VÕISTLUS „PÄRNUMAA PARIM ÕPILASFIRMA 2020” PEETAKSE ILMAVÕRGU VAHENDUSEL E-VÕISTLUSENA

„Asume nüüd kõik kodukontorites,” põhjendab TÜ Pärnu kolledži Noorte Ettevõtluskooli projektijuht Mari Suurväli põhjust, miks varem 8. aprillile kavandatud Pärnumaa parima õpilasfirma väljaselgitamine on kolledži ruumidest viidud üle kõigi osalejate koduarvutite ekraanidele.

Võistlus "Pärnumaa parim õpilasfirma 2020". Foto: Urmas Saard
Võistlus “Pärnumaa parim õpilasfirma 2020”. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Enamusel on näiteks SWOT analüüsis toodud ohuna välja üleilmne majanduskriis[/pullquote]Võistlust korraldavad Majandusõpetajate ainesektsioon, MTÜ Ettevõtlusharidus Selts, TÜ Pärnu kolledž ja SA Pärnumaa Arenduskeskus. Võistlusest saavad osa võtta gümnaasiumi ja kutsekoolide õpilased, kelle loodud õpilasfirma on tegutsenud käesoleval õppeaastal ja kantud Junior Achievement Eesti õpilasfirmade registrisse. Võistluste korraldamise eesmärk on jäänud läbi paljude aastate ikka samaks: innustada õpilasi ettevõtlusõppes osalema, omandada õpilasfirma tegevuse kaudu praktilisi kogemusi ja selgitada välja õppeaasta Pärnumaa parim õpilasfirma.

Tavapäraselt neljast osast koosnev võistlus on tänavu taandatud üksnes aruandele ja žürii küsimustele vastamisele. Arusaadavalt pole mõeldav elektroonselt toimuval võistlusel korraldada esemelist stendiesitlust ja publiku ning žürii liikmetega vahetul kohtumisel kaupade või teenuste tutvustamist.

Loe edasi: VÕISTLUS „PÄRNUMAA PARIM ÕPILASFIRMA 2020” PEETAKSE ILMAVÕRGU VAHENDUSEL E-VÕISTLUSENA

MÜÜGI- JA TEENINDUSSAALIDES TULEB JÄLGIDA INIMESTE ARVU JA TULEB NEED VARUSTADA DESOVAHENDITEGA

Eriolukorra juht Jüri Ratas allkirjastas täna korralduse, mille järgi tuleb kõik müügi- ja teenindussaalid, mis on inimestele avatud, varustada desinfitseerimisvahenditega. Reegli 2+2 täitmiseks peab pood või teenindusasutus välja arvestama, kui palju müügisaali korraga kliente mahub. Piirangud jõustuvad 4. aprillist.

Peaminister Jüri Ratas. Kuvatõmmis Riigikogu istungi otseülekandest
Peaminister Jüri Ratas. Kuvatõmmis Riigikogu istungi otseülekandest

[pullquote]Viiruse edasise leviku takistamiseks kehtestatakse reegel, et müügi- või teenindussaalis tuleb tagada desinfitseerimisvahendite olemasolu.[/pullquote]Piirangu eesmärk on vähendada COVID-19 nakatumise ohtu kaubandus- ja teenindussaalides.

Olulise muudatusena peavad kaupmehed müügi- või teenindussaali pindala järgi välja arvutama, kui palju kliente tohib nende poes korraga olla, et täidetud oleks 2+2 reegel. Poed, postkontorid, apteegid ja teenindusettevõtted peavad tagama, et ka ukse taga ootavad inimesed järgiksid 2+2 reeglit ning ei tekiks järjekordi, kus inimesed tihedamalt koos seisavad. 2+2 reegli kohaselt tuleb kauplustes käia eelistatult üksi või siis kahekesi, hoides teistest klientidest vähemalt kahemeetrist vahemaad.

Loe edasi: MÜÜGI- JA TEENINDUSSAALIDES TULEB JÄLGIDA INIMESTE ARVU JA TULEB NEED VARUSTADA DESOVAHENDITEGA

ERIOLUKORRA JUHT VESTLEB VIDEOSILLA KAUDU KÕIGI KOHALIKE OMAVALITSUSTEGA

Eriolukorra juht Jüri Ratas võtab järgnevatel nädalatel videosilla teel ühendust kõigi Eesti 79 kohaliku omavalitsuse juhi ja sealse perearsti või haigla esindajatega, et arutada ühist võitlust koroonaviiruse vastu. Täna vestles peaminister viie eriolukorras määratud regionaalse juhiga.

Videokonverents regioonide juhtidega. Foto: Stenbocki maja
Videokonverents regioonide juhtidega. Foto: Stenbocki maja

Eriolukorra korralduste täitmiseks määratud regioonide juhid arutasid peaministriga nii hooldekodudega seonduvaid küsimusi kui ka eakate toimetulekut puudutavat. Räägiti ka aprillis saabuvast koolivaheajast ja olukorrast turvakodudes.

Loe edasi: ERIOLUKORRA JUHT VESTLEB VIDEOSILLA KAUDU KÕIGI KOHALIKE OMAVALITSUSTEGA

ALGAB KEVADINE POKURAHVA LOENDUS

Tänasest kuni 17. maini toimub suur üle-eestiline pokurahva loendus. Teist aastat järjest kutsub Pokumaa üles looduses liikuvaid inimesi pilku teritama, pokusid otsima ning sellest teistelegi teada andma. Pokud saab kaardile kanda tänu Regio kaardimeistritele, alustamiseks tuleb minna veebilehele pokuloendus ja järgida sealseid juhiseid.

Tarnad augusti kuul Tolkuse rabas. Foto: Urmas Saard
Tarnad augusti kuul Tolkuse rabas. Foto: Urmas Saard

Sel vägagi teistmoodi elurütmi soosival kevadel kutsuvad Pokumaa ja Regio pokuloendusest osa võtma kõiki, kes perega, üksi või paarikaupa siiski matkata soovivad. Avastagem Eestimaa varjatud ilu – paiku, kuhu matkajad ehk muidu ei satu! Kindlasti pole need rahvarohked sissetallatud rajad, vaid pigem erinevad väiksemad teeotsad, mis kutsuvad suurelt teelt sisse keerama.

„Kuna pokuloendus toimub teist aastat, on võimalik kasutada nende leidmiseks eelmise aasta kaarti või siis kanda uued asualad 2020. aasta kaardile,“ märgib Pokumaa tegevjuht Nele Hendrikson. „Tänu koostööle Regioga on meil võimalik unikaalsel moel kutsuda inimesi Edgar Valteri stiilis loodust avastama – leidma sealt „olendeid“, mustreid ja muud sellist, mis esmapilgul ehk silma ei torka,“ ja lisab, et pilte teemaviidetega #pokuloendus või #pokuloendus2020 võib Facebooki postitada ka muudest leidudest.

Loe edasi: ALGAB KEVADINE POKURAHVA LOENDUS

KRISTEL AVASTAS MAGAMA MINNES NASTIKU OMA TOA PÕRANDALT

Tori vallas elav Sindi laulukoori dirigent Kristel Reinsalu kirjutas oma Facebooki seinal, et kesköine kummitus kummitas kummutis ehk kust selline siuglev loom keset keskööd mu voodi ette sai, ei tea!

Illustreeriv pilt - nastik Sindi tänaval. Foto: Urmas Saard
Illustreeriv pilt – nastik Sindi tänaval. Foto: Urmas Saard

„Korraga kôbistas miskit voodi juures ja seal ta oligi – Ussikuninganna, kollase krooniga. Pigem küll printsess, sest tillukene oli teine! Viisin ta rehe alla välisukse juurde, kus ta saab rahulikult öö veeta ja siis valges oma teed siuelda. Tundub ju ikka nastik olevat, eks?”

Loe edasi: KRISTEL AVASTAS MAGAMA MINNES NASTIKU OMA TOA PÕRANDALT

ILM MUUTUB JÄRJEST TORMISEMAKS

Riigi ilmateenistus on andnud kogu Eestile teise taseme tormihoiatuse, mis tähendab valdavalt edelatuult 10-15, puhanguti 18-25, saartel ja rannikul kuni 28 m/s. Kohati on odata vihma, lörtsi, lund.

Illustreeriv foto 2017. aasta tuulemurrust  enne Võõbut Tallin-Tartu maanteel. Foto: Urmas Saard
Illustreeriv foto 2017. aasta tuulemurrust enne Võõbut Tallin-Tartu maanteel. Foto: Urmas Saard

Kahjuks ei saa valgust ega elektrit kotti varuda, aga vett tasuks küll koguda kõigi võimalike seadmete akud ning varuakud täis laadida. Soovitav oleks võtta ühendust ka oma üksi elavate eakate lähedastega ning uurida, kas neil on kõik korras ja kuidas saaks neile vajadusel abiks olla.

Päästeamet on tormi puhuks sõnastanud mitmeid soovitusi:

· Püsi kodus ning hoia toas ka lemmikloomad.

· Elektriseadmed võta ööseks vooluvõrgust välja, sest torm võib ootamatult tugevneda. Samuti võta elektriseadmed võrgust välja, kui oled sunnitud kodust lahkuma.

· Elektrikatkestuse korral kasuta valgusallikana pigem patareidel töötavat taskulampi, mitte küünlaid.

Loe edasi: ILM MUUTUB JÄRJEST TORMISEMAKS

SUUR ÜLERIIGILINE VÕISTUMÄNGIMINE TOIMUB VIRTUAALSELT

Pärimusmuusikahuviliste laste hulgas väga populaarne Võistumängimine toimub sel aastal juba 12. korda, esimest korda aga Interneti vahendusel ehk E-Võistumängimise nime all.

2019. a Võistumängimise võitja Herbert Konnula. Foto: Ako Lehemets
2019. a Võistumängimise võitja Herbert Konnula. Foto: Ako Lehemets

[pullquote]Võistumängimise peakorraldaja Margit Kuhi sõnul ei ole seekordne võistlus küll tavapärane, kuid seda põnevam on loodetavasti sel korral laste jaoks osalemine[/pullquote]E-Võistumängimisele on oodatud kõik muusika- ja huvikoolides ning eraõpetajate käe all õppivad poisid ja tüdrukud vanuses 7–19 eluaastat. Osalejatelt oodatakse kahte eriilmelist vabalt valitud eesti pärimusmuusika pillilugu, millest üks pärineb esitaja kodukandist või -maakonnast või on muud moodi mängijaga seotud.

E-Võistumängimine erineb varasematest Võistumängimistest eelkõige selle poolest, et konkursil osalemiseks on vajalik saata enda poolt salvestatud lood videotena. Videosid hindab žürii, kes teeb taseme- ja pilligruppide parimad teatavaks reaalajas, 17. aprillil Viljandi Pärimusmuusika Aida Facebooki lehel.

Loe edasi: SUUR ÜLERIIGILINE VÕISTUMÄNGIMINE TOIMUB VIRTUAALSELT

TÄNASEST SÕIDAVAD PÕHJA-PÄRNUMAA TEEDEL TUTTUUED LIINIBUSSID

MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskuse juhataja Andrus Kärpuki kinnitusel alustab Pärnumaa põhja liinigrupp reisijate teenindamist seninägematu varustusega uute bussidega Mercedes-Benz Sprinter, Temsa MD9 LE ja Iveco Crossway LE. Koos veel saabumata bussidega võetakse ühtekokku kasutusele 39 uut liinibussi.

Kalju Kasemaa oma Mercedes-Benz Sprinter väikebussi roolis. Fotod: Kalju Kasemaa
Kalju Kasemaa oma Mercedes-Benz Sprinter väikebussi roolis. Fotod: Kalju Kasemaa

[pullquote]Bussijuhi tööd olen järjepidevalt pidanud alates aastast 1991. Seega 29 aastat.[/pullquote]Bussid on astmeteta sisenemisega, varustatud kaldteega, mis võimaldab mugavat peale- ja mahaminekut ratastooli või lapsevankriga. Bussid vastavad kõige rangemale Euro 6 heitmestandardile ja on varustatud alkolukuga, turvavöödega. Näidiktablood teatavad reisijatele liini numbrit ja marsruuti, sisetablood annavad märku peatustest. Automaatse teavituse süsteem teatab peatuseid ka häälega. Väljumise soovist annavad reisijad juhile teada stoppnupule vajutamisega. Lisaks on bussid varustatud tulekahjusignalisatsiooni, konditsioneer ja nutiseadmete USB-laadimispesadega. Validaatorid asuvad esimese ja teise ukse lähedal.

Loe edasi: TÄNASEST SÕIDAVAD PÕHJA-PÄRNUMAA TEEDEL TUTTUUED LIINIBUSSID

KAUBANDUSSEKTOR PÜSIB ELUS VAID POSTI- JA KULLERTEENUSTE NAJAL

Äsja avaldatud Ecommerce Europe uuring näitas, et e-poed on küll jätkuvalt üle Euroopa avatud, kuid mitmed riigid seisavad silmitsi tarneprobleemidega. Finestmedia e-kaubanduse ekspert Martin Lond ütleb, et Eesti valitsus peaks omalt poolt kõik võimaliku tegema, et posti- ja kullerteenuseid siin töökorras hoida.

Martin Lond
Martin Lond

[pullquote]Kullerfirmad saavad tööd pakkuda inimestele, kes on täna näiteks kinode või hotellide sulgemise tõttu teenistuseta jäänud[/pullquote]Ecommerce Europe tegi oma liikmete seas uuringu, mille eesmärk oli selgitada välja, kuidas on COVID-19 mõjutanud e-kaubanduse toimimist 13 Euroopa riigis: Austrias, Belgias, Tšehhis, Taanis, Prantsusmaal, Saksamaal, Kreekas, Itaalias, Hollandis, Norras, Hispaanias, Rootsis ja Šveitsis.

Enamik neist riikidest on täna osalises või täielikus karantiinis ning paljudes on inimeste liikumisele seatud piiranguid. Üheksas riigis on suletud kõik füüsilised poed, kus müüdavad esmatarbekaubad ei ole kriitiliselt vajalikud. Oma tegevusega saavad jätkata kõigi riikide e-poed, kuid 60% vastanutest tunnistas, et esineb probleeme tarnetega.

„Füüsiliste poodide sulgemisel on kaubandus tugevalt liikunud online-kanalitesse – 78% vastanutest ütlesid, et poed, mis varem müüsid vaid füüsilises poes, on nüüd avanud oma e-kanalid. See omakorda tähendab suurt töökoormuse kasvu ka tarnepartneritele,“ kommenteeris Lond.

Loe edasi: KAUBANDUSSEKTOR PÜSIB ELUS VAID POSTI- JA KULLERTEENUSTE NAJAL

PÄRNU UUE AUTOSILLA ARHITEKTUURIVÕISTLUSE VÕITIS EHITUSFIRMA FIDELE OÜ

Pärnu kesklinna kavandatava uue autosilla arhitektuurivõistluse võitsid Mari-Liis Vunder, Sandra Vahi, Johannes Heine ja Grete Soosalu ehitusfirmast Fidele OÜ, kelle võistlustöös „Luik“ on kujutatud kahe kaarega rippsilda.

Pärnu kesklinna kavandatava uue autosilla võistlustöö võidutöö Luik 3D visuaal
Pärnu kesklinna kavandatava uue autosilla võistlustöö võidutöö “Luik” 3D visuaal

[pullquote]Kosenkraniuse sõnul viitab võidutöö ajaloolisele Pärnu sillale, olles samas tänapäevane, elegantse joone ja selge identiteediga[/pullquote]Uus autosild ja tulevane sillakoridor hakkavad ühendama Ülejõel asuvat Raba tänavat kesklinnas asuva Lai tänavaga. Lai tänavale jõuab sillakoridor praeguse politseimaja juures, tulevasel Pargi tänava pikendusel.

Arhitektuurivõistluse eesmärgiks oli parima arhitektuurse ja konstruktiivse lahenduse leidmine Raba-Lai tänava sillale ja sillakoridoriga seotud liikluslahendusele ning külgneva ala maastikuarhitektuursele ja linnaruumilisele lahendusele.

Loe edasi: PÄRNU UUE AUTOSILLA ARHITEKTUURIVÕISTLUSE VÕITIS EHITUSFIRMA FIDELE OÜ

KUMMIKUTEGA KIMBATUSES

Sindi lasteaia Facebooki lehelt üles nopitud päris hea 1. aprilli nali õpetaja argipäevast.

Kummikud jalga. Foto: Urmas Saard
Kummikud jalga. Foto: Urmas Saard

Lasteaialapsed hakkasid õue minema ja õpetaja asus ühele pisipõnnile kummikuid jalga sikutama. Ta sikutas kuidas jaksas ja ka poiss lükkas jalga ikka sügavamale. Millegipärast edenes see töö raskelt.

Lõpuks, kui nad ühise jõupingutuse tulemusena ka teise kummiku jalga said tiritud, nentis poiss oma kummikutes jalgu vaadates: “Need on vales jalas!”

Õpetaja nägi, et poisil oli õigus. Vaikselt oma tähelepanematust sajatades kiskus ta poisil kummikud jalast ja hakkas neid uuesti õigesse jalga toppima. Kui kummikud taas ühise pingutuse tulemusena jalga saadi, oli õpetajal juba pea märg. Siis aga taipas poiss öelda: “Need ei olegi minu kummikud!”

Õpetajal tulid nutt ja naer korraga peale. Ta tõmbas mõlemad kummikud kiiresti taas jalast ja küsis poisilt: “Miks sa seda kohe ei öelnud?”

Loe edasi: KUMMIKUTEGA KIMBATUSES

RÕUGE VALLAS AVATAKSE LUMEMUUSEUM

Seoses kogu maailmas aset leidva kliimamuutusega tuleb hakata mõtlema sellele, kuidas lund kui meie mail olulist loodusnähtust ja sellega seotud pärandit säilitada.

1956. aastal Lume-Möldri külas külalaste ühistööna valminud lumemees. Foto: Rõuge vallavalitsus
1956. aastal Lume-Möldri külas külalaste ühistööna valminud lumemees. Foto: Rõuge vallavalitsus

[pullquote]NB! Seoses kehtiva eriolukorraga palume lund mitte kohe kohale tuua[/pullquote]Rõuge vallavalitsuse kommunikatsioonispetsialisti teatel on Rõuge vallavalitsus võtnud nõuks rajada valla põhjaosasse lumemuuseumi ning kutsub vallaelanikke oma kodu juures olevat lund ning talvega seotud mälestusi muuseumisse tooma. Lisaks hakatakse Haanja kõrgustiku ajaloolistel lumikattealadel elavatele kodanikele tulevikus maksma lumeigatsustasu – Rõuge vald väärtustab Eestimaa loodust ja meie inimeste loodusearmastust. Lumi ja talvised traditsioonid on meie kandi olulisemaid väärtusi suitsusaunakultuuri kõrval, seega on vald esitanud taotluse lumerohkete talvede kandmiseks UNESCO maailmapärandi nimekirja.

Loe edasi: RÕUGE VALLAS AVATAKSE LUMEMUUSEUM

APTEEGIREFORMI TULEMUSENA TEGUTSEB EESTIS 468 PROVIISORAPTEEKI

Tänasest jõuab lõpule viieaastase üleminekuajaga apteegireform, mille tulemusena lahutatakse ravimite jae- ja hulgimüük ning apteegipidamise õigus jääb üksnes proviisoritele. Üle Eesti jätkab 468 proviisorapteeki.

Sindis Jaama tänaval töötab kümnendat aastat apteek, mis avati pärast Konsumi poe renoveerimist. Ostjaid teenindab üks proviisor ja üks farmatseut. Foto: Urmas Saard
Sindis Jaama tänaval töötab kümnendat aastat apteek, mis avati pärast Konsumi poe renoveerimist. Ostjaid teenindab üks proviisor ja üks farmatseut. Foto: Urmas Saard

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on apteegid osa esmatasandi tervishoiust ning apteekrite roll tervishoiutöötajatena asendamatu. Apteegireformiga suurenes proviisoritest apteegiomanike kutsealane vastutus veelgi. „Tänan kõiki proviisoreid, riigiasutusi ja ravimituru osapooli, kes on pingutanud erakordselt keerulises olukorras selle nimel, et apteegid seaduse nõuetega vastavusse viia. Meie inimesed saavad olla kindlad, et apteegiteenus nende kodupiirkonnas säilib,” ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.

„Apteegireformiga oleme astunud olulise sammu, et tõsta proviisorite rolli ja otsustusõigust ning parandada konkurentsi ravimite hulgimüügiturul. Selleks, et ravimid oleksid meie inimestele kättesaadavad võimalikult soodsa hinnaga, peame koostöös ravimitootjate, hulgimüüjate ja apteekidega ravimite tarneahelaga seotud küsimustega kindlasti edasi tegelema,” lisas Tanel Kiik.

Loe edasi: APTEEGIREFORMI TULEMUSENA TEGUTSEB EESTIS 468 PROVIISORAPTEEKI

NÄITLEJA ARGO AADLI PALAMUSEL ABIPOLITSEINIKUKS

Tänasest asub Jõgevamaal Palamuse piirkonnas abipolitseinikuna patrullima Linnateatri näitleja ja Oskar Lutsu huumoripreemia tänavune laureaat Argo Aadli.

Meenutus Suurest Paunvere Väljanäitusest ja Laadast, mille abipolitseinik Aadli tänast seisu arvestades silmapilkselt laiali kihutaks. Foto: Johannes Haav
Meenutus Suurest Paunvere Väljanäitusest ja Laadast, mille abipolitseinik Aadli tänast seisu arvestades silmapilkselt laiali kihutaks. Foto: Johannes Haav

Mitmeid koomilisi rolle teatris ja filmides mänginud Argo Aadli valiti tänavuseks Oskar Lutsu huumoripreemia laureaadiks. Koroonaviirusest tingitud eriolukorra tõttu lükkub preemia üleandmine mõistagi edasi. Põhjusel, et ka näitlejatel praegu tööd napib – teatrid ju suletud – otsustas Aadli tulla Palamusele hoopis appi politseinikuna.

Näitleja arvab, et korrakaitsetööks on ta saanud piisavalt kogemusi teleseriaalides „Eesti NSV” ja „EnsV” – vastavalt siis miilitsat ja politseiniku Jüri Kessnerit mängides.

Loe edasi: NÄITLEJA ARGO AADLI PALAMUSEL ABIPOLITSEINIKUKS

PRANGLI SAAREL ALUSTAB TÖÖD ESMAABIOSUTAJATE BRIGAAD

1. aprillil alustab Prangli saarel tööd esmase abi brigaad, mille koosseisu kuuluvad spetsiaalse väljaõppe läbinud kohalikud elanikud, kes saarelt Regionaalhaiglale partneriks on. Tegemist oli algselt Terviseameti ja Regionaalhaigla koostöös sündinud väikesaarte erakorralise meditsiinilise teenindamise parandamise projektiga, millega alustati juba pea kümme aastat tagasi Kihnus.

Prangli saar, Politsei ja Piirivalve kopter, dr Andrus Remmelgas, Regionaalhaigla reanimobiiliosakonna juhtaja Fotokollaaž Urmas Saard
Prangli saar, Politsei ja Piirivalve kopter, dr Andrus Remmelgas, Regionaalhaigla reanimobiiliosakonna juhtaja. Fotokollaaž: Urmas Saard

Püsielanikkonnaga Eesti väikesaared on lahutamatu osa Eesti territooriumist ning sealsel elanikkonnal on samuti õigus kvaliteetsele abile. Väikesaartel erakorralise meditsiiniteenuse kättesaadavuse parendamiseks mehitati esimene esmase abi brigaad 2011. aastal Kihnus, aasta hiljem liitusid projektiga Ruhnu ja Vormsi saar. „Tänaseks rahastab brigaade Eesti Haigekassa ning nad on üks osa Eesti kiirabisüsteemist. Aprillist oleme valmis alustama tööd Prangli saarel,“ ütles Regionaalhaigla reanimobiiliosakonna juhtaja dr Andrus Remmelgas.

Kohapealsete abistajate peamisteks ülesanneteks on abivajaja seisundi kirjeldamine ja tema telemeditsiiniliste vahendite abil uuritavaks, s.o arvutiekraanil nähtavaks muutmine haigla telemeditsiini arstile. Arst saab jälgida patsiendi elulisi näitajaid ja videosilla vahendusel ka sündmuskohta. Tema juhendamisel antakse patsiendile esmaabi ning otsustatakse edasise meditsiiniabi või haiglasse transpordi vajadus. Paralleelselt saab kogu vajaliku teabe Regionaalhaigla reanimobiilibrigaad, kes valmistub vajadusel väljalennuks. „Loomulikult ei ole väljaõpetatud inimesed valmis täies mahus raskes seisus patsiente ravima, kuid selline häirekeskusega kooskõlastatud käitumismuster peaks lõppkokkuvõttes tagama haiglaravi vajava patsiendi kiirema äratoimetamise saarelt,“ lisas dr Remmelgas.

Regionaalhaigla tänab Viimsi valda hea koostöö eest brigaadi töö ettevalmistamisel ja tugipunktile vajalike ruumide leidmisel!

Print

 

KU päevatoimetaja

TEADUSNÕUKODA: COVID-19 NAKATUMISI TULEB HOIDA VÕIMALIKULT MADALAL

COVID-19 tõrje teadusnõukoja hinnangul on Eesti meetmed viiruse leviku tõkestamiseks olnud tõhusad ning uute juhtude arv on püsinud stabiilne sarnaselt Põhjamaadele. Uute nakatumiste hoidmine võimalikult madalal on kriitilise tähtsusega, et haiglasüsteem epideemiaga toime tuleks.

Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar valitsuskomisjoni pressikonverentsil Foto: Urmas Saard
Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar valitsuskomisjoni pressikonverentsil Foto: Urmas Saard

[pullquote]Me peame ilmselt õppima Aasia kogemusest kandma rahvarohketes kohtades viiruste leviku tõkestamiseks maske[/pullquote]Teadusnõukoja seisukohti esitas tänasel COVID-19 tõrje valitsuskomisjoni nõupidamisel Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar.

„Hetkel puudub haigestumiste eksponentsiaalne kasv ja nakkuse levik on sarnane Põhjamaadele,“ ütles professor Lutsar. „Kõige kriitilisem on hoida inimeste kontaktide arv minimaalne – me näeme selgelt, et see töötab.“

„Juhul kui inimesed võtavad piiranguid tõsiselt, näitavad prognoosid, et haigus suudetakse hoida kontrolli all ja haiglasüsteem tuleb sellega toime,“ rääkis ta.

Loe edasi: TEADUSNÕUKODA: COVID-19 NAKATUMISI TULEB HOIDA VÕIMALIKULT MADALAL

SAAREMAAL ALUSTAB TÖÖD KAITSEVÄE VÄLIHAIGLA

Seoses kriitilise olukorraga Saaremaal saadetakse appi kaitseväe välihaigla, et toetada raskete COVID-19 viirusesse haigestunud patsientide ravi.

Kaitseväe välihaigla transpordiks ettevalmistamine. Foto: Mari-Liis Päären
Kaitseväe välihaigla transpordiks ettevalmistamine. Foto: Mari-Liis Päären

[pullquote]Konteinerhaigla avab uksed alates neljapäevast ja me vaatame jooksvalt, millist funktsiooni see täitma hakkab[/pullquote]Eile esitas Terviseamet Kaitseväele ametiabi taotluse konteiner-välihaigla rakendamiseks koos kuni paarikümne Kaitseväe teenistujaga Kuressaare Haigla toetamiseks.

Kaitseväe juhataja allkirjastas 30. märtsil käsu vastava abi andmiseks Kuressaare Haiglale. “Tegu on unikaalse haiglaga, mis on algselt mõeldud kasutamiseks sõjalise konflikti korral. Konteiner-välihaigla koos kaitseväe ja tsiviilpersonali ning kuni 20 intensiivravi ja kuni 40 täiendava voodikohaga annab olulise toe Saaremaa haiglale vajaliku intensiivravi võimekuse tõstmiseks,“ rääkis kaitseminister Jüri Luik.

Loe edasi: SAAREMAAL ALUSTAB TÖÖD KAITSEVÄE VÄLIHAIGLA

OMAVALITSUSTE TOETUS NOORTELE, KES EI ÕPI EGA TÖÖTA

Enam kui 700 tööturult ja õppest kõrvale jäänud noort on saanud riigilt ja omavalitsustelt tuge.

Omavalitsuste sotsiaal- või noorsootöötajad alustavad taas e-kirja või telefoni teel noortega ühenduse võtmist, et teha kindlaks abivajadus. Foto: Urmas Saard
Omavalitsuste sotsiaal- või noorsootöötajad alustavad taas e-kirja või telefoni teel noortega ühenduse võtmist, et teha kindlaks abivajadus. Foto: Urmas Saard

Kohalikud omavalitsused on alates 2018. aasta kevadest kasutanud noortegarantii tugisüsteemi, et toetada noori, kes ei õpi ega tööta. Kahe aasta jooksul on kohalikelt omavalitsustelt tuge ja nõu küsinud 785 noort.

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on praeguses eriolukorras oluline pöörata tähelepanu noortele, kes on haridusteelt või tööturult kõrvale jäänud ja pakkuda neile õigeaegset tuge. „Noored on tööturul väga haavatavaks sihtgrupiks, mistõttu edaspidi suureneb kindlasti noortegarantii tugisüsteemi kasutamise vajadus. Pean oluliseks, et kasutaksime kõiki olemasolevaid meetmeid, et kriisi mõjusid leevendada ning loomulikult esmajoones aidata haavatavamaid sihtgruppe. Praegusel ajal, kui noored peavad samuti kodus püsima, on hea aeg teha tulevikuplaane ja selleks saavad oma abi pakkuda omavalitsuste juhtumikorraldajad,“ sõnas minister.

Kohalikud omavalitsused on asunud kasutama viiendat korda toimunud seire käigus koostatud nimekirju 16-26-aastastest mittetöötavatest ja mitteõppivatest noortest. Sel korral osaleb seires juba 48 omavalitsust.

Loe edasi: OMAVALITSUSTE TOETUS NOORTELE, KES EI ÕPI EGA TÖÖTA

OTEPÄÄ VALLA KODANIK ANNETAS KAKS ARVUTIT ABIVAJAJATELE

Seoses eriolukorraga on koolid kaugõppel ning mõnes peres võib juhtuda, et õppetööks vajalikke arvuteid ei ole piisaval hulgal. Otepää valla kodanik Ivari Viigimets otsustas abivajajatele annetada kaks sülearvutit.

Sülearvutid. Foto: Urmas Saard
Sülearvutid. Foto: Urmas Saard

„Magnus Kirt annetas Tõrva lastele kolm arvutit, aga mina kaks, mina niikaugele oda ei viska,“ märkis Ivari Viigimets. „Kutsun üles kõiki, kellel mõni arvuti üle on, neid abivajajatele andma!“ Arvutispetsialistina paneb Ivari Viigimets südamele, et abivajajale antav arvuti peab olema töökorras, puhastatud ja uuendatud.

Sülearvutid on üle antud Otepää valla sotsiaalteenistusele, need toimetatakse abivajajateni.

Ivari Viigimets on olnud varasemalt Otepää vallavolikogu liige ja kultuurikomisjoni esimees.

Print

 

 KU päevatoimetaja

PÄRNUS SPORDI- JA MÄNGUVÄLJAKUTEL EIRATAKSE KEELDE

Pärnu linnavalitsuse korrakaitseteenistuse ametnike reedel ja laupäeval tehtud kontrollkäigud näitasid, et hoolimata avalike välijõusaalide, mängu- ja spordiväljakute sulgemisest ja inimeste vahelise distantsi hoidmise nõudest, kiputakse keeldu ja nõudeid eirama.

Pärnu jõe vasakkalda tervisespordirada ehk Jaansoni rada. Foto: Urmas Saard
Pärnu jõe vasakkalda tervisespordirada ehk Jaansoni rada. Foto: Urmas Saard

Kuigi pea 80 linnale kuuluval spordi- ja mänguväljakul on üleval eesti- ja venekeelsed sildid, mis ütlevad, et rajatis on koroonaviiruse leviku tõttu 1. maini suletud, minnakse sellele vaatamata staadionile palli mängima või mänguväljakule kiikuma.

Sulgemissilt tähistab avaliku välijõusaali, spordi- ja mänguväljaku täielikku kasutuskeeldu ja siin ei ole vahet, kas mängima või turnima minnakse üksi või koos pereliikmega.

Eriti palju eiratakse seda keeldu just koolide staadionidel, näiteks Tammsaare kooli aiaga piiratud palliplatsil, Koidula gümnaasiumi ja Ülejõe kooli staadionil ning Lastestaadionil, kus korrakaitseteenistuse ametnikel tuli möödunud nädalavahetusel palli mängivatele lastele korduvalt selgitustööd teha ja paluda neil lahkuda.

Ka Munamäe skatepargis sõitis rulatajaid ja rattureid vaatamata sellele, et pargis on üleval sulgemissilt ning pargiala on lindiga ümber piiratud.

Loe edasi: PÄRNUS SPORDI- JA MÄNGUVÄLJAKUTEL EIRATAKSE KEELDE

PÄRNU UUE AUTOSILLA ARHITEKTUURIVÕISTLUSE VÕITJAD SELGUVAD KOLMAPÄEVAL

Kolmapäeval kell 12 on kõigil võimalus Pärnu linna veebilehe www.parnu.ee ja linnavalitsuse Facebooki lehe „Pärnu linn“ kaudu toimuva otseülekande vahendusel vaadata, kes võitis Raba-Lai tänava silla arhitektuurivõistluse ja millise silla arhitektid Pärnule välja pakkusid.

Visualiseering Pärnu kolmandast sillast, autor Britt Vaher
Visualiseering Pärnu kolmandast sillast, autor Britt Vaher

Tavaliselt avatakse auhinnatud tööde ümbrikud arhitektuurivõitlusest osavõtnute silme all. Eriolukorra tõttu rakendatavate ohutusmeetmete tõttu tehakse seda seekord videoülekande vahendusel.

Arhitektuurivõitlusest võttis osa üheksa arhitekti või arhitektide gruppi. Kaks pakkumust jättis linnavalitsus kvalifitseerimata, sest need ei vastanud riigihanke tingimustele.

Linnavalitsus premeerib võidutööd 12 000, teise koha tööd 8000 ja kolmanda koha tööd 6000 euroga. Kahe ergutusauhinna suuruseks on 3000 eurot. Arhitektuurivõistlus korraldati koostöös Eesti Arhitektide Liiduga.

Print

 

 KU päevatoimetaja

 

Samal teemal:

Britt Vaheri 3D visualiseering Pärnu kolmandast sillast

 

 

 

Sillad maailmas ja Pärnus

PÄRNUS SOOVITAKSE ILMUTADA RAEKÜLA NOORTE SÕNUMID

Raeküla Vanakooli keskuse avatud noortekeskuse noorteaktiivi kuuluvad Desiree Reek, Mirtel Kadarik, Janek Vendelin ja Markus Laev võtsid nõuks teha Raeküla linnaosas oma noorte ajalehte. Toimetajate sõnul on selleks vaja õppida artiklite kirjutamist, pildistamist, lehe kujundamist, vastavat arvutiprogrammi.

Raeküla Noorte Sõnumid. Kuvatõmmis Facebook lehelt
Raeküla Noorte Sõnumid. Kuvatõmmis Facebook lehelt

[pullquote]Juba vähem kui ööpäevaga märgiti üle saja meeldimise ja praeguseks on tehtud ka kümneid jagamisi.[/pullquote]Lisaks tahetakse näha ühe tõsiseltvõetava ajalehe toimetuse toimetamisi ja külastada trükikoda, kus noorte leht ära trükitakse. Soovitakse kohtuda ajakirjanikuga, et esitada tema kutsesse puutuvaid küsimusi. Pikemas tulevikus tahetakse teha ka oma raadiosaateid.

Noorte oma ajalehe tegemise idee sündis Raeküla Sõnumite lehitsemisega eelmise aasta alguses, vist märtsis, meenutasid nelikusse kuuluvad innukad eestvedajad. „Keskuse juhataja Piia Karro-Selg rääkis Raeküla hariduselust ja ajalehe tegemisest ja nii mõtlesimegi, et kas ka meie saaksime ajalehe tegemisega hakkama? See projekt annab meile organiseerimise kogemuse, lisab juurde julgust ja teadmisi. Ajalehe kaudu saame avaldada oma arvamust erinevate asjade suhtes.”

Loe edasi: PÄRNUS SOOVITAKSE ILMUTADA RAEKÜLA NOORTE SÕNUMID

OTEPÄÄ VALLA JUHTIDE KRIISIPLAAN

Seoses COVID-19 viiruse levikuga välja kuulutatud eriolukord on pannud ka kohalike omavalitsuste toimimise uude olukorda.

Otepää. Foto: Urmas Saard
Otepää. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Põhitähelepanu on pööratud kohaliku ettevõtja ja abivajaja abistamiseks.[/pullquote]Otepää valla juhid – lahkuv vallavanem Kaido Tamberg ja praegune Otepää vallavolikogu esimees, tulevane vallavanem Jaanus Barkala, on kokku pannud kümnest punktist koosneva kriisiplaani, mis esitatakse ülevaatamiseks Otepää Vallavalitsusele ja kriisikomisjonile.

„Olude sunnil on juhtunud, et lahkun kriisiolukorras,“ märkis Kaido Tamberg. „See ei tähenda aga sugugi seda, et jätan Otepää valla raskel ajal üksi toimetama. Olen Jaanus Barkalaga praegust olukorda põhjalikult arutanud ja koostöös teemegi need ettepanekud.“

Loe edasi: OTEPÄÄ VALLA JUHTIDE KRIISIPLAAN

PIMEDATE AJAKIRJA POOLSAJAND

Nägemispuudega inimestest kirjutav-rääkiv ajakiri Epüfon hakkas ilmuma pool sajandit tagasi. Äsja lugejate-kuulajateni jõudnud ajakirja järjenumber on 300.

Üleval vasakult lintmagnetofon, kassetipaljundaja ja CD-de paljundusrobot, all kassettmagnetofon ja DAISY-pleier. Silva Paluvitsa fotokollaaž
Üleval vasakult lintmagnetofon, kassetipaljundaja ja CD-de paljundusrobot, all kassettmagnetofon ja DAISY-pleier. Silva Paluvitsa fotokollaaž

[pullquote]EPÜ oli Eesti Pimedate Ühingu lühend. “Fon” tuleneb aga kreekakeelsest sõnast “phono” – heli.[/pullquote]Sel ajal vaid helivariandis ajakirja hakati välja andma tollase Eesti NSV Pimedate Ühingu helistuudios. Väljaandmist jätkas helistuudiost moodustatud sihtasutus. Alates 2004. aastast, kui Eesti Hoiuraamatukogu koosseisus loodi Eesti Pimedate Raamatukogu, on ajakirja väljaandmine üks selle töölõike.

Esimene heliajakiri oli selle aja kombe kohaselt pühendatud Lenini 100. sünniaastapäevale. Lisaks tähtpäevajuttudele kõneldi Pimedate Ühingu tollase Tallinna Õppe-Tootmiskombinaadi tööst ja Tartu kombinaadi ajaloo uurimisest. Kuulamiseks pakuti Tallinna kombinaadi segakoori laule. Heliajakirjas oli intervjuu Tartu pimeda viiuldajaga, mille lõpetas tema mängitud pala. Tutvustati ka kombinaatide kehakultuurikollektiivide ülesandeid.

Loe edasi: PIMEDATE AJAKIRJA POOLSAJAND

KAITSELIIT LÄHEB POLITSEILE APPI KONTROLLIMA ERIOLUKORRA KORRALDUSTE TÄITMIST SAAREMAAL JA MUHUS

Saaremaa ja Muhu valla elanike tervise ja elu kaitseks rangemaks muudetud eriolukorra piiranguid tuleb politseile appi kontrollima kuni 40 kaitseliitlast, otsustas valitsus presidendi, kaitseministeeriumi ja kaitseliidu nõusolekul.

Foto: Kaitseministeerium
Foto: Kaitseministeerium

[pullquote]Kaitseliidu kaasamisega moodustatakse Saaremaal politseinikust ja kaitseliitlasest patrullekipaažid.[/pullquote]„Täna saime teada, et COVID-19 tõttu on Eestis surnud veel kaks inimest, kellest üks Saaremaal. Minu sügav kaastunne kõigile leinajatele. Meist igaühe käitumisest sõltub, kas suudame tõkestada COVID-19 ränka levikut. Saaremaale ja Muhumaale tuleb appi kaitseliit, et hoida meie inimeste elu ja tervist,“ ütles eriolukorra juht Jüri Ratas.

Viiruse kiire leviku tõttu Saaremaal muutis eriolukorra juht eile rangemaks kohapealsed liikumiskeelud ja –piirangud, mis tähendab ka järelevalve suurenemist. Kuna eriolukord on politsei- ja piirivalveametile juba toonud kaasa rohkem tööd, tuleb täiendavate ülesannete täitmiseks kaasata enam inimesi.

Loe edasi: KAITSELIIT LÄHEB POLITSEILE APPI KONTROLLIMA ERIOLUKORRA KORRALDUSTE TÄITMIST SAAREMAAL JA MUHUS