Laupäeval, 31. juulil esietenduv igatsusdraama tuuakse lavale Petserist kõigest kuue kilomeetri kaugusele jäävas Säpina külas asuvas Heina küünis. Küüni asukoht ja iseloom toetab loodavat üheksakümnendate olustikku ja lavastuse temaatikat.
Loe edasi: LAVASTAJA HELENA KESONEN TOOB SÄPINA KÜLA LAVALE SETOKEELSE LAVATÜKISilt: teater
ANDRUS KIVIRÄHKI ”LIBLIKAS” LOOBU JÕE ÄÄRES
Kadrina vallas, Loobu mõisa kõrval asuvas kuivatis, etendub Andrus Kivirähki „Liblikas“.
Loe edasi: ANDRUS KIVIRÄHKI ”LIBLIKAS” LOOBU JÕE ÄÄRES“PÕRGUVÜRSTI PITSBALL” LÜKKUB LIIKLUSÕNNETUSSE SATTUNUD NÄITLEJA VIGASTUSTE TÕTTU EDASI
Järgmisel laupäeval, 17.juulil Tallinna vanalinna ööklubis “Münt” esietenduma pidanud lavastuse “Põrguvürsti pitsball” esietendus lükkub edasi, kuna näitleja sai liiklusõnnetuses viga. Piletid ostetakse tagasi või asendatakse piletitega uutel toimumisaegadel. Uus esietenduse ja etenduste aeg selgub augustikuu jooksul.
Loe edasi: “PÕRGUVÜRSTI PITSBALL” LÜKKUB LIIKLUSÕNNETUSSE SATTUNUD NÄITLEJA VIGASTUSTE TÕTTU EDASIVANALINNA ÖÖKLUBIS AVANEB PÖÖRANE KULTUURIKABAREE „PÕRGUVÜRSTI PITSBALL”
Laupäeval, 17. juulil kell 19 esietendub vanalinna ööklubis Münt väiketeatri Ruum Raam Ring lavastuses kultuurilooga žongleeriv fantaasiatükk “Põrguvürsti pitsball”.
Loe edasi: VANALINNA ÖÖKLUBIS AVANEB PÖÖRANE KULTUURIKABAREE „PÕRGUVÜRSTI PITSBALL”MÄRT TREIERI ESIKNÄIDENDI TOOVAD LAVALE JÕGEVA JUURTEGA TALENDID
12. juunil esietendub Jõgeva kultuurikeskuses Märt Treieri debüütnäidend „Ja kui nad surnud ei ole…“, mis toob kokku Jõgevalt pärit ja Jõgevamaaga tihedalt seotud teatritegijad eesmärgiga luua professionaalse teatri traditsioon Vooremaal.
Loe edasi: MÄRT TREIERI ESIKNÄIDENDI TOOVAD LAVALE JÕGEVA JUURTEGA TALENDID„MIKS ME VARASTASIME AUTO”
Saksa kirjanik Wolfgang Herrndorfi tempokal ja rohkete pööretega noorteromaanil põhinev lavastus „Miks me varastasime auto” esietendub 27. veebruaril Eesti Noorsooteatri väikeses saalis. Dramatiseeringu toob lavale Mirko Rajas.
Loe edasi: „MIKS ME VARASTASIME AUTO”AVATAKSE NÄITUS „URMAS ALENDER. NUKUTEATRI NÄITLEJA”
Nukuteatrimuuseumi võlvkeldris avatakse 2. detsembril näitus „Urmas Alender. Nukuteatri näitleja”, mis visualiseerib näitleja teekonda ühes teatris – teatrisse tööle asumisi, proove, etendusi ja töölt lahkumisi.
Loe edasi: AVATAKSE NÄITUS „URMAS ALENDER. NUKUTEATRI NÄITLEJA”„PIKK TIGE VANAEIT” KÜLASTAS PÄRNUT
Eilsel Raeküla hea kodaniku nädala avamisel andis loomingulise ühenduse Oma Lava näitleja Liia Kanemägi kolm monoetendust „Pikk tige vanaeit”, milles rullusid vaatajate ette jutuvestmise ja haaravate muusikaliste piltidega mõnusad iidsed lood koolnutest, inim-ussidest, sõbralikust Surmast.
Loe edasi: „PIKK TIGE VANAEIT” KÜLASTAS PÄRNUTNOORSOOTEATER PALUB TEATRIS MASKE KANDA
Eesti Noorsooteater palub publikul teatris maske kanda. Teater on loonud omalt poolt kõik tingimused, et teatriime saaks sündida turvalises keskkonnas – hajutatult, korralikult ventileeritud ruumides, rohkete võimalustega kasutada desinfitseerimisvahendeid.
Loe edasi: NOORSOOTEATER PALUB TEATRIS MASKE KANDALOOMAD JA INIMESED PEAVAD OLEMA PUUTETUNDLIKUD
Pärnu Y-klubi liikmed külastasid 19. septembril Tallinnas väikese erateatri lavastajat ja teatri Ruum Raam Ring asutajat Jaanika Juhansoni, kelle üleskutsel koguti lavastuse “Kuni armastus peale tuleb” tarvis vanu sokke, postkaarte, potte, panne, kulpe jne. Kohtumisel anti Pärnu Y-klubi ja Raeküla seltsi liikmete kogutud asjad üle.
Loe edasi: LOOMAD JA INIMESED PEAVAD OLEMA PUUTETUNDLIKUDKARL ERNST VON BAER JA TALUMEES KOHTUVAD KUREMAA LOSSIS
16. oktoobril kell 19 mängib Piibe teater Kuremaa lossis Arlet Palmiste kirjutatud ja lavastatud näidendit „K. E von Baeri lõpetamatu uurimus”, mis jutustab loo Eestimaa pinnalt võrsunud kuulsaimast teadlasest. Baer sündis 1792. a Piibe mõisas.
Loe edasi: KARL ERNST VON BAER JA TALUMEES KOHTUVAD KUREMAA LOSSISBETTI ALVERI LUULETUSEST SÜNDINUD SÕNADETA LAVASTUS
Noorsooteatris esietendub pühapäeval, 4. oktoobril sõnadeta väikelastelavastus, mille on Betti Alveri klassikaks saanud luuletuse „Tulipunane vihmavari” põhjal lavastanud Karl Sakrits.
Loe edasi: BETTI ALVERI LUULETUSEST SÜNDINUD SÕNADETA LAVASTUSIMPROTEATER IMPEERIUM JUUBELITUURIGA TÜRI KULTUURIKESKUSES
19. veebruaril toob Eesti impro 10. juubelituur Improteater IMPEERIUMi Türi Kultuurikeskusesse, kus etendub publiku heakskiitu pälvinud “Kujutluse võim ehk koomiliste sketšide õhtu”.
Improteater tähistab sel hooajal improvisatsioonilise teatri 10. tegutsemisaastat. Sellega võtab teater südameasjaks tutvustada armastatud teatrivormi ka väljaspool suurlinnu. Seni on tuuritatud Kuressaares, Otepääl, Kuusalus, Juurus, Iisakus ja paljudes teistes kaunitesse Eestimaa paikades.
Loe edasi: IMPROTEATER IMPEERIUM JUUBELITUURIGA TÜRI KULTUURIKESKUSES
LUULE KOMISSAROV MÕJUS KAMARI SELTSIMAJAS SAMA LAHEDALT JA VAHETULT NAGU TEATRISKI
Põltsamaa vallas asuvas Kamari haridusseltsi majas oli kogukonna liikmete ja kaugemalt tulnud huviliste külaliseks armastatud ning austatud näitleja Luule Komissarov. Ta rääkis rollidest teatris ja telelavastuses „Õnne 13”, huvitus külaelust ja lubas Kamarisse tulla ka tulevikus.
[pullquote]Kõige eredamalt jäid kuulajatele meelde tema jutustused vahvatest apsakatest, mis tal teatrilaval läbi aegade oma kaasnäitlejatega on juhtunud ja kuidas need olukorrad lahenesid[/pullquote]Kamari kogukonnaelu eestvedaja Vaike Niklusel mõlkus mitu aastat meeles idee kutsuda Luule Kommissarov traditsioonilisele kolmekuninga kohvipeole. „Aasta lõpp tuleb aga alati kuidagi kiiresti ja ootamatult. Olen eelnevatel aastatel isegi Luule kontakti otsinud internetis, aga seda ei ole avalikult saada ja nii ta oli jäänudki mõtteks minu peas. Nüüd detsembris rääkisin oma mõttest õele Birgit Nisule, kes käesoleval aastal on lõpetamas Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia kultuurikorralduse eriala ja Birgit muidugi ütles, et kes siis veel, kui mitte tema saaks mind selles aidata,” rääkis Vaike.
Kohtumisel tuli jutuks nii teater, nooruspõlv, hetketegemised, jalgpall, „Õnne 13”, kui ka näitleja viimane reis. Kõige eredamalt jäid kuulajatele meelde tema jutustused vahvatest apsakatest, mis tal teatrilaval läbi aegade oma kaasnäitlejatega on juhtunud ja kuidas need olukorrad lahenesid.
Loe edasi: LUULE KOMISSAROV MÕJUS KAMARI SELTSIMAJAS SAMA LAHEDALT JA VAHETULT NAGU TEATRISKI
Sindis sündis teatriime
Kolmandale adventpühale järgneval varahommikul mängis Sindi gümnaasiumi 12. klass täies koosseisus vendade Grimmide muinasjuttu „Lumivalgeke”, sissejuhatavalt alustas üllatuslikult hoopis Lotte.
[pullquote]Imetlusväärsed olid eelkõige Lumivalgeke-Kristiina ja kuri kuninganna-Chätlyn[/pullquote]Tigeda võõrasema eest põgenev Lumivalgeke leiab tee seitsme pöialpoisi koju. Vaatamata pöialpoiste keelitustele õnnestub õelal kuningannal ikkagi Lumivalgeke mürgitada. Kuningapoeg äratab kaunitari suudlusega ellu ja muinaslugu lõpeb õnneliku pulmapeoga. Aga sünnib veel üks ime, mille gümnaasiumi lõpuklassis õppiv Kristiina Anufrieva stsenaariumisse sisse kirjutas. Tema oligi oma klassis eestvedaja: näitemängu autor ja lavastaja. Kaasautoriks ja -lavastajaks Sindi gümnaasiumi vilistlane, kooli näiterühma endine liige, hetkel Viljandi kultuuriakadeemias huvijuhiks õppiv Chätlyn Parts.
Vaba Vankriga hingedeajast jõuludeni
Raeküla Vanakooli keskusel on tavaks igal aastal tähistada madripidu. Rahvakalendrist madripäeva ei leia, aga Raeküla Vanakooli keskuse kalendris on tähtpäev alati aegsasti paika pandud. Sõnaleid ühendab kooljakuul nii mardipäeva kui kadripäeva.
[pullquote]Meil on nii vabad hinged, et oleks raske kuhugile riigiteatrisse ühele kohale ennast naelutada[/pullquote]Eile õhtuks veeres Raplamaalt Raeküla rahvale külla rändteater Vaba Vanker. Lavastuses “Eestlaste muistne jõululugu” jutustasid Maili Metssalu ja Ragne Veensalu naljakalt lustlikul ja õpetlikul moel vanarahva kombeid ning tavasid. Väikseid ja suuri naerutav jant kestis hingedeajast kuni jõuluperioodi lõpuni välja. 35 minuti sisse mahtus hingedepäev (2. november), kadripäev (25. november), andresepäev (30. november), luutsinapäev (13. detsember), toomapäev (21. detsember), jõulud (25. detsember).
Rakvere teatri 80. hooaja uuslavastus: läbi kannatuste, katsumuste ja tihti ka ohverdamiste jõutakse äratundmisele
13. septembril alustas Rakvere Teater oma 80. juubelihooaega uuslavastuse “Nagu peeglis” esietendusega. Lavastus baseerub Ingmar Bergmani 1961. a esilinastunud filmil “Såsom i en spegel”.
[pullquote]peaaegu meeleheitlik katse väljendada üht eluhoiakut: Jumal on armastus ja armastus on Jumal[/pullquote]Rakveres seadis materjali lavale Madis Kalmet, kunstnik on Pille Jänes, valguskunstnik Priidu Adlas ning muusikaline kujundaja Peeter Konovalov Ugalast. Osades Grete Jürgenson, Märten Matsu, Madis Mäeorg ja Tarvo Sõmer.
Ingmar Bergman sündis 14. juulil 1918. aastal Uppsalas. Ta on 20. sajandi väljapaistvamaid filmi- ja teatrirežissööre. Bergman alustas ülikoolis teise maailmasõja eelõhtul kunsti, ajaloo ja kirjanduse õpinguid ning lõpetas Stockholmi Ülikooli esimesel sõjasuvel 1940. Tudengipõlves tekkis temas kirglik huvi teatri vastu, ehkki esialgu olid näitlemine, käsikirjade kirjutamine ja õpilaslavastuste juhendamine kõrvalised hobid. Bergmani kunstnikutee algas 1940. aastal Stockholmi Kuninglikus Draamateatris režissööri assistendina.
Rakvere teater avab juubelihooaja 80 tamme istutamisega
13. septembril alustab Rakvere Teater oma 80. hooaega, mille tähistamiseks istutab teatrirahvas linna idaküljele 80 tamme tulevase pargi tarvis. Pidulik tseremoonia algab kl 15 Tuleviku ja Ussimäe nurgal asuval haljasalal. Tammesid istutavad endised ja praegused teatrijuhid, teatriveteranid, teatritöötajad ning kõik need, kelle jaoks Rakvere Teater on südamelähedane.
1929. aasta jaanuaris liikusid üle Virumaa Rakveresse kokku kümned hobuvankrid. Virulased vedasid talgude korras Näpi kaubajaamast ehituskivid tulevase teatrimaja õuele, mis 10 aastat hiljem avaski oma uksed ning tähistab käesoleval hooajal 80. sünnipäeva.
Üks vanker loksus tol hämaral hommikul Rakvere poole täislastis. See oli virulase Jakob Allase hobuvanker, kes juba saabudes vedas kohale koorma raudkive ning laadis selle Teatrimäele esimeseks seemneks maha. Nagu ta ise ütles: „Ei taht tühja käega tulla!”
Just selles kandis, kuhu Rakvere Teater oma 80. sünniaastapäeva tähistamiseks tammed istutab, liikus tol pühapäeva hommikul (27. jaanuaril) Jakob Allase raske koorem Teatrimäe poole ja seda teab ainult taevas ise, mida too kultuurihuviline mees neil hetkedel mõtles. Kas nägi ta vaimusilmas uusi lavastusi, õnnelikke vaatajaid või mõtles laiemalt kogu Virumaa kultuuri tulevikule? Ometi muutus tema tagasihoidlik kivikoorem aluseks millelegi suurele, milleta me tänapäeval Rakveret, Virumaad ega Eestit ette kujutada ei suuda.
Loe edasi: Rakvere teater avab juubelihooaja 80 tamme istutamisega
Sindis jutustatakse Särgava muinasjutte
Euroopa muinsuskaitsepäevade sarjas korraldavad Sindi raamatukogu, muuseum ja gümnaasium järgmise nädala neljapäeval omaaegse Sindi ministeeriumikooli hoone ees Ernst Peterson-Särgava muinasjutte tutvustava etteaste.
[pullquote]Lavastuse hundi rollis osaleb Sindi gümnaasiumi näiteringi vilistlane Marko Nuut.[/pullquote]Sindi raamatukogu juhataja Rita Raudsepp selgitas, et 12.-15. septembrini toimuvatel Euroopa muinsuskaitsepäevadel oodatakse kaasa lööma muuseumeid, raamatukogusid, kohalikke seltse ja teisi huvilisi, kellel soov tutvustada mõnd kunsti ja viljega seonduvat pärandipaika. „Jutustada minevikust mõni põnev lugu ja äratada ellu ammu unustusehõlma vajunud maja või ese,” rääkis Raudsepp. „Mina ja muuseum räägime natuke Särgavast, kes töötas aastatel 1891–1893 Sindi ministeeriumikoolis. Tutvume põgusalt ka tema tuntud muinasjuttudega. Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar lavastab lastega ühe muinasjutu.”
Sadala teatripäevadel mängiti Väikest Printsi ja tänase Ukraina presidendi loomingut
Sadala VII Külateatripäevadel mängiti näitemänge erineva põlvkonna autoritelt. Harrastusnäitlejad hindasid igas mõttes kordaläinuks koolitusi, eriti liikumispedagoog Helen Solovjevi juhendamisel läbiviidud õpituba. Sündmust korraldas Sadala Külade Selts, õpitoad toimusid rahvamajas.
Sadala Külade Teatri laste- ja noortetrupi mängitud Antoine de Saint-Exupéry „Väikese Printsi” etendusse aitasid sisse elada muinasloost pärinevad olulisemad mõtteterad ning siduv katkend Väikese Printsi ja rebase kahekõnest. Etenduse peaosalist mängis Sadala kooli õpilane Trevor Nork.
Palamuse Amatöörteater tõi külakostiks Marite H. Butkaite ja Lennart Peebu koolituskomöödia „Teie ebaõnn on teie endi kätes”, lavastajaks selles trupis mitmeid rolle mänginud noor daam Susan Kolde.
Sadala Külade Teatri täiskasvanute trupile elas publik kaasa vaadates Valdi Reinase „Viit värvikat lugu” – viit lõbusa nalja, kohati ka musta huumoriga. Ühe naljaloo algupärandi oli Reinas leidnud Volodõmõr Zelenskõi loomingust, perioodist, mil tänane Ukraina president oli veel kirjanik ja näitleja. Loo atraktiivsemaks tegelaseks oli perepoja pruut, naine kellel kasvas habe. Transseksuaalse tegelase mängimisega sai talendikalt hakkama Liisa Katt.
Teenekas harrastusnäitleja Tiina Ivask ütles, et rollid komöödiates olid võetud elust enesest ja tal tulid need hästi välja. „Tundsin veidi ka rambipalavikku, mis näitlejal peabki tekkima.” ütles teatriharrastaja Vilja-Mari Luhalaid.
Loe edasi: Sadala teatripäevadel mängiti Väikest Printsi ja tänase Ukraina presidendi loomingut
Kuhjavere külateatrite festivalil jätkus kuhjaga teatrielamusi
17. ja 18. augustil Viljandimaal Kuhjaveres toimunud 15. külateatrite festivalil astusid publiku ette trupid paljudest Eestimaa paikadest. Näitemängudes oli nii naermaajavat kui ka mõtlemapanevat. Korraldajad ammutasid sündmusest usku ja energiat ka selle kohta, et festivalidega tuleb edasi minna tulevikuski.
Kuhjavere külateatrite festivali avatervitused ütlesid Põhja-Sakala valla vallavolikogu esimees Arnold Pastak ja vallavalitsuse kultuuritööspetsialist Evelyn Härm. Traditsiooniliselt sai sõna Kuhjavere külavanem Romeo Mukk. Kui varem on ta olnud kostümeeritud muinasjututegelaseks Väikeseks-Mukiks, siis nüüd tuli rahva ette iseendana. Teine päev algas rahvusvaheliselt. Tahdittomat täiskasvanute tantsurühm Soomest Põhja-Sakala valla sõpruspiirkonnast Jokioise vallast oli tulnud tervitama esindusliku programmiga, mille kostüümivahetuspause täitis Vastemõisa näitering Poolvillased.
Romeo Mukile endalegi tundus uskumatu, et oleme jõudnud juba 15. korrani ja publiku ning truppide huvi arvestades pole vist veel aeg lõpetada korraldamist.
Loe edasi: Kuhjavere külateatrite festivalil jätkus kuhjaga teatrielamusi
Kuhjaveres külateatrite festival saab viieteistkümne aastaseks
17. – 18. augustil toimub Viljandimaal Põhja-Sakala vallas Kuhjaveres taas külateatrite festival, millel seekord on juubelihõngu. Publiku ette astub nii ammu tuttavaid kuid ka Kuhjavere teatrisündmuse jaoks uusi truppe. Rahvusvahelist hõngu annavad rahvatantsijad Soomest. Festivalil on ka uus patroon Mari Anton.
[pullquote]Kuhjavere külateatrite festivalil puudub endiselt žürii, preemiad määrab publik[/pullquote]Tänavu saab Kuhjavere Külateatrite Festival juubelihõnguline, sest saab teoks viieteistkümnendat korda. „Alustasime tagasihoidlikult 2005. aastal teatripäevaga. On olnud ka kolmepäevaseid 26 osalejaga festivale,” ütles Kuhjavere külavanem Romeo Mukk.
Festivalide vahelisel ajal on Kuhjaveres peetud teatrikohvikuid, algul toimusid need koos sündmuse kauaaegse patrooni teatrilegend Kalju Komissaroviga. „4. augustil olid kohvikus külalisteks muusikud Marek Sadam ja Martin Trudnikov, kes esitasid šansoonliku kava ning teatrit tegi Väägvere külateater Tartumaalt. Nemad esitasid oma repertuaarist Erki Aule kirjutatud „Limonaadi Etsi”. Heategevusliku kohviku sisustasid Kuhjavere küla ja seltsi perenaised suupistete, pirukate ja suussulavate kookidega. Külalisi oli üle 80 ning nad said ettevaate kahepäevase teatrifestivali kavast,”rääkis külaseltsi juhatuse liige Urve Mukk.
Loe edasi: Kuhjaveres külateatrite festival saab viieteistkümne aastaseks
Algava suvefestivalide maratoni eel tasub uurida, milliste sündmustega naaberriigid tänavu üllatavad
Suvefestivalid meelitavad igal aastal kokku üha rohkem osalejaid ja valik kasvab pidevalt. Muusikaürituste mitmekesisus on juba tavapärane, kuid uurides täpsemalt naaberriikide festivalide kavasid, leiab veel laias valikus muud meelelahutust erinevates vanustes osalejatele, alates tantsu- ja teatrilavastustest kuni unustamatute kontsertideni.
Käesoleva aasta naaberriikide suveüritusi tutvustab rahvusvaheliste bussireiside vilunud korraldaja Euroline juhataja Edmundas Pavlovas.
Läti
Suvehelid
3-4. augustil toimub Riias üks suurimatest Läänemere rannikupidudest, otse mereliival paiknevate teatri- ja muusikalavadega. Muusikatähed nagu Cheat Codes, Mika, Calvin Harris on juba varem seal esinenud. Festival on suurepärane esinemiskoht Baltimaade noortele muusikutele, kes alles alustavad oma tähelendu.
Riia linna festival
Igal aastal, Riia linna pidupäeva tähistamise ajal, toimub seal rohkelt tasuta meelelahutusi. Saab maitsta kõige maitsvamaid toite, vaadata mitmesuguseid tänava ja professionaalse kunsti näituseid, ilutulestikku. Festival toimub 16-18 augustil. Pidupäevade ajal on kogu linnas tasuta ühistransport.
Otepää tähistab Eesti lipu 135. sünnipäeva
4. juunil möödub 135 aastat Eesti sini-must-valge rahvuslipu õnnistamisest Otepää kiriklas. Rahvuslipu häll, Otepää, tähistab seda väärikat päeva traditsioonilise rongkäigu, piduliku jumalateenistuse ja rahvuslipule pühendatud suvelavastusega „Taevas, muld ja tulevik“.
Lisaks sellele toimub mitmesuguseid üritusi samal päeval Eesti Rahva Muuseumis, 3. juunil tähistab Eesti lipu aastapäeva Põltsamaa – koht, kus esimene rahvuslipp õmmeldi.
Traditsiooni kohaselt kogunevad rongkäigulised Otepää vallamaja ette, kust marsitakse Eesti lipu õnnistamiskohta – Otepää kirikumõisasse. Pärast lipuheiskamist ja kõnesid kirikumõisas suundutakse edasi Otepää kirikusse, kus toimub pidulik kontsert-jumalateenistus. Jumalateenistusel teenib EELK Otepää Maarja koguduse vaimulik Marko Tiirmaa, kontserdil astuvad üles Otepää ja Tartu koolid. Eesti lipp saabub Otepääle hobuvankris ja Eesti Üliõpilaste Seltsi saatel, nagu 135. aastat tagasi.
Rakvere suvelavastus toimub endisel Rakvere-Jakobi Põllumeeste Seltsi näituseplatsil
Rakvere Teatris esietendub mai lõpus suvelavastusena “Loojanguekspress”, mille mängupaik asub raudtee lähedal teatrile kuuluvas dekoratsiooni laos.
[pullquote]Linna peal aga õilmitsesid piirivalveohvitseride karakullkasukates prouad.[/pullquote]Teater on hakanud kutsuma seda oma asukoha ja seal toimuva tegevuse tõttu raudteegetoks, kuid uurides vanu väljaandeid on ilmnenud selle asukoha ajalooline taust.
1920. ja 1930. aastail asus praegusel Näituse 4a krundil Rakvere-Jakobi Põllumeeste Seltsi näituseplats. Iga aasta sügise eel toimusid seal suurejoonelised põllumajandus- ja tööstusnäitused. Rakvere Teatri asutamise algataja ja kunagine Rakvere linnapea Jakob Liiv (kuulsa luuletaja Juhani vend) oli ühtlasi põllumeeste seltsi asepresident. Mälestuste järgi käis näitustel „rahvast murruna”. 1936. aasta näitust külastas 12 tuhat inimest, lisaks kohalikele saabus 22 vaguni ja enam kui 1000 inimesega huvirong Tallinnast, Narvast tõi rong kohale 700 huvilist, Kundast sama palju.
Loe edasi: Rakvere suvelavastus toimub endisel Rakvere-Jakobi Põllumeeste Seltsi näituseplatsil