PUUKENTSEFALIIDI VASTU SAAB KA ERIOLUKORRAS VAKTSINEERIDA

Seoses puukide aktiveerumisega otsustas terviseamet taastada võimaluse end perearsti juures puukentsefaliidi vastu vaktsineerida.

Puuk. Foto: Helen Parmen
Puuk. Foto: Helen Parmen

„Kevadiste ilmade saabudes hakkavad inimesed tavaliselt veetma rohkem aega looduses, mis tõstab ka puukentsefaliiti nakatumise ohtu,“ ütles terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova.

Perearstid vaktsineerivad puukentsefaliidi vastu oma nimistusse kuuluvaid inimesi. Inimesed, kes vajavad puukentsefaliidi vaktsiini esimest või teist doosi, saavad perearsti poole pöördudes vaktsiini esimesel võimalusel. Vaktsiini kolmanda ja järgnevate dooside saamist võib edasi lükata perearstide plaanilise vastuvõtu ja haiglate vaktsineerimiskabinettide töö taastumiseni.

Täielik puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust ja edasi on vaja iga 3-5 aasta tagant kordussüstiga kaitset uuendada.

Loe edasi: PUUKENTSEFALIIDI VASTU SAAB KA ERIOLUKORRAS VAKTSINEERIDA

PÕLTSAMAA WPARK VALMISTUB SUVEHOOAJAKS

Suve hakul avatakse Põltsamaal, Kamari järvel Eesti suurim veelauapark Wpark. Wpargi juhataja Joel Pärle sõnul on ehitus praeguseks umbes 85% ulatuses valmis.

Varsti avatav Wpark. Foto: Media Station
Varsti avatav Wpark. Foto: Media Station

„Administratiivhoone üldehitus on viimistlusfaasis: nii suur ringkaabel kui ka väiksem 2.0 on paigaldatud. Hetkel käivad ettevalmistustööd rajaelementide paigutamiseks,” selgitab Pärle. Esimesed hooajapiletid tulid müügile juba eelmise nädala lõpus.

Kui kevad on tegevuste mõttes justkui vahele jäänud, siis seda suuremalt panustatakse suvele. Et lapsed, kes kui vangis elanud ja pole ammu murul käinud, saaksid lõpuks “haljale aasale kepsutama” ja Wparki batuutidest veelinnakusse hullama. Kesk-Eesti esimese veelauapargina elavdab Wpark oluliselt siinset külastatavust ja veespordiskenet. Lisaks loob pargi avamine mitmeid uusi töökohti administraatorite, operaatorite, koolitajate, vetelpäästjate ja Wpargis asuva kohviku personali näol.

Loe edasi: PÕLTSAMAA WPARK VALMISTUB SUVEHOOAJAKS

KÄSITÖÖKONKURSS „AIGU OM” KESTAB APRILLI LÕPUNI

Vana-Võromaa käsitöökonkursi „Aigu om“ lõpptähtaeg läheneb, aga veel on aega mõni hea mõte teoks teha ning esitada konkursile.

Kassil om aigu. Foto: Vilve Oja
Kassil om aigu. Foto: Vilve Oja

Oodatud on käsitöötooted, mis väljendavad Vana-Võromaa eripära ja pakuvad nii emotsionaalset kui praktilist väärtust.

Konkurss lõpeb 30. aprillil kell 16, selleks ajaks peavad olema kõik tööd jõudnud Võru Instituuti. Võidutööd selguvad 6. mail veebivahendusel, mida saab jälgida MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü FB lehel.

Konkursi täpsemad tingimused ja täiendavad lisamaterjalid on avaldatud MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü FB lehel ja Vana-Võromaa käsitöövõrgustku kodulehel.

Konkurssi aitab läbi viia Eesti Rahvakultuuri Keskuse toetus Vana-Võromaa pärimuskultuuri meetmest. Käsitöövõrgustiku arendustööle annab hoogu Vana-Võromaa arendusprojektide toetus.

Print

 KU päevatoimetaja

TALLINNA HALDUSKOHUS PIDAS EMA VAIDE LÄBI VAATAMATA JÄTMIST ÕIGUSVASTASEKS

Eesti Metsa Abiks (EMA) vaidlustas 3. aprillil Tallinna Halduskohtus Keskkonnaameti (KeA) otsuse lükata tagasi kodanikuühenduse vaided 21 metsateatise kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustatavate metsateatistega lubati raied Mustjõe metsise elupaigas circa 95 hektari suurusel alal.

Puiduriit juba toimunud RMK raietest Mustjõe metsise elupaigas
Puiduriit juba toimunud RMK raietest Mustjõe metsise elupaigas

[pullquote]Metsis on teatavasti väga tundlik häiringute suhtes, mida kinnitab ka kiirelt langev metsise arvukus.[/pullquote]Kohus võttis EMA kaebuse menetlusse ning asus samas seisukohale, et Keskkonnaamet oleks pidanud EMA poolt esitatud vaided läbi vaatama.

16. märtsil esitas EMA Keskkonnaametile vaide Mustjõe metsise elupaika väljastatud 21 metsateatise kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustatavad metsateatised asuvad Mustjõe metsise püsielupaiga piiranguvööndis metsise elupaigas kanade sigimisalal ja metsise mängudeaegses elupaigas ning samuti Mustjõe metsise elupaigas kanade sigimisalal. Metsateatistega on antud luba harvendus-, sanitaar- ja lageraieks ca 95 ha suurusel alal metsise elupaigas.

Loe edasi: TALLINNA HALDUSKOHUS PIDAS EMA VAIDE LÄBI VAATAMATA JÄTMIST ÕIGUSVASTASEKS

PÄRNU SAAB VALGUSTATUD REIU-RAEKÜLA KUNSTLUMERAJA

Tänasel Pärnu linnavalitsuse istungil tunnistati avatud hankemenetluse riigihanke “Reiu-Raeküla valgustatud kunstlumeraja ehitamine” võitjaks osaühingute Omatec ja ValiceCar ühispakkumus.

Illustratiivne pilt suusaraja hooldusest. Foto: Urmas Saard
Illustratiivne pilt suusaraja hooldusest. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Linn vaagis pakkuja selgitusi ja leidis, et OÜ Omatec ja ValiceCar OÜ põhjendused on veenvad ja pakkumuse madalam maksumus põhjendatud[/pullquote]Hanketeates märgitud pakkumuste esitamise tähtajaks, käesoleva aasta 6. aprilliks esitasid pakkumused OÜ Omatec ja ValiceCar OÜ; OÜ Ferrotek; Saveka Torutööd OÜ ning Nordpont OÜ.

Kõikide pakkujate esitatud pakkumused vastasid riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. Madalaima hinnaga OÜ Omatec ja ValiceCar OÜ pakkumus oli üle 10% madalam järgmise pakkumuse maksumusest ning üle 20% madalam pakkumuste maksumuste keskmisest, mistõttu küsiti neilt selgitust pakkumuse madala maksumuse kohta. Ühispakkujate esitatud maksumus on ilma käibemaksuta 235992 eurot ja käibega 283190,40 eurot.

Loe edasi: PÄRNU SAAB VALGUSTATUD REIU-RAEKÜLA KUNSTLUMERAJA

LINN SOOVIB PÄRNU KESKRANNA ALA LAIENDADA

Tänase Pärnu linnavalitsuse istungi päevakorras oli üheks teemaks Pärnu keskranna laiendamise detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine ja detailplaneeringu vastuvõtmine.

Pärnu keskrand. Foto: Urmas Saard
Pärnu keskrand. Foto: Urmas Saard

Linnavalitsus tegi volikogule ettepaneku võtta vastu Pärnu keskranna laiendamise detailplaneering ja jätta detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb soovist laiendada keskranna ala Pärnu jõeni, pikendada rannapiirkonna kasutushooaega ja suurendada rannapiirkonna kasutusvõimalusi.

Print

 

 KU päevatoimetaja

AITA VALIDA AASTA KALANDUSTEGU

Kalanduse teabekeskus kuulutas välja aasta kalandusteo konkursi. Lemmikkandidaatide esitajate vahel loositakse välja kaks spinningukomplekti.

Kalalaevaga Liivi lahel. Foto: Urmas Saard
Kalalaevaga Liivi lahel. Foto: Urmas Saard

Esmakordselt toimuv aasta kalandusteo konkurss väärtustab Eestile olulisi kalandustegusid ja nende tegijaid. Rahva lemmiku auhinna kandidaatide esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 30. aprill. Kalandusteo mitterahalised auhinnad antakse välja kahes kategoorias: peaauhind ja rahva lemmiku auhind.

Kandidaadid võivad olla Eesti kalanduse arengusse panustanud üksikisikud, seltskonnad, äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused, organisatsioonid ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Kandidaadiks ei saa esitada konkursi korraldajat või tema tehtud kalandustegusid. Konkursile võib esitada ka enda tegemisi, mis väärivad aasta kalandusteo tiitlit.

Kalandusteo auhind antakse 2019. aasta jooksul tehtud kalandusele kasuliku teo eest, mis

Loe edasi: AITA VALIDA AASTA KALANDUSTEGU

UURING EI KINNITA PÄRNU KESKLINNA SILLA OHTLIKUST

Pärnu Kesklinna silla proovikoormamise aruanne näitab, et silla ületamine pole ohtlik, kuid silla ohutuks ekspluateerimiseks soovitatakse lubada silda ületada üksnes kuni 3,5 tonnise registrimassiga sõidukitel, tehes erandi kuni 30 meetrise pikivahega liikuvale ühistranspordile.

Pärnu Kesklinna sild. Foto: Urmas Saard
Pärnu Kesklinna sild. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Uuringu autorid soovitavad piirata silda ületavate sõidukite tegelikku massi 3,5 tonniga[/pullquote]Pärnu linnavalitsuse teatel koostasid aruande Tallinna Tehnikakõrgkooli professor Martti Kiisa ja Stricto Projekt OÜ peainsener Ando Funk, konsultandina oli kaasatud Tallinna Tehnikaülikooli sillaehituse emeriitprofessor Siim Idnurm. Nende juhendamisel viidi 2. veebruaril sillal läbi dünaamiline katsetamine ehk modaaltestimine, kus ergutati silda 124 punktis löökvasaraga ja mõõdeti nelja kiirendusanduriga kõiki sildeavasid. 1. märsil tehti sillal staatiline proovikoormamine, kus kolmel aval seisid mõlemal sõidurajal 30 tonnise massiga veokid.

Loe edasi: UURING EI KINNITA PÄRNU KESKLINNA SILLA OHTLIKUST

PILDIGALERII: JÄLGI LINDUDE SAABUMIST OMA KODUAIAS

Kevad on käes ja eriolukorrale vaatamata veedavad paljud pered aega populaarsetel matkaradadel ja looduskaunites paikades. Praegu on aga hoopis sinu koduõu parim paik, kus ohutult värskes õhus viibida ja loodusest rõõmu tunda.

Linavästrik. Foto: Helen Parmen
Linavästrik. Foto: Helen Parmen

[pullquote]viimane aeg paigaldada aeda pesakastid kuldnokkadele, tihastele ja linavästrikele[/pullquote]Ornitoloogiaühing soovitab kõigil kodus viibijatel pöörata sel kevadel rohkem tähelepanu oma koduaia loodusele ja tehtud vaatlused kirja panna suvisesse aialinnupäevikusse.

Lehel www.eoy.ee/aed saab iga pere luua endale veebipäeviku aias tehtud loodusvaatluste kirjapanekuks. Päevikusse saab üles märkida koduaias märgatud linnud ja teised loomad, välja ilmunud putukad ja õitsema puhkenud taimed. Päeviku täitmiseks piisab, kui vaadelda linde kasvõi aknast ning teha korra päevas tiir aias või kortermaja hoovis. Täpsemalt saab suvise aialinnupäeviku pidamisest lugeda siit.

Loe edasi: PILDIGALERII: JÄLGI LINDUDE SAABUMIST OMA KODUAIAS

KESTAB KONNADE RÄNNE

Käesoleva nädala kolmapäeval teatas Eestimaa Looduse Fond kõigil aastatel toimuva massilise konnade kevadrände algusest. Sobiva ilma korral kestab konnade massiline ränne neli kuni viis ööd, külmade ilmadega rändeaeg pikeneb.

Rändele asunud rohukonn. Foto:  Kristiina Kübarsepp
Rändele asunud rohukonn. Foto: Kristiina Kübarsepp

[pullquote]tänavu jäeti eriolukorra tõttu ära kahepaiksete abistamise talgud[/pullquote]Sellega seoses kutsub Eestimaa Looduse Fond autojuhte üles vältima sõite konnade rändega ristuvatel maanteedel päikeseloojangust keskööni. Autojuhil tuleks konni teel märgates olla väga tähelepanelik ning võimalusel vähendada kiirust.

„Konnadel on meie looduses väga märkimisväärne roll täita ja nad on toiduahelas tähtsal kohal. Seetõttu on oluline, et kõik sigima suunduvad konnad saaksid võimaluse paljuneda. Kui sellele teekonnale jääb ette tiheda autoliiklusega maantee, saavad paljud neist paratamatult hukka,“ andis probleemist ülevaate kampaania „Konnad teel(t)“ korraldaja Kristiina Kübarsepp. „Mõne tunniga võib massilise rände ajal hukkuda sadu täiskasvanud konni. Vaid umbes 1% kullestest saavad konnad, kes ise suudavad järglasi saada,“ lisas Kübarsepp.

Loe edasi: KESTAB KONNADE RÄNNE

KAS OTSE-EETER JÄÄB ÄRA?

“Nagu kõigil minu kaaskodanikel, nii on ka minul kahju tõdeda, et täna õhtul leegitseb üks osa meist kõigist”, teatas aasta tagasi aprilliõhtul Prantsuse president E. Macron tulekahjust Pariisi Jumalaema kirikus.

Margus Einlo, Vormsi Rälby Baptisti Kogudus. Foto: Urmas Saard
Margus Einlo, Vormsi Rälby Baptisti Kogudus. Foto: Urmas Saard

Pole juhus, et just Jeesuse Kannatusnädala esmaspäeval (toimetaja märkus: 15. aprillil 2019 kell 18.50 kohaliku aja järgi puhkes kirikus ulatuslik tulekahju) võttis Jumal Valgustuslinnalt tagasi Prantsuse kristliku ajaloo nurgakivi – Notre-Dame de Paris. Nähtavasti polnud edumeelsetele gallidele enam ristiusku vaja. Isegi Saksa DVst pärit luteri pastori tütar, Saksa riigikantsler Angela Merkel ei näe Pariisi Jumalaema kirikus jumalakoda, vaid kultuurimälestist. “Kui õudne”, kirjutab ta president Macronile, “põleb Prantsusmaa ja meie ühise euroopaliku kultuuri sümbol, mõtetes oleme sellel raskel tunnil teiega!”

Loe edasi: KAS OTSE-EETER JÄÄB ÄRA?

DIGIKULTUURIAASTA VABASTAB EESTI MUUSIKA ARHIIVIDEST

Digikultuuriaasta toob esmakordselt Eesti muusika tasuta kuulajateni, pakkudes seejuures võimalust toetada otse oma lemmikartiste ja -autoreid. Aadressil netiraadio.ee saab nüüdsest kuulata üle 40 000 muusikapala nii Eesti kullafondist kui kaasajast.

Kuvatõmmis Netiraadio veebist
Kuvatõmmis Netiraadio veebist

[pullquote]Netiraadio muusika on ERRi fonoteegist välja valinud Mikk Targo, kelle algsest ideest ja Eesti Autorite Ühingu rahastusest kanal alguse sai.[/pullquote]Netiraadiosse on kogutud Eesti muusika paremik läbi kümnendite, mis on pärit ERRi fonoteegist ning otse muusikutelt. Netiraadios muusikat kuulates saab teha otsetoetuse muusikule, valides ise ka toetussumma. Veebiplatvormi eesmärk on toetada Eesti artiste ajal, mil kontsertide korraldamine ei ole võimalik ja samas avada Eesti muusika varasalv. Eriolukorra tõttu loobuvad nii ERR, Eesti Autorite Ühing, Eesti Fonogrammitootjate Ühing kui Eesti Esitajate Liit ning piletimüügiplatvorm Fienta vahendustasudest ning kogu toetussumma läheb otse muusikule.

Loe edasi: DIGIKULTUURIAASTA VABASTAB EESTI MUUSIKA ARHIIVIDEST

PÄRNU RAEKÜLA RAHVAS OOTAB PÕLLUMEESTE TÖÖPAKKUMISI

Raeküla Vanakooli keskuse ees olev teadete tahvel on riigis väljakuulutatud eriolukorra tõttu käesoleval kevadel avatud põllumeeste töökuulutustele. „Lihtsalt tule ja pane oma kuulutus tahvlile. Meie ootame tööd,” öeldakse üleskutses. Teiste sõnadega: Raeküla inimesed tulevad põllumeestele appi!

Raeküla rahvas ootab põllumeeste töökuulutusi. Tahvli kasutamine on vaba, põllumees peab tooma ja kinnitama oma kuulutuse tahvlile.  Foto: Mikko Selg
Raeküla rahvas ootab põllumeeste töökuulutusi. Tahvli kasutamine on vaba, põllumees peab tooma ja kinnitama oma kuulutuse tahvlile. Foto: Mikko Selg

Kuna Raeküla Vanakooli keskuse rohkete kultuurisündmuste tutvustamiseks mõeldud teadetetahvel seisab riigi poolt kehtestatud ajutiste piirangute tõttu tühjana, siis otsustas alati toimekas ja paljude ettevõtmiste eestvedaja Mikko Selg tahvlid puhastada ja üle värvida. „Sündmuste puudumisel pikalt tühjana seisvat teadetetahvlit vaadates tekkis mõte riputada sellele põllumehi abistavate hooajatööde pakkumised,” selgitab Selg. „Paljud Raeküla elanikud on avaldanud soovi minna põllumeeste juurde tööle, aga linnainimestel puudub vahetu teadmine, kuhu minna ja mida teha. Tegin foto ja nüüd proovin seda infot levitada.”

Print

 

 KU päevatoimetaja

HELDUR KAJASTE: MITTE SEE EI OLE SUUR-REEDE SÕNUM

Baltimaade kõrgeim kirik pole vist kordagi selle avamisest saadik täheldanud ühe mehe osalusel peetud jumalateenistust kristlastele nõnda kallil Suurel Reedel.

Heldur Kajaste. Oleviste koguduse pastor. Foto: Aris Sepp
Heldur Kajaste. Oleviste koguduse pastor. Foto: Aris Sepp

Tegelikult osutus seegi näiliseks, sest täna keskpäeval Pereraadio vahendusel kuulajateni jõudnud Oleviste koguduse jumalateenistuse salvestas eelnevalt pastor Heldur Kajaste juba käesoleva nädala teisipäeval kiriku Püha Maarja kabelis. „See oli peaaegu soolo-teenistus. Ma olin seal üksi: lugesin pühakirja ja jutlustasin, lisaks kasutasin varematest aegadest pärit üld- ja koorilaule – ka salvestasin üksi,” selgitas vaimulik. Lisaks kuulamisele on võimalik siin seda jutlust täies mahus ka süvenenud mõttega lugeda.

Lisaks kõigele eelenvale tähistab Heldur Kajaste täna oma kuuekümneseks saamise juubelisünnipäeva. Palju õnne! „Tema sõnavõtud ja näiterikkad jutlused baseeruvad Jumala Sõnale ja kindlatele põhimõtetele,” lausus Kajaste 50. juubeli puhul Eesti Piibliseltsi juhatuse esimees Jaan Bärenson ja sama kinnitavad juubilari kaasrändurid uuesti ka 10 aastat hiljem.

Print

 

 KU päevatoimetaja

» AITA ISEENNAST!

Smithfield’i asulas põlesid heledasti tuleriidad. See oli tuli, mis oli võtnud elu mitmetelt märtritelt. Üks rändaja märkas oma imestuseks aga üht poissi sealtpoolt koju suundumas. Ta küsis poisilt: “Kus sa käisid?” – “Ma käisin Smithfield’is märtrite põletamist vaatamas.” – “No mikspärast ometi sa sinna läksid?” imestas rändaja. Ja väike poiss vastas: “Ma läksin, et õppida – kuidas tuleb surra.”

Loe edasi: HELDUR KAJASTE: MITTE SEE EI OLE SUUR-REEDE SÕNUM

PEALINNA LINNAVOLIKOGU VALMISTUB ESIMESEKS E-ISTUNGIKS

Järgmisel neljapäeval, 16. aprillil toimub Tallinna linnavolikogu istung esmakordselt elektrooniliselt. Linnavolinikud võtavad istungist osa Microsoft Teams programmi kaudu.

Tiit Terik, Tallinna linnavolikogu esimees. Foto: Jukko Nooni
Tiit Terik, Tallinna linnavolikogu esimees. Foto: Jukko Nooni

[pullquote]Istungil osalejaks loetakse hääletuskaardiga end sisseloginud linnavolikogu liikmed ja kõik linnavolikogu liikmed, kes osalevad istungil Teams’i kaudu.[/pullquote]„Minu selge huvi on olnud, et Tallinna linnavolikogu saaks esimesel võimalusel taas täiskoosseisus otsuseid langetada, tehes seda seaduspäraselt ja kaasates võimalikult paljud liikmed,“ ütles linnavolikogu esimees Tiit Terik.

Teriku sõnul on alates eriolukorra kehtestamisest Eesti omavalitsustes volikogude istungite korraldamist tõlgendatud erinevalt ning seisukohad on selles küsimuses lahknenud. „Rahandusministeerium on öelnud, et elektroonilised istungid on seaduspärased, samas endine õiguskantsler, vandeadvokaat Allar Jõks on väljendanud seisukohta, et volikogud peavad alati kogunema füüsiliselt.

Loe edasi: PEALINNA LINNAVOLIKOGU VALMISTUB ESIMESEKS E-ISTUNGIKS

COVID-19 NAKATUNUD KODUTU PEAB PÜSIMA VARJUPAIGA ISOLATSIOONIS

Eriolukorra juht Jüri Ratas allkirjastas eile korralduse, millega kaitstakse kodutuid COVID-19 nakkuse leviku eest.

Pärnu täiskasvanute varjupaik. Foto: Urmas Saard
Pärnu täiskasvanute varjupaik. Foto: Urmas Saard

Nimelt laiendatakse COVID-19 positiivse diagnoosi saanud inimestele ja nende lähikontaktsetele kehtestatud liikumispiiranguid ka nakatunutele, kes kasutavad varjupaiga või turvakodu teenust.

See tähendab, et COVID-19 nakatunu ei tohi oma viibimiskohast lahkuda alates diagnoosimisest kuni tervenemiseni, välja arvatud tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel või inimese elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral. Piirang kehtib ka nendele varjupaigas või turvakodus viibivatele inimestele, kellel on olnud vahetu kontakt nakatunuga.

Teistele varjupaigas või turvakodus viibijatele kehtivad samad õigused, nagu inimestele, kes elavad koos haigusdiagnoosiga isikuga, kuid kellel ei ole viiruse sümptomeid ja kes ei puutu haigega vahetult kokku.

Varjupaigas või turvakodus viibides peab inimesele olema tagatud igapäevane toitlustamine ning muu vajalik abi. Turvalisuse tagamiseks varjupaigas või turvakodus on vaja, et politsei- ja piirivalveamet kontrolliks liikumispiirangu järgimist.

Loe edasi: COVID-19 NAKATUNUD KODUTU PEAB PÜSIMA VARJUPAIGA ISOLATSIOONIS

EESTI KIRIKUTE NÕUKOGU PÜHADESOOV

Eesti Kirikute Nõukogu pühadesoov ning teave tele-, raadio- ja veebijumalateenistuste kohta.

Sindi vaiksel laupäeval 2020. Fotod: Urmas Saard
Sindi vaiksel laupäeval 2020. Fotod: Urmas Saard

Lähenemas on ristiusu olulisemad tähtpäevad – Suur Reede ja Ülestõusmispüha. Eriolukorra tingimustes jäävad kirikuuksed kahjuks seekord suletuks. Pühad ja nende sõnum ei ole aga seetõttu väiksema tähendusega. Pigem vastupidi, just praegu vajame eeskuju ja julgustust kannatlikkuseks ja ohvrimeelsuseks ning usku võidusse kõige kurja, ka surma üle. Vajame teenivat, usaldavat ja eestpalvetavat armastust.

Loe edasi: EESTI KIRIKUTE NÕUKOGU PÜHADESOOV

MINISTER VAHENDAS BARTHOLOMEOSE MÕTET: OHUS EI OLE MITTE USK VAID USKLIKUD INIMESED

Keskpäeval ministeeriumide ühishoone pressikonverentside ruumis toimunud valitsuse pressikonverentsil osalenud rahvastikuminister Riina Solman osundas sellele, et tänasel suurel neljapäeval sisenes kristlik maailm vaikse nädala aega.

Riina Solman. Kuvatõmmis „Valitsuse uudiste“ YouTube’i kanali videoülekandelt
Riina Solman. Kuvatõmmis „Valitsuse uudiste“ YouTube’i kanali videoülekandelt

„Pühapäeval on ülestõusmispüha, mida me tunneme rahvakeeles ka munadepühana või lihavõttepühana. Aga neid pühasid ei pea mitte ainult kristlased vaid ka tavalised inimesed. Homme on riigipüha – suur-reede. Sellel nädalal peavad ülestõusmispühi Lääne kristlikud kirikud, kogudused: katoliiklased ja Konstantinopoli patriarhaadi õigeusklikud, samuti baptistid, nelipühilased, luterlased ja teised Eesti protestantlikud kogudused,” rääkis Solman ja viitas ka järgmisele nädalavahetusele, kui ülestõusmispüha pühitsevad Moskva patriarhaadi õigeusklikud ning vanausulised. Tavaolukorras peetakse nendel aegadel väga palju avalikke jumalateenistusi ja missasid, toimuvad traditsionaalsed surnuaia külastused. „Praegu me ei ole tavaolukorras ja kõik nimetatud tegevused avalikus ruumis tuleb ära jätta ja rahvakogunemised ei ole lubatud.”

Loe edasi: MINISTER VAHENDAS BARTHOLOMEOSE MÕTET: OHUS EI OLE MITTE USK VAID USKLIKUD INIMESED

SUVEPEALINNA HALJASALADEL PISTETAKSE MULDA 7000 VÕÕRASEMA

Pärnu linnapilt muutub päev-päevalt aina rõõmsavärvilisemaks, sest täna tehti avalikel haljasaladel algust võõrasemade istutamisega. Siin-seal linna lillepeenardes pilku püüdvatele krookustele ja tulpidele tuleb lähinädalail tublisti lillelisa, sest mulda saab ümmarguselt 7000 erivärvilist võõrasema taime.

Võõrasemad. Foto: Urmas Saard
Võõrasemad. Foto: Urmas Saard

Pärnu linnaedniku Anu Nurmesalu sõnul jõudsid esimesed võõrasemad peenardele täna hommikul Pärnu Kuninga tänava kooli ees ja Kuninga-Aia-Karja-Vanapargi ringristmiku keskel oleval istutusalal.

Loe edasi: SUVEPEALINNA HALJASALADEL PISTETAKSE MULDA 7000 VÕÕRASEMA

KAUP24 ALUSTAB TOIDUAINETE MÜÜKI KOGU RIIGIS

Alates tänasest alustas Baltikumi suurim veebipood toidukaupade müügiga, liites interneti kaubanduskeskusega toidukaupluste tooteid ja uusi kaubamärke, mis jõuavad tellijateni üle Eesti.

PIGU warehouse. Foto: OPTIMIST / PUBLIC
PIGU warehouse. Foto: OPTIMIST/ PUBLIC

[pullquote]eesmärgiks on oma ostjatele pakkuda kõike soovitud kaupa ühest kohast[/pullquote]Tänasest võib tellida peamisi toiduaineid, mida Kaup24 tarnib üle Eesti. Tellimuste kohaletoimetamiseks saavad kliendid valida Tallinna väljastuspunkti, DPD Pickup punkti, Omniva pakiautomaadi, kulleri ja Eesti Post kontori vahel, mis tähendab, et tooted jõuavad ka piirkondadesse, kuhu teised toidutarnijad tavaliselt ei sõida.

Kaup24 tegevjuht Dainius Liulys rõhutas, et nende eesmärgiks on oma ostjatele pakkuda kõike soovitud kaupa ühest kohast. Raskel ajal on toit väga oluline osa ostukorvist. Kui senine e-pood muutus internetis kaubanduskeskuseks, asuti müüma ka toiduaineid.

Loe edasi: KAUP24 ALUSTAB TOIDUAINETE MÜÜKI KOGU RIIGIS

TEISIPÄEVAL TOIMUS SUUR-REEDE RAADIOJUMALATEENISTUSE SALVESTAMINE OLEVISTE KIRIKU MAARJA KABELIS

Eilsel keskpäevasel asutusteülesel briifingul ütles rahvastikuminister Riina Solman saabuvate pühade kohta, et sellel korral tulevad need teistmoodi. Kõik senised tavad – ristikäigud, missad ja muu seesugune tuleb tänavusel kevadel ära jätta. Kasutatakse koguduste sotsiaalmeedia kontosid, veebi-, raadio- ja teleülekandeid.

Heldur Kajaste Maarja kabeli kantslils. Foto Siim Teekel
Heldur Kajaste Maarja kabeli kantslils. Foto: Siim Teekel

[pullquote]Tema, kes ise sellise soovituse osaks sai, ei toimi kunagi taoliselt. Hoopis vastupidi…[/pullquote]Arvestades jätkuvalt riigis kestvat eriolukorda kuuleb Oleviste kiriku suur-reede jumalateenistust Pereraadios (Tallinnas 89,6 MHZ) algusega kell 12.00.

Raadiojumalateenistuse jutluse peab pastor Heldur Kajaste, kelle vaimulik sõnum pole üksnes piibli teksti põhjal pilguheit paari tuhande aasta tagusesse aega, vaid oskus näha risti saladust ka näiteks Smithfield’i asulas põlenud tuleriidal. Kajaste sõnul on Kristuse kannatusele ja surmale võimalik mõelda mitut moodi, seepärast vaatleb ta mõnda seika selle päeva eri tahkudelt ja näidetega meie praegusest ajast.

Loe edasi: TEISIPÄEVAL TOIMUS SUUR-REEDE RAADIOJUMALATEENISTUSE SALVESTAMINE OLEVISTE KIRIKU MAARJA KABELIS

ORGANISATSIOONID KÕIKJALT MAAILMAST TAUNIVAD EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA MÕJUHINNANGU TAGASI LÜKKAMIST

Tagasilükkamise põhjusena osutas Keskkonnaministeerium sellele, et mõjuhinnang raamistas ülesannet kliima ja elurikkuse eesmärkidega.

Männik Lahemaal. Foto: Urmas Saard
Männik Lahemaal. Foto: Urmas Saard

[pullquote]tööstus on väljendanud soovi viia raiete kogumaht lausa 15 miljoni tihumeetrini aastas[/pullquote]Ülemaailmne Metsakoalitsioon koosneb enam kui sajast valitsusvälisest ja põlisrahvaste organisatsioonist, lisaks veel 27 ühendust, nende hulgas Läti ja Leedu kliimanoored, Hollandi tööstusliku biomassi jaamade vastu võitlevad organisatsioonid, Eesti turismiettevõtjate ja hiiekaitsjate esindusühendused. Kõik nad kutsuvad üles ministeeriumit muutma oma otsust ja metsanduse arengukava MAK 2030 koostamise protsessi raames SEI Tallinnalt tellitud mõjuhinnangu tagasi lükkamist.

Loe edasi: ORGANISATSIOONID KÕIKJALT MAAILMAST TAUNIVAD EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA MÕJUHINNANGU TAGASI LÜKKAMIST

MUUSEUMIÖÖ LÜKKUB AUGUSTI VIIMASELE LAUPÄEVALE

Tänavune Muuseumiöö kandub kevadelt üle 29. augustile, mil leiab aset Muinastulede öö, et ühildada mõlemate korraldajate ühistööna kaks sündmust samale päevale.

Seto talumuuseumi väljapanekud. Foto: Urmas Saard
Seto talumuuseumi väljapanekud. Foto: Urmas Saard

[pullquote]tagasisides ütles valdav enamus muuseumitest, et nad tahaksid 29. augustil kõigele vaatamata oma uksed avada[/pullquote]Seoses Eestis ulatuslikult leviva viiruse ja kehtestatud eriolukorraga otsustasid korraldajad käesoleva aasta Muuseumiöö toimumise edasi lükata – 16. mail toimuma pidanud sündmus liigub 29. augustile, tingimusel, et saame koos aegsasti viirusest võitu ning suve lõpuks on tavapärane töörütm muuseumides enam-vähem taastunud.

Muuseumiöö korraldust eest vedav Eesti Muuseumiühingu juhatus on murelik, kuna ka Eestit tabanud mastaapsest pandeemiast välja rabelemine võtab veel omajagu aega ning kriisi hari ei ole veel käes. “Seetõttu on raske ennustada, kui kaua tavalise töörutiini juurde naasmine aega võib võtta. Sellest tulenevalt võtsime koos kõigi korraldajatega vastu otsuse, et 16. mail Muuseumiööd ei toimu ning lükkame sündmuse edasi 29. augustile,” selgitas Muuseumiühingu juhatuse esimees Inge Laurik-Teder.

Loe edasi: MUUSEUMIÖÖ LÜKKUB AUGUSTI VIIMASELE LAUPÄEVALE

TERVISHOIUTÖÖTAJA ÕPETAB: KUIDAS KAITSEMASKI ÕIGESTI ETTE PANNA?

Kuidas korrektselt paigaldada kaitsemaski, selgitab Ida-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolli osakonna õendustöö koordineerija Signe Juhkam.

Videoõpetus

Näomask

Praeguse eriolukorra ajal tasub kodust lahkudes kanda maski. Selleks, et mask kasutaja tervist maksimaalselt kaitseks, soovitab Ida-Tallinna Keskhaigla järgida teatud kindlaid võtteid.

Loe edasi: TERVISHOIUTÖÖTAJA ÕPETAB: KUIDAS KAITSEMASKI ÕIGESTI ETTE PANNA?

EMA LÄKS METSISTE KAITSEKS KESKKONNAAMETI VASTU KOHTUSSE

EMA pöördus kohtusse peatamaks Keskkonnaameti poolt lubatud RMK raied 95 hektaril metsise elupaigas.

Metsis. Foto: Karl Adami
Metsis. Foto: Karl Adami

Eesti Metsa Abiks (EMA) esitas eelmise nädala lõpus (3.02.2020) Tallinna Halduskohtule kaebuse Keskkonnaameti (KeA) otsuse peale, millega lükati tagasi EMA vaie Mustjõe metsise elupaiga raiekavadele. Koos kaebusega andis kodanikuühendus kohtusse taotluse kaitsealuse linnuliigi elupaika väljastatud kahekümne ühe metsateatise kehtetuks tunnistamiseks.

16.03.2020 esitas Eesti Metsa Abiks Keskkonnaametile vaide 21 metsateatise kehtetuks tunnistamiseks 95 hektaril Mustjõe metsise elupaigas. Amet lükkas vaide tagasi põhjendusega, et kodanikuühendus olevat vaidlustamise tähtaja mööda lasknud ning tähtaja ennistamiseks puuduvat mõjuv põhjus. EMA hinnangul on vaide läbi vaatamata jätmine ja tagastamine KeA poolt õigusvastane, rikkudes kodanikuühenduse õigust vaidemenetlusele ning takistades kodanikuühendusel keskkonnakaitseliste eesmärkide täitmist.

Loe edasi: EMA LÄKS METSISTE KAITSEKS KESKKONNAAMETI VASTU KOHTUSSE