aprill 2013 Archives

Kohaliku toidu vestlusring Maafestil Tartus

Maafestil Tartus peetud kohaliku toidu tootjate, vahendajate, töötlejate ja teadlaste ligi kahetunnises avalikus arutelus tõstatati küsimus, mis on kohalik toit ja miks me seda sööma peaksime. Aruteludes ilmnes, et Eesti tarbija toidualane haritus on vähene ja seda tuleks tõsta üleriiklikult. Tarbija on hinnatundlik ja kohaliku toidu logistika- ja turustusvõrgustikud vajavad tõhusat arendamist.

Maafesti kohaliku toidu vestlusringis osalesid taluturismi ettevõtja Aigar Piho, Eesti Kulinaaria Instituut, Laulasmaa Spa peakokk Angelica Udeküll, TÜ Taluturg juhatuse liikmed Katrin Noorkõiv ja Merle Vall, Taavi Kand Põllumajandusministeeriumist, Tiit Niilo Nopri Talumeiereist, Tiiu Ohvril Eesti Maaülikoolist ja Triin Muiste, Parem Elu toitumiskoolitaja. Vestlusringi juhtis Wend ehk ETV saate Köögikodanikud juht Priit Kuusk.

vestlusring6 Katrin Noorkõiv TÜ Taluturg juhatusest tõi välja kohaliku toidu definitsiooni: “Kohalik on toit, mis tuleb lühikese tarneahela kaudu tarbijale tema kodu-lähedaselt tootjalt või kasvatajalt, keda tarbija tunneb ja usaldab.” Lühike tarneahel ei kergita kohaliku toidu hinda, see on poetoidust niigi kallim.

Tema sõnul on kohaliku toidu olulisusest aru saanud restoranipidajad. “Nad on valmis selle asemel, et pakkuda klientidele odavast toorainest roogasid, nägema kohaliku toidu ostmiseks veidi rohkem vaeva ja see protsess on tõusujoones,” räägib Katrin Noorkõiv.

Hea võimalus tarbida kohalikku toitu on kohaliku toodangu paremaks müügikorralduseks moodustatud tulundusühistu Taluturg. See ühistu majandab kohaliku tootjate müügikohti nii Tartus kui ka Pärnus ja tal on plaan laieneda Pärnus, Narvas ning Tallinnas. Taluturg müüb vaid Eestis kasvatatut ja selle käibed on Noorkõivu kinnitusel hakanud tasapisi suurenema. Tartus on Taluturul pakkumas 200 tootjat. “Talunikud näevad oma toiduainete kvaliteeti parendades üha suuremat vaeva,” ütleb Noorkõiv.

Loe edasi: Kohaliku toidu vestlusring Maafestil Tartus

Elvas toimub kevadseminar korteriühistutele

Laupäeval, 27. aprillil 2013 on Elva linnaraamatukogu kaminasaalis korteriühistute kevadseminar “Soe ja säästlik korteriühistu”.

Elva on paistnud silma selle poolest, et siin on viimastel aastatel renoveeritud üle kümne kortermaja, millest enamus on kasutanud Kredexi 35-protsendilist toetust. Nüüd on need korteriühistud vähemalt ühe kütteperioodi läbinud renoveerituna, tunnetanud kokkuhoidu ja valmis oma kogemusi teistega jagama. Ühistujuhtide paneeldiskussiooni juhib ja ohjab EKÜL-i Tartu büroo juhataja Dagmar Mattiisen.

Kogemusi Elva kortermajade renoveerimisel jagab ka Balti Vara Fassaadid, kellele enamus korteriühistuid on usaldanud kompleksse renoveerimise korraldamise. Kortermajade renoveerimise tulemuslikkust on uurinud energiaaudiitor Tõnu Jõesaar ja tutvustab neid ka seminaril.

Seminari teises pooles saame teada, mis asi on küttevalvur ja kuidas ta aitab kortermajas kütet säästa. Danfossi esindaja räägib uutest küttesüsteemide tasakaalustamise seadmetest ja lahendustest. Lisaks tehakse juttu ka parkimiskohtade tähistamisest ja muust.

Info ja registreerimine tel 5561 8960, Sirje.

Kalevi spordihallis tuleb pühapäeval mini-rahvatantsupidu

Pühapäeval, 28. aprillil toimub Tallinnas Kalevi spordihallis 600 noore tantsija osalusega sisetantsupidu, millega tähistatakse Leigarite lasterühmade 25. sünnipäeva.

Laste ja noorte sisetantsupeost “Sõmeralt Sõrmikule” võtavad osa kaheksa rühmaliigi tantsijad – beebid, lasteaialapsed, algklassid I (2 gruppi), algklassid II, põhikool, C-rühmad ja täiskasvanud. Tantsijad on Tallinna, Tabasalu ja Rakvere rühmadest.

Lavastuse käigus rändavad tantsijad läbi kogu Eestimaa, tantsides eri paigust pärit tantse. Kontserdi lavastusgruppi juhib Leigarite kunstiline juht Kalev Järvela.

Järvela sõnul on repertuaaris enamasti pärimuslikud tantsud, kuid esitatakse ka Leigarite tantsuõpetajate autoriloomingut. “Väikese rahvatantsupeo korraldamise idee sai alguse soovist tutvustada lastele meie tantsupidude traditsiooni. Osa lapsi on nii väikesed, et pole päris tantsupeol veel käinud. Mida kujutab endast olla väike osa suurest joonisest väljakul, ja mis asi see maagiline tantsupidu on, peaks selle kontserdi jooksul nii öelda omal nahal selgeks saama,” rääkis Järvela.

Tantsijaid saadab ansambel Untsakad.

Pidu algab 28. aprillil kell 17 Tallinnas Kalevi Spordihallis (Juhkentali 12). Etendusele järgneb simman ansambliga Untsakad.

Pileti hind 8 on eurot. Piletite ostmiseks tuleb teha ülekanne Rahvakunstiselts Leigarid arvelduskontole nr 221050924698 (Swedbank) või 10220006968013 (SEB) ning saata e-kiri piletite arvu ja oma kontaktiga e-mailile info@leigarid.ee. Saadame 24 tunni jooksul vastu e-pileti. Trükkige see välja ja võtke kindlasti etendusele tulles kaasa!

Rahvakunstiseltsi Leigarid kohta saab lähemalt lugeda koduleheküljel www.leigarid.ee.

Eesti Vabaõhumuuseumis viiakse läbi projekt Linn Lilleliseks

Lillelapsed tegutsevad taas!

Sel aasta on meid õnnistanud erakordselt pika talvega, et suve tulekut veidi kiirendada kogunevad juba seitsmendat korda noored ja tegusad ning erivajadustega noored Käo Puhkekülast, et üheskoos üks tore päev veeta ning sealhulgas ka Eesti Vabaõhumuuseumit korrastada ja suveks ettevalmistada. Heategevuslik üritus toimub 11. mail 2013 algusega kell 11.

Projekti “Linn Lilleliseks” eesmärk on aidata tunda ka neil, kes igapäevaselt oma eluga ise toime ei tule, ennast väärtusliku ühiskonnaliikmena ning vähendata sealjuures eelarvamusi erinevate ühiskonnagruppide vahel.

Linn Lilleliseks on noorte loodud projekt, mis toob kokku noori vanuses 15-25 ning täiskasvanuid Käo Päevakeskusest, et üheskoos heakorratöid teha. Päeva alustatakse erinevate tutvumis- ja soojendusmängudega, ning edasi läheb tõsiseks töö tegemiseks – istutatakse lilli, riisutakse lehti ja kustatakse tekkinud nälg. Linn Lilleliseks nägi ilmavalgust 2006. aastal Tegusate Eesti Noorte (TEN) 13. regionaalsessioonil Tallinnas, mil 9 noort püüdsid leida lahendust küsimusele “Kuidas arendada ühistegevust puuetega noortega Tallinnas?”. Sessioonil tärganud idee viidi ellu juba järgmisel aastal, mil tava- ja erivajadustega noored tegid heakorratöid Kodu pargis. 2008. aastal said lilleliseks lisaks Tallinnale ka Pärnu ning Tartu, ning juba teist korda toimub Linn Lilleliseks Eesti Vabaõhumuuseumis.

Linn Lilleliseks koostööpartneriteks on Eesti Vabaõhumuuseum ja Käo Päevakeskus, ning rahaliselt toetavad projekti Tallinna Spordi-ja Noorsooamet ning Haridus-ja Teadusministeerium.

TEN on üle-eestiline noorteorganisatsioon, mille peamisteks tegevusvaldkondadeks on Euroopa Noorteparlamendi (EYP) esindamine Eestis, kohalike regionaalsessioonide korraldamine ning Linn Lilliseks taoliste noorte omaalgatuste eestvedamine.

Lisainfo: www.ten.ee

Andrus Kraht: Ohutuse tagamiseks tuleb tööd elektriliinide kaitsevööndis kooskõlastada

Andrus Kraht, Elektrilevi kaitsevööndi järelevalve sektori juhataja

Koos kevade algusega hoogustuvad metsa-, ehitus- ja muud välitööd, mis toovad igal aastal kaasa ka mõjutusi elektrivõrgule. Kevadeti sagenevad juhtumid, kus kaevatakse maakaablisse, langetatakse puu liinile, sõidetakse sisse õhuliini või vigastatakse muul viisil elektrijuhtmeid.

Kooskõlastamata tööd seavad ohtu elu ning tekitavad elektrikatkestusi ja varakahju

Ka selle aasta kolme kuuga on juhtunud juba ligi 120 elektripaigaldise lõhkumist, mis on toonud kaasa elektrikatkestuse enam kui 27 000 tarbijal. Aasta lõikes keskmisena on Elektrilevi võrgus ligi kolm protsenti riketest põhjustatud liinide lõhkumisest. Kuid pahastest elektriklientidest ja tekkivast materiaalsest kahjust veelgi tõsisem on oht tööde tegija elule ja tervisele, mida hooletu tegutsemine võib kaasa tuua. Nii sel kui ka varasematel aastatel on tekkinud kahetsusväärseid olukordi, kus liini vigastanud sõidukijuht või tööline on saanud elektrilöögi. Seetõttu tasub ohutuse tagamiseks ja kahju vältimiseks kindlasti järgida seadusepügalaid, mis nõuavad liinide läheduses tehtavate tööde kooskõlastamist võrguettevõtjaga.

Inimeste, vara ja keskkonna kaitseks kehtivad elektriliinide kaitsevööndis tegutsemisel piirangud. Kaitsevöönd on ala, mille ulatus on määratud järgmiselt: õhuliinide puhul mõlemal pool liini teljest madalpinges 2 meetrit, 6-20 kV liinidel 10 meetrit ja 35-110 kV liinidel 25 meetrit ning maakaabelliini korral liini äärmistest kaablitest 1 meeter. Elektriohutusseaduse kohaselt on õhuliinide kaitsevööndis keelatud elektripaigaldise omaniku loata langetada puid ja sõita masinatega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri. Maakaabelliinide kaitsevööndis on keelatud töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast ja teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit.

Taotle luba ka õhuliini lähedaste tööde korral

Kui kaevetööde puhul osatakse kaabli asukoha täpseks teada saamiseks ja ohu vältimiseks enamasti Elektrilevi poole pöörduda, siis sellest, et ka õhuliinide juures tegutsemine tuleb kooskõlastada, teatakse vähem.

Vajadus loa taotlemiseks kaitsevööndis tegutsemiseks tuleneb elektriohutusseadusest. Töö tuleb kooskõlastada elektripaigaldise omanikuga, kelleks välise elektrivõrgu puhul on sageli Elektrilevi. Lisaks terviseohtudele võib loata ja seega vajalike ennetusmeetmeteta töötamine kaasa tuua tsiviilmenetluse ja Tehnilise Järelvalve Ameti trahvi, samuti võimaliku ulatusliku kahju hüvitamise.

Loe edasi:

Heategevusfond Dharma ja MTÜ Lastekaitse Liit otsivad heategijaid

Heategevusfond Dharma ja MTÜ Lastekaitse Liit kuulutavad välja konkursi “Heategija”, mille eesmärgiks on tänada ja tunnustada inimesi, kes panustavad igapäevaselt laste heaolusse – nii neid inimesi, kes täidavad oma tööülesandeid erilise innu ja südamlikkusega kui ka neid, kes teevad häid tegusid oma vabast ajast muude tegevuste kõrvalt.

“Majanduskriisis on kõige rohkem kannatanud lapsed ja sellepärast oleme oma heategevusfondis võtnud südameasjaks nende abistamise. Teeme seda koostöös inimestega, kes üle kogu Eesti märkavad ja aitavad lapsi, kuid keda kahjuks selle eest veel piisavalt ei tunnustata,” selgitas Heategevusfond Dharma asutaja Urmas Sõõrumaa

Ka Lastekaitse Liidu president Loone Otsa sõnul on inimestes palju headust, mida teada ja märgata – on ju panus laste heaks panus tugevasse ja turvalisse tulevikku. “See on igaühele võimalus ja meie kõigi vaba valik, mida aga saab ja tuleb järjepidevalt ühiskonnas väärtusena kasvatada,” ütles Loone Ots

Ettepanekuid, kes laste heaolusse panustavatest inimestest väärivad esiletõstmist, oodatakse esitama nii eraisikuid, kodanikuühendusi, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi kui ka ettevõtteid. Konkursi tähtaeg on 6. maija heategijaid tänatakse 3. juunil toimuval tänuüritusel.

Heategijatest saab teada anda: heategija@dharma.ee

Kogume mälestusi Viljandi kesklinnast

Viljandi muuseum ja Eesti genealoogia seltsi Viljandi osakond kuulutavad välja Viljandi kesklinna teemaliste mälestuste kogumise. Oodatud on mälestused kesklinnas elanud ja töötanud inimestelt kõikidest ajastutest. Need võivad olla nii töökohast kui ka elukohast, inimestest ja nendega seotud tegemistest ja emotsioonidest. Oleks hea, kui osalejatel oleks võimalik lisada ka fotosid, millest muuseum saab teha koopia. Kogutud mälestustest on kavas avaldada raamat.

Mõned suunavad teemad:

maja kirjeldus;
minu seos majaga;
majaga seotud isikud (elanikud, töötajad);
tegemised, toimetamised;
naljakad lood;
elust tagahoovis.

Ootame kirja pandud mälestusi 1. juuniks 2013.

Mälestused võib tuua muuseumi lugemissaali või kassasse või saata postiga Laidoneri plats 10, 71020 Viljandi või e-postiga aadressile info@muuseum.viljandimaa.ee.

Lisateavet saab muuseumi lugemissaalist: Ebe-Triin Arros, telefon 433 3316.

Omavalitsuste arv väheneb 215ni

Sügiseste kohalike omavalitsuste volikogude valimistega ühinevad 18 kohalikku omavalitsust ning nende asemel moodustatakse seitse uut omavalitsust. Omavalitsuste koguarv väheneb 215ni.

“Nende 18 omavalitsuse juhte tuleb tunnustada. Alati võib öelda, et enne tuleks kogu riik korda teha või veel kümme aastat oodata, kuid need inimesed on väga selgelt võtnud positsiooni, et piirkonna areng on nende endi kätes. Nad vaatavad tulevikku,” kommenteeris regionaalminister Siim Kiisler toimuvaid ühinemisi.

Möödunud reedel oli tähtaeg, milleks sügisel ühineda tahtjad pidid maavalitsustesse esitama ühinemisdokumendid. Tähtajaks esitasid paberid:

Kose ja Kõue vald Harjumaal, mille ühinemisel tekib 7314 elanikuga Kose vald;
Pärsti, Paistu, Saarepeedi ja Viiratsi vald Viljandimaal, mille ühinemisel tekib 9751 elanikuga Viljandi vald;
Lavassaare ja Audru vald Pärnumaal, mille ühinemisel tekib 5926 elanikuga Audru vald;
Risti, Taebla ja Oru vald Läänemaal, mille ühinemisel tekib 4288 elanikuga Lääne-Nigula vald;
Põlva linn ja Põlva vald Põlvamaal, mille ühinemisel tekib 10160 elanikuga Põlva vald;
Kärdla linn ja Kõrgessaare vald Hiiumaal, mille ühinemisel tekib 4934 Hiiu vald;
Püssi linn, Maidla ja Lüganuse vald Ida-Virumaal, mille ühinemisel tekib 3390 Lüganuse vald.

“Ühinemistest võidavad eelkõige kohalikud inimesed, sest suurem omavalitsus suudab oma elanike heaks rohkem ära teha. Iga-aastane omavalitsuste võimekuse indeks näitab selgelt, et see piir, kus võimekus oluliselt langema hakkab, on 5000 elanikku,” rääkis Kiisler.

Praegu toimub omavalitsuste ühinemine absoluutse vabatahtlikkuse alusel. Sügisel alustas regionaalminister omavalitsusreformi ettevalmistamist, mis näeb ette reformi läbiviimise 2017. aastaks. Plaani kohaselt lepivad omavalitsused omavahel kokku piirkonna tõmbekeskused ning valivad vabatahtlikult, millisega neist ühineda 2017. sügisel toimuvateks kohalike volikogude valimisteks.

Võrokõisi lipp jookseb Contraga läbi Vana Võromaa

1. juunil aset leidev III Uma Pido toimub esmakordselt võrukeste vastvalitud lipu all. Luuletajal ja jooksumehel Contral on selle tähistamiseks plaanis üks kena ekstreemsus ette võtta – lipujooks, mis läbib kaheksat ajaloolist Vana-Võrumaa kihelkonda, kokku 340 kilomeetrit. Jooks algab 26. mail Võrust ja peab lõpule jõudma 1. juunil, Uma Pido päeval, Võrus toimuva Keriguplatsi laadamelu keskel.

Jooks toimub peamiselt suuri teid mööda, kuhu kõik kaasaelajad on lehvitama oodatud. Kuid mitte ainult. Igaüks, kes elab-tegutseb jooksutrassi ligiduses, nii külaseltsid kui muidu kenad inimesed, on lahkesti oodatud jooksjatele söögipoolist pakkuma, sest toitumine on jooksus väga tähtis. Nii on kõigil võimalus anda oma panus lipu Umale Pidole jõudmiseks. Aga plaanis ei ole korraldada tavalist spordivõistluste toitlustamist, vaid kõik peaks olema Võrumaal kasvatatu-valmistatu.

Contra jooksutrajektoori saab jälgida live’is internetist, sellekohane link tuleb jooksu eel nii Uma Pido koduleheküljele ( www.umapido.ee), Uma Pido blogisse (umapido.wordpress.com) kui ka Facebooki Uma Pido ja Contra kontode alla. Samuti saab vastavatelt lehekülgedelt täpsemat infot jooksu marsruudist.

Loe edasi: Võrokõisi lipp jookseb Contraga läbi Vana Võromaa

Tuleproov selgitas Eesti parimad noored aednikud ja metsamehed

Luua Metsanduskoolis kutsemeistrivõistlused 2013

15.–16. aprillil 2013 toimusid Luua Metsanduskoolis kutsemeistrivõistlused, kus oma oskused panid proovile aiandus- ja metsandusala kutseõppurid üle Eesti.

„Raievõistlusel, metsamasinate tuleproovil ja metsarajal võidutsesid Luua Metsanduskooli õpilased, edu tõi neile aastane ettevalmistus, kus tänu KIK-i rahastustele on saadud õpilastele teha ettevalmistavaid õpilaagreid,” rääkis Luua Metsanduskooli metsanduse valdkonna koordinaator Marko Vinni. Ta lisas: „Maastikuehituse erialal näitasid tugevamaid tulemusi Räpina Aianduskooli kasvandikud, neile tagas edu suurem rõhu asetus aiandusele.”

Vinni sõnul tiivustas õpilasi kutsevõistlustest osa võtma ja pingutama see, et heade tulemuste korral on õpilastel võimalus pääseda Eestit esindama Euroopa võistlustele. „Kui neid võistlusi enda jaoks tõsiselt võtta, siis annavad need õpilastele juurde teadmisi, oskusi ja isiklikku arengut ning võimaluse enda taset võrrelda teistega õppuritega,” selgitas Vinni võistluste tähendust.

Tänavustel võistlustel võtsid mõõtu 130 kutseõppurit Luua Metsanduskoolist, Pärnumaa Kutsehariduskeskusest ja Räpina Aianduskoolist. Noored katsusid kahel päeval jõudu raievõistlustel, metsamasinate tuleproovil, maastikuehitusel, metsarajal ja osavusrajal. Kutsemeistrivõistlusi korraldas Luua Metsanduskool. Võistlusi rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus, Innove ja Euroopa Sotsiaalfond.

Vaata võistluse pilte siit:

http://tinyurl.com/Metsandus-ja-aiandus-KMV-1

http://tinyurl.com/Metsandus-ja-aiandus-KMV-2

Rohkem infot võistluste kohta!

Haanjamaa käsitööhuviliste maikuu kohtumine

Haani naiste käsitööseltskonna neljas, kevadhooaja viimane kohtumine toimub 5. mail kell 13 Plaani Lodge’is.

Sel korral õmbleme poekotte (viltimise jätame sügiseks). Kotiriie on olemas, aga palun kaasa võtta omale meelepärast kaunistusmaterjali (paelu, nööpe ja muud taaskasutatavat, kas või heegeldatud lilli) ja vahendid iluasjade kinnitamiseks (niit-nõel, liim).

Lisainfo Kärdilt tel 5399 8609 või kpettai@gmail.com.

Eesti lasteteatri etendus “Loomad liikluses” Alavere Rahvamajas

Saue linn kutsub kõiki huvilisi jalutuskäigule planeeritaval keskusealal

27. aprillil kell 13 toimub jalutuskäik Saue planeeritaval keskusealal. Jalutuskäigul tutvutakse planeeritava alaga, jagatakse infot kavatsevate tegevuste kohta ja vaadatakse oma silmaga üle võimalused, mida planeeritav ala pakub.

Kohtumispaik on Saue Linnavalitsuse telgis Cafe Allee esisel platsil kell 11

Oodatud on kõik sauelased, kes soovivad panustada oma linna kujunemisse.

Täpsemat infot saab lugeda ka SIIT

“Märka Last”: Mu vanemad kaitsevad riiki

Riigikaitsele pühendunud inimene kurdab harva ja annab oma parima, et olla eeskujuks. Enamasti me ei küsi, mismoodi ta saab hakkama tööstressiga ja kuidas tunnevad end tema lapsed.
Riigikaitsja olla on amet, aga ka mõtteviis – oskus märgata kõrvalseisjat, oskus peale oma ametialase kohuse ilmutada lahket ja abivalmis meelt ka eraisikuna. On ju enesestmõistetav, et politseinik on raske õnnetuse läbi elanud inimesele ka esimene tugiisik, et parameedik on füüsilist abi andes ka esmane hingetohter ja et kriisikoldes kaitseväelane peab olema nii sõjalises valmisolekus kui ka looma kohalikega sõbralikke suhteid. Maailmas on aastakümneid arendatud kodanike ja vabatahtlike abiga ühinguid, mis toetavad sellise ameti valinud inimesi. Kogukond hoiab kokku, selles ringis mõistetakse teineteist ja toetatakse igapäevaelu- või pereprobleemides.

Hoolivate laste mured, saladused ja valud

Eelmisel suvel toimus Remniku õppe- ja puhkekeskuses nädalane ühislaager riigikaitsjate lastele. Ettevõtmine sai teoks Reservkorpuse algatatud sotsiaalse toestusprogrammi raames.
On oluline, et riigikaitsjate lapsed kasvaksid üles tugevate, tervete ja empaatilistena. Lastelaagri elu juhtides kogesin, et need lapsed on sõbralikud, koostöövalmid ja oskavad heita pilgu ka kõrvalseisjale. Nende hoolivate pisikeste kodanike väikesed ja suured mured, saladused ja valud peavad saama jagatud, siis kasvab neist ühiskonna kindel vundament. Soovin kogu südamest, et laagris viibinud laste pöörane rõõmurõkatus – “See on lihtsalt liiga vägev!” – ei kaoks ja riigikaitsjate perede toetus kujuneks traditsiooniks.
Meie hoolivus on neile suureks motivatsiooniks. Võimalus elada nädal koos teiste lastega, kel sarnased kogemused ja huvid, avasid laste usalduslikkuse kiiresti. Tundes, et sind mõistetakse ja tunnustatakse, pani need väikesed päikesed särama kogu oma jõus.
Kui rääkida peredest, kus need lapsed kasvavad, avanesid meie ees korduvad lood. Loe edasi: “Märka Last”: Mu vanemad kaitsevad riiki

Uuenenud on www.amor.ee – seksuaaltervisealane info ja nõuandelehekülg noortele

Märtsis avati uuendatud kujul noortele suunatud seksuaaltervisealase info ja nõuandelehekülg www.amor.ee. Koduleht sisaldab mitmekülgselt infot seksuaalsusest ja tervisest, seksuaaltervisealastest nõustamisteenustest ja on nüüdsest nii eesti- kui vene keelne. Leheküljel töötab ka internetinõustamise süsteem.

„Seksuaaltervisealane info- ja internetinõustamiskeskkond www.amor.ee on tegelikult juba omajagu pika ajalooga“ räägib Made Laanpere, naistearst ja Eesti Seksuaaltervise Liidu liige. „Seksuaaltervisealast nõustamist interneti vahendusel alustasid Tartu noorte nõustamiskeskuse arstid ja ämmaemandad juba 1998. aastast, sel ajal loodi ka nõustamise ja infoartiklitega kodulehekülg www.amor.ee“, lisab Made Laanpere. Noorte kirjade arvu kasvades muudeti kodulehe struktuuri, loodi vastav nõustamise- ning administreerimiskeskkond, lisandus ka foorum ning kodulehest sai aastateks Eesti Seksuaaltervise Liidu kodulehekülg. Loe edasi: Uuenenud on www.amor.ee – seksuaaltervisealane info ja nõuandelehekülg noortele

Tallinna Noorte Infokeskus kutsub koolikiusamise jätkuseminarile

30.aprillil, algusega kell 18.00, toimub Tallinna Noorte Karjäärikeskuses (Suur-Ameerika 35) seminar Koolikiusamise lõpetamine II – oma vastutuse ja osaluse rajamine.

Tallinna Noorsootöö Keskus on korraldanud mitmeid koolitusi koolikiusamisest. Viimaseks edukaimaks koolituseks osutus käesoleva aasta märtsis läbi viidud Sisekaitseakadeemia Justiitskolledži korrektsioonipsühholoogia õppejõu Erik Rüüteli koolikiusamise lõpetamisele suunatud seminar. Probleemi tõsidusest ja osalejate soovist lähtudes jätkame koolitustesarja ka aprillis.

Koolikiusamise lõpetamine algab kõikide kaasamisest ning igaühe isiklikust vastutusest. Millised on need enesekindluse fundamentaalsed talad mille peale peaks rajama oma vastutuse õpetaja, lapsevanem, õpilane? Kuidas julgeda ja tunda end enesekindlalt astudes esimest ja ka järgnevaid samme koolikiusamise lõpetamise suunas? Koolikiusamise lõpetamise II seminar puudutab osalejate enesetaju ja kontrolli ning kontsentreerub reaalsetele individuaalsetele oskustele teel lõpetamaks koolikiusamist.

Seminari juhib Tallinna Ülikooli Sotsiaaltöö Instituudi doktorant Erik Rüütel, kes on töötanud Lääne-Tallinna Keskhaiglas kliinilise psühholoogina, Tallinna Laste Turvakeskuses osakonnajuhatajana ja Tallinna Vangla direktori asetäitjana taasühiskonnastamise alal.

Seminar on tasuta!

Lisainfo ja registreerimine:
janne@taninfo.ee

Eesti ja Läti välisminister kuulutasid välja Eesti-Läti tõlkeauhinna võitja

Tänavune Eesti-Läti tõlkeauhinna võitja on Maima Grīnberga. Foto: välisministeeriumi pressibüroo

Välisminister Urmas Paet ja Läti välisminister Edgars Rinkēvičs kuulutasid täna Tallinnas välja Eesti-Läti ja Läti-Eesti tõlkeauhinna võitja. Tõlkeauhinna laureaat on Läti tõlkija Maima Grīnberga. Teos, mille meisterliku tõlke eest ta auhinna pälvis, on Jaan Krossi ajalooline suurromaan „Kolme katku vahel”. Välisminister Urmas Paeti sõnul on märkimisväärne, et Maima Grīnberga on tõlkeauhinna pälvinud ka juba ühe korra varem – 2009. aastal.

Välisministrid Paet ja Rinkēvičs avaldasid heameelt, et tõlkeauhinna algatusest on kujunenud Eesti ja Läti kultuuriruumis traditsioon – seda antakse välja juba neljandat korda. Loe edasi: Eesti ja Läti välisminister kuulutasid välja Eesti-Läti tõlkeauhinna võitja

Võru linn muutub lahinguväljaks

Sel nädalavahetusel, 20. ja 21. aprillil korraldavad Kuperjanovi jalaväepataljon ja Kaitseliidu Võrumaa malev koostöös linnavalitsusega Võru tänavatel suurejoonelise linnalahingu.
Vaatemänguline sõjategevus linnas algab pühapäeval kell 10 ja kestab orienteeruvalt kella 13-ni. Luuretegevus algab juba laupäeva õhtul, seega võivad esimesed tulevahetused linnaelanikeni kosta ka juba ööl vastu pühapäeva.
Lahingutegevuses osalevad lisaks Võru malevale ja Kuperjanovi jalaväepataljonile veel Põlva, Tartu ja Valga malev. Lahingutegevusse on kaasatud ligikaudu pool tuhat kaitseväelast ja kaitseliitlast ning õppusega on seotud veel umbes 400 inimest.
Korraldajate eesmärk on pidada lahing võimalikult tõetruult, seega võetakse kasutusele ka imitatsioonivahendid. Aktiivsem sõjaline tegevus toimub Koreli oja piirkonnas Tartu tänava ja Räpina mnt vahel. Linnas on kehtestatud liikluspiirangud ning huvilised võivad jälgida sõjategevust selleks otstarbeks eraldatud ja märgistatud alal.
Pühapäeval, pärast lahingutegevuse lõppu, alates kella 13.30-st toimub Vabaduse väljakul relvanäitus ning linnarahvale pakutakse sõdurisuppi.
Marianne Mett

Eesti uhkeim teeauk on pärit Jeti jäähalli eest

Võitjaks osutunud teeauk asub Tallinnas.

Selgunud on selle kevade uhkeim teeauk, selleks valis maanteemuuseumi žürii Karin Reedla poolt Tallinnas Jeti jäähalli ees tehtud ülesvõtte.

Märtsi alguses kuulutas Eesti Maanteemuuseum välja fotokonkursi “Eesti uhkeim teeauk 2013”, et leida üles ning juhtida tähelepanu kõige silmatorkavamatele ja sõna otseses mõttes põrutavamatele teeaukudele üle Eesti. Osavõtt konkursist oli aktiivne ja pilte oli tehtud erinevatest teekatete lagumise tüüpidest. Muuseumi kommunikatsiooni- ja turundusjuhi Liina Kuke sõnul tuli pilte igast Eestimaa nurgast.

Saadetud piltide puhul hindas maanteemuuseum väljendusrikkust, isikupärast vaatenurka ja teemale vastavust. “Võidutöö puhul jäi silma teeaugu omapärane kuju, pildi terviklikkus ja hea kompositsioon,” põhjendas Liina Kukk. Tänavune uhkeim teeauk kajastab väga hästi ka Eesti heitlikku talve- ja kevadilma, kus külmumis- ja sulamistsüklite pidev vaheldumine ning liigniiskus on üks peamisi teekatete lagunemise põhjuseid.

Fotokonkursiga soovis muuseum fookusesse tuua teekatete lagunemise põhjused laiemalt ning selgitada nende tekkimise tagamaid. Eesti uhkeim, südamekujuline teeauk väljendab ka sügavamõtteliselt meie igakevadist südamevalu teekatete lagunemise pärast.

Fotokonkursi “Eesti uhkeim teeauk 2013” võidutöö on osa maanteemuuseumi uueneva ekspositsioonikeskkonna Teeaeg teekahjustuste tüüpe ja selle põhjuseid tutvustavast väljapanekust, mis avatakse külastajaile 1. mail.
Liina Kukk
Eesti Maanteemuuseum

Tartus tunnustati erametsanduse edendajaid

Eile, erametsapäeval tänasid Eesti Erametsaliit ja Erametsakeskus tublimaid erametsanduse arendajaid.

Erametsa sõbraks valiti tänavu Riigikogu keskkonnakomisjoni endine esimees Tõnis Lukas, kes on seisnud metsaomanike eest väga kõrgel tasemel.

Erametsanduse edendajaks nimetati Ando Eelmaa – inimene, kelle isik ja panus erametsanduse arendamisse tegelikult tutvustamist ei vaja. Eelmaa on aastaid vedanud Eesti Erametsaliitu ja käivitanud mitmed tõsiseid poliitilisi piigimurdmisi nõudnud protsesse, nagu näiteks jahiseaduse või tulumaksuseaduse muutmine.

Tubli riigiametniku tiitli sai erametsaomanikelt Põllumajandusministeeriumi maaparanduse ja maakasutuse büroo juhataja Mati Tõnismäe.

Tubliks metsaühistu juhiks nimetati Iisaku Metsaühistu juhatuse esimees Viktor Lehtse tulemusliku, stabiilse ja järjepideva tegevuse eest metsaühistu arendamisel.
Tubliks Erametsakeskuse töötajaks tunnistati kontrollüksuse kvaliteedinõunik Andres Orula, kes on sihtasutuse töötajana pädev toetusmaailma kontrollipooles, samas aga ka ise metsaomanik ja metsaühistu liige.

Tubliks konsulendiks valiti kogenud metsaala asjatundja Silvi Tarang pikaajalise hea töö eest metsaomanike abistamisel.

Tubliks majanduskoostöö edendaja tiitli sai asjatundlik ja entusiastlik Sakala Metsaühistu metsameister Raigo Rõõmussar.

Otepääl korraldatakse Eesti suurimad talgud

4. mail toimub üle-eestiline talgupäev Teeme Ära 2013, mille raames plaanitakse Otepääl, Pühajärve rannas ja pargis korraldada selle päeva suurimad korrastustalgud. Korraldajad ootavad talgutele üle 200 inimese.

Pühajärve rand ja park on ammusest ajast olnud üks Lõuna-Eesti atraktiivsemaid suvituskohti. Pühajärv, mille ääres rand asub, on Otepää kõrgustiku ja looduspargi suurim järv. Pargialal harrastatakse ka tervisesporti. Pühajärve ranna umbes 250 meetri pikkune liivarand meelitab suveperioodil palju inimesi suvitama. Lisaks ranna puhtal liival peesitamisele ja veel puhtamas vees suplemisele on võimalus laenutada paati, mängida palli, lasta vette liugu ning nautida söögi- ja joogipoolist. Seda oskavad hinnata nii lähedalt kui ka kaugelt kokku voorivad rannalised ning piiritagused asjatundjadki on seda meelt, et Pühajärve rand on üks parimaid Eestis. Pühajärve rannas tehti viimati suuremaid korrastustöid aastal 2006.

Siim Kalda, MTÜ Otepää Üritused juhatuse liikme sõnul kattusid Otepää valla kodanike ja ettevõtjate huvid ning selle tulemusena on 4. mail plaanis korralda Eesti suurimad talgud, mille käigus saab Pühajärve rand ja park värske ilme algava suvehooaja eel. Talgutel tehtavate tööde nimekiri on väga pikk, alustades riisumisest kuni ohtlike puude langetamiseni välja. Koostegemise päeval ootab talgulisi soe supp, värskendavad joogid ning laulu- ja tantsuetteasted.

Pühajärve ranna ja pargi talgute kohta leiab lisainfot ning sellele saab registreeruda interneti aadressil http://talgud.teemeara.ee/events/puhajarve-ranna-ja-pargi-korrastustood-algava-suvehooaja-eel

Sindis uputab jõevesi elumaju

Sindi paisult liikuma hakanud jäämass on ummistanud Pärnu jõe ning tõstnud jõevee taseme Sindis kõrgele. Veetõus ujutas üle Sindi paisu lähedal asunud hooned ja jõudis Sindi jõe ääres asuva Linnuriigi elamurajooni elumajadeni ja vesi on tunginud majadesse sissegi.

Sündmusele reageerisid päästjad ja politsei. Samas piirkonnas on veetaseme tõusuga olnud probleeme ka eelnevatel aastatel. Päästekeskus hoiab uputusaladel silma peal, vajadusel ollakse valmis reageerima ning inimesi abistama. Jõe vabastamise olukorda hinnatakse pidevalt, probleemiks on ummistuse ulatus ja kuhjunud jää ebastabiilsus, mis ei võimalda teostada näiteks jää õhkimist. Pärnu kesklinna sillast kuni Sindi uputusalani on Pärnu jõgi jääkaane all. Politsei on elamurajooni ligipääsuteed sulgenud, vältimaks loodusjõude uudistama tulevate autode ja inimeste kogunemist.

Mujalt maakonnast teateid üleujutatud aladest päästele laekunud ei ole.

Kuna Pärnu jõe alamjooksul on jääolud ettearvamatud ja jää võib mujalgi kuhjuda, tuleb jõeäärsete majade elanikel ennast võimalikuks kodust lahkumiseks või majade kaitsmiseks ette valmistada. Ohustatud piirkond on Pärnu lahte suubuvate jõgede äärsed asumid alates Torist kuni Pärnuni. Inimestel tuleks kokku leppida võimalik alternatiivne majutuskoht, läbi mõelda esmatarvilikud esemed, mis endaga kaasa võtta ning väärtuslikum sisustus maja kõrgematele korrustele viia. Vajadusel korraldab majutuse kohalik omavalitsus. Kui vesi hakkab majja tungima, tuleb majast välja lülitada elekter.

Kui inimeste elu on otseses ohus tuleb helistada hädaabinumbrile 112.

FRAGILE – kunst nägemispuudega inimestele ja tantsuõhtud KUMUs

Tallinna Ülikooli Astra hoones toimub sel nädalavahetusel (19.-21.aprillini) rahvusvaheline FRAGILE sümpoosion „Tants, kunst ja nägemisvaegus”. Parallelselt leiavad reedel ja laupäeval kl 19.30 KUMU auditooriumis aset FRAGILE etendusõhtud.

Sümpoosion on Fragile-nimelise Euroopa Liidu poolt toetatud projekti kulminatsiooniks, mõlemad keskenduvad nägemispuudega inimeste ja kunstide valdkonna kokkuviimisele. Projekti koordineerib Bærum Kulturhus Norrast, seda toetavad ülejäänud partnerid: Tallinna Ülikool (Eesti), Vo’Arte (Portugal) ja Salamanda Tandem (Ühendkuningriik).

“Fragile” (tõlkes ”habras”) algse idee autoriks on Norra koreograaf Kjersti Kramm Engebrigtsen. Kjersti, soovides jagada Euroopaga laiemalt oma tantsukogemust pimedate inimestega ja selle haprust, kutsus Eesti koreograafi Ajjar Ausma ja Portugali koreograafi Ana Rita Barata oma ideed edasi arendama. Loe edasi: FRAGILE – kunst nägemispuudega inimestele ja tantsuõhtud KUMUs

Kultuuripärandi aastal on Teeme Ära talgupäeval eritähelepanu mälestiste korrastamisel

Käesoleval kultuuripärandi aastal pööratakse Teeme Ära talgupäeval eraldi tähelepanu mälestiste korrastamisele – kultuuripärandi aasta toimkond koos talgupäeva korraldajatega kutsuvad üles osalema korrastustöödel kultuuripärandi objektidel ja mälestistel.
Kultuuripärandi aasta toimkonda kuuluva Muinsuskaitseameti arendusdirektori Tarvi Sitsi sõnul on sel aastal kultuurimälestiste korrastamise kõrval tähelepanu all ka teadmiste jagamine. Mälestiste korrastamisega seonduvad talgud leiab Teeme Ära kodulehel aadressil http://j.mp/talgud-mälestised. Hetkel on võimalik kirja panna end 94 kultuuripärandi objekti korrastamisega seotud talgule – kes aga talgupäevaks kedagi objekti tutvustama soovib, peab kiirustama – kõigi mälestiste juurde jutuvestjaid kindlasti ei jätku.
Teeme Ära talgupäev peetakse taas mai esimesel laupäeval, 4. mail, mil iga kogukond saab ise otsustada talgupäeva tööd ja tegemised. Teeme Ära talgupäeva toimkond ja Eesti Rahva Muuseum kutsuvad inimesi jätkuvalt talgulugusid jagama. Seda saab teha talguveebis aadressil http://www.teemeara.ee/talgulood.
Tarmo Tüür,
Teeme Ära talgupäeva eestvedaja
Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige

Tubli koolijuht ei saa jääda märkamatuks

Haridus- ja teadusministeeriumi ülekutsele tunnustada tublisid koolijuhte reageeriti aktiivselt ning kokku esitati 43 koolijuhti. Häid koolijuhte esitasid õpilased, lapsevanemad, õpetajad ja teised koolitöötajad, hoolekogude liikmed, haridusametnikud ning vilistlased.
Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi direktori Jaan Reimundi kohta anti kiitvaid hinnanguid suisa 15 korral: ta on väga sõbralik ja abivalmis direktor, kes on alati koolipäeva alguses trepi juures kõiki õpilasi tervitamas. Tema isiksus on Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi kujunemisel mänginud väga olulist rolli, ühtmoo di väärtustatuna ja olulisena tunnevad end koolis nii õpetajad, õpilased kui ka vilistlased. Ta oskab luua koolis julge ja inspireeriva õhustiku, kaasates kogu koolipere otsustusprotsessi ning näidates head eeskuju. Jaan Reimundi demokraatlik juhtimisstiil on eeskujuks kõigile juhtidele.
Tallinna Ühisgümnaasiumi direktori Mehis Peveri kohta öeldi 13 korral, et ta on õpilastest ja töötajatest hooliv direktor, kes on pühendunud kooli arendamisele, olles ise alati positiivne ja innustav. Ta on mõistev, usaldav ja toetav juht, kes tajub tervikpilti, ühiskonna ja haridusvaldkonna arenguid ning on võimeline kooli sellest lähtuvalt arendama.
Korduvalt nimetatud koolijuhid olid ka Ott Ojaveer Hugo Treffneri Gümnaasiumist, Tiit Lepp Lüllemäe Põhikoolist, Kaarel Aluoja Laupa Põhikoolist, Airi Aavik Virtsu Koolist, Matti Martinson Tallinna Rahumäe Põhikoolist, Jaan Rahuküla Mustvee Vene Gümnaasiumist, Jaanus Järveoja Nõo Reaalgümnaasium ist, Malve Kolli Mustjala Lasteaed-Põhikoolist, Kersti Laastau Paide Ühisgümnaasiumist, Svetlana Variku Palupera Põhikoolist, Tarmo Valgepea Mäetaguse Põhikoolist, Ulvi Läänemets Saku Gümnaasiumist, Hiie Asser Tartu Annelinna Gümnaasiumist, Tõnu Piibur Pelgulinna Gümnaasiumist ja Jaan Lember Kärla Põhikoolist. Loe edasi: Tubli koolijuht ei saa jääda märkamatuks