TALUPOJALIK VISADUS AITAS SADALA RAHVAMAJA UUDE KUUBE RÕIVASTUDA

Sadala rahvamaja uue kuue peol osalejad. Foto: Marge Tasur

15. novembril Jõgeva vallas Sadalas toimunud Uue Kuue peoga tähistati Sadala Külade Seltsi rahvamaja uue fassaadi valmissaamist. Kauniks saanud kultuuriloolist hoonet tuli uudistama külalisi erinevatest Jõgevamaa kogukondadest ja ka naabermaakondadest.

Sadala rahvamaja ehitati kohalike põllumeeste algatusel ja valmis aastatel 1930-1932. 2004 aastal andis toonane Torma vald rahvamaja kasutuslepinguga Sadala Külade Seltsile. Seltsi eestvedamisel on maja järjepidevalt kaasajastatud, mida tõestavad ligi kahesaja istekohaga kaasaegne saal, fuajee, ringiruumid. Õues on pärliks 2018 aastal avatud Sadala Kõlakoda, lipuväljak koos saja õue istepingiga ja tulealtar, suur vabaaja veetmise ala.

Rahvamaja fassaad koos vundamendiga ootas uuendamist 10 aastat ja selts hakkas selle eesmärgi nimel talupojaliku visadusega tegutsema.

Uue kuue saanud rahvamaja ees kõnet pidanud mulgi pikk-kuube riietunud seltsi juhatuse esinaine Pille Tutt andis oma sõnavõtus põhjaliku ülevaate, kuidas kulges raha taotlemine rahvamaja fassaadi uuendamiseks Leader meetmest, kust saadi kokku 35 000 eurot. Projekti teise osa ja omaosaluse 47450 eurot pani Jõgeva vald. Kui rahamajas korraldab kultuuri- ja seltsielu Sadala Külade Selts, siis maja on Jõgeva valla omanduses.

„Maja tänapäevasemaks ja kaunimaks muutmiseks oleme tegutsenud järjepidevalt, sageli ka kummargil läbi tule ja vee minnes,” toonitas Pille Tutt. Tema sõnul tuli asjaajamiseks läbida mitmeidki pingelisi seiku, pidada erinevaid läbirääkimisi ja tõestamishetki, mis lõpuks õnneliku lahenduse said.

„Toonase maavanema Aivar Koka eestvedamisel koostati õigusakt, mille alusel rahamaja koos maaga anti Torma vallale. Maavalituse töötajad andsid endast parima, lõpptulemusena oli tõestatud, et vastaval maa-alal asub rahvamaja. Aitäh tolleaegsetele ametnikele.”

Sadala Rahamaja uut fassaadi kaunistavad kolm erinevat hallikat tooni, aknaid-uksi raamivad hibiskuse värvitoonis liistud. Hall on praegu moevärv ja punakas hibiskus paneb maja särama, väga soliidne värvide kooskõla, avaldasid arvamust pidulikule sündmusele saabunud külalistegrupi inimesed.

Rahvamaja uut kuube ja Sadala Külade Seltsi pealehakkamist kiitsid oma kõnedes Riigikogu liige ja Jõgeva vallavolikogu esimees Aivar Kokk, Jõgeva vallavanem Tiit Lääne, kultuuri- ja haridusvaldkonda koordineeriv abivallavanem Aive Tamm, majandusvaldkonna eest vastutav abivallavanem Terje Rudissaar, kes oli sündmusele saabunud koos abikaasa Jõgevamaa Aasta isa Aivar Rudissaarega, Jõgevamaa Koostöökoja juhatuse esimees Liia Lust ja mitmed teised kogukonnaelu eestvedajad ning avaliku elu tegelased.

Väga oluliseks ja märkimisväärseks pidasid nii seltsi liikmed kui ka head külalised uuele fassaadile kinnitatud Sadala Rahvamaja nimeplaati. Plaadile on selts lasknud meistritel graveerida lisaks rahvamaja nimele hoone esimese õnnistamise aja, 6. detsember 1930. a ja seltsi logo. Plaadile lisati maagilised märgid, mis vanadel aegadel kuulusid lahutamatult eestlaste igapäevakombestiku juurde. Eestlased uskusid üleloomulikke jõude. Et end üleloomulike jõudude eest kaitsta või neid ligi meelitada, selleks joonistati, lõigati, põletati või kanti mõnel muul viisil vastavale objektile maagilised märgid. Selts hoiab ja kannab pärimuskultuuri au sees. Seega kasutati ka rahvamaja nimeplaadil erinevaid märke – triskeles hoiab kurja eemal, seda märki kasutati ka vanadel sõlgedel. Ruut, mida on nimeplaadil kõige rohkem kasutatud, tähendab põldu, elementi maa, kindlust, korda ja turvalisust, maiste väärtuste hoidjat. Ruut on materiaalse maailma mudel, mille neli nurka kujutavad nelja ilmakaart. Selle märgiga annab Selts teada oma avatusest, koostöö oskusest-tahtest, maarahva ja põllumeeste järjepidevuse hoidmisest, väärtustamisest. Ka lillornamendid on nimeplaadil – need sümboliseerivad andumust, kannatust ja vaikimist. Viielehelisel oli tähenduseks vaikimise, kuuelehelisel ühtsuse, tasakaalu ja õnne, seitsmelehelisel pühaduse ja kaheksalehelisel taassünni tähendus

Kaheksakannal olla raviv ja haiguste eest kaitsev jõud. Sel märgil on ka mitu nime: taevatäht ehk õnnetäht, põhjanael, koidutäht – uus päev ja uus lootus. Kõik kaheksa ilmakaart on esindatud, avatud, valgust kiirgav ristmeile nii omased neli aastaaega. Kaheksakand on kodu, ka sünnimotiiv. Seega on väga oluline rahvamaja nimeplaati uurida ja leida see oluline, mida selts oma majale ja majarahvale, kogukonnale soovib.

Külauudised küsis arvamusi Uue kuue peol osalejatelt

„Võrreldes varasemaga on Sadala Rahvamaja fassaad nüüd ikka väga ilus. Hoone on saanud tõeliselt uhkeks,” ütles Adavere Mõisaseltsi eestvedaja Evi Rohtla.

„Olen ka Kamari Haridusseltsi liige. Nii Kamari seltsimaja (kunagine koolimaja) kui ka Sadala Rahvamaja on ehitatud kogukonna algatusel. Kohalik algatus on paikonna elu edendamisel väga oluline, tänu sellele püsivad ja arenevad kogukonna inimestele olulised haridus- ja kultuurikolded,” arvas ühiskonnategelane Liia Lust.

„Meie ettevõte renoveerib vanu palkidest maju, mis aegade möödudes sageli uut nägu vajavad. Pille Tutt on õiglaselt nõudlik ja vahel ka karmi häälega daam, kuid koostöö laabus meil ülimalt hästi. See oli tore, et meie firma sai selle auväärse maja fassaadi renoveerida,” märkis fassaadi uuendamistööd teostanud Põlvamaa ehitusfirma Mauleman OÜ esindaja Andrus Aaviste. Ehitusjärelevalvet teostanud Kalev Pärn rõõmustas, et üks auväärne rahvamaja on saanud olulise ja vajaliku uuenduse, kultuurirahvas ja selle toetajad võimaluse oma tegevusi nautida ja viia ellu soojas, korralikus rahvamajas.

Pille Tutt kinkis Sadala Rahvamaja uue fassadi valmimisele kaasa aitajatele Sadala külade seltsi sümboolikaga kaunistatud riidepuud. „Kui meie sündmustele tulete, võite selle riidepuu kaasa võtta ja te olete alati meie majja oodatud„ lausus ta naljatoonis.

Uue kuue peol musitseerid noored rahvamuusikud Jõgeva muusikakooli pärimusmuusiku Eha Niglase juhtimisel. Ühiselt nauditi kontsert-etendust „Agulihärrad”, kus eelmise sajandi kolmekümnendate aastate miljööd tutvustasid läbi humoorikate tekstide ja laulude näitlejad, teatripersoonid Argo Aadli ja Indrek Ojari.

Kontsert-etendust toetasid Leader programm, Kultuurkapital, Sadala Külade Selts.

Jaan Lukas

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga