Tartu ülikooli uus vabade kunstide professor on Arvo Pärt

Part-Arvo-162013/2014. õppeaastal asub Tartu ülikooli vabade kunstide professori ametisse maailmakuulus helilooja Arvo Pärt. Sellest tulenevalt toimub Tartu ülikoolis seminaride sari ”Sõna ja muusika”, mille peamine läbiviija on Eesti muusika- ja teatriakadeemia professor Toomas Siitan.

„Arvo Pärdi loomingu mõtestamine filosoofilises, teoloogilises, kultuuriloolises ning reaalteaduslikus kontekstis avardab üliõpilaste silmaringi ja on kogu ülikoolile väga rikastav ning huvitav väljakutse,” põhjendab Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan professor Margit Sutrop teaduskonna valikut.

Arvo Pärt on nimetatud kümne ülikooli audoktoriks, talle on määratud hulk autasusid, aunimetusi ja preemiaid, nende seas väga kõrgelt hinnatud Lėonie Sonningi muusikapreemia (2008), Istanbuli rahvusvahelise muusikafestivali elutööpreemia (2010), Baltimaade kuvandi rikastamise auhind (2010) ja Konrad Adenaueri fondi tunnustus (2011). 2011. aastal nimetati Pärt Paavst Benedictus XVI kultuurinõukogu liikmeks ning valiti Eesti teaduste akadeemia akadeemikuks.

Vabade kunstide kutsutud professori ametikoht on TÜ filosoofiateaduskonnas loodud ülikooli liikmeskonna vaimsuse ja loovuse mitmekülgseks arendamiseks. Vabade kunstide professori nimetab rektor ametisse üheks akadeemiliseks aastaks. Alates 1993. aastast on TÜ vabade kunstide professori ametit pidanud teiste hulgas Hando Runnel, Jüri Arrak, Jaan Kross, Elmo Nüganen, Vello Salo, Sirje Helme, heliloojatest Veljo Tormis ja Helena Tulve.

Virge Tamme

Ahjukütet ei plaanita keelata

Eelmisel nädalal Brüsselis toimunud konverentsil Green Week arutati erinevaid võimalusi õhukvaliteedi hoidmiseks, mille keskmeks ei olnud kitsalt ahjukütte keelustamine, vaid õhukvaliteet laiemalt.

Eestis on ahjude ja sauna kütmine osa kodusest kultuurist. Viimasel kahel päeval on Eesti meedias levinud info ahjukütte keelustamise kohta, kuid seda ei plaanita keelata.

Õhukvaliteedi seisukohalt on parem see, kui kodustes ahjudes kasutada kuiva puitu. Niiske puidu kasutamisel tekib märkimisväärselt rohkem saasteaineid ning põlemisprotsess ei ole täielik. Lisaks läheb osa soojusest raisku – see kulub puidus oleva niiskuse kuivatamisele.

Kindlasti ei tohiks kodustes ahjudes põletada pakendeid, kilet, plasti või muid jäätmeid, sest selliste materjalide põlemisel võivad tekkida mitmesugused püsivad saasteained, mis võivad olla ohtlikud.

Berit-Helena Lamp

Luikjärve talus saab laupäeval tööd teha

Obinitsa Muuseumi osaks olevas Luikjärve talus Tobrova külas saab 15. juunil keskpäevast alates näha vikatiga niitmist, seebi keetmist ja taimedega värvimist. Julgemad ja virgemad saavad neid töid ka ise teha. Teretulnud on kõik huvilised

Õppe- ja katsepäev toimub talukompleksi juures ning on osa traditsioonilisi töövõtteid tutvustavast õppetubade sarjast. Tulekul on seto traditsiooniliste nööride-paelte punumise õppepäev, pistandaia tegemise ning küünalde valamise õppepäevad.

RMK tähistab metsalillede päeva tasuta matkadega

RMK tähistab juba kolmandat järjestikust aastat metsalillede päeva, mille raames toimuvad sel nädalal üle Eesti viis tasuta metsalillematka, mille eesmärgiks on aidata inimestel metsataimi paremini tundma õppida.

Viimsis korraldatava matka eestvedaja, RMK Viimsi looduskeskuse juhi Sirli Vijari sõnul ei panda metsalillematkadel rõhku võimalikult pika vahemaa läbimisele, vaid metsalilledega tutvumisele. “Praegu on looduses parim aeg tutvuda näiteks selliste taimedega nagu leseleht, metstähthein ja laanelill, mis on väga kaunid, aga enamikule võõrad,” märkis Sirli Vijar, kelle sõnul jagavad metsalillede kohta matka käigus täpsemat infot ka botaanikud.

Põhjamaades ülipopulaarset metsalillede päeva tähistatakse Eesti eri paigus kokku viie matkaga. Esimene neist peeti 13. juunil Viimsi poolsaarel Tädu loodusõpperajal. Nädala lõpus toimuvad matkad lisaks Tädule ka Endla looduskaitsealal Jõgevamaal ja Lääne-Virumaal Neerutis ning matkasarjale pannakse punkt Hiiumaal Sarve poolsaarel.

“Matka tarbeks soovitame varuda aega kolm-neli tundi ning võtta kaasa ka väike toidukott ja joogipudel, mis võimaldab end matka kestel või lõppedes pisut kosutada. Rõivastus olgu maastikul liikumiseks sobiv ning sääskede eest kaitsev,” juhendas Sirli Vijar.

Metsalillematkad on tasuta, kuid nendel osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine, sest mõnedele matkaradadeleon võimalik oma transpordi puudumisel sõita bussi või autoga, kus on piiratud kohtade arv. Lähem info ja registreerimine siinLoe edasi: RMK tähistab metsalillede päeva tasuta matkadega

Registreerimine Rõuge paadirallile on alanud

16. korda ootavad Rõuge noored kõiki kohalikke elanikke ja külalisi osa saama 6. juulil toimuvast Rõuge Veepeost ja Paadirallist. Paadiralli registreerumine on juba avatud – teha saab seda siin. 

Päev algab rannavolle turniiriga Kaussjärve kaldal. Rannavollele registreeritakse vaid 16 võistkonda ning registreerimine on avatud ürituse kodulehel. Registreerumise kinnitus saabub peale osalustasu maksmist.

Päeva jooksul oodatakse lapsi saama osa lastemängudest ning hullama veeatraktsioonidel. Rõuge noored ise korraldavad mitmeid mänge nii rannas kui vees.

Oodatakse fantaasiaküllaseid ja leidlikke paate osalema Isemeisterdatud Veesõidukite Konkursil. Auhinnad on pingutuse väärilised, oodatakse rohket osavõttu! Veesõidukite esitlus toimub kell 14.00.

Päeva kulminatsiooniks on kummipaadiralli viiel Rõuge järvel. Kummipaadiralli algab kell 18.00 , registreerumine toimub kuni 5. juulini internetis ning 6. juulil, ürituse toimumise päeval, kohapeal. Oluline on, et võistlejatel oleks kasutuses reeglitele vastav paat ning päästevestid. Päev lõpetatalse piduliku autasustamisega kell 20.00.

Õhtune tantsupidu alustab kl 21.00, kus lavale astuvad ansambel HELLAD VELLED ja OTT LEPLAND. Pilet PILETILEVI eelmüügist 5.juulini 8 eurot. Lastele vanuses 8-12 aastat 6 eurot. Pilet ürituse ajal kohapeal 10 eurot, lastele vanuses 8-12 aastat 8 eurot, kuni 7-aastastele tasuta.

Registreerumine ja pidevalt uuenev info aadressil www.paadiralli.ee ja Facebookis. Rõuge noored on avatud ka sponsorpakkumistele ürituse korraldamiseks ning auhinnafondi täiendamiseks.

Collegium Musicale sõidab Karjalasse laulupeole

Kammerkoor Collegium Musicale sõitis eile Venemaale, Karjala Vabariigi pealinna Petroskoisse, et osaleda 14.-16.juunil sealsel rahvusvahelisel laulupeol. Kooril on au esineda laulupeo avamisel ning anda laupäeval kontsert Veljo Tormise loominguga .

Nii avamisel kui kontserdil kõlavad Collegium Musicale esituses osad Veljo Tormise tsüklist “Unustatud rahvad” sealhulgas “Karjala saatus”.

“Kuna tänavu, kultuuripärandi aastal, on meil fookuses Tormise tsükli “Unustatud rahvad” esitamine, siis sobis kutse Karjalasse sõita ja Tormise teoseid laulda meile ideaalselt. Kontsert kogu tsükli esitamisega toimub sügisel Tallinnas,” rääkis koori dirigent Endrik Üksvärav. “Suvi toob koorile kontsertreisi Itaaliasse ja Saksamaale.Augustis astume üles Tallinna Rahvusvahelise Orelifestivali lõppkontserdil,” lisas ta.

Petroskois toimuval Karjala laulupeol osaleb koore Soomest, Lätist jm. Karjala laulupidude traditsioon ulatub 1880-datesse aastatesse, millest alates on korraldatud laulupidusid Soomes. 2012. aastal toimus aga Sortavallas laulupidu, kus esmakordselt osalesid koorid kõigist erinevatest Karjala rahvaste piirkondadest. Sellist laulupeotratsiooni pole varem olnud ja seda jätkab tänavune laulupidu Petroskois. Laulupidude esmärk on elustada karjala rahvaste laulutraditsioone ja hoida kultuuripärandit.  Loe edasi: Collegium Musicale sõidab Karjalasse laulupeole

Otsitakse aasta küla

Eestis on 4438 küla, neist aktiivseid ehk ärganud on 15%, ärkavaid 58% ja uinuvaid külasid 27%.

Eesti Külalliikumine Kodukant valib viiendat korda Kodukandi Aasta küla. Kogu Eesti rahvas saab valida oma lemmikküla 16.juunini Terevisiooni kodulehel. Reedeks oli enim hääli kogunud Karala küla Saaremaal, järgnesid Lihula alevik (Läänemaa) ja Lustivere piirkonna külad (Jõgevamaa). Anna oma hääl lemmikkülale, sest just sinu hääl võib olla otsustav!!!

Küladega saab tutvuda Kodukandi kodulehel, Terevisiooni videoklippide vahendusel,Terevisiooni Facebooki lehel ja Kodukandi Facebooki lehel.

Hindajatele, Riigikogu esimehele Ene Ergmale, Põllumajandusministeeriumi esindajale Sille Rähnile, Eesti Maaomavalitsuste liidu esindajale Taimi Saarmale, Maalehe ajakirjanikule Bianca Mikovitšile ja Liikumine Kodukant esindajale Anneli Kanale tutvustavad külad kahe tunni jooksul oma inimesi, tegemisi ja vaatamisväärsusi.  Loe edasi: Otsitakse aasta küla

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus alustas uute õpilaste vastuvõttu

Gennadi Vlassjuk juhendab keevituse eriala õpilasi.
Gennadi Vlassjuk juhendab keevituse eriala õpilasi.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus (IVKHK) alustas uute õpilaste dokumentide vastuvõttu sügisel alustavatesse õppegruppidesse. Septembrist saab õpinguid alustada 812 uut õpilast.

Põhiharidusega õpilasi võetakse 11 erialale vastu kuni 350 õpilast: automaatik, ehituspuusepp, ehitusviimistlus, elektrik, keevitaja, kokk,laborant, laohoidja, mäetööd, tarkvara ja andmebaaside haldus, tisler. Uudisena võetakse vastu logistika klienditeeninduse erialale.

Keskhariduse baasil võetakse õpilasi vastu 19 erialale, kokku kuni 400 õpilast. Erialad: baarmen, elektrik, hotelliteenindaja, infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni projektide koordineerimine, juuksur, keemiaprotsesside operaator, kelner, keevitaja, kondiiter, logistik, majandusarvestus, mäetööd, müügikonsultant, rätsepatöö, tarkvara arenduse tugitehnik, tarkvara ja andmebaaside haldus, veokorraldaja, väikeettevõtlus, üldehitus. Uute erialadena saab õppida tarkvara arenduse tugitehnikuks, baarmeniks, kelneriks ja väikeettevõtlust. Uued õppegrupid avatakse ka Viru Vangla kinnipeetavatele. Õppetöö kestus on olenevalt erialast 6 kuud kuni 3 aastat ja 6 kuud.

„Uuel õppeaastal laiendame paindliku graafiku alusel töötavate õppegruppide tegevust,” ütles Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse direktor Margus Ojaots. „See suurendab võimalusi omandada eriharidust ka õhtusel ajal,” lisas Ojaots.  Loe edasi: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus alustas uute õpilaste vastuvõttu

LEINAPÄEV 14. juuni

Meenuta neid, kes jäid kaugele maale ja hinda sinnajäänute visadust ning tagasitulnute elutahet.

Ööl vastu 14. juunit 1941. a korraldasid Nõukogude okupatsioonivõimud Eestis, Lätis ja Leedus esimese massiküüditamise.

Esmajärjekorras langesid terrori ohvriks kunagised juhtivad riigitegelased, aktiivsed ühiskonna- ja majandustegelased ning sõjaväelased. Umbes 10 000 küüditatud inimesest said 1950. aastatel Eestisse tagasi tulla vaid vähesed. Pärast sõda tuli Eesti rahval üle elada veelgi suuremaid küüditamisi ja repressioone. Eestlaste arv kodumaal vähenes ligi veerandi võrra.

Mida täna teha? Küsi vanematelt sugulaste kohta, keda küüditati, represseeriti või hukati. Täna pole pidutsemiseks sobiv päev. Loe Heino Kiige raamatut “Maria Siberimaal”.

Aliikas: eesti.ee

 

III Saarejuustu Saaremaa Suurjooks toimub 29.juuni kell 12.00 Karujärve Tervisespordikeskuses

Kuni registreerimise süsteemi rakendumisele saab registreerida aadressil karutervis@gmail.com. Registreerimisel märkida: Eesnimi, Perekonnanimi, Sünniaeg, klubi/asutus/vald.

Osalemistasud kuni 28. juuni kella 12.00-ni on 5 EUR ja peale seda ning kohapeal 8 EUR. Arveldusarvele MTÜ Karujärve TSK – A/A 221052041715. Kohapeal saab tasuda üksnes sularahas. Makse sooritamisel märkida selgitusse osaleja(te) nimi kelle eest makse sooritakse.

Osalejad kes soovivad kasutada korraldajate poolt organiseeritud bussi, palume sellest teatada sellest hiljemalt 21 juuni e-mail karutervis@gmail.com.

Transport korraldajate bussiga Kuressaare – Karujärve Tervisespordi Keskus – Kuressaare maksab 3 EUR/in. Lapsed alla 17. aasta 2 EUR/in.

Lisainfo leiate juhendist siit

Kädva külas kaevati üles metsavenna säilmed

Metsavenna säilmete otsing

 

 

Eelmisel kolmapäeval kaevas sõjaajaloolane Arnold Unt Kädva külas välja endise metsavenna Arne Kaupmehe säilmed. Ümbermatmine toimub 11. juulil ning tõenäoliselt Vahastu kalmistule.

Varem oli teada, et Arne Kaupmees on maetud Kädva külas teeäärsesse kraavi, kuid koht ei olnud täiesti kindel. Esimesed Arnold Undi katsed seda kohta leida kolmapäeva hommikul ei õnnestunudki ning alles siis, kui kohale saabus kopamees, kes teeäärse puhtaks tõmbas, leiti säilmed üles. Algsest otsimispaigast asusid need paar meetrit eemal. Selgus, et metsavend oli maetud teega risti, pea maantee poole.

Loe pikemalt 12. juuni Raplamaa Sõnumitest

Pritsumeeste mõõduvõtmine Suure-Jaanis

15. juunil toimuvad Suure-Jaanis Päästeameti Lõuna regiooni kutsemeisterlikkuse võistlused, kus omavahel võistlevad kutselised päästjad kuuest Lõuna-Eesti maakonnast: Viljandi-, Valga-, Võru-, Tartu-, Põlva- ja Jõgevamaalt. Osalema oodatakse ka meie vabatahtlikke päästjaid ning päästealaga tegelevaid noori.
Võistluspäev algab kell 10 piduliku rongkäiguga puhkpilliorkestri saatel. Suure-Jaani päästekomando juurest Oja tänavalt liigutakse gümnaasiumi staadionile, kus võistlused ametlikult avatakse. Staadionil toimub ka võistkondade esimene jõukatsumine. Aja peale tuleb riietuda päästja kaitseriietusse, tagada oma meeskonnale vajalik kustutusvesi, vajalikesse suundadesse vedada laiali voolikuliinid ning seejärel kustutada põlev sõiduauto või tabada veejoaga märklauda. Loomulikult on rajale seatud erinevaid takistusi, mis võistlejatel tuleb ületada.
Omavahel võistlevad ka päästesõidukite juhid – mehed, kes igapäevaselt peavad võimalikult kiiresti ja kõigi jaoks ohutult juhtima päästemasinaid. Hinnatakse nii teoreetilisi teadmisi kui praktilisi oskusi. Autojuhtide võistlusala ehk vigursõit päästeautoga viiakse läbi Suure-Jaani keskväljakul, endises bussijaama asukohas. Seoses sellega on 15. juunil seal parkimine keelatud ning orienteeruvalt kella 14-st piiratakse keskväljaku alal kuni Ilmatari tänavani mõneks tunniks liiklemist. Ümbersõit on võimalik Lembitu puiestee kaudu, läbisõit J. Köleri tänavalt Pärnu tänavale jääb avatuks ka vigursõidu toimumise ajal.
Võistlused on põnevad ja vaatemängulised, saab näha nii tuld, suitsu kui vett. Üritus on tasuta, huvilistel on võimalus näha lähemalt päästeautosid ja -tehnikat. Pealtvaatajaid ootame kaasa elama meestele, kes meie igapäevast turvalisust tagavad. Tulge kogu perega ja ergutage oma valla päästjaid, kes samuti võistlustulle astuvad!

Kambja hobinäitlejad astuvad rahva ette Luke mõisapargi suvetükis

Kambja piltLuke mõisapargis juuni lõpul ja juuli algul kaheksal õhtul etendatavas kangelaslikus, lustlikus ja rahvalikus „Thijl Ulenspiegeli loos“ täidavad rolle ka teatud-tuntud Kambja harrastusnäitlejad.

Heli Jaamets, Peeter Ruuge, Raimond Käsi, Margo Käsi, Märt Jaamets, Siiri Paap, Reet Kiuru, Margus Kriiva mängivad koos paljude teiste Tartu kandi harrastusnäitlejatega (+ lõõtspillimängija ja mustlastantsutrupiga) etenduses, mille läbi pika talve kestnud prooviperioodi alustas lavastaja Meelis Hansing juba eelmisel sügisel.

„Thijl Ulenspiegeli lugu“ on lugu sõprusest, armastusest ja vaprusest. Etenduse aluseks on 1867. aastal ilmunud Charles De Costeri romaan Thijl Ulenspiegelist ja Lamme Goedzakist. Romaani ainetel kirjutas tuntud vene näitekirjanik Grigori Gorin komöödia „Thijl“, mis on aluseks ka Lukel rahva ette jõudvale etendusele.

Etendused toimuvad 27., 28., 29., 30. juunil ning 4., 5., 6. ja 7. juulil algusega kell 20 Luke mõisapargis. Piletid (täispilet 12 €, sooduspilet 9 €) müügil Piletilevis ja tund enne etendust.

Etenduse tulud lähevad Luke mõisa taastamiseks.

Meeldetuletus vanemapensioni taotlemiseks

2013.a jõustunud nn vanemapensionile omavad õigust teiste hulgas ka need praegused pensionärid, kes ei jõudnud oma lapsi 1998. aasta lõpuks vähemalt kaheksa aastat kasvatada ja seetõttu ei ole nende pensionistaaźi hulka arvatud kahte lisa-aastat iga lapse kohta.

Alates selle aasta algusest on nimetatud pensionäridel õigus taotleda pensionilisa kahe pensioni aastahinde väärtuses iga lapse kohta, keda ta on kasvatanud vähemalt kaheksa aastat.

Juhime tähelepanu, kes veel ei ole jõudnud pensionilisa taotlust Sotsiaalkindlustusametile esitada, et seda tuleks teha juunikuu jooksul. Seda seetõttu, et pension arvutatakse ümber alates seaduse jõustumise päevast ehk 1. jaanuarist 2013 üksnes juhul, kui avaldus on esitatud 6 kuu jooksul arvates seaduse jõustumisest.

Kui kuus kuud on mööda lastud ja taotletakse hiljem, siis lapse kasvatamise eest makstav pensionilisa määratakse alates taotluse esitamise päevast.

Vanemapensioni õigust saab kasutada ainult üks vanematest või vanema abikaasa või eestkostja või hooldaja, mistõttu tuleb esitada ka teise vanema nõusolek.

Neil pensionäridel, kes jõudsid oma lapsi 1998. a lõpuks vähemalt kaheksa aastat kasvatada, on pensionistaaźi hulka juba arvatud kaks aastat iga lapse eest juurde. Nemad juba ka saavad sellevõrra suuremat pensioni ning neil ei ole vaja seoses laste kasvatamisega Sotsiaalkindlustusametilt praegu midagi taotleda.

Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduse kontaktandmed üle Eesti on kodulehel http://www.ensib.ee/klienditeenindused/ , infotelefon 16106 või +372 612 1360.

Hiiumaal valmistutakse suureks käsitöö- ja omatoodangulaadaks

Omatoodangu- ja käsitööpäevHiiumaa käsitööseltsi suur käsitöö- ja omatoodangulaat toimub kuu aja pärast, kuid juba on alustatud kauplejate registreerimisega.

MTÜ Hiiumaa Käsitööselts korraldab 13. juulil järjekordse suure käsitöö- ja omatoodangulaada. See laat on oodatud suvesündmus nii hiidlastele endile, suvehiidlastele kui ka turistidele.

Eelkõige on suvelaat võimalus Hiiumaa kohalikel käsitöömeistritel müüa ja näidata oma toodangut. Laadale on oodatud müüma samuti kohalikud toidupakkujad, pagarid, talupidajad, kalamehed, aiaviljakasvatajad jt.

Laadal on traditsiooniliselt avatud töötoad: meisterdamist nii lastele kui ka täiskasvanutele, nii poistele kui ka tüdrukutele. Kultuurilise poole eest hoolitseb Ille Savioja kultuurimajast, esinejate valik on suur ja mitmekesine, mujalt Eestist ja ehk isegi välismaalt.

Kauplejate registreerimine on alanud. Oma kauplemissoovist andke teada meilitsi või helistage Tiia Laanejõele tel 5661 0360.

Suur omatoodangu- ja käsitöölaat on 13. juulil Vabriku väljakul avatud kella 10-16.

Doonorid toetavad vähekindlustatud Hiiumaa peresid

PERH verekeskus tähistab reedel, 14. juunil rahvusvahelist veredoonorluse päeva.
Aasta jooksul on PERH verekeskuses verd loovutanud doonoritel olnud võimalus valida sümboolse meene asemel annetuskaart, toetamaks vähekindlustatud peresid. Annetuskaarte on aastaga kogunenud 509 ning nende abil kingitakse 48 Hiiumaa pere igale liikmele kingikotid šokolaadide ja meepurgiga. “Meil on siiras heameel, et nii paljud doonorid soovivad lisaks vereloovutusele aidata teisi Eestimaa inimesi ka muul moel,” ütles PERHi verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp.
Verekeskus annab kingikotid peredele üle neljapäeval kell 11.30 Käina kultuurikeskuse saalis algaval peol. Peresid tervitavad Käina vallavanem Omar Jõpiselg, Hiiumaa Memento ühingu esindaja Vilma Tikerpuu ja verekeskuse õendusjuht Heidi Saar, esinevad muusik Marek Sadam ja etleja Triin Helimets.
Enne seda, kella 8.00–11ni saavad soovijad Käina kultuurikeskuses verd loovutada. Päev varem, neljapäeval, 13. juunil on kella 13–18ni doonoripäev Kärdla kultuurikeskuses.
Vähekindlustatud perede toetamine sai alguse eelmisel aastal. Mullu toetasid doonorid 204 annetuskaardi abil 25 Kullamaa perekonda.

Eesti suurim lõõtspillipidu Harmoonika tuleb taas

Eesti suurim lõõtspillipidu HARMOONIKA tuleb sel aastal taas! heinakuu sumedal suveõhtul kõlab Eesti ühes kaunimas kontserdipaigas Põlva Intsikurmus südameid liigutav lõõtspillimuusika, laulab armastatud suvelaulik Gerli Padar, sekka kostub siidist kandlemängu. Kuulda saab ka põnevaid pillikooslusi, lavale tuleb ainulaadne suur lõõtspilliorkester ning suvesüdame hurmav õhtu lõpeb jalakeerutusega mändide all.

Lõõtsamängijad astuvad Intsikurmu lavale 20. juulil 2013 kell 18. Loe edasi: Eesti suurim lõõtspillipidu Harmoonika tuleb taas

Kopral toimub talunike ja noorte õppepäev mahetalus

MTÜ WWOOF Eesti korraldab 15. juunil Kopra Karjamõisa mahetalus õppepäeva. Ühing korraldab esimest korda noortele suunatud projekti „Mahepõllumajandus noorteni“. Projekti eesmärk on viia kokku mahepõllumajandusest hoolivad ja selles vallas tegutsevad asjatundjad (sh talunikud ja spetsialistid) ning väheteadlikumad, kuid teema vastu huvi tundvad noored.

Mahetalus tutvutakse talu valdkonna ja tegevustega, nende toodangu sortimendiga ning võetakse osa talutöödest. Üritus on ilma osalustasuta ja suunatud ennekõike linnanoortele, kuigi ei eeldata, et vaid linnanoortel puudub teadlikkus mahepõllumajandusest. Osaleda võivad kõik noored vanuses 15-30 ning mahetootjad (-põllumehed) ja lektorid/õpetajad.

Päevakavas:

• talu tegemistega tutvumine: kuidas kõik sai alguse; toodangu tutvustus
• vabatahtliku tegevuse võimalused talus
• uued arengusuunad (mis valkonda soovitakse arendada ja millisele tasemele pürgida)
• ringkäik talus

Allpool on esialgne päevakava, mida vastavalt vajadusele kohapeal kohendatakse:

Kell 9.30 väljasõit Valga muuseumi taga asuvast parklast, Vabaduse 8.

Kell 9.45 võetakse Valga bussijaamast peale Tartust bussiga tulijad.

Lõuna orienteeruvalt kell 12.30 – 13.30

„Teeme Ära“ kiirtalgu taluperemehe ettepanekul: lambavilla pesemine või köögiviljade korjamine/puhastamine kasvuhoonest või kanamunade korjamine/kanala korrastamine või maitsetaimede istutamine või …

Lahkumine hiljemalt kell 16.40. Valga bussijaamas tagasi kell 17.10. Buss Tartusse väljub Valga bussijaamast kell 17.15.

Buss Tallinnasse väljub Valga bussijaamast kell 18.00.

Soovijatel registreerida õppepäevale hiljemalt 14. juuniks. Oma osalemissoovist anna teada Merli Jürisoole, merlijyrisoo@gmail.com

Põlva linna jaanituli

Jaanituli-2013veebReedel, 21. juunil kell 21 toimub Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse parklas Põlva linna jaanituli.

Tantsuks ansambel JÄÄGERMEISTRID.

Peotuju loovad: naisrahvatantsurühm VÄRTEN, segarahvatantsurühm PÕLVA PÄNTAJALAD, kapell HEINO TARTES JA SÕBRAD.

Võistlusi veab ja vägesid juhatab LAURI DRUBINŠ.

Lisaks: batuudid, näomaalingud, suhkruvatt, sõõriku kaarik, avatud puhvet jne.

Tule kogu perega!

Pääse 2 €

Siimu-Jaani talus peetakse esivanemateaegset rahvapidu

Talurahva-Piduõhta-plakat-page-001Selle nädala laupäeval, 15. juunil Pajusi vallas Jõgeva-Põltsamaa maantee ääres paiknevas Vägari külas Siimu-Jaani talu õuel toimuval rahvakultuurisündmusel “Talurahwa piddo-õhta” lahutatakse meelt selliselt, nagu seda tegid meie esivanemad 90 ja 100 aastat tagasi.

Siimu-Jaani talu omanik Terje Paalits ütles, et “Talurahwa piddo-õhta” peetakse ennekõike stiili ja kommete kohaselt, mis levisid Eestis eelmise sajandi kahekümendatel aastatel. Näitemängu esitab harrastusteater Nora Tartust, kõlavad kupleed, ajastukohast turnimist demonsteerivad Põltsamaa spordikooli noored maadlejad treener Arved Külanurme juhendamisel. Muusikalist pidulikkust ja reipust lisab sündmusele Päälinna Pritsimeeste Pasunakoor, kus mängivad pillimehed nii ERSO-st kui ka kaitseväeorkestrist.

Terje Paalitsa sõnul saab kell 15 algaval ja õhtutundideni kestval peol õppida ka käsitööoskusi. Lambavillaga ümber käimist õpetab Hea Villa Selts  ja mitmesuguseid käsitöötooteid õpetab valmistama Pajusi vallavanem Reet Alev.  Võimalus on teha hobusega vankrisõitu, mis samuti vanaaegsetel pidudel moes oli. Loteriis-allegriis on peaauhinnaks suitsupõrsas Põltsamaa valla firmalt OÜ Paju talu. Ajaastu ajaloolist tausta aitab esile tuua Põltsamaa muuseum ning tõsiseks abiliseks sündmuse korraldamisel on folklooriselts Jõgevahe Pere Jõgevalt. Sündmuse kordaminekule aitavad kaasa ka rahvakultuurikeskus ja Pajusi vald.

“Me tahame, et külastajad tunneksid end sel rahvapeol nagu inimesed 90-100 aastat tagasi,” lausus kultuuritöötaja Terje Paalits, kes kavatseb ajastuhõnguliste pidude korraldamise Siimu-jaani talu õuel traditsiooniks muuta. “Seekordne “Talurahwa piddo-õhta on pühendatud ka Eesti Vabariigi 90. aastapäevale ja pärandkultuuriaastale.”

Täpsemat infot “Talurahva piddo-õhta kohta leiab veebilehelt www.siimujaani.com.

 

Jaan Lukas

Palmse pargis avati Veljo Ranniku mälestuspink

Veljo Ranniku abikaasa Taimi Tulva eestvõttel paigaldas Keskkonnaministeerium oma pikaaegsele kolleegile ja legendaarsele looduskaitsjale Palmse parki mälestustahvliga pingi.

Veljo Ranniku (1934–2012) on praeguse looduskaitsesüsteemi looja ning Lahemaa rahvuspargi rajaja. Oma töös pühendus ta Eesti maastikele – mõisasüdamete ja parkide uurimisele, kaitsealade loomisele, ranna- ja kaldakaitseseaduse ning igameheõiguse põhimõtete sõnastamisele.

Pikka aega oli tema tööks loodust muutvate projektide ja planeeringute läbivaatamine, kujundades sel viisil Eesti maastikke. Samuti on ta tuntud Eesti looduse ja kultuuriloo tutvustajana, nii matkajuhina kui raadio- ja telesaadete kaudu. Ranniku on Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja Eesti Looduskaitse Seltsi asutajaid.

Veljo Rannikule on omistatud Eerik Kumari looduskaitsepreemia ja Valgetähe teenetemärgi V klass.

Lisainfo: Berit-Helena Lamp, Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja, tel 6262 910, e-post berit-helena.lamp@envir.ee

Toimusid kolmandad palkmajaehitajate kutsevõistlused

Laupäeval, 8. juunil toimus Räpina Hea kodu päevade raames Eesti Puitmajaliidu poolt korraldatud palkmajaehitajate kutsevõistlus. Võistluse eesmärk on palkmajaehitaja ameti tutvustamine ja väärtustamine ning sajandite pikkuse traditsiooniga palkmajaehituse propageerimine.

Võistlus toimus kolmandat aastat järjest ning võistluse võitis teist aastat järjest Ahto Naruski Saulerman OÜ-st. Teise koha pälvis Urmas Leol ettevõttest EstNor OÜ ning kolmanda koha vääriliseks tunnistati Alar Lauk Hobbiton Home OÜ-st.

Lisaks andis Eesti Puitmajaliit võistlejate autasustamisel üle autahvli Puitmajaliidu aasta tegijale Saulerman OÜ juhatuse liikmele Ragner Lõbule, kes on oluliselt panustanud palkmajaehitajate kutsevõistluse korraldamisse, olles selle üheks eestvedajaks.

Käsitöö palkmajaehitajate kutsevõistlusel ehitasid 12 võistlejat käsitööna erinevaid palkmaja nurgatüüpe. Võistlejatel oli võimalus valida kolme erineva nurgatüübi vahel: eesti tuulelukuga puhasnurk, eesti tuulelukuga järsknurk või Norra nurk. Võistlusel demonstreeriti pealtvaatajate silme all kõigi nimetatud nurgatüüpide käsitööna ehitamist. Igal võistlejal oli aega kuni 35 minutit nurga ehitamiseks, misjärel asusid kohtunikud hindama teostatud töö kvaliteeti. Lõplik paremusjärjestus kujunes kombinatsioonis töö teostamise ajast ja töö kvaliteedist.

Eesti Puitmajaliit tänab võistluse kohtunikke: Kalev Kleimanni Majand OÜ-st, Andrus Pranglit Hobbiton Home OÜ-st, Taavi Tuvikest Vipson Projekt OÜ-st, Elari Kivisood AS-st Ökoehitus ning Meelis Rämsonit, Raivo Kivistikku ja Ragner Lõbu Saulerman OÜ-st.

Võistluse läbiviimist toetasid ja esikolmiku auhindu panid välja Räpina vald, Värska Sanatoorium ja Veekeskus ning RMK.

Täname kõiki võistlejaid, kohtunikke, toetajaid ja pealtvaatajaid ning ootame tagasi järgmisel aastal.

 

Eesti Puitmajaliit MTÜ

Tulemas on XIII Seto Leelopäev

29.juunil 2013 leiab Värska Laululaval aset juba kolmeteistkümnes Seto Leelopäev. Tänavuse laulupäeva teemaks on „Õgal tsirgul uma laul”

Leelopäev on juba 1977. aastast alates toimuv setode suursündmus – iga kolme aasta järel peetav laulupidu, kuhu tulevad kokku leelokoorid üle Eesti ja Setomaa, et ühe päeva jooksul oma laule laulda ja kultuuri väärtustada. 2009.aastal kanti seto leelo UNESCO maailma vaimse kultuuripärandi nimekirja.

 XIII Seto Leelopäev algab Värska surnuaial hommikuste hingepalvetega lauluemadele ja leelopäevade taaselustajatele – Paul Haavaoksale ja Paul Lehestikule. Leelopidu saab alguse vaatemängulise rongkäiguga Seto Talumuuseumi õuelt kauni Õrsava järve kaldal paiknevale laululavale. Kontserdiga samal ajal toimub platsil ka kohaliku käsitööga kaubitsemine ning pakutakse seto sööke-jooke, avatud on lastetelk.

Tänavuse leelopäeva teemaks on “Õgal tsirgul uma laul” – leelokoorid esitavad oma repertuaari paremikku, oma lemmikuid ja omaloomingut – kõike seda, mis teeb iga leelokoori eriliseks. Eelmine Leelopäev 2010ndal aastal oli hoolikalt lavastatud – esitamisele tulid seto pulmakombed läbi terve pulmatseremoonia läbimängimise. Tänavune Leelopäev rõhub aga loomulikkusele ja iseolemisele. Koorid jutustavad lauludega kust nemad oma  „sõna´ saie ja laulu´ löuse“.

Lisaks küsimusele milline „õgal tsirgul” see oma laul on, võetakse vaatluse alla ka see, kust laulud tulevad ja kuidas neid edasi antakse? Kuidas liiguvad laulud vanematelt lastele ja kuidas noorem põlvkond neid omaks võtab? Üles astuvad väärikad lauluperekonnad, kus laval korraga kolm põlvkonda. Oma laule laulavad lasteaia- ja koolilapsed. Perekondlikku laulutraditsiooni kannavad ka päevajuhid Jalmar ja Maret Vabarna.

Esinevad:

Leelokoorid LEIKO, KULDATSÄUK, VERSKA NAASE’, VERSKA MIIHILAIV ja LAANÕTSIRK Värskast; KULLAKÕSÕ Põltsamaalt; SIIDISÕSARÕ, SORRÕSETO, HÕPÕHÕIM ja ÕIÕ SETO’ Tallinnast; HELMINE Mikitamäelt; MOKORNULGA LEELOKOOR, TSIBIHÄRBLÄSEQ JA SETO MIIHI SUMM Obinitsa ja Meremäe kandist; LIINATSURAQ, ILOLANG ja VÄIKE – HELLERO Tartust; HELMEKAALA Võrust; ILOLINÕ, ILOTSÕÕR ja VEL´O’ Põlvast

Tantsurühm KÄOKULD Värskast

Külalisesinejad: folkloorirühmad UGRADA Pihkvast ja KÄOKIRJAS Põlvast

Seto tantsumuusikat mängib ansambel KLAPP

Pilet 5 eurot, õpilastele ja pensionäridele 3 eurot.

Perepilet 10 eurot.

574449_559046014146372_1542567251_n

Toetajad: Setomaa Kultuuriprogramm, Põlvamaa Omavalitsuste Liit, Kultuuriministeerium, Rahvakultuuri Keskus, Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp, Värska Vallavalitsus, Värska Kultuurikeskus.

Korraldaja: Põim Kama, Värska Kultuurikeskus, tel 5291 619, 796 4712, kultuurikeskus@verska.eehttps://www.facebook.com/VarskaKultuurimaja

Hullu Krahvi jaanituli Jõgevamaal

image1-743x1024Hullu Krahvi jaanituli Jõgevamaal toob lavale Orelipoisi, Bad Orange`i  ja Mari-Liis Aasmäe.

Sel aastal toob suurejooneline ja vürtsikat muusikaprogrammi pakkuv Hullu Krahvi jaanituli lavale kolm eripalgelist esinejat. Jõgevamaal Saare vallas Saare mõisas toimuval Jaanipeol lööb 22. juunil algusega kell kaheksa laulu lahti Orelipoiss, suviseid meeleolusid toob tantsupõrandale Reporteri saatest tuntud Bad Orange ning kirsina tordil astub lavale noor ja võluv lauljatar Mari-Liis Aasmäe.

Oma nime sajandeid tagasi Saare mõisas tegutsenud krahvi Von Manteuffeli järgi saanud jaanituli on Jõgevamaal üks oodatumaid ja pöörasemaid pidusid, kus aastate jooksul on esinened Tanel Padar & The Sun, 2 Quick Start, Gerli Padar, Anne Veski ja paljud teised tuntud Eesti artistid.

Üritust korraldab SA Kalevipoja Koda ning koostööpartneriteks on Parimpidu.ee ja muusikaagentuur Levimuusika.ee.

Pileteid Hullu Krahvi jaanitulele saab soetada kohapealt ning need maksavad 7 eurot, pensionäridele 5, lastele vanuses kuni 12 eluaastat 4 eurot, allameetrimehed saavad sisse tasuta.

Üritust toetavad Saare vald, Ring FM ja Saku Õlu, Bookmill trükikoda ning Hansa ilutulestikud.