aprill 2020 Archives

RAHVASTIKUMINISTRI SÕNUM ÕIGEUSKLIKE ÜLESTÕUSMISPÜHADEL

Täna tähistavad õigeusklikud ülestõusmispüha. Eriolukorra tingimustes pidid nemadki ära jätma kõik rahvakogunemised nii siseruumides kui väljas, sealhulgas kirikutes ja kalmistutel.

Illustreerival pildil: Tallinna Aleksander Nevski katedraali uksel. Foto: Urmas Saard

Rahvastikuminister Riina Solman ütles, et õigeusklikel on ülestõusmispühade traditsioonid väga suursugused, sest tegemist on nende jaoks kõigi pühade pühaga. Tavapäraselt tähistatakse ülestõusmist piduliku ja kompleksse jumalateenistusega, mille juhatab sisse suure laupäeva keskööteenistus. Toimub ka ristikäik, värvitakse mune, käiakse lahkunud lähedaste haudadel. „Kahjuks tuleb meil kõigil, ka õigeusulistel, sel aastal ülestõusmispühi teisiti tähistada,” lausus minister ja lisas ettevaatavalt, et viiruse leviku oht ei lõpe ülestõusmispühadega. „Meil tuleb arvestada, et viiruse leviku tõkestamiseks peame ilmselt ka lähikuudel hoiduma rahvarohketest kogunemistest ja korraldama oma elu selliselt, et säästa võimalikult palju enda ja teiste inimeste tervist. Üleminek eriolukorrast tavaellu peab toimuma tasapisi, et vältida uut haigestumiste puhangut,“ nentis Solman.

KU päevatoimetaja

MINISTER EI PEA EESTI PUUETEGA INIMESTE KOJA MURET PÕHJENDATUKS

Laupäeval, 18. aprillil, teatas sotsiaalminister Tanel Kiik oma Facebooki postituses, et puuetega inimesed ja nende esindusorganisatsioonid on viimane valdkond, kus sotsiaalministeerium ja riik tervikuna ühtegi kärbet teha sooviks.

Tanel Kiik. Kuvatõmmis eriolukorra pressibriifilt

[pullquote]Mul on väga kahju, et täna on jõudnud meediasse vastupidised väited[/pullquote]Ministri sõnum oli vastuseks Eesti Puuetega Inimeste Koja laupäevasele pressiteatele, milles väljendati muret, et puuetega inimeste organisatsioonide 50% rahastuse kärbe toob neile hävingu.

Ajakirjandusele saadetud teates väideti, et Sotsiaalministeerium on teinud 272-le puuetega inimeste organisatsiooni koondavale Eesti Puuetega Inimeste Kojale ettepaneku otsida võimalusi tegevustoetuse summa kärpimiseks, tegevuste ära jätmiseks või edasilükkamiseks kuni 50% ulatuses, kuna prognoositakse hasartmängumaksu laekumise vähenemist. „Puuetega inimeste esindusorganisatsioonid on tõsises mures, et niigi ebapiisava rahastuse kärpimine viib paljude ühingute hääbumiseni,” kirjutati sõnumis.

Loe edasi: MINISTER EI PEA EESTI PUUETEGA INIMESTE KOJA MURET PÕHJENDATUKS

APRILLI ESIMESE KAHE NÄDALAGA REGISTREERUTI RAHVUSRAAMATUKOGU LUGEJAKS ROHKEM KUI AASTA EEST TERVE KUUGA

Aprilli esimese kahe nädalaga registreeris ennast Rahvusraamatukogu lugejaks 601 uut klienti, mis on mitukümmend inimest rohkem kui mullu terve aprilli jooksul, kui uusi registreerunuid oli 577. Kasv on seotud nii võimalusega laenutada inimkontaktivabalt raamatuid kui ka juurdepääsuga mitmetele digiteenustele ja e-andmebaasidele.

Eesti Rahvusraamatukogu. Foto: Urmas Saard

Neljandat nädalat järjest oli inimeste huvi raamatute laenutamise vastu tavaajast märksa suurem – päevas laenutati keskmiselt 190 raamatut, tavaliselt jääb keskmine 143 juurde. Rahvusraamatukogu on üle vaatamas ka paljusid teisi teenuseid ning plaanib hakata lähiajal pakkuma pikematel teemadel nõustamist video teel ning laiendada tellimise võimalust ka pakiautomaatidesse üle Eesti.

Inimkontaktivaba laenutus jätkub

Nädala alguses pikendas Rahvusraamatukogu laenutustähtaegu veel kuu võrra – kõik lugejad, kelle laenutähtajad muudeti eriolukorra alguses 5. maile, saavad raamatuid veel kuu aega lugeda, sest raamatukogu ootab neid tagasi alles 1. juunil. Rahvusraamatukogu jälgib olukorda ning püüab viivisepoliitika ja laenutustähtaegade muutmisega piirata inimestel vajadust kodunt välja tulla.

Loe edasi: APRILLI ESIMESE KAHE NÄDALAGA REGISTREERUTI RAHVUSRAAMATUKOGU LUGEJAKS ROHKEM KUI AASTA EEST TERVE KUUGA

SINDI RAAMATUKOGU TEENINDAB OMA LUGEJAID OLENEMATA ERIOLUKORRA KESTVUSEST

Sindi raamatukogu asub juba mõnda aega uues asukohas ja ootab eriolukorra leevendumist, mis võimaldaks mingist hetkest alates hakata inimesi jupikaupa sisse laskma.

Sindi raamatukogu asub juba mõnda aega uues asukohas. Foto: Urmas Saard

Märtsi algul asus raamatukogu sisse kolima postkontoriks ehitatud hoonesse, mis pärast põhjalikku uuendamist on saanud täiesti teistsuguse sisu. Algselt linna 82. sünnipäevaks kavandatud avamine pole enam kindel.

Loe edasi: SINDI RAAMATUKOGU TEENINDAB OMA LUGEJAID OLENEMATA ERIOLUKORRA KESTVUSEST

ERIOLUKORRA JUHT SULGEB COVID-19 NAKKUSPUHANGUGA ÜHISELAMU

Eriolukorra juht Jüri Ratas allkirjastas täna korralduse, et tõkestada COVID-19 viiruse levikut 281 elanikuga ühiselamus Tartus aadressil Raatuse 22. Inimesed, kes elavad ühiselamus, peavad jääma kuni COVID-19 testi tulemuste selgumiseni oma korteritesse ning vältima kontakti teistega.

Liikumispiiranguga inimestele korraldatakse kohapeal toitlustus. COVID-19 positiivse diagnoosiga tudengid peavad jääma Raatuse 22 ühiselamusse isolatsiooni kuni tervenemiseni.

Liikumispiirang kehtib ühiselamus elavatele inimestele kuni nende COVID-19 testimise läbiviimiseni, nakatunutega kokkupuutunud lähikontaktsete välja selgitamiseni ja testi tulemuste saabumiseni. Selleks, et vältida nakkuse edasilevimist, jagatakse ühiselamu kolme tsooni. Elanikud paigutatakse vastavalt sellele, kas tegemist on COVID-19 positiivse, tema lähikontaktse või nakatunuga mitte kokku puutunud COVID-19 negatiivse inimesega.

COVID-19 positiivsed peavad püsima ranges isolatsioonis kuni haigusest tervenemiseni.

Loe edasi: ERIOLUKORRA JUHT SULGEB COVID-19 NAKKUSPUHANGUGA ÜHISELAMU

MARTA KÜLAOTS VÕITIS E-VÕISTUMÄNGIMISE

Täna toimunud e-Võistumängimise peapreemia pälvis viiulil mänginud Marta Külaots, kes võitis ühtlasi ka poogenpillide kolmanda taseme grupi. Esmakordselt välja jagatav publikupreemia läks seekord 590 häälega Kertu Zahharovile.

Suur Üleriigiline Võistumängimine toimus tänavu erandkorras Interneti vahendusel ning e-Võistumängimise nime all. Konkursil osalemiseks saatis eelnevalt oma video 68 noort pärimusmuusikut, kes olid jagatud erinevatesse vanuse- ja pilligruppidesse. Terve tänase päeva arutles saabunud videote üle ning valis välja parimatest parimad Zoom-keskkonnas toimetanud žürii, kes tegi võitjad teatavaks Viljandi Pärimusmuusika Aida FaceBooki lehel reaalajas.

Loe edasi: MARTA KÜLAOTS VÕITIS E-VÕISTUMÄNGIMISE

TARTU TUDENGITE KOOSVIIBIMINE PÄÄDIS KUUE POSITIIVSE KOROONAPROOVIGA

Tartu ülikooli ühiselamu kuue elaniku Covid-19 proovid osutusid positiivseks, ühiselamu on suletud ja esmajärjekorras asutakse testima 42 sama korruse elanikku. Terviseamet arvestab ligikaudu 200 testi tegemise vajadusega.

Terviseamet teavitas nakatunuid positiivsetest proovi vastustest ning kehtestas koroonaviirusesse haigestunutele karantiini ja nende kontaktsetele isolatsiooni. Järgmises etapis asutakse korruste kaupa testima kõiki ühiselamu elanikke.

„Terviseamet jätkab täna kõikide haigestunute nõustamist, et neid isolatsiooniks ette valmistada ja selgitada välja inimesed, kellega nad on kokku puutunud. Vastavalt kogutud infole koostatakse plaan viiruse leviku piiramiseks,“ ütles terviseameti lõuna regionaalosakonna juhataja Tiia Luht.

Tartu kiirabi infektsioonivolinikud on haigestunuid ja nende kontaktseid juhendanud haigusega toime tulemiseks ja nakkuse leviku peatamiseks. Terviseamet on teavitanud üliõpilasküla, juhendanud ühiselamu personali desinfitseerimisel ning jaganud neile isikukaitsevahendeid nakatumise ärahoidmiseks.

Loe edasi: TARTU TUDENGITE KOOSVIIBIMINE PÄÄDIS KUUE POSITIIVSE KOROONAPROOVIGA

ERIKOMISJON TOETAS PLAANILISE RAVI JÄRK-JÄRGULIST AVAMIST

Valitsuse erikomisjon toetas tänasel nõupidamisel sotsiaalministri, terviseameti ja Eesti Haigekassa ettepanekut plaanilise ravi järk-järguliseks avamiseks. Terviseamet teeb otsuse plaanilise eriarstiabi, perearstiabi, hambaravi ja eratervishoiu plaaniliste teenuste taasavamiseks uuel nädalal, juhul kui nädalavahetus ei too uute haigusjuhtude hüppelist kasvu.

„Näeme, et eriolukorras seatud piirangud ja inimeste vastutustundlik käitumine on aidanud koroonaviiruse levikut piirata ja hoida uute nakatumiste arvu madalal. Juhul kui nädalavahetusel uute haigusjuhtude hüppelist kasvu ei tule, saame hakata tulevast nädalast plaanilise ravi ja uuringute mahtusid järk-järgult suurendama,” ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Mõistame, et piirangute leevendamist ootavad nii tervishoiutöötajad kui patsiendid ja ootele pandud raviga soovitakse jätkata niipea kui võimalik, kuid peame olema veendunud, et ravi jätkamine toimub turvaliselt ja nakkusoht on viidud miinimumini.“

Ravimahtude suurendamise eelduseks on nakkusriskide viimine miinimumini. Tingimused selleks seab terviseamet juhendis, mis on praegu kooskõlastamisel raviasutustega. Näiteks on kavas sätestada, et plaanilise raviga tegelev personal ei tohi igapäevase töö käigus kokku puutuda COVID-19 patsientidega. Samuti ei tohi ravi taastavas asutuses viimase kahe nädala jooksul olla personali hulgas COVID-19 nakatumist.

Loe edasi: ERIKOMISJON TOETAS PLAANILISE RAVI JÄRK-JÄRGULIST AVAMIST

KERGLIIKLUSTEE SINDI LINNA VIIRA ELANIKELE

Tori valla keskuses Sindis on Viira linnaosasse suunduvat Pärnu maantee äärset jalg- ja jalgrattateed ammust aega pikisilmi oodatud. Nüüd on Supluse tänavast kuni Sindi linna piirini kulgeva tee-ehitusega algust tehtud.

Sindi kergliiklusteede võrgustiku ehitamine ja renoveerimine. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Sindi linnast naabrite juurde, kuni Pärnuni välja[/pullquote]„855 meetri pikkuse kergliiklustee valmimise tulemusel on jällegi ühel lõigul turvalisem liigelda ja saab teha ka rohkem tervisesporti,” lausus Tori Vallavalitsuse kommunikatsiooninõunik Katariina Vaabel. „Tegemist on Sindis suurema kergteede rajamise projektiga, mis sai alguse juba mõned aastad tagasi, kuid see üks lõik jäi veel tegemata. Selle valmides saab suure projektiga ühelepoole. Viimase lõigu lõpetamine võttis aega ka seepärast, et ehitusprojekt osutus juba aegunuks ning selle järgi ehitamine polnud enam võimalik. Seda oli vaja ümber projekteerida.”

Loe edasi: KERGLIIKLUSTEE SINDI LINNA VIIRA ELANIKELE

VALITSUS TOETAB TARTU ÜLIKOOLI UURINGUTE LÄBIVIIMIST COVID-19 LEVIKU KAARDISTAMISEL

Valitsuse liikmed toetasid täna kahe Tartu Ülikooli poolt välja pakutud uuringu läbiviimist, millega selgitatakse koroonaviiruse leviku ulatust rahvastiku hulgas. Uuringu tulemused on oluliseks sisendiks COVID-19 tõkestamise otsuste tegemisel.

Seroepidemioloogilise uuringu pilootprojektid teostatakse Saaremaal (pildil Kuressaare) ja Õismäel, mõlemalt poolt on uuritavaid 1080 inimest. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Nädalas testitakse 2000 inimest, nii sümptomitega kui ilma[/pullquote]„Valitsuse erikomisjon vajab piirangute üle otsustamiseks rohkem andmeid viiruse leviku kohta rahvastikus. Epideemiat ei saa efektiivselt ohjata, kui pole täpsemalt teada, kuidas see elanikkonna hulgas levinud on,“ ütles peaminister Jüri Ratas.

Esiteks toetasid valitsuse liikmed COVID-19 seiresüsteemi teadusprojekti. Tartu Ülikool pakub seire läbiviimist juhuvalimi intervjuude ja valimisse sattunute testimise kaudu. Nädalas testitakse 2000 inimest, nii sümptomitega kui ilma, et hinnata üleriigilist nakkuse levikut eri maakondades ning rahvastikurühmades. Teadusprojekti maksumus on 1,8 miljonit eurot.

Covid-19 seireprogrammi projektijuht ja kõneisik on Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi professor Dr. Ruth Kalda. Seire tulemusi raporteeritakse valitsuskomisjonile iganädalaselt.

Loe edasi: VALITSUS TOETAB TARTU ÜLIKOOLI UURINGUTE LÄBIVIIMIST COVID-19 LEVIKU KAARDISTAMISEL

KEVADISED MÜRGISTUSOHUD VARITSEVAD NII METSARAJAL KUI KODUÕUEL

Rästikud, toidulauale jõudvad mürgised taimed ja esimesed seened on enamlevinud mürgistusohud, mis igal kevadel lõppevad paljude jaoks haiglaraviga.

Karulaugu kasvuga metsaalune. Foto: Merle Rallmann

Kõik mürgistused on aga ennetatavad, selgitab Terviseameti mürgistusteabekeskus, kelle missioon on mürgistusjuhtumitest tingitud haigestumiste, tervisekahjustuste ja suremuse vähendamine ning mürgistusalase teabe kättesaadavuse edendamine.

Loe edasi: KEVADISED MÜRGISTUSOHUD VARITSEVAD NII METSARAJAL KUI KODUÕUEL

E-VÕISTUMÄNGIMISEL OSALEB 68 LAST

Võistumängimine toimub sel aastal juba 12. korda, esimest korda aga Interneti vahendusel ehk e-Võistumängimise nime all. Sel aastal teistsugustes tingimustes peetavale võistlusele saatis oma võistlusvideod 68 osalejat.

Võistumängimine 2019. Foto: autor Ako Lehemets — Võistumängimine 2019. Foto: Ako Lehemets

Võistumängimise peakorraldaja Margit Kuhi on nii suurest osalemishuvist üllatunud. „See on täitsa uskumatu! Formaat on ju esmakordne ja hetkel keerulised ajad ning lastel ja vanematel kodus palju koolitöödki teha. Nii olime valmis selleks, et osalejate videosid laekub vaid mõni. Seda rõõmsamad ja tänulikumad oleme, et osalejaid on nii nii palju. See arv on samas suurusjärgus, kui oli osalejaid eelmisel aastal Viljandis,” räägib Kuhi.

Loe edasi: E-VÕISTUMÄNGIMISEL OSALEB 68 LAST

MAILIS REPS: KINDLASTI EI TEKI KÕIGIL ÕPILASTEL KOHUSTUST KOOLI MINNA

Alljärgnevalt vastused, kuidas peaks toimuma üleminek täielikult distantsõppelt tavapärasemale elukorraldusele.

Haridus- ja Teadusministeeriumi peahoone Tartus. Foto: Urmas Saard

Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehelt saab teada, et kui COVID-19 epideemia taandub, algab koolides pärast 15. maid üleminekuaeg, mil kontaktõpe on pigem erandlik ning mõeldud eelkõige lõpetajatele ja lisatuge vajavatele õpilastele. Kindlasti ei teki kõigil õpilastel kohustust kooli minna, vajadusel võib distantsõppega jätkata.

Haridus- ja Teadusministeerium kooliaasta lõpetamisest

Tavapärasele õppele naasmise eeldus on õpilaste turvalisuse tagamine. Lapsi võib kooli lubada ainult siis, kui see on nende jaoks ohutu.
Enne seda peab olema ühiskonnale ekspertidelt antud tõenduspõhine sõnum, et olukord riigis võimaldab seda teha.

Loe edasi: MAILIS REPS: KINDLASTI EI TEKI KÕIGIL ÕPILASTEL KOHUSTUST KOOLI MINNA

VIIRUSNAKKUSE OHT ON PEATANUD VÄÄRIKATE ELUKESTVA ÕPPE

Kui 12. märtsi hilisõhtul kuulutas valitsus seoses pandeemilise koroonaviiruse tõenäolise Eesti-sisese puhangu laienemisega riigis välja eriolukorra, siis jäid selle tõttu olemata TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli loengud, sest meie eakate jaoks puudub valmisolek elektRoonsel teel õppuste läbiviimiseks.

TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli 11. õppeaasta avaaktusel. Foto: Urmas Saard

Väärikate suurearvuline kuulajaskond ei kuulnud Euroopa Parlamendi liikme Urmas Paeti ettekannet teemal „Eesti Euroopa Liidus ja selle mõju meie arengule”. Samuti jäi kuulmata rahvastikuminister Riina Solmani loeng globaalsest eestlasest. Nüüdseks on selgunud, et eriolukorra lõppemist pole lähinädalate jooksul loota ja nii ei toimu ka peaminister Jüri Ratase loengut täpselt kaks kuud pärast eriolukorra kehtestamist. Peatunud on õppekäigud ja töö õpikodades.

Ühtlasi jääb pidamata 12. maile kavandatud 11. õppeaasta lõpuaktus Strand SPA & Konverentsihotellis. TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli ei tea täna veel täpselt öelda, kuidas aasta kokku võetakse. Ilmselt viiakse kevadine lõpuaktus kokku sügisel toimuva uue õppeaasta avaaktusega.

Urmas Saard

TERVISEAMET HOIATAB PETUKÕNEDE EEST

Terviseamet hoiatab, et ameti nimel tehakse telefoni teel libapakkumisi, mille sisuks on tasuline sõeluuring. Terviseamet ei müü kunagi midagi telefoni teel ja soovitab vastavasisulised kõned jätta tähelepanuta.

Terviseametini jõudis info murelikult inimeselt, kes sai kõne, milles esitleti end Terviseametina ja pakuti 37 € maksvat sõeluuringu testi, mis saadetakse soovijale koju. Tegemist on pettusega, millega terviseamet seotud ei ole. „Terviseamet ei tee kunagi telefoni teel ühtegi pakkumist ja seega tasub vastavasisulisi kõnesid ignoreerida,“ selgitab Terviseameti põhja regiooni nõunik Mihkel Näks.

Närviline aeg on väga soodne petturitele, kes kasutavad ära inimeste muret nii enda kui ka oma lähedaste tervise pärast. Seega tasub praegu igasugustesse pakkumistesse suhtuda kriitiliselt.

Ühtlasi tuletame meelde, et praegu ei ole olemas ühegi usaldusväärset kodust testi COVID-19 tuvastamiseks. Eestis on viirushaiguse COVID-19 tuvastamise võimekus terviseameti, Tartu Ülikooli kliinikumi, Synlabi, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Ida-Viru keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Pärnu haigla ja Kuressaare haigla laborites.

KU päevatoimetaja

PUUKENTSEFALIIDI VASTU SAAB KA ERIOLUKORRAS VAKTSINEERIDA

Seoses puukide aktiveerumisega otsustas terviseamet taastada võimaluse end perearsti juures puukentsefaliidi vastu vaktsineerida.

„Kevadiste ilmade saabudes hakkavad inimesed tavaliselt veetma rohkem aega looduses, mis tõstab ka puukentsefaliiti nakatumise ohtu,“ ütles terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna peaspetsialist Irina Filippova.

Perearstid vaktsineerivad puukentsefaliidi vastu oma nimistusse kuuluvaid inimesi. Inimesed, kes vajavad puukentsefaliidi vaktsiini esimest või teist doosi, saavad perearsti poole pöördudes vaktsiini esimesel võimalusel. Vaktsiini kolmanda ja järgnevate dooside saamist võib edasi lükata perearstide plaanilise vastuvõtu ja haiglate vaktsineerimiskabinettide töö taastumiseni.

Täielik puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust ja edasi on vaja iga 3-5 aasta tagant kordussüstiga kaitset uuendada.

Loe edasi: PUUKENTSEFALIIDI VASTU SAAB KA ERIOLUKORRAS VAKTSINEERIDA

PÕLTSAMAA WPARK VALMISTUB SUVEHOOAJAKS

Suve hakul avatakse Põltsamaal, Kamari järvel Eesti suurim veelauapark Wpark. Wpargi juhataja Joel Pärle sõnul on ehitus praeguseks umbes 85% ulatuses valmis.

Varsti avatav Wpark. Foto: Media Station

„Administratiivhoone üldehitus on viimistlusfaasis: nii suur ringkaabel kui ka väiksem 2.0 on paigaldatud. Hetkel käivad ettevalmistustööd rajaelementide paigutamiseks,” selgitab Pärle. Esimesed hooajapiletid tulid müügile juba eelmise nädala lõpus.

Kui kevad on tegevuste mõttes justkui vahele jäänud, siis seda suuremalt panustatakse suvele. Et lapsed, kes kui vangis elanud ja pole ammu murul käinud, saaksid lõpuks “haljale aasale kepsutama” ja Wparki batuutidest veelinnakusse hullama. Kesk-Eesti esimese veelauapargina elavdab Wpark oluliselt siinset külastatavust ja veespordiskenet. Lisaks loob pargi avamine mitmeid uusi töökohti administraatorite, operaatorite, koolitajate, vetelpäästjate ja Wpargis asuva kohviku personali näol.

Loe edasi: PÕLTSAMAA WPARK VALMISTUB SUVEHOOAJAKS

KÄSITÖÖKONKURSS „AIGU OM” KESTAB APRILLI LÕPUNI

Vana-Võromaa käsitöökonkursi „Aigu om“ lõpptähtaeg läheneb, aga veel on aega mõni hea mõte teoks teha ning esitada konkursile.

Oodatud on käsitöötooted, mis väljendavad Vana-Võromaa eripära ja pakuvad nii emotsionaalset kui praktilist väärtust.

Konkurss lõpeb 30. aprillil kell 16, selleks ajaks peavad olema kõik tööd jõudnud Võru Instituuti. Võidutööd selguvad 6. mail veebivahendusel, mida saab jälgida MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü FB lehel.

Konkursi täpsemad tingimused ja täiendavad lisamaterjalid on avaldatud MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü FB lehel ja Vana-Võromaa käsitöövõrgustku kodulehel.

Konkurssi aitab läbi viia Eesti Rahvakultuuri Keskuse toetus Vana-Võromaa pärimuskultuuri meetmest. Käsitöövõrgustiku arendustööle annab hoogu Vana-Võromaa arendusprojektide toetus.

KU päevatoimetaja

TALLINNA HALDUSKOHUS PIDAS EMA VAIDE LÄBI VAATAMATA JÄTMIST ÕIGUSVASTASEKS

Eesti Metsa Abiks (EMA) vaidlustas 3. aprillil Tallinna Halduskohtus Keskkonnaameti (KeA) otsuse lükata tagasi kodanikuühenduse vaided 21 metsateatise kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustatavate metsateatistega lubati raied Mustjõe metsise elupaigas circa 95 hektari suurusel alal.

Puiduriit juba toimunud RMK raietest Mustjõe metsise elupaigas

[pullquote]Metsis on teatavasti väga tundlik häiringute suhtes, mida kinnitab ka kiirelt langev metsise arvukus.[/pullquote]Kohus võttis EMA kaebuse menetlusse ning asus samas seisukohale, et Keskkonnaamet oleks pidanud EMA poolt esitatud vaided läbi vaatama.

16. märtsil esitas EMA Keskkonnaametile vaide Mustjõe metsise elupaika väljastatud 21 metsateatise kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustatavad metsateatised asuvad Mustjõe metsise püsielupaiga piiranguvööndis metsise elupaigas kanade sigimisalal ja metsise mängudeaegses elupaigas ning samuti Mustjõe metsise elupaigas kanade sigimisalal. Metsateatistega on antud luba harvendus-, sanitaar- ja lageraieks ca 95 ha suurusel alal metsise elupaigas.

Loe edasi: TALLINNA HALDUSKOHUS PIDAS EMA VAIDE LÄBI VAATAMATA JÄTMIST ÕIGUSVASTASEKS

PÄRNU SAAB VALGUSTATUD REIU-RAEKÜLA KUNSTLUMERAJA

Tänasel Pärnu linnavalitsuse istungil tunnistati avatud hankemenetluse riigihanke “Reiu-Raeküla valgustatud kunstlumeraja ehitamine” võitjaks osaühingute Omatec ja ValiceCar ühispakkumus.

Illustratiivne pilt suusaraja hooldusest. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Linn vaagis pakkuja selgitusi ja leidis, et OÜ Omatec ja ValiceCar OÜ põhjendused on veenvad ja pakkumuse madalam maksumus põhjendatud[/pullquote]Hanketeates märgitud pakkumuste esitamise tähtajaks, käesoleva aasta 6. aprilliks esitasid pakkumused OÜ Omatec ja ValiceCar OÜ; OÜ Ferrotek; Saveka Torutööd OÜ ning Nordpont OÜ.

Kõikide pakkujate esitatud pakkumused vastasid riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. Madalaima hinnaga OÜ Omatec ja ValiceCar OÜ pakkumus oli üle 10% madalam järgmise pakkumuse maksumusest ning üle 20% madalam pakkumuste maksumuste keskmisest, mistõttu küsiti neilt selgitust pakkumuse madala maksumuse kohta. Ühispakkujate esitatud maksumus on ilma käibemaksuta 235992 eurot ja käibega 283190,40 eurot.

Loe edasi: PÄRNU SAAB VALGUSTATUD REIU-RAEKÜLA KUNSTLUMERAJA

LINN SOOVIB PÄRNU KESKRANNA ALA LAIENDADA

Tänase Pärnu linnavalitsuse istungi päevakorras oli üheks teemaks Pärnu keskranna laiendamise detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine ja detailplaneeringu vastuvõtmine.

Linnavalitsus tegi volikogule ettepaneku võtta vastu Pärnu keskranna laiendamise detailplaneering ja jätta detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb soovist laiendada keskranna ala Pärnu jõeni, pikendada rannapiirkonna kasutushooaega ja suurendada rannapiirkonna kasutusvõimalusi.

KU päevatoimetaja

AITA VALIDA AASTA KALANDUSTEGU

Kalanduse teabekeskus kuulutas välja aasta kalandusteo konkursi. Lemmikkandidaatide esitajate vahel loositakse välja kaks spinningukomplekti.

Kalalaevaga Liivi lahel. Foto: Urmas Saard

Esmakordselt toimuv aasta kalandusteo konkurss väärtustab Eestile olulisi kalandustegusid ja nende tegijaid. Rahva lemmiku auhinna kandidaatide esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 30. aprill. Kalandusteo mitterahalised auhinnad antakse välja kahes kategoorias: peaauhind ja rahva lemmiku auhind.

Kandidaadid võivad olla Eesti kalanduse arengusse panustanud üksikisikud, seltskonnad, äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused, organisatsioonid ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Kandidaadiks ei saa esitada konkursi korraldajat või tema tehtud kalandustegusid. Konkursile võib esitada ka enda tegemisi, mis väärivad aasta kalandusteo tiitlit.

Kalandusteo auhind antakse 2019. aasta jooksul tehtud kalandusele kasuliku teo eest, mis

Loe edasi: AITA VALIDA AASTA KALANDUSTEGU

UURING EI KINNITA PÄRNU KESKLINNA SILLA OHTLIKUST

Pärnu Kesklinna silla proovikoormamise aruanne näitab, et silla ületamine pole ohtlik, kuid silla ohutuks ekspluateerimiseks soovitatakse lubada silda ületada üksnes kuni 3,5 tonnise registrimassiga sõidukitel, tehes erandi kuni 30 meetrise pikivahega liikuvale ühistranspordile.

[pullquote]Uuringu autorid soovitavad piirata silda ületavate sõidukite tegelikku massi 3,5 tonniga[/pullquote]Pärnu linnavalitsuse teatel koostasid aruande Tallinna Tehnikakõrgkooli professor Martti Kiisa ja Stricto Projekt OÜ peainsener Ando Funk, konsultandina oli kaasatud Tallinna Tehnikaülikooli sillaehituse emeriitprofessor Siim Idnurm. Nende juhendamisel viidi 2. veebruaril sillal läbi dünaamiline katsetamine ehk modaaltestimine, kus ergutati silda 124 punktis löökvasaraga ja mõõdeti nelja kiirendusanduriga kõiki sildeavasid. 1. märsil tehti sillal staatiline proovikoormamine, kus kolmel aval seisid mõlemal sõidurajal 30 tonnise massiga veokid.

Loe edasi: UURING EI KINNITA PÄRNU KESKLINNA SILLA OHTLIKUST

PILDIGALERII: JÄLGI LINDUDE SAABUMIST OMA KODUAIAS

Kevad on käes ja eriolukorrale vaatamata veedavad paljud pered aega populaarsetel matkaradadel ja looduskaunites paikades. Praegu on aga hoopis sinu koduõu parim paik, kus ohutult värskes õhus viibida ja loodusest rõõmu tunda.

[pullquote]viimane aeg paigaldada aeda pesakastid kuldnokkadele, tihastele ja linavästrikele[/pullquote]Ornitoloogiaühing soovitab kõigil kodus viibijatel pöörata sel kevadel rohkem tähelepanu oma koduaia loodusele ja tehtud vaatlused kirja panna suvisesse aialinnupäevikusse.

Lehel www.eoy.ee/aed saab iga pere luua endale veebipäeviku aias tehtud loodusvaatluste kirjapanekuks. Päevikusse saab üles märkida koduaias märgatud linnud ja teised loomad, välja ilmunud putukad ja õitsema puhkenud taimed. Päeviku täitmiseks piisab, kui vaadelda linde kasvõi aknast ning teha korra päevas tiir aias või kortermaja hoovis. Täpsemalt saab suvise aialinnupäeviku pidamisest lugeda siit.

Loe edasi: PILDIGALERII: JÄLGI LINDUDE SAABUMIST OMA KODUAIAS

KESTAB KONNADE RÄNNE

Käesoleva nädala kolmapäeval teatas Eestimaa Looduse Fond kõigil aastatel toimuva massilise konnade kevadrände algusest. Sobiva ilma korral kestab konnade massiline ränne neli kuni viis ööd, külmade ilmadega rändeaeg pikeneb.

Rändele asunud rohukonn. Foto: Kristiina Kübarsepp

[pullquote]tänavu jäeti eriolukorra tõttu ära kahepaiksete abistamise talgud[/pullquote]Sellega seoses kutsub Eestimaa Looduse Fond autojuhte üles vältima sõite konnade rändega ristuvatel maanteedel päikeseloojangust keskööni. Autojuhil tuleks konni teel märgates olla väga tähelepanelik ning võimalusel vähendada kiirust.

„Konnadel on meie looduses väga märkimisväärne roll täita ja nad on toiduahelas tähtsal kohal. Seetõttu on oluline, et kõik sigima suunduvad konnad saaksid võimaluse paljuneda. Kui sellele teekonnale jääb ette tiheda autoliiklusega maantee, saavad paljud neist paratamatult hukka,“ andis probleemist ülevaate kampaania „Konnad teel(t)“ korraldaja Kristiina Kübarsepp. „Mõne tunniga võib massilise rände ajal hukkuda sadu täiskasvanud konni. Vaid umbes 1% kullestest saavad konnad, kes ise suudavad järglasi saada,“ lisas Kübarsepp.

Loe edasi: KESTAB KONNADE RÄNNE