Silt: regionaalminister

Kiisler: pärast eelarvepidu tuleb krokodill

Regionaalminister Siim Kiisler hoiatas täna 10. Linnade ja Valdade Päevade avakõnes omavalitsusjuhte majanduse jahenemisest tulenevate probleemide eest ning rõhutas, et omavalitsusreformi elluviimine lähiaastatel on paratamatu.

Kiisleri sõnul on Eesti majandus küll kuue aasta tagusest kriisist toibunud, kuid tänaseks on lisandunud hoomamatu suurusega julgeolekuoht ning meid ümbritsevate majanduste aeglustumine.

“Paratamatult tähendab see ka riigi tuluprognooside allapoole korrigeerimist ja kõike sellega kaasnevat,” ennustas Kiisler ning tõdes täna ametisse asuva valitsuse lubadustele viidates, et ilmselt tuleb sarnaselt majanduskriisile valitsusel üsna pea taaskord asuda kärpeid tegema. “Meenutan, et pärast pikka ilu tuleb Eestis krokodill,” ütles ta.

Seekordsete linnade ja valdade päevade üht peateemat – haldusreformi – kommenteerides ütles Kiisler, et me peame muutuvate oludega kohanduma ja paremat viisi kui omavalitsussüsteemi tõmbekeskuste põhiselt korraldada pole maailmas veel välja mõeldud.

“Ma julgen isegi öelda, et kõik teed viivad paratamatult tõmbekeskuste põhise omavalitsusreformini. Iseasi on see, kui palju tõmbekeskusi teisi teid mööda ekseldes vahepeal ära kaduda jõuab.”

Regionaalminister osaleb lisaks avamisele ka töötoas, kus arutatakse omavalitsuse ja riigi ülesannete üle.

Kolmapäeval, 26. märtsil algasid Tallinnas Hotell Viru konverentsikeskuses Linnade ja Valdade Päevad. Tegemist on kohalike omavalitsuste traditsioonilise suurüritusega, mis seekord saab teoks juba kümnendat korda.

Omavalitsuste arv väheneb 215ni

Sügiseste kohalike omavalitsuste volikogude valimistega ühinevad 18 kohalikku omavalitsust ning nende asemel moodustatakse seitse uut omavalitsust. Omavalitsuste koguarv väheneb 215ni.

“Nende 18 omavalitsuse juhte tuleb tunnustada. Alati võib öelda, et enne tuleks kogu riik korda teha või veel kümme aastat oodata, kuid need inimesed on väga selgelt võtnud positsiooni, et piirkonna areng on nende endi kätes. Nad vaatavad tulevikku,” kommenteeris regionaalminister Siim Kiisler toimuvaid ühinemisi.

Möödunud reedel oli tähtaeg, milleks sügisel ühineda tahtjad pidid maavalitsustesse esitama ühinemisdokumendid. Tähtajaks esitasid paberid:

  • Kose ja Kõue vald Harjumaal, mille ühinemisel tekib 7314 elanikuga Kose vald;
  • Pärsti, Paistu, Saarepeedi ja Viiratsi vald Viljandimaal, mille ühinemisel tekib 9751 elanikuga Viljandi vald;
  • Lavassaare ja Audru vald Pärnumaal, mille ühinemisel tekib 5926 elanikuga Audru vald;
  • Risti, Taebla ja Oru vald Läänemaal, mille ühinemisel tekib 4288 elanikuga Lääne-Nigula vald;
  • Põlva linn ja Põlva vald Põlvamaal, mille ühinemisel tekib 10160 elanikuga Põlva vald;
  • Kärdla linn ja Kõrgessaare vald Hiiumaal, mille ühinemisel tekib 4934 Hiiu vald;
  • Püssi linn, Maidla ja Lüganuse vald Ida-Virumaal, mille ühinemisel tekib 3390 Lüganuse vald.

“Ühinemistest võidavad eelkõige kohalikud inimesed, sest suurem omavalitsus suudab oma elanike heaks rohkem ära teha. Iga-aastane omavalitsuste võimekuse indeks näitab selgelt, et see piir, kus võimekus oluliselt langema hakkab, on 5000 elanikku,” rääkis Kiisler.

Praegu toimub omavalitsuste ühinemine absoluutse vabatahtlikkuse alusel. Sügisel alustas regionaalminister omavalitsusreformi ettevalmistamist, mis näeb ette reformi läbiviimise 2017. aastaks. Plaani kohaselt lepivad omavalitsused omavahel kokku piirkonna tõmbekeskused ning valivad vabatahtlikult, millisega neist ühineda 2017. sügisel toimuvateks kohalike volikogude valimisteks.

Regionaalminister eraldas 40 000 eurot Vene viisade kompenseerimiseks

Regionaalminister Siim Kiisler allkirjastas eelmisel nädalal käskkirja, millega avatakse Venemaa Föderatsiooni viisakompensatsiooni 2013. aasta taotluste vastuvõtt.

Eraldatud 40 000 eurot on mõeldud inimestele, kellel elavad sugulased või on sugulaste hauad Venemaa piiriäärsetel aladel. „Ajaloolistel põhjustel on meil tuhandeid inimesi, kelle jaoks lähedaste või nende haudade külastamine tähendab igal aastal keerulist ja ka kulukat asjaajamist,“ rääkis regionaalminister Siim Kiisler ning lisas, et toetusskeemi eesmärk on vähendada majanduslikke takistusi abikaasade või sugulaste omavahelisel suhtlemisel ja sugulaste matmispaikade külastamisel.

Möödunud aastal kasutati seda võimalust 625 korral ning toetust maksti 36800 euro ulatuses. Enim oli toetusesaajate hulgas Tartu, Ida-Viru, Võru, Harju ja Põlva maakonna elanikke. Toetusskeem on kasutusel alates 2009. aastast. Igale taotlejale hüvitatakse viisalõivu maksimaalselt 70 euro ulatuses, millest peetakse kinni tulumaks. Iga viisalõivu kompensatsiooni saajate nimekirja kantud isik võib taotleda aasta jooksul kuni kahe viisalõivu kompenseerimist. Hüvitist saab viisa eest, mille kehtivusaeg langeb kas osaliselt või täielikult 2013. aastasse. Hüvitise saamiseks võivad taotlusi esitada kõigis maakondades elavad Eesti kodanikud, kes soovivad Venemaa piiriäärsetel aladel elavat abikaasat, lähisugulasi, sugulasi või nende matmispaiku külastada. Loe edasi: Regionaalminister eraldas 40 000 eurot Vene viisade kompenseerimiseks

Kiisler:Investeerimisotsuseid tuleb vaadata omas ajas

Viimases Riigikontrolli auditis toodi välja järeldused kohalike omavalitsuste eurotoetuste kasutamise kohta. Regionaalministri hinnangul on senised investeeringud olnud vajalikud, kuid järgmiste toetusprogrammide puhul tuleb investeeringute vajalikkust hinnata suuremas piirkonnas ning toetuste sisu peab keskenduma töökohtade loomisele, teatab Siseministeerium.

„Investeerimisotsuseid tuleb vaadata omas ajas – kümme aastat tagasi oli suur hulk koolimaju ja lasteaedasid sõna otseses mõttes räämas. Riigi kohus oli see sotsiaalne taristu korda teha. Aga täna me näeme selgelt, et peamiseks probleemiks on töökohtade vähesus. Just töökohtade loomisele ja ka töölkäimise võimaluste parandamisele peavad keskenduma järgmise perioodi struktuuritoetused,“ ütles regionaalminister Siim Kiisler.

Kiisleri sõnul on tänases olukorras kohalike juhtide otsused mõistetavad. „Aga me peame vaatama, mis toimub ka 10 ja 20 aasta pärast ja on selge, et edaspidi peab selliste investeeringute puhul vaatama oluliselt suuremat pilti, kui on üks tänane omavalitsus. Osa tänaseid omavalitsusi on liiga väikesed ja nõrgad, otsused tehakse väikest piirkonda silmas pidades ning seetõttu toimub ka palju arutut konkurentsi,“ selgitas ta.

Regionaalministri valitsemisalas jagatavate toetuste puhul on järgmise perioodi struktuuritoetuste programmide väljatöötamisel plaanis aluseks võtta inimeste reaalsed toimepiirkonnad. „Täna käib kolm neljandikku maainimesi tööl väljaspool elukohajärgset omavalitsust. Inimeste toimepiirkond kattub pigem maakondade kui tänaste valdade piiridega ning selles mõõtkavas tuleb edaspidi ka otsuseid teha,“ ütles Kiisler.