september 2014 Archives

Taavi Ehrpais võitis raiespordi maailmameistrivõistlustel kombineeritud järkamises hõbemedali

Raiespordi 31. maailmameistrivõistlustel Šveitsis Brienzis autasustati eile (12. septembri) hilisõhtul platsialade võitjaid. Kombineeritud järkamises võitis hõbemedali Eesti meeskonna liige Taavi Ehrpais.
202 punkti kogunud Taavil tuli alla vanduda vaid Urs Amstutzile Šveitsi meeskonnast ja seda vaid ühe punktiga. Kolmandaks tõusis sel alal Martijn Meijer Hollandist, kuid tema punktiskoor oli juba madalam – 198.

Teistel Eesti võistlejatel nii hästi ei läinud, Andres Olesk jäi 55. ja Sulev Tooming 57. Eraldi
arvestuses võistlev juuniorsportlane Jarro Mihkelson pälvis kombineeritud järkamises 13. koha.
Täna on võistlustel ees meeskondlik teatevõistlus (ei lähe maailmameistrivõistluste punktiarvestusse) ja laasimine. Seejärel selguvad hilisõhtuks juba individuaalsed ja meeskondlikud maailmameistrid.
Võistluste tulemused ja protokollid on leitavad aadressilt http://www.wlc-2014.com/
Toomas Kelt

Fotod: Eesti Metsaselts

Algab metsloomade marutaudivaktsiini külvamine piirialadel

Esmaspäeval, 15. septembril alustab Veterinaar- ja Toiduamet sügisest rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist Läti ja Vene piiriga külgnevatel aladel.

Vaktsineerimine viiakse läbi 20-40 kilomeetri ulatuses Läti piirist, 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse Lõuna- ning Kagu -Eestist, seejärel teostatakse vaktsineerimist Ida-Virumaal ning peale Venemaa poolse puhverala vaktsineerimist suundutakse pikki Eesti-Läti piiri suunaga idast läände kuni Pärnu laheni.

Rebaste ja kährikute suukaudseks vaktsineerimiseks kasutatakse spetsiaalseid peibutussöötasid, mille kalajahust massi sisse on peidetud kapseldatud marutaudi vedelvaktsiin. Peibutussööda pinnal on hoiatuskleebis. Vaktsiinsöötade külvamine toimub õhust väikelennukite abil. Külvamist ei teostata linnade, asulate, teede ning veekogude kohal. Lennuvahendid lendavad madalalt, et tagada piisav nähtavus.

Kui vaktsineerimise ajal leitakse vaktsiinipala, tuleb see jätta puutumatult leidmiskohta. Juhul kui esineb reaalne oht, et vaktsiinipala võivad selle asukoha tõttu leida lapsed või koduloomad, tuleb vaktsiinipala ümberpaigutamisel kanda kummikindaid. Kui peibutussöödas sisalduv vaktsiin on sattunud värskele haavale, silma või suhu, tuleb piirkonda pesta rohke veega (naha puhul ka seebiga) ning pöörduda perearsti poole. Vaktsineerimise toimumise ajal ning järgneval paaril päeval tuleb koerad ja kassid hoida sisehoovides.

Metsloomade suukaudne vaktsineerimine kestab orienteeruvalt 25. septembrini.

Täiendavat informatsiooni vaktsineerimise kohta leiab ning vaktsineeritavate maakondade ajagraafikuga saab tutvuda Veterinaar-ja Toiduameti kodulehel www.vet.agri.ee

Enel Niin

Rõuges toimub sügishoidiste näitus ja degusteerimine

Sügishoidiste näitus ja degusteerimine on plaanis Rõuges 27. septembril algusega kell 11 Eesti Ema parklas.
Oodatakse maitsma või osalema! Osalemiseks tuleks võtta kaasa omatehtud magus ja/või soolane hoidis või hoopis hoidistatud jook. Parimaid ootavad auhinnad!

Kavas: hoidiste degusteerimine ja hindamine; vestlusring Kaja Keskkülaga sellest, kuidas tema alustas oma hoidiste müügiga; elav muusika, üllatusesinejad.

Info telefonil 5554 2088 (Eveli, MTÜ Püssä küla)

Tulerattad jõuavad maanteemuuseumisse

Suvise laulu- ja tantsupeo tuleteekonna kuulsad tandemrattad jõuavad sel laupäeval Eesti Maanteemuuseumi kollektsiooni, kus huvilistel on edaspidi võimalik neid unikaalseid tulerattaid näha ning samuti proovisõitu teha.

Kaks 3-rattalist tandemit antakse tuleteekonna korraldajate poolt maanteemuuseumile üle täna.

Tuletulemine 2014 ühe korraldaja Hannes Astoki sõnul sai tuleteekonda kavandama asudes kohe selgeks, et laulu- ja tantsupeo tule vedamiseks on tarvis luua spetsiaalsed jalgrattad. Appi tulid Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengid eesotsas juhendaja Jaanus Paaveriga. Koos Tuletulemise korraldajate ja ratta ehitajatega Hawaii Expressist valiti kavandite hulgast välja Rainer Klementi ja Helen Teigari kavand “Noodiratas”. Rattad tegid etteantud kavandite järgi valmis Hawaii Ekspressi meistrid eesotsas Enn Rohtlaga. 1000-kilomeetrisel laulu- ja tantsupeo tuleteekonnal pidasid tandemid hästi vastu.

Muuseumi külastajate esmakohtumine “Noodiratastega” toimub juba täna, kui maanteemuuseumis tähistatakse vanavanemate päeva.

Kell 14 räägib Tuletulemine 2014 korraldaja Hannes Astok külastajatele laulu- ja tantsupeo tuleteekonna lugu. Kõik huvilised saavad ka ise kuulsate tuleratastega sõitmist proovida.

Muuseumil on plaanis tuletandemid edaspidi aktiivselt kasutuses hoida muuseumi liikluslinnas, kus külastajad saavad nendega sõitmist proovida. Samuti hakatakse rattaid kasutama muuseumi erinevates haridusprogrammides.

Eesti Maanteemuuseum asub Vana-Võru maanteel ehk Postiteel, Varbuse külas Põlvamaal. Muuseum on avatud oktoobrist aprillini T-L kell 11-15, septembris ja mais T-P 11-18 ja juunist-augustini T-P 10-20. Kuni septembri lõpuni on avatud muuseumi välinäituse-keskkond Teeaeg.

Tuuli Tubin

Märka vana maja!

Eesti taluarhitektuuri märkamiseks, väärtustamiseks ja talletamiseks on välja kuulutatud üleeestiline fotokonkurss “Vana aja maja”.

Fotokonkursi eesmärk on märgata ja jäädvustada Eesti maa-arhitektuuri. Fotokonkursi idee sündis traditsiooniliste ehitusvõtete uurimise, õpetamise ja tutvustamisega tegeleva MTÜ Vanaajamaja mõttest panna inimesi ise märkama meie esiisade pärandid oma enda kodukandis. “Fotokonkursiga soovime suunata avalikkuse tähelepanu ilusatele vanadele hoonetele meie enda igapäevases keskkonnas. Kutsume kõiki üles jäädvustama pildile maapiirkonnas asuvaid ehituspärleid, et läbi selle edasi anda Eestimaa ehituspärandi ainulaadsust ja emotsiooni” kommenteerib Vanaajamaja projektijuht Piret Uus.

Linnades valvab väärtuslikke vanu maju ja nende taastamist Muinsuskaitse ning miljööväärtuslike linna-asumite kaitse on ka ühiskonnas laiemat heakskiitu leidnud. Maal on muinsuskaitse all vaid vähesed palkelamud. Tegelikult on väärtuslikke, tihti ka omanike eest kaitset vajavaid hooneid aga igas külas. “Soovime juhtida tähelepanu sellele, et vana maja taastamine nõuab oskusi ja selleks, et väärtuslik hoone ka pärast uuenduskuuri väärtuslik oleks, tuleb vaeva näha ja teadmisi omandada” selgitab Piret Uus. Loe edasi: Märka vana maja!

Viljandimaa liikluskomisjon seab esmatähtsaks jalakäijate ohutuse

Täna kogunes Maanteeameti initsiatiivil Viljandi maavalitsuses maakonna liikluskomisjon, et koos analüüsida Maanteeameti lääne regiooni liiklusohtlike kohtade likvideerimise kava 2015+ .

Jaak Saard, Maanteameti Lääne regiooni liikluskorralduse osakonna juhataja rääkis, milliste põhimõtete alusel riigimaanteede liiklusohtlike kohtade raha kasutama hakatakse ning milline osa sellest jaguneb maakonna liikluskomisjoni otsuse alusel. “Suurimad liiklusohtlikud riskid on seotud puuduliku maanteevalgustusega, teeületuskohtadega, ohutussaarte ja bussipeatuste laienditega ning seda eriti koolide ümbruses. Vajadus on osade ristmike ja teeosade ümberehituseks, liiklusruumide eraldamiseks liiklejagruppidele (kergliiklusteed) ja muudeks liikluse rahustamise abinõudeks (kiirustablood, -kaamerad).”

Jaak Saardi sõnul on lähikuude jooksul kavas paigaldada kiirustabloo Pärnu poolt Viljandi tulles enne Kõput, mille lähedusse jääb kool ja ülekäigurada. Loe edasi: Viljandimaa liikluskomisjon seab esmatähtsaks jalakäijate ohutuse

Parim mahetootja ja mahetoode selguvad pühapäeval

Parima mahetootja 2013 konkursi võitja Margus Lille Kiltsimäe talust

14. septembril Eesti Vabaõhumuuseumis toimuval Leivapäeval selguvad konkursside “Parim mahetootja 2014” ja “Parim mahetoode 2014” võitjad.

“Konkursiga tunnustame parimaid mahetootjaid ja -tooteid ning tutvustame neid ka laiemale avalikkusele,” ütles Airi Vetemaa Mahepõllumajanduse Sihtasutusest. “Viimastel aastatel on mahetoodangu sortiment pidevalt suurenenud. Seega oli valiku tegemine keeruline.”

Parima mahetoote konkursile esitati kokku 36 toodet 14 töötlejalt. Mahetootjad ja -töötlejad esitlevad ja müüvad oma tooteid sel pühapäeval Vabaõhumuuseumis, Sassi-Jaani talu õuel.

Parima mahetootja ja -toote konkurss toimub viiendat korda. Konkursse korraldab Põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga. Parim mahetoode valitakse koostöös Eesti Kulinaaria Instituudiga.

Eelmisel aastal tunnistati parimaks mahetootjaks Kiltsimäe talu Harjumaal ja aasta parimaks mahetooteks Tammejuure talu ökokanepiõli.

Maanteemuuseum kutsub laupäeval autosid tuunima

13. septembril peetakse Eesti Maanteemuuseumis juba viiendat korda vanavanemate päeva. Tänavuse suvelõpuüritusega tähistatakse 90 aasta möödumist Eesti Autoklubi asutamisest ning muuseumisse oodatakse külla erilisi autosid.

Eesti Autoklubi asutamine 90 aastat tagasi oli oluliseks edasiminekuks Eesti autoasjanduse arengus, mis ajendas huvilisi enam selles valdkonnas tegutsema. Nii hakati organiseerima võidusõite, kutsuti kodanikke tegelema autoturismiga ning hakati välja andma ajakirja “Auto”. “Oma lugu rääkima ja masinaid näitama tuleb Võru Vanatehnikaklubi Vänt,” rääkis maanteemuuseumi programmijuht Tuuli Tubin ürituse peateemast.

Autoasjandust avatakse seekordsel perepäeval ka läbi sõidukite tuunimise teema. “Tuunimise üheks lähtekohaks võib pidada autode ise-ehitamist ning parandamist, eeskätt nõukogude ajal, mil sõidukeid ja nende varuosi eriti saadaval ei olnud. Autode korrashoidmisel tuli kasutada saadaolevaid osasid ning seetõttu omandasid autod tihti eriskummalise väljanägemise,” lisas Tubin.

Lisaks saavad muuseumi külastajad vaadata ka Sportauto Aiar-i lugu. Tegu on 1970. aastate keskel LADA peale ehitatud sportautoga, mille keresid tehti kokku viis ning millest reaalselt sõitma hakkas vaid kolm. Neist kahte taastab hetkel firma Amper Racing. Loe edasi: Maanteemuuseum kutsub laupäeval autosid tuunima

Noorteseirest selguvad viimase dekaadi muutused Eesti noorte eluolus

Täna, 11. septembril esitletav noorteseire aastaraamat annab detailse ülevaate Eesti noorte eluolust viimase dekaadi jooksul.

Kui tööpuuduse näitajad on vähenenud ja noorte meeste suremus pidurdunud, siis noorte väljaränne on endiselt tõusuteel ning murettekitav on ka vanemliku hoolituseta ja abivajavate laste suur hulk. Tänasel noorteseire konverentsil arutletakse muuhulgas, missugune on tuleviku noor tegija aastal 2030 ja milliseid väljakutseid ta ühiskonnale esitab.

Mõttekeskus Praxis koostöös Eesti Noorsootöö Keskuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga annab juba viiendat aastat välja noorteseire aastaraamatut, mille fookuses on noorte eluolu kirjeldavate näitajate koondamine ja analüüs. Seekordse aastaraamatu keskmes on ka noortepoliitika ja noorsootöö tulemuslikkuse mõõtmine.

Statistikaameti andmetel elas Eestis 2014. aasta alguse seisuga 290 555 noort vanuses 7-26 aastat, moodustades 22,1% rahvastikust. Kui paljude näitajate osas ei ole noorte eluolus viimase kümne aastaga märkimisväärseid hüppeid toimunud, siis mõned trendid väärivad olulist tähelepanu. Loe edasi: Noorteseirest selguvad viimase dekaadi muutused Eesti noorte eluolus

Hiite kuvavõistlus kutsub pildistama looduslikke pühapaiku

12 tipuline Saamide püha Kivakkamäki Foto: Kirsimetsa.ee

Oktoobri lõpuni kestvale hiite kuvavõistlusele on oodatud fotod hiitest ja teistest ajaloolistest looduslikest pühapaikadest.

Võistluse eesmärk on väärtustada ja tutvustada haruldaste looduslike pühapaikade kultuuri- ja looduspärandit, jäädvustada nende hetkeseisund ning suunata inimesi pühapaikasid külastama ja hoidma.

Tänavu kaheksandat korda toimuvale võistlusele võib saata nii Maavallas kui ka laias ilmas tehtud ülesvõtted. Looduslikke (mitte ehitatud-rajatud) pühapaiku leidub paljudel põlistel rahvastel ning need kuuluvad inimkonna ühispärandisse. Võistlusele on eriti oodatud hõimurahvaste pühapaikades tehtud ülesvõtted.

Osa võtma on oodatud igas eas hiiesõbrad. Lisaks üldisele ja noorte rahalisele peaauhinnale jagatakse välja terve rida eriauhindu teemarühmades: püha puu, kivi, veekogu, annid, hiie valu, pärimus, Vana-Võromaa, Virumaa, saared, looduskaitse, muinsuskaitse ning maailma pühapaigad.

Võistlus kestab 31. oktoobrini ning võitjaid autasustatakse 29. novembril Tartus toimuval Hiie väe tunnustamise sündmusel.

Hiite kuvavõistluse korraldavad Maavalla koda, Hiite Maja SA ja Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus. Täpsema info leiab siit.

Koorijuht tege muusiga-ijäveini

Inämbüisi tulõ inemisel väega häste vällä õnnõ üts asi. A mõnõl tulõ häste vällä kõik, midä tä ette võtt. Kolmõ laulukooriga pääliinast laulupidolt tulnu koorijuht Lokko Külli (56) om saanu ka ijäveinimeistris.

Põlva kandih tiidvä pia kõik, ku kimmäs koorijuht Lokko Külli om. E STuudio koori omma toonu avvohindu jo mitmõl aastal nii Eestimaalt ku vällämaalt.

A seo suvi kiteti Külli Maalehe ja Veinivilla konkursil veinimeistris. Konkursilõ and’ tä viinamar’aveini nimega Mistico. Tuu om ijävein nigu tõõsõki Külli tettü veini.

Külli vein pässi lõppvõistlusõlõ ja sai kuvvõnda kotussõ. Umamaidsist viinamarjust tett veini sai mekki ka Põlvah Hurda Jakobi nimelidsel talosöögi võistlusõl.

Ijäveini tegemist näkk’ Külli edimäst kõrda 2008. aastal, ku kooriga Kanadah esinemäh käve. Ontario provintsih om tuu jaos õkva paras kliima. Viinamar’a piät saama väädi otsah vähämbält katõsa kraati külmä ja sõs külmänült lääväki õkva pressi ala. Mar’a kor’atas üüse, inne ku sulama nakkasõ. Säändse mooduga tetäs veini viil Saksamaal ja Austriah. Tuu muud om väega kulukas ja nuu veini omma neli kõrda kallimba ku hariligu veini.

Esi om Külli veini tennü vähämb ku kats aastat. Härgütüs tull’ tuust, et täl läts’ sükävkülm katski ja kõik kappi pantu mar’a olõs üles sulanu. «40 karpi maasigamuusi iks kõrraga är ei süü. Ja keedetüt muusi meil kiäki ei süü. Nii tull’gi tuu mõtõ, et proovi kah ijäveini tetä,» kõnõlõs Külli. «Edimäst tiidüst sai vele käest, kiä om innemb veini tennü, a suurõmb jago om iks uma pruuvmisõ tullõm.» Loe edasi: Koorijuht tege muusiga-ijäveini

Metssigade küttimist ei tohi suurendada

Seoses sigade aafrika katku diagnoosimisega Eestis kogunes täna, Veterinaar- ja Toiduametis riiklik tauditõrje komisjon, kus arutati taudi tõkestamise võimalusi metsigade populatsioonis. Komisjon jõudis üksmeelele, et metssigade küttimist praeguses olukorras suurendada ei tohi.

Arutuse all olid taudi tõkestamise võimalused metssigade populatsioonis, sealhulgas nende arvukuse piiramise, lisasöötmise ja kütitud loomade realiseerimisega seotud riskid.

Koosolekul andis Ago Pärtel komisjoni liikmetele ülevaate taudi leviku hetkeolukorrast. “Tänase seisuga on saanud kinnituse ka teine sigade aafrika katku juhtum Viljandimaal Tarvastu vallas. Arvestades taudi olemasolu meie metssigade populatsioonis ja selle senist kiiret levikut naaberriikides, oleme valmis uute juhtumite avastamiseks,” ütles VTA peadirektor Ago Pärtel. “Põhiküsimus on, kas ja kuidas on võimalik tõkestada taudi levikut metssigade hulgas ning vältida selle jõudmist kodusigadeni.”

Komisjoni kuuluvad Veterinaar- ja Toiduameti ning Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi esindajad, Valgamaa veterinaarkeskuse juhataja, Politsei- ja Piirvalveameti ja Päästeameti esindajad. Kuna taud diagnoositi metsseal, kaasati komisjoni ka Keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti ja jahimeeste esindajad. Komisjoni tööd juhib VTA peadirektor Ago Pärtel.

Inimestele sigade katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima ettenähtud bioohutusmeetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.

Sigade aafrika katku puudutav teave on koondatud veebilehele www.seakatk.ee ning küsimusi ja infot taudikahtlusega loomadest saab jätta VTA vihjetelefonil 605 4750.

Valgamaal said kokku Eesti turismiinfokeskuste töötajad

Eesti turismiinfokeskuste töötajad. Foto: Signe Hunt

08.-10.09. korraldas SA Otepää Turism koostöös EASi ja SA Valgamaa Arenguagentuuri Valga Turismiinfokeskusega kõikidele Eesti Turismiinfokeskuste töötajatele tutvumisreisi Valgamaale. Külastati Otepää, Tõrva, Valga piirkondi, ettevõtteid ning vaatamisväärsusi.

“Me oleme väga õnnelikud, et saime võimaluse näidata ja tutvustada kolme päeva jooksul Valgamaad just neile 40le inimesele, kes igapäevaselt turistide liikumist Eestis suunavad,” ütles SA Otepää Turism juhataja Ene Reedi. “Külastasime kokku üle 30 erinevat ettevõtet, programm oli tihe ning sellesse mahtus palju põnevat. Isiklik hea kogemus on ju alati kõige parem turundaja ning positiivset nägime nende päevade jooksul väga palju. Usume, et suutsime oma kolleege meeldivalt üllatada.”

EASi turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul on turismiinfokeskuste töötajate oluliseks töö osaks teada turismiobjekte üle terve Eesti ning anda asjatundlikke soovitusi nii eestimaalastele kui külalistele välismaalt. Seetõttu toimuvad sarnased maakondadega tutvumised igal aastal. Viimati külastati Valgamaad 2009. aastal, viie aastaga toimunud arengud suutsid turismiinfotöötajaid positiivselt üllatada.

Otepää ja Valga Turismiinfokeskustes jagatakse aastas infot enam kui 23 000 külastajale, kogutakse ja korrastatakse infot turismiettevõtete, vaatamisväärsuste, erinevate turismivõimaluste kohta ning nõustatakse turismiettevõtjaid.

Sõbra tänava kogukond peab sügislaata

Pühapäeval, 14. septembril toimub kella 10-16 Nõmmel Sõbra tänaval sügislaat. Avatud on kodukohvikud, osta, müüa ja vahetada saab nii müügiplatsidelt kui avatud hoovidest.

Nõmme linnaosa vanem Tiit Terik ütles, et tal on hea meel, et kogukondlikud ettevõtmised on Nõmmel tõusuteel. “Sel aastal on toimunud mitu üritust, mille eesmärk on üks – omavahel tuttavaks saada, laadaformaadi raames põnevaid tegevusi korraldada ja kodukraami müügiks pakkuda. Mõned nädalad tagasi pidas koogipidu Liiva Külaselts, alles äsja tähistas laadaga oma 5. sünnipäeva Möldre Tee Selts. Mais toimus Nõmme Kevade raames Serva tänaval “Roheliste väravate tänav”, juunis korraldas tänavalaada Sireli tänava kogukond,” rääkis Terik.

Sõbra tänava sügislaada peakorraldaja Eve-Viktoria Lasbergi sõnul soovivad korraldajad ühistegevuse kaudu suurendada kogukonnatunnet, õppida paremini tundma naabreid ja pakkuda linnarahvale võimalust tulla nautima sügisest jalutuskäiku Nõmme kaunitel tänavatel.

Laadaala algab Sõbra tänava ja Taara tänava nurgalt, kulgedes mööda Sõbra tänavat, Rännaku puiesteed, Lemmiku tänavat ja Sõbra põiku. Sõbra spordihalli kõrvale püstitatakse ka väike lava, kus võib näha ja kuulda Nõmmel tegutsevaid muusikuid ja lauljaid. “Kauplejatena näeme põllumehi, käsitöölisi, kes pakkumas eestimaist kaupa. Kindlasti müüakse ka istikuid ja sügisande. Lisaks kaubeldakse avatud hoovides,” rääkis Lasberg.

Külastajatel paluvad korraldajad võimalusel tulla laadale jalgsi või rattaga. Autod saab jätta ka Nõmme ujula ja Pääsküla gümnaasiumi kõrval olevatesse parklatesse. Parklad on ka Hiiu haigla ja Jannseni poe juures.

Tulerattad jõuavad maanteemuuseumisse

Kaks kolmerattalist tandemit antakse tuleteekonna korraldajate poolt maanteemuuseumile üle sel laupäeval, 13. septembril kell 14.00.

Muuseumi külastajate esmakohtumine “Noodiratastega” toimub juba sellel laupäeval, 13. septembril, kui maanteemuuseumis tähistatakse vanavanemate päeva.

Kell 14.00 räägib Tuletulemine2014 korraldaja Hannes Astok külastajatele laulu- ja tantsupeo tuleteekonna lugu. Kõik huvilised saavad ka ise kuulsate tuleratastega sõitmist proovida. Loe edasi: Tulerattad jõuavad maanteemuuseumisse

Valgamaal seiklevad maltalased

Teisipäeva, 9. septembri 2014 hilisõhtul saabus Valgamaale Järvesilma turismitallu 14 noort ja noorsootöö huvilist Põhja-Maltalt, keda oli juba ootamas noored Lõuna-Eestist, et osaleda ühiselt projektis “South Estonia North Malta – Two Countries One Goal”

Noortevahetuse “SoEstNorMal – 2C1G” algatajateks ja eestvedajateks on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia huvijuht-loovtegevuse õpetaja 4. kursuse tudengid. Antud projekti üldeesmärgiks on arendada noorte sotsiaalseid oskuseid, kultuuridevahelisi pädevusi ja loovust.

Noortevahetuse tegevuste planeerimises on kasutatud erinevaid seikluskasvatuslikke ja loovtegevusi. Aset leiavad fotojaht, ühepäevane jalgsimatk ning kanuusõit, tutvutakse kummagi riigi noorte seas levinud tänavaspordi liikidega ning rahvuslike mängudega, tehakse tervislikke rahvustoite jpm

Projekti alaeesmärgiks on tõsta noorte teadmisi tervislikest eluviisidest, eelkõige spordi- aga ka toitumise valdkonnas. Projekti jooksul läbiviidavate tegevuste ja töötubade käigus tutvuvad noored valdkonniti kahe erineva kultuuriga (keel, tants ja laul, traditsioonilised tervislikud toidud, noorte sportlikud vaba aja tegevused jms). Nii kasvab noorte tolerants ja teineteise mõistmine.

Antud projekt sai rahastuse Erasmus+ Euroopa Noored programmi raames. Erasmus+: Euroopa Noored programmist saavad toetust taotleda mitmesugused ühingud ja asutused ning mitteametlikud noortegrupid – peamine, et projekti fookuses oleks noorte mitteformaalne õppimine ja/või noorsootöö arendamine.

Projekti tegevusi on võimalik jälgida ka Facebookis MTÜ Noored Toredate Mõtetega lehe või grupi – SoEstNorMal – 2C1G vahendusel

Lasteabi infotelefon ootab abi vabatahtlike võrgustiku moodustamiseks

Üle – Euroopalise kadunud laste telefoni 116 000 raames on vaja Eestis moodustada vabatahtlike võrgustik eesotsas aktiivsete vabatahtlike võrgustiku juhtidega.

2006.aasta lõpus kiitis EL liikmesriikide esindajatest koosnev sidekomitee heaks eelnõu, mis käsitleb kombinatsiooniga 116 algavate telefoninumbrite reserveerimist sotsiaalset väärtust omavate ühtlustatud teenuste jaoks Euroopas. Sama otsusega anti 116 000 kadunud laste abitelefoni käsutusse. Numbri haldajaks on Sotsiaalministeerium ja teenusepakkujaks MTÜ Eesti Abikeskused. Piiriülesed kadunud laste juhtumid on juba praegu ning muutuvad pidevalt Euroopa Liidu raamistikus üha tõsisemaks. Piirikontrolli likvideerimise tõttu Shengeni raamistikus ning sellega kaasneva liikumisvabaduse tõttu on mitmete ära jooksnud või röövitud laste juhtumid puudutama hakanud rohkem kui ühte geograafilist territooriumi. Loe edasi: Lasteabi infotelefon ootab abi vabatahtlike võrgustiku moodustamiseks

Lastekaitse Liidu Fond ootab stipendante

Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond allfondina tegutsev Lastekaitse Liidu Fond on asutatud 2002. aastal eesmärgiga toetada põhi- või keskharidust omandavaid andekaid õpilasi. Fondi asutamine sai teoks tänu Eesti ühingute Liidu ja Soome-Eesti Kaubanduskoja poolt Lastekaitse Liidule omistatud Sillaehitaja 2001 auhinnale. Kuna auhinnaga kaasnes ka rahaline preemia, otsustati seda kasutada loodava fondi algkapitalina.

Lastekaitse Liidu Fondi stipendiumi taotlejalt eeldatakse märkimisväärseid saavutusi õppetöös (aineolümpiaadid) või muul harrastataval alal (spordivõistlused, konkursid vms). Stipendiumi peamiseks eesmärgiks on toetada last ning laiendada tema võimalusi oma ande edasiarendamiseks. Loe edasi: Lastekaitse Liidu Fond ootab stipendante

Setomaal saab seentega värvida

värviseened Obinitsa Seto Muuseumitarõ Selts korraldab 14. septembril Setomaal seentega värvimise õpitoa. Juhendajaks on seto käsitöömeister Sirje Ots, õpituba toimub Rokina külaplatsil algusega kell 12.

värvitud lõngad “Sügisel saab lisaks söögiseente korjata ka värviseeni. Seentega värvides on värvimistehnika sarnane taimedega värvimisele, ent on võimalik saada veelgi omapärasemaid toone. Seekord keskendume valdavalt punastele toonidele”, kirjeldas õpitoa olemust korraldaja Kati Liiv.

Seentega värvimise õpituba on osa projektist “Traditsiooniliste töövõtete õpitoad”, mille käigus tutvustakse erinevaid traditsioonilisi töövõtteid, sidudes neid tänapäevaste võimaluste ja vajadustega. Õpitoas osalemine on eelregistreerimisega.

Projekti toetavad Meremäe vallavalitsus ja Kultuurkapital.

Registreerimine ja lisainfo:
Kati Liiv, projektijuht
Obinitsa Muuseum
Tel: 5397 1833
E-post: muuseum@meremae.ee

Ida-Virumaa Maanoortepäev möödus huvitavalt ja kasulikult

Lohusuu valla noored kokkutulekul. Fotod: Rebeca Hertzmann ja Karl-Erik Kivi

Möödunud kuu lõpus, 28. augustil Lohusuus toimunud Ida-Virumaa Maanoortepäeval panid noored oma teadmised ja oskused proovile osavust ja taiplikust nõudvatel võistlustel ja mängudel. Sündmusel osalesid ka Voore ja Pala noortekeskuste noored ning Jõgevamaalt olid ka võistluse “Aaretejaht” läbiviijad “Pöörased seiklused”.

Ida-Virumaa maanoorte kokkutuleku avas Lohusuu vallavanem Anneli Kaasik. “Sündmusele saabus noori kümnest noortekeskusest, lisaks valdadele ka Narvast, Kohtla-Järvelt, Jõhvist ja Sillamäelt,” rääkis päevajuht Mari Oolberg, kes töötab Lohusuu vallavalitususes sekretär-asjaajajana.

Seiklusmänge korraldav “Pööraste seikluste” ettevõtja Rene Köök Jõgevalt rääkis, et stsenaariumi järgi otsitakse võistlusel “Aaretejaht” aardeid, mida piraatide kapten Kuldhammas on ära peitnud. Võistlustel on vaja ületada takistusi ja “miinivälju”, orienteeruda kaardi abil ja lahendada nuputamisülesandeid.

“Mind määrati aaretejahil kapteniks, seepärast panin selga ka turvavesti, et oleksin kõigile nähtav ja mind kiiresti üles leitaks. Vastutusrikka rolli sain tänu sellele, et suhtlen nii eesti kui ka vene keeles,” ütles Voore noor Maria-Alviine Kruus. “Aeg Lohusuus on möödunud huvitavalt ja sisukalt,” laususid Voore põhikoolis õppivad õed Liisu Johanna Olgo ja Teele Olgo, kes samuti kiitsid, et Lohusuu on väga ilus paik maanoortepäevade läbi viimiseks.

Loe edasi: Ida-Virumaa Maanoortepäev möödus huvitavalt ja kasulikult

Nelja küla ühine väljasõit Ida-Virumaale

Ida-Virumaal olles tuleb kindlasti käia Peipsi, Euroopa suuruselt neljanda järve ääres. Juba oli randa ilmunud hulgaliselt sõiduautosid. Kauksi on tuntud puhkuse ja suvituse koht Peipsi põhjarannikul. Mõnusat suvitusvõimalust pakub RMK puhkeala. Kauksist algab Vask-Narvani ulatuv Eesti pikim liivarand (30 km). Tavaliselt pikematel ekskursioonidel jäädakse järve äärde telklaagrisse või siis kämpingutesse ööbima. Värskendasime end järve vees ja jätkasime sõitu Kuremäe suunas.

Pühtitsa Jumalaema uinumise Nunnaklooster asub 92 meetri kõrgusel üle merepinna. Klooster on ühtlasi maakonna kõige suurem turismimagnet. Kuremäe klooster on 1891. aastal rajatud Eestis ainuke tegutsev vene-õigeusu nunnaklooster. Iidsetel aegadel asus siin eestlaste hiiepaik ja mäe all ohvriallikas. Allikas on täna tuntud „püha allikana“ oma tervendava vee poolest. Karastavas vees saab ka kümmelda. Allikavett võetakse kaasa koduteele, sest usk vee pühadusse, tema tervistavasse mõjusse on suur. Kloostri väravad on avatud külastajatele tasuta ja seal ringi jalutades saab näha nende elu-olu. Klooster on isemajandav, seal elab üle 150 nunna. Vaatamisväärsusteks on ikkagi eelkõige kirikud, inimesed oma toimingutes, heinakuhjakujulised puuriidad, surnuaed, väravatornid ning kõrged müürid, mille taga on toimetatud juba 123 aastat.

Loe edasi: Nelja küla ühine väljasõit Ida-Virumaale

Eesti Noorsootöö Keskus: alanud Eesti-Jaapani noortevahetus tugevdab riikidevahelisest koostööd

Kuu jooksul, 6. septembrist – 8. oktoobrini, toimub Eesti-Jaapani koostöös noortevahetuse programm, mille eesmärk on suurendada noorte teadlikkust kultuuri, ettevõtluse, hariduse jm vallas ning seeläbi tihendada ka koostööd kahe riigi vahel.

Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmeri sõnul on rahvusvaheline noortevahetus, kui noorsootöö üks vormidest, väga tõhus noorte vahetu suhtlemise ja koostöö formaat. ” See on võimalus koos tundma õppida kultuuridevahelisi erinevusi ja sarnasusi, arutleda noorte endi jaoks olulistel teemadel ning panna alus edasisele koostööle inimeste ja riikide vahel. Seda nii noortevaldkonnas, hariduses, teaduses, kultuuris kui ka ettevõtluses,” ütles Schlümmer.

16-liikmeline Jaapani noorte delegatsioon viibib Eestis 6.-22. septembril, millal külastatakse erinevaid IT-, haridus-, noorte- ja kultuurivaldkonna asutusi. Kohtutakse ka Eesti Vabariigi peaministri Taavi Rõivasega, Eesti-Jaapani parlamendigrupi liikme Imre Sooäärega, haridus- ja teadusministri Jevgeni Ossinovskiga ja Saku vallavanemaga Janec Leppikuga.

22.-8.oktoobril toimub 10-liikmelise Eesti delegatsiooni visiit Jaapanisse, kus toimub rahvusvaheline noortekongress ning külastatakse samuti erinevaid asutusi haridus-, keskkonna- ja kultuurivaldkondadest. Samuti kohtutakse programmi patrooniga, Jaapani Kroonprints Naruhitoga. Lisaks Eestile osalevad sellel aastal Jaapanis toimuvas vahetuses noored Dominikaani Vabariigist, Laose Demokraatlikust Vabariigist, Tansaania Ühendvabariigist, Jordaania Hašimiidi Kuningriigist ja Katari Riigist.

Loe edasi: Eesti Noorsootöö Keskus: alanud Eesti-Jaapani noortevahetus tugevdab riikidevahelisest koostööd

Vana-Veski Puhkekeskus kutsub loodusmatkale “Veel ja maal”

Vana-Veski Puhkekeskus Paide vallas kutsub kõiki Järvamaale loodusmatkale!

Päevakava:

11.00 kogunemine Vana-Veski Puhkekeskuses
11.30 start kanuudega Simisallu
15.30 Simisalu vaatetorni külastamine ja väike piknik
16.30 start jalgsi Vana-Veski Puhkekeskusesse
18.30 õhtusöök ja kuum saun

Hind inimese kohta 20 €.

Kohtade arv on piiratud, soovijail palume registreeruda matkale hiljemalt 10. septembriks!

Lisainfo:

Tel: 5552 2567
E-post: info@vanaveskipuhkekeskus.ee
www.vanaveskipuhkekeskus.ee

Rakvere Teatri “köök/keittiö” osales Poris Soome sõltumatute teatrite festivalil

Pühapäeval, 7. septembril lõppes Soomes, Poris 15. Soome sõltumatute teatrite festival Lainsuojattomat, millest võttis osa ka Rakvere Teatri koostöölavastus “köök/keittiö” (lavastaja Andres Noormets). Lisaks “köögile” olid festivalile kutsutud ka teised Kolme Teatri Ühisprojekti tööd – “Kullervo” ja “Petroskoi”. Sellises mastaabis kolmikprojekti võõrustas Pori festival oma 15-aastase ajaloo jooksul esmakordselt.

Lainsuojattomat (soome keeles “Lindpriid”) on festival, mis näitab igal sügisel soome riikliku rahastussüsteemi mitte mahtuvate teatrite parimaid lavastusi ning lisaks valikut välismaistest teatriproduktsioonidest. Eesti kõrval olid seekordsele festivalile kutsutud ka lavastused Suurbritanniast.

Kolme Teatri Ühisprojekt on Eesti-Soome koostöö-projekt, millest võtavad osa põhjanaabrite sõltumatud teatrid Teatteri Telakka Tamperest ja Teatteri Vanha Juko Lahtist, Eestit esindab Rakvere Teater. Projekti lavastusi on alates 2013. aasta sügisest mängitud Rakveres, Tamperes ja Lahtis, lisaks festivalidel Baltoscandal, Tampereen Teatterikesä ja DRAAMA. 2013. aasta sügisel pälvis projekt Soome riikliku teatripreemia. Alates septembri lõpust on Eesti teatrivaatajal sama ettevõtmise raames võimalik näha Lahti teatri Vanha Juko lavastust “Kullervo”. Tegemist on põhjanaabrite ühe lootustandvama noore lavastaja ja KOM-teatri juhi Lauri Maijala tõlgendusega Aleksis Kivi klaasikalisest teosest.

Etendusted leiavad aset 30. septembrist 4. oktoobrini Rakveres, Pärnus ja Tallinnas. Rakvere Teatri poolt teeb “Kullervos” kaasa näitleja Erni Kask.

Toimus kolme Põlvamaa valla ühine spordipäev

Foto: Köieveo võidukas võistkond, autor Maanus Hass

Laupäeva, 6. septembri lõunaks kogunesid Kanepi lähedal Jõksi järve äärde Kanepi, Kõlleste ja Valgjärve valdade spordiharrastajad, et veeta koos spordiga üks mõnus päev. Sellega taaselustati vana traditsioon, sest juba majandite ajal käidi koos üksteiselt mõõtu võtmas.

Võistkonnad olid 6-liikmelised, kus vähemalt 2 liiget pidid olema õrnemast soost. Kokku osales 8 võistkonda, nende seas nii valdade, külade kui ka kollektiivide esindusi. Võistkonnad rõhutasid võitlusvaimu ühtsust sarnase riietusega, näiteks särkide või rättidega. Ootusärevus oli suur ja kõik kibelesid võistlema.

Kui võistkonnad registreeritud ja alagrupid loositud, pääsesid esimesed võistlejad kaaslaste ergutuste saatel rajale. Iga võistlusala määrustepärast läbimist jälgisid kohtunikud, kes protokollisid ka tulemused.

Õige pea hakkasid selguma alade võitjad. Kuulijännis oli parim võistkond Ihamarulane (Kõlleste vald), kaarikusõidus Valgjärve valla võistkond, paku veeretamises võistkond Kanged (Kanepi), kotijooksus võistkond Kropa (Kõlleste), granaadi täpsusviskes võistkond Kanged, köieveos võistkond Kanepi nautijad (Kanepi) ja veepallis Kooraste küla võistkond (Kanepi). Vallavanemate vahel toimunud murutraktorite võiduajamises oli osavaim Valgjärve vallapea Kaido Kõiv.

Peale sportimist ei lastud kehal ja vaimul puhata, sest autasustamisel tuli ju ka medalite järgi joosta. Võistkondade kokkuvõttes osutus edukaimaks võistkonnaks ja rändkarika saajaks võistkond Kanged (koosseisus Kaido Nõmmik, Monika Sulbi, Tiit Rammul, Meeli Rammul, Inge Tamm, Sirje Salundi).

Päeva lõpetas vardas küpsetatud põrsa söömine ja jalakeerutamine Meelis Band saatel.

Korraldajad tänavad eriauhindade väljapanijaid Arke Lihatööstust, Mesipuu talu, perearsti Vaike Meesakut, Aire Hallapit. Kummardus peakohtunikele Margus Nemvaltsile ja Maiken Keldule, Kanepi noortele ja päeva moderaatorile Timo Penole.

Lõppkokkuvõttes oli väga mõnus päev sportimiseks ja vormi hoidmiseks. Ootame nüüd järgmisi kohtumisi juba Valgjärve vallas ning loodetavasti saavad järgmine kord selle aasta rekordid purustatud!

Kirjutas Ülar Kõrge