Silt: noored

Üks tüdruk küsis: kas tead oma ema silmade värvust?

Tänane Sindi gümnaasiumi pidulik kontsert-aktus „Ema käed on kui sünnimaa“ pühendati Eesti Vabariigi sajandale juubelile. Laval oli 138 esinejat.

Sindi gümnaasiumi pidulik kontsert-aktus Ema käed on kui sünnimaa Foto Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi pidulik kontsert-aktus Ema käed on kui sünnimaa. Foto: Urmas Saard

[pullquote]„Mõni hetk on elus ilusam…“. Kohe väga, väga ilusad sõnad![/pullquote]Tori abivallavanem Jana Malõh nimetas vahetult pärast kontserdi lõppemist oma muljeid jagades noormeest, kes laulis „Mõni hetk on elus ilusam…“. „Kohe väga, väga ilusad sõnad! Ilmselgelt oli tänane kontsert see, mis koosnes väga paljudest ilusatest hetkedest ja põimus kokku kauniks tervikuks. Mulle tundus hästi sümpaatsena, et kõik erinevas vanuses lapsed olid laval. Alati liigutab laste siirus, mis teeb kontserdi veelgi armsamaks.“

Malõhi arvates sobitus suurepäraselt kavasse ka rahvatantsijate naisrühma esinemine. Nõnda rõhutati erinevate põlvkondade vahelist sidet, millel on samuti oluline tähtsus.

Loe edasi: Üks tüdruk küsis: kas tead oma ema silmade värvust?

Sindi noortekeskuse kingitus Eesti Vabariigile

Kolmeteistkümneseks saanud Sindi noortekeskus kinkis oma sünnipäeva peol saja-aastasele Eesti Vabariigile arvutigraafika ringis valmistatud sinimustvalge male.

https://www.youtube.com/watch?v=huNE_fFxaOg

Arvutigraafika ja 3D printeri abil valminud malendid, tööd juhendas Heiko Kivila Foto Urmas Saard
Arvutigraafika ja 3D printeri abil valminud malendid, tööd juhendas Heiko Kivila. Foto: Urmas Saard

27. jaanuaril tähistas teismeline Sindi Avatud Noortekeskus sünnipäeva koos oma eakaaslastega, kellega viibisid ühises seltskonnas ka vanemad inimesed. Uksel tervitas külalisi päevajuht Karl Hussar, kes juhatas saabujad kohtadele. Siim Kaspar Kollamaa mängis reipa meeleolu tekitamiseks vahva klaverisonaadi “Türgi marss”. Euroopaliku muusikavormi looja on olnud Wolfgang Amadeus Mozart.

Keskpäevase kogunemise juhatas sisse 22 minuti pikkune videoülevaade noortekeskuse peamistest tegemistest. Video valmis tänavu jaanuaris. „Vaeva nägi noorteaktiiv eesotsas president Kaur Kasemaaga, abiks Fred Hussar, Kimo Varik ja Remii Metsmaa, toetas keskuse juhataja Helle Vent,“ selgitas Karl. Sindi noortekeskuse tegevus ei mahu tervenesti kunagise raudteejaama peahoone esimesele korrusele ära. Väljapool maja tegutsevad juhtraja automudelismi ringi huvilised, iluvõimlejad, ronimisseinal turnijad ning ekstreemsporti harrastavad rulatajad, rulluisutajad, tõuke- ja BMX-ratturid. Küllaga tegevust jätkub ka Pärnu maantee ääres asuvas hoones: keraamika, kitarrimäng, trummid, fotograafia, pinks, piljard, lauamängud, kabe, male, kondiitri võlumaa, Sindi Raadio, arvutigraafika jm. Seda kõike on korraga liigagi palju, et paarikümne minuti jooksul videot vaadates täit ülevaadet saada.

Loe edasi: Sindi noortekeskuse kingitus Eesti Vabariigile

“Jaan Poska ja Tartu rahu” näituse avapäeva keskseks sõnumiks oli isamaaline kasvatus

„Kui isamaaline kasvatus puudub kodus, koolis, spordiringis või mõnes muus seltskondlikus tegevuses, siis polegi ühtegi teist pinda, millele inimlikku väärtust rajada ega inimeseks olemist kasvatada,“ vahendas Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar kasvatusteaduste doktorilt kuuldud seisukohta ja selgitas, et oli puht juhuslikult sattunud ühel bussisõidul teadusmehega kõrvuti istudes isamaalisest kasvatusest vestlema.

https://youtu.be/gGv2_b2gcag

Sindi gümnaasiumi õpetajad Lembit Roosimäe ja Eneli Arusaar Sindi muuseumis Foto Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi õpetajad Lembit Roosimäe ja Eneli Arusaar Sindi muuseumis. Foto: Urmas Saard

„Kasvatus on kõige alus. Kui selle nõksu tabaksid ära noortega tegelevad inimesed, siis oleks viis pluss,“ jätkas Arusaar 25. jaanuaril Sindi muuseumis toimunud rändnäituse “Jaan Poska ja Tartu rahu” avamisel. Temaga olid ühes sama kooli kümme erinevas eas noort, kes esinesid näituse avapäeva külalistele õpilasteatri kavaga „Sind tahan ma armastada“.

„Tahan suruda näo vastu koduakna mõranenud ruutu. Lapsepõlve koduaknast vaatab välja vanaema. Lapsepõlve lookeste kaudu tulen sinu juurde, kodu. Kui hea, et kõik on alles.“ Need on üksikud katked, mida Arusaar on leidnud Eesti luuletajate vaimuvara kambritest ja mida noored meisterliku ilmekusega kuulajateni tõid. Sõnalise montaaži seades kasutati ka raamatut „Valge tee kutse ja teisi lavatekste“, milles on Juhan Saare näidendid ja instseneeringud Eesti teatrite laval. Õpilasteatri etteaste lõppes kindlas kõneviisis üksteist korrates ja sõnale ruumilist mõõdet lisades: „Me hoiame nõnda ühte!“ Samal ajal liikus paberist lõigatud tillukeste südametega südamekujuline kandik käest kätte. Kandik jõudis ka kuulajateni, kes samuti andsid seda oma naabrile edasi ja igaüks kordas taas ja taas „Me hoiame nõnda ühte!“.

Loe edasi: “Jaan Poska ja Tartu rahu” näituse avapäeva keskseks sõnumiks oli isamaaline kasvatus

Õpetlik päev Tartus

Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse (PEAK) poolt eriauhinna saanud mini- ja õpilasfirmade esindajad Sindi Gümnaasiumist, Pärnu Ülejõe Põhikoolist, Pärnu Raeküla Koolist, Pärnu Ühisgümnaasiumist ja Pernova Hariduskeskusest tutvusid täna Tartus SPARK Demo keskusega, külastasid Spark Makerlabi ning lõpuks mängisid Ettevõtluskülas rollimängu „Päev ettevõtjana”.

Tartus SPARK Demo keskuses Foto Kristi Suppi
Tartus SPARK Demo keskuses. Foto: Kristi Suppi

Muidugi on vahva tutvuda ettevõtete väljapanekutega SPARK Demo näitusel, näha millises toredas Makerlabi avalikus inseneeria töötoas saavad huvilised oma ideid teostada, aga eriti põnev on ennast ise proovile panna Ettevõtlusküla rollimängus tehislinnakus. Õpilased jaotusid seitsmeks meeskonnaks, kes asusid tööle pangas, töökojas, meediakeskuses, linnavalitsuses, kaubamajas, ilusalongis ja meditsiinikeskuses. Meeskonnad pidid töötama oma ettevõttes, võtma vastu otsuseid, mõtlema reklaamile ja teenindama kliente, maksma töötasu ning tasuma makse, ostma tegevuslube, investeerima või laenama vastavalt etteantud ülesannetele.

Õpetajad said nö tagastamatut laenu, et elavdada turgu klientidena. Mängiti läbi kolm kuud – tehti otsuseid ettevõtjana, saadi töötasu mille eest said osalised olla ka tarbijad. Lõpuks analüüsiti tehtut ja arutati mida keegi õppis, mida võinuks teha teisiti jne.

Loe edasi: Õpetlik päev Tartus

Raeküla Vanakooli Keskuse aasta algas enama kui tavapärase nääripeoga

Raeküla Vanakooli Keskuses peeti huvikooli ja noorteka nääripidu, mis algas üllatusesinejatega ning lõppes Pärnu Nukuteatri külalisetendusega.

Celavy üllatajad kingituste korvi juures Foto Urmas Saard
Celavy üllatajad kingituste korvi juures. Foto: Urmas Saard

„Ilma näärivana ja näärisokutagi sai antud igati lahe avalöök riigi sajanda juubeli aasta alguseks ja Raeküla vana koolimaja 105. sünniaastapäeva tähistamiseks,“ ütles Raeküla Vanakooli Keskuse juhtataja Piia Karro Selg pärast eileõhtust õnnestunud pidu.

Celavy laulu ja tantsuga tehtud avaetteaste ei jäänud ainsaks üllatusesinemiseks. Celavy looja-juhendaja Hellevi Maasepp tõi üllatajaid veel korduvalt rahva ette.

Martin Aasa saatis trummidel mitmete esinejate erinevaid koosseise. Õpetaja Boris Leppsoo istus režiipuldis ja mängis ka basskitarri. Rebeca Bauman laulis ja mängis kitarril „Aisakella“. Janori Rozumovski puhus kaunikõlaliselt klarnetist välja „Kus on minu koduke“ ja „Metsas sirgus kuuseke“, mida õpetaja Ene Saar saatis klahvpillil. Põnevust pakkusid Marten Penu juhendatavad breiktantsijad. Päris hoogsalt esitas noortebänd Nimetu laulu „Tsirkus“. Trummari rütmis laulis Mari Liis Holm, kes ka kitarri mängis, samuti oli kitarriga tema kõrval ka Silver Piirmets. Üldse oli kontsertkavas 16 etteastet väga paljude esinejatega, kellest vaid üksikuid sai nimeliselt nimetatud.

Loe edasi: Raeküla Vanakooli Keskuse aasta algas enama kui tavapärase nääripeoga

Söödav lusikas ja muud põnevat laadalt “Pärnumaa jõulud 2017”

“Pärnumaa jõulud 2017” on Port Artur 2 kaubanduskeskuses asetleidev õpilaslaat, mis toimus tänavu Junior Achievement Eesti egiidi all 16. korda.

Pärnumaa jõulud 2017 Port Arturis Foto Urmas Saard
“Pärnumaa jõulud 2017” Port Arturis. Foto: Urmas Saard

Vaevalt said külastajad kaubanduskeskuse uksest sisse, kui päkapiku mütsi kandev noorhärra suurendas kiirel käigul sammu pikkust, sirutas käe välja ja pakkus eeskujulikult pakendatult naturaalset snäkki. Ikka ostmiseks, mitte päris muidu. Kuidas tubli müügimehe nimi on? „Armin Kull,“ sain vastuseks. Pidanuks juba tundma, aga Armin jätkas enesekindla uhkustundega tutvustamist. „Õpin Sindi gümnaasiumi 5.a klassis.“ Alles hiljem sain täiendavalt teada, et tubli müügimees kuulus neljaliikmelisesse meeskonda, kes oli valinud endale paljutähendusliku ja arusaadavalt selges eesti keeles kõlava ettevõtluse nime „Ole terve“. Noorhärra asjalikkust ja julgust jälgides tekkis paratamatult kujutluspilt suurima läbimüügiga parimast müügistrateegist.

Kui varem hinnati eraldi arvestusega gümnaasiumi astmes tegutsevaid õpilasfirmasid (ÕF) ja 6.-9. klassi astmes miniõpilasfirmasid (MF), siis nüüd on lisandunud ka mini-mini firmad, kuhu kuuluvad kuni 5 klassi õpilased. „Sest on raske võrrelda algklasside õpilase tegemisi põhikooli õpilastega,“ selgitas Mari Suurväli, „Pärnumaa Jõulud“ projektijuht ja TÜ Pärnu kolledži täiendkoolituse programmijuht.

Loe edasi: Söödav lusikas ja muud põnevat laadalt “Pärnumaa jõulud 2017”

Anu Luiga: alati on valikuid

„Pärnumaa Tori valla ja Põlvamaa Kanepi valla gümnasistid soovisid kokku viia oma piirkondade tegusad noored, et kõnelda endaealistega olulistel teemadel ning õppida nägema maailma värvilisemana,“ selgitas Sindi Noortevolikogu algatusgrupi juhatuse esimees Georgina Ristoja, kes on Sindi gümnaasiumi viimase klassi õpilane.

Kristiina Anufrieva, Mirjam Järv, Georgina Ristoja Foto Urmas Saard
Kristiina Anufrieva, Mirjam Järv, Georgina Ristoja. Foto: Urmas Saard

Eile õhtupoolikul ootasid algatusgrupi liikmed endale külla gümnaasiumites õppivaid Kanepi valla noori. Rõõmsate kätlemiste, kallistuste ja esimeste muljete vahetamisega võeti külalised vastu otse Sindi gümnaasiumi uksel.

[pullquote]Probleemiks on noored, kes nimetavad endid küll sõpradeks[/pullquote]Kahele päevale kavandatud kohtumine algas tutvumismänguga. Hämaras kooli aulas, mida valgustasid värviliste tuledega prožektorid, istuti hobuserauakujulisesse ringi. Kõik nimetasid enda nime ja tutvustasid ennast mõne omadussõnaga, mille esimene täht oli vastavuses nime esimese tähega. Veel mängiti medaljoni mängu, vaiba ümber keeramist, pimedate juhtimist rongis, ellujääjaid ja segadust pimedas.

Loe edasi: Anu Luiga: alati on valikuid

Narva ja Paikuse noored Sindi muuseumis

Pühapäevast tänaseni tegutsesid Narva Laste Loomemaja õpilased ühiselt Paikuse noortega meie prügivaba maailma nimel, harjutati vastastikku eesti ja vene keele kasutamist ning külastati Sindi muuseumit, kus enne käsitöö juurde asumist tutvuti Sindi ja Narva linna ajalooliste sarnasustega.

Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend ja Narva Laste Loomemaja käsitööõpetaja Žanna Pantelejeva Foto Urmas Saard
Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend ja Narva Laste Loomemaja käsitööõpetaja Žanna Pantelejeva. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ühisel algatusel sündis Erasmus+ raames projekt “Meie prügivaba maailm”, mille haare osutus pealkirja sõnastusest märksa ulatuslikumaks.[/pullquote]Narva Laste Loomemaja käsitööõpetaja Žanna Pantelejeva rääkis, et kõik sai alguse tänavu jaanuaris ühelt Tallinnas toimunud koolituselt, kus ta kohtus kahe Paikuse põhikooli õpetajaga: Eve Tannebaum on vene keele õpetaja ja Kadri Jõgi annab õpilastele käsitöötunde. Ühisel algatusel sündis Erasmus+ raames projekt “Meie prügivaba maailm”, mille haare osutus pealkirja sõnastusest märksa ulatuslikumaks. Kuid keskseks teemaks kujunes ikkgagi nuputamine, kuidas saaks prügiks määratud asjade materjale võtta taaskasutusse ja neist midagi täiesti uut luua.

Esmalt külastasid Paikuse noored Narvat, kus tutvuti linna vaatamisväärsustega ja arendati käelist tegevust taaskasutuses olevat materjali tarvitades.

Loe edasi: Narva ja Paikuse noored Sindi muuseumis

Sindi Raadio sai aastaseks

Täna tähistas piduliku koosviibimisega oma esimese tegevusaasta täitumist Sindi Avatud Noortekeskuse juures tegutsev raadioring Sindi Raadio, mille ellukutsuja, eestvedaja ja juhendaja on Sindi gümnaasiumi seitsmenda klassi õpilane Kaur Kasemaa.

https://www.youtube.com/watch?v=eAmtCFJ8jiA

Sindi Avatud Noortekeskuse raadioring tähistas väikeses seltskonnas oma tegevuse esimese aasta täitumist Foto Urmas Saard
Sindi Avatud Noortekeskuse raadioring tähistas väikeses seltskonnas oma tegevuse esimese aasta täitumist. Foto: Urmas Saard

Sündmuse tunnistajatena olid kutsutute hulgas Kauri meeskonna innukamad abilised Karl Hussar, Fred Hussar, Mattias Buht, Edwin Eilandt, Ats-Tobias Pikk ja kõige lähemad toetajad. Suurim toetaja on kahtlematult noortekeskus ja selle juhataja Helle Vent, kes võimaldab ruumide kasutust ning hädavajaliku tehnika kasutamist. Väga tähtis on ka koduste pöidla hoidmine. Seepärast olid kohal Kauri ema Inga ja õde Kaari, samuti Karli ja Fredi ema Astrid. Kuid kutsutud seltskonnas oli teisigi.

Esimeste külaliste saabumise ajal riputas Kaur koos Kaari ja Hellega lae alla kollaseid õhupalle. Kõrvaltoas käis lauakatmine, mida aitas korraldada Maili Isand. Määratud ajal sisenesid ühtejärge oodatud külalised. Viimaste külaliste ooteaega täideti noortekeskuses leiduvate tegevustega. Fred õpetas oma emale piljardi mängimist. Heiko Kivila tutvustas noortekeskusele ostetud kolmemõõtmelise (3D) printeri kasutamise võimalusi, teised vestlesid niisama või abistasid laua katmisel.

Loe edasi: Sindi Raadio sai aastaseks

Sünnipäevaks üllatused, droon ja menukas pidu

Sindi gümnaasiumi 180. sünnipäeva tähistamine pakkus kogu eilse päeva meeleolukaid kohtumisi, sportlikke elamusi, päevakohaseid väljapanekuid muuseumis, maalinäitust linnaraamatukogus, pingelist mälumängu, nauditavat kontsertkava seltsimajas, banketti võimla väikeses saalis, pidu aulas kahe ansambli esinemisega ja palju muud meeli köitvat.

Sindi Gümnaasium 180 Foto Urmas Saard
Sindi Gümnaasium 180. Foto: Urmas Saard

Spordisaali

[pullquote]Igal inimesel käia oma rada – kui oled sündinud, siis tuleb olla teel[/pullquote]Kella kümne paiku hakati külalisi vastu võtma. Koolimaja õuepoolsel küljel lehvisid viiel aknal ühtekokku 15 sinimustvalget majalippu. Sindi gümnaasiumis väärtustatakse erilise rõhuasetusega lipukultuuri kasvatamist juba palju aastaid. Juhtumisi astus esimesena uksel vastu raamatukoguhoidja Imbi Jalakas, kes kutsus endale järgnema. Kindlasti tasub külastada kooli raamatukogu eesruumi. Jalakas tegi ära tänuväärse töö ja kujundas suure stendi, millel näeb paljude lendude õpilasi ja teisi huviäratavaid fotosid. Registreerimislaudade taga töötasid õpilased. Mälestuseks kooli järjekordne almanahh, punane pastakas ja vahtralehe kujuline märk rinda. Märk kinnitus riietele magnetiga, mis oli paljudele uudiseks. Märki, millel kiri ‘SG 180’ peaks direktori Aind Keerupi arvates kandma terve aasta.

Loe edasi: Sünnipäevaks üllatused, droon ja menukas pidu

Sindi uus skatepark on asfalteeritud

Eile valmis Sindi seltsimaja juurde rajatud uus skatepargi väljak, mis loob elamussportlastele palju paremad eeldused erinevate trikisõitude sooritamiseks.

Mirko Reiman, Rasmus Paimre ja Helle Vent 20 septembril Sindi praeguses skatepargi asukohas, kus peeti nõu tuleviku võimaluste üle Foto Urmas Saard
Mirko Reiman, Rasmus Paimre ja Helle Vent 20 septembril Sindi praeguses skatepargi asukohas, kus peeti nõu tuleviku võimaluste üle. Foto: Urmas Saard

Sindi Avatud Noortekeskuse juhataja Helle Vent meenutas eile õhtul, et tänavu 20. septembril arutas ta Sindi abilinnapea Mirko Reimani, insener Vallo Vaargase ja tuntud skateparkide ehitaja Rasmus Paimre osalusel skatepargi arendamise võimalusi. Endises paigas, tenniseväljaku vastas üle Pärnu maantee, oli asukohal paar olulist puudust. Väljakute liigne lähedus elamutele häiris elanike rahu. Teiseks ei võimaldanud väljaku kuju elemente sobivamalt paigutada.

Valminud väljaku suuruseks on kooskõlastatult trikisõitjatega arvestatud 30 X 17 meetrit. Piklik väljak võimaldab seadeldiste teistsugust asetust ja jätab ruumi Paimre soovitusel ka täiendavalt uusi elemente paigaldada. Vent lisas juurde, et tuleb veel täpsustavalt kõik läbi mõelda ja pargi ületoomisega ei kiirustata. Skatepark avatakse uues asukohas arvatavalt kevadel.

Tööde lepinguline maksumus oli 19 824,00 eurot, millest 15 000 eurot tasuti nn katuserahast. Eraldise tegi Kadri Simson ajal, kui ta oli veel riigikogu liige.

Uue skatepargi rajamisega sai paralleelselt siledamaks ka kõrval asuv Kahurimägi.

Loe edasi: Sindi uus skatepark on asfalteeritud

Sindi skatepark muudab asukohta

Täna alustati Sindi seltsimaja parkla ja Pärnu maantee vahelisel tühermaal pinnase koorimist.

Sindi skatepargi ja liuvälja uues asukohas käib ehitustöö Foto Marko Šorin
Sindi skatepargi ja liuvälja uues asukohas käib ehitustöö. Foto: Marko Šorin

Kohapeale ehituse käiku vaatama tulnud Sindi linnapea Rein Ariko ütles, et 510 ruutmeetri suuruselt alalt eemaldatav muld veetakse kõrval asuvale Kahurimäele, nagu seda mõned aastad tagasi linna sünnipäeval nimetama hakati. Mäge kõrgemaks ei tõsteta, aga nõlvad muutuvad veidi laugjamaks.

Süvendisse veetakse killustik ja sellele laotatakse üks kiht asfaltbetooni. Ariko teab, et väike külm või vihmasadu ei peaks tööde lõpetamist tänavu takistama, sest ühe kihi asfaltbetooni puhul läheb vesi läbi killustiku sügavamale ega sega seetõttu kvaliteetset asfalteerimist.

Sile plats leiab kasutust skatepargi uue asukohana. Talvel saab sama platsi soodsate ilmaolude korral kasutada liuväljana. Seltsimaja kõrvale enam liuvälja ei valata.

Ehituse maksumus on koos käibemaksuga ümmarguselt 19 000 eurot, millest 15 000 kaetakse nn katuserahast.

Loe edasi: Sindi skatepark muudab asukohta

Lauatennise võistlus Sindi Gümnaasiumis

Eile, 13.oktoobril toimus Sindi gümnaasiumi aulas lauatennise võistlus, mis leidis aset 7.a klassi õpilaste majanduse tunni raames.

Marko Šimanis, Remii Metsmaa, Carl Mängel Foto Kaur Kasemaa
Marko Šimanis, Remii Metsmaa, Carl Mängel. Foto: Kaur Kasemaa

Projekti teemaks valiti tervislik ja kasulik eluviis. Alates esmaspäevast oli kõigil võimalik vahetundide ajal lauatennist mängida. Pakutud meeldiv võimalus tekitas kõigi õpilaste jaoks suurt mängus osalemise soovi. Eelnevalt ei teatud arvatagi, et lauatennis nii kütkestavat sportlikku elamust võiks tekitada. Seepärast kavatseme jätta lauatennise laua kuni koolivaheajani vana maja teisele korrusele. Kuna kohtade arv oli piiratud, ei saanud kõik soovijad võistlustel osaleda. Võistlused viidi läbi õppenädala lõpus alates reede keskpäevast.

Võistles üheksa mängijat ja iga võistleja sai mängida kaheksa mängu. Ühtekokku peeti 74 mängu.

Lõpp läks tihedaks rebimiseks. Lisamängudega selgitati välja lõplik esikolmiku järjestus. Esimese koha võitis Remii Metsmaa, teiseks jäi Marko Šimanis ja kolmandaks Carl Mängel. Auhinnaks jagati vastavalt kohale värvieristusega reketikujulised medalid, lisaks kingiti Sindi gümnaasiumi kirjadega pastaka ja diplomi.

Loe edasi: Lauatennise võistlus Sindi Gümnaasiumis

Ideekonkursil osalesid kõige edumeelsemalt mõtlevad noored

Käesoleva sügise ettevõtlusnädala tulevikutegijate ideekonkurss „Uued võimalused Pärnumaa ettevõtluse arenguks“ tõi Port Artur 2 kaubanduskeskusesse oma mõtteid esitlema nelja üldhariduskooli 102 õpilast.

Edukad Sindi gümnaasiumi õpilased lahkuvad tulevikutegijate ideekonkursilt ühes oma õpetaja Eneli Arusaare ja mitme väärtusliku auhinnaga Foto Urmas Saard
Edukad Sindi gümnaasiumi õpilased lahkuvad tulevikutegijate ideekonkursilt ühes oma õpetaja Eneli Arusaare ja mitme väärtusliku auhinnaga. Foto: Urmas Saard

Tänasel ideekonkursil oli Pärnumaalt esindatud Pärnjõe kool, Vändra gümnaasium, Sindi gümnaasium ja Pärnu Ühisgümnaasium. Ühtekokku kolmekümnest meeskonnast oli üheksa võistkonda algklassidest, seitse põhikooli astmest ja neliteist gümnasistide hulgast.

[pullquote]Uudise kirjutajale avaldasid kõige suuremat muljet „PJK“ kolm noorhärrat, kes selgitasid ja põhjendasid väga veenvalt oma soovi avada kunagise koolimaja asemele kauplus-kohvik[/pullquote]Hindamiskomisjoni liikmete arvamuse järgi reastati võistkondade paremus neilt saadud punktide arvestuse alusel. Kõige suurema punktide hulga kogus algklasside arvestuses Sindi gümnaasiumi „Sinti Jõebuss“, kes võitis 38 punktiga esikoha. 4.a, 5.a ja 5.b klasside õpilased, kellele Eneli Arusaar õpetab majandust, on otsustanud panna Pärnu jõele reisijaid teenindama jõebussi, millega saaks veeteel liikudes imetleda kodukandi kaunist loodust ja veeta vaba aega. Nutikate õpilaste nimed on Evelin Saulite, Meribel Aksen, Kaari Kasemaa ja Pirjo-Liis Parts.

Loe edasi: Ideekonkursil osalesid kõige edumeelsemalt mõtlevad noored

Pärnu Ühisgümnaasium panustab rahvusvahelisse projekti videote ja digiteadmistega

25.–29. septembrini Erasmus+ projektiga „Les Crayons de Couleurs Européens. Dessine-moi „Une“ Europe“ Küprosel Limassoli lütseumis toimunud projekti vahekohtumisel selgus, et eestlaste tugevus on endiselt digitaalne kirjaoskus, teistelt osalistelt on õppida kogukonna kaasamist.

Erasmus+ projektiga Küprosel Foto Kersti Jürgenson
Erasmus+ projektiga Küprosel. Foto: Kersti Jürgenson

Seekordse kohtumise peaeesmärk oli teha kolmeaastase projekti vahekokkuvõtted, analüüsida seni tehtut, panna detailselt paika järgmised ülesanded ja vaheetapid. Analüüsiti viimase aasta tegevusi, videoid ja nende reaktsioone, 2017. a mais Bayonne’is toimunud kollokviumi tulemusi ning tehti ettevalmistusi 2018. a märtsi Itaalia Mirandola kollokviumiks.

Euroopa keeltepäeva puhul Limassoli lütseumi õpilaste esitatud laulu- ja tantsuprogramm tutvustas meile traditsioonilist küprose muusikat ning reedene Küprose iseseisvumispäevale pühendatud kontsert Küprose ajalugu. Küproslased on oma maa ja rahva üle uhked, uskudes, et lastele mineviku tutvustamine on tugeva riigi üks alustalasid.

Et selle projekti üks eesmärke on õppida tundma eri kultuuride ja ajaloo mõjutusi asukohamaale, külastati ka pealinna Nikosiat, kus lütseumi ajalooõpetaja Aniki Yanakou tutvustas linna ning selgitas kahe galerii näituste abil Küprose ajalugu ja kultuuri. Kuigi küproslased on oma saarel elanud aastatuhandeid, said nad oma iseseisva riigi 1960. aastal, 1974. aastal lõikas Türgi invasioon selle kaheks.

Loe edasi: Pärnu Ühisgümnaasium panustab rahvusvahelisse projekti videote ja digiteadmistega

Plahvatused on ägedad ainult äksen filmides

„Kas plahvatused on ägedad?“ küsis Lääne Eesti pommigrupi juhataja Janek Sõnum Sindi gümnaasiumi 6. klassi õpilastelt. „Jaa,“ vastati üsna üksmeelselt. „Kas ka siis, kui selle tagajärjel tuleb terve elu leppida sellega, et keegi teine toidab lusikaga ja ei saa iseseisvalt isegi oma tagumikku pühkida,“ jätkas Sõnum küsimuse sisule lähenemist.

Eimar Täht, juhtiv demineerija, juhtiv demineerijaFoto Urmas Saard
Eimar Täht, juhtiv demineerija, juhtiv demineerija. Foto: Urmas Saard

Äksen filmides oleme harjunud põnevate kaadritega, milles üliinimlike võimetega kangelased lendavad plahvatuste mõjul ja võimsate tulekerade saatel kusagile eemale ohutumasse paika. Halvemal juhul saab kangelane mõned kriimustused ja verepiisad näole, kätele, jalgadele. Aga ta tõuseb hoolimatult jalule, pühib riietelt tolmu, sätib lipsu otseks, paneb pintsaku nööbid kinni, libistab käega soengu korda ja astub kindlal sammul kõhklematult järgmiste vägitegude sooritamise juurde. Sõnum selgitas, et tegelikkusega pole nendel kassatükkidel midagi ühist. Kui kuul jätab kehasse kõigest pisikese augu, siis isegi üks gramm lõhkeainet võib sisikonna jäägitult segamini pöörata.

Ülerõhk, lööklaine, fragmentatsioon ja kuumus olid mõned märksõnad, mille eest pommigrupi töötajad ja Sindi politseinikud tänasel kohtumisel Sindi gümnaasiumi kolme klassi õpilasi tõsiselt hoiatasid. Sõnum rääkis ülerõhu mõjust inimese organismile. Ta kirjeldas, kuidas purunevad siseelundite väikesed veresooned ehk kapillaarid.

Loe edasi: Plahvatused on ägedad ainult äksen filmides

Sindi gümnaasiumi „vanad“ tegid rebaseid

Sindi gümnaasiumis kestis eilsega lõppenud rebaseks löömise riitus terve pika koolinädala, mille tulemusena arvati kümnendasse astunud õpilased gümnasistide kogukonna täisväärtuslikeks liikmeteks.

Sindi gümnaasiumi vanad, Mirette Juurikas ja Georgina Ristoja, nuputavad rebastele põnevaid ülesandeid Foto Urmas Saard
Sindi gümnaasiumi “vanad”, Mirette Juurikas ja Georgina Ristoja, nuputavad rebastele põnevaid ülesandeid. Foto: Urmas Saard

Rebaseks vastuvõtmise ehk repsimise peakorraldaja oli kujunenud tava kohaselt oma kooli abituurium. Rebastele antud ülesanded ja tegevuskava mõtlesid välja kaheteistkümnenda õpilased Georgina Ristoja ja Mirette Juurikas. Hommikuti enne tundide algust toimus rebaste kiibistamine. Kõigi riietus või nende juurde kuuluvad aksessuaarid andsid tunnistust kümnendate fantaasialennust. Neid ühendas kohustus kanda terve nädala õppevahendeid banaanikastidega. Kellele pappkasti ei jätkunud võis ka plastmassämbrisse vihikud, raamatud, pliiatsid, pintslid ja muud tarvilikud asjad panna. Must ärr-täht põsel oli aga kindel tunnus ka siis, kui muidu olnuks raske rebaseid teistest eristada.

Iga nädalapäev pealkirjastati vastavalt teemavalikule, millega vahetunnid sisustati. Näiteks neljapäev nimetati „Hullumajaks“. Ühe tegevuse sooritamiseks koguneti koolimaja õuele. Rebased moodustasid ringi. Ringipeale jagati kolm muna. Neist mõned keedetud, teised toored. Muusika mängimise ajal läksid munad käest kätte liikuma. Muusika lõppedes pidid muna käes hoidvad rebased selle purustama löögiga vastu enda otsaesist. Ühtedele nalja nabani, teistele parasjagu tuska, kui käed tilkusid valge-kollast löga ja kaunis soeng vajas põhjalikku juuksepesu.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi „vanad“ tegid rebaseid

Pärnu Ühisgümnaasium lõpetab kolmeaastase projekti rohkete projektiviljadega

Ühisgümnaasiumil koos partnerkooliga Lätist, Prantsusmaalt, Sloveeniast ja Türgist saab 31. augustil eduka lõpu 2014. aastal alanud Erasmus+ projekt „The EU : a free cultural exchange area“ (EL: vaba kultuuriruum kogemuste vahetamiseks).

Pärnu Ühsigümnaasiumi esindus Euroopa Parlamendis
Pärnu Ühsigümnaasiumi esindus Euroopa Parlamendis

Projekti peamisteks eesmärkideks oli õppemeetodite kohandamine tänapäeva maailma vajadustele vastavaks, enda kultuuri ja teiste kultuuride parem teadvustamine, negatiivsetest stereotüüpidest ja eelarvamustest loobumine Euroopas elavate kultuuride ja rahvuste suhtes; interkultuuriliste pädevuste arendamine õpetajas- ja õpilaskonnas ja noorte osaluse ning sotsiaalse sidususe soodustamine demokraatlikus ühiskonnas.

[pullquote]Eesti puhul toodi välja külma kliimat, blonde juukseid ja sinisilmi, kauneid naisi, Skype’i[/pullquote]Eesmärkide elluviimiseks viidi kolme aasta jooksul läbi erinevaid tegevusi, mis päädisid silmaga nähtavate ja käega katsutavate projektiviljade küpsemisega.

Esimesel projektiaastal keskenduti enesekuvandile ja eneseväärtustamisele.

Loe edasi: Pärnu Ühisgümnaasium lõpetab kolmeaastase projekti rohkete projektiviljadega

Rahvusvaheline “Kevade” Pärnus

Kui noorsootöötaja kolleegiga Noorusemajja jõudis, olid jäämurdmise mängud juba alanud. Kiire, Tootsi ja Teele asemel võis õpperuumis valida, kas istuda Vladimiri, Paolo või Joveta kõrvale. Grupi ees seisid Lauri ja Köstri asemel aga suure naeratusega Antonio ning Ieva.

Pärnu Nooruse Majas noorsootöötajatele suunatud rahvusvaheline treeningkursus Foto Uudo Laane
Pärnu Nooruse Majas noorsootöötajatele suunatud rahvusvaheline treeningkursus. Foto: Uudo Laane

Milliseks kujuneb meie ühine koolitee läbi mitte-formaalse õppe, ei kujutanud me sel hetkel veel ette. Selge oli see, et oma arusaamad Oskar Lutsu Kevades nähtud koolielust pidime me unustama. Aeg oli kirjutada ühiselt oma Kevade erasmus+ viisil.

13.-21. augustil toimus Pärnu Nooruse Majas noorsootöötajatele suunatud rahvusvaheline treeningkursus “DIY: Diversity and Inclusion fot Youth – Do it Yourself!“.

Koolitajateks olid Ieva Grundsteine Lätist ja Antonio Benaches koos juunior-koolitaja Helin Laanega Hispaaniast ning osalejateks 26 noorsootöötajat Eestist, Lätist, Leedu, Itaaliast, Sloveeniast, Slovakkiast, Hispaaniast, Rumeeniast, Bulgaariast. Igast riigist kolm kuni neli osalejat.

Loe edasi: Rahvusvaheline “Kevade” Pärnus

Eesti laulis ja tantsis end tulevikku

Pole vist elus valanud ühel päeval nii palju rõõmupisaraid, kui juuli algul Tallinnas toimunud Eesti noorte XII laulu- ja tantsupeol, mis kandis küll mõneti vaieldavat, et mitte öelda intrigeerivat pealkirja „Mina jään“.

Jüri Trei, MTÜ Eesti Lipu Seltsi esimees Igale eestlasele, ükskõik kus maailma nurgas ta ka ei asuks, on sinimustvalge lipp kui kodu kaunistav ja meie rahvast ühendav sümbol! Foto Tiit Mõtus
Jüri Trei, MTÜ Eesti Lipu Seltsi esimees: “Igale eestlasele, ükskõik kus maailma nurgas ta ka ei asuks, on sinimustvalge lipp kui kodu kaunistav ja meie rahvast ühendav sümbol!” Foto: Tiit Mõtus

Missugune rõõm, milline energia! Milline oli väikeste inimeste vastupidavus: tantsijate tosin tundi pikad proovipäevad, rongkäigus neli tundi ja viis kilomeetrit marssimist ning seejärel veel seitse tundi ühtejärge laulmist! Milline trots vaatamata vihmale ja külmale tuulele! Niivõrd kõrge kunstiline kvaliteet kümnete tuhandete ühislaulus, ühismängus ja –tantsus! Milline puhtus, kord ja solidaarsus! Ei ühtki pahategu ega pahandust. Ja kõige tipuks täiesti spontaanne, improviseeritud noorte tantsupidu Vabaduse väljakul perfektsete mustritega isegi siis, kui üks staadioni kolmest tantsupeost halva ilma ja laste märgade riiete tõttu ametlikult ära otsustati jätta.

Loe edasi: Eesti laulis ja tantsis end tulevikku

Haridus- ja teadusminister tänab

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps saatis täna maailma parimatele õpilastele ja õpetajatele südamliku tänukaardi.

Mailis Reps saatis tänukaardi, mille joonistas viiene Triinu Tallinnast

Minister ütleb, et viimastel päevadel on väga palju räägitud noortest ja juurtest, jäämisest ja pühendumisest. Ta ei hakanud neid mõtteid kordama, vaid saatis pildi, mis räägib iseenda eest. Selgitavalt ütles Reps juurde, et noorte tantsu- ja laulupeole järgneval hommikul ei alustanud viieaastane Triinu multifilmide vaatamisega. Ta joonistas kauni värvilise pildi kõige tähtsamast, mis praegu meeles ja mõtetes.

 

 

Mailis Reps saatis tänukaardi, mille joonistas viiene Triinu Tallinnast →

Laulu- ja tantsupeo rongkäigus osales Pärnu linna jagu rahvast

Eile Tallinnas aset leidnud XII noorte laulu- ja tantsupeo “Mina jään” rongkäigus sammus ligemale 40 000 last, noort ja täiskasvanut. Rongkäik algas kell 9.30 Vabaduse väljakult ja lõppes kella 14 paiku lauluväljakul, kus algas noorte laulupeo kontsert.

Jaanus Reisner, Kadrina vallavolikogu esimees, on laulupeo rongkäigu alguse ootel koduvalla lippu hoidmas Foto Urmas Saard
Jaanus Reisner, Kadrina vallavolikogu esimees, on laulupeo rongkäigu alguse ootel koduvalla lippu hoidmas. Foto: Urmas Saard

Rongkäik koosnes kõigi maakondade, kolme linna ja rongkäigu pea allkolonnist. Maakondlikud kolonnid liikusid tähestikulises järjekorras alates Hiiumaast. Tavapäraselt asus rongkäigu lõpus Harjumaa ja Tallinn. Pidulised kõndisid viie kilomeetri pikkusel teekonnal Vabaduse väljakult mööda Pärnu ja Narva maanteed ja Pirita teed kuni siseneti lauluväljakule Mere värava kaudu.

Riikliku ilmateenistuse teatel peeti võimalikuks rongkäigu alguses sattuda hoovihma kätte, kuid seda ei juhtunud ja peoliste jalutuskäiku soosis ilmaolu kõige paremal viisil.

Kell 14 algas lauluväljakul XII noorte laulupeo kontsert “Mina jään”, kus valdavalt vabas Eestis sündinud põlvkond jätkas varasemate põlvede edasi antut tava ja oli loomas enda traditsioone. Kontserdi alguses süttis laulupeotuli, kui ühendkooride esituses kõlas Mihkel Lüdigi “Koit”. Tule süütasid tuletornis laulupeo peadirigent Heli Jürgenson ja laulupeo ideekavandi autor, helilooja ja dirigent Rasmus Puur.

Loe edasi: Laulu- ja tantsupeo rongkäigus osales Pärnu linna jagu rahvast