Kuigi enamik inimesi arvab, et autoõnnetusse sattumine on vaid ebaõnne küsimus, tõestab autoandmetega tegeleva ettevõtte carVertical värskeim uuring, et see ei vasta tõele. Selgus, et teatud värvi sõidukid satuvad suurema tõenäosusega liiklusõnnetustesse kui teised. Kuna auto värvivaliku ja sõiduharjumuste vahel on seos, näitab uuring, millised värvid on liiklemiseks kõige ohutumad.
Loe edasi: UURINGU PÕHJAL VÕIB ÖELDA, MILLIST VÄRVI AUTOD SATUVAD SAGEDAMINI ÕNNETUSTESSEArvamus
Üleminekut elektrisõidukitele on laialdaselt tähistatud kui olulist sammu jätkusuutliku tuleviku suunas. Kuid pinna all peitub palju keerulisi asjaolusid ja takistusi, mida sageli ei arvestata.
Loe edasi: TEEMA, MIS PUUDUTAB SUURIMAID VÄLJAKUTSEID ELEKTRISÕIDUKITELE ÜLEMINEKUL
Moller Baltic Impordi tellimusel Eestis läbiviidud uuringu kohaselt tajub autoga isiklikku suhet 29% autoomanikest – mida nooremad autokasutajad, seda rohkem isiklikku suhet tajutakse. 14% omanikest on autole pannud ka nime, millest levinuimaks osutus Nunnu, Hubert, Sirje, Tibu, Tupsu ja Volli.
Loe edasi: KAS AUTO ON PELGALT TARBEESE?
Kuigi nii mõnestki kohast võib leida veel kõrgeid lumehangesid, annab pilve tagant piiluv päike siiski märku järgmisel nädalal saabuvast kevadest. Spetsialistid annavad nõu, millised kolm sammu peaks kevadisel autohooldusel kindlasti ette võtma.
Loe edasi: ESMASPÄEVAL ALGAB KEVAD! KUIDAS AUTOT ALGAVAKS HOOAJAKS ETTE VALMISTADA?
Talvel võivad jäised teed, külmakraadid ja ootamatud lumetormid muutuda autojuhtidele ja nende sõidukitele tõsiseks katsumuseks. Seepärast tuleb oma auto külmaks hooajaks põhjalikult ette valmistada ning tagada, et kõik toimiks korralikult. Järgnevalt oleme koostanud nimekirja praktilistest nõuannetest, mis aitavad teil talve üle elada ja vältida võimalikke probleeme maanteel.
Loe edasi: KUIDAS AUTOT TALVEKS ETTE VALMISTADA
Aprillis jõuab Eestisse esimene partii Škoda täiselektrilisi linnamaastureid ENYAQ iV, mille trumbid keskkonna olulise säästmise kõrval on ühe laadimisega kuni 537 kilomeetrine sõiduulatus, pereauto avarus, 585 liitrine pagasiruum, moodne disain ja soodne hind.
Loe edasi: EESTISSE JÕUAB TÄISELEKTRILINE ŠKODA
13. septembril peetakse Eesti Maanteemuuseumis juba viiendat korda vanavanemate päeva. Tänavuse suvelõpuüritusega tähistatakse 90 aasta möödumist Eesti Autoklubi asutamisest ning muuseumisse oodatakse külla erilisi autosid.
Eesti Autoklubi asutamine 90 aastat tagasi oli oluliseks edasiminekuks Eesti autoasjanduse arengus, mis ajendas huvilisi enam selles valdkonnas tegutsema. Nii hakati organiseerima võidusõite, kutsuti kodanikke tegelema autoturismiga ning hakati välja andma ajakirja “Auto”. “Oma lugu rääkima ja masinaid näitama tuleb Võru Vanatehnikaklubi Vänt,” rääkis maanteemuuseumi programmijuht Tuuli Tubin ürituse peateemast.
Autoasjandust avatakse seekordsel perepäeval ka läbi sõidukite tuunimise teema. “Tuunimise üheks lähtekohaks võib pidada autode ise-ehitamist ning parandamist, eeskätt nõukogude ajal, mil sõidukeid ja nende varuosi eriti saadaval ei olnud. Autode korrashoidmisel tuli kasutada saadaolevaid osasid ning seetõttu omandasid autod tihti eriskummalise väljanägemise,” lisas Tubin.
Lisaks saavad muuseumi külastajad vaadata ka Sportauto Aiar-i lugu. Tegu on 1970. aastate keskel LADA peale ehitatud sportautoga, mille keresid tehti kokku viis ning millest reaalselt sõitma hakkas vaid kolm. Neist kahte taastab hetkel firma Amper Racing. Loe edasi: Maanteemuuseum kutsub laupäeval autosid tuunima
![PoweCamp2010_Argo_raid (1) [1600x1200]](https://kylauudis.ee/wp-content/uploads/PoweCamp2010_Argo_raid-1-1600x1200-300x225.jpg)
Juba traditsiooniks saanud Ameerika autode kokkutulek toimub Otepääl 16.-18. augustil. Otepäälased saavad Ameerika autosid imetleda 17.augustil kell 12.00 Keskväljakul.
Ameerika autode kokkutuleku Power Camp korraldaja Argo Raid Otepää Motoklubist sõnas, et seekord koguneb Annimatsi kämpingusse ligikaudu 60-70 autot Lätist, Rootsist, Soomest ja Eestist.
Ühiselt vahetatakse kogemusi ja muljeid, vaadatakse autosid ning tehakse ühine kruiis 17.augustil marsruudil Annimatsi-Sihva-Kääriku-Sihva-Kolga tee-Pühajärve tee, mis tipneb uhke paraadiga Otepää Keskväljakul.
Otepää Ameerika autode kokkutulek Power Camp on teadaolevalt Eestis üks vanimaid kokkutulekuid. Esimene kokkutulek toimus aastal 1999, kaks aastat üritust ei toimunud. Sellel aastal toimub kokkutulek juba 13. korda.
Seoses autode paraadiga on Otepää keskväljak 17. augustil osaliselt suletud kella 11.00-14.00ni.
Oro külä miist Landu Toomast om tehniga jo latsõst pääle huvitanu, a autospordi mano trehväs’ tä kogõmalda. Umbõs neli aastat tagasi käve Toomas Klaperjahi sõitu kaemah. Päältkaejana näkk’ tä viko, midä tetti näütüses vintsitrossi pandmisõ man, ja mõtõl’, et tah omma kül üte puupää kuuh. Esi tä sõs viil es arva, et sõitma nakkas. «Muta näe ma mõtsah egä päiv niigi,» naarsõ Toomas, kes juht mõtsakogomisõ ettevõtõt Tooland.
Edimädse võistlusõ sõit’ Toomas veoautoga nii kolm aastat tagasi. Kats nädälit inne võistlust ost’ auto, ehit’ veidü ümbre ja joba edimädse võistlusõ võitsõ. Et auto oll’ edimält peris rossitanu, sai tä nimes Matu. Matulõ tekkü kõrraga pall’o fänne. Veoautosõit omgi Toomasõ meelest rohkõmb päältkaejidõ jaos.
Väikumba autoga, mille nimi om Kunn, om Toomas aasta jago võistõlnu. Edimält es olõki säänest plaani, a naanõ Mari ütel’, et minku võistlõma. Et massinaehitüse pääle om jo nii pall’o rahha pantu. Rahha kuluski autospordi man pall’o. Ku tahat, et massin võistlusõ lõpuni vasta piässi, sõs piät iks kallimba jupi ostma.
«Mõni arvas külh, et mille säänest muta pite sõidõtas, a taa om säänesama aoviidüs tüüst puhkamisõs nigu tõõsõki,» seletäs Toomas. «Mul om nüüt tutvit üle Eesti. Ku vaia, sõs avitõdas ütstõist. Tuu om kimmäs põhimõtõ, et ka võistluisil ei jätetä hädäholõjat ütsindä. Hää sõitja piät olõma ull’julgõ. Ku hirm om, sõs võidu pääle sõita ei saa. A mõistus piät selge olõma. Pall’odõl miihil kaos mõistus är, nigu nä kiivri päähä tõmbasõ. Adrenaliin lätt nii üles, et nakkasõ ull’uisi tegemä.» Loe edasi: Oro külä tiildäsõidu võistlusõ
Et talv veel kestab ning ka külmad ilmad pole otsa saanud, on autoomanike igapäevased käivitamismured ikka ja jälle aktuaalsed. Järgnevas loos jagab muusik ja raadiohääl Raen Väikene oma mõtteid ja kogemusi, mis hiljutistel aegadel omandatud.
Täisväärtuslik talv, lume ja pakasega, on igati tore ja tänuväärne ettevõtmine, aga auto-omanikule tekitab see, teadagi, erinevaid lisamuresid.
Eks jõuga (turbobooster aku, käima tõmbamine, eeter õhuvõtjasse jne) äratab ellu ka täiesti surnuks külmunud auto, aga kui tahta oma neljarattalisse sõpra natuke säästlikumalt suhtuda, siis on ka mõned leebemad meetodid olemas.
Üks väga mõnus asi on mootori eelsoojendus. Neid on kahte erinevat tüüpi – autonoomsed ja elektrilised. Esimesed töötavad väikese põleti baasil, mis siis põletab kütust ja sellega soojendatakse üles nii mootor kui ka salong. Kindlasti väga mugav, eriti kui asja juhtida taimeri või suisa mobla pealt. Samas, autonoomsed soojendused on väga keerukad ja ka kallid. Ja veel, kuna need töötavad auto aku pealt, siis on need päris suureks koormuseks. Seetõttu ei soovitatagi autonoomset soojendust pruukida ajaliselt pikemalt kui on järgnev sõit, et aku jõuaks taastuda. Kes teeb ainult lühikesi linnaotsi, sellele võib akuprobleem päris tõsiseks osutuda. Loe edasi: Autodest, külmast ja käivitamisest
Eesti Rahva Muuseum kutsub Teid osalema traditsioonilisel teatmematerjali kogumise võistlusel. Teemal “Minu auto” oodatakse lugusid igapäevasest autokasutusest, autodega seotud uskumustest ja rituaalidest, värvikatest juhtumistest, anekdootegi.
Kui olete pikaaegne autoomanik, oleksime tänulikud mälestuste ja võrdluste eest, kuidas auto kasutus on muutunud võrreldes varasemate aastatega. Mida sümboliseerib auto – liikumisvabadust, kiirust, kulusid? Kas auto on lihtsalt käepärane kodumasin või pigem üks pereliikmetest või hoopis uhkuseasi?
Võimalik on esitada ka vabateemalisi võistlustöid. Rohkem infot ja teemasid pakuvad küsimuskavad, mida leiate veebis: http://www.erm.ee/kirjasaatjad Soovi korral küsige küsimuskavu muuseumist.
Käsikirjalised tööd tuleb vormistada A4 -formaadis paberile. Neilt, kellel on arvuti kasutamise võimalus, oodatakse kaastöid digitaalsel kujul e-kirjaga või CD-le salvestatuna. Mälestuste illustreerimiseks on oodatud nii fotod kui filmid.
Tööd saata kas e-postile: tiina.tael@erm.ee või aadressil Eesti Rahva Muuseum Veski 32, 51014 Tartu. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 31. juuli 2011.
Võistlusele laekunud tööd vaatab läbi žürii, kes teeb kokkuvõtteid iga teema kohta eraldi. Paremaid töid auhinnatakse rahaliste preemiate ja muuseumi väljaannetega. Võistluse tulemused tehakse teatavaks kirjasaatjate päeval septembris 2011 ning avaldatakse muuseumi kodulehel.
Pannes kirja oma teadmised ja kogemused, annate panuse meie kultuuripärandi säilimiseks ning uuteks näitusteks ja uurimusteks. Muuseum ootab Sinu lugu!
Teadmiseks külameestele maal ja linnas, et Fiati esindaja Eestis muutub. Vastavalt eelmisel nädalal sõlmitud müügi- ja teeninduslepingule hakkab Eestis esindama Fiati kaubamärki kandvaid sõiduautosid ja tarbesõidukeid United Motors.
Lepingu kohaselt alustatakse Fiati autode müüki United Motorsi Peetri keskuses, samuti Pärnus ja Kohtla-Järvel. Järelmüügi teenuseid hakatakse lisaks nimetatud keskustele pakkuma ka Tartu esinduses. United Motorsi Tallinna esindus keskendub BMW ja MINI sõidukite müügile ja teenindamisele. Samuti jätkatakse endiselt BMW ja MINI müüki ning teenindamist nii Peetri, Tartu, Pärnu kui Kohtla-Järve keskustes. Esimese sammuna alustatakse Fiati järelmüügi teenuste pakkumise ettevalmistamisega, järgneb uute autode müük.
Fiati näol on tegemist kvaliteetsete Itaalia autodega, mis on viimastel aastatel olnud Eestis vähese tähelepanu all, samas omab Fiat suurt potentsiaali. Eestis on praeguse seisuga arvel 3920 Fiati sõiduautot ja 1787 tarbesõidukit.
Fiati uus esindaja Eestis AS United Motors on juba 2000. aastast BMW ja MINI esindaja Eestis. Firmal on autokeskused Tallinnas, Peetris, Tartus, Pärnus ja Kohtla-Järvel. BMW ja MINI sõidukite müügi kõrval tegeleb United Motors 2006. aastast ka Kia edasimüügiga Eestis, omades Kia müügisalonge Pärnus ja Kohtla-Järvel. Ettevõte annab tööd ligi 100 inimesele.
