Koostöös MTÜ Pärnu Shalomi Abikeskuse, MTÜ Helma lastetoa ja Pärnu sõpruslinna Oskarshamni industriaalkooliga kingiti täna Sindi vähekindlustatud peredesse 8 jalgratast.
Per Anton Nilsson tõstab järgmise jalgratta autolt maha. Foto: Urmas Saard
Pärnu Shalomi juhataja Anne Aas rääkis, et nende ühingul toimib juba mitmendat aastat väga hea koostöö Sindis tegutseva MTÜ Helma lastetoaga, mida juhib Helga Mitt. Möödunud aastal eraldati ühingu vahendusel Sindile 2 jalgratast. Täna jagati Helga valikul välja 8 ja lähipäevil saab Sindis veel keegi ühe ratta. „Viimase ratta saaja otsustas täna nõu pidanud Sindi Noortevolikogu algatusgrupp,“ ütles Anne, kes oli esmakordselt nende noortega kohtunud 1. mail Sindi laadal. „Vastasin noorte poolt koostatud küsimustele ja pean nende aktiivsust kiiduväärseks. Loodan edaspidigi heale koostööle noortevolikoguga,“ jagas Anne tunnustavaid sõnu hakkajate noorte aadressil. Helga rääkis, et vähekindlustatud peredega kohtumiseks leidis ta hea võimaluse kevadpühal peetud laadal, kus liikus korraga väga palju tuttavat rahvast ja nii sai eelnevalt kokkulepitud nendega, kellel näis abi kõige vajalikum.
Paikuse valla esimestel korvpalli karikavõistlustel mängis kümme meeskonda üheringilises turniiris, milles kõik võistkonnad kohtusid omavahel ühe korra. Põhiturniiri järel pääsesid 8 paremat veerandfinaalidesse ja play-off süsteemis selgitati parimad.
BC Lietuva, Paikuse valla esimese korvpalli karikavõistluse võitja. Foto: Urmas Saard
Turniiridega alustati möödunud aasta 9. novembril mõni nädal varem suure pidulikkusega avatud uhiuues Paikuse Spordikeskuses. Eile selgitati lõplik paremusjärjestus. Rändkarika võitis BC Lietuva, kellele jäi alla AK Spartak. Mäng lõppes tulemusega 60:52. Kolmanda ja neljanda koha kohtumises olid vastakuti Kõwa ja Tori 60:34.
Edasi reastusid kohad järgmiselt: Raba viies, BC Pärnu kuues, Kamex Puit seitsmes, Mariine Auto kaheksas; SK Tünamo üheksas ja SK Altius kümnes. Kohamängu ja korvitabamuste arvestuses: 5.-6. koht Raba – BC Pärnu 74:52; 7.-8 koht Mariine Auto – Kamex Puit 67:71; 9.-10 koht SK Tünamo – SK Altius 37:28.
Võistluste lõppedes nimetati ka turniiri parim mängija, kelleks osutus Janar Roman BC Lietuva klubist. Lisaks võeti eeskuju Audrust ja anti lohutav eriauhind üheksandale kohale mängijale, SK Tünamole. Selles võistkonnas mängib ka Paikuse põhikooli matemaatika- ja klassiõpetaja Tarmo Tõnismann, kes on uue spordisündmuse ellukutsuja ja võistluste peakorraldaja.
Eliise Kull tervitab Sinti saabunud Raik-Hiio Mikelsaart sinililledega. Foto: Urmas Saard
30. aprilli päev ei olnud veel päris õhtusse vajunud, aga kirkalt paistva päikese tekitatud varjud venisid siiski juba üsna pikaks kui Eliise Kull ja Konstantin Tšernov Sindi noortekeskuse juures asuva bussipeatuse juurde kiirel ja pikal sammul astusid. Näiliselt ei olnud kiirustamiseks veel põhjust, sest Tartu buss pidi sõiduplaani järgi saabuma 25 minutit enne laulunäitemängu algust. Aga koolinoored olid ettenägelikud, sest buss jõudis pärale juba kümmekond minutit varem ja nii said nad oodatud aukülalist, emeriitprofessor Raik-Hiio Mikelsaart, tervitada otse bussilt maha astudes. Eliise sirutas käe esimesena ja ulatas vanahärrale kimbu sinililli. Rahvariietes neiu kõrval seisis erilist pidulikust rõhutades tumepunase triiksärgi ja sinise lipsuga Konstantin. Kahe nooruki saatel seati sammud Sindi gümnaasiumi suunas.
Martin Kuldmägi, Pärnu JK Poseidon esindusmeeskonna peatreener ja juhatuse liige, selgitab miks ja kuidas mängivad nende noortevõistkonnad käesoleval hooajal just Sindi staadionil.
Martin Kuldmägi, Pärnu JK Poseidon peatreener ja juhatuse liige. Foto: Urmas Saard
„Kuna Pärnus on jalgpalliväljakutega kitsas käes, siis mõtlesime klubisiseselt, et mängime just Sindis oma noortetiimidega Eesti Meistrivõistluste kodumänge. Korraldame seal ka lasteaia ja algklasside lastele jalgpallitreeninguid, mistõttu tundus kogu klubiga Sindi staadionile kolimine igati mõistlik ja loogiline samm,“ rääkis Kuldmägi, kelle hinnangul on nii Sindi gümnaasium kui linn olnud jalgpallurite vastu väga toetavad ja abivalmid. Seetõttu kulges Sindi staadionile tuleku protsess kiirelt ja väga ladusalt.
Kokku mängitakse Sindis üle 20 mängu 3 erineva noortevõistkonnaga: 2003., 2005., ja 2006. a sündinud poistega. Vanemad poisid ning klubi esindus- ja duubelvõistkond staadionile kahjuks ei mahu, sest väljaku mõõtmed jäävad natuke väikeseks. Samuti osaletakse Eesti MV-l tüdrukute võistkonnaga, mistõttu võib juhtuda, et ka tüdrukud saavad aeg-ajalt Sindis mängida.
Tänane talgupäev “Teeme ära” jäi võrreldes mõnede eelmiste aastatega tagasihoidlikumaks, aga endiselt olid silmapaistvalt tublid Sindi Avatud Noortekeskuse ja Sindi gümnaasiumi õpilased.
Talgute lõpetamine Sindi gümnaasiumi juures. Foto: Urmas Saard
Sindi gümnaasiumis juhendas talgupäeva majandusjuhataja Mart Nõmm, kelle sõnul puhastati lisaks suurele kooliümbruse territooriumile ka kaugemalgi ja tehti puhtaks alajaama seinaääredki. Nõmm kiitis Sindi Noortevolikogu algatusgrupi liikmeid, õpilasomavalitsust, 6a klassi õpetajat Egle Valdaru ja tema õpilasi. Koolinoortega käsikäes töötasid ka töömees Jüri Saks, koristajad Viive Taaler ja Anne Popp.
Paarkümmend noort registreeris ennast talgutele Sindi noortekeskuse nimekirja. Sindi kommunaalist anti kasutada lehepuhur, millega oli hea põõsaste vahel tuulutada. Koristati peamiselt noortekeskuse ümbruses, juhendajaks Maili Isand. Noortekeskuse hea sõber Mihail Šorin koristas paari õpilasega Konsumi kaubanduskeskuse läheduses. Ka noortekeskuse juhataja Helle Vent sikutas poiste ja tüdrukutega võrdväärselt higistades suuri prahikotte kokku.
Üks Tartu matkaseltskond on järjepanu juba 29 aastat teinud õppematku. Seekord suunas matkarada auvõlg saatusekaaslase Tõnise ees seoses tema 70. sünniaastapäevaga. Tõnis oli pärit Kundast ja tema viimne rahupaik asub Viru-Nigula kalmistul. Jürikuu on olnud tujukas, aga laupäeval, 25. kuupäeval säras päike nagu tellitult.
Aldo Kals, Nigula sõber. Foto: Urmas Saard
Et õhtuks koju tagasi jõuda, pidi alustama varakult. Hommikul Rakveres edasisõidu bussi oodates ühineti samade huvidega matkasellidega Tallinnast. Pool tunnikest jõudeaega andis võimaluse minna külla Arvo Pärdile, kes jalgratta kõrval seistes kuulas valjuhääldajast lummavat muusikat. Siis veel pisut sõitu ja talvel ärevaid sõnumeid saatnud Padaorg võttiski meid vastu ning saatis Nigula kirikutorni suunas teele. Esimene peatus oli kalmistul ja tänu surnuaiavahi vastutulelikkusele leidsime 7. kvartalist oma sõbra haua. Tallinlased ja tartlased süütasid küünlad, laususid mälestussõnu ja viimaks jätsime oma kaaslasega hüvasti Meie isa palvet lugedes. Nigula raamatukogule kinkisime mõned trükised. Ajalooraamatust „Tartu Emajõe Kool aastatel 1947-2012“ (Tallinn, 2013) võib leida lehekülgedelt 588-591 Tõnise koolimälestusi ja saada teada, kes ta oli. Leheküljelt 23, 100 jm leiab teavet ka Samma külast pärit kooliõe Eerika kohta. Leheküljelt 620 saab lugeda Viru-Nigula kihelkonnas 1881. aastal sündinud Johannes Lusenbergi kohta. Tallinna pimedate kooli kasvandik täitis Kunda tsemenditehase tellimusi harjassepana. Kõnealune trükis on kättesaadav ka Rakvere muuseumis ja raamatukogus.
Täna kella kolme paiku lõppenud laada kordamineku eest tänas peakorraldaja Kadri Kärg-Varris kõiki abilisi, teiste hulgas Sindi Linnavalitsust eesotsas linnapea Marko Šoriniga, seltsimaja juhatajat Anneli Uustalu, kommunaali juhataja kt. Heli Ruusi, Sindi gümnaasiumit, Mart Nõmme, Elmo Mollokit, Alice Laanemaad, Virgo Vellendit, Margus Kaske, Fein Elast Estoniat, Pajo trükikoda, päevajuhte Silverit ja Taavit.
Juhannes Kask ei mäleta, et Sindis oleks kunagi varem nii suurt laata korraldatud. Foto: Urmas Saard
Kaja 1931. aasta 13. novembri numbrist võib lugeda lühikest uudist: „Sindis peetakse igal nädalal turgu. Nüüd on sinilased otsusele tulnud, et Sinti tuleks ka laat asetada. Alewielanikel enestel muidugi waja ei ole aga eks maaelanikud saa siis alewi kauplustesse ja kõrtsi jätta omab sendid.“
Kaja lugemise põhjal võib arvata, et esimene Sindi laat peeti 83 ja pool aastat tagasi. Kui palju vahepealsel ajal veel on üritatud Sindis laatasid pidada, sellele püüdis mälu pingutades vastata elupõline Sindi elanik Juhannes Kask. Ta oli kindel, et midagi nii suurt pole varem Sindis toimunud. Mõni aasta tagasi peeti küll seltsimaja juures kirbuturgu ja umbes kümnekonna aasta tagusel ajal ühel juhul ka laata, kuid kauplejaid olevat olnud vähevõitu. Mitmed teisedki põlised Sindi inimesed väitsid päevalõpul, et sarnast laata pole nende silmad selles kangalinnas varem näinud ja uskusid, et Krulli kohviku perenaine Kadri Kärg-Varris ning peremees Urmas Varris on edukalt läbiviidud algatusega uut traditsiooni Sindi linna toomas.
Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu koostööprojekt „Ühist ajalugu taaselustades“ tõi pühapäeval Tartusse Läti küttide rügemendi sõdurite ja Läti põgenike ühishaudade platsile talgutöödele ning mälestustalitusele ühtekokku 70 eestlast ja lätlast.
Ave Aaslaid Sindi gümnaasiumi õpilastega Uus-Jaani kalmistul. Foto: Urmas Saard
Keskpäevaks koguneti Uus-Jaani kalmistule üle riigi mitmest paigast: Tartust, Tallinnast, Pärnust, Saardest, Sindist. Sindi gümnaasiumi 8a klassi klassijuhataja Mariko Passel tuli kohale oma 15 õpilasega, ühes oli ka lapsevanem Ave Aaslaid, kes alustas samade õpilaste õpetamist esimeses klassis. Teekonnale asudes võeti kaasa rehad, labidad, harjad ja muu tarvilik. Eesti Lipu Seltsi noored abilised võtsid kaasa ka 6 suurt sinimustvalget kandelippu ja ühe veelgi suurema Läti lipu. Presto bussijuht Hans Rihvk vaatas, et riikide sümbolid oleks hästi pakendatud ja pikal reisil eeskujulikult hoitud. Viimasel minutil saabusid veel äsja Krulli kohviku ahjust võetud lihapirukad, et keset töö tegemist ei peaks mitte keegi oma kõhukorinat kuulma.
Eestlasi kogunes kalmistule arvatavalt üle kolmekümne. Teiste hulgas muidugi Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu president Meelis Pääbo ja tegevdirektor Tiina Tojak, kes oli terve ettevõtmise peakorraldaja. Ruuben Kaalep, EKRE volikogu ja noortekogu liige, eelistas oma väikese salgakesega samuti ühineda lõunanaabritega, kuigi paljud teised tema erakonna kaaslased võtsid pühapäeval nõuks avaldada meelt pealinnas, Lossi platsil. Kaalep selgitas, et poliitikute suured teod algavad väikeste asjade ära tegemisest ja tunnustas Läti poliitikute osalemist mineviku mälestamisel mitte ainult sõnades, vaid ka tööle käsi külge lüües.
Kevadpühal tähistatakse Sindile linnaõiguste omistamise 77. tähtpäeva suure laada toimumisega seltsimaja ja Krulli kohviku vahelisel alal, mille keskel asuvat rohelist küngast võiks pärast päeva avapauku hakata kutsuma ka Kahurimäeks.
Kadri Kärg-Varris, Ronja ja Urmas Varris istutasid nädalavahetusel kohviku terrassipiirdele maitsetaimi. Foto: Urmas Saard
Laadale kutsumise mõtte hõikasid välja Krulli kohviku pidajad Urmas Varris ja Kadri Kärg-Varris, kelle Sinti tulek tunamullusel jõulukuul muutis väikelinna veelgi linnalikumaks, sest näiteks terve aasta kestnud pagariküpsetus annab igapäevaselt ka puhta rukki leiva lauale. Peatoidusega kindlustamine järel on asutud veelgi avaramalt linnaelu rikastama.
Peakorraldaja vastutust kandev Kadri alustas Kahurimäest, kuhu püstitatakse paraja suurusega telk paljudele esinejatele. Lavale tuleku lubaduse on andnud Segakoor Sindi, Kuu rahvatantsu segarühm ja naisrühm, Sindi Murueided, Slavjanotška, Rokkmotell ja Siirius. Künka esisel muruväljakul näitavad võluvaid vorme Pärnumaa naiste show-tantsutrupp Ruubensi Tüdrukud, Sindi Gümnaasiumi tantsutrupp D.R.E.A.M ja tänavatantsutrupp JJ Street. Küllap tuleb üllatusigi. Päeva juhivad Sindi gümnaasiumi noored.
Meelelahutuseks varutakse murumänge, erinevaid õhupalle ja näomaalinguid. Pai saab teha Kärbu talu ponile. Ilusa ilma korral ootab lapsi ja lapsemeelseid Kriipsujuku batuut. Laste ohutuse pärast piirab politsei batuudi läheduses autodega liiklemist, mille puhul palutakse mõistvat suhtumist.
Eelmise aasta emadepäeval tegid Aasta ema 1999 Tiina Talvik, 2002 Inara Luigas, 2005 Alli Laande, 2006 Eevi Ross, 2007 Margit Lail, 2010 Rutt Šmigun, 2013 Malle Kobin ja Aasta isa 1998 Eduard Jaansen, 2000 Ants Taul, 2005 Jaan Sild, 2006 Mehis Viru, 2007 Lembit Peterson, 2013 Aldo Kals ühisavalduse Eesti avalikkuse ja Riigikogu poole allpool toodud sõnastuses.
16 aprilli 2014 Tallinnas Lossi platsil. Foto: Urmas Saard
Tunnetades oma vastutust Eesti riigi ja rahva tuleviku ees ning juhindudes soovist kaasa aidata rahule ja stabiilsusele Euroopas, pöördub osa Eesti Naisliidu poolt aastatel 1998-2013 valitud aasta emasid ja isasid Eesti avalikkuse ja Riigikogu poole järgnevas.
Kõik me pole poliitikud, aga oleme juba paarkümmend aastat ärevusega jälginud Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel toimunud piiriläbirääkimisi, mille tulemusena jõuti 16. aprillil 2014 Riigikogus Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel Eesti-Vene riigipiiri lepingu ning Narva ja Soome lahe merealade piiritlemise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu menetlusel esimese lugemise lõpetamiseni. Oleme seisukohal, et isegi väga kasulikke lepinguid ei sobi praegu Venemaa Föderatsiooniga sõlmida, kuna partner pole usaldusväärne lepinguosaline, rikkudes rahvusvahelist õigust ja seni kehtinud kokkuleppeid Ukraina Vabariigiga ning agressiooni tulemusena liitnud oma riigiga Krimmi poolsaare. Ei saa sõlmida piirilepingut üha suuremasse rahvusvahelisse isolatsiooni langenud sõdiva riigiga.
Tänane tutipidu lõdvestas Sindi gümnaasiumi abituriente eelseisvate eksamite pingelisest ootusest.
Esimese klassi õpilased Villem Saarse ja Handro Krünbek helistavad Sindi gümnaasiumis viimast koolikella. Foto: Urmas Saard
Värviliste õhupallidega kaunistatud sõiduautod lubati täna erandlikult kooliõuele. Mõned pallid olid pääsenud õuele ka vabalt lendlema, aga ülemeelikud poisid ja tüdrukud polnudki justkui 12. klassi lõpetamas. Vastupidi, esimese klassi õpilased Villem Saarse ja Handro Krünbek andsid peakohtuniku rolli täites päris elutarkusest pakatavate meeste mõõdu välja mitte üksnes musta ametirõivast kandes, vaid ka leidlike küsimustega. Abiturientidele ja nende klassijuhatajale Ain Keerupile nuputamiseks esitatud küsimused pidid antud vastuste põhjal selgitama kuivõrd valmis eksamiteks ollakse. Kahekümnele lihtsale küsimusele polnudki kerge vastata. Nutikad Villem ja Handro ei jäänud ka õigesti antud vastustega väga rahule, sest neil oli alati varuks veelgi õigem vastus. Raske kui mitte võimatu oli nendega millegi üle vaielda. Ja mida sa kostadki, kui küsitakse näiteks: mis on suuremast väiksem? Kohtunike laua taga istujatel muidugi vastus varrukast varuks: tagurpidi pööratud 9! Kõik need küsimused ikka samas vaimus, aga auväärne peakohtunike kolleegium oli väga armuline ja lubas abituurimi lahkesti eksamitele. Kohtunike otsust toetasid 1. A ja 1. B õpetajad Eneli Arusaar ja Ene Alunurm.
Täna 26. korda toimunud vokaalansamblite päeval kohtusid Vene gümnaasiumi saalis Pärnu linna ja maakonna vokaalansamblid, kelle esinemisi hindasid muusikaõpetaja Üllar Kallau, Sindi pillimees Priit Kask ja lauluõpetaja Anne Uusna.
Pärnumaa vokaalansamblite 2015 a konkursi võitja Top Ten. Foto: Urmas Saard
Vokaalansamblite päeva valmistas ette ja viis läbi mullune võitja Rodnik koostöös Pärnu ingerisoomlaste kultuuriseltsi kollektiiviga. Ansambli Rodnik liikmed Jelena Garanina, Niina Mozessov, Julia Latõševa ja Jelena Derizemlja-Yulet küll korraldajatena ise võistulaulmises ei osalenud, aga pakkusid osalejatele oma kultuurile kombekohast kava. Vokaalansamblite pidu olid tervitamas Pärnu Vene gümnaasiumi õpilaste rahvatantsurühmad.
Anne Uusna abiga lauldi esmalt häälet lahti ja puhtaks. Laulmine läks nii naljakaks, et ajas sõnad segamini ja suud naerma. Etteantud silpide kombinatsioonid olid sedavõrd keerukad, mida järjest kiireneval käigul oli lõpuks pea võimatu järele teha, aga hääled said seda paremini lahti lauldud.
Žürii otsusel võitis suure ja raske noodivõtmega rändauhinna Raeküla Vanakooli Keskuse ansambel Top Ten, mida juhendab Helle Salumäe. Vokaalansamblite konkursi peavõidu pälvis ansambel teist korda. Esimest korda sai sama ansambel kõrge tunnustuse osaliseks 2008. a. kevadel Audrus asetleidnud vokaalansamblite lauluvõistlusel. Juba siis hindas tookordne žürii esimees Heidi Tamme väga kõrgelt ansambli vokaalset kaalu. Sama rõhutas ka käesoleva aasta žürii esimees Anne Uusna.
Eile õhtupoolikul toimus Pärnu Georgia restoranis Kolhethi kirjandusõhtu, millele eelnes Poetry Slami Pärnu eelvoor. See oli luulevõistlus Pärnu Slämm, kus autorid esitasid enda loomingut.
Ott Kilusk kirjandusõhtul Kolhethis. Foto: Urmas Saard
Esitatud luuleread ei võinud olla avaldatud trükisena, siiski oli varajasem ilmumine lubatud mõnes suhtlusportaali luulekogukonnas. Ülesastumiseks anti kolm minutit ja esinemisel ei tohtinud kasutada abivahendeid, nagu aksessuaare, kostüüme, teatrigrimmi, muusikainstrumente jm.
Esimeses voorus hindas kirjandusrahvas ja Tarkade klubi. Lõppvoorus selgitati võitja publiku aplausi tugevuse alusel, nõu küsiti ka Tarkade klubilt. Valiti 3 finalisti: Ott Kilusk, Einar Orjand ja Jaak Känd. Poetry Slami Pärnu eelvooru võitis Ott Kilusk. Pärnu eelvooru õhtujuht oli Jaak Eamets.
Heldur Lääne Põltsamaalt esitles oma neljandat luuleraamatut “Roosa maailm” ja Raivo Varik oma esikluulekogu “Ülestähenduslikke täheülendusi”. Peeter Helme luges katkendi oma lühiromaanist “Sügaval läänes”.
Paavo Kangor tutvustas enda koostatud raamatut “Ka unustuste jõel aeg kord silla loob”, mis jutustab Jaak Joalast.
26. aprillil külastavad koolinoored Tartus Uus-Jaani kalmistul asuvat Läti küttide rügemendi sõdurite ja Läti põgenike ühishaudade platsi, kus tehakse korrastustööd ja viibitakse mälestushetkes.
Uus-Jaani kalmistul asuva Läti küttide rügemendi sõdurite ja Läti põgenike ühishaudade mälestusmärgi puhastamine augustis 2014. Foto: Urmas Saard
Väljasõit toimub Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu koostööprojekti „Ühist ajalugu taaselustades“ raames. Kahe riigi vahelise koostöö sisuks on Läti ja Eesti I maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestamine ning nende matmispaikade korrastustalgutel osalemine, samuti ühise ajaloo tundmaõppimine. Sellega alustati möödunud aastal.
Mullu juunis korraldati Valga lähedal Strenčis kapten Anton Irvele püstitatud ausamba ümbruse korrastamise talgud ja mälestuspäev mõlema riigi vabadusvõitluses langenud Eesti Soomusrongide divisjoni ülema auks.
Strenčis osalesid Eesti poolelt mitmete organisatsioonide liikmed, tuntumad neist Jüri Trei, Meelis Pääbo, Trivimi Velliste, aga ka Sindi õpilased ühes oma õpetajatega.
Kevadpühal toimuva Sindi laadaga avatakse ühtlasi ka hooaja esimene kirbuturg ja suure hulga esinejate osavõtul tähistatakse linnaõiguste saamise 77. tähtpäeva. Laadaplatsiks on seltsimaja ja Krulli vaheline ala.
Sindi laat toimub Krulli kohviku ja seltsimaja vahelisel alal. Foto: Urmas Saard
Laada korraldamise mõtte hõikasid välja Krulli kohviku peremees Urmas Varris ja perenaine Kadri Kärg-Varris, kelle Sinti tulek tunamullu detsembris lisas linnale tubli annuse väärtust juurde. Heaks näiteks on terve aasta kestnud pagariküpsetus, mis annab igapäevaselt puhta rukki leiva lauale. Peatoidus olemas, mõeldakse juba avaramalt.
Parasjagu plakati kujundamisega tegelev Kadri ütles tagasihoidlikult, et nemad on küll kavandatu algatajad, aga korraldajad on kohalik omavalitsus, paljud linnavalitsuse allasutused, eraettevõtjad ja muidugi nimetamist väärivad esinejad. Korraldajate sõnul jätkub muusikat folkloorist rockini. Meelelahutust jagatakse nii lastele kui lapsemeelsetele. „Peamise töö esinejate leidmisel tegi ära Sindi seltsimaja juhataja Annely Uustalu, kelle kutsel on lubanud tulla Segakoor Sindi, Kuu rahvatantsu segarühm ja naisrühm, Sindi Murueided (eakate naisrahvatantsijad), Slavjanotška, võluvaid vorme näitavad Pärnumaa naiste show-tantsutrupp Ruubensi Tüdrukud, Sindi Gümnaasiumi tantsutrupp D.R.E.A.M ja tänavatantsutrupp JJ Street. Lisaks siis rokkarid: Rokkmotell ja Siirius,“ loetles Kadri isetegevuslasi. Päevajuhiks tulevad Sindi gümnaasiumi noored.
2018. aastal tähistame üheskoos Eesti Vabariigi seni kõige ümmargusemat tähtpäeva – sajandat sünnipäeva! Milliseid kingitusi saame teha oma riigile?
Jaanus Rohumaa, EV 100 aastapäeva korraldustoimkonna juht. Foto: Urmas Saard
„Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ettevalmistused on alanud ja käima lükatud mitmeid ühiseid ettevõtmisi. Milline saab olema riigi suurjuubeli tähistamine Pärnumaal? Seda tahaksimegi koos arutada,“ ütles sissejuhatuseks EV 100 juhtrühma liige Tiit Pruuli täna päeva teisel poolel Endla teatri suurde saali kogunenud mõnekümnele inimesele. Juhtrühmast olid pärnumaalastega kohtumas veel aastapäeva korraldustoimkonna juht Jaanus Rohumaa, juhtrühma liige Margus Kasterpalu, aastapäeva turundus- ja kommunikatsioonijuht Anneli Ohvril ja korraldustoimkonna assistent Elo Aun.
Kohtumisele olid oodatud kõik kohaliku elu eestvedajad ja sellest huvitatud inimesed: ettevõtjad, omavalitsuste ja kogukondade esindajad. Esmalt tutvustati seniseid tegemisi ja ühiskingituste tegemiseks loodud keskkonda. Kõneldi juba käimalükatud ühiskingitustest, millega võiks liituda. Koos mõeldi sellest, kuidas Pärnumaa rahvas saaks ettevalmistuses kaasa lüüa, milliseid kingitusi teha ja üritusi korraldada.
19. aprillil Rannametsa külas Häädemeeste vallas toimuv Rannametsa Luitejooks tähistab Pärnu Kahe Silla Klubi ja kevad-suvise liikumishooaja algust.
Meenutus 2013 a Koerte Luitekrossist. Foto; Urmas Saard
Luitemaa looduskaitseala läbiv 8,3 km pikkune männimetsaalune rada pakub kauneid loodusvaateid ning mõõdukat sportlikku väljakutset igaühele. Spordipäeva programmis jagub tegevust kogu perele, lisaks põhijooksule on kavas käimine-kepikõnd (Luiteretk), kus esmakordselt saavad soovijad minna ka ajavõtuga käimisdistantsile.
Kõikide koerasõprade rõõmuks toimub taaskord ka Eestis ainulaadne Koerte Luitekross (5,4 km). Koertekross ehk koerte maastikujooks (canicross) on spordiala, mis sobib harrastamiseks metsa- ja maastikusörki armastavale koeraomanikule. Rahulikumat jalutustempot eelistavad koeraomanikud on aga oodatud esmakordselt toimuvale matkadistantsile – Koerte Luiteretkele (8,3 km).
Lisaks saavad lastejooksudel oma võimed proovile panna pere noorimad. Lastejooksudele on oodatud on kõik 2-11. aastased poisid ja tüdrukud, kellel tuleb läbida ca 400m pikkune metsaalune rada. Pärast lastejooksusid on avatud laste hoiu- ja mänguala nendele, kelle vanemad jooksma või kõndima lähevad.
5. aprillil toimus rohke osavõtuga pidu “Kümme aastat võimlemist Sindis”.
Sindi Avatud Noortekeskuse kümnes võimlemispidu Sindi seltsimajas. Foto: Urmas Saard
Sindi Avatud Noortekeskuses alustati iluvõimlemisega treener Margit Schmidti juhendamisel 10 aastat tagasi. Igal kevadel on peetud Sindi seltsimajas võimlemispidu koos teiste Pärnumaa sarnaste rühmadega. Tänavu osales Sindist, Pärnust, Paikuse, Saarde ja Tahkuranna vallast kokku tosin rühma 104 osalejaga: Githa vilistlased, neiud ja kolmas kuni viies klass; Rüht neiud, Paikuse lasterühm ja Sipsikud; Ainula Vikerkaarepiigad, Piisake ja Tibud; Laine Mägi tantsukooli Uulu diskotantsijad; Sindi Täheratas ja Stella.
Spordiliit Jõud korraldas 4. aprillil koostöös Pärnumaa Spordiliiduga 2015. aasta meistrivõistlused kreeka-rooma maadluses, vabamaadluses ja naistemaadluses. Spordiklubi Leo poolt läbiviidud võistlused toimusid Paikuse Spordikeskuses.
Spordiliit Jõud meistrivõistlused maadluses Paikusel. Foto: Urmas Saard
„Võistluste algusaegasid on hetkel raske määrata. Minul andmed puuduvad, aga see jääb nõukogude aega,“ vastas ajalugu puudutavale küsimusele võistluste peakorraldaja Kauri Mitt, kes on samaaegselt nii treener, kohtunik, kui ka maadlusmatil võistleja. Üldjuhul maadleb ta kehakaalus kuni 59 kg, kuid sel korral võistlejana ei osalenud. Paikuse spordihallis maadles ta viimati võistlusmatil mullu septembris toimunud XIII Leo Kreinini rahvusvahelisel mälestusvõistlusel kreeka-rooma maadluses ja saavutas võidu oma raskuskaalus.
Aga vaatamata Kauri kõrvale jäämisele oli korraldaja maakond ikkagi tubli, tulles kreeka-roomas teiseks ja vabamaadluses kolmandale kohale. „Meie oma klubist oli veel võistlemas näiteks Argo Mitt, kes on tulnud Eesti teiseks ja kolmandaks. Sel võistlusel tuli ta nii vabas, kui kreeka- roomas esimeseks,“ kommenteeris Kauri Mitt.
Pärnu Muuseumi fuajees avati näitus EKA ja TTÜ tudengite töötoast Sindi kalevivabriku tuleviku teemadel. Näitus jääb avatuks kuni 30. aprillini.
Varemeis Sindi kalevivabrik Pärnu jõe poolt vaadatuna. Foto: Urmas Saard
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri-, restaureerimise- ja sisearhitektuuri- ning Tehnikaülikooli inseneriõppe tudengid koos juhendajatega kogunesid juba taditsiooniks saanud töötuppa, et mõtiskleda hüljatud maastike teemadel. See on sarjas neljas interdistsiplinaarne töötuba. Eelnevatel aastatel on otsitud ideid Kohtla-Järve põlevkivitööstuse vanale õlitornile, Katariina kirikule Tallinnas ja Paluküla kirikule Hiiumaal.
Seekordne patsient, Sindi Kalevivabrik, on ühistöötubade eelkäijatest kõige mastaapsem objekt, millele lisandub ümbritsev inspireeriv romantiline loodusmaastik ja nostalgiat täis väikelinn.
Sindi Kalevivabrik, meie vanema tööstuspärandi au ja uhkus on läbi elamas protsesse, mida paljud tema saatusekaaslased kaasaegses Euroopas on tänaseks päevaks juba läbi teinud või sarnaselt tegemas, otsides endale uut nägu – identiteeti.
Globaaliseeruv maailm ja sellega seotud majandusmudel mõjutas käesoleva sajandi alguses Euroopa tekstiilitööstust kaunis radikaalselt. Masstootmisele suunatud rõivatööstus, olles ka Sindi vabriku kliendiks, viis oma tellimused veelgi odavama tööjõuga Aasiasse. Vanade hoonete tüpoloogia ei sobinud juba ammu uuele tehnoogiale ja moodsatele tootmisprotsessidele. Sindi ajaloolisest tööstuse sisseseadest sai vanaraud ning hoonetest jäid tulekahju järel alles vaid müüride vahelised tühimikud, kus arusaamatu, milline ruum on väljas, milline sees.
Võimas tööstusmaastik, mis üle-eelmise sajandi alguses sünnitas enda ümber uue linna, olles urbaniseerumisprotsessi musternäidis, jäi iseendaga üksi. Keskusest sai perifeeria, kus demograafiline olukord ei ole täna kõige lootusrikkam – linn kahaneb ja sumbub iseenda olemisse.
…ja ikkagi, justkui vastuvoolu ujudes, tiksub kuskil ketrusmasin, keegi puhastab liivaga metalli, vanas sepikojas toimetavad metallimeistrid, jões kasvatatakse kala, on kohvik ja ostukeskus. …ja siiani kehtinud majandusmudelid otsivad endale alternatiive, teistsuguseid reegleid, mis muutunud keskkonnale ja ühiskonnale sobilikumad. Sellistes olukordades on perifeeriad alati andnud ainest interpretatsioonideks ja uute ideede sünniks.
