Eesti

Õppealajuhatajad üle Eesti arutasid Võrus aktuaalseid haridusküsimusi

Eile ja täna, 10.-11. oktoobril, kogunesid Võrumaal õppealajuhatajad üle Eesti, et koostööseminaril arutleda aktuaalsete õppe- ja kasvatustööd puudutavate teemade üle. Koostööseminari keskmes oli riiklike õppekavade rakendamine. Tutvustati äsjavalminud näidistöökavade kasutusvõimalusi põhikoolis ning valikkursuste materjale gümnaasiumile. Võru maavanem Andres Kõiv kirjeldas noorte ettevõtlikkuse võimalusi piirkonnas, selgitati kutsestandardi kasutuselevõtu põhimõtteid ning tutvustati õpetajate täienduskoolituse kontseptsiooni.

“Koostööpäevade eesmärgiks on kinnistada arusaama, et hariduskorralduse sisulises kaasajastamises on koolis õppealajuhatajal juhtiv roll. Kaasaegses koolis on õppealajuhataja palju enamat kui tunniplaani koostaja. Tema on see, kes lõimib praktilises koolitöös tervikuks õpetaja professionaalsuse ja õpilase individuaalsuse,” ütles Võru maavalitsuse peaspetsialist Aigi Tiks, “Õppealajuhataja enda isiksus määrab väga palju, kas Eesti kool on huvitav ja ühiskonnale avatud.”

Reedene päev oli pühendatud Kultuuripärandi aastale kohaselt kultuuri lõimimisele koolitööga. Luuletaja Contra mõtiskles, kas pärimuskultuur muutub masinate pärusmaaks. Tutvuti Leiutajate Külakooli tegevusega, Võru Instituudi ja Kuperjanovi Jalaväepataljoniga.

Õppealajuhatajate koostööseminar toimus viiendat korda. Varasemalt on korraldajateks olnud Pärnu, Paide, Rakvere ja Viljandi. Järgmisel aastal kogunevad õppealajuhatajad Raplamaal.

Koostööseminari toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, SA Innove, Võru Maavalitsus, Võrumaa Omavalitsuste Liit, Võrumaa Kutsehariduskeskus, Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu.

Vihjeliinile teatatakse kord kuus lapse seksuaalset ärakasutamist kujutavast veebilehest

Alates vihjeliini avamisest veebruaris 2011 kuni juunini 2013 on vihjeliini veebilehe www.vihjeliin.ee kaudu saabunud 1738 teadet, millest 204 sisaldas viidet veebilehele, mis esitas laste seksuaalset ärakasutamist esitavat

materjali.

Projekti „Targalt internetis“ raames MTÜ Lastekaitse Liit poolt pakutav veebipõhine tasuta infoteenus www.vihjeliin.ee võimaldab internetikasutajal anda teavet veebis olevast ebasobilikust materjalist. Eelkõige on vihjeliin mõeldud laste seksuaalset ärakasutamist esitavatest internetilehekülgedest teavitamiseks.

Teabe saab edastada veebilehe www.vihjeliin.ee avalehel oleva lihtsa vormi kaudu Vihjeliin

kontrollib vaid avalikel veebilehtedel olevat materjali. Kui veebilehe sisu on ebaseaduslik, siis edastatakse vastav teave sellest Politsei- ja Piirivalveametile. Kui veebilehe haldaja asub väljaspool Eestit, siis edastatakse teave vastava riigi vihjeliinile ja/või õiguskaitseasutustele.

Projekti „Targalt internetis“ koordinaator Malle Hallimäe sõnul rikub laste seksuaalset ärakasutamist esitavate materjalide tootmine, levitamine ja tarbimine ohvriks langenud laste õigusi, au, väärikust ning kehalist puutumatust. Vihjeliini töö eesmärk on kaasa aidata taoliste materjalide eemaldamisele internetist. Loe edasi:

Reedel avatakse Võrumaa esimene waldorflasteaed

Waldorflasteaed Terve Pere Aed sündis lastevanemate eestvõttel. Foto: MTÜ Terve Pere Selts

Reedel, 11. oktoobril avab pidulikult uksed kodanikualgatuse korras sündinud Võrumaa esimene waldorflasteaed Terve Pere Aed, mis võttis esimesed lapsed vastu juba septembris. MTÜ Terve Pere Seltsi poolt loodud ja Võru vallas Parksepas tegevust alustanud lasteaed on kaheteistkümnes waldorfpedagoogikale tuginev lasteaed-lastehoid Eestis.

Võrumaa esimese waldorflasteaia Terve Pere Aed loomine on hea näide, kuidas lastevanemate idee rikastada maakonna haridusmaastikku ja luua uus waldorfpedagoogikal põhinev lasteaed, on kandnud vilja. Lasteaia loomine sai teoks tänu koostööle vanemate, Võru vallavalitsuse, Võru linnavalitsuse, Võru maavalitsuse, haridusametnike ja teiste toetajate vahel. Terve suvi läbi tegid lapsevanemad tööd, et remontida Võru vallalt kasutuseks saadud lasteaiaruumid mängukõlbulikuks ja kõigile nõuetele vastavaks.

Tänase lasteaia vanemad on koos käinud juba mitu aastat. Paari aasta eest alustati Võrumaal kodanikualgatuse korras Terve Pere Kooli loengusarjaga, kus kogenud waldorfpedagoog Heli Kudu jagas emadele-isadele nõuandeid väikelapse arengu toetamiseks. Loengutel koonduski lastevanemate tuumik, kes otsustas täita seni Võrumaa haridusmaastikul laiutanud tühimiku ning asus tegutsema waldorflasteaia loomise nimel. Selle aasta kevadel leiti tänu Võru vallale sobivad ruumid Parksepas, sügiseks olid ruumid remonditud ja koolitusluba käes. Tänu vanemate ettevõtlikkusele on nüüdsest võimalus ka Võrumaa noortel peredel valida peavoolu pedagoogika kõrval oma lastele waldorfpedagoogikale tuginev lasteaed.
Loe edasi: Reedel avatakse Võrumaa esimene waldorflasteaed

Täna lõpeb Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvedel kutseline kalapüük

Alates 10. oktoobrist kuni aasta lõpuni on peatatud ahvenapüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, kuna kalasaak on ammendumas. Kutseline kalapüük on kogu ulatuses peatatud neil järvedel kõigi kutselise kalapüügi vahenditega.
Lubatud kalasaagid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvedel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni valitsuste vahelise kalapüügikomisjoni kokkulepete alusel.

Tartus tähistatakse eakate päeva

Laupäeval, 12. oktoobril korraldab Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts Tartus Eesti eakatele kodanikele pühendatud päeva.

Laupäeval, 12. oktoobril tähistatakse Tartus Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi (EAÜS) eestvedamisel eakate päeva. Üritus algab kell 12 Raekoja platsil virgutusvõimlemisega. Edasi suundutakse Hugo Treffneri Gümnaasiumisse, kus neuroloog Riina Vibo peab loengu teemal “Insult – mis see on ja kuidas ennetada?”. Kohapeal pakutakse nii kehakinnitust ja võimalust mõõta veresuhkrut.

Kuu keskpaigas toimuv üritus seob nii rahvusvahelise eakate päeva, mida tähistatakse ametlikult 1. oktoobril, ja rahvusvahelise insuldipäeva, mida peetakse 29. oktoobril.
Priit Tohver

Eesti tuletõrjesportlased võitsid MM-il hõbeda

Eesti tuletõrjesportlased võitsid Lõuna-Koreas toimunud tuletõrjespordi maailmameistrivõistlustel hargnemises mootorpumbaga hõbemedali. Üldarvestuses saavutati tubli kuues koht.

Eesti koondis tuli hõbedale uue Eesti rekordiga 28.96 sekundit. Mootorpumba võistkonda kuulusid Margo Tammepõld, Andro Oviir, Marek Kaldmäe, Ragnar Lai, Timo Laks, Lembit Laks ja Gert Valdsalu. Tegu on Eesti koondise esimese hõbemedaliga tuletõrjespordi maailmameistrivõistluste ajaloos.

Koondisesse kuulusid ka Siim Kaaver ja Kaarel Siimut ning koondist treenisid Ülo Laks ja Aivar Lai. Lisaks hargnemisele mootorpumbaga võisteldi konksredeliga ronimises õppetorni neljandale korrusele, 100m takistusriba läbimises ja 4x100m tuletõrje teatejooksus.

Tuletõrjespordi maailmameistrivõistlused toimusid 1.-5. oktoobrini Lõuna-Koreas, võistlustel osalesid kümne riigi koondised.

Juuresolev foto on tehtud 2013. aasta Baltimaade tuletõrje meistrivõistlustel, mis toimusid Rakveres.

Räpina sadama paviljoni avamine

Laupäeval, 12. oktoobril 2013 algusega kell 14 leiab aset Räpina sadama paviljoni pidulik avamine. Vastvalminud paviljoni avamisüritusele oodatakse kõiki huvilisi. Programmis on kirev kultuuriprogramm ning meeleolukaid lõbusõite Lämmijärvel pakub hansalodi Jõmmu. Räpina sadama paviljon ja tehissaar-kai valmisid Eesti-Vene ühisprojekti “Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond” raames.

Projekti raames viidi 2013. aastal ellu Räpina huvi- ja külalissadama arendustegevused. Käeoleva aasta kevadel süvendati sadama akvatoorium tasemeni, mis võimaldaks veesügavust vähemalt 1,3 m ka kõige madalama veeseisu korral. Vastvalminud tehissaar-kai ääres saavad silduda erineva suurusega külalisalused, sealhulgas Emajõel liiklev Pegasus (35 m). Tehissaar-kaile rajatud paviljon on ühekordne väliterrassidega ümbritsetud hoone. Hoones paiknevad sadamavahi ruum, ruum koosolekute ja seminaride läbiviimiseks, 3 tualetti, kööginurk ning tehniline ruum. Tehissaar-kailt pääseb sadamakaile selleks rajatud jalgteesillalt.

Projekti „Majanduslikult jätkusuutlik ja keskkonnasäästlik Peipsi järve piirkond” toetatakse Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi (ENPI) Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmist 2007-2013. Räpina huvi- ja külalissadama väljaarendamise kogueelarve on 359 717 €. Projektitegevusi finantseeritakse Räpina valla omavahenditest summas 35 972,70 € ja programmipoolse rahastusega summas 323 745,30 €.

Räpina sadama akvatooriumi süvendamise peatöövõtjaks oli AAV Teenused OÜ, tehissaar-kai ja paviljoni projekteerimis-ehitustööde peatöövõtjaks Kurmik AS ja ehitustööde omanikujärelevalvet teostas Taalri Varahaldus OÜ.

Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programm 2007-2013 toetab rahaliselt ühiseid arendustegevusi regiooni konkurentsivõime parandamiseks, kasutades ära regiooni potentsiaali ja soodsat asukohta Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni vahelisel ristteel.

Programmi koduleht!

Nädalavahetusel toimub Eesti suurim heategevuslik koertenäitus

Sel pühapäeval, 13. oktoobril toimub Tallinnas Kristiine Spordihallis Eesti suurim heategevuslik koertenäitus BIGBANK Match Show, mis toob kokku koerad, koeraomanikud ja heategijad üle Eesti.

Heategevusliku koertenäituse abil toetatakse igal aastal üht Eesti koduta loomade varjupaika. Tänavu lähevad kõik ürituse tulud Haapsalu varjupaiga heaks.

Ürituse patroon Marju Länik usub, et koertenäitusest tuleb üks põnev ja südamlik koosviibimine. “Pühapäeval kogunevad koerasõbrad üle Eesti juba üheksandat korda, et demonstreerida koera ja tema omaniku vahelist koostööd ning aidata kaasa koduta koerte olukorra parendamisele. Kohale saabub erineva kasvu, välimuse ja iseloomuga koeri, kes võtavad omavahel mõõtu või osalevad demonstratsioonesinemistel. See päev pakub kõigile näituse külastajatele põnevat vaatemängu ja samas võimalust teha head,” ütles Marju Länik.

Osa on oodatud võtma nii puhtatõulised kui segaverelised koerad, kes jagatakse nelja võistlusklassi vastavalt vanusele ja suurusele: kutsikad, üle- ja allapõlve koerad ning veteranid. Lisaks toimuvad võistlused koerte esindajatele ehk händleritele. Koertenäitusele saab eelregistreerida kuni 10. oktoobrini veebilehel registreerimine ja üritusel kohapeal.

Traditsiooniliselt toimuvad match-show’l ka mitmed koertega seotud etteasted: näha saab narkokoerte demonstratsioonesinemist, esitletakse koerte sügistalvist riidemoodi ning lisaks leiab aset võistlus “Laps ja koer”. Heategevusliku koertenäituse raames kuulutavad Eesti Koeraomanike Selts ja BIGBANK kuuendat korda välja konkursi “Aasta kõige koerasõbralikum tegu” võitja.

BIGBANK Match Show on juba üheksandat aastat toimuv Baltikumi suurim iga-aastane heategevuslik koertenäitus, mille eesmärk on juhtida tähelepanu koduta loomade probleemile ja selle lahendamise võimalustele ning toetada koduta loomade varjupaikasid Eestis. Eelmisel aastal osales koertenäitusel 197 koera. Heatahtlike inimeste abil toetati Tartu koduta loomade varjupaika enam kui 2600 euroga.

BIGBANK Match Show toimub lisaks Eestile ka Lätis ja Leedus. Ürituse algatajad ja läbiviijad on AS BIGBANK ja MTÜ Eesti Koeraomanike Selts. Paralleelselt kogu Baltikumis toimuva heategevusliku match-show toimumisele aitavad kaasa Bullstar, Caramira, Cedrelle, Chihuahua Sõprade Liit, Leigiv OÜ, Koer.ee ja Lemmiklooma.ee.

Lisainfo!

Hiite kuvavõistlus kestab porikuu lõpuni

Käesoleva kuu lõpuni saab osaleda Maavalla hiite kuvavõistlusel. Oodatud on ülesvõtted ajaloolistest hiitest, pühadest puudest, kividest, allikatest, ristipuudest jm pühadest looduspaikadest, mis on jäädvustatud Eestis või mujal maailmas.

Kõik võistlusele saadetud ülesvõtted kandideerivad 400 eurosele peaauhinnale. Lisaks on kuni 16-aastastele noortele välja pandud 200 eurone peaauhind. Välja jagatakse ka hulk eriauhindu rühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, Vana Võromaa, Virumaa, saared, looduskaitse, muinsuskaitse ning maailma pühapaigad.

Maavalla koja vanem Ahto Kaasik ütles: “Värvikirev sügis on hiite jäädvustamiseks väga hea aeg. On ju koos aastaringiga muutuvad maastiku ilmed lahutamatu ja oluline osa pühapaikadest. Meie esivanemad on hiites loodust kaitsnud ning oma põliseid tavasid järginud mäletamata aegadest peale. See pärand on haruldane ja väärtuslik ning väärib uuesti avastamist. Loodan, et huvilised kasutavad porikuu lõpuni jäänud nädalaid vanade väepaikade külastamiseks ning osalevad julgelt kuvavõistlusel.”

Tänavu saab esimest korda otsida pühapaikade asukohaandmeid looduslike pühapaikade andmekogust. Koostamisel olevalt leheküljelt leiab kaitsealuste ja väheohustatud pühapaikade andmeid idapoolsetest maakondadest!

Võistlus kestab kuni 31.10.10226 (2013) ning Võitjad kuulutatakse välja Hiie väe tunnustamissündmusel 23.11. Tartus Riia 12 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuse aulas.

Võistlust toetavad Kehrwieder, Võro Instituut, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Loodusesõber, Eesti Loodus, Maaleht, Maakodu, Uma Leht, Tihuse hobuturismitalu, Krautmani terviseakadeemia, Looduse aasta foto ja Keskkonnaamet. Muinsuskaitseamet on pannud välja eriauhinna parimale koolinoorte jäädvustatud muinsuskaitsealuse pühapaiga kuvale.

Hiite kuvavõistlust korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA ja Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus.

Võistluse eeskiri jm lisateavet!
Võistluse lehekülg!

Eelmisel aastal võitis hiite kuvavõistluse Ain Raali ülesvõte Tammealuse hiiekivist!

Andres Heinapuu
Maavalla koja kirjutaja

Algas üle-Eestiline mahepõllumajanduse algkursus

Pärnus toimub täna mahepõllumajanduse algkursuse teine koolituspäev. Üle Eesti toimub oktoobrikuu jooksul kokku 14 koolituspäeva, kus mahepõllumajandusega alustajatele tutvustatakse mahetaime- ja loomakasvatuse põhimõtteid ja nõudeid.

„Turunõudlus mahetoodete järgi ja turustusvõimaluste avardumine nii Eestis kui väljaspool on põllumajandustootjate seas saanud kaalukaks põhjuseks hakata tegelema mahetootmisega,“ ütles toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Mahedale üleminek pole pelgalt sünteetiliste väetiste ja taimekaitsevahendite ärajätmine, vaid nõuab eriteadmisi. Sellealast väljaõpet on veel paraku vähe.“

Koolitust korraldava Mahepõllumajanduse Sihtasutuse tegevjuhi Airi Vetemaa sõnul tutvustatakse mahepõllumajandusega alustavatele tootjatele õigusaktidest tulenevaid nõudeid ja antakse praktilisi teadmisi mahetaime- ja loomakasvatuse olulisemate aspektide kohta. „Koolitust viivad läbi pikaajalise kogemusega mahenõustajad, kes oskavad keerulisemad aspektid tootjale lahti mõtestada ja anda mahepõllumajanduse põhimõtetest tulenevaid soovitusi paremaks majandamiseks,“ selgitas Vetemaa.

Koolitusi korraldatakse igal aastal uutele mahepõllumajandusega alustajatele, kes peavad mahepõllumajandusliku toetuse saamiseks läbima kohustuslikuna nõuetekohase mahepõllumajandusliku tootmise algkoolituse. Vähemalt 12-tunnine põllumajandusministeeriumi korraldatud koolitus tuleb läbida kohustuse võtmise aasta 1. novembriks.

Mahepõllumajanduse algkursuse korraldab põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus (EMSA).

Allikas: EMSA

Kohalike omavalitsuste volikogude valimiste aeg – oktoober 2013

Ajal on omadus kiirelt mööduda. Meenutame – alles olid ju kohalike omavalitsuste volikogude valimised. Eks kõik eelmistel valimistel kandideerinud ja ka volikogudesse valituks osutunud võivad teha omad järeldused sellest neljast aastast.

Nüüd on aga saabumas uus neljaaastane periood. Reklaamid kõikjal, kandidaadid esitavad oma seisukohti – programme. Lugedes ja kuuldes seda kõike, tekib vahel tunne, kas ikka kõik kandidaadid saavad aru, kuhu nad kandideerivad?

Tekib tunne, nagu ei oleks siiani midagi tehtud, nagu siiani oleksid kohalikku elu korraldanud asjatundmatud volikogude liikmed ning empaatiavõimeta omavalitsusjuhid. Paistab see siis kõrvaltvaatajale nii?

Kõik kandidaadid peaksid andma endale aru, et kui nad osutuvad volikokku valituks, tuleb neil oma tegevuses arvestada Eestis kehtivate seadustega ja sellega, et omavalitsuste ressursid on piiratud. Seega ei jää neil muud üle, kui oma eelkäinute tegemistele anda omapoolne lisaväärtus. Volikogu pole isetegevuse koht, vaid suur oskus leppida kokku oluliste kohalike otsuste tegemisel.

Omavalitsusel raha küll? Tihti kuuleme seda lauset. Ehk ongi seda küllaga mõnes linnriigis nagu Tallinn. Väiksemates omavalitsustes see nii aga pole. On sihtotstarbelised eraldised ja maksumaksja raha ning ka maamaksust, ettevõtlusest laekuvad summad.

Seetõttu arvamus, et kui mina volikokku pääsen, siis saab olema kõik teisiti, on väär. On võimalik ainult midagi paremaks muuta, kohaliku omavalitsuse tegevusvaldkondi ühtlasemalt ja tasakaalustatumalt arendada.

Valijatele oskust hinnata kandideerijate tahet teenida kogukonda ja valituks osutunutele jõudu, jaksu kogukonna teenimisel ning ka oma vigade tunnistamisel!

Aado Kuhlap

Vastseliina Vallavolikogu liige aastast 2002

Kiltsi lennuväljal tuleb kestvuskrossivõistlus

Haapsalu kestvuskross 2012. Foto: Tõnis Krikk

Laupäeval, 12. oktoobril, peetakse Kiltsi lennuväljal järjekordne Eesti meistri- ja karikavõistluste ning Balti meistri- ja karikavõistluste etapp kestvuskrossis.

Lääne MK korraldatav võistlus on sarja eelviimane etapp ning läänlastel on põhjust kaasa elada kahele oma klassi liidrile. E1 klassis on praegu tabeli tipus Kert Pääbo, kel on sel hooajal võimalus võtta koguni teine Eesti meistri tiitel. Noormees oli tänavu parim motokrossis MX 2 juunior-klassis.

Seenior 40+ klassis on liidrikohta hoidmas Reio Engman ning loodetavasti rõõmustab ta kodupublikut taas oma klassi võitjana.

Kodusel kestvuskrossil osaleb pea tosin Läänemaa krossisõitjat ning esimene võistlusstart antakse kell 11. Pealtvaatajatele on sissepääs tasuta.

Hannes Prikk

Pärijata pole pärandit!

Pärijata pole pärandit! – nii on sõnastatud 2013 kultuuripärandi aasta
moto.
Liikumine Kodukant koostas ülevaate 2013. aasta külavanemate ametimärkidest ning andmebaasi nende kandjatest.
Kokku saadi 26 märgi kirjeldus, mida saab vaadata uuenenud kodulehel www.külad.ee. <http://www.k%FClad.ee/>
Kodulehe Eesti kaardilt näed valdu ja külasid, kus märgid kasutusel.Vaadata saab ka 1937.aasta külavanema ametimärki.
Projekti edukust näitab see, et Ajaloomuuseum soovib kogutud materjali, sh originaalmärke oma valdusesse.
Suur tänu valdadele ja küladele, kes ühe märgi muuseumile annetavad.Kultuuripärandi aasta moto on külaliikumises reaalsuseks saanud.
Loe edasi: http://www.kodukant.ee/index.php?id=&news_id=103372
Külli Vollmer
külakultuuri valdkonna juht
Eesti Külaliikumine Kodukant
Tel. 5114027
kylli@kodukant.ee
www.kodukant.ee

Päästeamet kutsub osalema postrikonkursil „Kodu tuleohutuks“

Päästeamet ootab inimesi alates 16. eluaastast osa võtma postrikonkursist teemal „Kodu tuleohutuks“. Osalemiseks tuleb esitada originaalne hüüdlausega poster, mis propageerib kodust tuleohutust ning motiveerib inimesi selle eest hoolt kandma. Postrite saatmise viimane tähtaeg on 10. november. Konkursi korraldamisega juhib Päästeamet inimeste tähelepanu koduse tuleohutuse tähtsusele.

„Postrikonkursi eesmärk on suunata inimesi loominguliste lahenduste kaudu tuleohutuse teemal kaasa mõtlema. Seekordne loomingukonkurss keskendub just kodusele tuleohutusele, et inimesed pööraksid rohkem tähelepanu end ümbritsevale keskkonnale ja selle ohutuks muutmisele,“ selgitas konkursi tähtsust Päästeameti ennetustöö osakonna peaspetsialist Kädli Rooste. Loe edasi: Päästeamet kutsub osalema postrikonkursil „Kodu tuleohutuks“

Märka vabatahtlikke ja nende tegusid!

Aasta teises pooles püüab iga valdkond leida oma ala tublimaid tegijaid
ja neid kuidagi esile tuua.Küll oodatakse ettepanekuid parimate põllumeeste, talupidajate, tublide kodanike, perede, edukate projektide ja tegude kohta.

Ka vabatahtlike valdkond on see, kus teil igaühel on võimalus avara
pilguga ringi vaadata ja esitada 31.oktoobrini kedagi tunnustamiseks.
Külades tehakse ju eamus asju vabatahtliku töö korras.
Juhise ja ankeedid leiad:
http://www.kodukant.ee/index.php?id=104075
Sama info on ka Vabatahtlike väravas, kust leiad ka eelmiste aastate
tunnustatavad.
http://www.vabatahtlikud.ee/et/Sundmused/Uleriigiline-vabatahtlike-tunnustamisuritus

Tunnustamine toimub kolmes kategoorias:
Vabatahtlik – tunnustame vabatahtlikke, kes tegutsevad oma kodukohas vabatahtlikuna pikemaajaliselt.
Vabatahtlike kaasaja, juhendaja – tunnustame vabaühendusi või inimesi (juhendajaid), kes on pikemaajaliselt vabatahtlikke juhendanud, neid tegevustesse
kaasanud, hoidnud ja innustanud.
Ettevõte või asutus – tunnustame ettevõtet või asutust, mis soodustab oma
töötajate vabatahtlikku tegevust vabaühendus(t)es.

Märka vabatahtlikke ja nende tegusid!
Ära ole kidakeelne nende kiitmisel, sest see mis tegijale tundub loomulik võib olla kellelegi inspiratsiooni allikaks.

Külli Vollmer
külakultuuri valdkonna juht
Eesti Külaliikumine Kodukant
Tel. 5114027
kylli@kodukant.ee
www.kodukant.ee

Lihaveisekasvatajaid ähvardab toetuse suur vähenemine

Lihaveisekasvatajad on tuleviku suhtes murelikud, sest uues maaelu arengukavas väheneb mahepõllumajanduse toetus püsirohumaa hektari kohta ligikaudu kolmekordselt, kirjutab Ain Lember Saarte Hääles.

Kuna lihaveisekasvatust ei toetata ka loomade heaolu meetmes, seab see lihaveisekasvatajad võrreldes teiste põllumajandustootjatega ebavõrdsesse olukorda, kirjutatakse Saarte Hääles.

Rääkides aga mahepõllumajanduse toetusest, siis püsirohumaa mahetoetus langeb uue maaelu arengukava kohaselt 77 eurolt 25 eurole hektari kohta. Kuigi mahetoetus loomühiku kohta tõuseb 32 eurolt 60 eurole, väheneb lihaveisekasvataja mahetoetus 2015. aastal kokkuvõttes praegusega võrreldes 50%.

Näiteks mahetootja, kellel on 100 ha maad ja 30 loomühikut loomi, saab praegu 8627,8 eurot mahetoetust, 2015. aastal aga hakkab saama 4300 eurot mahetoetust.

Samal ajal tõuseb hektaritoetus sertifitseeritud teravilja maheseemne kasvatamisel 119 eurolt 132 eurole, kartulikasvatamisel 119 eurolt 210 eurole ja köögiviljakasvatuses 349 eurolt 600 eurole. Loe edasi: Lihaveisekasvatajaid ähvardab toetuse suur vähenemine

Nädalavahetusel vaadeldi Eestis üle saja tuhande linnu

Nädalavahetusel toimunud rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel osales pea nelikümmend Euroopa riiki, kus esialgsetel andmetel loendati kokku 2,4 miljonit lindu. Eestis oli pühapäeva pealelõunaks kokku loetud 112 000 lindu 147 liigist. Kõige arvukamateks liikideks olid valgepõsk-lagle (31700 lindu), aul (6500), kuldnokk (5700), siisike (5500) ja kalakajas (5300).

Kõige sagedamini nähtud liikideks olid rasvatihane, pasknäär, suur-kirjurähn, harakas ja musträstas. Suuri haruldusi vaatluspäevadel ei nähtud, kuid silma jäi mitmeid rändele hilinenud liike, näiteks öösorr, piiritaja, hall-kärbsenäpp, ristpart, suur-koovitaja, kalakotkas jt. Üllatavalt palju kohati ka Eesti rahvuslindu suitsupääsukest. Selle põhjuseks on ilmselt püsivalt soojad ilmad.

Pühajärve kokad keetsid ja küpsetasid Riia tipprestoranis

Käesoleval nädalal toimub projekti FOODART raames Eestis ja Lätis kulinaarianädal, mille avas 4. oktoobril Riias Le Dome kalarestoranis Eesti kulinaaria õhtu. Eesti kaasaegsel köögil põhineva õhtusöögi valmistasid Rait Kits ja Kaisa Kliimand, GMP Clubhoteli Pühajärve Restorani kokad.

Õhtusöök valmis koostöös Le Dome restorani meeskonnaga. Pühajärve Restorani peakoka Rait Kitse sõnul on selline rahvusvaheline koostöö inspireeriv, annab uusi ideid ning häid kontakte. „Au on töötada koos Läti tippkokkade paremikku kuuluva Maris Astics´iga ja tema meeskonnaga,“ kinnitas Rait Kits.

Juba 10. oktoobril on aga Maris Astics Tartus Caffee Truffes ja 11. oktoobril GMP Clubhoteli Pühajärve Restoranis. Maris Astics on hinnatud tippkokk, mitmete kokanduslike auhindade võitja ja noorte kokkade koolitaja Riia Restoraniteeninduse koolis, kes on ehitanud üles Riia tunnustatud a´la carte restorani Le Dome. Asticsi sõnul on ehe Läti toit pärit metsikust loodusest ning seda ideed järgib ta ka galaõhtusöögi menüüs. Muuhulgas annab Maris Astics meistriklassi ka Tartu Kutsehariduskeskuse toitlustuse eriala õpetajatele-professionaalidele.

Eesti-Läti programmist rahastatava FOODART projekti eesmärgiks on tugevdada sidemeid kohalike toidutootjate ning restoranide vahel. Projekti raames koolitati toidu tootjaid ning abistati neid uute kvaliteetsete toodete arendamisel ja pakendite disainis ja valmis kokaraamat „Kohalik toit: parimad palad naabrite köögist“, mille esitlus on 11. oktoobril Otepääl.
“Projekti tulemusena on Eesti ja Läti väikeettevõtjatel valminud uued isikupärased ja ehedad tooted, mida võib julgesti soovitada nii kodu- kui tipprestorani peakokale”, märkis projektijuht Tiiu Marran.

Tutvu üritustega: http://clubhotel.ee/et/restoran/laeti-ohtusoeoek

Allikas: FOODART, SA Põlvamaa Arenduskeskus

Mikk Sarv: Kes me oleme?

Tammetsõõr. Taoliste muistsete pühapaikade juures peeti lugu möödunud aegadest ja inimestest ning unistati tulevatest aegadest. Foto: Mikk Sarv

Mikk Sarv

Praegusel hingedeajal, kui meenutame oma esivanemaid, veereb mõte taas küsima: kes me eestlastena siis ikkagi oleme? Igaüks meist teab laulu “Õllepruulija” – selle põhjal oleme lähedased sakslastele. Nagu sakslastele, maitseb ka meile hapukapsas, sealiha ja õlu, need on ikka ja alati olemas meie pidulaudadel. Saksa keel oli meie maal asjaajamise ja valitsemise, samuti teadusuuringute ja õpetamise keeleks peaaegu seitse sajandit. Nii võiksime olla saksa kultuuriruumi pisike saareke emamaast eemal, kaugel kirdes.

Meid valitsenud ja hallanud saksakeelne ülikkond võis, vähemalt osaliselt, olla meie oma verd, nii nagu kirjutas arheoloog Marika Mägi kevadel Postimehes. Huvitav on see, et väidetavalt suhtles see ülikkond maarahvaga maakeeles. Maakeel oli neist enamiku jaoks ka esimene keel, mis lapsehoidjate käest omandati. Nii on meie maal elanud rahvas läbi aegade suhelnud omavahel maakeeles ning muu ilmaga saksa keeles. Maailmaga lävimiseks tuli olla saksakeelne ja -meelne.

Samas on maakeelsus ning maameelsus omakorda vorminud ning kujundanud saksakeelseid elanikke meie maal. Kuuldavasti on enne Teist maailmasõda Eestist lahkunud baltisakslased jätkanud Saksamaal omavahel eesti keeles suhtlemist oma identiteedi säilitamiseks. Baltisaksa teadlased on saavutanud silmapaistvaid tulemusi erinevates teadusharudes. Sageli tõmbame nende ja endi vahele terava piiri – sel pole midagi tegemist meie rahva ja keelega. Kuid kas see ikkagi on nõnda?

Loe edasi: Mikk Sarv: Kes me oleme?

Kylauudis.ee annab maapiirkondades kandideerijatele võimaluse oma kodukandi probleemidest kirjutada

Külauudised kutsub üles kõiki maapiirkondade valimiskandidaate kirjutama enne valimisi oma kodukandi probleemidest, ettepanekutest nende lahendamiseks ja uutest ideedest oma piirkonna arendamiseks.

Reeglid:

Arvamusloo võivad kirjutada kõik vallavolikogudesse, välja arvatud vallasiseste linnadega valdadesse (näiteks Otepää) kandideerijad.
Teksti pikkus on maksimaalselt 3500 tähemärki.
Tekstis ei tohi teha endale reklaami ega kutsuda üles enda või oma valimisliidu-erakonna eest hääletama.
Teksti juures võib avaldada oma nime ja koha, kus kandideeritakse, küll aga mitte valimiskandidaadi numbrit.
Loo juures avaldame autori portreefoto, millel puuduvad erakonna tunnusvärvid ja logo ning kandidaadinumber.
Arvamuslood avaldame hiljemalt nädal enne kohalike omavalitsuste valimisi ehk hiljemalt 13. oktoobril 2013.
Kui kylauudis.ee toimetus leiab, et loos puuduvad probleemikäsitlus ja ettepanekud kitsaskohtade lahendamiseks, palutakse lugu ümber kirjutada või seda ei avaldata.

Arvamuslugusid ootame aadressil info@kylauudis.ee kuni 11. oktoobrini.

Mahetoodete arendaja pälvis vastutustundliku ettevõtte tiitli 2013

Tallinna ettevõtlusauhindade konkursil jagati tublimatele ettevõtjatele välja auhinnad kuues põhikategoorias. Vastutustundliku ettevõtja tiitli pälvis Loodusvägi OÜ, kes on pühendunud eestimaiste mahetoodete arendusele, tootmisele ja turustamisele ning on hea näide sellest, et ühiskondlik vastutus pole vaid suurte ettevõtete pärusmaa.

„Meisse süstis see auhind kindlasti motivatsiooni, et kogukond ka vähemalt moraalselt vastutustundlikku tegevust toetab,” kommenteeris OÜ Loodusvägi tegevjuht Kristjan Õunamägi.

Samamoodi aitab saadud auhind OÜ Loodusvägi hinnangul vastutustundliku ettevõtlusega seonduvat ka laiemale avalikkusele teadvustada. „Vastutustundlik ettevõtlus tähendab ka seda, et kusagil on olemas vastutustundlik klient, kas mõistab, mida tema iga ost tähendab.“ lausus OÜ Loodusvägi arendusjuht Ahto Vegmann.

OÜ Loodusvägi jaoks tähendab vastutustundlikkus eelkõige hoolimist ja seda, et ettevõtte tegevusel oleks võimalikult väike keskkonnamõju. See tähendab näiteks keskkonnasõbralikult ja mahedalt kasvatatud tooraine kasutamist, eelistades kodumaist toorainet. Ekspordiriikidena eelistab Loodusvägi lähedal asuvaid riike (nt Skandinaaviamaad), et transpordijälg oleks võimalikult väike. Samuti peaksid talunikud ja toote valmistajad saama oma töö eest õiglast hinda.

Loodusväe toodetes kasutatav tooraine on 70-90% pärit Eesti mahetalunikelt ning täpselt on teada, kus mingi tooraine tuleb. „Kui tooteid eksportida, siis toob see ka maaelule kaasa jõudsamat arengut” ütles Kristjan Õunamägi. „Võiksime tootmisel kasutada ju ka odavamat Poola marja või Hiinast toodud toorainet. Selline tegevus tooks küll ajutiselt suuremat kasumit, kuid teame, et pikas perspektiivis voolab raha siiski riigist välja ja sellega saeme juba iseenda oksa.”

Samuti soovib OÜ Loodusvägi kummutada müüti, et vastutustundlik ettevõtlus ei pruugi olla kasumlik. Vastupidi- pikemas perspektiivis tasub vastutustundlik tegevus end ära. “Näiteks kui aastaid kunstväetistega põllult maksimumsaaki taga ajada, siis ühel aastal võib põld lihtsalt anda märku, et tema limiit on täis ja saagist ilma jätta. Või kui annabki vilja, siis lähemal uurimisel näeme, et vilja toitainete sisaldus on kordades ja kordades väiksem,” rääkis OÜ Loodusvägi tegevjuht Kristjan Õunamägi.

Kui 2013nda aasta alguses kuulus OÜ Loodusvägi toodete nimistusse 4 erinevat toodet, siis nüüd kuulub sortimenti 44 toodet, sealhulgas näiteks mahlu, küpsiseid, toorsnäkke, marjapulbreid jm. Tooted valmivad Viljandimaal Eesti Maaülikooli juures tegutsevas Polli Aiandusuuringute Keskuses.

Allikas: OÜ Loodusvägi

Unebuss alustab esmaspäeval ringreisi Tartust

Uuringud näitavad, et 35% liiklusõnnetustest on tingitud autojuhi ebapiisavast või halva kvaliteediga unest. Foto: Eesti Unemeditsiini Selts

Üleriigilise teavituskampaania „Ära istu unisena autorooli!“ raames peatub Unebuss 7.-11. oktoobril viies suuremas Eesti linnas – Tartus, Rakveres, Tallinnas, Pärnus ja Viljandis. Kampaania keskmes on sõidukijuhtide unisus ja väsimus, sellega seonduvad haigused ja riskid ning väsimuse mõju ulatus liiklusohutusele.

Liiklusstatistika andmetel esineb Eesti teedel liiklussurmasid rohkem kui paljudes teistes Euroopa riikides. Uuringud näitavad, et 35% liiklusõnnetustest on tingitud autojuhi ebapiisavast või halva kvaliteediga unest, sellega seonduvast reaktsioonikiiruse aeglustumisest, roolis tukastamisest või magamajäämisest.

„Unisena auto juhtimine on väga ohtlik, vähemalt sama riskantne kui joobes juhtimine. Seni on autoroolis tähelepanu häirumist seostatud ületöötamisega ning kahjuks liiga sageli ei oska väsimusega harjunud autojuht endal unehäiret kahtlustada,“ selgitab hetkeolukorda Põhja-Eesti Regionaalhaigla kopsuarst-unearst, Eesti Unemeditsiini Seltsi president Erve Sõõru.

Teavituskampaania käigus kogunevad huvigrupid Tallinnas 4. oktoobril toimuvale konverentsile, et teadvustada laiemal tasandil teema tõsidust ja arutada varjatud unisusega tegelemise võimalusi Eestis. Lisainfo konverentsist. Lisaks peatub 7.-11. oktoobril Unebuss viies suuremas Eestimaa linnas – Tartus, Rakveres, Tallinnas, Pärnus ja Viljandis. Loe edasi: Unebuss alustab esmaspäeval ringreisi Tartust

Osale sel nädalavahetusel linnuvaatluspäevadel

5.-6. oktoober on rahvusvahelised linnuvaatluspäevad nimetusega Birdwatch2013, mida korraldatakse juba kahekümnendat aastat. Selle eesmärk on pöörata tähelepanu lindude sügisrände tippajale ja meid ümbritsevale elurikkusele.

Vaatluspäevadel osalemine on väga lihtne, selleks tuleb neil päevil vaid linde vaadata. Seda võib teha pikemal linnuretkel, oma
koduaias või kasvõi koduaknast. Eesti Ornitoloogiaühing pakub mitmel pool Eestis võimalust osaleda ka tasuta juhendajaga linnuretkedel.

Kuna vaatluspäevade tulemustest tehakse nii Eesti kui rahvusvahelisi kokkuvõtteid, palume oma vaatlused ka kirja panna ja ornitoloogiaühingule edastada. Kirja tuleb panna ainult need liigid, keda vaatleja tunneb, kasvõi vares ja rasvatihane. Igal liigil palume hinnata ka kohatud lindude ligikaudset arvu.

Oma vaatluste edastamiseks on sel aastal tänu 5D Vision OÜ vabatahtlikule abile valminud mugav online vaatlusvorm. Kellel internetivõimalus puudub, võib vaatlusnimekirja saata ka postiga aadressil Veski 4, 51005 Tartu. Esmaste kiirkokkuvõtete tegemiseks ootame vaatlustulemusi juba pühapäeval hiljemalt kell 15. Kui selleks ajaks ei jõua, siis palume vaatlused saata hiljemalt 11. oktoobril.
Loe edasi: Osale sel nädalavahetusel linnuvaatluspäevadel

Projekt “Maale elama” lõpetab rahuloluga

Oktoobriga lõpeb kodanikualgatuslik projekt „Maale elama“. Samas käivad ettevalmistused algatuse laiendamiseks üle Eestimaa. Täna kohtuvad projektis osalenud kogukonnad Halliste Rahvamajas Mulgimaal, et võtta kokku saavutused ning vaadata tulevikku. Skype´i kaudu luuakse telesild projekti tulemusel Värska kolinud perega ning tehakse ülevaade sihtgrupi seas läbiviidud veebiküsitlusest. Samuti arutatakse ettepanekuid oktoobri lõpus regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri juures toimuvaks ümarlauaks.

Maale elama kampaania on äratanud paljude eestimaalaste soovi linnast maale kolida. Projekti jooksul on Lõuna-Eesti kogukonnad suhelnud üle 300 huvilisega. Kogukondades koha peal on vastu võetud ja võimalusi näidatud umbes 60 perele. Elukoha on ostnud või elama tulnud 30 peret ja ligikaudu 80 inimest. Kodulehte www.maale-elama.ee on külastanud üle 23 000 inimese. Maal elamise kuvand on meedia abiga muutunud valdavalt positiivseks.

Maale elama algatusega ühinemise vastu on huvi tuntud kõigist Eesti maakondadest, mistõttu on alustatud ettevalmistusi, et muuta algatus üle-eestiliseks. Otsitakse rahastust, et muuta koduleht kogu Eestit katvaks portaaliks elu- ja töökohtadest ning korraldada järgmisel aastal kõiki maakondi kaasav mess.

Kodanikualgatuse „Maale elama“ eesmärgiks on muuta ühiskonna hoiakuid maal elamise suhtes teadlikumaks ja positiivsemaks ning selle kaudu soodustada linnast maale elama asumise trendi.

Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Allikas: MTÜ Partnerlus

Korteriühistute foorumil tunnustati parimaid ühistuid

Kolmapäeval Tallinnas peetud Eesti Korteriühistute XVI foorumil “Korteriühistute koostöö omavalitsustega ja Euroopa Liidu struktuurivahendid aastateks 2014-2020” selgitati välja ka Eesti parimad ühistud.

Tiitlid läksid tänavu Tallinnas tegutsevatele korteriühistutele. Parimaks korteriühistu juhiks 2013 tunnistati KÜ E.Vilde tee 123 juhatus, tiitliga “Ilus koduümbrus 2013” pärjati KÜ Kaarmaja ning edukaim renoveerimisprojekt 2013 oli KÜ Sõpruse 202 tervikrenoveerimine.

Korterelamute renoveerimine ning selleks eraldatavad toetused olid kõneks ka ühistute ja poliitikute vahelisel debatil, kus leiti, et elamufondi hea käekäigu juures olulised on kõik kolm osapoolt – korteriühistu, riik ja kohalik omavalitsus. Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul on kortermajade renoveerimine äärmiselt oluline. “Energiasäästu kõrval võiks välja tuua teise olulise aspekti, milleks on vara väärtuse tõus elanike endi silmis. Inimesed, kes panustavad maja renoveerimisse, hindavad seda ka rohkem,” rääkis Mardi. “Renoveerimine saab ikka ja alati teoks vaid tänu aktiivsele ühistule,” kiitis ta.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres.Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Allikas: Eesti Korteriühistute Liit