Lastefond toetab ihtüoosi põdevaid lapsi

lastefondTartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond kogub veel sellel aastal annetusi ihtüoosi põdevate laste ja noorte toetuseks. Juba seitse aastat kestnud projekt lõpeb detsembris.

Ihtüoos on pärilik ja eluaegne nahahaigus, mida nimetatakse ka kalasoomustõveks. Ihtüoosi puhul on naha sarvkihi rakkude uuenemine kiirenenud või on aeglustunud nende irdumine. Kahjustunud nahka ei ole võimalik terveks ravida, kuid regulaarse ja korraliku nahahoolduse ja ravimite tarvitamisega on võimalik naha seisukorda oluliselt parandada. Vajalike kreemide-salvide kogus ühes kuus võib ulatuda mitme kilogrammini, kuid Eesti Haigekassa seda ravikuluna ei arvesta. Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Seltsi president Annika Volke ütles, et nende laste jaoks on kreemid ravim ning riik peaks seda ka niimoodi arvestama.

Lastefond alustas ihtüoosi põdevate laste toetamist juba 2007. aastal kampaaniaga “Keegi pole seda väärt” ja teeb seda siiani: 2014. aastal on toetusesaajate nimekirjas 14 last, igaühte neist toetatakse kuni 64 euroga igas kuus.

Kuigi ihtüoosi põdevate laste toetamine ei ole enam ammu olnud fondi põhikampaania, leidub ikka neid, kes teevad annetuse just neile lastele mõeldes.

Reedest pühapäevani toimub talvine aialinnuvaatlus

talv_logoEesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema 24.-26. jaanuaril toimuval talvisel aialinnuvaatlusel, millest on kujunenud populaarseim linnuvaatlusüritus ja suurim kodanikuteaduse (citizen science) projekt Eestis. Mullu 2500 osalejaga linnuvaatluspäevad toimuvad tänavu viiendat korda. Esmakordselt toimub üritus ka reedel, võimaldades osaleda ka lasteaedadel ja koolidel. Aialinnuvaatlus annab suurepärase võimaluse veeta tund aega pere, laste ja loodusega, andes seejuures ka väikese panuse linnuteadusesse. Väga populaarseks on osutunud Eestis ainulaadne vaatluste online-sisestusankeet ning võimalus jälgida kõikide teiste aialinnuvaatlejate tulemusi.

Aialinnuvaatlusel osalemine on lihtne ja võtab aega vaid ühe tunni. Selleks tuleb valida endale aias või pargis hea nähtavusega vaatluskoht, mis on soovitavalt lindude toidumaja või toitmispaiga läheduses ning leida 24.-26. jaanuaril üks tund vaba aega valitud kohas lindude tegevuse jälgimiseks. Nii võib toidumaja ümber askeldavaid linde vaadelda kasvõi toast läbi akna ja seda võib teha nii üksi kui koos pere või sõpradega. Selle tunni jooksul tuleb kõik vaatluspaigas kohatud linnuliigid ka kirja panna ning iga liigi puhul üles märkida kõige suurem korraga nähtud isendite arv. Tulemused saab sisestada aialinnuvaatluse kodulehel asuvasse on-line ankeeti http://www.eoy.ee/talv/vaatlusankeet/ või interneti puudumisel saata ürituse koordinaatorile (Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, Tartu 51005).eoy_logo

Eestis korraldatakse talvist aialinnuvaatlust viiendat aastat. Mullu edastas oma vaatlused 2501 linnusõpra 1817 vaatluskohast, kokku vaadeldi 65 266 lindu 61 liigist.

Eelmiste aastate tulemusi, täpsemad juhised talvisel aialinnuvaatlusel osalemiseks ja andmete edastamiseks ning talviste lindude määramisabi leiab selleks loodud kodulehelt www.eoy.ee/talv. Talvist aialinnuvaatlust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Maanteemuuseum ootab kunstiprojekte suviseks festivaliks

Maanteemuuseum kutsub kunstnikke osalema sel suvel toimuvale maanteekunsti festivalile. Väljavalitud kunstiprojektid teostatakse festivali jooksul muuseumis ja selle lähiümbruses. Osalemiseks on vaja saata ideekirjeldus, mis on ajendatud festivali teemast “ÜKS TÜKK TEED”.

15.-20. juulil toimuva maanteekunsti festivali näol on tegemist kohaspetsiifilise kunsti festivaliga, mille eesmärk on kõnekate, diskussiooni tekitavate, kindlast teemast lähtuvate kohaspetsiifiliste kunstiprojektide loomine väljaspool traditsioonilisi galerii-, teatri jms. saale. Kunsti loomise ja vaatamise kohaks festivalil on tükk vana Tartu-Võru postiteed koos Eesti Maanteemuuseumiga.

Festival loob võimaluse ja territooriumi teedega lähemaks kohtumiseks ning nende põhjalikumaks ja teistsuguseks kogemiseks, uurimiseks ning mõistmiseks. “Maanteemuuseumi jaoks on oluline käsitleda teede temaatikat laiemalt ja avada erinevaid vaatenurki, kui on lihtsalt igapäevane tee, mida mööda me liigume,” rääkis ürituse ideest muuseumi programmijuht Tuuli Tubin.

Oma kunstiprojekti ideedega on oodatud kandideerima erinevate alade kunstnikud: tänava-, maastiku- ja graffitikunstnikud, teatri-, tantsu- japerformancekunstnikud, heli- ja videokunstnikud, fotograafid, skulptorid, kirjanikud, maali- ja tekstiilikunstnikud, muusikud jne.

Kandideerimiseks ootab muuseum kunstnike elulookirjeldusi ja projektide tutvustusi hiljemalt 28. veebruariks. Saadetud projekti-ideedest valitakse välja kümmekond tööd, mis valmivad kohapeal festivalinädala jooksul. Festivali viimastel päevadel leiab aset valminud tööde esitlus, mille formaadi saab iga kunstnik ise valida.

Avati aasta linnu veebileht ja algavad jäälinnuaasta tegevused

JäälindEesti Ornitoloogiaühing valib Eesti aasta lindu alates 1995. aastast. Käesoleva aasta linnuks on jäälind. Täna avati aadressil www.eoy.ee/jaalind aasta linnu veebileht. Sealt leiab infot selle aasta plaanidest, samuti saab lugeda jäälinnu kohta, vaadata kauneid pilte ja huvitavaid videosid.

Ühe olulisema tegevusena algas jäälinnu vaatlusandmete kogumine, et täpsustada tema talvist ja suvist levikut ning arvukust, elupaigaeelistusi jm. Eesti Ornitoloogiaühing ootab aasta jooksul teateid kõigist vaatlustest, mis on tehtud alates 1. novembrist 2013. Kõige lihtsam on oma vaatlused kirja panna jäälinnu veebilehel selleks loodud rakenduses, mis on kasutatav ka nutiseadmetes. Vanematest vaatlustest ja huvitavamatest kohtumistest palutakse teada anda e-postil riho.kinks@eoy.ee või telefonil 508 6690.

Lisaks jäälinnu tutvustamisele meedias, loodusõhtutel jm toimub sel aastal ka suur joonistusvõistlus ning suurematel fotokonkurssidel jagatakse auhindu parimate aasta linnu fotode eest. Märtsikuus ilmub traditsiooniline aasta linnu postmark, suveks valmib aga lõbus joonisfilm jäälinnu elust. Aprillis algab jõelinnustiku seire katsetamine, kus peamiseks katsealuseks on jäälind. Selle juures oodatakse abi eelkõige kanuutajatelt ja teistelt veeseiklejatelt ning kalastajatelt, kes läbivad pikemaid jõelõike. Kavas on ka jõelinnustiku inventuur valitud jõgedel. Loomulikult on sel aastal oodata ka üllatusi.

Jäälinnuga saab lähemat tutvust teha juba täna õhtul kell 20.05 Eesti Televisiooni saates Osoon, kus jäälinnust ja oma elamustest räägib loodusfotograaf Sven Zacek. Kolmapäeval kell 18 toimub Tartu Loodusmajas aga esimene jäälinnu loodusõhtu.

Viljandi valmistub uisumaratoniks

Viljandi uisumaraton

Foto: VILJANDI RATTAKLUBI

Nädala pärast on uisutajad oodatud Viljandi järvele, kus pühapäeval, 26. jaanuaril peetakse viiendat aastat järjest Mulgi uisumaratoni.

Juba reedel oli jää paksus järvel kaheksa sentimeetrit ning see kasvab vähemalt kaks sentimeetrit ööpäevas. Arvestades järgmise nädala ilmaprognoose, on kindel, et jää on nädala pärast piisavalt tugev, et mitusada sportlast maratonile lähetada.

Et külma on lõppeval nädalal olnud piisavalt ning lund on Viljandis sadanud väga vähe, on järvejää heas seisus ning uisutada saab seal juba praegugi. Lähipäevil valmistatakse ette ka maratonirada, et soovijad saaksid seal sõitmist harjutada.

26. jaanuaril algab maratonipäev kell 12, kui stardib kümne kilomeetri pikkune rahvasõit. 30 kilomeetri pikkusele maratonisõidule antakse start kell 13.

Uisumaratonile saab registreerida www.sportinfo.ee ja kuni 19.jaanuarini on hinnad eriti soodsad. Võistlust korraldab Viljandi Rattaklubi.

Viljandi järvel peeti I Mulgi uisumaraton viis aastat tagasi. Olenemata kohati väga rasketest ilmaoludest, on Viljandis sellest ajast alates igal talvel uisumaratoni läbi viidud. Mõnel aastal on Mulgi uisumaraton jäänud talve ainsaks uisumaratoniks kogu Eestis.

Toimetas Sakala

Eesti lapsi hakatakse vaktsineerima uue haiguse vastu

Eesti väikelapsi hakatakse alates tänavu 1. juulist vaktsineerima ägedat kõhulahtisust ja oksendamist põhjustava rotaviirusnakkuse vastu, kirjutab Postimees.

“Haiguse laialdane levik ja sage esinemine ning sellest tingitud väikelaste sage hospitaliseerimise vajadus on peamised põhjused, miks otsustati lisada vaktsineerimine rotaviirusnakkuse vastu riiklikusse immuniseerimiskavasse,” selgitas sotsiaalministeeriumi rahvaterviseosakonna nõunik Martin Kadai.

Kuigi rotaviirust võivad põdeda ka täiskasvanud, moodustavad peamise haigestunute rühma alla viieaastased lapsed. “Tegu on kõige sagedasema väikelaste hospitaliseerimist vajava vaktsiinvälditava haigusega Eestis,” toonitas Kadai. Ta lisas, et rasketel juhtudel tekib väikelapsel eluohtlik dehüdratatsioon ehk veetustumine.

Ametniku sõnul vähendab vaktsineerimine laste hospitaliseerimist, aga muudab ka haigusest põhjustatud surmajuhtumite tõenäosuse olematuks. Ka aitab vaktsineerimine ära hoida haiguspuhanguid lasteasutustes.

Rotaviirusnakkus on viiruslik haigus, mis põhjustab mao-peensoole põletikku. Haigus on ägeda kuluga ning sellega kaasneb oksendamine, vesine kõhulahtisus ja palavik. Haigus on väga nakkav ning levib sagedasti puhangutena. Haigusümptomid kestavad keskmiselt 4-5 päeva.

Aastatel 2006–2013 on terviseameti andmetel Eestis registreeritud vahemikus 892–2287 rotaviirusest tingitud haigusjuhtu.

Ajaleht Lääne Elu. Toimetanud Riina Tboias

 

Talihari – meeste püha

Reede, 17. südakuul oli Maavalla kalendris taliharjapäev. Taliharja öösel murtakse talve selgroog pooleks. Rahvakalendris on taliharjapäev talve keskpaiga peamisi tähistajaid ja jõuluaja lõpetaja. Muiste pidi sellel ajal poole peal olema loomade toit. Karu pöörab teise külge ja hakkab teist käppa imema. Päeva päevatee on jõulust saati läinud kukesammu võrra pikemaks. Aeg läheb kevade poole.

Rahvakalender tunneb taliharjapäeva ka kesktalvepäeva, jõuluemapäeva, tsiapäiva, sianäü pühä, tõurapäeva, tõbepäeva, seaninapäeva ja meeste püha nime all. Nimed nagu tõnisepäev, tõnissapäev, tenüspäiv, tinnüspääv jts on ilmselt arenenud katoliikliku kirikukalendri Antoniusest. Sarnast nime kannab aga ka meie koduhaldjas Tõnn.

Taliharjapäeval on peetud tõnni ehk koduhaldja annivaka püha. Kuigi tõnni vaka tava oli viimati kõige tugevam Vändra kandis, on seda peetud pea kogu maal. Tõnni peetakse üldiselt koduhaldjaks, kuid võimatu pole seegi, et tõnn on lihtsalt vana tava, millest visalt kinni peetakse. Loe edasi: Talihari – meeste püha

TÜGis õpetatakse säästvalt renoveerima

Uuest õppeveerandist alustas Türi ühisgümnaasiumis säästva renoveerimise valikkursus, mille peamine eesmärk on kasvatada õpilastes huvi arhitektuuriajaloo ning majaennistuse vastu, olles ettevalmistavaks kursuseks neile, keda huvitaks arhitektuuripärandi kaitse või kultuuriajaloolise kõrghariduse omandamine kõrgkoolides.

Koolituse käigus antakse ülevaade kohalikust kultuuripärandist, säästva arengu alustest, säästvatest ning traditsioonilistest ehitusvõtetest ja –materjalidest, säästva renoveerimise ja restaureerimise põhimõtetest ja töövõtetest, samuti pisut kaasaegsest loodusehitusest, aga ka ehituslikust taaskasutusest.

Alates 23. jaanuarist on loengutele ning praktilistesse töötubadesse oodatud lisaks õpilastele ka kõik teised huvilised. Osavõtust palutakse teada anda hiljemalt päev enne koolituse toimumist e-mailile: huvijuht@tyriyg.tyri.ee või telefonil 384 8566; 524 1105.

Valikkursus viib läbi Säästva Renoveerimise Infokeskuse Paide Ühendus koostöös Eesti Kunstiakadeemia, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia ja Tartu Kõrgema Kunstikooli vastava eriala lektoritega, selle toimumist toetas ka Kultuuriministeerium.

Toimetas Merit Männi .Ajaleht Järva Teataja

Eelmisel aastal registreeriti 13 831 sündi

Eelmisel aastal registreeriti regionaalministri valitsemisala rahvastiku toimingute osakonna andmeil Eesti perekonnaseisuasutustes kokku 13831 sündi, neist 7038 poissi ja 6793 tüdrukut. Kaksikuid sündis 200, neist 71 paari poisse, 62 paari tüdrukuid ja 67 segapaari. Sündisid ka ühed kolmikud.

Harjumaal registreeriti eelmisel aastal 1708, Hiiumaal 61, Ida-Virumaal 1284, Jõgevamaal 256, Järvamaal 233, Läänemaal 201, Lääne-Virumaal 620, Põlvamaal 236, Pärnumaal 834, Raplamaal 331, Saaremaal 316, Tallinnas 4937, Tartumaal 1867, Valgamaal 283, Viljandimaal 391 ja Võrumaal 273 lapse sünd.

Populaarsemad lastenimed olid eelmisel aastal Rasmus, Robin, Artjom, Martin, Markus, Nikita, Romet, Oliver, Sofia, Maria, Laura, Sandra, Lisandra, Milana, Anna, Viktoria ja Emma. Rohkem eesnimede statistikat leiab siseministeeriumi kodulehelt http://goo.gl/hgWSko.

2013. aastal sõlmiti 5789 abielu ning 2761 abielulahutust. Regionaalministri käskkirjaga anti uus nimi 375 isikule ja maavalitsuse otsusega 1349 isikule. Neist eesnimi 234, perekonnanimi 1348 ning ees- ja perekonnanimi 142 isikule. Eelmisel aastal registreeriti 15474 surma.

2013. aasta detsembris registreeriti 1063 sündi, neist 526 poisslast ja 537 tütarlast. Kaksikuid sündis 23, neist 7 paari poisse, 7 paari tüdrukuid ja 9 segapaari. Sõlmiti 423 ja lahutati 235 abielu ning registreeriti 1339 surma. Regionaalministri käskkirjaga anti eelmisel kuul uus nimi 21 ja maavalitsuse otsusega 77 isikule, neist eesnimi 11, perekonnanimi 78 ning ees- ja perekonnanimi 9 inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 61 naist ja 37 meest.

2012. aastal registreeriti 14054 sündi, 5970 abielu, neist 480 vaimulike poolt, 2737 abielulahutust, ja anti uus nimi 1631 isikule, neist regionaalministri käskkirjaga 322 isikule.

Regionaalministri valitsemisala rahvastiku toimingute osakond peab arvestust registreeritud perekonnaseisukannete üle. Sündimuskäitumine on pikaajaline protsess, mida ei mõjuta kuulised kõikumised. Rahvastikustatistikat ja demograafilise olukorra muutumist saab kommenteerida ja selgitada Statistikaamet.

Allikas: Siseministeerium

Põllumajandusmaadele saab hakata taas toetusõigust taotlema

Alates 2014. aastast saab taas registreerida heas põllumajanduslikus korras põllumajandusmaid, et nende eest oleks võimalik taotleda pindalatoetusi. Juba registreeritud maade puhul ei muutu midagi.

Senise korra järgi sai pindalatoetusi taotleda vaid nende põllumajandusmaade eest, mis olid 30. juuni 2003 seisuga kantud Põllumajanduse ja Registrite Ameti (PRIA) põllumassiivide registrisse. Eelmise aasta detsembris Euroopa Parlamendi ja Nõukogu poolt vastuvõetud määrusega tehti muudatused 2014. aastal rakendatavate põllumajandustoetuste kohta, sealhulgas lõpetati võrdlusaasta arvestamine ja edaspidi saab kanda heas põllumajanduslikus korras olevat põllumajandusmaad registrisse jooksvalt. Küll peab maa olema pindalatoetuste taotlemiseks kantud registrisse õigeaegselt, enne taotluse esitamist.

“Nüüdsest on võimalik võtta arvele ja seejärel taotleda pindalatoetusi kõigi heas põllumajanduslikus korras olevate maade eest,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “See teeb maaomanike kohtlemise märksa võrdsemaks ja soosib ka vahepealsetel aastatel võssakasvanud maade ülesharimist.”

2014. aastal pindalatoetuste taotlemiseks oleks soovitav uued maad registreerida 1. aprilliks, et taotlusperioodil PRIA töökoormust vähendada. Juba registreeritud põllumajandusmaade toetusõiguslikkuse nõuetes ei muutu midagi.

Lisainfo PRIA veebilehelt .

Lõuna-Eesti Turism osaleb Põhjamaade suurimal turismimessil

16.-19. jaanuaril toimub Helsingis Põhjamaade suurim turismimess Matka 2014.

SA Lõuna-Eesti Turism osaleb messil koostöös SA Tartumaa Turismi ja Valgamaa Arenguagentuuriga. Messipinna suuruseks on 30 ruutmeetrit ja SA Lõuna-Eesti Turismi kaaseksponentideks on Peipsimaa Turism, Setomaa Turism ja Suure-Jaani vald.

Valgamaalt osalevad messil Sangaste Rukkiküla, Taagepera loss, Karupesa hotell ja Otepää turismipiirkond. Sangaste Rukkiküla pakub messil degusteerimiseks erinevaid rukkijahust tooteid. Suure-Jaani vald pakub degusteerimiseks kohalikku karaskit ja suitsusinki.

Tartust ja Tartumaalt on esindatud Dorpat Hotell ja Eesti Põllumajandusmuuseum, kes pakub degusteerimiseks leiba. Lisaks on messil esindatud Vaibla Puhkekeskuse, Eesti Maanteemuuseumi, Vudila Mängumaa ning Hotell Räpina ja Kiudoski Restorani infomaterjalid.

Messipinna kujunduskontseptsioonis kasutatakse National Geographicu kollaste akende elemente, et rõhutada regiooni erinevaid avastamist väärt paikasid.

Messiboksis toimub ka loosimäng, kus külastajatel on võimalik võita kokku üle 120 atraktiivse Lõuna-Eestiga seotud auhinna. Auhinnad on välja pannud: Vudila Mängumaa, Alatskivi loss, Suur Munamägi, Põltsamaa Muuseum, Eesti Maanteemuuseum, Karupesa Hotell, Hotell Räpina ja Kiudoski Restoran, GMP Clubhotel ja Pühajärve Restoran, Teater Vanemuine, Tartu Ülikooli muuseumid, Tartu Näitused ja Maamess, Hotell Draakon, Barclay Hotell, Aleksandri Hotell, Ilmatsalu Motell, Suudlevad Tudengid, Meat Market Steak & Cocktail, Cafe Truffe, Werner, Uhti Avatud Ateljee.

Talvepealinnas huugavad lumekahurid

Otepääl on lumekahurid tööhoos. Foto: Monika Otrokova
Otepääl on lumekahurid tööhoos. Foto: Monika Otrokova

Talvepealinnas Otepääl töötavad lumekahurid täiel võimsusel. Ilm.ee andmetel on Otepääl praegu külma -8 ºC, nädalavahetuseks on EMHI andmetel oodata parajalt krõbedat talveilma.

Otepää piirkonnas on kolm mäesuusakeskust – Kuutsemägi, Väike Munamägi ja Ansomägi, üle 100 km suusaradu, millest põnevama reljeefiga suusarajad jäävad Tehvandi Spordikeskuse territooriumile, lisaks sellele tegutseb Linnamäe nõlval Otepää Snowtubing. Alanud on aktiivne lumetootmine.

Kuutsemäe ja Munamäe suusakeskuste kodulehtede andmetel (www.munakas.ee ja www.kuutsemae.ee ) on seal alanud usin lumetootmine. Kuutsemägi ootab külastajaid alates 17.jaanuarist, mil laskumisnõlvad on külastajatele taas avatud. Plaanis on avada Lilleoru ning Tinnijaagu nõlvad ja võimalusel ka Kuutse nõlv, täpsemat infot antakse kodulehe vahendusel kolmapäeval-neljapäeval. Munamäel on esimene võimalik avamine plaanis 18.jaanuaril.

Tehvandi Spordikeskuses on jälle läbitav 1,7km suusarada suusatamiseks ainult vabatehnikas. Mahasadanud õhuke lumekiht on muutnud raja läbitavaks kuid rajal on lund vähe (kohati ärasulanud kunstlume kohtades ainult mõni sentimeeter) ja kitsas ning klassika jälge tõmmata ei saa. Avatud on ka 9 rajaga talvine disc golf´i park kuid palutakse kindlasti mitte mängida suusaradade piirkonnas suletud 9 suvisel rajal! Alustati ka lumetootmist kahuritega staadioni ja Hobuseraua piirkonnas. Vaata lisainfot www.tehvandi.ee

 

Ühistud ootavad lumekoristusel linna abi, mitte ähvardusi

Korteriühistutele teeb talviti enim muret kõnniteede korrashoid, kuna ühistud ei vastuta mitte ainult oma hoovi, vaid ka
kinnistuga piirnevate kõnniteede libeduse tõrje ja lumerookimise eest. Tallinna linnaametnikud manitsesid oma pressiteates kinnistuomanikke pealinnas lõpuks maha sadanud lund hoolsalt koristama, et mitte trahvi saada.

“Lumekoristus lisab ühistutele hulga kohustusi, mis rahaliselt jäävad korteriomanike kanda,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL)
juhatuse liige Urmas Mardi. “Tihtilugu näeb aga pilt kahjuks välja selline: korteriühistu kojamees saab suure vaevaga pika tänava puhtaks
roogitud, kui tuleb lumesahk ja loobib selle taas autoteelt tõstetud soppa täis.”

Mardi peab taolist olukorda, kus lumerookimine ja libedusetõrje kinnistuga piirnevatel kõnniteedel on jäetud pelgalt kinnistuomaniku
ülesandeks, ebaõiglaseks ning rõhutab, et kõnniteede puhastus võiks olla võrdselt linna ja ühistute kanda. “Seda toetasid ka mullu sügisel peetud korteriühistute suurfoorumil nii meie ühistute esindajad kui ka kohale tulnud IRL, RE ja SDE poliitikud,” kinnitas ta.

Vääna-Jõesuus saab teritada puutööriistu

1. veebruaril toimub Vääna-Jõesuus meistrikoolitus traditsiooniliste puutööriistade teritamises. Koolitust viib läbi Andres Ansper, kes on Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala õppejõud.

Kursus algab kell 12 ja kestab kuus tundi. Ürituse toimumise kohaks on Vääna-Jõesuu kool (Hiie tee 21, Vääna-Jõesuu küla, Harku vald).

Osalustasu: 20 eurot (kursus toimub kui registreerujaid on vähemalt 10)

Kursuse sisu: 2h teoorialoengut teemadel abrasiivmaterjalid, teritusnurgad, puidu omaduste ja töövahendite disaini vahelised seosed. 4h tutvustatakse ja praktiseeritakse erinevaid teritusvahendeid ja võtteid, alates kõige lihtsamatest ja odavamatest kodus valmistatavatest süsteemidest kuni lintlihvide, vesikäiade ja erinevate rakisteni. Läbi võetakse tööriistad: kirves, nuga, peitel, höövel, võimalusel ka oherdid/puurid ja käsisaed.

Lisainfo ja registreerumine: Priit Mägi, priit.magi@online.ee, tel. 5537604

Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuses arutletakse küttelahenduste üle

23. jaanuaril toimub teabekonverentside sarja avaüritus ” Targad küttelahendused energiatootmises. Milline on energia õiglane hind?

Konverentsil räägitakse milline võiks olla tark küttelahenduste valik lähiaastatel. Kas valida kaugküte või lokaalküte? Milline on kütte õiglane hind ja millised on olnud Rakvere energiamajanduse viimaste aastate arengud. Esinevad Tallinna Tehnikaülikooli doktorant Martin Thalfeldt, Eesti Maaülikooli õppejõud Mart Hovi, Konkurentsiameti ja Eesti Arengufondi ning juhtivate erialaliitude – Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu, Eesti Soojuspumba Liidu, Eesti Kütte ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse – spetsialistid.

Koolitus- ja arendussuuna juhi Andres Jaadla sõnul on teema aktuaalne. Talviste kõrgete küttearvete valguses mõtlevad paljud, kas tema poolt valitud kütteliik on õige ja võibolla peaks oma energiakasutust muutma või kombineerima erinevate kütteliikide vahel. Targa Maja juhatuse liikme Kalle Karroni sõnul tegemist kõrgetasemelise konverentsiga, kus käsitletakse väga olulisi energiatootmisega seotud teemasid.

Konverentsi päevakavaga saab tutvuda siin: http://www.rakveretarkmaja.ee/targadkyttelahendused.html

Infopäev eakatele “Kodaniku õigused ja kohustused Euroopa Liidus”

Europe Directi Võru teabekeskus koos Võru Pensionäride Päevakeskusega korraldavad maakonna eakatele elanikele suunatud infopäeva “Kodaniku õigused ja kohustused Euroopa Liidus”.

Ürituse eesmärgiks on anda infot ELis kehtivatest pensionitest/hüvitistest/toetustest, tutvustada erinevaid tervisega seotud teemasid ning 2014. aasta maikuus toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi. Lisaks on osalejatel võimalik kohtuda ka parlamendisaadikute Ivari Padari ning Indrek Tarandiga.

Infopäev toimub 7. veebruaril Võrumaa Toidukeskuses (Kreutzwaldi 27, Võru) algusega 11:00. Oma osalemisest palume teatada hiljemalt 5. veebruariks aadressil astrid@vorupensionar.ee või telefonil 53933109.

Üritus on tasuta! Kohtade arv on piiratud!

 

Samson-Himmelstjerna Sihtasutus jagas toetusi

Samson-Himmelstjerna Sihtasutuse nõukogu jagas eelmise aasta lõpus 2014. aastal ellu viidavatele Rõuge kogukonna projektidele toetusi kokku 39 308 euro ulatuses.

Sihtasutus toetab Rõuge põhikooli, sealhulgas jätkuvalt saksa keele õpet, Rõuge lasteaia lastele rahvariiete ostmist, Nursi külakeskuse teenuskeskuseks arendamist (luuakse pesemisvõimalused kohalikele inimestele), Rõuge hooldekodu, muuhulgas pesupesemisvõimaluse loomist Rõuge aleviku inimestele ning Rõuge kogudust. Toetust said ka andekad noorsportlased Marten Kikas ja Thomas Kuus, veteransportlane Karin Laine ning Rõuge spordiklubi noorte jäähoki treeningud. Fond toetab ka vendade Kail ja Han-Hendrik Piho ettevalmistust Sotši olümpiaks. Lisaks toetati vallarahva Väimelas ujumas käimist, Rõuge priitahtlike pritsimeeste ja Rõuge jahiseltsi tegevust.

Rõuge valla aukodanik Alexander von Samson Himmelstjerna sõnul on tema poolt rajatud sihtasutus Rõuge kogukonna elu lahutamatuks osaks, mitte ainult rahastusallikaks. Sihtasutuse sooviks on aidata valdkondi kus esineb sotsiaalseid vajadusi, samas toetades Rõuge valla jõupingutusi muuta kogukond atraktiivsemaks. Samuti läheb osa eelarvest vallas tähtsat rolli omavatele MTÜ-dele nagu näiteks vabatahtlikud tuletõrjujad. Fondi rahastusotsused saavad teoks tihedas koostöös Rõuge vallavalitsusega.

Saksamaal Hamburgis resideeruv, kunagise Rõuge mõisniku järeltulija, Alexander von Samson – Himmelstjerna on 10 aasta jooksul panustanud kohalikku kogukonda üle 369 000 euro, mis on tähelepanuväärne panus nii Võrumaa kui kogu riigi arengu hüvanguks.

Laste heaolu hindamiseks on vaja senisest enam andmeid

Täna esitletakse Õiguskantsleri Kantseleis Statistikaameti kogumikku „Laste heaolu“, mis annab ülevaate Eesti laste olukorrast. Lasteombudsmani hinnangul näitab kogumik kätte teemad, millele on vaja rohkem tähelepanu pöörata, et lastel oleks Eestis hea elada.

Kokkuvõtte “Laste heaolu” kogumikust

 Lasteombudsman Indrek Tederi sõnul on positiivne, et Statistikaamet väärtustab lapsi puudutava info esiletoomist 191_214_v_g_Lasteombudsman_ja_Eesti_Lastekirjanduse_Keskus_kutlu33aeraldi kogumikus, sest ülevaatlik laste olukorra kaardistus loob paremad eeldused nende heaolu tagamiseks. „Lapsi puudutavaid andmeid vajavad oma töös paljud – näiteks psühholoogid, noorsootöötajad, õpetajad, arstid, seaduseloojad – ning seejuures on oluline, et infot avaldataks regulaarselt ja et see oleks kõigile kättesaadav. Kahjuks aga ei avaldata laste kohta käivaid andmeid täna ühtsetel alustel, mistõttu on keeruline laste tegelikku olukorda hinnata,“ ütles Indrek Teder. Ta avaldas lootust, et esitletav „Laste heaolu“ kogumik on aluseks traditsiooni kujunemisele ning et lisaks kogumikule avaldaks Statistikaamet laste heaolu kajastavaid andmeid edaspidi regulaarselt ka oma kodulehel. „Ilmunud kogumik näitab kätte teemad, millele on vaja rohkem tähelepanu pöörata, et lastel oleks Eestis hea elada ning aitab kaasa laste kui ühe olulise ühiskonna osa senisest nähtavamale kohale seadmisele ja väärtustamisele,“ märkis lasteombudsman. Loe edasi: Laste heaolu hindamiseks on vaja senisest enam andmeid

August Pulst 125: Külamuusikute ringreis

Teisipäeval, 14. jaanuaril kell 16.00 anname Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis avalöögi muuseumitegelase, kunstniku ja vanavara koguja August Pulsti 125. sünniaastapäeva tähistamisele – Pulsti pidunädalatele. Toimub Krista Sildoja koostatud raamatu „Äratusmäng uinuvale rahvamuusikale. August Pulsti mälestusi” esitlus, väike rahvamuusikute kontsert ning Pulsti elu ja tegevusi tutvustava rändnäituse avamine.

Kellel ei ole võimalik tulla muuseumisse, saab valida omale sobivaima peopaiga, sest Pulsti vaimus toimuv ringreis toob 15. – 31. jaanuarini üheksasse Eesti paika tänapäeva külamuusikud, et anda inimestele võimalus kuulata oma rahva muusikat.

Loe edasi: August Pulst 125: Külamuusikute ringreis

Algab talve valge aeg

Valge talv Rõuges Hinni orus.

Lõpuks ometi tuli lumi ja lõppes talvepimedus – üsna samal ajal, kui kalendritesse on kirjutatud 14. jaanuari tähtpäevaks taliharjapäev. Talve pooleks jagav tähtpäev on tuntud kõigis põhjamaades Taanist Jäämereni. See on üks neljast ürgvanast päevast, mis on olemas vanadel puu- ja luukalendritel. Eestis on puukalendreid ehk sirvilaudu muuseumi toodud peamiselt saartelt ja mere äärest. Siiski on need neli tähtpäeva teada kogu maal. Suveharjaks on maretapäev 13. juulil, kevadepoolitajaks on künnipäev 14. aprillil ja sügisepoolitajaks kolletamispäev 14. oktoobril.

Kõik need päevad märgivad olulist muutust aastaringis. Taliharjaga lõpeb talve pime aeg ning algab valgem ja külmem aeg. Nagu ikka, on taliharja tavad ja kombed kandunud edasi teistele südatalvistele tähtpäevadele kirikukalendrist. Lähim taliharjapäevale on tõnisepäev 17. jaanuaril. Tõnise ehk Antoniusega on ühte sulanud muistne viljakushaldjas, keda kutsuti Tõnniks. Tõnisepäeva tähistamisest loodeti head edenemist sigadele. Setomaal pandi vahaküünlad kabelis seapea peal altaris põlema, õnnistama kutsuti ka preester. See tagas sigade eduka poegimise, nii et üleskasvatatud põrsad oli minev kaup Petseri turul. Ka küünlapäev, 2 veebruar kandis jälgi muistsest taliharjast, sedagi päeva peeti talvepoolitajaks. Vastlapäevane hangest alla liugleminegi on sümboolne tegevus talvest väljumiseks.

Taliharjaga on seotud ka puudelangetamine. Hea tarbepuu saamiseks tuleb vaadata ka Kuufaase. Lehtpuu langetamisel tarbepuuks on parim aeg taliharja järgne Kuu viimane veerand, okaspuu jaoks sellele järgnev kuu esimene veerand. Lisaks on hea, kui langetamsie ajal on tuul põhja- või kirdekaarest. Saaremaal jäid mõnel aastal tarbepuud langetamata, kui õiget tuult ei tulnud. Õigel ajal langetatud puu ei mädanenud. Isegi haavapuu õigel ajal langetatud palgist tehtud maja kestab sada aastat ja kauemgi veel. Lehtpuu langetamise aeg on sel aastal 20. jaanuariga algaval nädalal, okaspuu langetamise aeg on veebruari esimestel päevadel.

Mikk Sarv

Rakvere Targa Maja kompetentsikeskus alustab temaatiliste teabekonverentside sarjaga

 

Rakvere Targa Maja kompetentsikeskuses toimus infoseminar Jõhvi Valla arendustöötajatega Infoseminaril tutvustas Rakvere Targa Maja koolitus ja arendusvaldkonna juht Andres Jaadla keskuse tegemisi. Jõhvi Valla abilinnapea Vello Juhkov ja arendusspetsialist Rein Luuse tutvustasid Jõhvi ja Ida Virumaa arenguplaane. Üheskoos tõdeti, et uue aastaga alanud Euroopa Liidu rahastus perioodi alguses on ühine vajadus teha tihedamat koostööd.
Rakvere Targa Maja kompetentsikeskuses toimus infoseminar Jõhvi Valla arendustöötajatega
Infoseminaril tutvustas Rakvere Targa Maja koolitus ja arendusvaldkonna juht Andres Jaadla keskuse tegemisi. Jõhvi Valla abilinnapea Vello Juhkov ja arendusspetsialist Rein Luuse tutvustasid Jõhvi ja Ida Virumaa arenguplaane. Üheskoos tõdeti, et uue aastaga alanud Euroopa Liidu rahastus perioodi alguses on ühine vajadus teha tihedamat koostööd.

Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus alustab 2014. aastal ürituste sarjaga ”Targa Maja teabekonverentsid”, mis toimuvad Rakvere kesklinnas, Targa Maja saalis (Pangamaja), aadressil Turuplats 2.

Teabekonverentsidel käsitletakse erinevaid tarka maja, teadmistepõhist ehitust, tarka energiakasutust ja tarka linnaruumi puudutavaid teemasid ja aktuaalseid võtmeküsimusi. Konverentside sarja avaüritus on 23. jaanuaril “Targad küttelahendused energiatootmises ja energia õiglane hind”. Avaüritusel räägitakse milline võiks olla tark küttelahenduste valik lähiaastatel. Kas valida kaugküte või lokaalküte? Milline on kütte õiglane hind ja millised on olnud Rakvere energiamajanduse viimaste aastate arengud.

Vaata konverentsi “Targad küttelahendused energiatootmises ja milline on energia õiglane hind” kava ja registreeru SIIN

image001Lähikuudel toimuvad teabekonverentside sarja üritused:

*20. veebruaril – Targad valguslahendused ja säästlik elektritarbimine.

*20. märtsil – Nutidisain. Targa maja lahendused naiseliku pilgu läbi

*24. aprillil – Tark ehitus.Teadmistepõhine ehitus ja targad ehitusmaterjalid

*22. mail – Linnakeskkond. Targa linnaruumi kujundamisest.

*26. juunil – Targa energia päev. Targa energia päev toimub Euroopa Säästva Energia nädala raames Euroopa Komisjoni poolt tunnustatud regionaalse üritusena.

Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus on Eestimaale rajatav teadus ja arendustegevusega tegelev regionaalne kompetsikeskus. Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuse (SA Virumaa Kompetentsikeskus) partneriteks on pea kõik Eesti ülikoolid, regionaalsed ameti- ja rakenduskõrgkoolid, ettevõtted ning omavalitused.

Võrus selgusid sissekirjutuskampaania võitjad

Täna loositi Võru linnavalitsuse infosaalis välja läinud aasta detsembris Võrus korraldatud sissekirjutuskampaania “Võrus on mõnus” võitjad. 46 sedeliga loosikausist tõmbas linnapea Anti Allas välja järgmised nimed: Anna, Jaanika, Helbe, Mailiis, Mari, Pirgit, Keidi, Katriine-Maria, Lilli ja Milana. Võitjatega võetatakse ühendust, igaüks neist saab endale Võru linnaga seotud ettevõtte 100-eurose kinkekaardi.
Kuu aega kestnud kampaania eesmärgiks oli kutsuda inimesi end Võru linna kodanikeks registreerima. Kampaania raames raames sai linn juurde 41 uut kodanikku, neile lisandus viis vastsündinut. Enim registreerus inimesi Võru vallast (10), kaugemalt tulijad olid Iirimaalt, Soomest ja Venemaalt. Alanud aasta 1. jaanuari seisuga elab Võrus 13 169 inimest.

Vanemuine pakub vaegkuuljatele paremaid võimalusi teatrielamuseks

Vanemuise teatri suure maja saalis on kasutusel uuenduslik süsteem, mis võimaldab ka vaegkuuljatel etendusi täisväärtuslikult nautida.

Möödunud aasta maikuus paigaldati Vanemuise suure maja teatrisaali uudse lahendusega helisageduslik induktsioonisüsteem ehk silmusvõimendi, mille abil on kuuldeaparaadiga inimesel võimalik helisid (kõnet, muusikat jne) paremini ja selgemini kuulda. Vanemuine on seni ainus teater Eestis, kes silmusvõimendi teenust pakub. Kuigi paigaldatud süsteem katab kogu teatrisaali, on saalis kindlad tsoonid, kus seade kõige parema tulemuse annab. Vastava märgistusega saaliplaan on leitav Vanemuise kodulehelt http://www.vanemuine.ee/piletiinfo ning ka Vanemuise teatri kassades. Silmussüsteemi kasutamiseks peab kuuldeaparaat olema varustatud vastava programmiga, mis võimaldab induktsioonivälja vastuvõttu. Eesti Vaegkuuljate Liidu juhatuse esinaise Külliki Bode selgitusel saab kuulmiskeskuste spetsialistidel lasta paigaldada kuuldeaparaati vastav silmusprogramm, kui vastav aparaat seda programmi toetab.

Neil vaegkuuljatel, kellel pole kuuldeaparaati või on selline, millel puudub silmusvõimendi kasutamise võimalus, on võimalik kasutada kõrvaklappe, neid saab vajadusel küsida saaliteenindajalt.

Krista Leipsig

Abivajajad saavad sooja suppi

MTÜ Sihva Külaseltsil on plaanis pakkuda Otepää vallas abivajajatele sooja suppi

Sihva külavanema Eve Koseri sõnul tuli idee pakkuda sooja suppi sellest, kui ta märkas, et tema külas on palju neid inimesi, kes mingil põhjusel ei saa iga päev sooja sööki. Abivajajate hulgas on vanureid, kes ei jaksa enam ise süüa teha, või ei pääse kodust liikuma ja ka lastega peresid. Eelnevalt korraldati koos külaseltsiga prooviperiood, mille käigus pakkuti suppi kaks korda nädalas – teisipäeval ja neljapäeval.

Algatus sai väga positiivset tagasisidet ja sellest omakorda tuli idee pakkuda sooja supi võimalust ka teistele Otepää valla inimestele, mitte piirduda ainult Sihva külaga.

Et supi kojuvedu väga kalliks ei läheks (0,8 l sooja suppi maksab inimesele 1€, eeldusel, et transpordi eest tasuma ei pea), loodab MTÜ Sihva Külaselts projekti käivitamiseks leida rahastust struktuurfondidelt ja Otepää vallalt.

Selleks aga on vaja teada kui palju on neid inimesi, kes suppi endale koju tellida soovivad. Sihva külaselt palub kõigil Otepää valla elanikel, kes on sellisest teenusest huvitatud või teavad inimesi, kes võiksid seda vajada, teatada MTÜ Sihva Külaseltsi juhatuse liikmele Tiiu Aartile mobiiltelefonile 516 0830.

Otepää vallavalitsuse liige Margit Prede arvates on tegemist tänuväärse ja suurepärase algatusega, mida tasub toetada.

Monika Otrokova

Setomaa kultuuriprogramm ootab taotlusi kuni 27. jaanuarini

Avaliku konkursi programmi “Setomaa kultuuriprogramm 2014-2018” projektidele taotluste esitamise tähtaeg on 27. jaanuar. Toetusprogrammi eesmärk on hoida sealse piirkonna kultuurilist ja keelelist eripära, elulaadi, tavasid, kombeid ja oskusi. Programmi maht on 208 800 eurot, see on 10% suurem kui eelmisel aastal.

Setomaa kultuuriprogrammi kaudu toetab Eesti riik sealse kultuuripärandi säilitamist ja edasikandmist, muuseumide tegevust, seto kultuuriprojekte, seto traditsioonide ja keele õpetamist, setokeelseid trükiseid, teadus-ja arendustegevust ning setode omaalgatuslikke ettevõtmisi. Programmi nõukogu esimehe Eino Pedaniku sõnul peab Seto kultuuriprogramm tähtsaks eelkõige just noorte sidumist esivanemate keele ja kultuuripärandiga ning kohalikus kultuuris osalejate ringi laiendamist, aga ka sellele kaasa aitavate tegevuste toetamist väljaspool Setomaad.

Kultuuriministeerium on seto kultuuriruumi edendavaid tegevusi toetanud alates 2003. aastast.

Toetuse saajad võivad olla riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende allasutused, avaõiguslikud juriidilised isikud, äri-ja mittetulundusühingud, sihtasutused ning füüsilisest isikust ettevõtjad.

Taotlused palume esitada digitaalselt allkirjastatuna: programmid@rahvakultuur.ee või saata postiga Rahvakultuuri Keskusesse aadressil J. Vilmsi 55, 10147 Tallinn

Uuendatud programmi tervikteksti ning toetuste taotlemise tingimustega saab tutvuda Rahvakultuuri Keskuse veebilehel http://www.rahvakultuur.ee/?s=1707