78 AASTAT VENE SÕJARDITE LENNUVÄE RÜNNAKUTEST EESTI LINNADELE

Peep Pillak, Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatuse esimees ja Helle-Silvia Solnask, aseesimees Tallinna siselinna kalmistul 1944. aasta 9. märtsi pommitamise ohvrite mälestamisel 2021. aastal. Foto: Eesti Muinsuskaitse Selts

Narva linna purustamise järel 6. märtsil oli suurim Tallinna barbaarne pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, kell 19.15 – 1 ja 3 – 6 kohale lennanud Nõukogude Liidu lendurid heitsid Tallinnale 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi.

Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike kodud

Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike kodud, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised. Rängalt sai kannatada hansalinn Tallinn. Süttis eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus. Põlesid Niguliste kirik, Linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi kolmandiku. Pea 20 tuhat elanikku jäi ilma oma kodudest. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi.

1989. aastal alustas Eesti Muinsuskaitse Selts 1944. aasta 9. märtsi pommitamise ohvrite mälestamist hingepalvega nende kesksel matmispaigal Siselinna kalmistul, mälestusteenistusega Niguliste kirikus ning küünalde süütamisega Harju tänaval Niguliste kiriku ümbruses. Tänavu toimub mälestusteenistus Püha Vaimu kirikus.

Täna ründab Venemaa taas

Ka meie naabreid soomlasi tabasid samasugused rünnakud – veebruaris ja märtsis pommitas Nõukogude lennuvägi armutult Helsingit ja teisi Soome linnu.

Täna ründab Venemaa taas. Euroopa südames, Ukrainas, hukkuvad inimesed, hävitatakse kodusid.

Eesti Muinsuskaitse Selts mälestab sõjaohvreid 9. märtsil Tallinna Siselinna kalmistul, Püha Vaimu kirikus ja Harju tänaval.

KU päevatoimetaja