Kuu: märts 2011

Nädalavahetusel tuleb “Mesimagus naistepäev”

Eesti meetootjate ühendus korraldab 5. ja 6. märtsil Tallinna Lillepaviljonis kogupereürituse «Mesimagus naistepäev».
Meetootjate eesmärk on propageerida puhast eestimaist mett, meie mee ja mesindussaaduste kõrget toiteväärtust, häid tervendavaid ja hügieenilisi omadusi. Samuti tutvustatakse kodumaise mee tootjaid.

Kohapeal pakuvad mesinikud maitsta erinevat mett ja saab teavet mesindussaaduste liigi, päritolu ja omaduste kohta. Lisaks meele saab osta mesindussaadusi nagu taruvaik, õietolm jms, tervistavaid ja kosutavaid meesegusid, ravimtaimi ning teisi loodustooteid, samuti mesindussaadustest ja loodustoodetest valmistatud preparaate ning kosmeetikat.

Lillepaviljoni (Pirita tee 26) uksed on meepäevadeks avatud 5. ja 6. märtsil kella 10-17.

Pärnus avati Euroopa koolinoorte kaasaegse kunsti näitus

Pärnus Port Artur 2 teisel korrusel on tänasest kuni märtsi keskpaigani avatud Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 raames toimuva koolinoorte kaasaegse kunsti triennaali Eksperimenta! Eesti ekspositsiooni tööde kavandite näitus “Kuidas ma siia sain?”. Näitusel saab tutvuda Eksperimenta! üle-eestilise Talendijahi tulemustega ehk kolme eelvooru käigus enam kui sajakonna töö hulgast välja valitud parimate noorte kunstnike projektidega näituseteemal “Ruum”. Seda, millised tööd jõuavad lõppnäitusele esindama Eesti noorte kaasaegset kunsti, saab näha aprilli lõpus Tallinnas avataval triennaalil. Loe edasi: Pärnus avati Euroopa koolinoorte kaasaegse kunsti näitus

Film Arvo Kukumäest jõuab Värskasse

7. märtsil kell 17 näidatakse Värska Kultuurikeskuses dokumentaalfilmi “Kuku: mina jään ellu”.
 
See on valus portreefilm dramaatilise saatusega eesti filmi suurkujust  Arvo Kukumäest, kes hakkab üles ehitama oma laiali lagunenud elu. Alkoholismist paranev Kuku otsib viisi, kuidas võita tagasi usaldus, mille ta on oma pikkade joomahoogude jooksul maha mänginud.  Usaldust enda kui näitleja, sõbra ja partneri vastu. Ta tõotab oma naisele Maritile, et kui ta veel peaks käe pudeli järele sirutama, on ta teekond käidud. Kuku külastab arste ja teadmamehi, talle tuleb rollipakkumisi, tuleb meedia tähelepanu. Ka suhe Maritiga saab uue hingamise. Kui tundub, et kõik hakkab ülesmäge minema, siis võidab kiusatus Kuku tahte. Viinapudel on liigagi haardeulatuses. Uus allakäik tuleb raskem kui kõik eelmised, hävitades eneseteostuse võimalused, paisates sassi suhted, pannes proovile tervise ning viies lõpuks Kuku eksistentsi viimase piirini.
 
Filmi tegid: Andres Maimik, Kaidi Kaasik, Martin Männik ja Arvo Kukumägi. Tootis: Kuukulgur Film
Filmi pikkus on 88 minutit. Pärast filmi kohtumine tegijatega!
 
Tulge kinno ja kutsuge sõbrad ja tuttavad ka kaasa!

Sakslased kinkisid Rosma Haridusseltsile koolibussi

Lapsed proovisid koolile kingitud bussi kohe ära. Foto: Rosma Haridusselts
Põlva maavanem Priit Sibul andis Rosma waldorfkooli ja -lasteaia tegevust korraldavale MTÜ-le Rosma Haridusselts täna üle 9-kohalise väikebussi, mille kinkis Põlvamaa sõprusmaakond Segeberg Saksamaalt Schleswig-Holsteini Liiduvabariigist.

Rosma Haridusseltsi juhatuse esinaine Tiina Länkur ütles, et kingitud väikebuss oli tõeliseks üllatuseks kogu kooliperele. „Oleme väga tänulikud sõprusmaakonnale Saksamaal ja ka Põlva maavanemale Priit Sibulale, kes aitas sellel kingitusel Rosma Haridusseltsini jõuda. Plaanime väikebussi hakata aktiivselt kasutama nii kooli kui lasteaia ja kogu haridusseltsi tegevuste arendamisel,“ lausus Länkur.

Väikebussi kasutas varem Norderstedtis asuv kool Moorbek-Schule. Kingitud buss on 10 aastat vana ja selle läbisõit ca 100 000 km.

MTÜ Rosma Haridusselts korraldab 21 aasta eest asutatud waldorfkooli Johannese Kool Rosmal ja kuus aastat tagasi loodud lasteaia Täheke tegevust. Seltsi juhatus koosneb vanematest ja õpetajatest ning teeb tööd vabatahtlikult. Tegemist on puhtalt kodanikualgatuse baasil tegutseva kooli ja lasteaiaga, õppetöö sisu ja vaimse kvaliteedi eest vastutab õpetajate kolleegium. Loe edasi: Sakslased kinkisid Rosma Haridusseltsile koolibussi

Moldovlased võtavad Märjamaal kevadet vastu

Moldova kogukond Eestis avas Märjamaal kevadele pühendatud näituse nimega “Martisor”.  Rahvamaja Ly galeriis on vaadata traditsioonilised Moldova rahvuslikud esemed, maalid, raamatud, rahvariided.

 Martisor on traditsioon, mida peetakse Moldovas ja Rumeenias kevade alguse tähistamiseks alates 1. märtsist. Sellel päeval kingivad kõik inimesed oma sõpradele ja sugulastele sõpruse ja austuse märgiks valge ja punase niidiga valmistatud õiekesi. Martisor on sümbol, mis tähistab legendi, kus kevad saavutas talve üle võidu. Moldovlastele on Martisor saabuva kevade, armastuse ja austuse sümbol. Punane on kui tuli ja veri ning elu sümbol, samas kui valge on puhtuse ja aususe sümbol. Mõlemad õied tähistavad õnne. Inimesed kannavad Martisori rinnas umbes kaks nädalat kuni esimeste õite ilmumiseni puudel. “Me loodame, et nii saabub ka Eestis kevad kiiremini, nagu on see Moldovas,” ütles näituse kuraator Ion Braga.

Viljandimaa paneb paika kultuuri arengusuunad

Viljandimaa Omavalitsuste Liidu algatusel ja koostöös Viljandi maavalitsusega käivitus Viljandimaa kultuuri arengukava koostamise protsess. Märtsis algavatele avalikele kohtumistele on oodatud kaasa rääkima kõik, kellel huvi ja vajadus osaleda maakonna kultuurielu korraldamisel.

2005. aastal valmis maavalitsuse eestvedamisel Viljandi maakonna arengustrateegia 2005–2020+ ja selle hulgas kajastus ka kultuurivaldkonna areng. Tänaseks päevaks vajaks sealne info ja tegevuskava värske pilguga üle vaatamist.

„Üleriigiliselt toimuvad protsessid, näiteks Kultuuri Koja loomine, eeldavad seda, et maakondlikult oleme omavahel kõigi osapooltega peamistes suundades kokku leppinud ja saame kaasa rääkida. Teiseks on oluline, et maakonnas oleksid läbi räägitud ja selged tulevikuplaanid maakondlike traditsiooniliste sündmuste osas ning täpsemad rollid erinevate organisatsioonide töös. Võtmesõna on koostöö ja nende kokkulepeteni tuleks arengukava koostamisega ka jõuda,“ kommenteeris Viljandimaa Omavalitsuste Liidu kultuuri ja noorsoo nõunik Kristiina Alliksaar. Loe edasi: Viljandimaa paneb paika kultuuri arengusuunad

Tõlliste vallas korraldatakse naiste võidusõit “Naistekas 2011”

Autokross Kaarmal. Foto: Katri Kuris

MTÜ Spordiklubi Raudsõrmus Tõlliste vallas Rampe külas korraldab 6. märtsil naistepäeva puhul ürituse naistele. Kavas on lumeraja võistlus ainult naistele „NAISTEKAS 2011“. Võistlussõitude algus kell 11. Võistluste juhend www.tolliste.ee  ürituste rubriigis.

Täpsem info telefonil 529 1585 Mati Raud.

Lugupeetud naised, olete oodatud osa võtma.

Uus portaal viib kokku lapsed ja lapsehoidjad üle Eesti

Eelmisel nädalal toimunud ürituse Garage48 Public Services raames nägi ilmavalgust uus üle-eestiline lastehoiu andmebaas http://lastehoid.net/. Portaal on loodud kuue programmeerija ja ühe kaksikute ema ühistööna. Portaali peamiseks eesmärgiks on muuta lapsehoidja otsingud lihtsaks, kiireks ja mugavaks. Juba on tulnud ka tagasisidet, kus inimesed on leidnud endale sobiva lapsehoidja vähem kui 10 minutiga. Veel nädal tagasi oleks portaalides õige koha leidmine võtnud umbes sama pika aja!

Hetkel – 5 päeva peale idee esitlust ja 3 päeva pärast portaali ülespanekut avalikkusele on baasis juba üle 120 lapsehoidja ja iga tunniga lisandub neid juurde. Praegu on kõige tihedamalt esindatud Tallinn – samas baasi üheks eesmärgiks on pakkuda kasutajatele võimalust leida lapsehoidja kodunt kuni 10km kaugusel igas Eesti punktis viibides. Seetõttu oodatakse ka väiksemates asulates olevatel lastehoidjate registreerumist –  paljud vanemad tahaksid leida võimalikult lähedal asuvat lapsehoidjat ja tänu GoogleMaps rakendusele annab meie andmebaas võimaluse leida just kodukoha lähedalt sobiva hoidja.

Kuna tegu on portaaliga, mis on vähem kui nädal vana, siis igasugune tagasiside ja soovitused on oodatud meie FB lehel www.facebook.com/lastehoid.net

Kui teil on projekti kohta täpsustavaid küsimusi siis kirjutage palun lastehoid.net@gmail.com  ja püüame vastata esimesel võimalusel!

Diana, Eero, Marek, Tanel, Karl, Silver, Roman

Sillaotsal tuleb suurrätinäitus

5. märtsil avatakse Sillaotsa näituseküünis näitus „Suurrätt – kavandamine ja tehnikad”. Näitusel on eksponeeritud kümmekond eriilmelist suurrätti koos rakendustega. Enamik nendest vanad, osa pärit Märjamaa valla Sillaotsa talumuuseumist, ülejäänud erakogudest.



Näitusega soovitakse juhtida tähelepanu suurrättidele, mitte ainult kui ruudulistele toimses tehnikas tarbetekstiilidele, vaid kui valmistajalt väga häid kangakudumisoskusi, tehnoloogilist mõtlemist ja värvitaju eeldavatele esemetele.

Suurrätt tuli naisterahva rõivastuses kasutusele 19. sajandi alguses ja oli n-ö kehva ilma kehakate, kaitstes tuule ja vihma eest.

Tänapäeval, kui oleme leiutanud palju uusi ilmastikukindlaid kangaid rõivaste valmistamiseks ning sõidame pealegi suure osa ajast autoga, ei ole suurräti kandmine enam õigustatud. Kuid see vana aja tarbeese õpetab meile head kompositsioonitunnetust, värvimeelt ja erinevaid tehnikaid kangastelgedel kudumiseks.

Näitusekülastajal on võimalik rätiruudustikelt šnitti võtta ja vanu tehnikaid üles kirjutada, sest rätte täiendavad juuresolevad kangarakendused/mustrilehed.






Rogosi mõisas on märts naistekuu

Võrumaal asuvas Rogosi mõisas tuleb märts naiste- ja käsitöö kuu.
 Teisipäeval, 8. märtsil kel 13 tähistatakse mõisas naistepäeva ja pannakse mõisa saalis kaltsuvaiba jaoks lõime üles.
Pühapäeval, 13. märtsi keskpäeval on naised kutsutud mõisa õmblema. Kogenud juhendaja käe all õmmeldakse vanast uus, kohendatakse moestläinud rõivad moekaks ja parandatakse rõivaste iluvead.
Laupäeval, 19. märtsil saab kell 14 õppida mõisa koolitusklassis organsa riidest lillede valmistamist. Kaasa võtta teeküünal kindlal alusel, pärleid ja organsa kangast.
Registreeruda saab Ulve Pruti meilil ulveprutt@gmail.com

Äikesevaatlus uueneb

Kuuendat aastat tegutsev Eesti äikesevaatlejate võrk alustab sellel kevadel uuendatud ja lihtsamate vaatlusmetoodikaga. Äikesevaatlustega võivad liituda kõik huvilised sõltumata vanusest ja tegevusalast. Möödunud aastal tegutses Eestis 111 äikesevaatlejat, kes teostasid enam kui 2300 vaatlust. Kokku on alates aastast 2005 teostatud ligi 7000 vaatlust. Vaatlusandmeid kasutatakse automaatselt (äikesedetektorite abil) kogutud andmete täiendamiseks ja hindamiseks. Samuti on asjahuvilistest koosnev vaatlusvõrk parimaks võimaluseks äikesega kaasnevate ohtlike nähtuste ja nende kahjustuste kohta andmete kogumiseks.

Vaatlejad saavad nüüd valida kahe erineva raskusega metoodika vahel. Lihtsamate põhivaatluste korral märgitakse kuutabelitesse üksnes äikese ja ohtlike nähtuste esinemise kuupäevad. Täismahus vaatluste korral täidetakse äikese esinemisel vaatlusleht, mis on lihtsustatud versioon eelnenud aastatel kasutatud äikesevaatluste lehest.  Uuesti võivad liituda ka vaatlejad, kes eelmistel aastatel vaatlustest loobunud on. Oodatud on vaatlejad nii linnadest kui maapiirkondadest. Vaatluste läbiviimine ei eelda erialaste teadmiste ega mõõteriistade olemasolu. Kõigile registreerunud vaatlejatele saadetakse aprillis tasuta vaatlusjuhend ning vaatluslehed.

Huvilistel palutakse endast teada anda kuni 25. märtsini 2011 tavakirjaga aadressil Sven-Erik Enno, Tartu Ülikooli Geograafia osakond, Vanemuise 46-326, Tartu, 51014, või e-mailiga aadressil seenno@ut.ee. Kirjas märkida kindlasti ära oma nimi ja täpne postiaadress. Uue vaatlusmetoodika täpne kirjeldus ja elektrooniline registreerumisvorm on saadaval Eesti äikesevaatlejate võrgu koduleheküljel aadressil http://web.zone.ee/eav/

ERM otsib lemmikut

Eesti Rahva Muuseum kutsub osalema konkursil „Minu lemmik Eesti Rahva Muuseumi kogudest“.  Osalema oodatakse kõiki käsitöötegijaid, kes valiksid muuseumi Eesti rahvakultuuri esemete seast oma lemmiku inspiratsiooniks ning annaksid talle oma kätega uue elu, mõtestaksid tema tähendust ning konteksti kaasajas.

Eesti Rahva Muuseumi kogudes on ligi 250 000 eset ning üle miljoni arhiivisäiliku, mis on kogutud enam kui 100 aasta jooksul peamiselt Eesti aladelt. Algusaastatel peeti tähtsaks vana talurahvakultuuri jäädvustamist ning sellest ajast on alguse saanud ulatuslikud rahvakultuuri kogud, mis on olnud inspiratsiooniks paljudele kunstnikele ja käsitöömeistritele.

Rahvusmustrite mitmekülgne kasutamine, elav tegevus disaini- ja kunstivallas ning erinevates käsitööblogides kinnitab, et rahvuslikel ainetel käsitöö on Eestis au sees. Konkurss kestab kuni 31. märtsini ja konkursi raames valminud esemetega saab 2011. aasta kevadel tutvuda näitusel Eesti Rahva Muuseumis.

Uue-Antslas tuleb lapitöökursus

Neljapäeviti 3., 10., 17., 24. ja 31. märtsil kell 18-20 saab Uue-Antsla rahvamajas osa võtta lapitöökursusest (kokku 10 tundi).

Tutvutakse lapitöö töövahenditega ja õpetatakse erinevaid lapitöötehnikaid. Kursuse käigus õmbleb osaleja juhendaja käe all omale lapitehnikas eseme. Kursusel osalemine on tasuta ja pole ka vanusepiirangut. Kaasa võtta puuvillaseid kangajuppe, töövahendid on kohapeal olemas. Karille Õpitoa toimumist toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm.

Info ja registreerimine tel 5806 9541 või karille.bergmann@gmail.com.

Võrumaa taluliit korraldab teraviljakasvatajate konverentsi

Foto: e24.ee

Reedel, 11. märtsil toimub Võrumaal Sulbis Roosu  talu vabaajakeskuses teraviljakasvatajate konverents.

Päevaprogramm:

9.30 Kogunemine, registreerimine

10-11.30 Eelmise aasta iseärasused ning taliviljade praegune seis – Peeter Viil

11.30-12.30 Erinevad taimekaitsepritside pihustid –  Jaanus Põldma

12.30-13 Oma kogemustest räägib aasta põllumees  Mart Timmi

13-13.40 Lõuna

13.40.15.30 Efektiivne väetamine. Turuolukord  – Tiiu Tarang, Avo Kons.

15.30-16.30 Nõuded taimekaitsevahendite kasutamisel, tuulekaera levik ja tõrjeabinõud, värske puu- ja köögivilja turustamine – Benno Laks.

16.30–17.30 Nõuandesüsteemist ja nõuandetoetusest  – Sirje Madisson

Infopäev on tasuta.

NB! Eelregistreerimine on vajalik. Registreerida tuleb 9. märtsiks tel  517 6330,  5349 9454 või e-posti aadressil marika@vaip.werro.ee.
Üritust toetab Euroopa Liit.

Sännas tuleb taas nukuteatripäev

12. märstil toimub Sänna kultuurimõisas taas nukuteatripäev. Külla tuleb Viljandi nukuteater varjuteatrilavastusega „Kõige suurem sõber”. Etendused algavad: kell 15 ja 17 (viimasel vabu kohti enam pole).

Päeva mahub ka õpituba „Nukk ja vari”: nukuteatri inimesed räägivad varjuteatri, ühe vanema teatriliigi sünnist, varjuteatri nukkude valmistamisest, etenduse loomisest; koos publikuga valmistatakse nukud, minilava, tutvutakse võimalustega, kuidas varjuteatri nukk laval elavaks muuta.

Õpituba ja nukuetendus sobivad igas vanuses lapsele, ka emale-isale, vanaemale-vanaisale. Nukuteatripäev on tasuta. Osalemiseks palutakse registreeruda, kuna kohtade arv on piiratud.

Rohkem infot ja registreerimine: kultuurimois@kultuuritehas.ee või 5558 8929, www.kultuurimois.kultuuritehas.ee.

Algab Kaarepere raudteeülesõidukohtade ümberehitus

Sellel nädalal algavad Kaareperes teetööd, mille käigus ehitatakse 5,46 miljoni euro eest kolme samatasandilise raudteeülesõidukoha asemele viadukt.

Põhieesmärk on muuta raudteeületus liiklejate jaoks senisest turvalisemaks. „Kaarepere kolmel raudteeülesõidukohal on viimase kümne aasta jooksul juhtunud viis liiklusõnnetust, kus hukkus üks ja sai vigastada viis inimest. Need arvud näitavad selgelt, et tegemist on liiklusohtliku kohaga, mis vajab ümberehitamist,” ütles maanteeameti lõuna regiooni direktori asetäitja Janar Taal.

Tööde käigus ehitatakse Tartu–Jõgeva–Aravete tugimaanteele viadukt, mis on 73 meetrit pikk ja 11 meetrit lai. Viadukti saavad ületada nii sõidukid kui ka jalakäijad. Samatasandilised raudteeülesõidukohad kaotatakse ka Pikkjärve–Tõrve ja Kaarepere–Palamuse maanteel: nende teede trassi muudetakse nii, et sõidukid pääsevad tugimaanteele raudteed ületamata.

Lisaks viaduktile ehitatakse Kaareperre ja Pikkjärvele umbes kaks kilomeetrit jalgteid ning Kaarepere rongijaama lähedale rajatakse parkla. Teelõikude ümberehitamisest saadud freespuruga ehitatakse tolmuvaba kate 7,5 kilomeetrile Jõgevamaa kruusateedele.

Tee-ehitus kestab 2012. aasta alguseni. Tööde kogumaksumus on 5,46 miljonit eurot ja 80 protsenti rahast tuleb Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist.

Väikemuuseum näitab end suuremas muuseumis

Võrumaa muuseumis avatakse täna kell 17 teine näitus sarjast „Väikemuuseum näitab”.

1995. aastal rajatud Obinitsa Seto muuseumitare, mis tutvustab peaasjalikult setu perede elu aastail 1920-1940, eksponeerib näitusel „Setu pitsid” ainulaadset setu käsitööd: valge ja värviline pits; pühaserätid ja ilukäterätid, naise rahvarõivad.

Näitusel on väljas ka eelmisel aastal ilmunud setu värvilise pitsi raamatu pitsid – nii originaalid kui ka koopiad.

Setu pitsi töötuba toimub 17. märtsil kell 13. Näitusele tulijat ootab ka üllatus!

Näitus jääb avatuks 31. märtsini.

Rohkem infot: http://www.obinitsamuuseum.ee/

PRIA alustab loomakasvatustoetuste taotluste vastuvõttu

2.-21. märtsini saavad põllumajandustootjad esitada PRIAsse taotlusi kokku kuut liiki loomatoetuse saamiseks. Toetuste eelarve on 22,2 mln eurot (347,3 mln krooni).

Loomakasvatustoetustega soovitakse kompenseerida osalt loomapidajate kulutusi ja tõsta nii nende konkurentsivõimet, samuti aidata jätkata tootmist põllumajandussektoris. Möödunud aastal oli toetusesaajaid ligi 5200.

Kõige mugavam on taotlust esitada elektroonilises kliendiportaalis e-PRIA. Loomakasvatustoetuste taotlemiseks vajalikke juhiseid ja vorme ning loomade andmeid saab peale e-PRIA kodulehelt www.pria.ee ning maakondlikest büroodest. Küsimusi võib esitada infotelefonil 7377 679 või e-kirjaga aadressil info@pria.ee.

Toetuste määramise otsused teeb PRIA hiljemalt 29. mail, erandiks piimasektori eritoetus: see määratakse 1. detsembriks.

Pärimusmuusikafestivali esinejad on välja hõigatud

Eesti Pärimusmuusika Keskus tegi eile avalikuks lõviosa järgmise Viljandi pärimusmuusikafestivali esinejatest.

Nagu eelmistel aastatel on ka tänavu 28.-31. juulini peetava festivali kavas üle 70 kontserdi, millele lisandub mitukümmend esinemist Rohelisel vabalaval ja tantsupõrandal. Samuti on huvilised oodatud maakonnakontsertidele, õpitubadesse, ööülikooli, regilaulupessa, muinasjututuppa, pillilaadale, käsitööhoovi ja filmiseanssidele.

Kontsertide täpne ajakava avalikustatakse aprillis, kui peale passide tulevad Piletilevi vahendusel müüki ka päevapassid ja kontsertide
üksikpiletid.

Üle ilma tuntud esinejatest nimetas programmipealik Tarmo Noormaa Trilok Gurtut – Kašmiirist pärit löökpillimängijat ja heliloojat. Ta oli üks esimesi india muusikuid, kes suutis 1970. aastatel läänemaailmas läbi lüüa oskusega põimida oma kodumaa muusikat jazzi ja world fusioniga.

Lisaks tuleb Viljandisse Rootsi pärimusmuusika pioneeriks ja legendiks tituleeritud ansambel Hedningarna, kes segas esimesena maailmas elektrooniliste ja akustiliste vahenditega Skandinaavia pärimust ja rokki.

Peale selle oodatakse väljastpoolt Eestit festivalile näiteks Snaarmaarwaari Belgiast, Saeid Shanbehzadehi Iraanist, Chveneburebi Gruusiast, Oreka Tx`i Baskimaalt, Reveillonsi Quebecist, Cissokho Systemi Senegalist, Aulit Lätist ning Sergei Starostini pereansamblit Venemaalt.

Eesti esinejatest astuvad publiku ette Abrahams Café, Legshaker, Nikns Suns, Triskele, VEM, Vägilased, Untsakad, RO:TORO, Zetod, Paabel, Knihv, Kukerpillid ja teised. Loe edasi: Pärimusmuusikafestivali esinejad on välja hõigatud

Tipu looduskool õpetab korvipunumist

Kui tahad sügisel omatehtud korviga seenele minna, siis mine Tipu looduskooli korvipunumist õppima!

Millal ja kus õppepäev toimub? 2.-3. aprill algusega kell 11 Tipu külamajas Tipu külas Soomaa rahvuspargis. 
Juhendab Priit Retsep. 


Info ja registreerimine: 
MTÜ Tipu Looduskool, www.tipulooduskool.ee,
e-post: dagmar@tipulooduskool.ee, tel 5353 6961.

Vistel-pastel vastlapäev Tartus

Eesti rahvapärimuse kool korraldab 7. märtsil kell 13 ja 14.30 Tartus Pepleri 27 saalis rahvaliku teemapäeva „Vastel-pastel vastlapäev”. 

Räägitakse vastlapäevakommetest, maagiast, liulaskmisest, linast ja linaõnnest, uuriluust, vastlapudrust, rasvaleivast, seajalgadest. Lugude vahepeal on laulu liulaskmisest ja sellest, mis juhtub nendega, kes liugu laskma ei lähe. 

Üheskoos vuristatakse vurrkonti, aetakse põrsad põllule ja kada teiste sakste maile. Et jooksikute sigade ja teiste kariloomade jalad ikka kammitsas oleksid ja kevadel kiigeseppadele midagi kinkida oleks, punutakse valmis sile, sitke ja vastupidav vastlapael.

Lisaks kammitakse pead, tehakse noore kuu loitsu ja meisterdatakse nööbivurri. Kaasa tuleb igal osalejal võtta kamm, midagi kõlisevat ja peotäis riideräbalaid.


Info ja eelregistreerimine: Terje Puistaja, terjepu@gmail.com, tel 5649 2650.
Lisainfo: www.parimuskool.ee

Risti rahvas sai omale käsitöömaja

Reedel, 25. märtsil avati Risti rahva seltsi käsitöömaja.

Majas valmistatakse käsitöötooteid, toimuvad näitused ja käsitööde müük. Koostööd teevad Risti valla käsitöölised.

Käsitöömaja paikneb endises toidupoe hoones, mis seisis pikka aega kasutuseta. Praegu kuulub hoone ASile Haapsalu Restauraator. Ettevõte on hoonet korrastanud, otsis majale otstarvet ning andis selle nüüd Risti rahva seltsile tasuta kasutada.

Risti vallavanem kinkis majale avamise puhul Eesti lipu.  

Türil kõlavad laupäeval südamelaulud

Laupäeval, 5. märtsil algusega kell 15 toimub Türi kultuurimajas noorte omaloominguliste laulude konkurss „Südamelaul 2011”, vahendab Järvamaa infoportaal.

Esitusele tuleb 15 laulu noortelt loojatelt Järva-, Pärnu-, Tartu-, Jõgeva-, Viljandi- ja Harjumaalt.  

Konkursi parimad selgitab välja žürii: Tiiu Schüts, Krista Tiitmaa ja Thea Kristal.

Kava:

• Kell 15 noorte omaloominguliste laulude konkurss „Südamelaul 2011”. Esinevad Tartu-, Viljandi-, Jõgeva-, Pärnu- ja Järvamaa noored. 
• Kell 18 „Südamelaulu” sünnipäev – 10 aastat Eestimaa südames. Kogumiku esitlus: esinevad konkursside parimad läbi aegade- Maria Gertsjak, Kaire Leemet, Lauri Lugu jt.

„Ka publikul on suur roll – valida välja publiku lemmik,” ütles ürituse korraldaja Eve Siilak. „Esitame väljakutse Järvamaa omavalitsuste noortele, tulge kohale ja pange välja auhind oma lemmikule.”

Avatud on Kevade kohvik. Võimalik vaadata varasemate konkursside filmiklippe.

Pärnu-Jaagupi loomingutuba kutsub

Märtsikuus on Halinga valla loomingutoas kavas mitu õpipäeva.


1. märts – makramee ehk sõlmpits. Seda tehnikat saab kasutada nii kottide, ehete, vööde kui ka seinavaipade tegemiseks. Tutvustatakse põhilisi töövõtteid ja nende kombineerimist. Kellel on, võib ka materjali ise kaasa võtta.

15. märts – ogalala. 
See on pärlipõimingu tehnika. Selle jaoks on vaja kapronniiti, nõela, seemnehelmeid ja mõned suuremad pärlid (15-20).

29. märts – Tenerife pits
. Selle tehnikaga on mõnus teha õhulisi lilli, kuid saab teha ka mitmesuguseid motiive ja neid sallideks, pluusideks, linikuteks ühendada. On olemas spetsiaalne töövahend, mida kaubanduses nimetatakse „lillealuseks”. Selle alusega on mõnus lillekesi ja motiive teha, kuid saab ka ilma.

Algusaeg kell 18. Kursused toimuvad Pärnu-Jaagupi rahvamajas.

Rohkem infot e-posti aadressil: sulger.anne@gmail.com või tel 5624 5730.


Vaata ka loomingutoa blogi aadressil: www.pjloomingutuba.blogspot.com.

Lahedal tuleb lahe vastlapäev

Laheda valla tervisekomisjoni eestvõttel toimub 8. märtsil kell 12 Kõrbjärve lauluväljaku mäel vastlapäev.

Süüdatakse vastlalõke. Toimuvad lastedisko ja võistlused, kus selgitatakse välja vastlapäeva rändkarika omanik.
Võta kaasa kelk, kauss, või vann, millega mäest alla lasta!
Eriti oodatud on valge kassi ja jänese aastaga seotud peakatete ja näomaalingutega vastlapäevalised.