Lääne-Eesti saarte biosfäärialasse jääb ka maailma üks vanimaid jätkuvalt töötavaid majakaid, Kõpu tuletorn Hiiumaal. Foto: Ivo Panasjuk, Hiiumaa Arenduskeskus
Päevatoimetaja
UNESCO tunnustas Lääne-Eesti saarte biosfäärialana järgmiseks kümneks aastaks, hinnates Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi ja Ruhnu ning neid ümbritseva mereala vastavaks kõigile maailma biosfäärialade võrgustiku nõuetele.
Biosfääriala on UNESCO tunnustatud piirkond, kus inimesed elavad ja majandavad nii, et loodus säilib. Biosfääriala eesmärk on näidata, kuidas looduse hoidmine ja kohalik elu saavad käia käsikäes. Saartel tähendab see näiteks kestliku turismi ja kohaliku toidu arendamist, pärandniitude hooldamist, looduse ja kultuuripärandi teemade toomist koolidesse ning koostööd teiste riikide biosfäärialadega. Hiiumaal on kohalik LEADER-tegevusgrupp toetuste jagamisel eelistanud projekte, mis aitavad biosfääriala eesmärke täita.
Lääne-Eesti saarte biosfääriala hõlmab Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi ja Ruhnu valda ning neid ümbritsevaid merealasid Läänemeres, Väinameres ja Liivi lahes, kokku 15 186 km². Alal on säilinud rohkelt pärandkooslusi, nagu loopealsed, rannaniidud ja puisniidud, mis on kujunenud sajandeid kestnud mõõduka inimtegevuse tulemusel. Biosfääriala vööndid järgivad olemasolevat kaitsekorda: tuum- ja puhveralad on juba praegu kaitsealad, hoiualad ja püsielupaigad.
Lääne-Eesti saared on Eesti ainus biosfääriala ning kuuluvad võrgustikku alates 1990. aastast. Kokku on maailmas 797 biosfääriala 145 riigis.
Biosfääriala on koostöö- ja arendusraamistik, mitte kaitsekorra liik. Biosfääriala staatus ega UNESCO otsus ei too saarte elanikele, maaomanikele ega ettevõtjatele kaasa uusi piiranguid.
Biosfäärialal tegutsevad ettevõtted võivad oma asukohta turunduses esile tuua, näiteks „Toodetud UNESCO tunnustusega Lääne-Eesti saarte biosfäärialal“. Tegemist on asukohaväitega, mitte toote või ettevõtte sertifikaadiga.
UNESCO tõstis esile, et alates 2023. aastast juhitakse biosfääriala saartelt endilt: koordineerimise võtsid Keskkonnaametilt üle SA Hiiumaa Arenduskeskus ja TalTechi Kuressaare kolledž. Kiitust pälvisid ka kestliku turismi ja kohaliku ettevõtluse areng ning tihe koostöö ülikoolide ja noortega.
Edasiseks soovitas UNESCO suurendada biosfääriala nähtavust riiklikes poliitikates ja valdkondlikes strateegiates, kinnistada selle rolli kestliku saare- ja rannikuarengu näidisalana, tagada koordineerimisele stabiilne rahastus ka väljaspool lühiajalisi projekte ning selgitada senisest paremini vööndite omavahelisi seoseid.