Võrumaa muuseum soovib areneda kultuurikojaks

Vana Võrumaa kaart
Vana Võrumaa kaart

Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi filiaal Võrumaa muuseum soovib areneda Vana Võrumaa kultuurikojaks, mis pakub aktiivset tegevust ja heal tasemel kultuuriüritusi. Hoones plaanitakse uuendada püsiväljapanekut, eksponeerida kunsti- ja disaininäitusi ning korraldada koolitusi ja õpitube.

Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum otsib kontakti kultuuriinimestega (teater, muusika, filmikunst, kunst, arhitektuur, kirjandus, rahvakultuur jne), kes on pärit Vanalt Võrumaalt või sellega seotud. Muuseum soovib oma arhiivis luua nii öelda kultuurikataloogi, kus on kirjas kultuuriinimeste tegevusalad ja kontaktid koostööks. Lisaks on oodatud teave inimeste kohta, keda enam meie seas pole, kuid kes on ajalooliselt Võrumaalt pärit või sellega köidetuna kultuuri valdkonnas tegevad olnud.

Ajalooline Võrumaa koosneb kaheksast kihelkonnast: Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina. Ajalooline Võrumaa hõlmab praegust Võru, Põlva, Valga ja Tartu maakonda.

Info on oodatud elektronposti aadressile Jana Huul jana@vorumuuseum.ee

Viljandimaa majanduse arengut planeeritakse läbi majandusnäitajate analüüsi

“Arengu kavandamiseks tuleb järjepidevalt analüüsida olemasolevat olukorda. Majanduse arenguks tuleb analüüsida majandusnäitajaid, et suudaksime paremini planeerida taristut ning olla oma arendustegevustes ettevõtjale toeks,” kinnitas Viljandi Maavanem Lembit Kruuse, lisades: “Trendide arvestamine on ettevõtluse arendamisel alati väga oluline ning ei tohi ära unustada, et töökohad on need, mis loovad elu.”

Viljandimaa Arenduskeskus korraldas eile lühiseminari “Viljandi maakonna ettevõtete 2006-2009 aasta majandusaasta aruannete töötlusi” ning neli aastakäiku samanimelist vihikuteks köidetud aruandeid leidsid maakonna omavalitsusjuhtide ning arendusinimeste näol tänuväärse omaniku.

Ettekandega esinenud Statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski tutvustas rahvastiku rände, hõivatuse ning vanusega seonduvaid muudatusi ajas ning nentis, et töö olemasolu või selle puudumine mõjutab maakonna majanduse arengut rohkem kui rahvastiku vananemine. “Arengu kavandamisel tuleks kõige tähtsamaks eesmärgiks seada see, et tagada piirkonna inimestele töö või töö tegemise võimalus. See on võti püsimajäämiseks,” nentis Servinski.

Viljandimaa Arenduskeskuse juhataja Kaarel Lehtsalu esitles kokkuvõtvalt maakonna aruannetest võetud numbreid tegevusalade kaupa. “Kuna ka 2010 aasta andmed on koos, hakkame kohe peale nende analüüsiga. Töödeldud andmed on piisavalt head, et neid arendustegevuses kasutada. Näeme, mis valdkondadesse on vaja enam panustada ning milliseid teid edasiminekuks valida,” sõnas Lehtsalu.

Seisuga 01.12 2011 on Viljandimaalt äriregistrisse kantud4664 ettevõtet, sh 1912 FIE-t, 1021 MTÜ-d ja 29 SA-d.