Eesti

Tulekul Heiki Ernitsa näitus-õpituba Rahvusraamatukogus

Neljapäeval, 27. novembril kell 16 avab Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo 6. korruse näitusesaalis Heiki Ernitsa raamatuillustratsioonide näituse „Pilte leiutades“. Kohal viibib autor. Näitus jääb avatuks 19. detsembrini.

Heiki Ernits pälvis Tallinna 4. rahvusvahelisel illustratsioonitriennaalil „Pildi jõud” Eesti Rahvusraamatukogu eriauhinna, milleks oli isikunäitus Rahvusraamatukogus. Nüüd ongi välja pandud ligi 50 raamatuillustratsiooni, mis on läbilõige Heiki Ernitsa loomingust.

13. detsembril kell 14 toimub Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis Heiki Ernitsa õpituba lastele alates 10. eluaastast. Osalemine on tasuta, kuid registreeruda tuleb tel. 630 7134 või aadressil Kylli.Ummer@nlib.ee.

Heiki Ernits (sünd. 1953) on üks tuntumaid eesti joonisfilmikunstnikke, karikaturiste ja raamatuillustraatoreid. Ta on töötanud „Tallinnfilmis” joonisfilmide kunstniku ja režissöörina, teinud reklaamfilme, plakateid ja postkaarte ning illustratsioone paljudele väljaannetele. Ernits on 1993. aastast Eesti Ekspressi karikaturist-illustraator ning osalenud karikatuurinäitustel. Ta on populaarsete lasteraamatute ja -filmide, näiteks „Leiutajateküla Lotte”, „Lepatriinude jõulud”, „Tom ja Fluffy” üks autoritest ning teda on tunnustatud nimekate auhindadega nii kodu- kui ka välismaal. Ernits on parima lasteraamatu illustraatori preemia NUKITS 5-kordne laureaat.

Allikas: Rahvusraamatukogu

Ühisnädalal tähistatakse kodanikupäeva

Täna, 26. novembril tähistatakse kodanikupäeva. Kodanikualgatust ja kodanikuühiskonda tutvustaval üle-eestilisel Ühisnädalal toimubmitmeid kodanikuühiskonnale pühendatud sündmusi, et tõsta esile tegusate ja ettevõtlike inimeste panust Eesti ühiskonna arengusse.

Täna annab siseminister Hanno Pevkur Tallinnas Eesti Tervishoiu Muuseumis toimuval pidulikul tänuüritusel üle 15 kodanikupäeva aumärki ning kultuuriminister Urve Tiidus kuulutab välja Aasta kodaniku 2014. Homme autasustatakse Tartus gümnaasiumiõpilastele MTÜ Minu riik korraldatud ja kodanikupäevale pühendatud esseekonkursi „Liikumine tervendab maailma“ võitjaid.

Ida-Virumaal toimub täna kodanikupäeval seminar noorte rollist kodanikuühiskonna arendamisel, Raplamaal leiavad aset
Kodanikuühenduste kärajad, Pärnumaal kogukonnafoorum ja Karksi-Nuias kodanikupäeva konverents.

Lisaks korraldab Migratsiooni ja Integratsiooni sihtasutus Meie Inimesed kodanikupäeva viktoriini koolinoortele, filmifestivali PÖFF raames on kodanikupäeva eriprogramm, kus näidatakse kaht dokumentaalfilmi ja Kaitseliidu malevad avavad oma uksed uutele
noortejuhtidele.

Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril, kuna sel päeval 1918. aastal andis Maanõukogu välja määruse Eesti kodakondsuse kohta. Kodanikupäev on pühendatud kõigile Eesti kodanikele ja kodanikuks pürgijatele. Sel päeval juhitakse tähelepanu kodanikutundele ning kodaniku õigustele ja kohustustele.

Ühisnädal on kodanikualgatust ja kodanikuühiskonda tutvustav nädal, mis toimub teistkordselt ja leiab aset novembrikuu viimasel nädalal 24. – 30. novembril, kodanikupäeva lähistel ning mida korraldavad maakondlikud arenduskeskused koostöös Domus Dorpatensise, EASi, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja teiste arvukate partneritega. 2013. aastal viidi Ühisnädala raames läbi 200 sündmust, millest võttis osa üle 6000 inimese. Need sündmused toimusid igas maakonnas ja neid korraldas kokku üle kuuekümne organisatsiooni.

Allikas: www.uhisnadal.ee

Konju läbi kolme sajandi

„Tänase pilguga Konju ajaloole tagasi vaadates tajume, kui suured muutused on siin kolme sajandiga toimunud ja milliseid läbielamisi on pidanud inimesed kogema. Vanematele inimestele oli see veel eilne päev, noorematele vahest killuke Eesti ajaloost“ (Jüri Eljas).

Mul on hea meel teatada, et on ilmunud raamat „Konju läbi kolme sajandi“, mille autor on Konju elanik Jüri Eljas.

Raamatu autor heidab pilgu külale läbi kolme sajandi, heidab pilgu inimestele, taludele, sündmustele, tegevustele ja paljule muule.

Usun, et raamat pakub huvi ka nüüdisaegsetele elanikele ja lastele, kes siin külas üles kasvavad ning oma küla ajalugu tundma õpivad.

Raamatu väljaandmist toetasid Kodanikuühiskonna Sihtkapitali Kohaliku omaalgatuse programm ja Toila Vallalvalitsus, raamatu andis välja MTÜ Konju Maanaiste Selts ning raamatule korrektuuri tegid Merle Äri ja Lea Rand.

Autor tänab oma raamatus ka kaasabilisi, kes aitasid raamatu valmimisele kaasa.

Kui raamat pakub huvi, siis võta ühendust tel 5650 3680.

Helju Männi

Veski Mati ja Toidupank sõlmisid hea tahte koostöölepingu

Septembrist oktoobrini väldanud ühiskampaania lõppakordina sõlmisid Veski Mati (Balti Veski AS) ja Toidupank koostöölepingu, mis markeerib ettevõtte ja heategevusorganisatsiooni püsiva koostöö algust.

Kampaania tulemusena annetas Veski Mati toidupankadele enam kui 2000 kg riisi, mis jagatakse laiali regulaarsete toiduabipakkide koostises. “Vaatamata sellele, et meie põhitöö on toidu päästmine ja ümberjagamine, on taolised koostöövõimalused ja lisakogused toidukaupa alati väga teretulnud,” ütleb Toidupanga kommunikatsioonijuht Nele Hendrikson. Euroalustele mahutatud kampaaniatulemust Tallinna Toidupanka üle andma tulnud Balti Veski juhataja Ergo Neeme ja turundusdirektor Heikki Põhi (pildil) sõitsid kohale Veski Mati kaubikuga, kuhu oli mahutatud lisaks riisipakkidele veel muudki kaupa, mis kõlab Toidupanga igapäevase tööga veelgi paremini kokku. Toodi kuivaineid, mis oleks muidu ülejääkide hulka arvatud, sest kauba “parim enne” tähtaeg oli varsti saabumas. Nüüd jõutakse see regulaarse toiduabi koostises ära jagada. “Suuri koguseid toidukaupa käitleva ettevõttena juhtub mõnikord, et head kaupa jääb üle – alati ei lähe jaekettide ja meie soovid, prognoosid ning tegelikkus kokku,” sõnas Veski Mati juht Ergo Neeme.

Toidupanga missioon on kokku koguda, st ära viskamisest päästa võimalikult palju head kaupa, mis muidu läheks paremal juhul loomasöödaks või siis suisa hävitamisele. “Inimeste toidulaud peaks alati olema prioriteet,” on Toidupanga juht Piet Boerefijn veendunud.

Eesti Toidupank on asutatud 2010. aasta märtsis selleks, et aidata leevendada vaesusprobleemi ja võidelda toidu raiskamise vastu.

Viljandimaa Noortekogu kutsub taas foorumkohvikusse ja noorsootöö tunnustussündmusele

Viljandimaa Noortekogu korraldab järjekordse osaluskohviku ehk noortefoorumi 27. novembril Viljandi Gümnaasiumis 27. novembril kella 12-17 Kohvikusse oodatakse kõiki noori ja otsustajaid-arvamusliidreid kaasa rääkima Eestis ja maakonnas aktuaalsetel teemadel. Noortefoorumi eesmärgiks on tuua üle Viljandimaa üheks päevaks kokku nii noored kui otsustajad (omavalitsuste- ja koolide juhid, noorsootöötajad), et arutada osaluskohviku meetodil ühiselt ümarlauas noori puudutavate teemade üle.

Päeva esimeses pooles kuuleme hea praktika näiteid noorsootöö korraldamisest kohalikus omavalitsuses või kogukonnas ning tunnustame Viljandi Maavalitsuse ja Viljandimaa Omavalitsuste Liidu poolt 2014. aastal noorsootöö valdkonnas tähelepanu ning tunnustust väärivaid inimesi ja tegusid. Noorsootöö hea praktika näiteid tulevad jagama Henri Reeder, noorteliikumine MEN (Raasiku vald, Harjumaa), Järva-Jaani vallavanem Arto Saar ja seltsing “Pilistvere noored”.

Teemad, mis sellel aastal osaluskohviku laudkondades arutlusele tulevad:

Kooseluseadus – mis see meie jaoks tähendab?
Appi ma lõpetasin kooli! Mis nüüd?
Kas tiigrid magavad talveund ehk mis sai E-riigist?
Kas kool saab olla huvitav?
Seksuaalsus – kas minu isiklik asi või ühiskonna otsustada?
Noortel on vähe võimalusi – kas see on ikka nii?
Tänapäeva noored ja tervislikud eluviisid – probleemkoht või mitte?

Korraldajad soovitavad Noortefoorumist osa võtta kõikidel noortel, kes tunnevad end ühiskondlikult aktiivsetena ning peavad oluliseks, et nende hääl ja mõtted jõuaks otsustajateni. Viljandimaa Noortekogu juhatuse esimees Magnus Liir ärgitab kindlasti noortefoorumilt osa võtma ka otsustajaid, sest selle kaudu on täiskasvanutel suurepärane võimalus anda enda poolt panus maakonna noorte arvamuse kujundamisele erinevatel neid puudutavatel teemadel.

Osalemiseks tuleb end eelnevalt kindlasti ka registreerida http://goo.gl/vixaTz
Magnus Liir

Fotomeenutus 2013. aasta novembris Viljandi Gümnaasiumis peetud foorumkohvikust.

Viljandis valitakse esmakordselt aasta fotot

Viljandi Linnagaleriis tehakse teatavaks Viljandi aasta foto konkursi võitja.Laupäeval, 6. detsembril kell 14 avatakse Viljandi Linnagaleriis näitus „Viljandi aasta foto“ ja tehakse teatavaks esimest korda toimuva fotokonkursi võitjaAasta foto konkursi eestvedajaks on Viljandi Fotoklubi ja klubi juht Peeter Sink. Konkursiga loodab fotoklubi leida lisaks aktiivsetele fotograafidele ka nii-öelda andekaid „sahtlisse pildistajaid“, keda rohkem loometegevusele ergutada.

Aasta foto konkursil võivad osaleda kõik, kes pildistamisega tegelevad.
Osalejate põhiliseks kriteeriumiks on, et foto autori elukohaks on Viljandimaa. Töödele eraldi kategooriaid ei ole.
Võidutöö valib žürii, kuhu tänavu kuulusid: linnakunstnik Malle London, kunstnik Teet Lindma, fotograaf Valdo Ots ning korraldajate poolelt Viljandi Fotoklubi juht Peeter Sink. Žürii soovis leida fotot, mis ei jäta kedagi külmaks. Parima pildi autorile antakse sptsiaalne kristallist rändkarikas, millele on graveeritud võitja nimi. Karikas jääb võitjale üheks aastaks.
Rändauhinna külgedel on tulevaste konkursside tarbeks ruumi uute võitjate nimede graveerimiseks.
Korraldaja loodab, et sellest konkursist saab tore traditsioon.
Näitus jääb linnagaleriis avatuks 9. jaanuarini.

Viljandi Linnagalerii asub Viljandi Linnaraamatukogu kolmandal korrusel (Tallinna tn 11/1).
Galerii on avatud raamatukogu lahtioleku ajal E-R 10-20, L 9-16, P suletud.

Monika Eensalu-Pihel

Hea Põlvamaa ja Võrumaa rahvas!

Eesti Folkloorinõukogu kutsub inimesi üle Eesti üles jagama oma fotosid ja muljeid möödunud kadripäevast!

Kui teil käisid külas kadrisandid või kui käisite ise katri jooksmas, siis olete väga teretulnud jagama sellest sündmusest fotosid ka teistega.

Pildid ja lühikesed muljed võib saata e-posti aadressile folkloorinoukogu@folkloorinoukogu.ee.

Kindlasti lisage juurde foto autor, ja pildi kirjeldus (koht, kus kadrisanditamine toimus, pildil toimuva seletus ja kui teate, siis ka kes sanditajad olid (ntks mõni tantsurühm, lasteaiarühm vmt).

Näitame üheskoos, et Eesti on kadri- ja mardisantide, mitte “hälloviinide” maa.

Kati Taal,
Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esimees

Auhindadega pärjatud muusikal etendub Viimsis veel vaid korra

25. ja 29. novembril toimuvad Viimsi Harrastusteatri esituses Viimsi huvikeskuses Eestimaise muusikali “Aken vastu päikest” viimased etendused. Lavastus võitis oktoobris Harjumaa Harrastusteatrite festivalil grand prix’-i ja parima näitleja tiitli. Muusikal on pühendatud kõigile kultuuritöötajatele Eestimaal!

Seekordne maakondlik tunnustus teeb 15-ndat tegevusaastat tähistavale täiskasvanute muuskalitrupile suurt rõõmu. “Festivalil osalemine oli meil ammu plaanis, aga väga suuri ootusi küll ei olnud,” sõnas lavastuse peategelase, Tuule Ranna osatäitja Kristel Pedak. Festivalil osales kaheksa truppi, kelle hulgast valis žürii parimaks Viimsi Harrastusteatri muusikaliga “Aken vastu päikest” ning andis peaosatäitjale parima näitleja preemia.

Muusikali mängiti septembrikuus kuuel korral Viimsi Huvikeskuses, oktoobris toimusid külalisetendused Türil, Haapsalus ja Märjamaal.

Viimased etendused toimuvad teisipäeval, 25. novembril 19 ja laupäeval, 29. novembril Viimsi Huvikeskuses.

Muusikal “Aken vastu päikest” põhineb Ardi Liivese samanimelisel romaanil ja selle on lavastanud Krista Arbet. Originaalmuusika on loonud Kalle Erm.

“Aken vastu päikest” jutustab loo noorest kultuuritöötajast, kes pärast kooli lõpetamist suunatakse tööle Valivere kultuurimaja direktoriks. Külas, kus kultuurielu on soiku jäänud ja inimesed midagi teha ei taha, pole noorel kultuurijuhil just kerge. Siiski leidub ka neid, kes ulatavad linnast tulnud tütarlapsele abikäe. Laval saab näha tõelist töölaupäevakut, uhket tantsuõhtut ning külakapelli ja naisansambli etteasteid. Nagu muusikalides ikka, ei puudu ka sellest loost armastus. Saatuse tahtel jääb aga kultuuridirektori ja külapoisi armuõnn üürikeseks.

Kalle Erm

Lõuna-Eesti sotsiaaltöötajad kogunevad teemapäevale

26. novembril toimub Tartus Eesti Sotsiaaltöötajate Assotsiatsiooni teemapäev “Psüühilise erivajadusega inimesed sotsiaaltöö sihtrühmana”. Asjatundjad jagavad teemapäeval kogemusi ja soovitusi tõhusaks sotsiaaltööks.

Tartu Ülikooli sotsiaaltöö õppetooli lektor Dagmar Narusson teeb sissejuhatava ettekande psüühilise erivajadusega inimesetest sotsiaaltöö sihtrühmana Eestis ja maailmas. Järgnevates ettekannetes tutvustatakse sotsiaaltöö praktikat psüühilise erivajadustega klientidega nende elukaarel: lapsed, tööealised ja eakad. Esinevad Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku lasteosakonna sotsiaaltöötaja Kairi Nool, Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskuse rehabilitatsiooni ja toetavate teenuste osakonna juhataja Ülle Lepik ning eakate hooldusosakonna juhataja Angelika Armolik.

Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni (ESTA) Lõuna piirkonna juhatuse liikme Piret Taluri sõnul toimuvad Lõuna-Eesti aktiivsete sotsiaaltöötajate infovahetuseks ning aruteluks teemapäevad tavaliselt kord aastas. 2013. aastal käsitleti lapsi ja noori sotsiaaltöö sihtrühmana, 2015. aastal on plaanis vaadelda lähemalt töövõimereformi mõju sotsiaaltöö igapäevapraktikale.

Viljandimaal peeti turvalisusseminari

Täna, 24. novembril peeti Paistu rahvamajas Viljandi maakonna turvalisuse seminari “Koostöös loome turvalise elukeskkonna”, kuhu kogunesid riigiasutuste- ja kodanikeühenduste esindajad, omavalitsuste inimesed, ettevõtjad ning valdkonnast huvitatud kodanikud.

Viljandi maavanem Erich Palm ütles seminari avasõnavõtus, et turvalisusega tegelemine peab olema kindlasti järjepidev tegevus, mitte projekt kuna turvalisus peab toimima enne projekti, projekti ajal ja ka pärast seda. “Et ei juhtuks nii, et kui patareid otsa saavad, saab otsa ka projekt. Soovin, et kõik märkaksid rohkem, mis nende ümber toimub ning annaksid oma tähelepanekutest teada, mis ongi meie ühine kohustus.”

Palmi sõnul on turvalisuseni jõudmiseks kolm olulist sammu. “Esiteks teadvustada, millised on riskid, teiseks võtta vastutus iseenda eest ning kolmandaks võtta vastutus teiste eest.”

Siseministeeriumi korrakaitse ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Eimar Veldre mõtestas lahti turvalisemate kogukondade toimimise ning selgitas, millest turvalisuse tunne alguse saab. “Igasugune turvalisus algab heakorrast, sellest kas ümbrus on puhas ja valge. Kohalikud omavalitsused saavad turvalisust tõhustada ruumilist planeeringut arvestades ning turvalisus on samuti peremehelik hoiak kogu ümbruses toimuva suhtes.”

Veldre tõi näiteid, kuidas kaasaegne tehnika loob võimalusi nii turvalisuse tagamiseks kui ka kurikaeltele näpunäidete andmisel. “Üleilmastumisega seoses on meidki tabanud nn rändav kuritegevus, sest koos heaga liigub koos ka halb.” Loe edasi: Viljandimaal peeti turvalisusseminari

Lõunanaabrite spordikuulsused külastasid Otepää talispordimuuseumit

Fotol: vasakult: juhataja Jana Mae, Uljana Semjonova ja Vera Zozula. Foto: Talispordimuuseum

5.novembril külastas Otepää Talispordimuuseumi Läti sportlasdelegatsioon, eesotsas kahekordse korvpallurist olümpiavõitja Uljana Semjonova ning kelgutamise olümpiavõitja Vera Zozulaga.

Otepää talispordimuuseumi juhataja Jana Mae teatel tutvusid lõunanaabrite sporditähed talispordimuuseumiga ning tegid ühise jalutuskäigu Tehvandi staadionil ja lasketiirus, kus tutvuti eeloleval talvel toimuvate võistlusradadega. Läti Naiste Spordi Assotsiatsiooni peasekretär Aija Erta tutvustas endisi sporditähti koondavat aktiivse liikumise projekti, mille raames võetigi ette külaskäik Eestisse ning Otepääle.

“Meie muuseum jättis neile väga positiivse elamuse, sest Lätis hoiavad olümpiavõitjad oma medaleid kodus, kuna puudub koht nende näitamiseks,” rääkis Jana Mae. “Lahkudes lepiti kokku edasise koostöö osas – vahetasime kontakte ning hakkame tulevikus planeerima ühiseid näitusi.”

Uļjana Semjonova on Läti endine korvpallur. Tema pikkus on 2.13 ja jalanumber 58. Uļjana Semjonova tuli Nõukogude Liidu koondises olümpiavõitjaks 1976. aastal Montréalis ja 1980. aastal Moskvas. Vera Zozula on Läti endine kelgutaja. Ta tuli Nõukogude Liidu koondises olümpiavõitjaks 1980.aastal naiste üksiksõidus taliolümpiamängudel Lake Placidis.

Mahekonverentsil võrreldi mahenõudluse kasvu megatrendiga

Neljapäeval, 20. novembril peetud konverentsil “Eesti mahepõllumajandus täna ja tulevikus” tõdeti, et nõudlus mahetoodete järele kasvab kiiremini kui tootmine. Ka Eesti mahepõllumajanduse arengukavas seatud sihid eeldavad suurt mahetootjate kasvu. 300 osalejaga konverentsiga tähistati Eesti mahepõllumajanduse 25. aastapäeva.

Avakõne pidanud Šveitsi mahepõllumajanduse uurimisinstituudi FiBL direktor Dr Urs Niggli tõi välja, et tarbijate nõudlus ja maheturud kasvavad mahetootmisest kiiremini. “Jätkusuutlikkus on kauakestev megatrend ning mahepõllumajanduslik tootmisviis vastab kõige paremini jätkusuutlikkuse kriteeriumidele. Metauuringud näitavad mahepõllumajanduse olulisi eeliseid keskkonnahoius: vähem kasvuhoonegaase, taimekaitsevahendite jääkide puudumine nii keskkonnas kui ka toidus, suurem elurikkus, parem mullatervise ja viljakuse säilimine. Et kasvavat mahetoidu nõudlust rahuldada, on vaja rohkem mahetootjaid.”

Põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai tutvustas Eesti mahepõllumajanduse arengukava 2014-2020 eesmärke, kus on rõhk pandud mahepõllumajanduse konkurentsivõime parandamisele ja kohaliku mahetoidu tarbimise suurendamisele. Eesmärkideks on nt suurendada nii töödeldud toodangut kui ka eksporditavat mahetoodangut rahalises väärtuses kolm korda ning jõuda selleni, et 30% lasteasutustes pakutaks vähemalt osaliselt mahetoitu. Loe edasi: Mahekonverentsil võrreldi mahenõudluse kasvu megatrendiga

Eestimaa jõuluvanad kogunevad vanal Võrumaal

29.-30. novembril on Pokumaal, Kanepis ja Antslas XIV Ülemaaline jõuluvanade konverents, mis tähistab sajakonna Eestimaa jõuluvana jaoks kiirete toimetuste algust. Konverents toimub õppe-praktika vormis ehk kõik lapsed ja suured on oodatud jõuluvanadele luuletusi lugema, oma jõulusoove postitama ja jõuluvanadega jõudugi katsuma.

29. novembril kell 12 on Kanepis jõuluvanade paraadrongkäik, tõukeratta võistlus, päkapikkude kontsert ja töötoad, jõuluküpsetiste konkurss ja advenditule teele saatmine.

Pokumaal on kell 14.30 ja kell 17 lühietendus “Hea on teada” Edgar Valteri Pokulugude ainetel. Kell 15 on jõuluvanade talimängud Padasoomäe taluõuel ja kell 17.15 konverents, kus nii jõuluvanad kui teised huvilised saavad rohkem teada pokude kalendrist ja Eesti metsapäkapikkudest.

Peale selle saab terve õhtupooliku õlgedest kaunistusi meisterdada ja piparkooke kaunistada, jõuluvanadele luuletusi lugeda. Pokumaa programmipilet maksab lastele 4, suurtele 6 ja peredele 12 eurot.

Antslasse saabuvad jõuluvanad 30. novembril kell 11.30, kui jõululaat on südalinnas juba täies hoos. Taadid katsuvad jõudu kohalike jalgrattasportlastega, süütavad advendituled ja saavad koos vallarahvaga osa kontserdist ning jõulurahu väljakuulutamisest. Loe edasi: Eestimaa jõuluvanad kogunevad vanal Võrumaal

Kohaliku omaalgatuse programmiga jagatakse 19700 € toetusi

Riigi eelarvest SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) kaudu finantseeritava kohaliku omaalgatuse programmi 2014. aasta sügisvoorus saavad tänavu Põlvamaal toetust 14 projekti 19 700 euro väärtuses.

Toetuse saamiseks esitasid maakonna mittetulundusühingud 26 projektitaotlust kogusummas 39 735,88 eurot. Toetuse suurus ühele projektile on maksimaalselt 2000 eurot. Omafinantseering peab olema vähemalt 10% projekti kogumaksumusest.

Maakondlik komisjon kiitis 6. novembril toimunud koosolekul heaks 14 projekti, mida finantseeritakse taotluse eelarve täismahus.
Kohaliku omaalgatuse programmi 2014. aasta II taotlusvooru finantseerimisotsus on kinnitatud Põlva maavanema 18.11.2014 korraldusega nr 1-1/2014/584.

Toetust saanud projekte vaata! (avaneb Exceli dokumendina)
Programmi 2015. aasta kevadvooru tähtaeg on 1. aprill.

ITL ja HITSA kuulutasid välja Ustus Aguri nimelise stipendiumi saaja

Täna anti üle Eesti Telekommunikatsiooni ja Infotehnoloogia Liidu (ITL) Ustus Aguri nimeline stipendium Tartu Ülikooli informaatika eriala doktorandile Riivo Talvistele.

“ITL-i Ustus Aguri stipendium on mõeldud ühe andeka doktorandi õpingute toetamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialal,” ütles stipendiumikomisjoni liige Marily Hendrikson. “Stipendiumikonkursil hinnatakse eelkõige kandidaadi doktoritöö teemat ja selle oodatavat mõju infoühiskonna arengule Eestis, aga ka doktorandi senist erialast tegevust.”

2014. aasta stipendiaat Riivo Talviste kirjutab doktoritööd teemal “Turvalise ühisarvutuse praktilise rakendamisega seotud usaldusküsimused ja tehniline keerukus”, keskendudes küsimusele, kuidas analüüsida andmeid nii, et üksikisiku või ettevõtte privaatsust ei rikutaks.

“Oma töö peamise panusena tooksin välja selle, et töötasin välja lahenduse, kuidas veebirakendustes ühissalastuse abil privaatselt andmeid koguda, samuti töötasin välja ja teostasin privaatsust säilitava meetodi, millega saab krüpteeritud andmebaase ühendada ilma neid lahti krüpteerimata,” tutvustas Riivo Talviste oma tegevust. “Minu õpingute sisulise osa kulminatsiooniks võib lugeda hetkel käimas olevat projekti, mille käigus koostöös ITL-iga püüame leida vastust küsimusele, kas IT-tudengite töötamine õpingute ajal mõjutab kuidagi nende edasist karjääri ja sissetulekut.”

Talviste doktoriõpingud toimuvad koostöös Cybernetica AS-iga, mis alates 2007. aastast on koos Tarkvaratehnoloogia Arenduskeskuse STACC ja Tartu Ülikooliga arendanud turvalise ühisarvutuse platvormi Sharemind.

Loe edasi: ITL ja HITSA kuulutasid välja Ustus Aguri nimelise stipendiumi saaja

Kevvai: Mahetoodangu turg on suurema ostujõuga riikides

Mahepõllumajandust puudutavad Venemaa poolt Euroopa Liidu toidukaupadele kehtestatud sanktsioonid vähem, sest eksporditurud on stabiilsemad ja asuvad kõrgema ostujõuga riikides, nentis Eesti Maaülikooli mahekonverentsil esinenud Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse- ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.

“Sanktsioonidest tingitud keerulise turusituatsiooni taustal tulevad selgelt esile mahetootmise eelised. Mahetoodangu ekspordipotentsiaal on turgudel, mis on stabiilsemad ja kus ostujõud on suurem,” ütles Kevvai. “See näitab, et mahetootmine on perspektiivne majandusharu.”

Toomas Kevvai sõnul peaks Eesti mahesektori eesmärk olema nii kodumaise mahetoidu tarbimise kui ekspordivõimekuse kasvatamine. “See eeldab investeerimist tootearendusse ning toodangumahtude suurendamist. Mahetootmise efektiivsus ning saagikus peavad jõudma lähemale tavatootmises saavutatavale. Senisest tõhusam koostöö teadlastega aitab tuua mahepõllumajandusse innovatsiooni ja uusi tehnoloogiad,” lisas Kevvai.

Eesti Maaülikoolis toimus konverents “Eesti mahepõllumajandus täna ja tulevikus”, millega tähistati Eesti mahepõllumajanduse 25. aastapäeva.

Ossip: Elroni rongid on tehniliselt heas korras

Elroni juhatuse esimehe Andrus Ossipi kinnitusel on Elroni rongid tehniliselt heas korras ja reisijatel ei ole muretsemiseks põhjust.

“Kinnitan, et Elroni rongid on tehniliselt heas korras ja reisijatel ei ole muretsemiseks põhjust,” ütles Elroni juhatuse esimees Andrus Ossip. “Vastab tõele, et rongidel esineb tehnilisi vigu, ent need on pigem erandid ning saavad kõrvaldatud rongide tootja poolt garantiikorras. Rongide töökindlus tervikuna on olnud hea: elektrirongide puhul 99,9% ning diiselrongide puhul 99,7%, mis on ka rahvusvahelises mõttes kõrge tase ning ületab nii rongide hankes kui ka ostulepingus nõutud määrad,” lausus Ossip.

Loe edasi: Ossip: Elroni rongid on tehniliselt heas korras

Iga laps on väärtuslik – ÜRO lapse õiguste konventsioon 25!

Täna 25 aastat tagasi võttis ÜRO Peaassamblee vastu lapse õiguste konventsiooni, mille loomisel lähtuti põhimõttest, et ühiskonnal on kohustus tagada lapse põhivajaduste rahuldamine ning toetada tema võimete arengut.

Konventsioon tunnustab last kui õiguste omajat, samas on lapsed oma õiguste teostamisel sõltuvad täiskasvanutest. Seetõttu on oluline, et täiskasvanu ja lapse dialoogis lähtutaks lapse huvidest. See äärmiselt tähtis põhimõte on konventsiooni üks nurgakivi ning väljendub artiklis 3: igas last puudutavas ettevõtmises tuleb esikohale seda lapse huvid.

“Konventsiooni vastuvõtmine ei tähenda vanema rolli olulisuse vähendamist. Vastupidi konventsioon tunnustab vanemate esmast ja olulist rolli ning vastutust lapse üleskasvatamisel, samuti rõhutab ta riigi kohustust austada vanemate õigust suunata last oma kultuuriväärtustest ja traditsioonidest lähtuvalt,” rõhutab MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Martin Medar. “Riigil lasub ka kohustus vanemaid laste kasvatamisel toetada, sealjuures peab riik tagama vajalike teenuste olemasolu ja kättesaadavuse,” lisab Medar.

Eesti Vabariik ratifitseeris ÜRO lapse õiguste konventsiooni 1991. aasta novembris võttes sellega endale kohustuse tagada igale Eestis elavale lapsele konventsioonis kirja pandud õigused.

Loe edasi: Iga laps on väärtuslik – ÜRO lapse õiguste konventsioon 25!

Sleepwalkersi festival viib parimad lühifilmid üle Eesti

Täna algava Rahvusvahelise Lühifilmide Festivali Sleepwalkers lühifilmid linastuvad esimest korda lisaks Balti Filmi-ja Meediakoolile Tallinna Tehnikaülikoolis, Tallinna Saksa Gümnaasiumis, Valga Gümnaasiumis, Viljandi Gümnaasiumis ja Jõgeva Gümnaasiumis.

“Meil on hea meel, et Eestis leidub nii mitmeid koole, kes meiega sarnaselt mõtlevad ning soovivad häid lühifilme ka oma õpilastele tutvustada,” sõnasSleepwalkersi festivali juht Martin Ruus. Ta lisas: “Meile kui uneskõndijatele, meeldib mõelda, et lühifilmid on unenäod, mis kestavad minutist kuni paarikümneni ja võivad sisult väga erinevad olla, varieerudes neutraalsetest igapäevaolukordadest kuni hirmutavate ja ebareaalsete patoloogiliste seisunditeni.”

15. Sleepwalkersi festivali kavas on Oscari laureaat ning Veneetsia, Toronto, Edinburgh´i ja Encounters festivalide võitjad. Lisaks tuleb ekraanile palju tudengifilme ja esilinastub Kadri Kõusaare “Auster” ning Martti Helde “Superbia”.

18.-22.11 toimuv Sleepwalkers on Pimedate Ööde filmifestivali alafestival, mis tunnustab ja teeb sügava kummarduse kõikidele lühifilmitegijatele, kes on oma “unenäod” suurele ekraanile toonud.

Festivali keskus on Tallinna Ülikooli linnakus paiknev BFMi maja Nova ja kino SuperNova. Tule festivalile ja saa osa 200 erinevast rahvusvahelisest “unenäost”, millest valib rahvusvaheline zürii festivali lõpuks välja parima. Kõik koolide linastused on tasuta.

Lisainfo www.swff.ee, http://www.swff.ee/sundmused/sleepwalkers-ttu-kinos/

Allikas: Rahvusvaheline Lühifilmide Festival Sleepwalkers

KÜSK kutsub vabaühendusi kogemuspäevale

Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) kutsub kõiki vabaühendusi ja aktiivseid kodanikke 2. detsembril MEKTORY innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses toimuvale KÜSKi Kogemuspäevale.

Kogemuspäev on teist aastat järjest toimuv vabaühendusi ja aktiivseid kodanikke kokku toov üritus, kus koos vaadatakse tagasi erinevatele kodanikuühiskonna arendamiseks korda saadetud ettevõtmistele, jagatakse neist omandatud kogemusi ning suunatakse targemaks saanuna pilk tuleviku poole. Selgi korral on peaesinejateks KÜSKist viimase kahe aasta jooksul toetust saanud vabaühendused. Neil kõigil on erinevad lood rääkida, kuid üks, mis neid ühendab, on uut viisi tegutsemine oma eesmärkideni jõudmise nimel.

Kogemuspäev toimub 2. detsembril, Tallinnas, MEKTORY innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses kell 11-17. Päeva jooksul toimuvaid arutelusid juhib ja aitab kokku siduda Hannes Lents.

Oma uuenduslikest ettevõtmistest räägivad tublid noorteühendused, nagu kevadel TEDx Lasnamäge korraldanud MTÜ Noored Ühiskonna Heaks, edukad kogukonnaelu edendajad nagu Raplamaa Noored ja Kolgaküla selts ja paljud teised julgelt tulevikku vaatavad vabaühendused. Kõik esinejad, nende teemad ja täpne päevakava on leitav http://www.kysk.ee/ootame-koiki-2-detsembril-kuski-kogemuspaevale .

Registreerida saab siin kuni 24. novembrini või kuni kohti jätkub.

Kõik vabaühendused, aktiivsed kodanikud ja muidu huvi tundjad on oodatud saama väärt kogemuste võrra rikkamaks!Veel on jäänud kaks nädalat, et esitada oma suurejooneline kodanikuühiskonda arendava sündmuse taotlus KÜSKi suursündmuste konkursile. Selle raames toetame vabaühendusi arendavaid ja kodanikuühiskonna traditsioone edasikandvaid üle-eestilise mõjuga tegevusi – nt konverentse, arendus- ja tunnustusüritusi, jmt. Küll aga pole see konkurss mõeldud valdkondlike ega ka ühekordsete ettevõtmiste toetamiseks.

Allikas: KÜSK

Üle-eestiline Ühisnädal saab hoo sisse Tartus

19. novembril toimub Tartus AHHAA teaduskeskuses konverents “Kust tuleb kogukonnatunne?”, mis lükkab hoo sisse 24.-30. novembrini toimuvale üle-eestilisele Ühisnädalale.

Kodanikuühenduste tegemisi ja koosloomist tutvustav konverents keskendub inimestele, kes kogukonnatunnet loovad ja pakub lahendusi, kuidas ka teised seda paremini luua saaksid.

Avakonverentsi korraldaja Kadri Pau Tartu Ärinõuandlast lausus, et konverentsi esinejateks on inimesed, kes on toonud Eestis kogukonnatundesse positiivseid muutusi. “Meile tuleb rääkima koorijuht Hirvo Surva sellest, millist rolli mängib laulupeo-liikumine noorte arendamisel headeks kodanikeks ning kuidas see aitab kaasa kogukonnatunde loomisele. Samuti arutatakse, kas linnakool võib olla kogukonnakool ning sellest kõneleb Aune Valk Karlova seltsist. Äri poolelt avab kogukonnatunnet jäätisebrändi La Muu omanik ja looja Rasmus Rask. Usun, et tuleb tore ja uudsete mõtetega päev,” sõnas Pau. Ta on veendunud, et päeva lõpuks leiab igaüks ka kogukonnatunde üles.

Ühisnädal on kodanikualgatust ja kodanikuühiskonda tutvustav nädal, mis toimub teistkordselt ja leiab aset novembrikuu viimasel nädalal, kodanikupäeva lähistel ning mida korraldavad maakondlikud arenduskeskused koostöös Domus Dorpatensise, Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ja teiste arvukate partneritega. 2013. aastal viidi Ühisnädala raames läbi 200 sündmust, millest võttis osa üle 6000 inimese. Need sündmused toimusid igas maakonnas ja neid korraldas kokku üle kuuekümne organisatsiooni.

Konverentsi päevakava ja lisainfo: www.uhisnadal.ee

Eesti koolinoored tegid 38 lühifilmi maaelust

Teist aastat järjest toimuvale kooliõpilastele suunatud lühifilmide konkursile “Ükskord meie külas 2” esitati kokku 38 lühifilmi, mis avavad noorte nägemust elust maapiirkondades. Võidufilm kuulutatakse välja 22. novembril kell 16.00 Coca-Cola Plaza 9. saalis toimuval autasustamisel.

“Meile on laekunud väga kirev valik lühifilme, kus on nii humoorikaid kui ka mõtlemapanevaid, ilusaid filme,” ütles JustFilmi juht Mikk Granström. “Noorte huvi filmitegemise vastu on aasta-aastalt suurenenud ja tänavusel konkursil on seda näha ka filmide kvaliteedis. Esitatud tööde seas on mitmeid väga hästi teostatud filme.”

Filme hindab viieliikmeline žürii, kuhu kuuluvad Justfilfmi programmi koostaja Hannes Aava, filmikunstnik Reet Brant, populaarse telesarja “Padjaklubi” režissöör Ragne Mandri, filmiõpetaja ja noorsootöötaja Erko Sõrmus ning põllumajandusministeeriumi pressiesindaja Karin Volmer. Konkursi võitja saab auhinnaks valida kaamera (video-, peegel-, GoPro või kompaktkaamera), mille on välja pannud Just Film koostöös Photopointiga.

Kuni 20. novembrini on kõigil võimalik oma lemmikule hääl anda Delfi Eesti elu portaalis.

Konkursi ettevalmistuste käigus külastas JustFilmi meeskond üle 40 kooli ja noortekeskuse kõigis eesti maakondades ning jagas näpunäiteid filmitegemisest. “Usun, et oleme suutnud noortes tekitada huvi nii filmimaailma vastu kui ka pannud neid mõtlema, millised eelised on elul väljaspool suurlinnasid ja mida põnevat maapiirkondades teha on, ” lisas Granström.

22.novembril toimuvale autasustamisele ja sellele järgnevale filmile on oodatud kõik külalised ja kohti saab broneerida aadressil justfilm@poff.ee.

Lühifilmikonkurssi “Ükskord meie külas 2” korraldab noorte- ja lastefilmide festival Just Film koostöös Põllumajandusministeeriumiga, konkurssi rahastatakse Eesti maaelu arengukava 2007-2013 vahenditest.

Lastekaitse Liit esitleb täna raamatut “Laps aegade hõbelõngal: laps eesti filmis”

MTÜ Lastekaitse Liit annab täna välja mahuka esindusalbumi “Laps aegade hõbelõngal: laps eesti filmis”, mis kannab edasi lapse rolli eesti filmides, aitab mõista lapse vajadusi ning tugevdab teed lapsesõbraliku ühiskonna poole.

Raamatu esitlus toimub täna, 17. novembril, kell 17.30 PÖFFi Just Filmi lapse õiguste programmi raames Coca-Cola Plazas (saal 8). Esitlusel osaleb tuntud filmirežissöör Helle Karis, kelle filmid “Metsluiged”, “Karoliine hõbelõng” ja Nukitsamees” on kajastatud ka kogumikus. Viimase filmi keskmes olevad pereväärtused ja vägivallavaba kasvatuse olulisus on keskseks sõnumiks ka Lastekaitse Liidul.

“Laps aegade hõbelõngal: laps eesti filmis” koostamise mõte sündis soovist näidata meie stsenaristide ja filmilavastajate suhtumist lapsesse ja tema kujutamise viisidesse eesti filmis läbi aegade. See on esmakordne pilk linateoses ilmnevale laps-tegelasele, tema soovidele, arusaamadele ja kohale üldises filmi kontekstis. ” Hõbedasel filmilindil peatatud hetk näitab lapse erinevaid tüüpe ja seost teistega, samuti tegijate eesmärki, lisades teosele kujundliku suhtumise ja avarama mõõtme ,” selgitab raamatu koostaja Õnne Kepp. Loe edasi: Lastekaitse Liit esitleb täna raamatut “Laps aegade hõbelõngal: laps eesti filmis”

Keskkonnaamet palub kariloomi hoolsamalt valvata

Keskkonnaamet tuletab karjapidajatele meelde, et sügiskülmade saabumisel on kariloomad tavalisest aktiivsemad ning sügisrände instinkti ajel otsivad võimalusi karjaaedadest väljapääsemiseks. Loomade kättesaamine on aga keeruline ja kulukas.

Keskkonnaametile on viimastel nädalatel saadetud mitmeid teateid karjamaadelt välja pääsenud loomade kahjustuste kohta ning seetõttu tuletab Keskkonnaamet meelde, et sügiskülmade saabumisel peab olema eriti valvas ning kontrollima sagedamini karjaaedu ning joogivee olemasolu, jälgima karja käitumist ning vajadusel viima loomad talveks siseruumidesse.

“Hulkuma pääsenud kariloomad on suurkiskjatele kergeks saagiks ning Keskkonnaamet arvestab suurkiskjate tekitatud kahjustuste hüvitamisel loomaomaniku hoolsust ja vastutustunnet oma karja hoidmisel. Samuti on vabadusse pääsenud karja kättesaamine väga keerukas ja kahjustuste korvamine aeganõudev ning kulukas,” ütles Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

ERMi Postimuuseumis avati uus näitus „Armastuskirjad“

Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum avas 12. novembril uue näituse „Armastuskirjad“, kus esitletakse lembeteemalisi postkaarte ja kirju läbi saja aasta. Tundeküllased kirjaread ja postkaardid, huvitavad ja ilusad käekirjad räägivad oma lugusid.

„Kuulmata, nägemata võrsunud südame aluses, valminud valgusele on minu armastus. Sina oled see, kelle järele ma janune olen. Sind ihkan ja igatsen ma päeval ja ööl, siis kui magab maailma mure. Ma ei saa mitte teisiti, kui ma ei ütle, et ma sind armastan, armastanud olen ja edaspidigi armastama saan, nii nagu elu armastus on.“ Need read kirjutas Artur Adson Marie Underile.

Igal ajal on omad kombed. Armastust tuntakse ja sellest kirjutatakse. Viimastel aastakümnetel on elektroonilised sõnumid vahetanud välja postkaardi, paberil kirjutatud kiri on liikunud e-posti. Südamega vormitud lausete asemel annavad tunnetest teada emotikonid. Nõnda võiks küsida, kas näpuotste abil arvutiekraanile vajutatud näopildid kannavad edasi meie aja kultuurilugu tulevastele põlvedele ja on sama huvitavad, nagu endiste aegade kirjaread meile lugeda. Visualiseeritud tunnete näitamine on muutunud igapäevaseks, esitades justkui väljakutse möödunud aja traditsioonidele.

Kas sõnade taga on jätkuvalt tähendus? Kuidas ja millise kultuuriloojälje kirjutavad tänased tegijad tulevastele põlvedele? Või kuidas ja kas seda ka loetakse?

Näitus valmis koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi, ERMi Postimuuseumi Sõprade Seltsi, Tartu Kunstikooli ja Omnivaga.