Ida-Virumaal olles tuleb kindlasti käia Peipsi, Euroopa suuruselt neljanda järve ääres. Juba oli randa ilmunud hulgaliselt sõiduautosid. Kauksi on tuntud puhkuse ja suvituse koht Peipsi põhjarannikul. Mõnusat suvitusvõimalust pakub RMK puhkeala. Kauksist algab Vask-Narvani ulatuv Eesti pikim liivarand (30 km). Tavaliselt pikematel ekskursioonidel jäädakse järve äärde telklaagrisse või siis kämpingutesse ööbima. Värskendasime end järve vees ja jätkasime sõitu Kuremäe suunas.
Pühtitsa Jumalaema uinumise Nunnaklooster asub 92 meetri kõrgusel üle merepinna. Klooster on ühtlasi maakonna kõige suurem turismimagnet. Kuremäe klooster on 1891. aastal rajatud Eestis ainuke tegutsev vene-õigeusu nunnaklooster. Iidsetel aegadel asus siin eestlaste hiiepaik ja mäe all ohvriallikas. Allikas on täna tuntud „püha allikana“ oma tervendava vee poolest. Karastavas vees saab ka kümmelda. Allikavett võetakse kaasa koduteele, sest usk vee pühadusse, tema tervistavasse mõjusse on suur. Kloostri väravad on avatud külastajatele tasuta ja seal ringi jalutades saab näha nende elu-olu. Klooster on isemajandav, seal elab üle 150 nunna. Vaatamisväärsusteks on ikkagi eelkõige kirikud, inimesed oma toimingutes, heinakuhjakujulised puuriidad, surnuaed, väravatornid ning kõrged müürid, mille taga on toimetatud juba 123 aastat.
Edasi liikudes Põhjaranniku suunas olime peagi Pühajõe oru kallastel. Esivanemad pidasid suurt austust püha paiga vastu. Oru vaheldusrikka maastikuga pargis kasvab üle 250 puu- ja põõsaliigi. Pargi peaväravast suundub pärnaallee Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi suveresidentsi juurde. Loss avati pidulikult 1936. aastal aga viie pärast saabus häving. Mälestus lossist, liigirikkast pargist, terrassidest on jäänud inimestesse ning seda paika tulevad vaatama ikka uued põlvkonnad. Lossiplatsilt avaneb ilus vaade Soome lahele, rotund panga serval kutsub mõtisklusteks, nagu seda tegi esimene president, kelle sünnist möödus sel aastal 140 aastat.
Põhjarannikul koju poole sõitu jätkates jõudsime Valaste joani, seda väikest maanteed liikus ka laulupeotuli, seda paikkonda sai jälgitud otseülekandes, nüüdsel sõidul tundus palju tuttavam. Parklas, kus peatusime on juga ümbritsev trepp suletud, Võre vahelt sai pildistatud eesti kõrgemat tehisliku tekkega juga. 1998.a. ehitati võimas vaateplatvorm joa jälgimiseks. Kuna ranniku alal muutub temperatuur kiiresti vee külmumiseni, seetõttu tekivad kümned külmunud lisaveetonnid ehitisele, mis kannatab tekkinud raskuse läbi. Jääsammastes on juga talvel, on tore pildistamiskoht, kus ümbruskond on mattunud jäässe (meenutus koolijuhtide reisilt).
Kuna Sämi sild oli suletud, siis pikenes kojusõit veelgi, seekord nägime Kundat sealt, kus tuleb sideaine ehitustele. Linnas “toretsesid” möödunud aegu meenutavad hiiglaslikud korstnad.
Kõik pidasid südilt vastu, alates aastasest lõpetades 80-sega. Nõnda suurt vanusevahet pole varem olnud. Jääb tänada veelkord huvilisi neljast külast: Kurevere, Päärdu, Läti ja Vängla.
Pakuti, et järgmisel aastal võiks Vormsile minna. Seda on võimalik külastada ühe külaliikmetega. Kuna uus sõit vana-usuliste juurde on tulekul, siis mõistagi mõnigi meist toob sibula talvevaru Peipsi äärest. Jääb soovida ilusaid, mõistlikke, südamlikke kohtumisi ringsõitudel!
Kirjutas ja pildimaterjali saatis Jaan Viska