Kuu: märts 2011

Sindis käivitub vanemaealiste tööturule toomise koolitus

Elukestva õppe arendamise sihtasutuse Innove projekt “Vanemaealiste tööturule toomine sotsiaalse suutlikkuse ja konkurentsivõime suurendamise kaudu” käivitub Sindi linnas, mille raames avatakse märtsi kuu lõpus selle projekti kaudu
esimene Pärnumaa tööklubi. Sindi elanikele mõeldud projekti sihtgrupiks on vanemaealised (vanuses 50 kuni 74 ) nii pikaajalised, kui lühiaegsed töötud. Avatava tööklubi raames läbivad kõik projektis osalejad toimetuleku-, enesearengu- ja tööotsingukoolituse koos praktiliste õppustega. Projektis osalejad omandavad oskusi, kogemusi ja infot, mis aitab ühiskonnas efektiivselt tegutseda. Igale tööklubi liikmele saab osutada individuaalset psühholoogilist, juriidilist ja karjäärinõustamist ning valmib osaleja individuaalne koolitus- ja töökarjäärikava. Vastavalt individuaalsetele vajadustele läbivad sihtrühma
liikmed arvuti- ja erialakoolituse. Igale sihtrühma liikmele pakutakse kuue kuu jooksul tugiisiku/mentori abi. Mentor on abiks töö otsimisel ja kohanemisel uue töökohaga. Iga tööklubi liige täidab tööotsija päevikut, mis kaardistab tema tegevusi projektis osalemisel, võimaldab välja tuua spetsiifilised probleemid ja takistused töö otsimisel. Päeviku pidamine on oluline tagasiside seisukohalt ja aitab töötul analüüsida ja hinnata oma tegevuste efektiivsust töö otsimisel. Ka on päevik väärtuslik lähtematerjal nõustajale ja tugiisikule/mentorile sihtrühma liikme nõustamisel ja suunamisel. Tööklubi eesmärgiks on tõsta iga klubis osaleja enesehinnangut, suurendada nende aktiivsust ja parandada võimalusi tööturul. Tööklubid toimuvad kolme kuu jooksul üks kord nädalas 4 tundi, kokku 48 tundi.

Oma osalussoovist saad teatada hiljemalt 15.märtsiks 2011 Sindi linna sotsiaalnõunikule Viktooria Hrabrovale aadressil
viktooria.hrabrova@sindi.ee või tel 4451884.

Märtsis hinnatakse teenindajate tööd

Märts on traditsiooniliselt hea teeninduse kuu, mille raames peetakse Tartus taas teeninduseteemalist konverentsi, selgitatakse välja parimad teenindajad ja käib kampaania „Kiida teenindajat!”.

„Sel kuul toimuv kaasab klienditeeninduse kõik osapooled – kliendi, teenindaja ja ettevõtte. Teeninduse kvaliteedi tõstmine on sihipärane ja pidev tegevus, millesse peavad panustama kõik osapooled. Oma toetusega nii selle kuu üritustele kui muudele sarnastele ettevõtmistele soovib Tartu linn aidata kaasa teeninduskultuuri paranemisele ja teenindaja ameti väärtustamisele,“ ütles abilinnapea Karin Jaanson.

Tartu Linnavalitsuse ettevõtluse osakond ja Heateeninduse.ee korraldavad 9. märtsil Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsikeskuses Tartu hea teeninduse päeva. Konverentsi peateemana on kõne all, kuidas teenindaja saavutab sellise teenindustaseme, mis paneb kliente teda soovitama ka oma sõpradele.

Kampaania „Kiida teenindajat!“ käigus saab igaüks anda oma hinnanguid neid teenindavatele inimestele ja firmadele. Kampaania lõpeb parimate tunnustamisega – kuu lõpus saavad kõige rohkem kiitust pälvinud teeninduskohad tunnistuse ja uksekleebise „Kliendid kiidavad 2011“ .

Konkurss „Tartu parim teenindaja 2011“ toimub 7.-18. märtsini ning sellest saavad osa võtta Tartu linna ja maakonna teenindajad. Konkurss koosneb kuuest teenindusülesandest, mis on lahendamiseks Heateenindus.ee veebis. Esimest ülesannet saab lahendada juba täna, 7. märtsil.

Parima teenindaja konkursi esimese kolme koha võitjale on Tartu linn pannud välja rahalised auhinnad: I koht – 300 eurot, II koht – 200 eurot ja III koht – 100 eurot.

Tartu kolm parimat teenindajat pääsevad Eesti parima teenindaja konkursi finaali, mis toimub Tallinnas 31. märtsil.

Vaata lisa www.heateeindus.ee

Anne Noortekeskus ja Noorteraadio esitlevad: Koguperesündmus NAISED & VASTLAD

Teisipäeval, 8. märtsil kell 14.00 on taas aeg kelk kaenlasse ja naine käevangu võtta ning tulla Tartu Kassitoome orgu vastla- ja naistepäeva tähistama.

Toimub suur “Pimp my kelk” võistlus, kuhu ootame kõikvõimalikke isevalmistatud või tuunitud lumeliikureid – olgu see siis uues kuues salvokelk või lumel libisev kosmoselaev. Parimatele auhinnad!

Lisaks toimub moodne kahevõistlus, selgitame välja pikima vastlaliu ning õpime paberlilli valmistama.

Muidugi ei puudu vastlapäevale omased hernesupp ja vahukoorekuklid ning neidudele ja naistele vahvad üllatused. Tuju ja meeleolu hoiab üleval Mr Big ja Noorteraadio.

Mõnusat perepäeva toetab Tartu linn.

Algab konkurss kirjandusauhinnale “Esimene samm”

Kirjandusauhinnale “Esimene samm” oodatakse kandideerima kõiki autoreid oma ilukirjanduslike debüüttekstidega, mis on trükiajakirjanduses avaldamist leidnud 2010. aasta jooksul.

Preemiale saavad kandidatuuri esitada autorid ise ja/või vastavate meediaväljaannete toimetajad. Kandideerimiseks või kandidaatide esitamiseks tuleb esitada vabas vormis avaldus koos autori kontaktandmetega ja paberkandjal koopia avaldatud tekstist koos ilmumisandmetega.

Vajalikud materjalid saata postiga või tuua Eesti Kirjanduse Seltsi (Tartu Kirjanduse Maja, Vanemuise 19, Tartu, 51014) märgusõna: “Konkurss Esimene samm” all. Tööde esitamise tähtaeg on 31. märts 2011. Preemia suurus on 333 eurot ja see makstakse välja stipendiumina Tartu Kultuurkapitali kirjandusfestival Prima Vista fondist.

Otsuse auhinna määramise kohta teeb 5-liikmeline ekspertžürii, kelle koosseisu kuuluvad tänavu TÜ eesti kirjanduse doktorant Krista Ojasaar, kirjanik Hannes Varblane, Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees, kirjanik ja literaat Berk Vaher, Eesti Kirjanduse Seltsi teadussekretär ja TÜ eesti kirjanduse lektor Marja Unt ning Esimene samm 2010. aasta laureaat Margit Sirenzky (Marit Sirgmets).

Preemia antakse võitjale pidulikult üle Tartus rahvusvahelise kirjandusfestivali Prima Vista raames. Kirjandusfestival Prima Vista toimub 5.-8.05. 2011 Tartus ja Tallinnas.

Saastekvoodi müügituluga renoveeritakse haridus- ja sotsiaalvaldkonna hooneid

Valitsus kiitis heaks riigi kasutamata saastekvoodi müügi Jaapani konglomeraadile Sumitomo Mitsui Banking Corporation kogumahus 0,5 miljonit AAU’d. Müügist saadav tulu suunatakse kohalike omavalitsuste hooneid energiasäästlikumaks muutvatesse investeeringutesse. Tartus määrati toetus kokku 18ne hoone renoveerimiseks.

Tegemist on neljanda peamiselt kohalike omavalitsuste hoonetele suunatud paketiga. Objektide valikul eelistati hooneid, kus CO2 heitkoguse kokkuhoid ja kasusaajate arv on investeeritava miljoni krooni kohta suurim. Selliselt tagatakse maksimaalne tulemus CO2 kokkuhoius ja võimalikult paljusid inimesi mõjutav avaliku teenuse kvaliteedi tõusus.

Kokku rahastatakse 18 Tartu linnale kuuluva hoone renoveerimist.

Lähemalt loe Tartu linna koduleheküljelt.

Vahasse valatud kannatus

Anatoomilises vahakabinetis Panoptikon ühinevad meisterlik käsitöökunst ja meditsiin. Näitus avati tervishoiumuuseumis 1. märtsil.

Unikaalsele õppevahendite kogule, pandi alus 1856.aastal Saksamaal Dresdeni Ülikooli arstiteaduskonnas. Skulptorid Rudolf Pohl ja Emil Kotschi hakkasid tegema vahakujusid inimkeha osadest ja neid tabanud haigustest. On teada, et esimesed kujud lõi skulptor Emil Kotschi, silmapaistvamaks kujunes aga siiski Rudolf Pohl, kes modelleeris suurema osa kollektsioonist.

Vanad dokumendid näitavad, et vahakujude loomisel olid abiks väga kuulsad teadlased : Nobeli preemia laureaadid Robert Koch ja Paul Ehrlich, aga ka Albert Neisser, Friedrich von Esmarch ja Karl Ernst von Baer Tartu Ülikoolist, samuti ka grupp kuulsaid impressioniste nagu Edgar Dègas, Auguste Rodin ja Medardo Rosso.

Avalikkuse huvi näituse vastu oli nii suur, et sajandivahetusel viidi Panoptikon hobuvankritel ringsõidule mitmetesse Euroopa linnadesse. Vahakabinetti näidati pealkirja all “Inimene – tutvu iseendaga”. Naistel oli lubatud näitust külastada vaid reedeti kella 15-18.

Teise Maailmasõja käigus läks näitus kaduma ja leiti üles kahe Soome kunstniku Wäino Hämari ja Esa Karttuneni poolt 1981.aastal ühest Kesk-Euroopa riigi tolmusest keldrist, kus see oli vedelenud üle 40 aasta. Peale restaureerimist on vahakabinet olnud vaatamiseks väljas Soome, Rootsi, Norra, Taani, Inglismaa ja Saksamaa suurtes linnades. Eestis võis sellega esimest korda tutvuda 2007. aastal.

Eri maade spetsialistid on 164 kujust koosnevat vahakabinetti nimetanud suurepäraseks haridus- ja tervisekasvatusnäituseks ning ka veretuks lahkamiseks. Iseäranis huvipakkuvad on erinevate haigustunnustega vahamulaažid.

Tervishoiumuuseumi poolt on täiendatud näitust muuseumi fotokogus leidunud fotodega patoloogiatest, haiguskirjeldustega.

Näitust on võimalik vaadata kuni 30. juunini.

Allikas: Eesti Tervishoiumuuseum

Hannes Hanso ja Jaan Söödi õhtu Rahvusraamatukogus

Täna kell 18 on Rahvusraamatukogus järjekordne loodusõhtu, kus Uhhuduuri 3. rattaretkest Teheranist Addis Abebasse kõneleb Hannes Hanso, laulab Jaan Sööt.

Äsja saabus Uhhuduuri seltskond Hannes Hanso, Mart Kuusk, Priit “Wend” Kuusk, Liivo Niglas, Kristjan Prii ja Tanel “Taniil” Rütman oma kolmandalt retkelt. Seekord sõideti Teheranist Addis Abebasse – Iraan, Araabia Ühinenud Emiraadid, Omaan, Jeemen, Djibouti, Etioopia. Räägib ja pilte näitab Hannes Hanso.

Tänavuse Vilde kirjandusauhinna pälvis Mats Traadi „Õelate lamp”

Kirjanik Mats Traat.

Komisjon otsustas anda 2011.aasta Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna Mats Traadi romaanile „Õelate lamp”. Selle teosega pani Traat punkti Palanumäe sarjale „Minge üles mägedele”. Romaan viib lugeja tagasi 1940. aasta suvesse, kui vana kooliõpetaja Aalepi kommenteerib Eestis toimuvat sõnadega ”Õelate lamp pandi põlema”. Aastate poliitilist ajalugu on raamatus seekord varasemast rohkem kujutatud, ajalugu tungib otse ja vägivaldselt romaani kangelaste ellu.
Eduard Vilde nimelisele kirjandusauhinnale oli tänavu neli kandidaati: Mats Traat “Õelate lamp”; Juta Üts “Suure kuuse all”; Inddrek Hargla „Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus” ja „Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus” ning Viivi Luik “Varjuteater”.
Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind asutati Pajustis E.Vilde nim kolhoosi kirjandusklubi initsiatiivil 1965.aastal, kui tähistati kirjaniku 100.sünniaastapäeva. Auhinna väljaandmist jätkas Vinni Valla Kultuurikapital ning 1999.aastast Vinni Vallavalitsus.
Autasu antakse laureaadile pidulikult üle. Sel aastal on preemia suuruseks 640 eurot ehk 10 000 krooni. Samuti pannakse laureaadi foto laureaate tutvustavasse albumisse, auhinnatud teos autori pühendusega jääb laureaatide raamatukogusse asukohaga Vinni-Pajusti raamatukogus.
Anti Ronk,
Vinni valla avalike suhete nõunik

Ann Polma maailm Kondase keskuses

piltEile, 5. märtsil avati Viljandis Kondase keskuses Ann Polma (1960-2002) isikunäitus.

Näituse telje moodustavad siidtrükis tööd, mis kajastavad lihtsaid, kuid olulisi väärtusi: perekonda, kodu, inimeseks olemist ja loodust. Töödele on lisaks mitmekordsel ületrükil põhinevale originaalsele tehnikale iseloomulik isikupärane käekiri ja tugev emotsionaalsus.

Mulgi juurtega Ann Polma kunstihuvi avaldus juba õpiaastatel Tallinnas, kuid ülikooli lõpetas ta bioloogina. Peale kohustuslikke suunamisaastaid Annikveres kolis perekond Läänemaale Matsallu, kus on valminud ka näitusel olevad tööd. Siiditrükitehnikas tööd pärinevad aastatest 1987-1989. Ann Polma töötas Metsküla algkoolis õpetajana, hiljem direktorina. Metsaküla kooli lapsi juhendades on sündinud tema keraamilised tööd. Üheksakümnendatel valminud vähestel õlimaalidel on jäädvustatud kodukandi kadakasi rannamaid.

Näitus jääb avatuks 17. aprillini.

Allikas: Kondase keskus

Eksliibrisenäitus doktor Ilmar Laane kogust

Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu vestibüülis on märtsikuu lõpuni avatud eksliibrisenäitus dr Ilmar Laane kogust. Näitus on koostatud dr Ilmar Laane muuseumile annetatud eksliibrisekogu põhjal. Välja on valitud sadakond Eesti meedikutele pühendatud eksliibrist 56-lt autorilt aastatest 1938-2001.

Kollektsionäär Ilmar Laan sai tõuke eksliibrisekogumiseks  oma sõjas hukkunud vennalt, kelle alustatud kogu täiendamist ta jätkas. Venna kogu sisaldas 20 eesti eksliibrist, mille hulgas oli ka Arkadio Laigo valmistatud eksliibris tema isale Aleksander Laanele. See tekitas huvi ja pikaajalise kogumise tulemusena on I. Laane kogus üle 4000 originaali, millele lisanduvad vahetuseksemplarid. Tähelepanuväärne on, et tema kollektsiooni kuulub Eesti suurim meedikute teemakogu. 2008. aastal annetas dr Ilmar Laan Eesti Tervishoiu Muuseumile osa meedikutele tehtud eksliibrisekogust. Umbes 200 eksliibrist on kujundatud eesti arstidele, teist samapalju välismaa meedikutele. Ajaliselt on hõlmatud aastad 1935-1996. Kogu vanim on Hando Mugasto raamatumärk dr Marta Kiisale ja viimane Lembit Lepalt Ilmar Laanele. Nimekatest kunstnikest on kogus esindatud R. Kaljo, V. Toots, V. Tolli, S. Väljal, M. Olvet, L. Lõhmus, I. Torn, E. Valter, J. Naha jpt. Näituse kuraator on Riina Ader ja kujundaja Ülle Kask.

Allikas: Eesti Tervishoiumuuseum

Juristide Liit korraldab õigusmessi

Neljapäeval, 10. märtsil  korraldab Eesti Juristide Liit Tallinna Vene Kultuurikeskuses ÕIGUSMESSI 2011.

Õigusmess toimub esmakordselt, on heategevuslik, tasuta ja suunatud kõikidele huvilistele üle kogu Eesti. Õigusmessil osutatavad teenused:

1) Tasuta õigusabi kvalifitseeritud juristidelt: notarid, advokaadid, võlanõustajad, kohtutäiturid, tööõiguse spetsialistid.

2) Eesti Töötukassalt teavet täiend- ja ümberõppe võimaluste kohta.

3) EAS-i spetsialistidelt nõustamisteenust ettevõtlusega alustamise küsimustes ja juristide liidu liikmetelt nõu ettevõtte põhikirja ja asutamisdokumentide koostamisel.

4) Soome Ehitustöötajate Ametiühingu juristid annavad nõu töötamise erisustest Soomes- töölepingute koostamine, sotsiaalsed garantiid, vaidlustus mehhanism.

5) Tallinn Aitab teenused ja tooted töötutele ja tööotsijatele.

6) Eesti ülikoolid tutvustavad õigusteaduskondade õpivõimalusi.

Täpsem info www.juristideliit.ee.

Krista Paal,

Eesti Juristide Liidu direktor

Pärimusmuusika Aita kaunistavad kirkad loodusmaalid

näitus14. märtsini kaunistavad Viljandi Pärimusmuusika Aida fuajeed õlimaalid, mis on valminud raamatu “Soomaa loomajutud” ainetel.

Kunstnik Tiiu Kuill (Piibur) on pärit Mulgimaalt, kunstihariduse omandas Tartu Kõrgema Kunstikooli kaugõppekursusel. Pärimusmuusika Aidas näha olev näitus sündis koostöös raamatu “Soomaa loomajutud” autori Edu Kuilliga. Maaliseeria “Soomaa loomajutud” on noorele kunstnikule juba 33. näitus. Huvilised saavad neid pilte endale tellida gicleemaalina (lõuendile trükituna meelepärases suuruses). Osta on võimalik ka originaaltöid.

Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus

Riigikogu võttis vastu kalmistuseaduse

Järgmisest aastast rakenduva kalmistuseadusega kehtestatakse kogu Eestis kalmistutele ja matmisele kohalduvad ühtsed alused. Seaduse eesmärgiks on kalmistutele kehtivate nõuete reguleerimine ja ühtlustamine seaduse tasandil. Varasemalt kalmistuid ja matmist puudutav üldregulatsioon puudus.

Seadus annab kalmistute ja matmise osas ühtsed alused. Seni on kalmistutesse puudutav olnud kohalike omavalitsuste reguleerida, kuid see on olnud piirkonniti erinev. Seadus sätestab tähtajad ning tingimused, mis on üheselt kehtivad kogu Eestis – näiteks kalmistute sulgemisele, pealematmisele ning kalmistute ümber rajatava rahuvööndi määramisele.

Matmiseks suletud kalmistute kasutusotstarbe muutmise tähtajaks sätestatakse 75 aastat. Kalmistu kasutusotstarbe muutmisel tuleb maetud ümber matta ja hauatähised ümber paigutada. Lisaks suuremale selgusele kalmistute asutamise ja sulgemise osas kehtestab kalmistuseadus ühtse pealematmise miinimumaja, milleks on 20 aastat viimasest matmisest.

Seadus näeb ette hauaplatside märgistamisnõude enne nende hooldamata hauaplatsiks kuulutamist. Haua saab tunnistada hooldamata hauaplatsiks siis, kui see on olnud märgistatud vähemalt aasta ja seda ei ole selle aja jooksul korrastatud.

Uute kalmistute rajamisel ja olemasolevate laiendamisel kehtestatakse seaduse alusel kalmistu välispiirist 50 meetri laiune rahuvöönd, millega reguleeritakse maa kasutust kalmistu ümbruses, mis on vastuolus kalmistu otstarbe, eesmärkide ja hea tavaga.

Kalmistuseaduse võttis Riigikogu vastu eelmisel nädalal ning seadus hakkab kehtima 1. jaanuarist 2012.

Allikas: siseministeerium

Laulukonkurss küpses eas harrastuslauljatele

Seeniorlaulu konkurss on juubelihõnguline, kuna tegu on viienda selletaolise laulukonkursiga. Seeniorlaul 2011 korraldab MTÜ Rand. Ülemaalisest seeniorlauluvõistlusest võivad osa võtta kõik asjaarmastajad-isetegevuslikud laulusolistid alates 50. eluaastast. Osavõtjate vanuse ülemine piir pole määratud.
Solistid võistlevad kahes vanusegrupis, millest esimese moodustavad 50-65aastased lauljad, teise grupi need, kes on vanemad. Konkursi finaal toimub 16. aprillil Pärnus Tervise kultuurikeskuse saalis.

Konkurss toimub kolmes voorus. I voor viiakse läbi helisalvestiste põhjal, millest valitakse välja kuni 20 solisti, kes pääsevad edasi. Helisalvestised (vabalt valitud helikandjal) tuleb saata hiljemalt 1.aprilliks aadressil: ”Seeniorlaul 2011”, MTÜ Rand, Lõuna 2 – 311, 80010 Pärnu.Lisada nimi, vanus, lugude pealkirjad, saatja nimi, kodune aadress, telefon, e-post. Edasipääsust teavitatakse soliste hiljemalt 7. aprilliks.

II ja III voor toimuvad 16.aprillil Pärnus Tervise kultuurikeskuse saalis. II voorus esitatatakse üks laul Arne Oidi loomingust ja üks laul vabal valikul fonogrammi, klaveri, kahest liikmest koosneva ansambli või mõne muu instrumendi saatel. Laulude kohustuslik pikkus on 2-4 minutit. Kuni kümme solisti pääsevad III vooru ehk finaali. III voorus esitatakse veel kord II voorus kõlanud Arne Oidi laul ja üks uus laul vabal valikul. Soliste hindab viieliikmeline žürii, kelle esimeheks on laulja ja literaat Toomas Kuter, kes on juhtinud laulukonkursi žürii tööd esimesest konkursist alates. Parimaid soliste ootavad mitmed põnevad auhinnad.

Konkursi koduleht ja juhend: http://www.viaterramariana.ee/seeniorilaul/

Vaigla Adolf – Räpinä Sokrates

Vaigla Adolf. Foto: Uma Leht

Vaigla Adolf kõnd uulidsa pääl, inemise piätäse tedä, timä sais, pidä nigu loengut müüdäminnen, kaardikepis pruuk sirmi, et midägi näüdädä – nigu Sokrates, mäletedäs Räpinäl suurt aiandusõ oppajat, kink 100. sünnüaastapäävä puhul om Räpinäl Vaigla-aastak.

Määne oll’ miis, kink käest sai 70 aasta joosul aiapidämise-tarkuisi päält 5000 inemise, kiä lei hulga tsireli-, jürjeni- ja muid kasvusortõ ja tekk’ tuuga Räpinäst Eesti aiandusõ pääliina, püüdsevä Räpinä muusõumi tüütäjä tsipakõsõ rahvalõ tutvas tetä.

«Ilu ja kasu kävevä timä jaos kõgõ kuun,» kõnõl’ muusõumioppaja Kivistigu Vaike. «Ku Vaigla oll’ teismeline, sõs tekk’ tä koton Tartomaal Elistvere vallan Kivi talon uma lilliaia. A et oll’ perämäne lats perekunnan, sõs pidi kandma vanõmbidõ velli väikses jäänüid rõivit. Esä es anna rahha vahtsidõ rõividõ jaos muido vällä, ütel’, et raha tulõ tüüga tiini. Nii kasvat’ Vaigla Adolf varahast kapstast, sai osta hammõ ja saapa.»

Et kapstaäri läts’ häste, härgüt’ Vaigla tuud Võromaalõ är tullõn tõisigi tegemä: nii Väimälä põllutüü- ja kar’atallitajidõ koolin, kon tä 1930–36 aidnik oll’, ku edesi Räpinäl. «Nii mitmõgi Räpinä inemise omma ehitänü uma maja varahadsõ kapsta müügist saadu raha iist – Leningraadi turulõ viidi ju!» muhel’ Kivistigu Vaike.

Väimälä aig oll’ Vaiglalõ rassõ aig, selle et koolijuhataja Kitzbergi Piitre (kirämehe Kitzbergi Augusti velepoig) oll’ rassõ inemine. Vaigla tekk’ joba tuudaigu lillisäädit, vanikit ja lillipuntõ sünnüpäävälatsilõ. Loe edasi: Vaigla Adolf – Räpinä Sokrates

Tallinnas ilmus uus kogukondlik ajaleht Kalamajakas

Tallinna “aguliringi” põhjapoolsema otsa mehed ja naised said oma esimese seitunginumbriga maha. Nimelt ilmus märtsi esimestel päevadel Kalamaja ja Telliskivi Seltsi inimeste ühisel jõul ajaleht Kalamajakas.

Esimesest numbrist leiab nõuandeid, kohapealse elu tutvustust, seltsielu, mõtteid, parkimisdebatti ja aguliteateid. Plaan on aastas neli numbrit välja anda ja kui huvi tõuseb siis hakata ka Pelgulinna uudiste ja olukirjeldustega tegelema.

Elanikud on paberist tehtud versiooni leidnud oma postkastist ja kes pole saanud, saab PDF faili alla laadida siit.

Allikas: Juho Kalberg

Kuressaare mees eksponeerib oma maale majaseinal

Kuressaares köidavad juba enam kui aasta möödakäijate tähelepanu haigla lähedal otse tänava ääres seisva maja seinale kinnitatud maalid, mida autor ei vii ära isegi paduvihma ega karmi talveilma eest. 

“Ei ole nende maalide peale hakanud ei ilmastik, vargad ega vandaalid,” lausub maalide autor Toivo Müürisepp (51). Tema sõnul on Kuressaare nii turvaline linn, et peaaegu poolteise aasta jooksul, mil ta maja seinale kinnitatud maale tänava ääres kõigile nähtavalt hoidnud on, pole kellegi kuri käsi neid kahjustanud või ära viia üritanud.

“Need on seina külge kinnitatud sepanaeltega ning ega niisama lihtsalt neid ära viia saakski, pigem läheks siis maal puruks,” kinnitab ta. “Aga õnneks pole keegi oma jõudu nende kallal proovinud. Vastupidi, kogu selle aja jooksul olen saanud ainult positiivset tagasisidet. Väga paljud tulevad uurima, et miks ja kuidas.”

Erilist elevust tekitab Kuressaare haigla lähedal olev aastaringne tänavanäitus eeskätt välismaalastes, kes ei jõua ära imestada, et otse tänaval maalid nii vabalt ripuvad. Maalimise juurde jõudis Toivo saatuse vingerpussina, kui ta gangreeniohu tõttu jalast ilma jäi. “Eks see ole meil suguvõsa viga, isal ja vanaisal oli samamoodi, veri ei käinud enam jalast õieti läbi ja nii seda jupphaaval lühemaks lõigati,” meenutab Toivo kurba aega. Ühtäkki ilma tööta ja ühe jalaga, invaliidiks jäänud mees hakkaski tasapisi meelde tuletama lapsepõlve joonistamisharrastust.

“Polnud ju midagi enam teha, tööl ei käinud ja hakkasin niisama nikerdama,” sõnab mees. Kuna maalitoodang kippus üle pea kasvama, panigi Toivo mõned tööd naabermaja seinale üles.  Loe edasi: Kuressaare mees eksponeerib oma maale majaseinal

Pühapäeval kogunevad Viljandisse rahvamuusikud ja orkestrandid

XI noorte laulu- ja tantsupeo Viljandimaa kuraatori Kati Grauberg-Longhursti sõnul pole varem juhtunud, et nii suur hulk muusikuid korraga ühes proovis on.

Kell 11 Viljandi Maagümnaasiumi algklasside majas algaval proovil osalevad lisaks Viljandi maakonna sümfooniaorkestrile veel Paide Muusikakooli sümfoniettorkester ning Pärnu Muusikakooli keelpilliorkester. Puhkpillimängijatele tuleb juurde Järvamaalt „Orkester Türi“.

„Kokku peaks suurproovis kavakohaselt osalema 259 noort muusikut,“ lisas Kati Grauberg-Longhurst. Pärast koondproovi jäävad puhkpilliorkestrid veel harjutama Viljandi Maagümnaasiumi algklasside majja, ent rahvamuusikud liiguvad ettemängimisele Viljandi Orkestrimajja. Loe edasi: Pühapäeval kogunevad Viljandisse rahvamuusikud ja orkestrandid

Lapsed lustisid Võru folklooripeol

Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi segakoor
Lustaka “Sabatantsuga” vallutasid väikesed pidulised 3. märtsil Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi aula. Toimus maakonna lasteaialaste ja algklasside õpilaste folklooripäev.

Osales kümme kollektiivi: Võru loovuskooli kandlekool (juhendaja Milja Udras), Parksepa kapell (Ene Lumi) ja Parksepa keskkooli 3.a klassi rahvatantsurühm (Helle Liloson), lasteaia Sõleke folkloorirühm (Lea Sikk), lasteaia Päkapikk folkloorirühm (Kadri Mähar), Vasteliina gümnaasiumi 2. klassi folkloorirühm (Helju Sarapuu), Rõuge põhikooli 2.-3. klassi tantsulapsed (Merike Helekivi ja Terje Raju), Puiga põhikooli tantsurühm (Silja Oss), Võru 1. põhikooli tantsurühm Tsõõrike (Maie Pau) ja Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi rahvatantsurühm (Kaja Reiska).

Tantsude ja laulude vahele mahtusid pillide tutvustus ja tantsumängud kõikide piduliste osavõtul. Lõpuks õpiti lihtsatest puupulkadest rütmipille meisterdama ja nendega mängima. Loe edasi: Lapsed lustisid Võru folklooripeol

Kiidil peetakse teisipäeval vastlanaistepäeva

Rõuge vallas Kiidil peetakse teisipäeval, 8. märtsil vastlanaistepäeva, kuna teadupärast on sel aastal sattunud kokku kaks toredat päeva: vastlapäev ja naistepäev.

Kui naistepäev on alati 8. märtsil, siis vastlapäev on alati noorkuu teisipäev ajavahemikus 3. veebruarist 9. märtsini. Rahvanali ütleb, et kui vastlapäev langeb reedesele päevale (mida ei juhtu kunagi), võivad vanatüdrukud kosjas käia.

Vastlapäev oli paljuski naiste püha: naised käisid sel päeval kõrtsis linapikkust joomas. Seda joodi enamasti otse pudelist – siis sai ikka pikka voolu, mis pidi taas linadele lisakasvu andma. Selles mõttes saame pidada kaks naiste püha korraga. Vastlapäeval oli igasugu naiste töö peale viljakusriitustega seonduva keelatud. Loe edasi: Kiidil peetakse teisipäeval vastlanaistepäeva

Kadrina saunaklubi kutsub täna sauna

Lääne-Virumaal Kadrina külasaunas tegutsev Kadrina Saunaklubi (KSK) tähistab täna oma 10. sünnipäeva. Pidu peetakse Kadrina saunas, mis täna tasuta avatud igaühele.

KSK sündis 3. märtsil 2001 Soome Vabariigis, kus Kadrina mehed käisid sealseid saunu katsumas ja otsustasid oma külasauna säilimise nimel tegutsema asuda. KSK ütleb enda kohta, et nad on tõenäoliselt parim Eesti saunaklubi.

Sünnipäevaõhtu üllatuste ja eriprogrammi kohta loe täpsemalt siit: http://www.facebook.com/kadrina.saunaklubi

Täna sõidetakse Haanjas maratoni

Täna peetakse Võrumaal 39. Haanja maraton. Stardid antakse Haanja suusastaadionil kell 11 (43 km) ja kell 11.15 (22 km) klassikalises sõiduviisis. Kell 11.30 toimub 500m lastesõit (10aastased ja nooremad vabastiilis).

Kell 11.30–13.30 korraldatakse kõrgeima lumest ehitise tegemise võistlus. Maratonipäeval on võimalus sõita kelgukoertega. Maratoni parimate autasustamine kell 14.30, finiš suletakse Haanja suusastaadionil kell 17.

Haanja suusamaratoni rada asub Eesti kauneima ja liigendatuima maastikuga Haanja Looduspargi piirenguvööndis, osaliselt läbides ka
sihtkaitsevööndit. Seetõttu on suusamaratoni raja laius läbivalt 2 klassikajälge.

Teedeületused avatud rajal turvatud pole. Teedeületused ja head suusavalitsemist nõudvad laskumised on tähistatud hoiatustahvlitega.

Maratoni korraldajad soovitavad punase hüüumärgiga tähistatud laskumistel valida suusataja oskustega kooskõlas oleva laskumiskiiruse.

Haanja maraton on Estoloppeti suusasarja viimane osavõistlus ja oodata on umbes 1300 suusatajat eri paigust üle Eesti ja üle kogu maailma. Täpsem info siit.

Allikas: Haanja Suusaklubi

Rosma kool korraldab lahtiste uste päeva

Rosma koolipere ootab homme külla nii lapsi kui vanemaid ja kõiki teisi huvilisi. Foto: Rosma Haridusselts
Põlva külje all tegutsev waldorfkool Johannese Kool Rosmal korraldab laupäeval, 5. märtsil 2011 kl 10.45-13.30 lahtiste uste päeva, kuhu on oodatud nii lapsed kui lapsevanemad, vanavanemad ja ka kõik teised huvilised.

Lahtiste uste päeval saab lähemalt tutvuda waldorfpedagoogikaga, osaleda koolitunnis ja vestlusringis, ajada juttu õpetajate ja koolilastega. Lastele on kavas ka mänguring.

Rosma koolipere kogemuse järgi on huvi waldorfpedagoogika järgi suurenemas ja kooli juurde jõuab üha enam teadlikke lapsevanemaid. Neid, kellel on ootus koolide järgi, kus laps käib rõõmuga, ilma, et teda peaks sundima ning kus laps omandab lisaks faktiteadmistele ka mitmekülgse eluoskuste pagasi, kuhu kuuluvad enesekindlus, maailma usaldamine, uudishimu, avatus, võime üle saada raskustest ja kriisidest, samuti sotsiaalsed oskused ning optimistlik ellusuhtumine.

Usaldust waldorfpedagoogika suhtes kasvatavad ka koolide vilistlased, sotsiaalselt küpsed ja eluga toime tulevad noored inimesed. Loe edasi: Rosma kool korraldab lahtiste uste päeva

Rõuges arutletakse täna valla tuleviku üle

Rõuge noortekeskuses arutletakse täna kell 18 selle üle, kuidas meelitada valda uusi elanikke, luua uusi töökohti ning parandada veelgi valla kuvandit väljapoole.

Arutelu kutsel seisab kirjas:„Teretulnud on ka kõik muud ideed mis arendavad vallaelu ja muudaksid seda paremaks. Kohtumisel järgime põhimõtet, et ükski idee pole halvustamist väärt või vale. Kõik mõtted pannakse kirja, et paremaid neist edasi arendada. Tule kohale, räägi kaasa ja ole valla tuleviku suunajaks!“

Oodatud on kõik ärksad vallakodanikud, vanusest ja töökohast olenemata – kõik need, kes valutavad südant koduvalla tuleviku pärast.