15.-25. märtsini viibis Pärnu Kuninga kooli esindus Erasmus+ projekti „Climates: together for the better“ raames lähetusel Prantsusmaale kuuluval Kariibi meres asuval Martinique’i saarel.
[pullquote]Külastati Saint-Pierre’i linna, kus aastal 1902 toimus saare ajaloo üks jubedamaid katsumusi – katastrofaalne vulkaanipurse, mis tõi kaasa 30 000 inimese silmapilkse surma[/pullquote]Kuna tegu on keskkonnaalase projektiga, millega püütakse tõsta osalevate õpetajate ja õpilaste ning ka kogukondade keskkonnaalast teadlikkust ning vähendada seeläbi kliimamuutusi, nende mõju ja ulatust, lähtuti ka projektikohtumise tegevustes kohaliku keskkonna eripära väärtustamisest ja kohalike aga ka globaalsete keskkonnaprobleemide teadvustamisest.
Partnerkool nimega Collège Edouard Glissant on Kesk-Martinique’i Le Lamentin’i linna üks kahest põhikoolist. Koolis õpitakse inglise, hispaania ja saksa keelt ning tegutsevad ka eriklassid hariduslike erivajadustega õpilastele. Paralleelselt antud Erasmus+ projektiga viisid õpiraskustega õpilased uue õppeaasta algusest alates läbi omaenda veidi lihtsustatud keskkonnaalast projekti, mille eesmärgiks oli väärtustada mangroovide liigilist mitmekesisust, seda eriti olukorras, mil üha suureneva linnastumise eesmärgil ka Martinique’il mangroovid-metsad kaovad. Kool on aktiivne osaleja ka regionaalsetes kliimaalastes keskkonnaprojektides, näiteks said väliskülalised kaasa elada vastuvõtva kooli õpilaste osalemisele Saint-Pierre’is asuvas Loodusteaduste Keskuses toimunud keskkonnaalaste leiutiste võistlusele, kus Edouard Glissanti’i kooli õpilased võistlesid plastpurgi kokkusurumise masinaga, mis aitab plekkpurgid väikseks kokku suruda, et need enne taaskasutusse jõudmist võtaksid vähem ruumi.
[pullquote]Septembris 2017 tõid neist kaks metsikumat kaasa meeletud üleujutused[/pullquote]Erasmus+ projektilähetusel osalejad said võimaluse kaasa lüüa erinevates keskkonnaalastes töötubades, kuulata keskkonnaspetsialistide loenguid ning imetleda kohalikku loodust. Üheskoos kuulati loenguid alternatiivsetest energiatest Martinique’i saarel, kus üllatuslikult selgus, et saarel on tuuleenergia kasutamine raske, sest rannikualale tuulegeneraatorite paigaldamine on tiheda asustuse pärast sisuliselt võimatu, mäenõlvadel on eramud ja istandused. Lisaks kannatavad rannikualad sagedaste tormide ja orkaanide all: septembris 2017 tõid neist kaks metsikumat kaasa meeletud üleujutused, elektrikatkestused ning koolide sulgemised paariks nädalaks.
Päikeseenergial põhinevaid passiivhooneid on juba ehitama hakatud. Kuid palju vähem kui antud kliimas, kus aasta keskmine temperatuur on + 26 kraadi, veel kasutada võiks. Seni on takistuseks kõrge hind, mistõttu tuleb oodata riigi abi päikesepaneelide paigaldamisel. Samuti eeldab päikeseenergia süstematiseeritud kasutamine läbirääkimisi maaomanikega (saare 1100-l ruutkilomeetril elab 360 000 elanikku ja põhiline elatusallikas on istandused), kuid juba on arendamisel koostööjaamade loomine alternatiivenergiate kasutuselevõtu käivitamiseks.
Saksa partnerkooli õpetajad ja õpilased viisid läbi interaktiivse ning põneva kliimasoojenemise alase töötoa, kus osalejatele tehti puust ja punasest selgeks kliimasoojenemise olemus, põhjused ja mõju. Sarnaseid töötube hakkavad nüüd läbi viima kõigi viie parterkooli kliimasaadikuteks määratud õpilased oma koolis Saksamaal, Eestis, Ungaris, Hispaanias Tenerifel ja Prantsusmaal Martinique’i saarel.
Koos testiti ka keskkonnaalast õpperada kooli lähiümbruses, mis võimaldas järele proovida eelnevalt sama projekti raames Tenerifel ja Ungaris toimunud arvutikoolituste käigus loodud äpi, mis põhineb GP-süsteemi põhimõtetel: keskkonnaaspektist huvitavasse punkti jõudes avaneb valikvastustega küsimus, mille vastamise järel annab äpp juhised järgmisesse punkti jõudmiseks, kus ootab juba uus vaatamisväärsus ning uus küsimus. Õpperada läbides said õpilased tutvuda tüüpiliste kohalike taime-, linnu- ja kahepaiksete liikidega. Näiteks kasvab Le Lamentini regioonis bambus.
[pullquote]Looduse irooniana võlgneb taimestik oma lopsakuse eest tänu just sellele samale 1902. aasta vulkaanipurskele[/pullquote]Toimusid harivad õppekäigud Martinique’i saare eri osadesse. Saare Kariibi mere poolses põhjaosas külastati Saint-Pierre’i linna, kus aastal 1902 toimus saare ajaloo üks jubedamaid katsumusi – katastrofaalne vulkaanipurse, mis tõi kaasa 30 000 inimese silmapilkse surma ning hävitas täielikult tänaseks taastatud Saint-Pierre’i linnakese, mis oli saare tollane pealinn. Pärast õnnetust viidi pealinn üle Fort-de-France’i, mis on saare keskuseks tänaseni. Koos vaadeldi aukartusega ka tollase tragöödia peasüüdlast – Mont Pelée nimelist vulkaani, millelt avanesid lummavad vaated ümbritsevatele põldudele, metsadele ja istandustele, mis hiilgasid oma lopsaka taimestiku poolest. Looduse irooniana võlgneb taimestik oma lopsakuse eest tänu just sellele samale 1902. aasta vulkaanipurskele, mis kohaliku mulla muutis viljakaks ja rammusaks. Saare Atlandi ookeani poolsel küljel külastati Saint-Marie linnakest, kus asub samanimeline saar, mis on kuulus turismiatraktsioon tänu tombolo-nimelisele nähtusele (vaata fotolt): märtsi keskpaigast on saar loetud kuudeks või isegi vaid nädalateks ligipääsetav kuiva jalaga, st linnakest ja saart ühendab vaid lühikese ajaperioodi jooksul aastast kitsas liivariba. Saar on haruldaste lindude haudumispaik, mistõttu osa aastast on saar külastajatele suletud, et mitte häirida pesitsevaid linde. Lisaks käisid kohalikud ja projektikülalised delfiinivaatlusel, kus nähti ka lendkalu, ning osaleti rahvusvaheliste meeskondadena aardejahimängus kohalikus vihmametsas.
[pullquote]Ajapikku tekkis omavahelise suhtlusvajaduse tõttu täiesti uus keel – kreooli keel[/pullquote]Lisaks keskkonnaalasele teadlikkusele arenes lähetuse käigus osalejate kultuuriline ja sotsiaalne teadlikkus. Nii õpetajad kui ka õpilased elasid kõik kohalikes peredes, kus igapäevaelu käib prantsuse ja kreooli keeles. Kreooli keel on seal peamiseks suhtluskeeleks sõprade ja pereliikmete vahel, keel tekkis karmil orjandusajal, mil valgenahalised suhkrurooistanduste omanikud vajasid töö ära tegemiseks suurel hulgal Aafrikast toodud orje. Orjade võimalike mässude ennetamiseks ning igasuguse omavahelise suhtluse välistamiseks lahutati ühest piirkonnast pärit orjad üksteisest ning jagati erinevate omanike vahel. Nii sattusidki põllule kõrvuti rabama orjad, kes üksteise emakeelt küll rääkida ei mõistnud, kuid ajapikku tekkis omavahelise suhtlusvajaduse tõttu täiesti uus keel – kreooli keel. Kohalikud pered jätsid ülimalt sooja ja sõbraliku mulje ning tutvustasid projektiprogrammile lisaks meile oma saare teisigi ilusamaid paiku, maitsvamaid sööke ning erilisemaid tavasid. Koos osaleti lisaks kreooli keele tunnile ka bèlè tantsu ja kohaliku muusika töötoas.
Kuninga kooli delegatsiooni kuulusid 8. klassi õpilased Reigo Raal, Keitlin Kütt ja Artur Ormisson ning geograafiaõpetaja Urmas Lekk ning projektijuht ja prantsuse keele õpetaja Liis Raal-Virks.
Liis Raal-Virks
Pärnu Kuninga Tänava Põhikooli projektijuht
Pildigaleriis kasutatud fotode autorid on Urmas Lekk ja Liis Raal-Virks.
Samal teemal:
Pärnu Ühisgümnaasium panustab rahvusvahelisse projekti videote ja digiteadmistega
Pärnu Ühisgümnaasium lõpetab kolmeaastase projekti rohkete projektiviljadega