Kuu: aprill 2013

Noored saatsid sõnavigurite konkursile rekordilise arvu töid

Enneolematult palju noori osales õpilaskonkursil „Sõnavigurid”. Kokku laekus üle 3000 töö lasteaedadest, üldhariduskoolidest ja kutsekoolidest. Tulemused avaldatakse 17. mail, kui Tartus parimatele auhinnad üle antakse.
Sarjas „Vaatan ja märkan, imestan ja õpin” toimunud konkurssidele esitatud tööde senine rekord pärines aastast 2005, mil võistlusele „Hea kool” esitati 1544 fotot. Tänavune konkurss oli enam kui kaks korda populaarsem.

Õpilaskonkursile „Sõnavigurid” oodati kirjutisi vabal teemal, kuid vorm tuli valida kolme võimaliku hulgast: kas kõik sõnad jutus algavad sama tähega või ei ole seal ühtegi R-tähte või on hoopis hästi palju täpitähti. Kui enne olid tööd jaotatud rühmadesse vanuse järgi: 6-10aastased, 11-14aastased ja 15-19aastased, siis nüüd, konkursi mastaabi muutumise järel, on jaotus klasside järgi: 1.-3. klass, 4.-6. klass, 7.-9. klass ning 10.-12. klass. Esimeses kahes vanuserühmas on kummaski üle 1000 töö, kolmandas üle 400 töö ja neljandas ligi 250 tööd.
Peaauhindadeks on e-lugerid ja tahvelarvutid.
Tulemused saavad avalikuks 17. mail, kui Tartus Loomemajanduskeskuse saalis on parimatele auhinnad üle antud.
Tarmu Kurm

Täna algavad raievõistlused Kevadkarikas 2013

Täna keskpäeval algavad Tartus Maamessil raievõistlused Kevadkarikas 2013. Lisaks Eesti esindajatele osalevad esindused veel Soomest, Leedust ja Lätist.

“Võistlus on kõrgetasemeline ja seega võib ennustada pinevat mõõduvõtmist,” rääkis raievõistluste projektijuht Mart Kelk. Tartus võistlev Soome esindus võitis eelmisel aastal maailmameistrivõistlused, nende seas on ka raiemeister Vasa Kurki. Kohal on ka Eesti parimad eesotsas Andres Oleskiga, unustada ei tasu ka Martin Muttikut ja Sulev Toomingut.

Kogenud raiemeestele pakuvad konkurentsi noored, Luua Metsanduskoolist on võistlemas kümme juuniori. “Järelkasv on esinduslik ja on väga hea meel, et nii palju noori on taas võistlemas,” rääkis Mart Kelk. Raievõistlused Kevadkarikas 2013 kestavad kaks päeva, võitjad selguvad laupäeva pärastlõunal. Kavas on saeketivahetus, täpsussaagimine, kombineeritud järkamine, laasimine ja teised raievõistluste alad. Võimalus võita auhindu on ka pealtvaatajatel.

Kiidame emasid!

SOS Lasteküla on algatanud kampaania “Kiidame emasid”.

Eestis on vähemalt  2000 last, kellel pole olnud õnne tunda ema armastust ja hoolivust.  Enamik meist on palju õnnelikumad, sest meil on, kellele öelda aitäh. SOS Lasteküla sooviks on, et vähemalt kord aastas leiaks igaüks meist aega öelda oma emale, kui tähtis ta talle on ning miks on ta parim ema. On hea, kui emad seda kuulevad ja oma teadmisele kinnitust saavad.

SOS Lasteküla Facebooki kontol on avatud keskkond „Kiidame emasid“, kus iga soovija saab tunnustada oma ema, kirjutades väikese loo tema kohta. Tänaseks on juba üle poolesaja hooliva inimese kirjutanud väga armsaid lugusid oma emast, teiste seas ka Mari-Liis Lill, Tanel Padar ja Karl-Erik Taukar.

Tule loe vahvaid lugusid ja kindlasti kirjuta ka oma emast – kiidame emasid hoole ja armastuse eest. Et emadepäeval tehakse ikka kingitusi, on ka sellel ettevõtmisel hulk auhindu emadele kinkimiseks. Peaauhinnaks on GOSPA emadepäeva pakett kahele, lisaks on auhinnad välja pannud Oriflame, Piletilevi, Vapiano ja ajakiri Eesti Naine.

Selle algatusega soovitakse panna inimesi rohkem mõtlema ema rolli üle. Samuti soovitakse tunnustada kõiki SOS lastekülade emasid, kelle südames on ruumi lisaks oma lastele ka oma ema hooleta jäänud laste jaoks. See on suur töö, mis väärib meie kõigi sügavat kummardust. Nende emade tööd on võimalik toetada ja seda saame me kõik teha.

„Kiidame emasid“ kampaania valmis koostöös internetiturundusfirma Dreamgrow’ga.

Pärandisaadik kutsub mereteid avastama

Pärandimobiil

Pärandiralli teine väljasõit sellel laupäeval, 20. aprillil kutsub kultuuripärandi-huvilisi Kostivere kultuurimõisasse Harjumaal.

Sündmusel räägitakse nii Kostivere mõisast endast kui Harjumaa idaserva põnevamast ehituspärandist, sealhulgas näiteks nii Agumäe taluhäärberist, Kostivere silotornidest kui Loksa bussijaamast. Hoonepärandi kõrval tulevad jutuks aga ka muinasmaastikud ja mereäärsele rahvale lähedased traditsioonilised mereteed.

Kultuuripärandi aasta saadik Artur Talvik küsib, miks me maanteeehituse kõrval vanad mereteed unarusse oleme jätnud: “Uus Eesti on kogukondade Eesti ja mereäärsed kogukonnad peaksid koos seisma selle eest, et merdpidi suures linnas käimine uuesti vähemalt sama elementaarseks muutuks kui autosse istumine ja Tallinna suunas loksumine.”

Pärandiralli eestvedaja Elo Lutsepa sõnul uuritakse pärandiralli sündmustel konkreetse maakonna kultuuripärandit korraga mitme külje pealt. “Muidu kipub ju ikka nii olema, et inimesel, kes oma kodukandi pärandi kohta midagi küsida ja teada saada tahab, tuleb eraldi üles otsida looduspärandi spetsialistid, muinsuskaitseinspektor või muuseumirahvas. Pärandiralli teeb selle kõik palju hõlpsamaks – spetsialistid tulevad üheks päevaks ühte kohta kokku – tule ja küsi nõu nii palju kui soovid,” rääkis Lutsep. Loe edasi: Pärandisaadik kutsub mereteid avastama

Spordikanal teeb ümber järve jooksust otseülekande

Viljandi ettevõtjate loodud portaal spordikanal.com teeb 1. mail peetavast ümber Viljandi järve jooksust otseülekande, mida näeb nii staadioni ekraanilt kui arvutist üle maailma, vahendas “Sakala”.

“Staadionile tuleb 3 x 4 meetri suurune ekraan, millelt on kogu ülekanne näha,” selgitas spordikanal.comi üks eestvedaja Madis Birnbaum. “Internetist saab ülekannet vaadata kõikjal maailmas.” Otsereportaaži näeb nii leheküljel www.spordikanal.com kui järvejooksu ametlikult lehelt.

Birnbaumi sõnul on staadionil kolm kaamerat ning ülekanne hakkab pihta 1. mail kell 10, kui algavad lastejooksud. Kell 12 näidatakse ära suurjooksu start ning rajal ootab esimene kaamera jooksjaid stardist 4–5 kilomeetri kaugusel Orika sillal.

Pärast Orika sillal liidrite filmimist sõidab kaamera edasi Viiratsi mäele ning hakkab sealt näitama jooksjate saabumist. Sealt jääb finišini veel kaks kilomeetrit. “Näitame kordamööda nii finišeerijaid kui Viiratsi mäele jõudvaid jooksjaid,” selgitas Birnbaum.

Ettevõtjate Madis Birnbaumi ja Heimar Lille loodud spordikanal.com alustas tööd aprilli keskel ning on seni üle kandnud võrkpallinaiskonna Viljandi Metall kodumänge Eesti meistrivõistluste finaalseerias.

Põlvamaa keskkonnamajas avatakse jäätmeklass

Jäätmeklass Põlvamaa keskkonnamajas. Foto: Mari Kala

Keskkonnaametil on valminud Räpinas omalaadne väljapanek, mis võimaldab õpetada tänapäevase jäätmekäitluse põhitõdesid.

Põlvamaa keskkonnamajas saab tervikliku ülevaate jäätmekäitluse põhiprotsessidest: jäätmete tekkest ja sortimisest, kogumisest ja veost, materjalikasutusest, biokäitlusest, põletamisest ja ladestamisest. Avamispäeval, 23. aprillil on kavas ka jäätme- ja keskkonnaharidusteemaline seminar.

Ekspositsiooniruumi saab edaspidi kasutada jäätmeteemaliste õppeprogrammide läbiviimiseks. Kuigi jäätmeklassi sihtgrupp on koolilapsed, on siin põnev ka täiskasvanutel. Õppetöö praktilist poolt toetavad videoklipid jäätmetest ja arvukad tootenäidised. Kätt on võimalik harjutada prügi sortimise mängus, määrata UV-lambiga plasti liiki ja vaadelda veega täidetud purgis erineva tihedusega plastiliike. Stendidelt vaatab vastu tuttav sipelgas Ferda, kes jagab juhiseid jäätmete vähendamiseks. Tõmbenumbriks on jäätmete teekonda selgitav makett, millel konteinerile vajutades süttib tulukesereana prügi teekond. Siin on tuttavad Räpina paberivabrik, Iru elektrijaam, Kunda tsemenditehas, aga ka sortimisjaam, plastitehas, kompostimisväljak ja prügila. Iga etappi selgitavad videoklipid. Loe edasi: Põlvamaa keskkonnamajas avatakse jäätmeklass

Setomaa saab tänavu 256 tuhat eurot regionaaltoetust

Regionaalminister kinnitas esmaspäeval Setomaa arengu programmi tingimused. Käesoleva aasta riigieelarvest on programmile ette nähtud 256 tuhat eurot ning kuni 7. maini saab Setomaa Valdade Liidule esitada eeltaotlusi programmist tegevuste rahastamiseks.

“Piirkonna areng sõltub väga palju sealsete inimeste aktiivsusest ja kogukonna tugevusest. Setomaa on väga hea näide sellest, kuidas kohalikud ise suure innuga kogu piirkonna arengus kaasa rääkida tahavad ja sellesse panustavad. Riigi ülesanne on selle väga omanäolise ja kauge piirkonna arengule igati kaasa aidata,” ütles regionaalminister Siim Kiisler.

Programmi eesmärgiks on aidata kaasa Setomaa elujõulisuse säilimisele, arendades kohalikku ettevõtluskeskkonda ja inimesi ning toetades piirkonna turundustegevusi. Seega on toetuskõlblikud kõik need Setomaal või väljaspool Setomaad ellu viidavad tegevused, mis aitavad kaasa Setomaa ettevõtluskeskkonna ja seal tegutsevate ettevõtete arengule. Tänavu on programmi lisandunud uus abikõlblik tegevus, toetust saab ka maale elama asumise kampaaniate läbiviimiseks või maale elama asumise kampaaniate tegevustes osalemiseks. Heaks näiteks on Misso ettevõtlust edendav ja piirkonda turustav algatus “Tule maale”. Loe edasi: Setomaa saab tänavu 256 tuhat eurot regionaaltoetust

Vabatahtlikud alustavad konnade abistamist maanteedel

Täna algas kahepaiksete massiline ränne talvitumispaikadest sigimiskohtadesse.

Teist aastat järjest korraldab Eestimaa Looduse Fond (ELF) vabatahtlike abiga konnade üle maanteede aitamise talguid “Konnad teel(t)”. Kollaste vestidega vabatahtlikud aitavad alates tänasest intensiivse konnarändega paikades kahepaikseid turvaliselt üle maanteede.

“Kahepaiksed rändavad enamasti õhtuhämaruses, mistõttu kutsume üles ka autojuhte olema eriti tähelepanelikud tihedama konnarändega maanteelõikudel – tasub jälgida hoiatusmärke ning vabatahtlikke märgates sõita ettevaatlikult ning pidada kinni kiirusepiirangutest. Kui keegi soovib aga ise konnadele appi tulla, siis on ta igati teretulnud,” ütles konnatalgute organiseerija Paul Hunt.

Tänasest alates püstitavad vabatahtlikud talgukohtades ajutisi konnatõkkeid, mille taha kogunenud kahepaiksed korjatakse kokku ning toimetatakse turvaliselt üle tiheda liiklusega maantee. Sellel aastal toimuvad konnatalgud viies kohas: Leie-Oiu teelõigul Viljandi-Tartu maanteel, Piibe maanteel Tammikul, Soodlas ja Nelijärvel ning Kiisa alevikus Saku vallas. Kevadine soojalaine on esimsed konnad liikvele ajanud Tammiku talgukohas, kuhu oodatakse täna õhtuks vabatahtlikke abilisi. Lähipäevadel algab massiline konnade ränne ka teistes talgukohtades. Loe edasi: Vabatahtlikud alustavad konnade abistamist maanteedel

Kevväi tulõ mahlaga

Tintso Üllar võtt nii vahtrõ- ku kõomahla.
Tintso Üllar võtt nii vahtrõ- ku kõomahla.

«Parõmb iks ku pall’as vesi!» kitt’ vahtrõmahla mekki Vana-Koiola miis Tintso Üllar (59), kelle perren om keväjäne vahtrõ- ja kõomahla võtminõ mitmõ põlvõ kommõ.

«Koskil kats nädälit tagasi oll’ edimäne tikkaminõ,» kõnõl’ Tintso Üllar, kiä tege tüüd Lahe massinaütistün. «Sõs ku puu ümbre lätt tsõõr lumõst vabas ja päivä omma joba plusskraadi, om kõgõ parõmb vahtrõlt mahla võtta. Võisi kaia, et tollõ puupoolõ pääle päiv parõmbidõ pääle paistus.»

Ku õigõt päivä ei olõ, sõs vaher häste ei tsilgu. «Vaher taht, et üüse olõssi viis kraati külmä ja päivä viis kraati lämmind. Sis om luutust iks kolm liitrit mahla saia,» ütel’ Üllar.

Kuis vahtrõ- ja kõopuud tikada, tuud tiid Üllar latsõ-iäst pääle. «Kadonu esä, kes om joba 30 aastat mulla all, opas’ mullõ tuu as’a är,» selet’ miis. «Vanal aol olli oherdi, millega tikati, no om mul iks trell ja liblikpuur, viie minotiga saa tüü tettüs. Tseremooniat om muidoki vähämb veitkene.»

Mulgu tegemise kotsilõ ütel’ Üllar, et tulõ võtta kolmõ-neläsentimeetrine vai nigu vanastõ üteldi, puultõist-tolli puur.

Puu sisse puuritas võimalikult veidü, avitas viiest sentimeetrist.

Tila tekk’ Üllar inne lepäst, a no om täl plastist piimälaskmisõ torost paras jupp lõigatu.

Pangi võisi panda tila külge, muido või tuul minemä viiä. Marle pandas pangi pääle, et praht tuulõga sisse ei lääsi. Loe edasi: Kevväi tulõ mahlaga

Täna algab Maamess 2013

Täna algab AS Tartu Näituste messikeskuses ja väliterritooriumil tunnustatuim maateemaline mess Baltimaades – Maamess 2013.

Külastajatele avatakse uksed kell 10.00, messi ametlik avamine toimub keskpäeval messi Showarenal. Avamisel võtavad sõna põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arendamise asepeadirektor Mrs. Loretta Dormal-Marino.

Tänavune mess on suurem, kui kunagi varem – messil osaleb 370 firmat 10-st riigist (Eesti, Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Venemaa, Gruusia, Kanada), osavõtjatest 140 on messil esmakordselt. Välisriikide ettevõtteid on 40. Mess hõlmab 5 900 ruutmeetrit hallipinda ning 45 000 ruutmetrit välipinda.

Maamess pakub suurt huvi ka välismaistele külalistele. Messil teevad ringkäigu messiga samal ajal toimuvast Agrofoorumist osavõtjad, messi külastab Peterburi maaettevõtjate esindus ning Vene, Ukraina ja Valgevene kõrged metsandustegelased.

Maamessilt saab alguse ka suuremaid projekte. Nii on Põllumajandus-Kaubanduskoda messil väljas köögiviljastendiga, kus tutvustatakse Eesti köögi- ja aedviljakasvatajate abiga erinevaid köögivilju ja nende kasutamist toidu valmistamisel, et kasvatada rahva köögivilja tarbimist.

Maamess 2013 annab ülevaate kõigest, mis maaelus aktuaalne – messi teemad on põllumajandus, metsandus, aiandus, toit ja muu maaeluga seonduv (nõustamine, maaturism jne).

 

Kohaliku toidu võrgustikud – hea hügieenitava juhendmaterjalid

Toimumisaeg: 25.04.2013

Toimumiskoht: Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, Viljandimaa

Vabu kohti: 42

Maamajanduse Infokeskuse maaeluvõrgustiku büroo korraldab koostöös Põllumajandusministeeriumi ja Veterinaar- ja Toiduametiga järjekordse kohaliku toidu võrgustike teemapäeva 25. aprillil 2013. Teemapäev toimub Olustevere Teenindus- ja Maamajanduskoolis Viljandimaal. Seminari peamiseks teemaks on hea hügieenitava juhendmaterjalid toidu väikekäitlejatele.

Teemapäevale eelregistreerimine kuni 22. aprillini!

www.maainfo.ee/.

Maaelu vajab vahetust

Võrumaa Teataja arvamuslugu

Lisaks riigivõimuorganite üldisele suhtumisele ellu ja inimestesse vajab ning ootab vahetust maaelu, kus külajoodikud asenduvad kõrgharidusega noortega ja külakeskustest saavad teaduskeskused.

Laupäeval Tallinnas toimunud esimese „Maale elama” messi kogemuse põhjal võib öelda, et kõrgharidusega noorte huvi maale elama asumise vastu on väga suur ja võib eeldada, et see ajas üha suureneb. Maale elama tulemist võib võrrelda varasemate Eestist väljarännetega Venemaale või Ameerikasse, kus tulijaid ootas hektarite viisi vaba maad ja loodust. Just seesugust pilti pakuvad praegu maapiirkonnad, mis on nõukogude ajal ja Eesti taasiseseisvumise järgse aja jooksul tühjaks jäänud. Eestis on vabadust ja maad küllaga, tuleb ainult minna ning elama asuda.
Võrumaal on maaelu muutumise hea näide Rõuge vald, kuhu on viimaste aastatega tulnud elama hulgaliselt noori ja haritud inimesi, ning nagu elu näitab, kus on, sinna tuleb juurde. Omamoodi imega on hakkama saanud Karula vald ja Lüllemäe kool, kus õpilaste arv on viimaste aastatega hüppeliselt kasvanud. Messi ajal tundsid külastajad lausa huvi Lüllemäele teaduskeskuse loomise vastu. Kõik eeldused selleks on nii Lüllemäel kui mujal Kagu-Eestis olemas: piisavalt vabadust lastele kasvamiseks ja piisavalt õhku vanematele kas loomingu või teadusega tegelemiseks. On selge, et kitsas linnakorteris nelja seina vahel, kus lapsed sinust üle karjuvad, on võimatu loome- või teadustööga tegeleda.

Noorte ja haritud perekonnainimeste suur huvi maale elama kolimise vastu nõuab maaelu kontseptsiooni tõsist ümbervaatamist. Kui seni on maapiirkondi peetud madala haridusega joodikute või pättide taimelavaks, kust ahnemad töösturid käivad aeg-ajalt omale odavat tööjõudu hankimas, siis tulevikus on näha, et maapiirkondades elavad inimesed, kes elu Eestis juhivad ja edasi viivad. Linnakorteritesse asuvad aga ümber vähese haridusega tehasetöölised ja ametnikud, kel jääb maal elamiseks puudu julgusest, tahtmisest või teadmistest.

Kodanikuõigused saavad selgemaks

Europe Directi teabekeskus Võrus koos EURESe ja Eesti Töötukassa Valgamaa osakonnaga korraldavad tööealisele elanikkonnale mõeldud infopäeva «Kodanikuõigused Euroopa Liidus», andis teada Võru maavalitsuse kantselei peaspetsialist Karin Lätting.

Euroopa kodanike aasta käigus korraldatud üritus keskendub kodanikuõiguste selgitamisele, mis on seotud teistes ELi liikmesriikides elamise ja töötamisega, toodete ja teenuste tarbimisega, juurdepääsuga piiriülestele raviteenustele ning sotsiaalkaitsele.

Infopäev toimub 18. aprillil Valgas Müllersoni Ärimajas ning 19. aprillil Võru maavalitsuse teise korruse saalis. Osalemine on tasuta.

Infopäevade korraldamist toetavad Euroopa Liit, riigikantselei, Võru maavalitsus, EURES ja Eesti Töötukassa.

Selle kevade esimene kulupõleng

Eile pärastlõunal kustutasid päästjad Reiu jõe ääres Pärnumaa selle kevade esimese kulupõlengu. Reiu jõe ääres põles kulu ligikaudu 500 ruutmeetri ulatuses.

Pärnumaal on tegemist selle aasta esimese kulupõlenguga. Kulu põletamine on seadusega keelatud ja küttekoldevälise tule tegemise tuleohutusnõuete rikkumise eest võidakse süüdlast karistada kuni 800 eurose rahatrahviga..

„Varasemad aastad on näidanud, et kulust alguse saanud tulekahjude tagajärjel hävivad elumajad ja hukkuvad inimesed, seega ei kuulu kulu põletamine mingil moel ohutute kevadtööde hulka,“ sõnas Trink.

Päästekeskuse teatel peab samuti jälgima ohutusnõudeid lõkketegemisel ja enne lõkke süütamist tuleb uurida kohaliku omavalitsuse õigusakte, tiheasustusalal võib olla lõkke tegemine keelatud või on määratletud, mida seal põletada tohib.

Lõkete tegemise, grillimise ja muude tuleohutusalaste küsimustega võib julgelt pöörduda päästeala infotelefoni 1524 poole.

Reedel tuleb ERMis rahvakultuuri ja kunsti oksjon

19. aprillil algusega kell 17 toimub Tartus ERM-i näitusemajas rahvakultuuri ja kunsti oksjon Eesti Rahva Muuseumi giidikooli heaks.

25 aastat tagasi toimus ERMi näitusemajas Eesti muinsuskaitseklubide viienda kokkutuleku ehk Tartu muinsuskaitsepäevade raames rahva- ja esemeterohke käsitööoksjon muuseumi toetuseks.
Oksjonit meenutame sarnase ettevõtmisega 19. aprillil kell 17  ERMi näitusemajas, kus oksjonihaamrit hoiab ka toonaste muinsuskaitsepäevade üks eestvedajaid muuseumi direktor Tõnis Lukas. Heategevuslikul oksjonil lähevad haamri alla vaibakunstnik Anu Raua nöörvaip „Päri piimakari“, skulptor Endel Taniloo terrakotaskulptuur „Emalikkus“, klaasikunstnik Maie-Ann Rauna klaaslind ja vaas ning mitmeid teisi kunstiteoseid.
Oksjonipakkumiste seas on kaunis komplekt Kadrina kihelkonna neiu rahvarõivaid, rahvarõivavöid, puidust ja savist esemeid ning ajaloolise väärtusega 25 aasta taguseid muinsuskaitsepäevi meenutavaid rariteete.
Oksjonile pandavate esemetega saab tutvuda ERMi koduleheküljel.
Oksjoni tulu läheb õpilastele mõeldud pärimuskultuuri giidikoolile, mille eesmärk on süvendada läbi õppepäevade ja iseseisva töö osalejate teadmisi kodukoha ajaloo ja pärimuse vallas.

Läänemaal tegutseb ligi kaks ja pool tuhat taidlejat

Tantsiv-maakond

Läänemaal on 2488 rahvakultuuriharrastajat. Kõige populaarsem on koorilaul, millele järgneb rahvatants väikese vahega, selgub statistikaameti andmeist.

„Läänemaa on tantsiv maakond,” ütles maakonna rahvakultuurijuht Marju Viitmaa. Kuigi koorilauluga tegeleb maakonnas 909 inimest ja rahvatantsuga kümmekond inimest vähem, on meil tantsurühmi rohkem kui koore. Tantsurühmi on maakonnas 61, koore kolmandiku jagu vähem. Loe edasi: Läänemaal tegutseb ligi kaks ja pool tuhat taidlejat

Vinni vald hakkas kasutama häirenuputeenust

Vinni vald hakkas esimese vallana Lääne-Virumaal kasutama innovatiivset häirenuputeenust, mis võimaldab nii üksi elavatele inimestele kui ka nende lähedastele turvalisemat ja rahulikumat elu.

Häirenuputeenus käivitus Vinni vallas tänavu aprillis. Esimesed neli häirenuppu on juba paigaldatud, firma Meditech Estonia OÜ on nende kasutajatele ka vastava koolituse läbi viinud.

Häirenupuga saab inimene oma kodus terviserikke, õnnetuse või hädaohu korral spetsiaalse hoolekandetelefoni vahendusel alati ühendust Häirekeskusega. “Häirekeskuse operaator reageerib tekkinud olukorrale ja saadab hädasolijale appi tema jaoks usaldatava tugiisiku, kas siis sugulase, hoolekandetöötaja või kellegi kolmanda,” rääkis valla sotsiaaltööspetsialist Tiiu Ivanova pressiteate vahendusel.

Vinni valla eakate häirenuputeenuse projekti kogumaksumus on 2500 eurot. Hasartmängumaksu Nõukogu toetas ettevõtmist 1100 euroga ja ülejäänu lisas Vinni vald.

Seikluslik südamenädal

Järgmisel nädalal saab Kärdlas teoks seikluslik südamenädal – kolmel päeval oodatakse kõiki sportlikult liikuma ja meelt lahutama.
Geopeitus
Esmaspäeva keskpäeval ehk kl 12 algab geopeitus ehk aaretejaht. Kärdla linna on peidetud 20 aaret ja kõigil huvilistel on võimalus terve Südamenädala aja, st 22.–25. aprillini neid otsida.
Aare koosneb logiraamatust ja nn nännist. Aardeleidja peaks aardele midagi lisama ja soovi korral sealt midagi kasulikku endale võtma. Logiraamatusse tuleks lisada leidmise aeg, leidjate nimed ja võetud/pandud esemed. Seejärel tuleb aare uuesti ära peita.
Aarete asukohad on määratud koordinaatidega ja nende leidmisel on abiks GPS, maaameti kaardirakendus või nutitelefon. Südamenädala lõpus teevad korraldajad kokkuvõtte kui palju inimesi aardeid otsimas käis ja millist leiti kõige rohkem.
Fotoseiklus
Teisipäeval kell 18 algab kolmetunnine fotoseiklus – iga 15 minuti tagant avatakse seiklusministeeriumi kodulehel üks pilt Kärdlast. Võistkondade eesmärk on leida see koht, teha seal pilt etteantud teemal ja saata see seiklusministeeriumi meilile.
Punkte saavad kümme kiiremat võistkonda ja võidab see, kes kogub kõige rohkem punkte.
Kohtade vahel liiklemiseks on sobivaim vahend jalgratas, aga võistelda saab edukalt ka jalgsi.
Orienteerumine
Neljapäeval kella 16st saavad soovijad panna oma oskused proovile orineteerumisneljapäevaku rajal Palukülas. Start võistlusele antakse Kärdla lennujaama teeristist ja üle pika aja saab võistelda ka rattaorienteerumises. Samuti on avatud jooksurajad lühikesel, keskmisel, pikal ja valikdistantsil.
Võistluse start on avatud kuni 19ni, finiš suletakse kell 20. Kaart ja SI pulk on korraldajalt.
Võistlus on kõigile jõukohane ja liikumine teeb südamele head.
Südamenädalat korraldab MTÜ Seiklusministeerium eesotsas Joonas Väärtnõuga. Lisainfo joonas@seiklusministeerium.ee või tel 522 6895, aga ka www.seiklusministeerium.ee ja Facebooki lehel.

Maa Päeva eel toetatakse Tšernosemja niklikaevanduse vastaseid

21. aprillil, ülemaailmse Maa Päeva (Earth Day) eelõhtul toimub rahvusvaheline solidaarsusaktsioon Tšernosemja kaitseks ja nikli kaevandamise vastu Voroneži piirkonnas Venemaal. Võitlus on kestnud juba rohkem kui aasta ja see pole üksnes kohalik mure, kuna Tšernosemja on unikaalse taimestikuga piirkond, mille abil on võimalik toita tervet vene riiki. See on oluline tervele maailmale, mille ees Venemaal on kohustus tagada toiduohutus seoses ülemaailmse majanduskriisiga.

Tänaseks on protestiaktsiooniga ühinenud 27 linna ja piirkonna üle maailma, sellele on avaldatud toetust ka Pariisis, Berliinis, Münchenis ja mujal.

Liikumise «В защиту Хопра” ( “Hopra kaitseks”) liikmed paluvad Tallinnal ja kogu Eestimaal kõnealust algatust toetada ühekordse piketiga või mõne muu solidaarsust väljendava aktsiooniga ning saata 21. aprillil toimunust foto korraldajatele sama päeva jooksul, et saaksime uudistes võimalikult laialdast kajastust.

Rohkem infot aktsiooni kohta ja selgitusi, miks teema on oluline just praegusel ajahetkel, samuti autoriteetsete teadlaste arvamusi selle kohta, miks nikli kaevandamine Tšernosemja piirkonnas on täiesti põhjendamatu, võite lugeda siit.

Praegusel hetkel on oluline igasugune toetus, sest puurimist kavatsetakse alustada vaatamata ulatuslikule vastuolule mitmete seadustega ning jätkuvad repressioonid kohalike elanike vastu, kes püüavad oma maad kaitsta. Samuti ei ole seni arvestatud sotsiaalsete protestidega, ohuga keskkonnale ega mõjule Venemaa majandusele.

Tallinnas tuleb sisetantsupidu

Leigarite lasteaiarühm Kalamiest tantsimas

28. aprillil toimub Kalevi spordihallis 600 noore tantsija osalusega sisetantsupidu, millega tähistatakse Leigarite lasterühmade 25.sünnipäeva.

Laste ja noorte sisetantsupeost “Sõmeralt Sõrmikule” võtavad osa kaheksa rühmaliigi tantsijad – beebid, lasteaialapsed, erinevad algklasside rühmad, põhikoolide, C-rühmad ja täiskasvanud. Tantsijad on Tallinna, Tabasalu ja Rakvere rühmadest.

Lavastuse käigus rändavad tantsijad läbi kogu Eestimaa, tantsides eri paigust pärit tantse. Kontserdi lavastusgruppi juhib Leigarite kunstiline juht Kalev Järvela.

Järvela sõnul on repertuaaris enamasti pärimuslikud tantsud, kuid esitatakse ka Leigarite tantsuõpetajate autoriloomingut. “Väikese rahvatantsupeo korraldamise idee sai alguse soovist tutvustada lastele meie tantsupidude traditsiooni. Osa lapsi on nii väikesed, et pole päris tantsupeol veel käinud. Mida kujutab endast olla väike osa suurest joonisest väljakul, ja mis asi see maagiline tantsupidu on, peaks selle kontserdi jooksul nii öelda omal nahal selgeks saama,” rääkis Järvela. Tantsijaid saadab ansambel Untsakad.

KOP tegi Viljandimaal rekordi

 

Kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) tänavuses kevadvoorus laekus Viljandimaal enneolematult palju taotlusi – 139. Toetust soovitakse kokku summas 142 733,52 eurot, mis on kaks korda enam kui selleks on raha. Enim soovivad kohalikud tegijad korraldada kogukondade arendustegevusi. Sellesse meetmesse tuli 56 taotlust kogusummas 64 171,13 eurot. Kogukonnapärandi tegevusteks esitati 14 taotlust kogusummas 17 270,60 eurot. Elukeskkonna parandamiseks ja kogukonnateenuste teostamiseks esitati 46 taotlust kogusummas 57 091,79 eurot. Õpiringide läbiviimiseks esitati maakonnas 23 taotlust kogusummas 4200 eurot.

Eelmisel aastal sai Viljandimaal KOPi kevadvoorus rahastuse 60 projekti kogusummas 46 000 eurot.

Kohaliku omaalgatuse programmi eesmärk on kohaliku arengu ja kogukondade elujõulisuse tugevdamine kogukondliku initsiatiivi, koostöö ja identiteedi tugevdamise kaudu ning kohalike elanike teadmiste ja oskuste kasvu kaudu. Varem haldas kohaliku omaalgatuse programmi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, alates sellest aastast haldab seda Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Mari rahvalaulud ja tantsud Võru folkloorifestivali tantsutoas Haanjas

XIX Võru Folkloorifestival jätkab hooaega tantsutubadega. Järgmisel neljapäeval osaleb sel oma rahvalaulude ja tantsudega Mari folklooriansambel Kudõrongõr (Lumikelleuke).

Marimaal Oršanka rajoonis tegutsev ja 1990. aastal asutatud ansambel esitab ekspeditsioonidel kogutud autentset mari folkloori. Nad püüavad elus hoida vanu mari kombeid, erilist rõhku pannakse rahvariiete säilitamisele ja rahvusliku käsitöö arendamisele. Lisaks kohalikule korjatud folkloorile esitatakse ka teiste mari etniliste gruppide vanu rahvalaule, mille seas on  vanad kombe-, pulma- ja nekrutilaulud.  Lisaks on repertuaaris rahvatantsud, milles domineerivad vanemad turgi rahvaste mõjutustega idamaride tantsud.

Haanja rahvamajas esitatakse laule ja tantse ning õpetatakse neid tantsutoas kõigile huvilistele.

Tantsutuba toimub neljapäeval, 25 aprillil algusega kell 19 Haanja rahvamajas ja on kõigile tasuta

Tantsutuba on kõigile tasuta, toetab Eesti Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp.

 

 

Tartus toimub rahvusvaheline põllumajanduse tippkohtumine

18. ja 19. aprillil toimub Tartus rahvusvaheline konverents “Agroforum Balticum”, mis toob Euroopa regiooni põllumajanduspotentsiaali üle arutlema OECD, ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO), Euroopa Komisjoni ning kümne riigi delegatsioonid.
Konverentsil arutatakse toiduga kindlustatuse ning keskkonna ja territoriaalse tasakaalu säilitamise tähtsuse üle põllumajanduses. “Euroopa jaguneb põllumajandustootmise mõttes praegu kaheks – intensiivse tootmisega Lääne-Euroopa, kus maaressurss on kasutuses ja surve keskkonnale seetõttu väga suur ja vähekasutatud potentsiaaliga Ida-Euroopa. Peame leidma viise koormuse ühtlustamiseks, sest see aitaks suurendada Euroopa regiooni kui terviku põllumajanduspotentsiaali ja hajutada koormust keskkonnale,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.
Agrofoorumil esinevad ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni asepeadirektor Ren Wang, OECD kaubandus- ja põllumajandusdirektoraadi nõunik Carmel Cahill ja Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu peadirektoraadi asepeadirektor Loretta Dormal Marino. Sõnavõttudega esinevad ka erinevate riikide ministrid, ülikoolide rektorid, teadlased ja ettevõtjad. Konverentsi korraldavad Põllumajandusministeerium, Eesti Maaülikool ja Peterburi Agraarülikool.
Konverentsi programm: agroforum.emu.ee/schedule