oktoober 2013 Archives

Eesti Kultuurkapital kuulutab välja kultuuripreemia “Kultuuripärl” kandidaatide esitamise Põlva maakonnas

Preemia eesmärk on tunnustada ja innustada kõrgvormis kunstide-, rahvakultuuri- ning kehakultuuri ja spordi valdkonnas tegutsevate inimeste erialast pühendumist maakondades.

Preemia kandidaadiks võib esitada vastavas maakonnas tegutsevaid füüsilisi isikuid, kellel on jooksval aastal silmapaistvaid teeneid oma maakonna kultuuri- ja spordielu edendamisel.

Kandidaate võivad esitada kõik isikud ja organisatsioonid. Esitada võib korraga ainult ühe kandidaadi.

Vabas vormis taotlus tuleb esitada Põlvamaa ekspertgrupile, milles peavad olema:
– lühike kirjeldus kandidaadi loomingulistest või sportlikest saavutustest jooksval aastal;
– kehtivad stipendiumid (nende olemasolul);
– kandidaadi tutvustus ja andmed (nimi, isikukood, aadress, telefon, e-postiaadress).

Samas kuulutab Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp välja kandidaatide esitamise Põlvamaa ekspertgrupi kultuuri ja spordi aastapreemiatele.

2013. aastal antakse välja kaks elutöö preemiat (üks kultuuri ja teine spordi elutööpreemia), kolm kultuuripreemiat, kaks Noore Tegija preemiat (üks kultuuri ja teine spordi vallas) ja ühe kollektiivi preemia.

Preemiate eesmärk on tunnustada ja innustada kultuuri- ja sporditöös silmapaistnud inimesi ja kollektiive Põlvamaal. Kandidaate võivad esitada kõik isikud ja organisatsioonid. Kandidaatide esitamisel kehtivad kultuuripärli esitamiseks püstitatud nõuded.

Kandidaatide esitamise tähtaeg on 20. november 2013.

Kirjalikud ettepanekud palume saata aadressil Kesk 20, 63309 PÕLVA või e-postiga aadressil polvamaa@kulka.ee.

Lisainfo: Helje Põvvat, Põlva Maavalitsuse HSO peaspetsialist, tel 799 8951, 525 6218, e-post Helje.Põvvat@polva.maavalitsus.ee

Oktoobrist alustab tegevust 37 pääste noorteringi üle Eesti

Päästeala noorteringid on tasuta tegutsevad huviringid, millest saavad osa võtta 7-19 aastased noored. Ringides saavad noored läbi praktiliste tegevuste omal nahal tunda, mida tähendab olla päästja.

Noorteringides õpitakse läbi aktiivse tegevuse. Tegevuste nimekiri on pikk – tutvutakse päästesüsteemiga ja päästjate varustusega, õpitakse käsitlema tulekustutit ja proovitakse läbi, mis reaktsiooni võivad vallandada erinevate ainetega tule kustutamine.

Lisaks tule- ja veeohutusele tutvustatakse lastele pommirühma tegemisi ja tehnikat ning külastatakse Häirekeskust, et näha oma silmaga, kuidas hädaabi kõnesid vastu võetakse ning päästetehnikat välja saadetakse.

Koolituse raames õpetatakse lastele esmaabivõtteid, mida võib elus juhtuvate õnnetuste puhul tarvis minna ning harjutatakse suitsusest ruumist evakueerumist. Lisaks teadmiste täiendamisele tehakse ka tuletõrjesporti, matkatakse, mängitakse läbi erinevaid ohusituatsioone ja orienteerutakse.

Pääste noorteringide üks suurem ja populaarsem üritus on päästeala noortelaager, mida korraldatakse alates 2002. aastast. Sellest saavad osa võtta aasta jooksul noorteringides aktiivselt osalenud lapsed. Päästeala noortelaager on jagatud teemapäevadeks, kus käsitletakse päevale omaseid teemasid ning noortele antakse teadmisi ja oskusi hakkama saamiseks erinevates olukodades.

Noorteringi noortel on võimalus osaleda erinevatel võistlustel ka Eestist väljaspool. Noored päästehuvilised on aastast 2011 osalenud Soomes Rescue Race võistlusel ning eelmisel aastal osaleti Moskvas „Ohutu kool“ võistlusel. Samuti on lastega tehtud demoesinemisi erinevatel ohutus- ja infopäevadel.

Päästeala noortering tegutseb oktoobrist kuni mai lõpuni igal nädalal poolteist tundi, kokku kuus tundi kuus. Noortering on kõigile tasuta.

Kui oled huvitatud pääste noorteringis osalemisest, võta ühendust e-posti aadressil noortekeskus@v-maarja.ee

Latsõ teivä esi kamma

Edimäne kamapruuvminõ. Kuulmetsa Heli pilt, Uma Leht

Pokumaa vahtsõnõ ettevõtminõ «Kamakõrd» kuts 5.-7. klassi latsi esi kamma tegemä, luudust kaema ja regilaulu laulma.

Minevä neläpäävä tull’ edimädsenä kamateko opma Tarto liinast kommertsgümnaasiumi 5b klass. Kamateo iistvidäjä Zimmermanni Ursula juhatusõl lätsi latsõ Pokukoja mant regilaulu lauldõn Padasuumäele. Edimält kaeti üle talohuunõ-ait ja suidsusann. Suurõmbalõ jaolõ liinalatsilõ oll’ edimäne kõrd suidsusanna sisse kaia ja nii mõnigi tull’ säält vingun nõnaga vällä. Lambidõ ja kitsi kopli man mängiti maaha ka üts «Hobõsõmäng».

Inne ku tarrõ minti ja kama jahvatamisõs läts’, pidivä latsõ är tundma esisugudsõ vilä, nii lihtsäle pessedü ku röstidü terä. Kesvä, kaara ja rüä vaihõl vaihõtegemine oll’ latsilõ peris keerolinõ. Nissu, hernit ja upõ oll’ lihtsämb är tunda.
Kohviveskiga jahvatõdi ütenkuun kama jaos kats ossa nissu, rükä ja hernest, üts osa kesvä ja puul ossa upõ. Sis sai uma tüü tulõmit maitsma naada. Pernaanõ Kõlleri Mariina tõi kaussõga keefiri ja tsukru lavva pääle. Kes tahtsõ, sai ka mustikit kama sisse panda.

Umatettüt kamma seivä kõik peris hää meelega. Mõni poiskõnõ sei esiki neli kausikõsõtäüt – tühi kõtt om õks kõgõ parõmb kokk. Üts nuurmiis arvas’, et keefir tsurk kama maitsõ är ja sei tuuperäst kamma niisama, mustikidega segi. Loe edasi: Latsõ teivä esi kamma

KÜSK avab vabaühendustele arenguhüppe taotlusvooru

Kodanikuühiskonna Sihtkapital kuulutab välja esimese vooru 2014. aastaks: vabaühenduste arenguhüppe taotlusvoor, taotlemise tähtajaga 15. jaanuar 2014.

Vooru raames toetatakse projekte, mis keskenduvad vabaühenduse tegevusvõimekuse suurendamisele, saavutamaks ühenduse eesmärkide elluviimisel ja tegutsemisel olulise arenguhüppe. Toetuse taotlemise eelduseks on vabaühenduse analüüs oma ühenduse arenguvajadustest ning selle põhjal koostatud tegevuskava oma tegevusvõimekuse suurendamiseks, et toimida professionaalselt ja tõhusalt.

Toetust saab küsida kuni 10 000 eurot projekti kohta (kuni 90% eelarve abikõlblikest kuludest), projekti abikõlblikkuse periood on 1. aprill 2014 – 31. märts 2015.

Taotlema on oodatud nii piirkondlikult kui üleriigiliselt tegutsevad vabaühendused, taotlusi hinnatakse kahes grupis eraldi. Toetust saab taotleda vähemalt üheaastane avalikes huvides tegutsev mittetulundusühing või sihtasutus, kes ei ole avaliku sektori ega äriühingute valitseva mõju all.

Teave taotlustingimuste kohta, taotlusvormid ning muu taotlusvooru info on leitav siit: www.kysk.ee/taotlusvoorud/ah14

Allikas: KÜSK

Nädala foto

Alasti tõde. Lehed lahkusid puult. Foto: Silver Kommusaar — **Alasti tõde. Lehed lahkusid puult.** Foto: Silver Kommusaar

Tuntud hääleõpetaja korraldab töötoa Sännas ja Tallinnas

Järgmisel nädalal külastab esmakordselt Eestit tuntud laulja, hääleterapeut ja tervendaja Kishti Tomita Touré, kes viib läbi kaks helisevat töötuba – ühe Tallinnas Avaja keskuses ja teise Lõuna-Eestis Sänna Kultuurimõisas.

Põneva elukäiguga Kishti Tomita Touré on kogenud hääleõpetaja, tuntud laulja ja terapeut, vaimne teejuht ja tervendaja, kes on aidanud oma professionaalsete oskustega hääletöös ning kurgu ja keele massöörina nimekaid artiste, lauljaid ja näitlejaid, aga üha enam ka kõiki teisi, kellel ei ole muusikaga otsest seost, kuid kes on isiklik arengu teel jõudnud temani. Kishti erakordsete „keeleväänamise“ oskuste tõttu tuleb tema vastuvõtule inimesi eri paigust üle maailma.

Õhtune töötuba “Vabastav häälemeditatsioon”
Reede, 25. oktoober 2013 kell 18.00-21.00 Võrumaal Sänna Kultuurimõisas (Sänna küla, Rõuge vald). Osaluspanus 10 eurot (ettemaksuna hiljemalt 23.10.2013) või 20 eurot (tasudes kohapeal).

Päevane töötuba “Hääl – võimas töövahend sügavama kohalolu ja armastuse kogemiseks”
Pühapäev, 27. oktoober 2013 kell 10.00-18.00 Tallinnas Avaja keskuses (Müürivahe 17). Osaluspanus 70 eurot (ettemaksuna hiljemalt 23.10.2013) või 80 eurot (tasudes kohapeal). Loe edasi: Tuntud hääleõpetaja korraldab töötoa Sännas ja Tallinnas

Mälestused autoostust: Žiguli sai soetada ka toidupoest

Žiguli oli nõukogude ajal defitsiit. Foto: eastcars.ee

Kevadel Eesti Maanteemuuseumis alanud isiklike sõiduautodega seotud mälestuste kogumine on selleks korraks lõppenud. Mäletuste kogumise eesmärk oli saada infot eelkõige kasutatud autode musta turu kohta Eesti NSVs: kuidas neid osteti, kuidas müüdi ja vahetati.

Mälestuse kogumine oli üks osa maanteemuuseumi poolt läbiviidavast suuremast uurimisprojektist „Sõiduautode levik ja kättesaadavus Eesti NSVs“. Oma mälestusi oli võimalik jagada nii elektrooniliselt kui paberkandjal. Kokku jagas isiklike sõiduautodega seotud meenutusi, fotosid ja muid asjasse puutuvaid materjale 50 inimest.

Lisaks mälestustele said täiendust ka muuseumi kogud. ”Muuseumisse saadeti huvitav, 1960. aastate lõpus reportermakiga salvestatud helifail, millel perekondlikke ja muid tähtsamaid sündmusi talletada armastanud härra tutvustab külla tulnud sõpradele oma äsja soetatud Zaporožetsit,” rääkis maanteemuuseumi teadur Mariliis Hämäläinen.

Kasutatud auto kasuks otsustati enamasti seetõttu, et lootus uue auto ostuks vajalikku luba saada puudus. ”Nii näiteks räägib 1963. aastal sündinud mees, et kasutatud auto soetati 1988. aastal just seetõttu, et noorel inimesel puudus võimalus autoostuloa saamiseks. Auto osteti Eestist ning selle leidmine võttis aega kaks nädalat. Auto maksis umbes 3700 rubla ning vajalik summa saadi koos abikaasaga kogutud säästudest ning pulmadeks kingitud rahast,” vahendas Hämäläinen.
Loe edasi: Mälestused autoostust: Žiguli sai soetada ka toidupoest

Eesti mahepõllumajanduse turustusvõimalused avarduvad

Wiru Vilja maheviljaterminal läks maksma 4 miljonit eurot. Foto: mapri.eu

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles täna Ida-Virumaal Avinurmes tulundusühistu Wiru Vili maheviljaterminali avamisel, et Baltikumi suurim mahetootjate ühiselt rajatud viljaterminal tõstab Eesti mahepõllumajanduse konkurentsivõimet.

„Selline rahvusvahelisel tasemel ainulaadne viljaterminal annab Eesti mahetoodangule uue kvaliteedi – varem kuivatamise või ladustamisega kimpus olnud mahetootjad saavad nüüd oma vilja ka turustada mahedana ja seeläbi saada oma toodangu eest ka kõrgemat hinda,“ ütles minister Helir-Valdor Seeder. „Ka praegu koostatav mahepõllumajanduse arengukava keskendub suuresti sellele, kuidas Eesti mahetoodang jõuaks mahedana töötlemisse ja sealt ka mahemärgisega juba poelettidele. Täna avatud maheviljaterminal aitab meid sellele eesmärgile lähemale.“

Terminalis saab säilituspunkrites hoida 10 000 tonni ja puistepinnal 7000 tonni vilja, kuivati võimsus on 60 tonni tunnis. Sellega loob terminal võimaluse Eestis toodetud mahevilja koondamiseks, et seda kindlas kvaliteedis ja piisavas koguses turustada.

Maheviljaterminal läks maksma 4 miljonit eurot, millest 1,9 miljonit eurot moodustas maaelu arengukava 2007-2013 toetus.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Neli julgõt mõtsatsiidsot Urvastõ-mail

Ilvessepere Uhtjärve Nõiariigin. Dregeri Taavi pilt, Uma Leht

Urvastõ kihlkunnan Uhtjärve ürgoru perve pääl om Nõiariigi turismitalu rahvalõ olnu viimätsil nädälil silmäilus ilvesseimä üten kolmõ pojaga.

«Imä istus ja poja mürräse timä ümbre,» kõnõl’ Nõiariigi pernaanõ Vahteli Maria. «Säälsaman toimõndas viil kitsõpere, kedä ilvesse kah hoolõga silmän hoitva.»

Minevä kolmapäävä olli ilvesse nii julgõ, et perrerahvas näkk’ näid terve päävä. Ilvesse tulli eski tii pääle.

«Ruusatii, midä müüdä Nõiariiki saa, om korgõmba perve pääl ja ku massin tull’, sis kõndsõ nä väega aigupite ja mängelden hainamaa pääle,» selet’ Vahteli Maria. «Perremiis sõit päävän mitmit kõrdu edesi-tagasi ja timä massinat ilvesse inämb ei pelgä, jääse uudistama.»

Harju Ülle, Uma Leht

Viljandis tuleb Eesti kaasaegse kunsti näitus

Esmaspäeval, 21. oktoobril kell 17.00 avatakse Viljandi Linnagaleriis vaatemänguline Eesti kaasaegse kunsti näitus, mis sündis Viljandi kunstikooli ja Viljandi Gümnaasiumi ühise kuraatorikursuse tulemusena. Kursust juhendasid Eve Kiiler ja Monika Mändmaa.
Kõige põnevamad tööd valisid näitusele kümnete kunstiteoste hulgast 11.-12. klassi õpilased. Näituse läbivaks teemaks on inimese suhe loodusega.

Näha saab töid fotodest installatsioonideni. Autoritest on esindatud Eesti kunsti suurkujud Peeter Laurits, Raul Meel, Ene-Liis Semper, Jaan Toomik, Sigrid Viir jt.

Koolirühmadele korraldatakse galeriitunde, mis aitavad kaasaegset kunsti paremini mõista. Veel on plaanis kohtumised kunstnike ja kunstiteadlastega. Vaatajamängus osalevate külastajate vahel loositakse välja auhind. Näitusele on oodatud kõik huvilised, aga eriti kooliklassid koos õpetajatega.

Allikas: Sakala Keskus

Lasila mõisakool sai uue klaveri

Homme saab piduliku lõpetuse agentuuri Corelli Music suvine menusündmus, heategevuslik kontserdisari „Eesti mõisad 2013″. 25.-28. juulini Kõltsu, Eivere, Räpina ja Lasila mõisates toimunud kontserdid pakkusid publikule ja metseenidele võimaluse toetada veebruaris 2013 asutatud Lasila mõisakooli klaverifondi. Reedel, 18. oktoobril kell 14 toimub Lasila Põhikooli saalis uue klaveri esitlus. Nii kiire eesmärgi täitumine on 15 aastat toimunud kontserdisarja “Eesti mõisad” ajaloos esmakordne.

Uus ja heakõlaline klaver mõisakooli saalis parandab oluliselt õpilaste hariduse kvaliteeti, aga pakub ka võimaluse ümbruskonna elanikele nautida tipptasemel kontserte mõisasaalis aastaringselt, aidates kaasa ajaloolise mõisa kujunemisele kohalikuks kultuurikeskuseks.

Pärast sarja lõppkontserdil 28. juulil Lasila mõisakooli pilgeni kuulajaid täis saalis sarja jooksul kogutud summa üleandmist pani klaveri muretsemisele jõulise lõpp-punkti Rakvere Vallavalitsus, kes leidis puuduva summa katmiseks toetajad, lisas omapoolse panuse ning mõni päev tagasi jõudiski tuliuus klaver mõisakooli saali. Homsel esitlusel annavad väikese heliproovi Rakvere muusikakooli õpilased ja pianist Lembit Orgse, kes osales ka mõisakontsertidel klavessiinimängijana.
Loe edasi: Lasila mõisakool sai uue klaveri

LENKS kutsub Läänemaa noori koolituspäevale „Hüppa peale“

Mittetulundusühing LENKS (ehk Läänemaa Ettevõtlike Noorte Koostöö Selts) ootab kõiki Läänemaa tulevikust huvitatud noori täiskasvanuid (eelkõige vanuses 20-35.a., kuid oodatud on ka nooremad ja vanemad huvilised) koolituspäevale „Hüppa peale“. Koolituspäev leiab aset 19.oktoobril Tuksi spordikeskuses.

Üheskoos arutatakse, mida saab ettevõtta, et Läänemaal oleks veel parem elada, kuidas motiveerida noori inimesi panustama Läänemaa heaks, kuidas garanteerida nii töökohad kui ka meelelahutus jne.

Koolituspäev on osalejaile tasuta, registreerimine lõppeb täna, 16.10.

Lisainfo ja registreerimine:
tel 58 550 801
lenksukas@gmail.com
Facebook

Mahetootjad: Eesti mahetoidu sortiment peab laienema

Täna põllumajandusministeeriumis kogunenud uue mahepõllumajanduse arengukava koostamise töörühm leidis, et tarbijateni peab jõudma enam Eestis töödeldud mahetoitu. Kasvama peab ka Eestis töödeldud mahetoidu eksport.

„Laienema peab nii mahetoidu sortiment kui ka tarbijatele kättesaadavus,“ ütles põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai. „Märkimisväärne osa Eesti mahetoodangust töödeldakse tavatoodanguna või eksporditakse toorainena. Peame suutma oma mahetoodangu kohapeal töödelda kvaliteetseteks ja põnevateks mahetoiduaineteks.“

Võimalustena mahetoidu kättesaadavuse parandamiseks nähti töögrupis eelkõige koostööd lasteasutustega, ühistulist tegevust ja alternatiivsete turustusvõimaluste arendamist. Ühiselt leiti, et toodete omahinna alandamiseks tuleb suurendada tootmismahtusid.

Mahepõllumajanduse arengukava on kavas valmis saada 2014. aasta alguseks, järgmises töögrupis arutatakse mahepõllumajanduse uue arengukava rakendusplaani.

Mahepõllumajanduse uue arengukava koostamisse on kaasatud TÜ Eesti Mahe, Eesti Mahepõllumajanduse SA, MTÜ Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, Eesti Biodünaamika Ühing, Läänemaa Mahetootjate Selts, MTÜ Saare Mahe, MTÜ Hiiumahe, SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus, Eesti Maaülikool, Harju Mahetootjate Ühing, Wiru Vili TÜ, Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik TÜ, MTÜ Virumaa Mahetootjad, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Eesti Põllumeeste Keskliit, Põllumajandusuuringute Keskus, Eesti Aiandusliit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Põllumajandusamet, Veterinaar- ja Toiduamet, MTÜ Eesti Noortalunikud, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ning PRIA.

Allikas: Põllumajandusministeerium

Kõik inimesed on erinevad, aga võrdsed

Eesti Puuetega Inimeste Koda kuulutab välja põhikooli õpilastele suunatud foto- ja videokonkursi teemal „Kõik inimesed on erinevad, aga võrdsed“. Konkursi eesmärgiks on noori suunata märkama ja väärtustama erilisi inimesi enda ümber. Töid saab esitada kuni 18.11.2013.

Täpsemat infot leiab Eesti Puuetega Inimeste Koja kodulehelt

“Videvik Valgrega” täna õhtul Saku Muusikakoolis

Keskkonnaamet otsib osalejaid konkursile „Leidlik taaskasutus“

Seoses novembrikuus toimuva üle-euroopalise jäätmetekke vähendamise nädalaga kuulutab Keskkonnaamet välja leidlike taaskasutusideede konkursi „Leidlik taaskasutus“. Konkursile on oodatud fotod põnevalt teostatud taaskasutuslahendustest ning sellest, kuidas seisma jäänud asja uuesti kasutusele võtta.

Konkursil võivad osaleda kõik huvilised, parimaid premeeritakse ka noorte tunnustatud loodusfotograafide fotode ning seinakelladega. Foto tuleb saata hiljemalt 8.novembriks e-posti aadressile konkurss@keskkonnaamet.ee

Kõikide tähtajaks laekunud tööde hindamisel arvestab žürii nii põnevat ideed kui ka huvitavat teostust. Töödega on võimalik tutvuda ka Keskkonnaameti kodulehel ning igaüks saab oma lemmikule poolt hääletada Keskkonnaameti Facebooki lehel.

Täpsemalt saab konkursi ja tingimustega tutvuda Keskkonnaameti kodulehel

Haapsalu raamatukogupäevad „Kohtume raamatukogus“

18.10. – 26.10. leiavad Haapsalus aset raamatukogupäevad, mille raames saab kohtuda nii tundud kirjanikega, kuulata noorte omaloomingut ja palju muud põnevat. Üritused on mõeldud nii lastele kui täiskasvanutele ja toimuvad nii Haapsalu keskraamatukogus (Posti 3) ja lasteraamatukogus (Wiedemanni 11). Osavõtt on kõigile tasuta, täpsemat infot ka SIIT

Programm:

18. oktoober keskraamatukogu kojulaenutuses
„Tuntud inimene raamatukogus“: sel päeval laenutavad raamatuid lugejatele prominentsed Haapsalu linna kodanikud.

19. oktoober lasteraamatukogus
„Vaata, kes laenutab!“: Teenindusletis proovivad raamatukoguhoidja ametit lapsed.

22. oktoober lasteraamatukogus kell 12.00
Koolivaheaeg lasteraamatukogus: tähistame ettelugemise päeva ja õpime mängima erinevaid lauamänge.

22. oktoober keskraamatukogu lugemissaalis kell 17.30
Külas on kirjanik Tõnu Õnnepalu: selle kohtumisega tähistame Eesti Raamatu päeva.

24. oktoober lasteraamatukogus kell 12.00
Koolivaheaeg lasteraamatukogus: loeme jutte ja meisterdame.

26. oktoober keskraamatukogu lugemissaalis kell 17.00
Külas on kirjanik Mihkel Mutt: kohtumine toimub raamatukogupäevade ja „24 tundi Eestimaa rahvamajas“ raames.

26. oktoober keskraamatukogu lugemissaalis kell 22.00
Noorte OmaloominguÖÖ: ootame noori omaloomingut kuulama ja esitama, olgu selleks kunst, kirjandus, muusika vms.

Mahemahlad valmivad looduse rüpes

Kaasiku mahetallu jõudmiseks tuleb Tartu-Jõhvi maanteelt kõrvale pöörates tükk maad mööda kruusateed sõita. Just selline paik sobib hästi mahetalu pidamiseks. Privaatses looduskeskkonnas valmivad Kaasiku Mahetalu õunamahlad ja kuivatatud õunaviilud.

Mahetalu peremehel Ago Kaasikul on maalähedane elustiil kogu aeg hinges olnud. „Olen maal sündinud ja kasvanud ja siis tundus kuidagi loogiline siin maal elades ka midagi tõsisemat teha,“ räägib peremees. Nii rajatigi 2010. aastal Soekülla 1,5-hektariline õunaaed, kus sobivate viljelemisvõtete leidmine käib peamiselt proovimise ja katsetamise teel.

Allikas: www.bioneer.ee

Taevaskoja külaelanikud renoveerisid raudteejaama ootekoja

Taevaskoja ootekoda pärast renoveerimist. Foto: Ahti Bleive

Pärast uue ja moodsa perrooni valmimist otsustasid Taevaskoja külaelanikud, et vanad ootekojad väärivad säilitamist.

Remontima asumisele eelnesid läbirääkimised Eesti Raudteega, kust külaelanike soovile tuldi vastu ja anti lagunev hoone kohalikule MTÜ-le seitsmeks aastaks tasuta rendile. Tingimuseks on vaid, et MTÜ remondib ootekoja ja hoiab selle korras. Hoone puhastati nii palju kui võimalik vanast värvist (7 kihti), vahetati pehkinud puitdetailid, telliti puuduvad aknad ja restaureeriti olemasolevad. Lõpuks sai ootekoda uue värvikihi ja katuse. Lisaks maalis kunstnik kõigile välisseintele, analoogiliselt bussijaama hoonega rahvariidevöö. Samuti paigaldati hoonesse foto-infoalus, millega jäädvustati samas kohas asunud ja sõja ajal hävinud jaamahoone.

Kokku tegid külaelanikud (28 inimest) üle 200 tunni vabatahtlikku tööd. Abi saadi ka Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt ja Põlva Vallavalitsuselt, kes aitasid vajalike materjalide ostu rahastada.

Allikas: polvamaa.ee

Käimas on täiskasvanud õppija nädal

11. oktoobril avati Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis XVI täiskasvanud õppija nädal (TÕN), mis vältab 18. oktoobrini.

“Ühel hetkel mõistsin, et kaheksa klassi haridusega ei suuda ma mõista isegi neid raamatuid, mida lugeda tahaksin. Paljud ütlevad, et õppida pole aega. Kui see on prioriteet ja tõeline tahe, siis leitakse ka aeg. Kui ei õpi, pole järelikult tahtmist. Sain julguse unistada edasiõppimisest. Täna saan öelda, et minu unistused on realiseerunud ja õpingud jätkuvad – olen sügisest Tallinna Tehnikaülikooli majandustudeng ja palju põnevat on ees ootamas,” põhjendas aasta õppija 2013 Lauri Veso oma edasiõppimist.

Tänavuse täiskasvanud õppija nädala teema „Õige aeg on õppida“ tuletab kõigile meelde, et õige aeg õppimiseks on just nüüd ja praegu, paremat aega õppimise jaoks ei pruugi edaspidi tulla. Enesetäiendamine annab inimesele kindlustunde oma eluga edasi minna ja juba homme midagi uut ette võtta või kogeda.

TÕN-i avaüritusel tunnustatakse haridus- ja teadusministri tänukirjaga aasta õppijaid, koolitajaid, koolitussõbralikke organisatsioone ning omavalitsusi. Laureaatide ja kandidaatidega saab tutvuda siin.

TÕN-i lõpetab 18. oktoobril XVII täiskasvanuhariduse foorum teemal „Kui targad me oleme?”

Infot TÕN-i raames maakondades toimuvate tegevuste kohta leiab siit.

Kuidas vähendada toiduraiskamist?

“Kui kasvatada ise toitu kasvõi natukene, vähendab see väga palju raiskamist ja ära jäävad ka need pikad suure ökoloogilise jalajäljega ahelad.” – Toomas Trapido. Foto: Karin Volmer

Sel kolmapäeval, 16. oktoobril tähistab maailm rahvusvahelist toidupäeva ja püüab sellega innustada mõtlema, kuidas kindlustada piisav ja mitmekülgne toiduvaru kogu inimkonnale. Maablogi uuris erinevatelt ekspertidelt, mida nemad soovitavad teha, et meil toitu võimalikult vähe raisku läheks.

Malle Kobin, Aasta Ema 2013:

„Mina olen oma põhimõtted kaasa võtnud lapsepõlvekodust, kus toidust peeti väga lugu, st. võileib söödi lõpuni, taldrik söödi tühjaks, kui oli soovi võis lisa võtta, ka see tuli ära süüa. Samu kombeid olen püüdnud õpetada oma lastele. Meie kodus on au sees ka tervislik toitumine. Suure osa oma toidust – piim, liha, munad, juurviljad, aedviljad, puuviljad – kõik kasvatame ise, ilma kunstväetise ja umbrohumürkideta. Teeme palju hoidiseid. Kuna meil on ka koduloomad, siis toitu niiöelda raisku ei lähegi – prügikasti toitu ei visata. Olen oma lastele õpetanud varasest lapsepõlvest peale viisakaid lauakombeid, mille juurde kuulub kindlasti toidust lugu pidamine. Mingit erilist nippi mul pole, vaid kasvatuslik järjekindlus kujundab lastes teadmise, et toit on lugupidamist vääriv elu osa.“

Edasi saab lugeda juba siit.

Uudsed karjääripäevad murravad piloodi ja õpetaja-ameti soolisi stereotüüpe

Reedel toimuvad Eesti Lennuakadeemias ja Tartu Ülikoolis soolisi stereotüüpe murdvad karjääripäevad, mille eesmärgiks on juhtida uudsel moel noorte tähelepanu võimaluste paljususele erialavalikutes.

Seekordsel karjääripäeval tutvustatakse poistele õpetaja eriala, mida tavapäraselt peetakse “naiste” erialaks, ja tüdrukud teevad tutvust “mehelike” lennunduserialadega.

Lennunduse õpitubades saavad tüdrukud käe valgeks lennuki juhtimisel ja maandamisel. Samuti tutvuvad tüdrukud angaaris õhusõiduki hooldusega. Õpetaja elukutse töötoas avaneb poistel võimalus viia läbi maailma huvitavaim koolitund.

Soolise võrdõiguslikkuse teavituskampaania raames toimuvatele karjääripäevadele on valitud noortele tutvustamiseks elukutsed, kus domineerib üks või teine sugu. Nii teevad poisid pilootprojekti käigus tutvust medõe, õpetaja, juuksuri ja rätsep-stilisti erialadega, kus hetkel töötavad 90% ulatuses naised. Tüdrukud saavad omakorda ülevaate autotehniku, keevitaja, programmeerija, energeetiku, automaatiku, kaevandustöötaja, lennukimehaaniku ja piloodi elukutsetest, mida valitsevad mehed.

Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhataja Liina Kanteri sõnul on naiste ja meeste koondumine erinevatele tegevus- ja ametialadele suuresti põhjustatud ühiskonnas kujunenud eelarvamustest ja arusaamadest naistele ja meestele sobilikest tegevustest. Loe edasi: Uudsed karjääripäevad murravad piloodi ja õpetaja-ameti soolisi stereotüüpe

Tartu Sügispäevad 2013 täidavad linna tudengipärimusega

Täna saab avapaugu tudengite sügisene vaimupuhkus Tartu Sügispäevad 2013, mis kuni 20. oktoobrini pakub meelelahutus-, kultuuri- ja spordiüritusi.

Festivali seekordseks läbivaks teemaks on tudengipärimus, mis käesolevast kultuuripärandi aastast ajendatuna kutsub seiklema tudengikultuuri ning -pärimuse radadel. Uurime, millised olid tudengid kunagi ja millised on praegu ning kuidas saame meie, praegune põlvkond ennast tudengikultuuri ajalukku kirjutada.

Traditsioone hoides on tudengipäevade kavas tagasi kunagine menuüritus Bambus, mis on vaatemänguline iseehitatud sõidukite demonstratsioon ning jõuproov. Pühapäeval pannakse Vanemuise taksopargi ja Kaubamaja vahelisel alal rattad veerema. Festivali keskse teema auks toimub neljapäeval Tartu Üliõpilasmaja etno-folgi teemapidu ning Viljandi folgigrupi Curly Stringsi kontsert.

Kavast ei puudu ka traditsioonilised Tudengibänd ja Tudengifilm, millest viimases valitakse seekord parimad filmid kahes kategoorias – filmitudengid ja filmientusiastid ehk harrastajatest filmitegijad. Samuti on taas programmis Tudengiteater, Sügisaeroobika, mille raames tudengite aeroobikakuninganna valimine, loengusari Akadeemiline pikapäevarühm, vabalava Luulevabadus ning palju muud harivat, sportlikku ning meelelahutuslikku.

Festivali mitmekülgne programm saab teoks peakorraldaja Ülikooli Kultuuriklubi ning kaaskorraldajate koostöös. Lisainfot kõikide ürituste kohta saab Tartu Tudengipäevade ametlikult koduleheküljelt.

“EHE Setomaa 2013” tunnustuse sai Seto Külävüü kostipäiv ehk Setomaa kohvikutepäev

Setomaa turismisektori ümarlaual anti üle tunnustus 2013.a hooaja parimale turismiteole – Seto Külävüü kostipäevale.

Nimetatud üritust võib pidada selle suve üllatajaks, sest veel aasta tagasi isegi korraldajad ei teadnud, et piirkonnas midagi sellist ette võetud saab.

Setomaa toiduvaldkonna huvilised otsustasid 2012.a. detsembris toimunud ümarlaual, et seto toidu propageerimiseks ja arendamiseks võiks muude tegevuste seas ka kohvikutepäeva korraldada. Ürituse eestvedajaks sai MTÜ Setomaa Turism, kaasatud oli MTÜ Seto Käsitüü Kogo.

Kostipäeval osales kümme kohvikut Lüübnitsast Tsiistreni. Iga kohvik oli omanäoline nii kujunduse, menüü kui tegevuste poolest. Kostipäeval kaasa löönud suur rahvahulk tuli mitmele kohvikule üllatusena. Kui kohvikutesse oodati 100-200 külalist, siis tegelikult külastas mõnda kohvikut üle 500 inimese. Sama päeva raames toimus ka fotojahi mäng, kus külalised tegid pilte vähemalt kolmest kohvikust. Loe edasi: “EHE Setomaa 2013” tunnustuse sai Seto Külävüü kostipäiv ehk Setomaa kohvikutepäev

Otepää koolipoiss saavutas rahvusvahelisel rulluisuvõistlusel esikoha

Berliini rulluisumaraton. Foto: Jaanus Lehes

Otepää Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Jaagup Lehes saavutas 28.septembril 2013 toimunud 40. Berliini BMW Maratoni oma vanuseklassis esikoha. Võistlus kulges mööda Berliini linnatänavaid.

BMW Berliini Maraton Rulluisutamises ja Berliini jooksumaraton on iga-aastane suurim Euroopas toimuv jooksu- ja rulluisuvõistlus. Rulluisumaraton toimub ühel ja jooksumaraton teisel päeval.

Jaagup Lehes ütles, et klubi EST2018 liikmena osales ta Rulluisumaratonil Fitness sarjas. Fitness klass on mõeldud pigem tervisesportlasele, kus aga võistlevad ka nö. “eliit-harrastussportlased” ja noorteklassi võistlejad. Eraldi arvestust peetakse, ligi 200 pigem Euroopa, eliit-meestele- Inline-Skating Speed/Teams, keda näeb ka rulluisutamise maailmakarika etappidel ja -meistrivõistlustel.

“Osalesin antud võistlustel alles teist korda ja saavutasin sel aastal Fitness klassis 10. koha ning võitsin oma vanuseklassi 1. koha,” rääkis Jaagup Lehes. “Minu maratonidistantsi (42,195 km) aeg oli 1:14:44 ning üldvõitjale kaotasin 3 sekundit. Tegemist oli grupifinišiga, kus 20 sekundi sees lõpetas üle 100 võistleja. Vanuseklassi võit tähendab, et järgmine aasta saan Berliini maratonil osalemiseks kutse ehk stardimaksu tasuma ei pea.”

Finišisse jõudis umbes 5000 rulluisutajat. Jaagupi eelle aasta kodune parim tulemus on SEB 7. rulluisumaratonil 20. koht samuti grupifinišis.

Rohkem infot kodulehel www.est2018.ee