oktoober 2013 Archives

Seto Külävüü kostipäeva parimad pildid tegid Kaidi Rebane, Karen Stimmer ja Tellervo Ketola

Galeriikohvik ObiNizza. Foto: Kaidi Rebane

Hõimu hõlahusõ'. Foto: Karen Stimmer — Hõimu hõlahusõ’. Foto: Karen Stimmer

17. augustil toimus Seto Külävüü kostipäiv ehk Setomaa kohvikutepäev. Ürituse raames kutsuti osalejaid oma muljeid jäädvustama ja osa võtma fotomängust. Saadetud piltidest valis kohalik zürii parimatena välja Kaidi Rebase, Karen Stimmeri ja Tellervo Ketola saadetud foto.

Fotojahi mängus osalejad pidid pilte tegema vähemalt kolmes kohvikus. Kokku osales fotomängus 16 fotograafi 114 fotoga. Fotomängu auhinnad panid välja kostipäeval osalenud kohvikud.

Toomemäe talu piirakupuhvet. Foto: Tellervo Ketola

Tagasiside kostipäevale oli üle ootuste positiivne: päeva nautisid nii kohvikute pidajad, Setomaa kogukond kui ka külalised kaugemalt. Nii ongi juba kokku lepitud uue kostipäeva kuupäev: 16. augustil 2014.

Setomaa kohvikutepäeval oli avatud 10 kohvikut Lüübnitsast Tsiistreni. Kohvikud pakkusid kohalikest saadustest valmistatud roogi. Iga kohviku menüüs oli midagi ka seto köögist – kala, sõir, erinevad piirakud.

Seto Külävüü kostipäeva korraldasid MTÜ Setomaa Turism ja MTÜ Seto Käsitüü Kogo. Kostipäeva fotomängule laekunud piltide valikut saab vaadata Facebookist: www.facebook.com/visitsetomaa

Seto Külävüü on turismimarsruut, mis kulgeb Võõpsust Luhamaani. Marsruudi kohta saab rohkem infot: http://www.visitsetomaa.ee/kylavyy-kaart

Unearstid võitlevad liiklusohutuse nimel

4. oktoobril toimub Tallinnas konverents teemal “Ära istu unisena autorooli!”, mis on osa üleeuroopalisest teavituskampaaniast “Wake Up Bus”. Samal päeval stardib Portugalist Unebuss, mis läbib mitmeid Euroopa riike jõudes 15. oktoobriks Brüsselisse, kus toimub Euroopa Parlamendis sümpoosium unisuse teemal autoroolis.

Liiklusstatistika andmetel esineb Eesti teedel liiklussurmasid rohkem kui paljudes teistes Euroopa riikides. Uuringud näitavad, et 35 protsenti liiklusõnnetustest on tingitud autojuhi ebapiisavast või halva kvaliteediga unest, sellega seonduvast reaktsioonikiiruse aeglustumisest, roolis tukastamisest või magamajäämisest.

“Unisena autojuhtimine on väga ohtlik, vähemalt sama riskantne kui joobes juhtimine. Seni on autoroolis tähelepanu häirumist seostatud ületöötamisega ning kahjuks liiga sageli ei oska väsimusega harjunud autojuht endal unehäiret kahtlustada,” selgitab Põhja-Eesti regionaalhaigla kopsuarst-unearst, Eesti Unemeditsiini Seltsi president Erve Sõõru. “Seetõttu saavad abiks olla pereliikmed, töökaaslased ja meditsiinisüsteem. Seadusandluse poolelt on samuti ootamas vajalikud muudatused. Näiteks on Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi direktoraat alustanud uneapnoe kui liiklusõnnetuste riskiteguri lisamisega seadusandlusesse.”

Tallinnas toimuval konverentsil “Ära istu unisena autorooli!” kõneldakse väsimuse ja unisuse mõju ulatusest liiklusohutusele, liiklusseadusest, juhile kehtestatud terviseseisundi nõuetest, senisest statistikast Eesti liikluskindlustuse fondi, politsei- ja piirivalveameti ja maanteeameti andmetel, unisuse käsitlemisest perearsti visiidil ning unemeditsiini rollist unehäirete avastamisel ja unisuse vähendamisel. Väsimusega toimetulekust räägivad autoettevõtjad ja oma katsumustest pajatab aastaid unisusega võidelnud kutseline autojuht. Lisaks käsitletakse Soome kogemusi unehäiretega tegelemisel.

“Teavituskampaania eesmärk on tuua konverentsil kokku huvigrupid, et teadvustada laiemal tasandil teema tõsidust ja arutada varjatud unisusega tegelemise võimalusi Eestis. Lisaks peatub 7.-11. oktoobril Unebuss viies suuremas Eestimaa linnas – Tartus, Rakveres, Tallinnas, Pärnus ja Viljandis -, et anda sõidukijuhtidele võimalus end tasuta testida ja spetsialistidelt nõu küsida,” selgitab Erve Sõõru.

Lisainfo Unebussist.

Euroopa Uneuurijate Seltsi poolt algatatud kampaaniat korraldab Eestis Eesti Unemeditsiini Selts koos paljude abilistega. Kampaaniat toetavad maanteeamet, politsei-ja piirivalveamet, transpordi ametiühing, Eesti Rahvusvaheline Autovedajate Assotsiatsioon, Autoettevõtete Liit, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tartu ülikooli kliinikum, Mae Pindmaa unekliinik, OÜ Resmed Finland, OÜ Hansa Medical.

Sakala keskus kutsub leivapäevale ja sügise algust tähistama

Viljandis Sakala keskuse hoovis toimub 5. oktoobril kella 11-14 leivapäev ja samal päeval kell 20 keskuses sees õllesõprade pidu “Oktooberfest”.

Leivapäev. Maitsev laupäev kogu perele

Laupäeva, 5. oktoobri hommikul Sakala keskuse hoovis alguse saav leivapäev juhib tähelepanu ja tuletab meelde leiva olulisust meie kultuuris ja igapäevaelus. Tegevust jagub leivapäeva programmis kogu perele.

Eesti põllumajandusmuuseum tutvustab külalistele tööriistu, mida on kasutatud leiva valmistamisel ning samuti on võimalik ise kohapeal leivategu proovida. Lisaks saab igaüks osaleda näituse “Viljandlaste lemmikleivad” koostamisel. Selleks on tarvis vaid kaasa võtta oma lemmikleiva pakend. Sakala keskuse hoovist leiab koha, kuhu panna oma lemmiku pakend ning peagi valmib kõigi silme all väljapanek viljandlaste lemmikleibadest.

Maitsvaid pagaritooteid pakuvad maitsmiseks ja müügiks Viljandi pagarid ning esindatud on ka tuntud Eesti leivavalmistaja Leibur. Hoovis ootab külalisi ka uhke traktor, mille roolis istumist saavad kõik soovijad proovida ning lapsi ootab suur põrandamäng “Kuidas valmib leib”.

Loe edasi: Sakala keskus kutsub leivapäevale ja sügise algust tähistama

Paides toimub 500 rahvatantsijaga tantsupidu ning tutvustatakse uut Valgemäede tantsude raamatut

Kuigi järjekordne tantsupidu “Puudutus” on kohe ukse ees ning rühmad alustavad repertuaari õppimist, korraldab TTÜ tantsuansambel Kuljus ligi 500 tantsija osavõtul 19. oktoobril Paides E-Piima spordihallis tantsupeo, kus esitatakse mitmeid Salme ja Ott Valgemäe loodud tantse. Selle suure tantsude peoga meenutatakse tantsuõpetaja Salme Valgemäe 100. sünniaastapäeva. Tantsupidu algab kell 17.

Salme Valgemäe sünniaastapäeva tähistamine algas juba 11. augustil, kui Hiiumaal Tahkuna tuletorni juures toimus kontsert. 11. august oli Salme Valgemäe sünnipäev ning just Hiiumaalt Salme elu ka alguse sai, kust tee ta hiljem Tallinnasse ja rahvatantsu juurde tõi.

Salme lõi koos abikaasa Otiga oma eluajal mitmed Eesti rahvakultuuri ajalukku läinud tantsud, mida siiani tantsurühmad üle Eesti uhkusega esitavad. Järjepidevuse säilimiseks esitletakse samal peol ka raamatut, mis sisaldab Salme ja Ott Valgemäe loodud tantsude kirjeldusi ning lisaväärtust annavad raamatule CD kirjeldatud tantsude muusikaga ning DVD tantsudega, mille on videosse tantsinud TTÜ tantsuansambli Kuljus tantsijad.

Konju Mõisa Talu alustab kitse- ja lehmapiima müüki

Konju Mõisa Talu alustab kitse- ja lehmapiima müüki Tallinnas. Kogu piim on mahe täispiim, mis ei läbi kuumtöötlemist ja üksnes jahutatakse kohe pärast lüpsmist. Eesti suurima kitsefarmi Konju Mõisa Talu tooted on Eesti kirdeosas populaarsed ammu ja nüüd on ka Tallinlastel võimalus proovida tõelist kitse- ja lehmapiima. Tallinnasse ja Maardusse tuuakse piima igal teisipäeval ja reedel.

Allikas: Maheklubi.ee

Laidi Tiiu – poiskõisi puutüüoppaja

Laidi Tiiu puutüüoppusõ tunnin omma Tarto Raatusõ kooli 5. klassi poiskõsõ iks himoga tüü man. Leimanni Eve pilt.

«Tüükotussõ pääle oll’ kats kandidaati: ma – naanõ – ja joodik miis. Joodikut nä es võta,» naard Võrolt peri Laidi Tiiu (49) tuud, kuis timäst sai Tarto Raatusõ kooli poissõ puutüüoppaja.

«Nüüt teemi nii, et ärmi võtami viimätsit laudu,» hel’os Laidi Tiiu kõva helü üle klassi. Tüüoppusõ tunni tulnu viiendä klassi poiskõsõ kullõsõ hoolõga minevä aasta ütes Tarto liina aasta oppajas valitut ja tenokirjuga avvostõt oppajat.

Tiiul lätt koolin viies süküs. Seokõrd and tä poissõlõ tetä katõ pääle silla.

Poisi kullõsõ är oppaja nõvvu sillategemises, kaesõ, mändse nägevä vällä silla, miä omma varramba tettü. Märgotasõ sis veidükese ja lättki tüü vallalõ: sae liigusõ, käüki läävä liivapapõr ja liim. Oppaja silmä all saa eski mootoriga massina – vibrosae pääl sillatükke vällä lõiku.

Ku latsõ tüüle nakkasõ, sis Tiiu väega vaihõlõ ei tsusi. «Tuu om latsõ uma looming,» om tä kimmäs. A ku valmis, kaias asju ütenkuun, võrrõldas ja arotõdas, midä sai opitus, miä häste vai halvõmbalõ läts’. Loe edasi: Laidi Tiiu – poiskõisi puutüüoppaja

Hõimupäevad jõuavad ka Põlvasse

Hõimupäevade raames toimub 10. oktoobril Põlva Avatud Noortekeskuses peoõhtu koos pärimuslaulude ja -tantsude, filmi vaatamise ning toitude küpsetamisega.

Peoõhtul saab tuttavaks soome-ugri rahvaste hulka kuuluvate setode ja udmurtide pärimuskultuuriga ning osaleda ise aktiivselt erinevates tegevustes koos sõsarrahvaste esindajatega.

Udmurdi rahvast tutvustab ja esindab Tartus tegutsev ansambel Jumsan Gur ning Tallinnas elav udmurditarist kirjanik Nadi Mush. Õhtu jooksul saab kuulda ja näha erinevaid udmurdi tantse ja laule, õppida küpsetama udmurditar Nadi juhendamisel rahvusrooga perepetše, osaleda udmurditeemalises viktoriinis ja vaadata noorte armastusest kõnelevat mängufilmi “Maasikad-muulukad”.

Setosid esindab Põlvas tegutsev leelokoor Ilolinõ, kellega koos saab laulda seto laule ja tantsida tantse, samuti on võimalik maitsta seto rahvusköögist pärit roogasid.

Peoõhtu korraldaja on Rahvakultuuri Keskus koostöös Põlva Seto Seltsi ja Põlva Avatud Noortekeskusega.

Seto-udmurdi ühine pidu algab noortekeskuse ruumides 10. oktoobril kell 18.00 ning sinna on oodatud kõik huvilised. Pidu on kõigile tasuta täna Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa Ekspertgrupile ja Hõimurahvaste Programmile.

Ulis Guthile anti üle Kangro nimeline preemia

Võru maavanem Andres Kõiv andis eile, 30. septembril 2013 Võrumaa Keskraamatukogus üle Bernard Kangro nimelise kirjanduspreemia.

Võru maavanem Andres Kõiv sõnas: “Tunnustan žüriid tehtud töö eest. Fantaasiaküllase ja ladusalt kirjutatud raamatu “Ärapööratud” eest sai tänavuse kirjandusauhinna Ulis Guth. Teos räägib elust siin, Võrus, unistustest ja eksirännakutest.”

Ulis Guth (47) on sündinud ja tegutsenud kogu elu Võrus. Auhinna saanud raamat “Ärapööratud” on kirjaniku teine teos, esimene kandis nime “Pärlid sigadele”.

Andres Kõiv lisas: “Mul on hea meel, et Võrumaa inimesed julgevad unistada, avaralt mõelda ja oma mõtted kirja panna. Olgu need siis kasvõi meenutused lapsepõlvest nõukogudeaegses Võrus.”

Bernard Kangro kirjanduspreemiat on välja antud 1990. aastast, et teadvustada ja väärtustada Võrumaaga seotud kirjanike loomingut. Preemia esimene laureaat oli väliseesti kirjanik Bernard Kangro, kelle nime hakkas kirjanduspreemia kandma alates 1991. aastast. Mullu pälvis auhinna Lauri Sommer teose eest “Räestu raamat”.

Põlva Ühisgümnaasiumis õpib neil päevil viis Vene noort

30. septembrist kuni 11. oktoobrini on õpilasvahetuse raames Põlva Ühisgümnaasiumis gümnasistid Venemaalt, Valgevene piiri äärest.

Ühisgümnaasiumi sõpruskooli Pihkva oblasti Sebeži rajooni Idritsa keskkoolist on Põlvasse tulnud viis gümnasisti ja kaks õpetajat.

Õpilased osalevad igapäevaselt neljas-viies koolitunnis ning lisaks on neile planeeritud väga mitmeid muid tegevusi. Käiakse Otepää seikluspargis, Tartus Ahhaa keskuses, ekskursioonil Tallinnas, tutvutakse Põlva linna ja maakonnaga, toimub õppepäev Võrtsjärve ääres ning kavast ei puudu ka ujumine, teatrietendus ja disko.

Sama projekti raames käisid aprillis ka Põlva gümnasistid kahenädalasel keelekümblusel Venemaal. Kui meie õpilasi huvitas Venemaale minnes eelkõige vene keele praktiseerimine ja Venemaa elu-olu, siis vene noored tulid siia tutvuma meie riigi ja kultuuriga, samuti on Pihkva oblasti noorte jaoks hinnatud edasiõppimisvõimalused Eesti kutse- ja kõrgkoolides.

Külaskäigu ajal elavad vene noored neile juba tuttavate Venemaal keelekümblemas käinud põlvalaste peredes.

Projekti algataja ja koordinaator on MTÜ Euregio Pskov-Livonia, seda toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Põlva, Valga, Viljandi, Võru maavalitsused. Pilootprojekti tegevused on planeeritud esialgu aastani 2014.

Tartu Kunstimuuseumis avatakse Urmas Tartese fotonäitus

Kolmapäeval, 2. oktoobril kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimuuseumi Kunstikabinetis Urmas Tartese fotonäitus „Loodus lähivaates“.

Väljapanek on mõeldud saatma kuni 2014. aasta jaanuarini avatud suurnäitust „Metsa ja mere vahel. Eesti loodusmaal“.

Urmas Tartes (sünd. 1963), bioloog ja loodusfotograaf, on töötanud Zooloogia ja Botaanika Instituudi direktorina ja Eesti Maaülikooli professorina, aastast 2010 aga tegutsenud vabakutselise loodusmehena. Tartes on tuntud eelkõige mikrofotograafina, sagemini kuuluvad tema modellide hulka putukad ja mutukad, kes on ka käesoleva näituse peategelased. Tartes on öelnud: “Enamik meie looduse elurikkusest ja huvitavatest vormidest on tillukesed olendid, kelle suurust mõõdame sentimeetritega ja millimeetritega. Samuti on nautimist väärt suuremate organismide peenemad detailid. Tilluke maailm on valmis pakkuma avastamisrõõmu ka seal, kus maastikufotograafid oma kaamerad kotti pakivad.” Loe edasi: Tartu Kunstimuuseumis avatakse Urmas Tartese fotonäitus

Keskkonnaministeerium otsib loodushuvilisi noori

Keskkonnaministeerium kuulutas välja konkursi noore looduskaitsja leidmiseks.

Tänavu antakse kolmandat korda välja noore looduskaitsja märke. Keskkonnaministeerium soovib märgiga tunnustada ja eeskujuks seada suure loodushuviga aktiivseid kuni 26-aastaseid noori, kes on kaasa löönud looduskaitse-alases tegevuses.

„Märgid antakse noortele, kes on eriliselt silma paistnud loodushoiu alal, saavutanud häid tulemusi loodushariduse konkurssidel või aidanud kaasa loodusteemaliste ürituste korraldamisele. Looduse kaitse algab selle mõistmisest, milleks omakorda on vaja looduses viibida ning teada, kuidas see toimib. Looduse väärtustamine peab olema meie kõigi igapäevane ja pidev hoiak,“ ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

Ettepanekud, mis kirjeldavad vabas vormis kandidaadi looduskaitsetegevust ja milles on märgitud ka nominendi vanus ning kontaktandmed, palutakse saata hiljemalt 25. oktoobriks 2013 Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonda, Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või e-kirjaga keskkonnaministeerium@envir.ee.

Sääskülas peeti tomatipäeva

29. septembril kogunesid tomatihuvilised nii Järvamaalt kui ka mujalt Sääsküla külamajja Tomatipäevale.

Mägise aed OÜ oli tutvumiseks ja maitsmiseks välja pannud üle 60 erineva tomatisordi. Maitsta sai ka erinevaid tomatihoidiseid ja küpsetisi. Rahvahääletusel kuulutati parimateks tomatisortiteks Tsernomor ja Äss. Hoidiste laual sai eriliseks hitiks sai 92 aastase Kuke talu perenaise poolt valmistatud magus peedimoos.

Tomatisõber Andre Lilleleht avaldas oma erilisi nippe tomati lõikamisel ja söömisel. Aili Tammleht pidas huvitava loengu tomati ajaloost ja kasutamisest koduses kosmeetikas. Oli põnev teada saada, kuidas tomatiga vähendada aknet ja kaotada kortse. Üheskoos valmisid kaunid tomatiroosid, liiliad ja luiged.

Esines ka Alburahva teater Küllike Veede sketsiga „Tomatid“, mis valmis vaid mõni päev enne esinemist ja leidis sooja vastuvõtu.

Mägise aed OÜ tänab kõiki kohale tulnuid toreda pärastlõuna eest ja loodab kohtuda kõigiga ka järgmisel aastal.

Allikas: jarva.ee

Jääkarud saavad täna vaba päeva

Lõunakeskuses tegutsev jääkarude-pereansambel saab tänase rahvusvahelise muusikapäeva puhul vaba päeva.

Neid asendab Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli kontsertkoor, dirigendiks Lilyan Kaiv. Tasuta Muusikapäeva kontserti saab kuulata kell 12.30 Lõunakeskuses, jäähalli ja infopunkti vahelisel alal.

Rahvusvaheline muusikapäev algatati 1975. aastal ja seda tähistatakse ülemaailmselt 1. oktoobril. Käesoleval aastal viib Eesti Muusikanõukogu Rahvusvahelise Muusikapäeva puhul esmakordselt ellu projekti, mille eesmärk on muusikakultuuri väärtustamine ja propageerimine, muusiku elukutse avamine, instrumendi õppe propageerimine, muusikute tunnustamine ning nende tutvustamine meedias.

Täna korraldatakse üle 100 tasuta kontserdi. Päevased üritused kulmineeruvad õhtuse muusikapreemiate tseremooniaga Tallinnas Estonia Kontserdisaalis, millest teeb otseülekande ka Eesti Televisioon. Rahvusvahelise muusikapäeva täpsema kavaga saab tutvuda siin.