastal Saksamaal vändatud film “Võõras”, mis lahkab paralleelselt kultuurikonfliktide ja isikliku vabaduse küsimusi. Film püüab lepitada tõsiuskliku perekonna traditsioone ning kaasaegse ühiskonna vabameelseid kombeid.

Umay on noor kena naine, kes on sündinud Saksamaal, kuid elab taas oma päritolumaal Türgis koos väikese armsa poja ja abikaasaga. Tema abielu ei ole õnnelik. Vastupidi, ta mõistab, kui patriarhaalselt rõhuv võib olla tema tulevik, kui ta peaks veel koduriiki jääma ja milliseks võib kasvada tema poeg, kes näeb kui igapäevaselt “normaalne” ja tavaline on naise mõnitamine ja löömine. Naine pakib asjad ja läheb Istanbulist tagasi Berliini oma vanemate juurde. Armastus ja rõõm tütre jällenägemisest on suur, kuni pere saab teada tütre külaskäigu tegeliku põhjuse ning seda, et ta ei soovigi enam Türki naasta. Umay ei anna järele ja otsustab oma poja nimel jääda Saksamaale.

Film valiti 2010. aasta parimaks Saksa filmiks ning esitati Saksamaa poolt parima võõrkeelse filmi Oscari kandidaadiks. Samuti pärjati film 2010. aastal Euroopa Parlamendi auhinnaga PRIX LUX.

Filmikohvikute toimumise järel on külastajatel võimalik nautida tasuta teed ja kohvi ning vestlusringis arutleda filmis kajastatud teemadel.

Filmiõhtu on kõigile huvilistele tasuta!

Filmikohvikute sarja toetavad Euroopa Liit, Riigikantselei, Võru Maavalitsus ja Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp. Filmi linastust toetab Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis.

Eesti Muusika Päevad tutvustavad Tallinn Music Weekil eesti nüüdismuusikat

Eesti Muusika Päevad korraldavad tänavu 28. ja 29. märtsil Tallinn Music Weeki raames kaks esitluskontserti, mis tutvustavad praeguste eesti heliloojate muusikat siinsele publikule ja loovad ka uusi rahvusvahelisi kontakte. Esimest korda toimub koostöökontsert Rootsi festivaliga Göteborg Art Sounds, mille eesmärk on lähendada nüüdismuusikat teiste muusikstiilidega.

Mustpeade majas toimuval Eesti Muusika Päevade esitluskontserdil saab reedel, 28. märtsil kell 19 kuulda René Eespere, Mirjam Tally, Märt-Matis Lille, Arash Yazdani, Marianna Liigi, Mariliis Valkoneni ja Weekend Guitar Trio muusikat. Mustpeade majas toimuva esitluskontserdi kunstilised juhid on helilooja Erkki-Sven Tüür, Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder ja Eesti Muusika Infokeskuse juht Evi Arujärv. Nende valik võimaldab igal aastal saada ülevaate eri põlvkondades eesti heliloojate loomingust, kes parasjagu aktuaalsed, sealjuures väga heade eesti muusikute esitustes.

Lisaks juba traditsiooniks kujunenud heliloojate autorikavadele keskenduvale esitluskontserdile korraldab Heliloojate Liit laupäeval, 29. märtsil kell 20 Rotermanni kvartali Uues jahulaos koostöös Rootsi festivaliga Göteborg Art Sounds (GAS) esitluskontserdi, kus nüüdismuusika saab kokku improvisatsiooni ja jazzmuusikaga. Kontserdi kuraator on GAS Festivali kunstiline juht, rootsi helilooja ja helikunstnik Staffan Mossenmark, kes on oma paljude eksperimentaalsete teoste hulgas loonud näiteks Kontserdi 24-le jäätiseautole ning Kontserdi 100-le Harley Davidsoni mootorrattale.  Loe edasi: Eesti Muusika Päevad tutvustavad Tallinn Music Weekil eesti nüüdismuusikat

Tihemetsal saab õppida nahaõmblemist

28. veebruarist 1. märtsini toimub Tihemetsal nahaõmblemise koolitus, mille eesmärgiks on tundma õppida levinumaid Eesti etnograafiliste nahkrõivaste traditsioonilisi käsitsivalmistamise võtteid.

Korraldajad eeldavad kursusel osalejatelt, et neil on olemas varasem tekstiili õmblemise kogemus.

Nahatöötlemise kursuse teoreetilises osas tutvustakse: Eesti etnograafilisi nahast esemeid, traditsioonilise nahaõmblemise mõisteid, töövahendeid ja materjale ja etnograafiliste nahkrõivaste lõikeid ja nahakasutust.

Kahel päeval valmistatakse traditsiooniliste nahaõmblusvõtetega kaks erinevat tööproovi koos nahast kinnitusdetailidega. Tööproovidel kasutatud õmblus- ja kaunistusvõtted pärinevad erinevate etnograafiliste nahkrõivaste detailidelt.  Loe edasi: Tihemetsal saab õppida nahaõmblemist

Põllumajandussektori toodangu väärtus ületab 880 miljonit eurot

Kahe rekordilise aasta järel hoidis põllumajandussektor ka 2013. aastal kõrget taset – toodangu väärtuseks kujunes 880,3 miljonit eurot, selgub põllumajandusministeeriumi hinnangust möödunud aastale. Eelneva aastaga võrreldes vähenes toodangu väärtus 2%, kuid jäi kõrgemaks 2011. aasta tasemest.

Loomakasvatustoodangu väärtus (428,6 mln EUR) suurenes aastaga 12%, peamiseks mõjutajaks piima kokkuostuhinna tõus kõrgeimale tasemele alates Euroopa Liiduga liitumisest 2004. aastal. Viimased suuremad piimahinna tõusud olid aastatel 2004/2003 (33%) ja 2010/2009 (32%). Kui 2012. aastal pidid piimatootjad leppima hinnalangusega, siis eelmine aasta tõi nii rekordilise piimatoodangu (762 347 tonni), keskmise väljalüpsi lehma kohta aastas (7824 kg) kui ka kokkuostuhinna 338,1 EUR/t. Piimatoodangu väärtus (241,6 mln EUR) moodustas põllumajandussektori toodangu väärtusest 27%, mis on ühe protsendi võrra kõrgem viimase 15 aasta keskmisest.

Taimekasvatustoodangu väärtus (366,5 mln EUR) vähenes aastaga 14%, peamiseks mõjutajaks teravilja tootjahindade 30%-line langus. Teraviljatoodangu väärtus (143,5 mln EUR) moodustas põllumajandussektori toodangu väärtusest eelmisel aastal 16% (2012. aastal 23%). Hea aasta oli kartulitootjatele – väiksemal pinnal toodeti rekordiline hektarisaak 18 875 kg/ha ja seda realiseeriti kolm neljandikku kallima hinnaga kui 2012. aastal.

Tootjate kulutused suurenesid jätkuvalt (6%), peamiselt elektrihinnatõusu tõttu.Tootmistegurite (maa, tööjõud, kapital) kasutamise efektiivsus vähenes kokkuvõttes 13%, kuigi tootmistoetuste maht suurenes 3%.

Põllumajandussektori majandustulemuste täiendatud prognoos 2013. aasta kohta valmis Põllumajandusministeeriumi ja Statistikaameti koostöös. 

Põlvamaa kaitsealade veekogudel on mootorsõidukitega liiklemine keelatud

Alates 8. veebruarist on maavanema korraldusega Põlvamaa kaitsealade avalikult kasutatavate järvede jääl mootorsõidukitega liiklemine keelatud:

Meelva järv (Meelva maastikukaitsealal)

Mustjärv (Meenikunno maastikukaitsealal)

Valgejärv (Meenikunno maastikukaitsealal)

Saesaare paisjärv (Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal)

Kuulmajärv (Kuulmajärve maastikukaitsealal).

Kaitse eesmärk on hoida kaitsealuseid liike ja ka veekogu ennast, mootorsõidukitega liiklemine võib kahjustada nende veekogude seisundit ning lõhkuda veekogude kaldaid.

Maret Reinumägi

Võru Pensionäride Päevakeskuses avati uued ruumid

Hetk ruumide avamisürituselt. Foto: Ulis Guth
Hetk ruumide avamisürituselt. Foto: Ulis Guth

Reedel avati SA Võru Pensionäride Päevakeskuses (Lembitu tn 2) uued ruumid, mis loovad linna eakatele inimestele täiendavaid võimalusi elukvaliteedi hoidmiseks ja parandamiseks.
Sel puhul toimus pensionäride päevakeskuse, Võrumaa Puuetega Inimeste Koja ja Võrumaa Pensionäride Ühingu aktiivi kohtumine linnavalituse esindajate ning Europarlamendi saadiku Ivari Padariga.
Vajadus suurema ruumipinna järele tekkis seoses organisatsiooni klientide arvu suurenemise ja tegevuste ulatuse laienemisega. Kavas on tihe koostöö Võrumaa Puuetega Inimeste Kojaga, see võimaldab üritusi senisest paremini organiseerida. Päevakeskuses tegutsevad võimlemisring, käsitööring, tantsuringid Mõnusad Memmed, Hõbõjuus, Memmed ja Meelespea, näitering Päävakene, kapell P.A.A.T., meesteansambel, segakoor Videvik, seltskonnalauluring, ansambel Elurõõm, loovusring, õmblusring ning ring joogahuvilistele.
Peale selle pakub keskus võimalust suhelda eakaaslastega, lugeda ajalehti, vaadata televiisorit, kasutada arvutit, printerit, paljundusaparaati ja videoprojektorit, mõõta vererõhku, osaleda erinevate huvialaringide töös, osaleda koolitustel, loengutel ja üritustel, rääkida oma muredest-rõõmudest, juriidilist nõustamist ning nõu lihtsamates igapäevatoimingutes.

Kodanikuühiskonna 2013. aasta tegijad on…

Tegijad 2013 kodanikuühiskonnas

Vabaühenduste liit EMSL andis esmaspäeval ,3.vebruaril,koos Ene Ergmaga üle kodanikuühiskonna 2013. aasta tegijate tiitlid. Tegijad on Pimemassööride ühing, Vahur Tõnissoo, Jaan Aps, koostöö Paide kogukonna ja avaliku võimu vahel Arvamusfestivali korraldamisel, Tartu Linnavalitsus ja Reet Aus.

2013. aasta oli Eesti kodanikuühiskonnas eriline: ligi 6000 Rahvakogule esitatud ettepanekut, aprillis toimunud sisukas arutelupäev, mille tulemused jõudsid seadusesse, ning augustikuine Arvamusfestival näitavad eestlaste valmisolekut ja tahtmist oma riigi toimimise üle aru pidada, mõtteid vahetada ja otsustamises osaleda. Samal ajal mõtleb aina enam vabaühendusi oma mõju suurendamisele, juurde tuleb aktiivseid ja oma huvide eest seisvaid kogukondi ning ka avalik võim on julgem kaasamise katsetamisel.

Vabaühenduste Liidu EMSL nõukogu valis heade kodanike esitatud 69 kandidaadi hulgast välja kodanikuühiskonna aasta tegijad Loe edasi: Kodanikuühiskonna 2013. aasta tegijad on…

Lapsesuu ei valeta

„Maainimesed naeravad väga palju, sest nad saavad nii palju värsket õhku. Ma ei usu, et nende lapsed peavad lasteaias käima, sest neil on kodus õues nii palju värsket õhku. Pealegi nad söövad lilli, sest see on kasulik. Maainimesed paistavad täitsa harilikud, eriti tagantpoolt. Aga kui on udu, siis neid ei ole näha.” Victoria, 6. a.

Omavalitsusreform läks ringi peale

Regionaalminister Siim Kiisler saatis ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile omavalitsuskorralduse reformi seaduse eelnõu. Eelnõu sisuks on omavalitsuste koondumine piirkonnas välja kujunenud tõmbekeskuste ümber 2017. aasta sügiseks.

„Tänane omavalitsuskorraldus on nagu peale ununenud käsipidur, mis takistab paljude valdkondade arengut. Reformi elluviimine avab võimalused muuta avalikke teenuseid paremaks ja inimesele kättesaadavamaks ning loob võimaluse kohalikel omavalitsustel senisest rohkem piirkonna arengus kaasa rääkida,“ ütles Kiisler ning lisas, et eelnõu valmimisse on kaasatud sisuliselt kõik Eesti selle valdkonna eksperdid. „See on väga konkreetne plaan, millega saab ja peab edasi minema.“

Eelnõu näeb ette, et selle aasta lõpuks valivad omavalitsused vabatahtlikult välja, millise tõmbekeskusega ühineda. Neis piirkondades, kus selleks ajaks kokkuleppele ei jõuta, lahendab regionaalminister tekkinud erimeelsused. Reformi tulemusena jääb Eestisse pärast 2017. aasta sügisel toimuvaid kohalike volikogude valimisi kuni 63 omavalitsust, milles reeglina elab üle 5000 inimese.

Ministeeriumidelt oodatakse tagasisidet 24. veebruariks, misjärel saab kooskõlastamise käigus tekkinud küsimused lahendada. Pärast ministeeriumide vahelist kooskõlastusringi esitab regionaalminister seaduseelnõu valitsusele ja seejärel parlamendile.

„Ma loodan küll, et see tugeva vabatahtlikkuse elemendiga reform jõuab Riigikokku. Ka otsuse mittetegemine on üks valikutest, kuid siis tuleb endale ka aru anda, et varsti jääbki meil paljudes kohtades ainult riigibuss käima,“ selgitas Kiisler.

Täna on Eestis 215 omavalitsust, enamikus neist elab vähem kui 2000 elanikku. Regionaalministri poolt väljapakutud tõmbekeskustel põhinevat reformi toetab Turu-uuringute AS poolt läbi viidud küsitluse põhjal 45 protsenti elanikkonnast.

Lühikokkuvõte omavalitsusreformi seaduse eelnõust asub SIIN ning seaduseelnõu ise SIIN ja seletuskiri SIIN. Tõmbekeskuste nimekiri asub SIIN ning pdf formaadis tõmbekeskuste kaart SIIN. Kogu omavalitsusreformi puudutav materjal on koondatud ka ajaveebi http://haldusreform.wordpress.com.

Heidi Ojamaa
Pressinõunik
Regionaaministri valitsemisala
Tel: 6125227;  Mob: 5562 4089
heidi.ojamaa@siseministeerium.ee

backTag

Võimalus esitada regionaalarengu auhinna kandidaate

Regionaalminister Siim Kiisler kuulutas välja konkursi regionaalarengu auhinna kandidaatide leidmiseks. Auhinnaga tunnustatakse algatusi, mis on panustanud oma piirkonna arengusse ja aidanud nii kaasa kogu Eesti konkurentsivõime kasvule.

Regionaalarengu auhinda väärib algatus või tegu, mille tulemusena on edenenud piirkonna majandus, on loodud töökohti või pakutud piirkonnaspetsiifilisi tooteid või teenuseid; mis on aidanud kaasa piirkonna arengule või piirkonna eripära säilimisele ja tutvustamisele; millel on olnud oluline mõju regionaalarengu tähtsustamisele ühiskonnas.

Konkursile saavad kandidaate esitada nii riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused kui ka füüsilised ja juriidilised isikud. Auhinna kandidaadiks saab esitada samuti nii riigi ja kohaliku omavalitsuse asutusi kui ka füüsilisi ja juriidilisi isikud.

Konkursile laekunud ettepanekuid hindab regionaalministri moodustatud komisjon, kes esitab regionaalministrile ettepanekud tunnustamiseks. Regionaalminister võib välja anda ühe või mitu auhinda.

Auhinnad antakse üle pidulikul aktusel.
Teie ettepanekuid ootame 21. veebruariks 2014 aadressil heidi.ojamaa@siseministeerium.ee või aadressil Pikk 61, 15065 Tallinn.

Kandidaatide esitamise taotluse vorm

Heidi Ojamaa
Pressinõunik
Regionaaministri valitsemisala
Tel: 6125227;  Mob: 5562 4089
heidi.ojamaa@siseministeerium.ee

Elukestev õpe

Kodukandi Koolituskeskuse tegevuse ja plaanide arutelule on 26. veebruaril oodatud külaliikumise ja kogukondaliku arenguga seotud konsulendid ja koolitajad. Lisaninfo eha@kodukant.ee
Kodukandi koolituskeskus koolitab:
8. veebruaril Aravetel, koostöös Järvamaa Kodukandiga – Külakroonika koostamine http://kodukant.us7.list-manage.com/track/click?u=00c61f8725357bcaa7e2c642c&id=01913737e2&e=2cf9a51227
14. veebruaril Rõuges, koostöös Rõuge vallavolikoguga kohaliku omavalitsuse toimimisest

Kodukandi uudis

Kodukandi strateegia 2014-2020 sai üldkogul heakskiidu. Kodukandi liikmeskond vaatas 17. jaanuaril 2014 viimase kriitilise pilguga üle vastvalminud strateegia ja andis sellele oma heakskiidu. Eestimaa külaliikumine Kodukant tegutseb järgmisel 7 aastal vastavalt seatud eesmärkidele. Tutvu strateegiaga.(http://kodukant.us7.list-manage.com/track/click?u=00c61f8725357bcaa7e2c642c&id=a5c3c90084&e=2cf9a51227