Urmas Saard

MIKS PEAKS KA SUVEKODUS KINDLASTI VINGUANDUR OLEMA?

G4Si tellitud uuringu andmetel on vinguandur olemas vaid 27% suvilates ning 29% neis suvilates, kus on tahkel küttel põhinevaid küttekoldeid või gaasiseadmeid.

Vinguandur ja kasutusjuhend luubiga uurimiseks. Foto: Urmas Saard

41% neist, kel suvilas vinguandurit veel pole, ei kavatse seda ka lähiajal paigaldada. „Seda, miks suvilasse andurite paigaldamine plaanis ei ole, põhjendatakse ennekõike asjaoluga, et seal ei köeta, ei käida kütteperioodil või viibitakse väga lühikest aega,“ ütles G4S Eesti valvedivisjoni direktor Villu Õun.

Tegelikult on ülioluline paigaldada vinguandur suvilasse ka siis kui seal käiakse mõned korrad aastas. “Kui seal ööbitakse ja pliidi või ahju alla tuld tehakse, siis tuleb öömajalisi kaitsta. Vingugaas ei anna esimesel eksimusel andeks, vaid tapab alati, kui ta tuppa lahti lasta,” põhjendas Õun vinguanduri vajalikkust.

Suvekodudes võib kasutada kõige tavalisemat autonoomset vinguandurit või tellida turvaettevõttelt suitsu- ja vinguandur, mis tuvastab nii suitsu kui vingu ja teatab tuleohust ka turvafirmat, kes saab vajadusel abi teele saata. G4Sil on üle Eesti 70 patrulli, lisaks tehakse koostööd vabatahtlike päästjatega.

Loe edasi: MIKS PEAKS KA SUVEKODUS KINDLASTI VINGUANDUR OLEMA?

TÄNA TÄHISTAB MAAILM INTELLEKTUAALOMANDI PÄEVA

Ülemaailmne intellektuaalomandi (IO) päev 2020 asetab innovatsiooni ja seda toetavad IO õigused rohelise tuleviku loomise püüdluste keskmesse. Miks? Sest täna tehtavad valikud kujundavad meie homset. Maa on meie kodu. Peame selle eest hoolitsema.

[pullquote]Me ei saa teha samu asju ikka ja jälle ning oodata teistsuguseid eripäraseid tulemusi.[/pullquote]Rohelise tuleviku rajamine on meie kõigi ühine väljakutse ja kõigil meil on oma roll selle ülesehitamisel. See on keeruline ja mitmetahuline ettevõtmine, kuid meil on ühist tarkust, leidlikkust ja loovust, et leida uusi, tõhusamaid viise vähese süsihappegaasiheitega tuleviku kujundamiseks.

Loe edasi: TÄNA TÄHISTAB MAAILM INTELLEKTUAALOMANDI PÄEVA

MAAELUMUUSEUMID PALUB JÄÄDVUSTADA KOROONAVIIRUSE MÕJU MAAELULE

Sihtasutus Eesti Maaelumuuseumid kogub lugusid, päevikumõtteid, videoid, fonosalvestusi ja fotosid sellest, kuidas Covid-19 ülemaailmne pandeemia mõjutab Eesti maainimeste ning maapiirkondadega seotud linlaste elu ja tegevust.

Kevadtööd koduaia kasvuhoones. Foto: Urmas Saard

Sihtasutus ootab inimeste mõtteid ja tegevuskirjeldusi viirusaegsetest probleemidest, ümberkorraldustest ja tuleviku plaanidest. Oma kaastöö võib koostada kõige rohkem puudutaval teemal. Eesti Maaelumuuseumid koostas näidiseks ka küsimuste paketid, millele saab oma loos toetuda. Abistavateks küsimusteks on näiteks: pandeemia eelse tegevuse kirjeldus; millal hakkati mõtlema, et Hiinas alanud viirus võib mõjutada ka Eesti elu; milliseid ümberkorraldusi on olnud vaja teha seoses eriolukorraga; milliseid võrdlusi leiab praegusele olukorrale oma majandustegevuse erinevatest aegadest jne.

Loe edasi: MAAELUMUUSEUMID PALUB JÄÄDVUSTADA KOROONAVIIRUSE MÕJU MAAELULE

TÄNAVUSE TALUARHITEKTUURI TOETUSE SAAJAD

Selgusid Eesti väärtusliku taluarhitektuuri toetamise taotlusvooru tulemused.

Roo kattega katusetöödeks toetust saanud Saare maakonnas asuv hoone

[pullquote]Maakondade lõikes läks kõige rohkem toetusi Saaremaale[/pullquote]Muinsuskaitseametile laekus tähtajaliselt 93 taotlust rohkem kui 800 000 euro väärtuses. Enne 1940. aastat ehitatud väärtuslike taluhoonete katusetööde teostamiseks sai kogusummas 200 000 eurot toetust 17 eraomanikku.

Hindamiskomisjoni juhi, Muinsuskaitseameti järelevalve osakonna juhataja Peeter Norgi sõnul näitas tänavu teist aastat toimunud taotlusvoor jätkuvat suurt huvi traditsioonilise maa-arhitektuuri hoidmise vastu „Põhjalikult ja läbimõeldult koostatud taotlused tõid selgelt esile omanike soovi restaureerida neile kuuluvaid taluelamuid kohalikke ehitustraditsioone väärtustavalt. Rõõmustav on näha ka omanike valmisolekut ise rahaliselt tööde kvaliteeti panustada – taotluste keskmine omafinantseeringu määr oli vooruga nõutust isegi kõrgem.“

Loe edasi: TÄNAVUSE TALUARHITEKTUURI TOETUSE SAAJAD

UNEROHTU VÕTNUD MEES EI KUULNUD SUITSU- JA VINGUANDURIT

18. aprillil kell 00.12 sai turvaettevõtte G4S juhtimiskeskus tulekahjuteate Viljandis asuvasse kortermajja paigaldatud suitsu- ja vinguandurilt Nublu. Kuna korterielanikuga ühendust ei saadud saadeti olukorda kontrollima G4S patrull. Turvatöötaja saabudes tulekahjumärke alguses ei paistnud, paraku ei reageerinud keegi ka turvatöötaja koputustele. Trepikotta kostus aga Nublu anduri jätkuv häiresignaal, samuti edastas tulekahjuseade jätkuvalt häireteateid G4S juhtimiskeskusesse.

Veerand tunni pärast tundis turvatöötaja aga korteri ukse vahelt suitsu lõhna ja palus juhtimiskeskusel appi saata päästjad.

Kohale tulnud päästjad püüdsid samuti korterielanikuga ühendust saada, kuid tulutult. Lõpuks tehti uks siiski lahti. Elamine oli paksult suitsu täis, kuid lahtise leegiga põlengut ei olnud. Seal elav vanem mees tunnistas, et oli toidu pliidile küpsema unustanud, võtnud unerohtu ja siis sügavasse unne vajunud. Telefoni oli ta hääletule režiimile jätnud. Esmaabi mees ei vajanud ja olukord lahendati tubade tuulutamisega.

Kuigi suitsu- ja vinguandurid teevad põlengu korral väga valju häält, on G4S turvatöötajatel tulnud põlengutest päästa mitmeid inimesi, kes on nii sügavas unes või tugevas alkoholijoobes, et ei kuule anduri häiresignaali ega reageeri ka G4S helistamisele. Õnneks on sellised olukorrad päästnud G4S juhtimiskeskuse ja turvatöötajate kiire reageerimine ning koostöö päästjatega.

Nublu on suitsu- ja vinguandur, mis lisaks valjule häiresignaalile saadab häireteate turvaettevõtte G4S juhtimiskeskusele, kes võtab kliendiga ühendust ja küsib, kas on abi vaja. Vajadusel saadetakse appi lähim patrull või vabatahtlikud päästjad.

KU päevatoimetaja

VALITSUS PIKENDAS ERIOLUKORDA 17. MAINI

Valitsus otsustas tänasel istungil pikendada koroonaviiruse levikust tingitud ja algselt 1. maini kehtestatud eriolukorda Eestis kuni 17. maini (kaasa arvatud).

Infotelefon. Eriolukorra meetmetest saab ülevaate aadressil httpswww.valitsus.eeeteriolukord-eestis

„Oleme viimase kahe nädala jooksul näinud, kuidas uute nakatunute ja haiglaravil viibijate arv on langenud ning oleme selgelt jõudnud murdepunkti. Valitsus esitas sel nädalal väljumisstrateegia kavandi, mille loodame heaks kiita uuel nädalal. Seejärel saame hakata ka samm-sammult piiranguid leevendama, kui meditsiiniline olukord seda jätkuvalt lubab. Kuna aga väljumine ei toimu üleöö, vaid järkjärguliselt ja kaalutletult, siis pikendasime täna eriolukorda kuni 17. mai lõpuni,“ lausus peaminister Jüri Ratas.

„Rõhutan, et see ei tähenda piirangute lõppemist samast ajast, vaid osa hakatakse leevendama varem ning teised jäävad kehtima ka pärast eriolukorra lõppu. Samas on piirangute leevendamise eelduseks ja sellega kaasnevaks kohustuseks ka edaspidi oluliste käitumis- ja hügieenireeglite järgimine. Esimene leevendus oli plaanilise ravi taastamine sel nädalal ning järgmised sammud peavad olema suunatud ka majanduse elavdamisele, tehes seda mõistlikult ja tasakaalukalt,“ lisas Ratas.

Loe edasi: VALITSUS PIKENDAS ERIOLUKORDA 17. MAINI

MAAPERED ESITASID HAJAASUSTUSE PROGRAMMI MULLUSEST ROHKEM TAOTLUSI

Pärnu linnavalitsusele laekus hajaasustuse programmi abil oma elutingimusi parandada soovivatelt peredelt mullusega võrreldes rohkem avaldusi – kui 2019. aastal esitasid Tõstamaa, Audru ja Paikuse osavalla elanikud programmi 65 avaldust, siis tänavu kogunes taotlusi 85.

Tänavustest toetusetaotlusest enam kui pooled – 45 – puudutavad joogiveevarustusega seotud töid. Foto: Urmas Saard

Enim avaldusi tuli seekord Audru osavalla elanikelt – 63. Tõstamaa osavallast laekus 18 ja Paikuse osavallast neli avaldust.

Programmi abil saavad hajaasustusega piirkondade elanikud uuendada oma majapidamise joogiveevarustust, paigaldada autonoomse elektrisüsteemi, rajada kanalisatsioonisüsteemi või aastaringselt ligipääsetava juurdepääsutee.

Toetuse suuruseks ühe majapidamise kohta on kuni 6500 eurot, millele lisandub vähemalt 33 protsendi suurune oma- ja kaasfinantseering. Kui taotleja on aastatel 2015-2019 hajaasustuse programmist juba toetust saanud, arvestatakse varasem toetussumma toetuse piirmäära sisse.

Tänavustest toetusetaotlusest enam kui pooled – 45 – puudutavad joogiveevarustusega seotud töid. 35 avaldust laekus kanalisatsioonisüsteemi ja viis toetussoovi juurdepääsutee rajamiseks. Ka 2019. aastal puudutas lõviosa toetuse soovidest just joogiveevarustusega parendamisega seotud töid.

Loe edasi: MAAPERED ESITASID HAJAASUSTUSE PROGRAMMI MULLUSEST ROHKEM TAOTLUSI

RAHVUSRAAMATUKOGUST LAENATUD RAAMATUID SAAB TELLIDA PAKIAUTOMAATIDESSE

Alates eilsest saab Rahvusraamatukogust laenatud teoseid tellida Omniva pakiautomaatidesse üle kogu Eesti. Pilootprojekt laiendab nende inimeste juurdepääsu Rahvusraamatukogu teostele, kes elavad kaugel või ei saa mingil põhjusel kohapeale laenutatud raamatutele järele tulla.

Omniva pakiautomaat Sindis Maxima poe juures. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Tellitud raamat jõuab kohale 3-4 päeva pärast tellimuse esitamist.[/pullquote]Samuti on nüüdsest võimalik tagastada raamatuid pakiautomaatide kaudu. See vähendab inimeste vajadust praeguses olukorras läbida raamatute laenutamiseks või tagastamiseks pikemaid vahemaid.

Raamatute saatmine ja tagastamine postiautomaadi vahendusel on tasuline ning paki saatmise tavahindadega – sõltuvalt paki suurusest jääb saatmise hind 3 ja 4 euro juurde. Tellitud raamat jõuab kohale 3-4 päeva pärast tellimuse esitamist. Eriolukorra kestel on laenutuse tähtaeg 60 päeva ning nõudluse puudumisel saab raamatute laenutähtaega pikendada kuni kolm korda. Rahvusraamatukogu jälgib olukorda ning püüab viivisepoliitika ja laenutustähtaegade muutmisega piirata inimestel vajadust kodunt välja tulla.

Loe edasi: RAHVUSRAAMATUKOGUST LAENATUD RAAMATUID SAAB TELLIDA PAKIAUTOMAATIDESSE

EESTI MEDITSIINIS TEHTI AJALUGU: HIIDLASTE PROOVID LENNUTATI MEHITAMATA LENNUMASINAL MANDRILE

Põhja-Eesti Regionaalhaigla tegi koostöös tehnoloogiaettevõttega Threod Systems täna Eesti meditsiini ajalugu, kui Hiiumaa haiglas võetud analüüsimaterjal, sealhulgas koroonaviiruse testiproov lennutati saarelt mandrile esmakordselt mehitamata lennuvahendi ehk drooniga.

[pullquote]kuni 100 km lennukaugusega UAV[/pullquote]Täna kell 14 Heltermaa sadamast õhku tõusnud droon kuue hiidlase analüüsimaterjalidega jõudis üle mere Rohuküla sadamasse 27 minutiga, mis on oluline ajavõit võrreldes praamiga, mis läbib 12 meremiili pikkuse laevatee ühe tunni ja 15 minutiga. Õhtuks saab laborivastuse ka ühe hiidlase õhulennu teinud koroonaviiruse test.

Loe edasi: EESTI MEDITSIINIS TEHTI AJALUGU: HIIDLASTE PROOVID LENNUTATI MEHITAMATA LENNUMASINAL MANDRILE

TUNTUD ERAKLIINIK ANNETAS PAUNKÜLA HOOLDEKESKUSELE KAITSEMASKID

Christinas Clinic annetas MTÜ Paunküla Hooldekeskuse töötajatele ja elanikele steriliseeritavad LIPOELASTIC kaitsemaskid COVID-19 leviku tõkestamiseks. “Saime annetuse teha tänu meie klientidele, kes maske kliiniku e-poest soetasid” märkis juhataja Brit-Carmen Norlan.“

MTÜ Paunküla Hooldekeskus esindajad Lipoelastic kaitsemaske vastu võtmas. Foto Christinas Clinic — MTÜ Paunküla Hooldekeskuse esindajad Lipoelastic kaitsemaske vastu võtmas. Foto: Christinas Clinic

Loe edasi: TUNTUD ERAKLIINIK ANNETAS PAUNKÜLA HOOLDEKESKUSELE KAITSEMASKID

39. TARTU RATTARALLI VIIAKSE LÄBI VIRTUAALSÕIDUNA

Ligi neli aastakümmet tuhandeid Eesti ning mitmete naaberriikide rattasõpru rõõmustanud Tartu Rattaralli toimub sel aasta virtuaalsõiduna. Et pakkuda osalemisrõõmu võimalikult erineva ettevalmistuse ja sõidukogemusega harrastajatele, lisandub distantside valikusse kolmas ning kõige lühem rada.

„Legendaarne rattaralli toob juba pikki aastaid maikuu viimasel nädalalõpul Taaralinna starti tuhanded rattasõbrad. Jätkuvas eriolukorras, kus spordi- ja massiürituste läbiviimine on keelatud, soovime rallitraditsiooni jätkata, kuid teha seda seejuures kindlasti kõigile ohutult ja turvaliselt,“ ütleb Tartu Rattaralli võistluste direktor Indrek Kelk.

Virtuaalse rattaralli saab läbida kolme erineva pikkusega distantsil. Traditsiooniliste 128 ja 58 km radade kõrval on valikus ka uus ning kõige lühem, 25 km distants. Koht, kus sõiduring teha, jääb iga osaleja enda otsustada. „Valmistame ette ning tähistame rattaralli traditsioonilised rajad marsruudil Tartu-Elva-Otepää stardi-ja finišipaigaga Tartu kesklinnas. Neile, kes Lõuna-Eesti kanti tulla ei saa, pakume kõigi kolme distantsi läbimiseks koostöös rattaklubidega välja võimalikud rajavariandid Eesti erinevais paigus. Nii saab igaüks valida endale osalemiseks just sobivaima ning turvalisima marsruudi,“ selgitab Kelk.

Valitud distants tuleb läbida kahe nädala jooksul, vahemikus 29. mai kuni 14. juuni ning saata oma sõidulogi korraldajatele. Virtuaalse rattaralli läbijaid ootab uhke medal.

Täpsemad detailid ning virtuaalralli juhend on hetkel välja töötamisel, lisainfot annavad korraldajad oma kanalites esimesel võimalusel.

Kristina Hallik
Klubi Tartu Maraton

PÄRNU MAJUTUSASUTUSED VALMISTUVAD TAASAVAMISEKS

Pärnu linnavalitsuse teatel hakkab märtsi keskpaigas eriolukorraga saabunud vaikelu Pärnu majutusasutustes tasapisi mööda saama ning suvepealinna hotellid, motellid, hostelid ja külalistemajad teevad ettevalmistusi asutuste taasavamiseks.

Tervise Paradiis Pärnus. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Pärnu maakonnas on kokku 8865 voodikohta, nendest 5187 on Pärnu linnas.[/pullquote]Linnavalitsuse arenguteenistuse andmetel on osa Pärnu hotelle juba mõnda aega avatud või siis kavatseb seda teha kohe, kui eriolukord on lõppenud.

On üksikud majutusasutused, mis pole oma uksi sulgenudki ning on pakkunud piiranguid järgides majutusteenust eriolukorra ajalgi. Pakutud ongi pelgalt ööbimisvõimalust, mitte aga hommikusööki, et kliendid ei puutuks omavahel ega ka personaliga üldse kokku. Vaid mõnes suuremas hotellis, kus on lihtsam 2+2 reeglit kohaldada, on koos majutusega säilinud ka hommikusöögi võimalus.

Loe edasi: PÄRNU MAJUTUSASUTUSED VALMISTUVAD TAASAVAMISEKS

VIIELE ORGANISATSIOONILE VABATAHTLIKU SÕBRA MÄRK

Eesti Külaliikumine Kodukant tunnustab vabatahtliku sõbra märgisega viit organisatsiooni, kes on paistnud silma eeskujudena vabatahtlike kaasamisel oma töösse.

[pullquote]Seoses eriolukorraga annab Kodukant märgid ühendustele üle sügisel toimuval pidulikul tunnustusüritusel[/pullquote]“Viimase poole aasta jooksul oleme pööranud tähelepanu ühenduste toetamisele välismaalt Eestisse elama asunud inimeste kaasamisel vabatahtlikeks. Vabatahtlike sõbra märgi otsustasimegi anda neile, kes on eeskujuga silma paistnud – näiteks vabatahtlikele seatud ootuste selge määratlemise, juhendite ja kokkulepete kirjapaneku ning neist kinni pidamise, soodsate töötingimuste ja arenguvõimaluste loomisega,” ütles Liikumise Kodukant vabatahtliku tegevuse valdkonna juht Eha Paas.

Hiidlaste loomakaitseorganisatsiooni Loomus meeskond →

Loe edasi: VIIELE ORGANISATSIOONILE VABATAHTLIKU SÕBRA MÄRK

BALTI PEAMINISTRID SOOVIVAD LÄHITULEVIKUS JÕUDA PIIRANGUTE ÜHISE LEEVENDAMISENI PIIRIDEL

Peaminister Jüri Ratas leppis täna videokonverentsil oma Läti ja Leedu ametikaaslaste Krišjānis Kariņši ja Saulius Skvernelisega kokku, et Balti riigid moodustavad ühise töögrupi, mille eesmärk on koordineerida piirangute leevendamist piiridel.

Eesti, Läti ja Leedu peaministrite videokohtumine. Foto: Henri-Kristian Kirsip

Eesti, Läti ja Leedu peaminister kõnelesid piirangute leevendamisest ja tervisekriisist väljumise plaanidest ning pidasid seejuures väga tähtsaks oma tegevuste koordineerimist kolme riigi vahel. „Meie tänane olukord on parem kui paar nädalat tagasi. Nakatunute arvu kahanemine ja haiglaravil viibivate inimeste stabiilne arv annavad lootust, et peatselt võime hakata mõtlema mõnede piirangute leevendamisele,“ sõnas peaminister Jüri Ratas.

„Piirangute leevendamisel on kindlasti väga oluline vahetada infot naabritega nii epidemioloogilise olukorra kui viirusevastaste meetmete kohta. Peame ühiselt leidma selle õige hetke, millal saame alustada vastastikuste liikumispiirangute leevendamisega piiridel,“ lausus Ratas.

Peaminister tõi veel esile head koostööd Läti ja Leeduga inimeste kodumaale tagasipöördumise abistamisel. „Näiteks on meie inimesed välisriikidest saanud koju tagasi pöörduda nii erilendude kui ka parvlaevareiside abil,“ sõnas peaminister Ratas.

Balti riikide peaministrid leppisid kokku, et kohtuvad videoülekande vahendusel järgmisel nädalal uuesti. Siis tulevad lisaks tervisekriisile kõne alla ka suured piiriülesed koostööprojektid. Eesti on tänavu Balti Ministrite Nõukogu koostöö eesistuja.

KU päevatoimetaja

VETERANIPÄEV, 23. APRILL ON LIPUPÄEV

Veteranipäeval väärtustatakse veterane ja nende perekondi. Heisates lipu, anname veteranidele kinnituse, et hindame kõrgelt nende panust Eesti iseseisvuse tagamisel.

Veteranid on Eesti riigi sõjalisel kaitsmisel ja rahvusvahelises sõjalises operatsioonis kaitseväe koosseisus osalenud mehed ja naised. Veteranid on ka teenistusülesannete täitmisel või kaitseliidu sõjalises väljaõppes tõsiselt vigastada saanud ning seetõttu töövõime kaotanud kaitseväelased ja kaitseliidu tegevliikmed.

Riigikantselei kodulehelt – lipupäevad räägivad meile olulistest sündmustest ja väärtustest: omariikluse loomisest, võitlusest vabaduse eest, pereväärtustest, hariduspüüetest, kultuurialustest ja demokraatia tähtsusest.

Lipupäevadel heisatakse terve Eestimaa lipuehtesse.

KU päevatoimetaja

WITENSTEIN KUTSUB TULD TEGEMA JA SELLEST MÄRKU ANDMA

Ajakeskus Wittenstein kutsub täna õhtul osalema üleriigilises aktsioonis Jüriöö Märgutuled 2020. millega tahetakse näidata, et Eestimaa küla elab. Kell 21.00 süttib Eestimaa südames, Paide kindluse vahitornis märgutuli, mis kutsub eestlasi üle kogu maa läitma oma koduhoovides jürituld.

22. aprillil tähistatakse maarahva tähtsaimat püha, jüripäeva algust. Kui algselt tehti jürituld huntide ja kurja peletamiseks, siis 1343. aasta jüriööl sai sellest märgutuli ülestõusu alguseks.

Ajakeskus Wittenstein juht Ants Hiiemaa selgitab, et praegusel muutlikul ajal on olulisem kui kunagi varem pöörduda tagasi oma juurte juurde ja väärtustada maarahva traditsioone, mis on aidanud Eesti rahval rasked ajad üle elada. „Märgutule süütamisega näitame, et suudame ühte hoides, aga ka siis kui üksteisega pole võimalik kohtuda, keerulise aja üle elada,” lisas Hiiemaa. „Näitame selle algatusega üheskoos, et Eestimaa küla elab!“

Märgutuledest osa võttes peaks märkima oma tulekoht koduleheküljel. Oma koduhoovis lõkke, tõrviku, küünla või muu märgutule süütamine toimugu täna õhtul kell 21.00. Seejuures tuleb järgida tuleohutuse nõudeid ja vältida kogunemisi ning käituda vastavalt Terviseameti 2×2 nõudele. Postitada foto või video märgutulest Facebooki lehele Jüriöö Märgutuled või saata meiliaadressile jyrioo@wittenstein.ee.

KU päevatoimetaja

COVID-19 KRIISIST VÄLJUMISE KAVA

Koroonaviiruse levikuga seotud sündmuste ning rahvatervise ja majanduse probleemide lahendamisega tegelev valitsuskomisjon kiitis heaks kriisist väljumise strateegia kava. Nüüd esitatakse see Riigikogule ja partneritele ettepanekute tegemiseks ning valitsus kinnitab strateegia pärast arutelusid järgmisel nädalal.

Jüri Ratas. Kuvatõmmis eriolukorra pressibriifilt

Eriolukorra juht peaminister Jüri Ratas selgitas, et väljumisstrateegia eesmärk on määratleda piirangute leevendamise ja järgmiste sammude põhimõtted ja etapid, et saaksime koroonaviiruse levikust tingitud arenguid riigis teaduspõhiselt jälgida ning neile asjakohaselt reageerida. “Eesti eesmärk on panna koroonaviiruse levikule piir ja aidata meie majandusel võimalikult kiiresti taastuda. Samuti tulla kriisist välja tugevama ja ühtehoidvama ühiskonnana,“ lausus peaminister.

Uute nakatunute arvu vähenemine kinnitab COVID-19 teadusnõukoja hinnangul, et kehtestatud piirangud on toiminud ja neid võib hakata ettevaatlikult leevendama. „Samas vajame veendumust, et muutus on püsiv. Meie eesmärk on teha leevendused samm-sammult, et Eesti inimesi ei tabaks uus ulatuslik nakatumiste laine. Igale sammule peab järgnema piisav aeg olukorra hindamiseks ning uue nakkusriski kaalumiseks. Samuti tuleb hinnata leevenduste mõju inimeste toimetulekule ja majanduse toimimisele,“ sõnas Ratas.

Loe edasi: COVID-19 KRIISIST VÄLJUMISE KAVA

AASTA SUURPERE KANDIDATIDE ESITAMINE ON ALANUD

Alates tänasest saab esitada Aasta Suurpere konkursile kandidaate. Tiitel ja Bigbanki poolt välja antav stipendium summas 7000 eurot antakse võitjale üle 24. mail saates „Hommik Anuga“. Kandidaate saab esitada Eesti Lasterikaste Perede Liidu kodulehel kuni 13. maini.

Aasta Suurpere 2019 perekond Soon (vasakult Aage Õunap, Urmas Vaino, Jonna Pechter, perekond)

„Nelja või enama lapsega perekondadele ehk suurperedele mõeldud konkurss on loodud eesmärgiga tunnustada Eestimaa suurperekondi,“ sõnas MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap. „Välja antava stipendiumiga toetame suurpere liikmete jätkuvat teadmiste omandamist, oskuste arendamist ning loomingulist tegevust, et tuua neid ühiskonnale eeskujuks,“ lisas Õunap.

Loe edasi: AASTA SUURPERE KANDIDATIDE ESITAMINE ON ALANUD

PERNOVA PAKUB KOOLIVAHEAJAL SISUKAT AJAVEETMIST

Pernova hariduskeskuse õpetajad on käimasolevaks koolivaheajaks pannud kokku põnevad ja inspireerivad väljakutsed, mis pakuvad kaasahaaravat ajaviidet nii lastele kui täiskasvanutele.

Pernova hariduskeskuse hoone Pärnus. Foto: Urmas Saard

„Meie õpetajad on loonud koolivahejaks viis vahvat mängulist „Pärnu Pärli“ ülesannet või väljakutset. Igal tööpäeval paneme Facebooki lehele „Pärnu Pärl“ üles uue ülesande, mille lahendamisega on huvilistel aega nädala lõpuni ehk 26. aprillini (kaasa arvatud),“ räägib Pernova hariduskeskuse direktor Kaire Mertsin.

Ülesannete lahendamine eeldab info otsimist, küsimustele vastamist ja mõnel juhul ka loodusesse minekut.

Väljakutseid saab läbi teha üksi või terve perega.

Üks „Pärnu Pärli“ eesmärke ongi Mertsini sõnul anda lastele ja vanematele võimalus veeta üheskoos sisukalt aega, saada juurde uusi teadmisi ja õppida paremini tundma oma kodukanti.

Kui nädala esimesel tööpäeval avaldatud väljakutse nimega „Hoia merd“ viib väljakutsest osavõtjad ühte Pärnu linnas asuvasse jõeäärsesse mõisaparki, siis nädala teises mängus saab panna end proovile tulevikuarhitektina ehitades Minecraft keskkonnas Pärnu linna.

Loe edasi: PERNOVA PAKUB KOOLIVAHEAJAL SISUKAT AJAVEETMIST

DESOVAHENDITE LIIGTARVITAMINE VÕIB PÕHJUSTADA MÜRGISTUSI

Kevadpuhastus ja soov koroonaviirus kodust eemale peletada on toonud kaasa kemikaalide mõtlematu kasutamise ja mürgistusjuhtumid. Terviseamet tuletab meelde, et nii desinfitseerimisvahendid kui ka kodu puhastamiseks mõeldud tooted on kemikaalid, mille kasutamisel tuleb järgida ohutusnõudeid.

[pullquote]Desinfitseerimisvahend pole imerohi[/pullquote]Terviseameti mürgistusteabekeskuse juhi Mare Oderi sõnul on koroonaviiruse tõttu paljudel tekkinud tunne, et pidev desinfitseerimisaine õhku ja pindadele pihustamine hoiab viiruse eemal. „Desinfitseerimisvahend pole imerohi, mis kõik viirused hävitaks – korralik märgkoristus on selleks efektiivsem ja ohutum,“ ütles Oder, kelle sõnul on praegu sagenenud desinfitseerimisvahenditest tulenevad mürgistusõnnetused.

Desinfitseerimisaine on kemikaal, mis sisaldab kõrges kontsentratsioonis alkoholi, tavaliselt etanooli ja isopropüülalkoholi. Alkohol küll tapab viirused ja bakterid, kuid võib mõtlematul kasutamisel põhjustada organismis mürgistuse.

Eriti ohtlik on kemikaali pihustamise tõttu desinfitseerimisaine sisse hingamine, sest limaskestade kahjustus tekib kiirelt ja paranemine on ebameeldiv. Samuti imendub alkohol organismi läbi naha. Seetõttu tuleks pindade puhastamisel eelistada tavalist märgkoristust ning käte pesuks vett ja seepi.

Loe edasi: DESOVAHENDITE LIIGTARVITAMINE VÕIB PÕHJUSTADA MÜRGISTUSI

TERVISEAMET KINNITAS PLAANILISE RAVI TAASTAMISE TINGIMUSED

Hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov allkirjastas järk-järgulise plaanilise ravi taastamise juhised miinimumnõuetega infektsioonikontrolli reeglite täitmisele. Ühtlasi koondatakse COVID-19 positiivsete haiglaravi edaspidi lisaks Kuressaare haiglale seitsmesse kõrgema etapi haiglasse.

Arkadi Popov, hädaolukorra meditsiinijuht. Foto: Urmas Saard

„Üleminek plaanilise ravi osutamiseks saab olla järk-järguline, sest tervishoiuteenuse osutajatele esitatavad miinimumnõuded on ranged. Praeguses epidemioloogilises olukorras peame nii patsiente kui ka tervishoiupersonali hoolega kaitsma. Tavapäraste tervishoiuteenuste osutamisel on vaja järgida tugevdatud infektsioonikontrolli reegleid ning avada plaanilisi teenuseid ainult ohutus ja kontrollitud mahus – selle eest vastutab iga raviasutus ise,“ ütles Terviseameti hädaolukorra meditsiinijuht Arkadi Popov.

Kuressaare haigla plaanilise ravi taastamise kava töötatakse eraldi välja lähipäevil. Seni soovitab Terviseamet kasutada ka piirangute tingimustes kättesaadaval olnud eriarstide telemeditsiini vastuvõtte video- ja telefonikõnede vahendusel.

„Paljud inimesed on plaanilise ravi taastamist pikisilmi oodanud, kuid kõik teenused ei käivitu kahjuks kohe, vaid samm-sammult ning range infektsioonkontrolli all. Plaanilise ravi taasavamise kõige tähtsam eeldus on isikukaitsevahendite olemasolu ning nakkusohutu raviprotsess,“ ütles Terviseameti peadirektor, hädaolukorra juht Merike Jürilo.

Loe edasi: TERVISEAMET KINNITAS PLAANILISE RAVI TAASTAMISE TINGIMUSED

ANNELY AKKERMANNI SÕNUL OLID EDUKAMAD NEED ÕPILASFIRMAD, KELLE OMANIKE HULGAS OLI NII NOORMEHI KUI TÜTARLAPSI

29. märtsist – 20. aprillini toimunud virtuaalse võistluse „Pärnumaa parima õpilasfirma 2020“ tulemusena saavutas esikoha Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilasfirma Kemihaka, kes pääses edasi üleriigilisele õpilasfirmade võistlusele, mis leiab aset juba 29. aprillil, erikolukorra tõttu samuti virtuaalsena.

Pärnu Ühisgümnaasiumi õpilasfirma Kemihaka. Foto: Kemihaka

[pullquote]poisid tegid töömahukamaid kaupu ja korralikumaid aruandeid, tüdrukud olid müügis palju edukamad[/pullquote]Võistlusel osalesid Pärnumaa gümnaasiumite ja kutsekoolide õpilased, kelle asutatud õpilasfirma on tegutsenud käesoleval õppeaastal ning registreeritud Junior Achievement Eesti õpilasfirmade registris. Võistluse korraldasid Majandusõpetajate ainesektsioon, MTÜ Ettevõtlusharidus Selts, Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, SA Pärnumaa Arenduskeskus. Eriolukorrast tulenevalt hinnati sel aastal õpilasfirmade aruandeid ning žürii küsimustele vastamist. Toodete ja firma tegevuse suuline esitlemine publikule ja žüriile jäi tänavu ära.

Loe edasi: ANNELY AKKERMANNI SÕNUL OLID EDUKAMAD NEED ÕPILASFIRMAD, KELLE OMANIKE HULGAS OLI NII NOORMEHI KUI TÜTARLAPSI

KALAMAJA PÄEVADE TÄNAVATURU KAUPLEJAD KOLIVAD E-POODI. VÄIKETOOTJATE MÜÜGIPLATVORM FRESH ON AVATUD

Riigis kehtiva eriolukorra tõttu on väiketootjad sattunud olukorda, kus nende põhiline müügiväljund ehk laadad on eriolukorra tõttu tühistatud. Paraku ei ole kõigil ressurssi, et tavapärase tootmise kõrvalt hakata tegelema ka ajamahuka turundustööga ning hakata klientidele ise kaupa ukselt uksele transportima.

Kalamaja Päevade tänavaturg. Foto erakogust

Lahendusena loodi veebikeskkond Fresh, mis võimaldab osta Eesti väiketootjate toodangut kodust lahkumata.

Loe edasi: KALAMAJA PÄEVADE TÄNAVATURU KAUPLEJAD KOLIVAD E-POODI. VÄIKETOOTJATE MÜÜGIPLATVORM FRESH ON AVATUD

2/3 TÖÖOTSIJATEST ON VALMIS HOOAJATÖÖD TEGEMA

Kaks kolmandikku aktiivselt tööd otsivatest eestimaalastest on huvitatud tänavu hooajatööde tegemisest, näitab värskelt enam kui 2500 tööotsija seas läbi viidud tööportaali CVKeskus.ee küsitlus. Kõige enam soovitakse hooajatööd teha laos või töötada kullerina.

Teenindaja kaubahallis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Asukohtade lõikes pakuvad hooajalised tööd enim huvi Lääne-Eestis, sh Pärnumaal[/pullquote]Pea iga neljas hooajatöödest huvitatud tööotsija (18%) sooviks töötada laos näiteks pakkija, sorteerija või komplekteerijana. Lisaks on 14% tööotsijatest huvitatud töötama ka kullerina ja 12% tööst poes näiteks müüja, teenindaja või kauba väljapanijana. Kümnendik töötajatest sooviksid teha hooajalist tööd tootmises või hoopiski aianduses ja põllumajanduses (näiteks maasikakorjajana).

Asukohtade lõikes pakuvad hooajalised tööd enim huvi Lääne-Eestis, sh Pärnumaal, kus koguni 71% aktiivsetest tööotsijatest sooviksid tänavu haarata mõne taolise tööotsa. Tartus on hooajatöödest huvitatud 68% tööotsijatest ja pealinnas 67%. Kõige vähem huvituvad hooajalistest töödest Ida-Eesti tööotsijad, kuid ka seal on enam kui iga teine tööotsija (63%) valmis hooajalist tööpakkumist kaaluma.

Loe edasi: 2/3 TÖÖOTSIJATEST ON VALMIS HOOAJATÖÖD TEGEMA

TEEME ÄRA MEESKOND LÜKKAB KÄIMA ALGATUSE „TEEME EESTI VIIRUSEST PUHTAKS”

Teeme Ära talgupäeva meeskond kutsub alates tänasest üles kõiki eestimaalasi valmistama ja kandma riidemaske. See on koos teiste ennetusmeetmetega kiireim ja tõhusaim viis, kuidas saame igaüks kaasa aidata viiruse leviku peatamisele, eriolukorra meetmete leevendamisele ning tavapärase elukorralduse taastumisele.

Kodune maskitegu saab hoo sisse 20. aprillist ja kulmineerub maikuu esimesel laupäeval, 2. mail. Kõik inimesed on oodatud oma maskiteost märku andma Teeme Ära kodulehel, et innustada teisigi kaasa lööma ning valmistama riidemaske endale ja oma lähedastele.

Loe edasi: TEEME ÄRA MEESKOND LÜKKAB KÄIMA ALGATUSE „TEEME EESTI VIIRUSEST PUHTAKS”