Sindi gümnaasiumi teleajakirjanduse õppestuudios valmis SG Reporteri uudistele õpilase Kaur Kasemaa tööna 1,41 minuti pikkune klipp, mis annab lühiülevaate traditsioonilisest iseseisvuspäeva lipuheiskamisest ja sellele järgnenud pidulik-meelelahutuslikust kontsertaktusest kooli aulas. Video tegemisel on kasutatud koolile kuuluvat drooni, mis kingiti Sindi linnavalitsuse poolt Sindi gümnaasiumi 180. juubelil.
Tänavu 20. veebruaril esines TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajatele loenguga Eesti Muinsuskaitse Seltsi auesimees Trivimi Velliste, kelle esinemise järel tunti muude küsimuste kõrval huvi ka Konstantin Pätsile monumendi püstitamise kohta.
Trivimi Velliste näitas Eesti Vabariigi 101. aastapäeval Estonia teatri tagust ala, kus lähemas tulevikus peaks avatama monumentaalne mälestusmärk Konstantin Pätsile. Foto: Urmas Saard
[pullquote]nüüdseks on saadud üle ka väga raskest vaidlusest asukoha valiku osas[/pullquote]Pärnu Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli meenutas, et ka nende inimesed on Pätsi muuseumi algatatud üldrahvaliku korjanduse heaks annetusi teinud. „Kas siis Konstantin Pätsile tuleb Tallinnasse mälestusmärk ja kuhu täpsemalt?” Velliste vastas küsimusele pikemalt: „Annetuste teel oleme kogunud 21 000 eurot. Urmas Reinsalu eestvedamisel on alanud aasta riigieelarves eraldatud Pätsi muuseumi kaudu mälestusmärgile 100 000 eurot. Teine 100 000 tuleb riigilt Tallinna linnavalitsuse kaudu. Meil on olemas 221 000 eurot, mis ületab tublisti Jaan Poska monumendile kulutatud raha.”
Velliste selgitas, et nüüdseks on saadud üle ka väga raskest vaidlusest asukoha valiku osas. „Mina tegin alguses ettepaneku, et mälestusmärgi kõige parem asukoht võinuks olla Toompea lossi kõrval asuvas aias. Seal on suured puud ja kena väike aed, mis olnuks nagu loodud koht Pätsi mälestusmärgile. Aga siis hakkas see õudne vaidlemine ja sõimlemine: see igavene Päts. Õnneks on Pätsi vastaseid palju vähem kui toetajaid, aga pidime nägema palju vaeva teise koha leidmiseks.”
Tallinnas Vabaduse väljakul peetud Eesti Vabariigi 101. aastapäeva paraadi võttis vastu Vabariigi President Kersti Kaljulaid, paraadi juhatas kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem.
Eesti Vabariigi 101. aastapäeva paraad Tallinnas Vabaduse väljakul. Foto: Urmas Saard
Ka tänavu lisasid paraadile värvi Eesti Lipu Seltsile kuuluvad sinimustvalged kandelipud, mida hoidsid gaidid, kodutütred, noorkotkad, skaudid. Eesti Lipu Seltsi liige Tarmo Kruusimäe on alates aastast 2012 toonud noored paraadidele kümnete lippude alla. Nii ka sellel korral.
Täna hommikul toimus Tallinna Kaarli kirikus Eesti Vabariigi 101. aastapäevale pühendatud oikumeeniline jumalateenistus.
Iseseisvuspäeva oikumeeniline jumalateenistus Kaarli kirikus. Foto: Urmas Saard
[pullquote]„Niisama nähtamatu ja kogetav kui hing, on ka armastus.”[/pullquote]Teenisid EELK peapiiskop Urmas Viilma, EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse õpetaja Jaak Aus ja Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute esindajad.
EELK Tallinna Toompea Kaarli koguduse ühendkoori juhatasid Piret Aidulo ja Pärtel Toompere. Orelit mängisid Marika Kahar ja Piret Aidulo. Trompetit mängisid Indrek Vau ja Samuel Jalakas, timpanid Kaspar Ernesaks.
Lippudega osalesid noorteorganisatsioonid: Eesti Skautide Ühing, Eesti Gaidide Liit, Kodutütred ja Noored Kotkad.
Iseseisvuspäeva kantslijutluse pidas peapiiskop Urmas Viilma, kes valis juhtmõtteks apostel Pauluse kirja roomlastele: „Ärgu olgu teil ühtki muud võlga kellegi vastu kui ainult võlg üksteist armastada; sest kes armastab teist, on Seaduse täitnud.” (Rm 13:8) Allpool mõned katked tänasest jutlusest.
Tänavu Eesti Vabariigi aastapäeval möödub kolm aastakümmet Eesti kodanike komiteede liikumise algusest.
Sindis, Kirikupargis mälestusmärk pühendusega Eesti Kodanike Komiteele. Eesti Kodanike Komitee teenetemärk neile, kes registreerisid enam kui tuhat inimest. Fotod: Urmas Saard
Eesti Kristliku Liidu, Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei sellekohase üleskutse luges 1989. aasta 24. veebruari keskpäeval Tallinna Raekoja platsile kogunenud suurele rahvahulgale ette EMSi esimees Trivimi Velliste. Kolme algataja organisatsiooni nimel kordas ta üleskutset samal õhtul Estonia kontserdisaalis, kus esmakordselt pärast Teist maailmasõda peeti vabariigi aastapäeva aktust.
Peagi asutati Illar Hallaste eestvõttel Kadrinas esimene kihelkondlik Eesti kodanike komitee. Komiteede võrgustik laienes kiiresti ja 24. veebruaril 1990 valiti 499-liikmeline Eesti Kongress, mille esinduskogu Eesti Komitee esimeheks valiti Tunne Kelam. Eesti Kongress tagas Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise õigusliku järjepidevuse alusel.
23. veebruaril möödus 145 aastat Eesti Vabariigi esimese valitsusjuhi ja esimese Vabariigi Presidendi Konstantin Pätsi sünnist Tahkurannas. MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum esitles aastapäeva eelõhtul Rahvusraamatukogus riigimehe kõnede, kirjade, artiklite, raamatute, aga ka tema kohta kirjutatu, lavastatu jm bibliograafiat. Kolmesajaleheküljeline teos on aastakümneid kestnud töö vili, mille algatas Elle Lees.
Kõvakaanelise illustreeritud raamatu „Konstantin Päts. Bibliograafia“ on koostanud Sirje Madison ja Rahvusraamatukogu töötajad eesotsas Kristiina Kajuga. Teose toimetaja on Kai Ellip. Koostöös Rahvusraamatukoguga valmis ühtlasi bibliograafia elektrooniline väljaanne, mis on kõigile vabalt kättesaadav.
Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste nimetas mahukat teost mälestusmärgiks meie mälumaastikul. Ta lisas, et nüüd, mil on otsustatud Konstantin Pätsi monumendi asukoht Tallinna avalikus ruumis – endisel Uuel turul Estonia teatri taga – on algamas ettevalmistustööd ideekavandi võistluse väljakuulutamiseks, et leida mälestusmärgile veenev kunstiline lahendus.
Raamatu “Konstantin Päts. Bibliograafia” esitlus Rahvusraamatukogus. Foto Peeter Talvar →
Pühapäeval, 24. veebruari hommikul kell 7.29 heisatakse Sadala lipuväljakul tulealtari ja kõlakoja juures Eesti Vabariigi 101. sünnipäeval riigilipp, lauldakse hümni ning süüdatakse tulealtaril tuli.
Sadala Külakoja tulealtar avatseremoonia ajal. Foto: Marge Tasur
[pullquote]Püüame sel päeval leida tee oma juurte juurde[/pullquote]Sadala Külade Teatri näiteringi õpilased Markus Kuslap ja Trevor Nork kannavad ette Eesti Vabariigi iseseisvusmanifesti. „Poisid on manifesti lugemiseks valmistunud paar kuud. Lugemisel on oluline mõista, mida see tähendab,“ rääkis Sadala Külade Seltsi juhatuse esinaine Pille Tutt. Segakoori Sõbrahing eestvedamisel kõlavad laulud isamaale. Jõgeva vallavalitsuse ja volikogu poolt viib Sadalasse aastapäeva tervitused vallavolikogu esimees Raivo Meitus.
Riigi aastapäeval saavad kirjatud käpikutest piduehted. „Kutsume rahvast üles ennast ehtima kirjatud labakinnastega – olgu need siis emade, vanaemade, õdede, tädide ning sõbrannade kootud või kingitud. Lisaks käpikutele oleme soovinud, et pered tuleksid rahvalikes rõivastes: triibuseelikutes, pikk-kuubedes, suur-õlarättides, toredates esivanemate kasukates,“ sõnas Tutt. „Püüame sel päeval leida tee oma juurte juurde.
Käesoleva õppeaasta kolmandale vaheajale mindi Sindi gümnaasiumis lippude lehvides ja kontsertetendusega „Kui hea on olla rõõmus ehk meil aiaäärne tänavas”
Kontsertetendus “Kui hea on olla rõõmus ehk meil aiaäärne tänavas” Sindi gümnaasiumi aulas. Foto: Urmas Saard
[pullquote]kohtusid kogu etenduse kestel mitmel korral keset aula põrandat, et oma lapsepõlve maailmas lustlikult vallatleda[/pullquote]Kuna haridus- ja teadusministri kehtestatud korra kohaselt algab koolivaheaeg 25. veebruaril, siis otsustas Sindi gümnaasiumi juhtkond ühildada Eesti Vabariigi 101. aastapäeva tähistamise ja enne vaheajale minemise viimase koolipäeva üheks terviklikuks isamaalise kasvatuse päevaks, milles leidus ülevat pidulikkust, meelelahutuslikku osa ja direktori kõnes esinevat sõnumit, mis väärib meelespidamist.
Õpetaja Eneli Arusaare koostatud stsenaariumi järgi esitasid kooli näitekad kaks ühesugust etendust: esmalt kogunesid aulasse viienda kuni 12. klassi õpilased. Pärast väikest vaheaega nägid sama lavastust algklasside õpilased.
Reedel 22. veebruaril kell 11.00, Vana-Lõuna 41 asuvast depoost sõitis liinile legendaarsete vabaduslaulude autori Alo Mattiiseni mälestuseks Aloks nimetatud tramm.
Tramm Alo. Foto: Marge Tasur
Tallinna linnatranspordi trammiteenistuse direktor Andres Vään ütles, et viiendale muusikatrammile nime valides arvestati Jõgeva vallavalitsuse ning valla elanike ettepanekuga. “Muusikatrammi Alo Mattiiseni mälestuseks nimetamise algatus tuli helilooja sünnipaiga rahvalt ning otsustasime, et Jõgeva elanike soov väärib ka meiepoolset toetust,” lausus ta.
„Armas rahvas, uskuge, Sindi gümnaasiumi pere teab hästi, et meie riigi sünnipäevaks on 24.veebruar, mitte 22.veebruar. Vaatamata sellele valisime pidulikuks lipuheiskamise päevaks just tänase päeva. Ja nagu õpetaja Eneli Arusaar teisipäeva hommikul Tre Raadios ütles, ei ole oluline see, millal me seda tähistame. Oluline on, et me teeme seda koos,” selgitas Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup.
Eesti Vabariigi 101. aastapäeva tähistamine rongkäiguga Sindis ajaloolisel Pärnu maanteel. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Sindis on kogunemise ja rongkäiguga mööda Pärnu maanteed tähistatud iseseisvuspäeva juba sõjaeelses Eestis[/pullquote]Täna hommikul Sindi raekoja juurde kogunenud sadade linlaste hulgas olid enamjaolt esindatud koolinoored ja lasteaia lapsed nagu see paljude aastate kestel tavaks kujunenud. Õiget lipuhoidmist on aastaid õpetanud õpetaja Mart Nõmm. Lasteaia laste lippudega välja toomist korraldab alati mudilaste muusika õpetaja Ülle Ots. Mõlemad on lipu seltsi liikmed. Silma hakkasid täies koosseisus välja tulnud linnaraamatukogu ja muuseumi töötajad, ajalooklubi ja lipu seltsi liikmed. Eesti Vabariigi 101. aastapäeva tähistamisel oli esindatud ka Sindi Tuletõrje Selts koos päästeautoga. Sellega korrati ja tuletati meelde ajalugu, sest Sindis on kogunemise ja rongkäiguga mööda Pärnu maanteed tähistatud iseseisvuspäeva juba sõjaeelses Eestis ning ka siis ühinesid pidupäevalistega Sindi priitahtlikud pritsumehed.
Teisipäeval toimunud pidulikul autasustamisel tunnustasid siseminister Katri Raik ja Päästeameti direktor Kuno Tammearu Jõgeva vallavanemat Aare Olgot Päästeteenituse medaliga.
Aare Olgo ja talle omistatud Päästeameti autasu. Foto: Riina Mägi
Aare Olgo pälvis tsiviilisikutele omistatava Päästeameti kõrgeima autasu koostöö edendamise eest Päästeametiga Jõgeva abilinnapeana, Jõgeva linnapeana, Laeva vallavanema ja Jõgeva vallavanemana. „Sellest tegevusest meenub mõndagi. Jõgeva linn kinkis koostöös Jõgevamaa Päästeosakonnaga elanikele suitsuandureid. Laeva vallas valmis depoo vabatahtlikule päästeüksusele. Jõgeva vallavalitsus kinkis viiekümnele paljulapselisele perele vingugaasiandurid. Varsti pärast andurite üleandmist hoiti ühes sellises kodus ära väga halvasti lõppeda võinud õnnetus, sest vinguanduri andis õigeaegselt ohust märku,” rääkis Olgo.
„Kindlasti on mulle omistatud medal tunnustuseks kõigile kaastöötajatele. Ilma hea meeskonnata pole võimalik midagi korda saata,” lisas ta. Olgo märkis, et talle on eeskujuks kunagised Jõgeva omavalitsusjuhid: aastail 1919-1920 alevivanemana töötanud Villem Sikk , kes oli Jõgeva Tuletõrje Seltsi asutaja ja seltsimaja ehitamise algataja ning esimene Jõgeva linnapea (linnavanem) Johannes Võsu, kes oli samuti kohaliku tuletõrje kompanii pealik.
Tunamullu 27. novembril valis Tori vallavolikogu Lauri Luuri uutes mõõtmetes sündinud Tori valla esimeseks vallavanemaks. Juba aastal 2011 sai temast Are vallavanem, aga enne seda töötas neli aastat abivallavanemana. Seega laias laastus tosin aastat omavalitsuse tippjuhi kogemusi. Kuna oleme sama valla mehed ja mingist hetkest märkamatult saanud sinatuttavateks, siis kulgeb vestlus mõistetavalt nüüdki samas vaimus.
Lauri Luur, Tori valla esimene vallavanem. Foto: Urmas Saard
→Ütlesid Tori valla esimesel sünnipäeval Sindi seltsimajja kogunenud rahvale: tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus – armastus ka Tori valla vastu. Mida ütled kolm kuud hiljem?
[pullquote]mõistan neid, kes on haldusreformi järgselt nimetanud Torit värdvallaks[/pullquote]Tegelikult ütlesin seda väga läbimõeldult. Pean tunnistama, et ühtepidi ma mõistan neid, kes on haldusreformi järgselt nimetanud Torit värdvallaks. Eks alguses oligi segadust. Panime erinevatest kohtadest tulnud inimesed kokku ja siis hakati sagima. Üksteist ei tuntud. Vaadati, kes on kangem, kuni lõpuks selgusid jõujooned. Siis prooviti siin igasuguseid kombinatsioone harrastada. Ja aegajalt käis läbi ka mõte, et see vald ei kõlba mitte kuskile. Ma aktsepteerin seda, kui linnaäärsele asumile sobib elada pigem linna koosseisus. Aga ma ütlen, et elada saab ka Tori valla koosseisus ja mitte midagi ei lähe selle tõttu halvemaks. See on ainult emotsionaalne küsimus. Me peame mõistma, et esmalt tuleb näha vaeva, aga mitte minna kohe kodaratesse taguma. Öelda, et see ei sünni mitte kuskile, tuleb lõhki kiskuda ja ära lammutada – siis see ei ole suhtumine, millega peaks avalikus sektoris toimetama. Mina olen seda meelt, et tööd tuleb teha ja vaeva näha. Alles siis saame aru, et see ongi meie oma ja ehe koduvald. Tulles selle tsitaadi juurde tagasi, pidasin silmas vaeva nägemist, mis annaks lõpptulemusena rahuldava tulemuse, millega vaev saab tasutud.
Eneli Arusaar rääkis käesoleval nädalal Tre Raadio Pärnu stuudio hommikuprogrammis, et Sindi gümnaasium osaleb täies koosseisus ja koostöös Eesti lipu seltsi Sindi osakonnaga Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel Sindi raekoja juures ning järgnevas rongkäigus.
Usutluse lõpuminutil tervitas Arusaar läbi raadioeetri Alexit, oma endist näiteringi õpilast, kes on praegu eesti keele õpetaja. „Kui me lavastasime taaskord ühte etendust, küsisin ma kõigilt, miks nad ärkavad 24. veebruari hommikul nii varakult, kui pole isegi koolipäeva. Ja Alex ütles nii toredalt: Eneli, kui me oma laule ei laula ja oma rahva luuletusi ei loe ja oma rahvarõivaid ei kanna, kes siis seda meie eest teeb?! See ongi see, mida peaks lastele edasi andma.”
Erandlikult toimub tänavu iseseisvuspäeva pidulik lipurivistus Sindi raekoja ees paar päeva varem, 22. veebruaril. Hommikul kell 9.00 heisatakse lipp. Pärnu noorte puhkpilliorkester mängib Rein Vendla dirigeerimisel Eesti hümni. Sõna saavad Tori vallavanem Lauri Luur ning Sindi gümnaasiumi direktor. Lipu seltsi liige Kardo Kase tänab nimeliste laualippudega Sindi gümnaasiumi 5a ja 9a klassi noori lipu seltsi abilisi, kes on korduvalt silma paistnud erinevate tähtpäevade või sündmuste lipurivistustel. Eneli Arusaare näiterühma õpilased esitavad 4 minuti pikkuse sõnalise montaaži, mille sisu võetakse kokku Paul-Eerik Rummo sõnadega „Me hoiame nõnda ühte”.
17. veebruaril, enne admiral Johan Pitka nimelise rahvamatka starti Jalgsemal, õnnistati Kodutütardele kingitud piduliklu sinimustvalget lippu, mille annetas organisatsioonile Eesti Lipu Selts 2018. aasta 24. veebruaril.
Kodutütarde veebilehe teatel õnnistas lippu Kaitseväe peakaplan kolonelleitnant Gustav Kutsar. Traditsiooniliselt löödi lipu õnnistamise tseremoonial sisse lipunaelad. Naelalööjateks olid: Kaitseliidu ülem kindralmajor Meelis Kiili, Eesti Lipu Seltsi juhatuse esimees Jüri Trei, Kaitseväe peakaplan kolonel-leitnant Gustav Kutsar, Kaitseliidu veebel staabiveebel Peeter Land, Kodutütarde peavanem Ave Proos, Kodutütarde Järva ringkonna vanem Gerly Leit ja Kodutütarde Järva ringkonna noorliige Annabell Anton.
Eesti Lipu Seltsi juhatuse esimees Jüri Trei lööb naela Kodutütarde piduliku sinimustvalge lipu vardasse. Pressifoto →
Sibulatee üleskutse oma piirkonna aarete leidmiseks pälvis suurt tähelepanu ning nii esitati konkursile kolmkümmend kuus erinevat objekti ja nähtust. Alates teada-tuntud muinasjutulisest Alatskivi lossist kuni Tähemaa külani, kus on suurepärane võimalus augustiöö tähti vaadata.
Kallaste ja Peipsi järv. Foto: Ahto Sooaru
„Sibulatee esimese juubeli ehk 10-aastaseks saamise puhul on meil 2019. aasta jooksul plaanis mitmeid ettevõtmisi. Neist esimene, mis ühelt poolt haarab Sibulatee piirkonna elanikke ja teisalt Sibulateele saabuvaid külalisi, on Sibulatee 25 aarde kampaania. Idee selleks saime Muinsuskaitseameti loodud „Eesti 100 aaret“ mängust ning nii liidamegi oma aarded Eesti 100ga,“ selgitab MTÜ Sibulatee eestvedaja Liis Lainemäe.
Esmakordselt otsitakse lennujuhi ametikohale kandidaate läbi telesaate „Taevavalvurid“, mis paneb proovile osalejate oskused ning pingetaluvuse, leidmaks vastutusrikkale ametikohale tugevaid kandidaate.
Lennuliiklusteeninduse AS juhatuse liikme ja lennujuhi Üllar Salumäe sõnul valiti värbamiseks telesaate formaat eelkõige seetõttu, et läbi põneva värbamisprotsessi teadvustada laiemalt lennujuhi elukutset ja aidata saatele kaasaelajatel ka ennast analüüsida, kas nad lennujuhiks sobivad. „Lennujuhid vastutavad igapäevaselt tuhandete reisijate ohutuse eest, mistõttu on meile ääretult oluline, et lennujuhi väljaõppe programmi astuksid arukad, julged ja kohusetundlikud inimesed, kes on enese jaoks läbi mõelnud, et just see on amet, millega soovitakse oma tulevikku siduda,“ selgitas Salumäe. Vähemtähtis ei ole ka asjaolu, et lennuliiklus on pidevas kasvutrendis ja selle ohutuks teenindamiseks on vajalik lennujuhte juurde koolitada.
Telesaates ootavad huvilisi põnevad ülesanded, mis panevad proovile osaleja mälu, tähelepanuvõime, ruumilise mõtlemise, loogika, võime töötada meeskonnas jne. „Tänu erinevatele situatsioonidele näeme osalejate võimekust ja potentsiaali saada heaks lennujuhiks ning seeläbi teha värbamises õigemaid otsuseid,“ lausus Salumäe.
Koostöös MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi, Riigikantselei ja Viljandi vallaga tähistatakse 28. veebruaril Ants Piibu 135. sünniaastapäeva.
Ants Piibu 125. sünniaastapäevaks valmis Eesti Postil postmark sarjast Eesti Vabariigi riigipead
Ennesõjaaegse Eesti Vabariigi riigivanem, peaminister, diplomaat ja mitmekordne välisminister Ants Piip oli vaieldamatult oli üks peamisi riigitegelasi, noore riigi välisesindaja Londonis. Piibu teeneks peetakse Vabadussõja ajal Suurbritannia kuningriigi meremeeste tulekut Tallinna alla ja Eestile relvade muretsemist. Ants Piibu allkiri on kirjutatud ka Tartu rahulepingule.
Nõukogude okupatsiooni käigus Piip vangistati, ta suri 1942. a Venemaal Solikamski vangilaagris. Tema perekonnal õnnestus kommunistliku vägivalla eest emigreeruda.
28. veebruari hommikul süüdatakse Tallinna Metsakalmistul asuva kenotaafi juures küünal. Keskpäeval järgneb pärgade panek Anikatsi külas mälestuskivi juurde ja kell 13 Tuhalaane kalmistul riigimehe vanemate hauale. Seejärel külastatakse mälestustuba ja Tuhalaane Küla seltsimajas toimub kõnekoosolek. Kõnelevad külavanem Enn Sarv, erakond Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder, ajaloolased Heino Arumäe, Ago Pajur ja Aino Kits. Kõnekoosolekut juhatab Trivimi Velliste. Ei puudu ka muusika ja kohvilaud.
Pärnu linnavalitsuses valmisid Kesklinna silla laiendamise ja rekonstrueerimise projekteerimistingimused, mis näevad ette silla kolmerealiseks ehitamise ning jalgratta- ja jalakäijate tee eraldamise.
Pärnu kesklinna sillal. Foto: Urmas Saard
Abilinnapea Siim Suursilla sõnul lähtuti projekteerimistingimuste koostamisel sellest, et uusi sillasambaid ei püstitata. „Neljarealine autotee koos tänapäevaste kergliiklusteedega eeldaks sillasammaste tugevdamist-laiendamist ehk tunduvalt kallimaid vesiehitustöid või kokkuhoidmist kergliiklusteede arvelt. Arvestame sellega, et kesklinna piirile on kavas ehitada uus autosild ja Kesklinna silla laiendamine ei asenda uut autosilda,“ selgitas Suursild.
Tänavu 27. veebruaril möödub 70 aastat Põhja-Pärnumaa vallas asunud relvastatud võitluse liidu Ertsma staabipunkri langemisest, mistõttu peetakse samal kuupäeval algusega kell 11.00 mälestuspäeva.
Ertsma punkri mälestuseks. Foto: Urmas Saard
Sealse kandi kaitseliitlase Margo Sai teatel lauldakse hümni, avakõne järel süüdatakse küünlad ja asetatakse mälestusmärgi ette lillekimbud. Järgnevad sõnavõtud ja tunnustamised. Kaitseliitlased tulistavad aupauke. Lõpuks pakutakse kojalviibijatele suppi ja teed.
70 aastat tagasi pidasid relvastatud võitluse liidu võitlejad Ertsma küla lähedal Kodesmaa soos viimast kangelaslikku punkrilahingut. Sai sõnul avati mälestuskivi Kodesmaa soo teeäärsete puude varjus 25 aastat tagasi siseminister Lagle Pareki osavõtul. Halinga mõisa lähedalt Lubjaahju mäelt leitud graniitkivi ja mälestustahvel paigaldati kohalike elanike, Pärnu-Jaagupi muinsuskaitsjate ja tolleaegse vallavalitsuse ühisel ettevõtmisel.
Koostöös Eesti Rahvaülikoolide Liidu ja kohalike haridus- ning kultuuriasutustega on Tartu Rahu Põlistamise Selts korraldanud Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäeva eel mitmel pool Eestis loengute sarja, mille sisuks meie riigi üks peamisi alusdokumente. Täna toimus eelmistega sarnane seminar Pärnu Nooruse Majas.
Jüri Estam Pärnus Nooruse Majas. Foto: Urmas Saard
Ajaloohuvilisi tervitas helikandjalt kõlanud Petseri kloostri kellamäng. Setode Püha Jüri ikooni ees süüdati küünal. Võis lehitseda või kaasa osta Tartu rahulepingu trükise, vaadata teemat käsitlevaid lehti, maakaarte, näha riigi ja Petserimaa ajaloolist lippu.
Avasõnad ütles Eesti Vabaduspartei ja Põllumeeste Kogu esimees Rein Koch.
Kommunikatsioonikonsultant Jüri Estam on olnud kunagise Eesti Kongressi juhtorgani Eesti komitee liige. Välispoliitika ja rahvusvaheliste suhete asjatundjana esitas ta vaheajaga kaks huvitavat ettekannet. Esimene jõudis kuulajateni rohke slaidivalikuga. Estam jutustas Eesti ajaloost rõhuasetusega Petserimaale ja Ingerimaale. Teise ettekande sisuks oli poliitiline analüüs uue piirilepingu otstarbetusest ja selle jõustumise korral varitsevatest ohtudest.
Hoolimata viimase nädala soojakraadidest, sõideti täna legendaarne suusapidu Tartu Maraton klassikalisel Otepää-Elva 63-kilomeetrisel rajal. Ja muide, väga kiirel rajal!
Tartu Maratoni võit läks esmakordselt Soome. Foto: Adam Illingworth
Meeste konkurentsis läks võit esmakordselt Soome, kui tulises grupifinišis saavutas uue rajarekordiga võidu Niko Koskela (aeg 2:31.08,9). Talle järgnesid prantslane Damien Tarantola (+1,4) ja šveitslane Fabio Lechner (+2,9).
„Suurepärane on olla esimene soomlasest võitja! Vaatasin, et ükski soomlane pole varem Tartu Maratoni võitnud ning mõtlesin, et võtan täna selle võidu ära. Olud olid väga kiired, mis tegi rekordi võimalikuks,“ ütles Koskela.
Naiste seas kordas mullust vägitegu rootslannast Worldloppeti karikasarja liider Maria Gräfnings (2:50.59,2). Talle järgnesid kahekordne Tartu Maratoni võitja Tatjana Mannima (+03.04) ning prantslanna Marie Kromer (+04.38).
Samal ajal põhidistantsidega oli kavas ka nostalgiahõnguline Tartu Maraton Vintage. Ühtekokku registreeris eelmise aastatuhande varustusega 63 ja 31 km distantsidele 104 retrosõitjat.
Kokku pani end tänastele põhisõitudele kirja 4867 suusasõpra, neist 3506 pikemale 63 km distantsile ja 1361 lühemale 31 km distantsile.
Tartu Maratoni Kuubiku hooaeg veereb edasi 12. mail, kui joostakse 37. Tartu Maastikumaraton.
Lõppeval nädalal lõigati pärast põhjalikku remonti Pärnu Karja tänava saunas kahel korral linti, neljapäeval osalesid pidulikus toimingus naised, reedel mehed.
Saunalised avavad pärast remonti Pärnu linnasauna. Foto: Urmas Saard
[pullquote]Sauna külastatavuse oluline langus tingis ümberkorralduste vajaduse[/pullquote]Saun ei ole üksnes ihu puhtaks küürimise paik. Pileti kassa avatakse kell 11.00, aga esimesed mehed hakkasid puhkenurka kogunema juba vähemalt tund aega varem, üksikud veelgi aegsamini, et viimase seitsme päeva peamisi uudiseid vahetada. Riigikogu valimiste eel oli muidugi üks tähtsamaid vestlusteemasid poliitika. Targemad mehed kummutasid turult kuuldud kuulujuttu, et valimistele järgneval päeva kindlasti pension kohe 200 eurot ei tõuse jne.
Mõne aja pärast istus saunaliste keskele ka Eino-Jüri Laarmann. Tema on Pärnu linnale kuuluva OÜ Kümblus nõukogu esimees ja Karja tänava saunas läbi viidud remondi peamine eestvedaja, kes eelistab muidu lobisemise asemel ikka tõsiselt võetavaid arutlusi. Kuna suured ümbertegemised on läbi ja põhjust saunalisi vastu võtta uutes tingimustes, kutsus Kümbluse juhataja Aime Hoog saunalised suurde kõrvalruumi pika laua taha, kus pakuti kohvi ja saiakesi.
Eesti Vabariigi sünnilinnas algas iseseisvuspäevale pühendatud sündmuste kava traditsiooniliselt Raeküla Vanakooli keskuses toimuva kontserdiga.
Pärnu luuleklubi Luuletaeva Latern ja naiskoor Leelo Eesti Vabariigi 101. aastapäeva tähistamisel Raeküla Vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard
Eesti Vabariigi 101. aastapäeva kontserdi külalisteks olid Raeküla Vanakooli keskuses Pärnu naiskoor Leelo ja luuleklubi Luuletaeva Latern. Daivi Jõeranna sonetipärja pealkiri on “Täis hingetõmbeid eestimaine ilu”.
Vanakooli keskuse juhataja ütles, et Raekülas on kujunenud ammuseks tavaks tähistada Eesti riigi sünnipäeva keskeltläbi nädalapäevad varem, tänavu siis koguni üheksa päeva enne 24. veebruari. „Samas tähistame selle kontserdiga ka äsja möödunud sõbrapäeva!” Leelot dirigeerisid Tiia Tamm ja Hilja Vainula. Pärnu luuleklubist lugesid luulet Jaak Känd, Krista Nõmm, Daivi Jõerand, Tiiu Lehiste, Marina Kopajev. Paljude kuuldud sõnade seas jäid kõlama sõnad: „Üks piisake kui lahustumas vette / Hetk kõneleda võib ka sõnatuna / Täis hingetõmbeid eestimaine ilu”.
Kuigi kaunis õhtu oli kõigile tasuta sissepääsuga, võisid kontserdikülalised annetada heategevuseks euro või rohkemgi. Pärnu Y-klubi korraldas käesoleva aasta esimese heategevusloterii nagu seda on paljudel eelmistelgi aastatel tehtud. Enne ja pärast kontserdi võis tutvuda Raeküla seltsi liikme Toivo Põlduri näitusega, mis tutvustas tema isiklikus kogus olevat videotehnika ajalugu.
