Sõjalised konfliktid näitavad taastuvenergia möödapääsmatust

Sandra Niinepuu
Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri Muuseumi teadur

Ärevad ajad Euroopas ja maailmas näitavad, et senisest energiapoliitilistest ja – majanduslikest lahendustest ei piisa, et tagada riikide energiajulgeolek, mis toimiks ka kriisiolukordades. Samas tõendavad konfliktipiirkondade ja sõjatööstuse probleemid ja senised lahendused, et taastuvenergia laialdasem kasutamine loob nii tugevama energiajulgeoleku kui ka annab eeliseid sõjaolukorras.

Veebruaris puhkes seni kestev ja väga traagiliste tagajärgedega relvastatud konflikt Eestile juba suhteliselt lähedalasuvas riigis – Ukrainas. Sõda seostub tsiviilelanikkonna jaoks esimese hooga plahvatavate pommide, püssitule, põgenemise ja esmatarbekaupade varumisega jne. Samas on kaasaegses elukorralduses üks hädavajalik ressurss, mida eriti varuda ei saa – energia.

Mobiiltelefoni ja sülearvuti aku saab ruttu tühjaks, samuti auto kütusepaak. Linnades ja ka paljudes maamajapidamistes tähendab elektri kadumine sedagi, et ei ole eluks vajalikku vett. Häired elektri- ja kütteainetega varustamises tekivad konflikti olukorras aga kiiresti. Näiteks Ukraina Donetski ja Luhanski regioonist, kus toimub põhiline lahingutegevus, on korduvalt tulnud teateid asulate elektrivarustuse katkemisest, mis omakorda tähendab häireid kõikide elutähtsate teenuste osutamises.
Loe edasi: Sõjalised konfliktid näitavad taastuvenergia möödapääsmatust

“Märka Last”: Mu vanemad kaitsevad riiki

Riigikaitsele pühendunud inimene kurdab harva ja annab oma parima, et olla eeskujuks. Enamasti me Väike-sõdurei küsi, mismoodi ta saab hakkama tööstressiga ja kuidas tunnevad end tema lapsed.
Riigikaitsja olla on amet, aga ka mõtteviis – oskus märgata kõrvalseisjat, oskus peale oma ametialase kohuse ilmutada lahket ja abivalmis meelt ka eraisikuna. On ju enesestmõistetav, et politseinik on raske õnnetuse läbi elanud inimesele ka esimene tugiisik, et parameedik on füüsilist abi andes ka esmane hingetohter ja et kriisikoldes kaitseväelane peab olema nii sõjalises valmisolekus kui ka looma kohalikega sõbralikke suhteid. Maailmas on aastakümneid arendatud kodanike ja vabatahtlike abiga ühinguid, mis toetavad sellise ameti valinud inimesi. Kogukond hoiab kokku, selles ringis mõistetakse teineteist ja toetatakse igapäevaelu- või pereprobleemides.

Hoolivate laste mured, saladused ja valud

Eelmisel suvel toimus Remniku õppe- ja puhkekeskuses nädalane ühislaager riigikaitsjate lastele. Ettevõtmine sai teoks Reservkorpuse algatatud sotsiaalse toestusprogrammi raames.
On oluline, et riigikaitsjate lapsed kasvaksid üles tugevate, tervete ja empaatilistena. Lastelaagri elu juhtides kogesin, et need lapsed on sõbralikud, koostöövalmid ja oskavad heita pilgu ka kõrvalseisjale. Nende hoolivate pisikeste kodanike väikesed ja suured mured, saladused ja valud peavad saama jagatud, siis kasvab neist ühiskonna kindel vundament. Soovin kogu südamest, et laagris viibinud laste pöörane rõõmurõkatus – “See on lihtsalt liiga vägev!” – ei kaoks ja riigikaitsjate perede toetus kujuneks traditsiooniks.
Meie hoolivus on neile suureks motivatsiooniks. Võimalus elada nädal koos teiste lastega, kel sarnased kogemused ja huvid, avasid laste usalduslikkuse kiiresti. Tundes, et sind mõistetakse ja tunnustatakse, pani need väikesed päikesed särama kogu oma jõus.
Kui rääkida peredest, kus need lapsed kasvavad, avanesid meie ees korduvad lood. Loe edasi: “Märka Last”: Mu vanemad kaitsevad riiki