Eesti

Setomaa kultuuriprogramm ootab taotlusi kuni 10. detsembrini

Kuu aja jooksul saab Setomaa kultuuriprogrammist taotleda 2015. aastaks toetust projektidele, mis aitavad hoida Setomaa kultuurilist ja keelelist eripära. Avalik konkurss kestab kuni 10. detsembrini.

Juba rohkem kui kümme aastat on Eesti riik kultuuriministeeriumi ja Rahvakultuuri Keskuse vahendusel toetanud seto kogukonna ettevõtmisi kultuurivaldkonnas. Edendatud on kultuuripärandi säilitamist, traditsioonide ja keele õpetamist, muuseumide tegevust ja teadustööd, setokeelsete trükiste ilmumist ning teisi kultuuriprojekte.

“Setomaa kultuuriprogramm 2014-2018” on üks seitsmest piirkondlikust toetusprogrammist, mida rahastatakse riigieelarvest ja mida haldab Rahvakultuuri Keskus. Programmi teksti ja toetuste taotlemise tingimustega saab tutvuda veebilehel http://www.rahvakultuur.ee/?s=2350 .

Eelkõige peetakse tähtsaks noorte sidumist esivanemate keele ja kultuuripärandiga ning kohalikus kultuuris osalejate ringi laiendamist, aga ka sellele kaasa aitavate tegevuste toetamist väljaspool Setomaad. Programmi kaasabil on Setomaal tugevnenud pärimuslik kultuurikeskkond, see soodustanud setodele omase elulaadi, tavade ja oskuste edasiandmist.

Taotlused esitada digitaalselt allkirjastatuna aadressil programmid@rahvakultuur.ee või saata postiga Rahvakultuuri Keskusesse aadressil J. Vilmsi 55, 10147 Tallinn.

Toetuse saajad võivad olla riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende allasutused, avaõiguslikud juriidilised isikud, äri- ja mittetulundusühingud, sihtasutused ning füüsilisest isikust ettevõtjad.

Rahvusraamatukogus näeb Picasso, Matisse’i jt teoseid Paul Reetsi kogust

Reedel, 14. novembril kell 16 avatakse Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse näitus “Sõnasild. Kunsti ja raamatuid Paul Reetsi kogust”, kus eksponeeritakse teiste seas Pablo Picasso, Henri Matisse’i, Adrian van de Velde jt. töid.

Paul Reetsi 90. sünnipäevale pühendatud näitusel saab näha 17.-18. ja 20. sajandi Lääne-Euroopa graafikat ning bibliofiilse väärtusega raamatuid alates 17. sajandist.

Väljapanek põhineb Paul Reetsi kultuuriloolisel kogul, mille ta kinkis 2011. aastal Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusele. Kogusse kuulub arhiivimaterjale, raamatuid ja mitusada kunstiteost.

Näituse koostanud Jüri Hain ja Jaan Undusk osutavad väljapanekuga seosele sõna ja pildi, raamatu teksti ja illustratsiooni vahel. Kujundaja ja kuraator on Jüri Hain, kataloogi koostasid Jaan Undusk ja Elle-Mari Talivee ning kujundas Tiiu Pirsko.

Kunstiteadlane ja kirjanduskriitik Paul Reets (sünd. 1924 Tallinnas) on Bonni ülikoolis õppinud ajalugu, kunstiajalugu ja võrdlevat usuteadust. 1950. aastast elab ta USAs ning on lõpetanud Harvardi ülikooli kunstiteaduse erialal.

Näitus on avatud 5. detsembrini.

Hääleta “Laste rõõmu” konkursil vaikuseminutite poolt

“Laste rõõmu” konkurssi rahvahääletusel on hetkel liider Vaikuseminutite projekt, kuid iga lisahääl on vajalik, et aidata kaasa selle vajaliku algatuse teostumisele.

Vaikuseminutite tähelepanu ja meelerahu harjutused arendavad oskust märgata paremini enda sees ja ümber toimuvat, et olla tähelepanelik ja hooliv nii enda kui teiste suhtes. Harjutuste aluseks on keskendumisvõime treenimine, mille käigus lapsed kogevad võimalusi, kuidas erinevates situatsioonides rahuneda, tulla toime väsimuse, stressi ja emotsioonidega. Oskus oma vaimse tervise eest hoolitseda on tänapäeval üha vajalikum, et ennetada probleemide süvenemist (nt depressioon, ärevus- ja aktiivsushäired) ja toime tulla informatsiooni üleküllusega. Ja mitte ainult. Need mõneminutilised harjutused on nii koolieelikutele kui teismelistele sobivaks vahendiks, mille abil treenida võimet tulla välja hajevil olekust ja automatismist.

Vaikuseminutite idee ümber on koondunud grupp õpetajaid, lapsevanemaid ja erineva taustaga eksperte, kes tunnetavad Eesti laste teravat vajadust keskendumise ja enesejuhtimise oskuste järele. Meie eesmärk on viia selleks vajalikud enesekohased oskused võimalikult paljude lasteni, muutes need keskendumis- ja lõdvestumisharjutused lihtsalt kasutatavateks ning kättesaadavaks Eesti õpetajatele ja lapsevanematele, kes soovivad neid kasutada. Praegu saab igaüks selle idee teostumist toetada “Laste rõõmu” konkursi rahvahääletusel: http://www.lasteroom.ee/candidate/vaikuse-minutid

Otsime kontakti kõigi lastega seotud täiskasvanutega, kes on nendega sarnaseid harjutusi kasutanud. Lähemat infot Vaikuseminutite algatuse kohta leiab Facebooki lehelt www.facebook.com/vaikuseminutid. Mõneminutilist tutvustavat videot on võimalik vaadata siin http://vimeo.com/111285975, näidisharjutust saab kuulata siin https://soundcloud.com/vaikuseminutid/kuulamisharjutus-1-helide-kuulamine

Allikas: Projekti eestvedajad

DIGARi Eesti ajalehtede portaalist leiab eesti ja väliseesti ajakirjanduse täistekste

Hiljuti avatud portaali DIGAR eriportaal Eesti ajalehed (dea.digar.ee) eristub maailma mastaabis oma sõnaotsingu ja kavandatava infomahu poolest.

Uus ajalehtede portaal on loodud pakkumaks igapäevase info tarbijatele, keele-, meedia- ja ajaloouurijatele, genealoogidele, infospetsialistidele, loovsektorile ja teistele huvilistele otsitavaid täistekste Eesti ja väliseesti ajalehtedest alates nende ilmumisest. Täielikult jõutakse selle eesmärgini 2015. aasta lõpuks, esialgu puuduvad lehed aastatest 1944–2013 ning tegeletakse selle perioodi sisu lisamisega.

DIGARi Eesti ajalehtede portaalist tehakse kättesaadavaks ka rahvusraamatukogu koostööpartnerite, esmalt Tartu ülikooli raamatukogu ja Eesti kirjandusmuuseumi digiteeritud ajalehed. Värsked lehed on portaalist leitavad hiljemalt ilmumisele järgneval tööpäeval, kuid nende täistekstid avaldatakse vastavalt väljaandjate nõusolekule.

Portaali DIGAR Eesti ajalehed: http://dea.digar.ee

Maanteemuuseum tunnustab parimaid koolibussijuhte

Eesti Maanteemuuseum koostöös Õpetajate Lehega on algatanud konkursi “Märka koolibussijuhti!”, mille eesmärk on tunnustada õpilasliinidel sõitvaid häid bussjuhte ning pöörata veel suuremat tähelepanu ohutule liiklemisele kooliteel. Ettepanekuid kandidaatide kohta koos põhjendustega oodatakse kuni 30. novembrini.

Tuhandetel lastel üle Eesti on koolibuss igapäevaseks liiklemisvahendiks. Koolibussijuht on seega hommikuti esimene, kes lapsi justkui koolipäevaks ette valmistab ning õhtul turvaliselt koju sõidutab.

“Sellise erilise konkursiga soovime eelkõige tunnustada neid koolibussijuhte, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud ohutu koolitee tagamisele. Märkame parimaid koolibussijuhte, kes on enda õlule võtnud vastutuse tagada koolilaste turvalise tee kooli ja koju,” rääkis Eesti Maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner konkursi ideest.

Eeldatakse, et bussijuht jälgib liiklust, on teedel suuremate oskustega ja ettevaatlikum sõitja kui tavaliikleja, jälgib õpilaste teekonda kooliukseni ka siis, kui buss on sihtkohta jõudnud. Kui küsida, milline on üks tunnustust vääriv koolibussijuht, siis kindlasti on oma arvamus nii õpilastel, lapsevanematel kui ka koolipersonalil.

Loe edasi: Maanteemuuseum tunnustab parimaid koolibussijuhte

Andrei Hvostov: Läheksin Riigikogusse eksperimenti tegema

Eile õhtul Tudeng TV arutelusaates “Fookus” ütles värske SDE liige Andrei Hvostov, et juhul, kui ta osutub valituks, valmib tema saadikutööst raamat.

“Räägitakse, et kui kandidaat valitakse Riigikokku, juhtub temaga kolme kuu jooksul “midagi”. Ma tahan teada, mis see ”midagi” on ning kavatsen võimalikult ausalt parlamendis toimuva raamatu vahendusel inimesteni tuua,” ütles Hvostov. “Kui osutun valituks suure häältesaagiga, teen sellest ühed järeldused, kui mitte, siis teised. Igal juhul ammutan poliitikast ainest oma uue raamatu jaoks,” võttis kirjanik kokku oma poliitikasse astumise tagamaad.

Saate alguses ütles Andrei Hvostov, et tema seisukoht põlisrahva poegade suunas ei olnud ähvardav, vaid ta kavatseb rahvusküsimusele sellega suuremat tähelepanu pöörata. Hvostov esines saates särgiga, millele oli trükitud “sisserändaja poeg”.

10. novembril kell 21.00 avaldasid arutelusaates “Fookus” oma arvamust parteivahetamise ning uute liitujate teemal lisaks Andrei Hvostovile ka äsja Reformierakonna ridadesse astunud Yoko Alender koos politikasse tagasi pöördunud Silver Meikariga ning Vabaerakonda kuuluv Sergei Metlev.

Saadet on võimalik järelvaadata aadressil: tudeng.tv/fookus

“Fookus” on veebitelevisiooni Tudeng TV arutelusaade, kus vaatajatel on ühiskonna tegelastele võimalik oma argumente esitada. Läbi kollektiivse dialoogi jõutakse probleemsete teemade tuumani ja võimalike lahendusteni.

Noorsootööühenduse üldkogu analüüsib riskilaste toetusprogrammi kulgu

Eile alanud noortekeskuste ringkülastus kulmineerub täna Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse (Eesti ANK) üldkoguga, mis kaardistab olulisimad suundumused lähituleviku noorsootöös ja noortekeskuste arengus.

Noarootsi vallas Tuksi Spordibaasis kell 9.30 algava üldkogu olulisimaks teemaks on tagasivaade noortekeskuste tegevusele riskilaste toetusprogrammi rakendamisel.

Riskilaste toetusprogrammi näol on tegemist tänavu käivitunud 2-aastase projektiga, mille eesmärk on laste ja kuni 26-aastaste noorte heaolu parandamine, noortega seotud riskide maandamine ja noort kaasamine ühiskonna kujundamisse. Projekti koordineerib Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus.

Projekt “Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste“ on rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmi „Riskilapsed ja –noored“ taotlusvoorust „Noorte-ja noorsootööorganisatsioonide võime kaasata riskilapsi ja noori on paranenud“. Programmi viivad üheskoos ellu Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja
Sotsiaalministeerium. Programmi rakendusüksuseks on Eesti Noorsootöö Keskus. Loe edasi: Noorsootööühenduse üldkogu analüüsib riskilaste toetusprogrammi kulgu

Kadrina ajaloo esimese fotovõistluse tulemused teada!

Maia Kärdla - Kandala foto „Nunnunäitus Loobu küla Aia talus,“ — Maia Kärdla – Kandala foto „Nunnunäitus Loobu küla Aia talus,“

Kadrina valla ajaloo esimesel fotovõistlusel „Minu Kadrina, sügis 2014“ osales 33 autorit, kes saatsid kokku 123 fotot, mida vaadati valla fotoveebis enam kui 4500 korda.

Viieliikmeline žürii fotograaf Avo Seidelbergi juhtimisel jagas auhinnad alljärgnevalt.

Publikupreemia pälvis Maia Kärdla – Kandala foto „Nunnunäitus Loobu küla Aia talus,“ viieteistkümne kiidukorraga.

Tubli oli Rein Kriks fotoga „Sügis raudteejaama ümbruses 3,“ kokku üheksa kiidukorraga.

Parima inimesest tehtud foto eest pälvis preemia Anastasia Mägi, kelle foto kandis pealkirja “Metsas seenel, seeneline Tatjana Naumova.“ Loe edasi: Kadrina ajaloo esimese fotovõistluse tulemused teada!

ProgeTiigri õpilaskonkursil saavad kõik oma lemmiktöid toetada

Tänasest kuni 30. novembrini toimub üle-eestilise ProgeTiigri õpilaskonkursi hindamisvoor, kus konkursile laekunud töid saab igaüks hinnata ning oma lemmikud välja valida. Lisaks avalikule hindamisele annab oma hinnangu ka ekspertidest koosnev žürii ja hinded liidetakse.

ProgeTiigri õpilaskonkursi “Tuleviku õpperuum 2050!” hindamisvooru on laekunud 160 tööd, kokku osaleb konkursil 460 õpilast. Tuleviku õpperuumi teemalisi töid sai esitada viies kategoorias: arvutimäng või -animatsioon, arvutiga loodud muusikapala, mobiilne äpp, 3D graafika ja robootika. Kõige populaarsemad on arvutianimatsioonid.

Konkursitööde hindamisel on igaühel võimalus anda hääl oma lemmiktöödele ning seeläbi aidata parimad tööd ProgeTiigri konkursi finaali, mis toimub 24. jaanuaril 2015 Tallinna Lauluväljakul. Konkursitööde hindamine toimub veebikeskkonnas aadressil konkurss.progetiiger.ee, kus iga konkursil osalev meeskond on esitanud põhjalikuma ülevaate töö valmimisprotsessist.

“Osalejad esitasid oma konkursitööd nn digitaalse arengumapina. See on digitaalne keskkond, kus meeskonnad saavad oma tööde valmistamist täpsemalt kirjeldada, kogu protsessi reflekteerida ning loovtööd näidata. Digitaalne arengumapp võib olla kodulehekülg, ajaveeb, blogi, õpimapp jne. Valiku tegi iga meeskond ise,” ütles ProgeTiigri programmijuht Mari-Liis Peets.

Esitatud konkursitööde puhul hinnatakse meeskonnatööd, aga ka seda, kas õppijad said juurde uusi teadmisi, kas lahendati mõnda reaalset probleemi, kas töö oli innovaatiline, kas IKT kasutamine oli õigustatud ja andis oodatud tulemuse ning kas lõpptulemus oli kvaliteetne ja visuaalselt kena. Konkursitöid hinnatakse kolmes vanuserühmas: lasteaiad ja algklassid (5-9 a.), põhikool (10-16 a.) ning gümnaasium, sh kutseharidus (17-19 a.).

15. detsembriks 2014 selguvad avaliku hindamise ja žürii hinnete põhjal konkursi finalistid.

Rahvusraamatukogus peeti kodanikuühiskonna teemalist foorumit

**Foto: Teet Malsroos, Eesti Rahvusraamatukogu**

Rahvusraamatukogu tähistas parlamendiraamatukoguna taastegutsemise 25. aastapäeva infopoliitika foorumiga, kus räägiti kodanike initsiatiivist ja rollist seadusloomes, kodanikuühiskonna määratlusest, aga ka bürokraatiast. Foorumit saab vaadata internetis, avatuks jäävad näitused.

VII infopoliitika foorumi avanud Riigikogu esimees Eiki Nestor tõdes, et rahvale loodud võimalust esitada petitsiooni tuleb veel tutvustada ja infotehnoloogiliselt arendada. Põhiseaduskomisjoni esimees Rait Marusterääkis lähemalt aprillis jõustunud seadusest teha rahvaalgatuse korras ettepanekuid seaduste muutmiseks.

Madle Lippus osutas definitsioonidele, kus ühelt poolt on kogukond sotsiaalpsühholoogiline nähtus ja tunnetuslik koostöö, mitte piiritletud haldusüksus, teisalt defineerib riik seda omavalitsuse, elanike ja ettevõttete kaudu. Alari Rammo leidis, et kolmanda sektori organisatsioonide tööd takistab liigne bürokraatia. “Meid on nii vähe, et kirjade vahetamise asemel peaksime rohkem ühte ruumi kogunema ja rääkima,” märkis Rammo. Ta lisas, et nõrk kodanikuosalus on tihti seotud kodanike tahtmatuse või oskamatusega oma vabadusi kasutada.

Arutleti ka selle üle, kas aktiivsemad on mehed või naised. Hille Hinsberg tõi välja, et Rahvakogu veebikeskkonnas rääkisid enamasti kaasa mehed, kuid Madle Lippuse tutvustatud uuringust nähtus, et kogukonna aktiivsema tuumiku moodustavad naised. Üksmeelselt leiti, et Rahvakogu protsess vajab teaduslikku analüüsi.

Videosalvestust Eiki Nestori, Alari Rammo, Hille Hinsbergi, Erle Rikmanni, Rait Maruste, Andrei Korobeiniku, Juhani Lemmiku, Maiko Kesküla, Madle Lippuse ja Karmen Linaski ettekannetest ning Tiina Kaalepi ja Raivo Ruusalepa juhitud arvamusringist saab vaadata infopoliitika foorumi kodulehel.

Lastefond aitab osta viieaastasele poisile sonditoitu

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond toetab raskelt haigele viieaastasele Raimondile sonditoidu soetamist.

Raimondil on sünnijärgselt diagnoositud hüdrotsefaalia ehk vesipea, millest tingituna esineb tal lihastoonuse tõus, mahajäämus arengus ja epilepsia. Haigusnähtudega seoses on poisil ka närimis- ja neelamishäired. Seetõttu toitub poiss toidusegudest, mida manustatakse talle gastrostoomi ehk kunstlikult makku rajatud ava kaudu.

Lapse toitainete vajaduse ja gastrostoomi töökindluse tagamiseks on soovitav kasutada spetsiaalseid gastrostoomile ja lapse vajadustele vastavaid toitesegusid, mida haigekassa ei kompenseeri. Toidusegu aga kulub lapsel palju – päevas tuleb tal seda tarbida 1000ml, mis kuu peale kokku tähendab pere jaoks vähemalt 300-eurost väljaminekut.

Lastefond otsustas aidata perel paremini toime tulla, hüvitades Raimondi sonditoidu kulud esialgu kahe kuu jooksul. Koos Lastefondiga toetab perekonda ühekordse 130-eurose toetusega ka kohalik omavalitsus.

Lastefondi tegevjuht Sandra Liiv tunneb heameelt, et fond saab annetajate abiga olla peredele toeks lapse erivajadusest tingitud väljaminekute katmisel. “Eestis võib 300 eurot moodustada peaaegu inimese kogu kuupalga ning selle leidmine oma lapse raviks olla nii mõnelgi juhul täiesti küündimatu eesmärk. Meil on hea meel, et saame annetajate toel sellistes olukordades peresid toetada,” sõnas ta.

Eesti Arhitektide Liit: tahame korrastada kuni 15 linnakeskust aastaks 2020

Sellel nädalal käivitus Eesti Arhitektide Liidu (EAL) ning EV 100 korraldustoimkonna ellu kutsutud arhitektuuriprogramm “Hea avalik ruum”, mille tulemusel loodetakse aastateks 2018-2020 planeerida ja ümber ehitada kuni 15 Eesti linna kesksed avalikud alad, peaväljakud või peatänavad.

Esimesena kuulutatakse välja konkursid Põlva, Võru ja Tõrva linnakeskuste arhitektuurilahenduse leidmiseks, mille lähteülesannete arutamiseks kohtusid linnade esindajad Tallinnas arhitektidega.

“”Hea avalik ruum” on kindlasti Eesti Arhitektide Liidu viimaste aastate üks mahukamaid ja ambitsioonikamaid algatusi, nii-öelda missiooniprojekt,” sõnas Eesti Arhitektide Liidu aseesimees Kalle Vellevoog . “Tänasega võib öelda, et seeme on langenud väga viljakale pinnale. Tagasiside omavalitsuste poolt on olnud valdavalt positiivne.”

Peamiseks eesmärgiks on korrastada ja kujundada keskused väikelinnadele iseloomulikuks jalakäijate alaks, kultuuriürituste, tseremooniate, spordi ja muude sündmuste korraldamise kohaks. Kuna kaubanduskeskused ja ärid on kolinud pigem linnade äärealadele, pakuksid korras keskväljakud elanikele võimalusi linnakeskuses vaba aja veetmiseks ning pidurdaksid äritegevuse väljaliikumist ja sellega kaasnevat väikelinnade laialivalgumist. Loe edasi: Eesti Arhitektide Liit: tahame korrastada kuni 15 linnakeskust aastaks 2020

Matsalu rahvuspark sai interaktiivse teejuhi

Keskkonnaameti eestvedamisel on huvilistele kättesaadav omanäoline e-teejuht, mis tutvustab Matsalu rahvusparki läbi rohke pildi- ja infomaterjali ning võimaldab kaardirakenduse abil kaitsealal nii virtuaalselt kui ka kohapeal ringi liikuda.

E-teejuht võimaldab pildirohke materjali abil tutvuda Matsalu rahvuspargi maastike ning taime- ja loomariigiga. Lehel asuva meeleoluprogrammi abil saab ette võtta rännaku läbi Matsalu linnukevade.

„Matsalu on loodushuviliste tähelepanu köitnud juba üle 140 aasta. Idee interaktiivse teejuhi loomiseks oli meil juba mõnda aega ning rõõm on tõdeda, et nüüdsest võimaldab elektrooniline teejuht infot saada nii kodus olles kui ka kaitsealal kohapeal ringi liikudes. E-teejuhti täiendatakse pidevalt uue infoga ning lisatakse ajakohaseid andmeid,“ ütles Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja ja üks idee algatajatest Kaja Lotman.

E-teejuhi eesmärgiks on huvilistele näidata ka neid kohti rahvuspargis, kuhu muidu kaitsealal ilma loata minna ei või. Peale tekstide ja piltide saab e-teejuhi kaudu lugeda ja vaadata intervjuusid rahvuspargiga seotud inimestega. Huvilised saavad oma teadmised proovile panna viktoriini küsimustele vastates.

Nutiseadmega kohapeal ringi liikudes võimaldab abivahend GPS-i abil tuvastada oma asukoht, vaadata, mis objektid lähedusse jäävad ning soovi korral lugeda leitud objektide kohta ka lisainformatsiooni.

Interaktiivne teejuht on valminud koostöös OÜ-ga Naturewalk ning selle valmimist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

7. novembril toimub Matsalu rahvuspargi keskuses Penijõel e-teejuhi esitlemine ning selle sündmusega tähistatakse ka Matsalu rahvuspargi 10. sünnipäeva.

Teejuhi leiab Keskkonnaameti kodulehelt.

Viljandis tähistatakse pühapäeval isadepäeva

Viljandi linn ja Sakala Keskus kutsuvad kõiki pühapäeval, 9. Novembril kell 13 Sakala Keskusesse isadepäeva tähistama.
Päeva alustavad Piip ja Tuut etendusega „Piip ja Tuut kontserdil“, mis on lõbus vaatamine nii lastele kui ka täiskasvanutele. Etendus on valminud aastate jooksul publiku ees ja publikuga koos improviseerides. Iga kord on see etendus justkui uus, sest vaatajad on uued ja ilm teine.
Etenduses kehastavad Piip ja Tuut kahte koristajat, kel on palutud pärast kontserti kõik ära koristada. Sedakorda tulevad nad juba varakult kohale, et ka ise kultuurielamusest osa saada.
See on etendus nagu tsirkus või tsirkus nagu teater ehk Piip ja Tuut oma kirevaimas väljapanekus.
Pärast etendust on võimalik koos oma kalli isaga meisterdada üks toreisadepäeva kingitus: eripärane õnnitluskaart, pidupäeva lips või mehine messingtraadist käevõru.
Lisaks meisterdamisele saab meeli teritada malemänguga.
Erilise päeva võib kohapeal perepildile jäädvustada Maksifoto abiga.
Oma menüü on päevale sobivaks kohandanud Sakala Keskuse esimesel korrusel avatud kohvik Harmoonia.
Pildistada ja kingitusi meisterdada saab kuni kella kolmeni pealelõunal.

Maris Aarna

Jaanus Kala on Võrumaa silmapaistev terviseedendaja

Tänumeene aktiivse terviseedenduse eest pälvis Jaanus Kala Antsla vallast. — Tänumeene terviseedenduse eest pälvis Jaanus Kala Antsla vallast.

Võru Kultuurimajas Kannel toimus eile Võrumaa tervisedenduse konverents “Liikumine on elu”, mille raames tunnustati ka käesoleva aasta maakonna silmapaistvamaid tervisedendajaid. Päeva moderaator oli Veikko Täär.

Konverentsi käigus tutvustas Merike Õun nutika sportimise võimalusi Võrumaal, Veikko Täär jagas oma isiklikke kogemusi liikumisest, Laura Randoja ettekanne põhines Viljandimaa hea praktika näitel meeste liikumisharrastuste propageerimisel, Maria Tamm keskendus liikumise ning vaimse tervise omavahelistele seostele ning Veevi Hõrak lõpetas konverentsipäeva ülekaalu ja toitumise teemaga.

Võru maavanem Andres Kõiv julgustas konverentsil osalejaid aktiivsemale liikumisele ning kutsus üles aktiivsust üles näitama ning oma tervise eest hoolitsema puhta ja kauni loodusega Võrumaa rohkeid võimalusi ära kasutades.

Võrumaa tervisenõukogu valikul osutusid Võrumaa parimateks tervisedendajateks ja tervisedendusega aktiivselt tegelejateks 2014. aastal: Kätlin Pilt Rõuge vallast, Kadri Nassar Lasva vallast, Anu Maask Võru linnast ning Jaanus Kala (pildil oma tänukirja ja meenet vastuvõtmas) Antsla vallast. Tervisetera kategoorias märgiti ära Lasva Kepikõnni Seltsing ning Võrumaa parima tervisedendusliku töökoha kategoorias pälvis tunnustuse Võru Tarbijate Ühistu.

Samuti tänati kõiki terviseteemadel aktiivselt Maavalitsusega koostööd tegevaid kohalike omavalitsuse esindajaid ning lasteaedu.

Kadri Gerberg

Sakala Keskuses tähistatakse Viljandi kultuurimaja sünnipäeva

Viljandi kultuurimaja 1960ndatel aastatel.

Laupäeval, 15. novembril tähistatakse Sakala Keskuses endise Viljandi Kultuurimaja sünnipäeva stiilipeoga „Pitsipidu“.
61 aastat tagasi, 1953. aastal, avati Viljandis uhke stalinistlikus stiilis kultuuritempel, mis püstitati endise Seasaare kõrtsi asukohale. Hoone, kus Eesti Vabariigi ajal tegutsesid teater Ugala ja erinevad ärid, sai sõja ajal, 1941.aastal tugevalt kannatada. Varemetele ehitati aastatel 1952-53 arhitekt J. Fuksi poolt projekteeritud kultuurimaja hoone.
Viljandi rajooni kultuurimaja põhiliseks ülesandeks oli isetegevusringide töölerakendamine.
Lisaks direktorile ja kunstilisele juhile kuulusid organisatsiooni koosseisu instruktor, ringijuhid, kunstnik-dekoraator ja maja funktsioneerimist toetav administratiiv- ja abipersonal. Kultuurimajas toimus aktiivne ringitegevus, tegutsesid koorid, orkestrid, ansamblid ning isetegevuslik nukuteater.
1992. aastal läks maja üle Viljandi linnale ja rajooni kultuurimajast sai Viljandi kultuurimaja.

Sakala kultuurikeskus või roosamaja praegu.

Kultuurimajaks ehitatud hoone on olnud kasutuses praktiliselt muutumatul kujul oma algses funktsioonis tänaseni. 1990-ndate aastate alguses eemaldati vaid suure saali lava kohal olevast dekoorielemendist sirbi ja vasara kujutis.
Pärast mitu kümnendit linna kultuurielu korraldamist suleti kultuurimaja 2010. aastal remondiks ning 2012. aastal avati maja uue nimega Sakala Keskus.
15. novembril on kõik oodatud osa saama kultuurihoone sünnipäevapeost. Peoõhtul muutub Sakala Keskus hubase valguse ja muusikaga peomeeleolus kohvikuks ning suures saalis on tavapärasest enam tantsuruumi.
Külalistel on soovitatav kanda sünnipäevale kohaselt pidulikult pitsilist riietust, sest kõige pitsilisemat pidulist ootab üllatus. Oodatud on siiski ka need, kes pitse ja satse pelgavad. Tantsumuusika kõlab ansamblilt President. Tartus tegutsev tantsuklubi toob Viljandisse oma oskusi demonstreerima särasilmsed ja rõõmsameelsed swingtantsijad. Sünnipäevaõhtut juhib muusika saatel uue päeva algusesse Raul Kivi.
Kultuurimaja sünnipäeva tähistav stiilipidu algab kell 19.
Maris Aarna

November – lapse õiguste kuu

Käesoleval aasta 20. novembril saab ÜRO Lapse õiguste konventsioon 25-aastaseks ja sellega seoses tähistab MTÜ Lastekaitse Liit novembrit kui lapse õiguste kuud.

Tänavu on tähelepanu all lapse õiguste konventsiooni artikkel 12 (lapse õigus avaldada oma arvamust, kõigis teda puudutavates asjades). Oluline on, et laste arvamused neid puudutavate küsimuste käsitlemisel oleks välja selgitatud ning otsuste tegemisel arvesse võetud vastavalt nende eale, võimetele ja küpsusele. Novembri kui lapse õiguste kuu raames toimuvad MTÜ Lastekaitse Liit eestvedamisel järgmised üritused:

*Kuni 7. novembrini ootame laste ja noorte töid video-, foto– ja joonistusvõistlusele teemal „Õigus olla laps“. Konkurss on sellel aastal suunatud kõikidele lasteaialastele ning kooliõpilastele. Parimad lähevad külastama Euroopa Parlamenti Brüsselis. Täpsemad konkursi tingimused: http://www.lastekaitseliit.ee/mis-teoksil/konkurss/

*Noortekonverents “Õigus olla laps!” toimub 20. novembril, algusega kell 11.30, Tallinki laeval. Konverents toimub nii eesti kui ka vene keeles projekti “Lapse hääl!” raames. Täpsemat infot leiad: konventsioon25.lastekaitseliit.ee

*PÖFF´i JustFilmi raames saab 14. novembril avalöögi laste õiguste eriprogramm. MTÜ Lastekaitse Liit koostöös justiitsministeeriumi, lasteombudsmani ning PÖFFi meeskonnaga valis välja 9 filmi, mis pakuvad mõtlemist- ja kõneainet lisaks noortele ka õpetajatele ja lapsevanematele. Täpsema kava: http://www.justfilm.ee/category/programm/lasteoigused/

*Lastekaitse Liidu raamatu „Laps Eesti filmis“ esitlus toimub 17. novembril PÖFF Just Filmi lapse õiguste eriprogrammi avamise raames.

*Noorteparlament käivitub 5.detsembril Riigikogus.

*Targalt internetis projekti raames jätkuvad novembris HITSA poolt korraldatavad e-ohutuse kursused õpetajatele. Loe lähemalt: http://www.targaltinternetis.ee/

*Projekti „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” (Projektiga on tänaseks on liitunud 397 lasteaeda ja 25 kooli.) raames toimuvad maakondlikud jätkukoolitused lasteaedadele. Rohkem infot: http://www.kiusamisestvabaks.ee

* Ajakiri “Märka Last” lastekaitsekuu erinumber ilmub 20. novembril.

Martin Medar

Urvaste Kool saab oma käsutusse uuendatud koolimaja

Täna avab Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Janar Holm Urvaste Kooli põhjalikult uuendatud koolimaja. Ehituse ja sisustamise eest maksid Eesti riik ja Euroopa Regionaalarengu Fond 2,1 miljonit eurot, ehitas SemuEhitus AS, korraldas Riigi Kinnisvara AS.

Urvaste Kooli keskkond on nüüdsest igati kaasaegne, õpilaste ja õpetajate käsutuses on valgusteraapia ja muusikateraapia kabinetid, majas on ka kauaoodatud tõstuk. Urvaste Kooli värsket õpikeskkonda elavdab kunstnike Tiiu Pirsko ja Mati Veermetsa pannoo „Vikerkaar“, mis kaunistab koolimaja fuajeed.

Riigi hallatavas Urvaste Koolis õpivad hariduslike erivajadustega õpilased, kelle areng nõuab erilist tähelepanu või toetust ning kooli ülesanne on laste arendamine ja ettevalmistus võimalikult iseseisvaks eluks. Koostöös Võrumaa Kutsehariduskeskusega saavad Urvaste Kooli õpilased toimetuleku õppekava järgi kutseõpet kodumajanduse ning puhastusteenindaja abilise erialal. Kokku on Urvaste Koolis 77 õpilast, neist 25 kutseõppes.

Hariduslike erivajadustega laste koolidest on tänaseks Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Riigi Kinnisvara AS-i koostöös korda saanud Kammeri, Kallemäe ja Porkuni koolid, töös on Ahtme, Konstantin Pätsi, Kaagvere ja Tapa koolide uuendamine.
Asso Ladva

Heimar Ilvese 100. sünniaastapäeva puhul kõlab tema muusika

Homme, 6. novembril kell 19 toimub Tallinnas Estonia kontserdisaalis kontsert “Heimar Ilves 100”, millega tähistatakse helilooja 100. sünniaastapäeva.

Publiku ette astub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sümfooniaorkester. Solist on Gatis Gorkuša (trompet, Läti), dirigent Toomas Vavilov. Kontserdil kõlab André Jolivet, Heimar Ilvese ja Ludvig van Beethoveni looming.

Heimar Ilves sündis 15. septembril 1914 aastal Venemaal Orjoli kubermangus. 1916. aastal asus pere elama Eestisse. Aastatel 1932-1937 õppis Heimar Ilves klaverit Tallinna Konservatooriumis Theodor Lemba klassis ning aastast 1937 kompositsiooni Artur Kapi juures, lõpetas kooli aga Heino Elleri juhendusel 1949. aastal.

Heimar Ilves järgnes 1945. aastal oma saksa rahvuse tõttu represseeritud emale Uuralitesse, töötades 1948. aastani Permi oblastis metsatöölisena. Nõukogude kultuuris vaikiti Ilvese looming maha.

Teise sümfoonia (1964) valmimise järel kirjutas muusikateadlane Avo Hirvesoo sellest ajalehes positiivse artikli pealkirja all „Igaveste mõte sümfoonia”. Roman Matsov juhatas seda teost edukalt ka mitmel pool Nõukogude Liidus ja Saksa Demokraatlikus Vabariigis ning pidas Ilvest üheks eesti suurimaks sümfonistiks. Teise sümfoonia teine osa Largo on Ilvese seni enim kõlanud teos. Ilves luges Tallinna Konservatooriumis muusikaajaloo loenguid ning oli tudengite seas väga populaarne. Kui Ilves 1965. aastal, vaatamata üliõpilaste protestidele, konservatooriumist vallandati, hakkasid paljud ärksamad tudengid käima Ilvese juures kodus Niguliste tänaval ja neist tihti öötundideni kestvatest koosviibimistest sai paljudeks aastateks traditsioon. Ilvese juures ei käinud ainult tudengid, vaid ka paljud professionaalsed muusikud ja erinevate eluvaldkondadega seotud inimesed, nagu näiteks orientalist ja tõlkija Haljand Udam, astroloog Igor Mang, geoloog Rein Einasto. Koosviibimistel osalesid tihti ka Jaan Rääts, Arvo Pärt ja Andres Mustonen ning ka kunstnike ja kirjanike ringkondadega oli Ilvesel tihe kontakt. Pikemaajaliseim sõprus oli tal dirigent Roman Matsoviga (1917-2001), kes oli ka peamine Ilvese sümfoonilise muusika propageerija. Matsovi juures tutvus Ilvese sümfooniatega ka Dmitri Šostakovitš, kes olevat tunnistanud, et nende näol on tegemist väljapaistva nähtusega 20. sajandi sümfonismis. Muusikas hindas Ilves üle kõige toona põlu all olnud vanamuusikat ning gregooriuse koraali ning tema kodus toimunud „ööülikoolides” oli neist asjust palju juttu.

Heimar Ilves suri 2. veebruaril 2002 Tallinnas.

Kristel Üksvärav

National Geographic Eesti uurib tõelisi zombisid

Ajakirja National Geographic Eesti novembrikuu number keskendub teadlaste uurimisele looduses eksisteerivatest zombidest.

Artikkel “Tõelised zombid” vaatleb muuhulgas keharöövlite ohvriks langenud zombi-lepatriinusid, kes ei ole ulmekirjandusest pärit fantaasia, vaid röövorganismide reaalsed ohvrid.

Teiste põhiteemadena on käsitlemisel:

Lein mäel
Kohutav laviin Džomolungmal surmas 16 alpinistide abilist ja muutis elu sellel mäel alatiseks teistsuguseks.

Lihasööja dilemma
Kas ülemaailmset nõudlust liha järele on võimalik rahuldada kestlikult?

Maroko ahvid
Aasta berberi makaakide seltsis näitas, et need ohustatud loomad on väga hoolitsevad lapsevanemad.

Lisaks tuleb juttu toidu raiskamisest, linnamesilastest, heinasidrikust, lendkalmaarist, sudu imavatest ehitistest, põllusaaduste teekonnast, hirsist kui olulisest toiduallikast, motoriseeritud hüppeliigesest jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne novembrinumber jõudis müügile sellel nädalal.

Allikas: www.national-geographic.ee

Infopäevad üle Eesti tutvustavad põllumajandustoetusi

Põllumajandusministeerium korraldab tänavu 18. novembrist kuni 11. detsembrini üheksas maakonnas põllumajandustoetuste infopäevad, kus tutvustatakse 2015. aastast kehtima hakkavaid uusi otsetoetusi ning Eesti maaelu arengukava 2014-2020 võimalusi tuleval aastal.

„Uuest aastast kehtima hakkavates otsetoetuste reeglites on palju uuendusi, näiteks nn rohestamine, mille detailid infopäevadel huvilistele lahti seletame,“ ütles põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. „Infopäevadel tutvustame ka maaelu arengukava toetuste taotlemise tingimusi.“

Toetuste infopäevad saavad avalöögi 18. novembril Paides ja ring võetakse kokku 11. detsembril Tallinnas. Kokku ootab ministeerium infopäevadele osalema orienteeruvalt 1000 põllumajandustootjat, kelleni tuuakse teemad otsetoetustest kuni maaelu arengukava investeeringu- ja keskkonnatoetusteni.
Loe edasi: Infopäevad üle Eesti tutvustavad põllumajandustoetusi

Puuetega laste hoiukodud on võimaldanud lapsevanematele üle 4000 puhkusetunni

SA TÜK Lastefondi 2014. aasta põhikampaania “Unistuste puhkus” raames rajati üle Eesti neli sügava ja raske puudega lastele mõeldud hoiukodu, kust on tänaseks abi saanud juba 34 lapse vanemad. Soetades Lastefondi 2015. aasta kalendreid ja jõulukaarte võimaldad puuetega laste vanematele väljateenitud puhkuse ka järgmisel aastal.

Käesoleva aasta jaanuaris alguse saanud kampaania käigus on heade inimeste poolt annetatu eest loodud Lastefondi rahastatavad hoiukodud igasse Eestimaa nurka: Tartusse, Pärnusse, Jõhvi ja Võrru. Esimene neist avati juunis ning viimane septembris. Viie kuu jooksul on hoiukodude teenust kasutanud 34 last kokku 4028 tundi.

“See tähendab, et oleme võimaldanud väljateenitud puhkuse 34 lapse vanematele, kes kokku on saanud heade annetajate abiga puhata üle 4000 tunni. Lihtsa kalkulatsiooni alusel võib öelda, et keskmiselt on iga lapse vanemad on saanud puhata 118 tundi,” võtab Lastefondi tegevjuht Sandra Liiv projekti senised tulemused kokku. “See on muidugi väga suur üldistus, mis ei arvesta teenuse kasutamise individuaalsust. Kuid see annab siiski omal moel aimu, kui suureks abiks hoiukodud puuetega laste peredele on.”

Lastefond on hoiukodude teenust toetanud viie kuu jooksul kokku üle 20 000 euroga. Järgmise aasta jooksul plaanib teenuse rahastamise üle võtta riik. Kuni seda ei ole tehtud, jätkab Lastefond hoiukodude teenuse eest tasumist. Selleks, et ka järgmisel aastal sügava ja raske puudega laste vanematele puhkusetunde võimaldada, jätkatakse annetuste kogumist põhikampaania väliselt.
Loe edasi: Puuetega laste hoiukodud on võimaldanud lapsevanematele üle 4000 puhkusetunni

Täna selgub aasta parim noorkokk

Eelmise aasta Noorkokk võistluse võitjad

Täna, 31. oktoobril toimub Tallinn Foodfestil kokanduseriala õpilaste kutsevõistlus Noorkokk 2014. Sel aastal püüdlevad parimaks noorkokaks 12 õpilast Eesti ametikoolidest.

Eesti Peakokkade Ühenduse presidendi Rudolf Visnapuu sõnul tuleb tänavusel võistlusel kolme tunni jooksul valmistada pidulik roog. „Sajad inimesed vaatavad, kuidas noored kokad oma kunstiteoseid valmistavad ja taldrikule välja panevad. Hästi tehtud tööga jäädakse kindlasti silma mõnele tööandjale,” kirjeldas Visnapuu. Ta lisas, et Eesti noorte kokkade tase aina tõuseb, mida tunnistavad tippkokad nii Eestist kui välismaalt.

Noorkokk 2013 võitja Margo Paluoja ütles, et võistluselt sai ta suurepärase kogemuse ja indu edaspidiseks. „Tänu võistlusele jäin silma presidendi peakokale, kes võttis minuga ühendust ja kutsus mind presidendi vastuvõtu toitlustusmeeskonda,” lisas Paluoja.

Parima tiitlit hakkavad püüdma 12 kokanduseriala õpilast Haapsalu, Ida-Virumaa, Pärnumaa ja Tartu Kutsehariduskeskustest, Narva ja Valgamaa Kutseõppekeskustest, Kuressaare ja Rakvere Ametikoolidest, Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakoolist, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist ja Tallinna Teeninduskoolist.

Võistlus „Noorkokk“ toimub alates 2005. aastast. Ürituse eesmärk on tutvustada kokaametit ja näidata Eesti avalikkusele uuenduslikke ja noortepäraseid lähenemisi kokakunstile. Võistlust korraldab Sihtasutus Innove, Eesti Peakokkade Ühendus ja Profexpo OÜ. Foodfest on Tallinna toidufestival, kus on esindatud Eesti toiduainetööstuse, toitlustuse, hotellinduse, müüjate ja vahendajate esindajad. Foodfest toimub Eesti Näituste messikeskuses (Pirita tee 28, Tallinn).

SA Innove on üld- ja kutsehariduse valdkonna ja hariduse tugiteenuste kompetentsikeskus ning Euroopa Liidu toetuste vahendaja. Sihtasutus loodi 2003. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas.

Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis uued näitused

Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis on avatud Inna Süvingu maalinäitus “Flow” ning Kadri Kangilaski ja Toomas Tõnissoo ühisnäitus.

Kadri Kangilaski ja Toomas Tõnissoo ühisnäitusel saab näha autobiograafilisi maale ja fotosid linnuskulptuuridest. Põhust linnuskulptuurid on rännanud mööda maailma nii linnapildis, looduses kui ka siseruumides. Linnud on saanud tunnustust ja fotod on kõnetanud vaatajaid. Tegemist on dialoogiga lindude ja keskkonna vahel. Maalid kujutavad endast poollootosasendis istuvaid naisi looduses. Maalid on täis küllust, rahu ja lopsakust.

Projekti “Kunstnikud kooli” raames kohtub 31.oktoobril kell 14.15 – 16.45 kunstnik Kadri Kangilaski Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumi noortega, et rääkida näitusest, loomingust ja kunstniku elust.

Projektist “Kunstnikud kooli” saate täpsemalt lugeda aadressil: http://www.cca.ee/uudiskiri-artiklid-kunst-ja-haridus/201-vorus-kaivad-kunstnikud-koolis

Inna Süving on kunstiõpetaja Võru Kesklinna Koolis ja Võru Kunstikoolis. Aktiivne võrukas on võtnud aja oma sisemist sära ning väliseid mõjutusi harmooniliselt lõuendile jäädvustada. Kunstniku maalid on pastelse koloriidiga, maalilised, julged ja üllatuslikud.

Kultuurikoda palus Inna Süvingul valida kõrvalsaali kunstnik, kellega koos publiku ette astuda. Valituks osutus Kadri Kangilaski.

Näitused jäävad avatuks 16. novembrini.

3.-9. novembrini on võru keele nädal

Novembrikuu esimene täisnädal on Võru Instituudi eestvedamisel kuulutatud võru keele nädalaks. Üritusi on Vana Võrumaa koolides, lasteaedades ja mujal. Tänavusest võru keele nädalast võtavad osa ka Raadio 2 ja Vikerraadio.

Nädala eesmärk on pöörata tähelepanu võru keeles kõnelemisele, seda eelkõige laste ja noortega. Seepärast on suur osa nädala ettevõtmisi just lasteaedades ja koolides.

Võru Instituudi direktor Rainer Kuuba kutsub kõiki võrokesi üles rääkima võru keelt iga päev ja igal pool. „Võro kiil näütäs, kon mi juurõ omma. Kõnõlõmine ei massa midägi,“ julgustab ta. Samuti kutsub Rainer Kuuba Vana Võrumaa omavalitsusi ja asutusi üles heiskama võru keele nädalal võrokeste lipp.

Tänavuse võru keele nädala kavas on nii Võru Instituudi korraldatavaid üritusi kui ka muud võru keele ja kultuuriga köidetut.

Võru keele nädalat peetakse juba üheksandat aastat. Loe edasi: 3.-9. novembrini on võru keele nädal