noored

Õpilased võistlevad maheda koolitoidu valmistamises

koolitoit — Laste koostatud maheda koolitoidu retseptid jõuavad ka mahetoidu retseptiraamatusse. Foto: EMSA

Täna toimub Tallinnas Pelgulinna Gümnaasiumis mahetoidu päev, mille raames valmistavad õpilased omatehtud retseptide alusel mahedast toorainest koolitoitu. Söögitegemist juhendab Eesti Kulinaaria Instituudi liige, Laulasmaa SPA peakokk Angelica Udeküll, mahetoidu päeva korraldab Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus koostöös Harju Mahetootjate Ühinguga.

Pelgulinna Gümnaasiumis algab mahetoidu valmistamise võistlus homme pärast koolitundide lõppu kell 14.00. Esmalt tutvustatakse õpilastele mahepõllumajandust ja mahetoidu temaatikat, seejärel valmistavad viis 7. ja 8. klassi võistkonda põhiroa ning magustoidu. Igasse võistkonda kuulub neli õpilast, kes on ise retseptid ette valmistanud – kokku osaleb mahetoidu valmistamise võistlusel 20 last.

Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse juhataja Merit Mikk ütles, et maheda koolitoidu võistluse ettevalmistamiseks anti õpilastele mahetoorainete nimekiri. “Toorainete põhjal pidid nad välja pakkuma selliste toitude retseptid, mida nad ise koolis süüa sooviksid. Välja pakuti väga toredad toidud, üks klass valmistab ka taimetoitu,” rääkis Mikk.

Söögitegemist juhendab Laulasmaa SPA peakokk ja Eesti Kulinaaria Instituudi liige Angelica Udeküll, kes aitab lastel ka retsepte vajadusel natuke kohendada. Kui kõik mahetoormest toidud tehtud, asub neid hindama žürii, kuhu kuulub viis õpilast ja viis täiskasvanut (kolm kooli esindajat, kokk Angelica Udeküll ning mahesektori esindaja). Žürii valib välja kõige rohkem meeldinud prae ja magustoidu ning need retseptid avaldatakse ka maheda koolitoidu retseptiraamatus. Loe edasi: Õpilased võistlevad maheda koolitoidu valmistamises

Selgusid üle-eestilise kooliõpilaste seiklusmängu ”Vana Toomase mõistatus” finaalvooru pääsenud

Kooliõpilaste seiklusliku võistlusmängu ”Vana Toomase mõistatus” finaalvooru pääsenud võistkonnad tulevad üheteistkümnest maakonnast.
29. oktoobrist on põhikoolide 7.-9. klassid võistelnud Tallinna tutvustavas võistlusmängus “Vana Toomase mõistatus”. Loovtöö, klassikalise viktoriini ja maastikumängu elemente kombineeriv mäng algas osalejate kodukohtades virtuaalse võistlusena.
Parimaid loovtöid saab näha siit: http://www.tourism.tallinn.ee/est/infoleht/article_id-12399
Viktoriini küsimuste ja õigete vastustega saab tutvuda lingilt: http://www.tourism.tallinn.ee/est/fpage/tallinncard/vanatoomas/tegevus
Jõukatsumine kulmineerub maakondlikult parimate meeskondade mõõduvõtmisega 29. novembril Tallinna vanalinnas. Tänaseks on selgunud kaksteist võistkonda üheteistkümnest maakonnast, kes Tallinnas üksteiselt mõõtu võtavad. Need on Pärnumaalt võistkond Isased Häädemeeste Keskkoolist, Lääne-Virumaalt võistkond Kaks ja Pool Brünetti Rakvere Reaalgümnaasiumist, Tartumaalt võistkond Kolm Musketäri Lähte Ühisgümnaasiumist, Läänemaalt võistkond Käbimees ja Kompanii Haapsalu Gümnaasiumist, Hiiumaalt võistkond
Moskiitod Emmaste Põhikoolist, Viljandimaalt võistkond Mürsikud Võhma Gümnaasiumist, Jõgevamaalt võistkond OoPika Põltsamaa Ühisgümnaasiumist, Harjumaalt võistkond Primo Tallinna Humanitaargümnaasiumist, Põlvamaalt võistkond PÜG 7b II Põlva Ühisgümnaasiumist, Ida-Virumaalt võistkond SuperTeam Narva Kesklinna Gümnaasiumist, Võrumaalt võistkond VKG 7.B II Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumist ja Pärnumaalt võistkond Zum Zum Mesimumm Surju Põhikoolist. Seiklusmängus esimese koha pälvinud võistkond saab auhinnaks põneva päeva pealinnas võitjameeskonna klassile.
Mängu ”Vana Toomase mõistatus” korraldajaks on Tallinna Ettevõtlusameti turismiosakond.
Eva Maimre

Hotellide ja restoranide liit tunnustas noori 1550 euroga

EHRLi juhatuse esimees Feliks Mägus stipendiaadiga. Foto: EHRL

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL) andis 11-le parimale hotelli- ja toitlustuse eriala õppivale noorele üle 2012. aasta stipendiumid. Stipendiumide eesmärk on väärtustada kutseharidust, innustada Eesti noori õppima teenusmajanduse erialal ning tõsta turismisektoris töötavate noorte kutsemeisterlikkust.

Käesoleva aasta stipendiumifondi suurus moodustas kokku 1550 eurot. Konkursile esitasid stipendiaatide kandidaadid 13 Eestis tegutsevat kutseõppeasutust. Parimaid selle valdkonna õpilased valiti välja EHRLi koolitus- ja personalitöö komisjoni poolt, kuhu kuuluvad Eesti turismiettevõtjate esindajad.

Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht Raigo Triigi sõnul on kogu sektori jaoks on oluline, et meie hotellide ja restoranide klienditeenindajad oleksid oma valdkonna spetsialistid. „Oleme huvitatud, et noorte huvi nende erialalade vastu säiliks ning et Eesti kvaliteetse tööjõu osakaal turismisektoris kasvaks,” märkis Raigo Triik. Ta lisas, et kuigi ka praegu tuleb hotellindusse ja toitlustusse tööle erialase hariduse- ja kogemuseta inimesi, eelistavad ettevõtted vastava eriharidusega töötajaid. Loe edasi: Hotellide ja restoranide liit tunnustas noori 1550 euroga

Tallinna noorte infokeskus kutsub seminarile

29. novembril algusega kell 18.00 toimub Tallinna ja Harjumaa noorte teabe- ja nõustamiskeskuses (Suur-Ameerika 35) seminar „Sõltuvus kui toimetuleku meetod“.

Seminaril keskendutakse noore arengule, teda ümbritsevate inimeste ning maailma tähtsusele ning kuidas see kõik noort mõjutab. Samuti räägitakse sellest, kuidas võib traumaatiline sündmus, mis kõrvaltvaatajale võib tunduda tühine, noort mõjutada, mille tulemuseks on langemine erinevate sõltuvuste küüsi. Selleks muutjaks ei ole tihti mitte füüsiline, vaid psüühiline trauma, mis võib näiteks olla tingitud koolikiusamisest, õnnetusjuhtumitest, vanemate lahkuminekust, lähedase kaotusest või muust sellisest. Seminari viib läbi Erik Rüütel.

Seminarist osavõtt on tasuta, kuid osalemiseks tuleb end registreerida hiljemalt 28. novembriks e-maili aadressil janne@taninfo.ee.

Tallinna noorte infokeskus on Tallinna Noorsootöö Keskuse allasutus, mille eesmärk on koguda, vahendada ja levitada noorteinfot Tallinnas. Sihtrühma moodustavad peamiselt 7 kuni 26aastased noored.

Allikas: Tallinna noorte infokeskus I Tallinna Noorsootöö Keskus

Noored võtavad Riigikogu üle

Täna toimub Riigikogus iga-aastane “101 last Toompeale” noortefoorum.

21. korda toimuv üritus toob kokku noored üle Eesti, kes sel korral võtavad luubi alla riigieksamid, ülikooli sisseastumise korra ning tasemetööd. MTÜ Lastekaitse Liit ja Eesti Õpilasesinduste Liidu eestvedamisel toimuval üritusel valitakse ka sel aastal lapsesõbralik ühiskonnategelane ja organisatsioon.

Tänane kiiresti muutuv maailm nõuab koolilõpetajalt loovust ja innovaatilisust, kriitilist mõtlemist ja analüüsivõimet, suutlikkust orienteeruda kiirelt arenevates oludes. See tähendab, et ka haridussüsteem peab toetama taoliste pädevuste kujunemist kogu haridustee vältel. Ometi ei kontrolli nende pädevuste omandamist kehtiv riigieksamite kord.

Üle Eesti läbi viidud ettevalmistavate noorte eelfoorumite põhjal on kokku pandud lõppdokument, mis täna arutluse alla läheb. Teiste hulgas tulevad üritust tervitama Riigikogu esimees proua Ene Ergma, eelmisel aastal lapsesõbraliku organisatsiooni tiitli pälvinud Toidupank eesotsas Nele Hendriksoniga ning lasteombudsmani nõunik Kristi Paron.

“101 last Toompeale” alustab 16.novembril kell 10.00 ning kestab kuni kella 16.00ni.

Noortefoorum kutsub üles koos Viljandimaad kujundama

Neljapäeval, 8. novembril kell 13 algab Viljandis Sakala keskuses noortefoorum “Koos kujundame Viljandimaad”, kuhu on osalema oodatud maakonna noored ja otsustajad.

Korraldajate teatel on Viljandimaa noortefoorumi kavas osaluskohvik, kus arutletakse üheskoos noori puudutavate teemade ja küsimuste üle. Üles astuvad külalised Lauri Pedaja ja Hardo Aasmäe. Muusikalisi vahepalu pakuvad Maria Gertsjak ja Ainar Toit ning ansambel Saphran.

Õhtusel tunnustusüritusel tänavad Viljandi maavalitsuse ja Viljandimaa Omavalitsuste Liidu esindajad tublisid noorsoovaldkonda panustajaid, andes kätte tänavused maakonna noorsootöö preemiad. Kandidaate sai tänavu esitada neljas kategoorias: enim silma paistnud noorsootöötaja; aasta koostöö; aasta tegu ja aasta noor.

Tutvu foorumiga!

Infoseminar tutvustab Austraalias töötamise ohtusid ja võimalusi

Homme, 7. novembril algusega kell 16 korraldab Tallinna noorte infokeskus infoseminari „Austraalia – ohud ja võimalused”. Seminar toimub Tallinna ja Harjumaa noorte teabe- ja nõustamiskeskuses aadressil Suur-Ameerika 35. Ülevaate välisriigis ohutult töötamisest annab Living for Tomorrow esindaja ning noored jagavad endi vahetuid kogemusi Austraalias töötamisest. Seminar pakub võimalust saada vastused oma Austraalias töötamisega seotud küsimustele.
Seminaril osalemiseks on vajalik eelregistreerimine e-posti aadressil velli@taninfo.ee või telefonil 641 2271 ja 5556 7782. Osavõtt on tasuta.

Sännas algavad täna Portugali keele ja meele õhtud

Täna, 6. novembril kell 18 alustab Sänna Kultuurimõisa juures tegevust Portugali keele ja meele õhtu. Juhendab Kultuurimõisa vabatahtlik Maria Moser Portugalist.
Maria kolis Sännasse selle aasta juunis ning on Kultuurimõisa tegemiste juures nõu ja jõuga abiks suisa aasta aega. Portugali keele ja meele õhtutel tehakse tutvust portugali keelega, kuulatakse muusikat, vaadatakse filme, valmistatakse maitsvat portugali toitu ja kindlasti on plaanis palju muud huvitavat.
Õhtud on tasuta, tule ja võta kaasa head-paremat teelauale.

Esimesel kohtumisel lepitakse kokku, mis päevadel ja kui tihedalt võiks koos käima hakata.
Rohkem infot: moser.carmo@gmail.com ; 56807165 (Maria) või kultuurimois@kultuuritehas.ee; 55588929 (Kadi).

Rakvere õpilased mõtlesid ja rääkis täna tervisest

Täna toimus Rakvere koolide ühine terviseinfopäev „Terviseks“, kus enam kui 900 Rakvere koolide õpilast kuulasid terviseteemalisi loenguid tervislikest valikutest, harjumustest ja käitumisest, said küsida tervise asjatundjatelt tervisealast nõu ning võisid ise oma tervist mõõta ja kontrollida.

Rakvere koolide terviseinfopäeval “Terviseks!” keskendus kolmele terve olemise sambale: hea olemisele, liikumisele ja tervislikule toitumisele.

Loengud ja töötoad toimusid tuntud asjatundjate eestvedamisel, kus tutvustati E-aineid, räägiti toitumishäiretest, liikumisest, minapildist, vaimsest tervisest ja suitsiidist, seksuaalkasvatusest, sõltuvustest lähisuhte vägivallast, seksist ja suhetest, pornograafiast, väärtustest elus ja valikutest. Õpilased jagati vanuseklassidesse, saamaks eakohast tervisealast teavet.

Rakvere Reaalgümnaasiumi huvijuhi Maria Kingsepa sõnul oli huvi tervisemessi vastu linna koolide seas suur, mistõttu sai iga kool ühes vanuserühmas töörühma saata 20 õpilast, kes saadud teavet oma koolis teistega edaspidi jagab.

Kooli aatriumis toimunud messil olid oma materjalidega kohal Tartu Tervishoiu Kõrgkool, politsei, Maanteeamet, Rakvere ametikool jt. Maria Kingsepa sõnul olid messil osalejad kaasa toonud mitmesuguseid tervislikke harjumusi illustreerivaid näitlikke vahendeid. „Näiteks Tervishoiu Kõrgkoolil oli kaasas kaal, millega sai mõõta ka keha rasvaprotsenti. Lastele pakkusid huvi prillid, mis näitasid, kuidas näeb joobes inimene jne. Rakvere ametikool oli valmistanud tervislikke suupisteid jne. Juttude sekka tehti kehalisi harjutusi, aeroobikat,“ märkis Kingisepp

Tervisepäev toimus Rakvere Reaalgümnaasiumi eestvedamisel tänavuse linna koolide ühise teema-aasta sarjas „Terves kehas terve vaim“.

Noortebänd 2012 poolfinaal

Võistlus finaalikoha eest 9. ja 10. novembril Tallinnas klubis Casablanca.

12. aastat toimuv üle-eestiline noorte ansamblite konkurss on hea võimalus bändidel end laiemale publikule tutvustada, lavakogemust saada ning tutvusi luua. Žürii koosneb on Eesti muusikutest, ajakirjanikest ja meediaprofessionaalidest.

Žürii valis poolfinaalidesse järgmised artistid:
Haapsalust pärit indie-folkbänd Jats, Haapsalust pärit metal-bänd Dethvipera, elektro-popi viljelev Viljandi bänd The Fuxx, Tallinna pop-rokkbänd Liqui Fuzz, alternatiivse roki bänd Talinnast Slippery Slope, Tallinnast pärit Soundhouse, Tallinnast pärit indie-bänd Frankie Animal ja Pärnu indie-rokkbänd Facelift Deer.

Lisaks žürii otsusele saab ka publik poolfinaali saata ka kaks oma lemmikut. Publikuhääletus Noortebändi kodulehel ja Facebookis.

Finaali pääseb 5 ansamblit.
Noortebänd 2012 finaal toimub 23. novembril Tallinnas klubis 777.

Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes

6. novembril jõuab Põlvamaale taas kirjandustuur “Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes”. Kell 11 kohtuvad keskraamatukogu saalis lugejatega Hanna Kangro, Triin Tasuja, Mikk Pärnits ja Juku-Kalle Raid. Kell 13.55 algab kohtumine Räpina ühisgümnaasiumi auditooriumis. Toetab Eesti Kultuurkapital.

Kärla vald jagas preemiaid

Eile otsustas Kärla vallavolikogu kinnitada tänavused tublid vallakodanikud, keda Kärla valla lipupäeval tunnustada.

“Kõik esitatud nominendid, kes kvalifitseerusid, on väga tublid,” ütles volikogu eilsel istungil Kärla vallavolikogu aseesimees ning haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Toomas Raun, kelle sõnul tuli ka tänavu tublide noorte seast valida parim sportlane, aktiivseim noor ja parim õppur. Ka täiskasvanud saavad hariduspreemia, kultuuripreemia ja tunnustatakse ka valla parimat sportlast.

Esitatud kandidaatide seast valis preemiasaajad välja haridus- ja kultuurikomisjon ning esitas nimed vallavolikogule kinnitamiseks.

Kärla valla noortepreemia “Hea sportlane” läheb tänavu Stella-Liisa Lõhmusele. Aktiivse noore preemia saab Katariina Õunpuu.

Peeter Südda nimeline kultuuripreemia otsustati anda Maive Õispuule. Hariduspreemia pälvib Katrin Mesila ja Suure Tõllu spordipreemia saajaks valiti Urmo Talistu.

Kahjuks jäi tänavu esmakordselt välja andmata noortepreemia “Hea õppur”, oli küll esitatud üks kandidaat, kes kahjuks ei kvalifitseerunud, sest ei vastanud preemia statuudi nõuetele. Kuigi esitatud kandidaat oli kõikide volikogu liikmete arvates igati tubli ja preemia vääriline Kärla kooli õpilane, ei olnud võimalik teda kinnitada, kuna ta ei ole valla elanike registris. Volikogu liikmed tõdesid, et statuut tuleb järgmise aasta alguses üle vaadata.

Vallavanem Villi Pihli sõnul antakse preemiad pidulikult üle Kärla valla lipupäeval, 6. detsembril.

Videokonkurss lennutab hakkaja noore Leipzigi

Sihtasutus Innove kuulutab välja videokonkursi „Meistrid teevad tulevikku!“, kuhu on oodatud noorte kutsehariduseteemalised videoklipid. Konkursi peaauhinna võitja sõidab vaatama Leipzigis toimuvaid rahvusvahelisi kutsemeistrivõistlusi WorldSkills 2013, lisaks jagatakse parimatele eripreemiaid.

„Konkurss toimub koostöös Pimedate Ööde Filmifestivaliga, kus parimatest parimad linastuvad Solarise kino suurel ekraanil,“ rääkis konkurssi korraldava Sihtasutuse Innove juhatuse liige Tõnis Arvisto, lisades, et videokonkurss annab noortele võimaluse tutvustada nii kutseharidust laiemalt, erinevaid ameteid, kutseõppeasutusi kui ka õppimisvõimalusi. „Kindlasti näitavad klipid seda, mida noored kutsehariduse juures on märganud või oluliseks peavad,“ ütles Arvisto.

Videokonkursile „Meistrid teevad tulevikku!“ on oodatud osalema kõik noored vanuses 15–21 aastat. Konkursil võib osaleda nii individuaalselt kui ka kaheliikmelise meeskonnaga. Esitada võib nii videokaamera, mobiiltelefoni või muu vahendiga filmitud videoklippe.

Tööde esitamise tähtaeg on 12. november, konkursil osalevad tööd tuleb saata vastavalt juhistele e-posti aadressile konkurss@innove.ee. Võitjad kuulutatakse välja 24. novembril Solarise keskuses toimuval Kutsehariduspäeval.

Täpsem info konkursi kohta: www.innove.ee/videokonkurss

Mait Agu nimelise stipendiumi pälvis Saile-Johanna Langsepp

Mait Agu nimelise stipendiumi tänavuseks laureaadiks valiti Saile-Johanna Langsepp.

Stipendiumikomisjon tõstis Saile-Johanna Langsepa puhul esile tema lavaküpsust, loomingulist distsiplineeritust, põhjalikkust ning professionaalset suhtumist õppe- ja loometöösse.

Saile-Johanna Langsepp on noor koreograaf-tantsija, ta lõpetas Tallinna Ülikooli koreograafia eriala bakalaureuseõppe 2012. aastal.

Mait Agu nimeline stipendium loodi TLÜ koreograafia osakonna eestvedamisel 1999. aastal eesmärgiga toetada andekaid tudengeid ning Eesti noori tantsuloojaid. Stipendium antakse üliõpilasele või loomingulisele kollektiivile, kes on eelmise õppeaasta jooksul silma paistnud loomingulise või teoreetilise tööga, olnud edukas ja aktiivne õppetöös ning võtnud osa erinevatest tantsualastest projektidest.

Fotol Saile-Johanna Langsepp Helmi Tohvelmanni etenduses ”Külvaja”, 2011. aasta oktoobril Tamperes.

Stipendium suuruses 1000 eurot antakse laureaadile üle 6. detsembril KUMU auditooriumis tantsulavastuse „Sofi ja Võlulind“ esietendusel, kus Saile-Johanna Langsepp astub üles peaesinejana.

Laura Kvelstein

Käimas on ERSO plakatikonkurss „Hans ja Grete”

ERSO kuulutas välja plakatikonkursi Jakob ja Wilhelm Grimmi muinasjutu ”Hans ja Grete” ainetel. Osalema on oodatud kõik I–XII klassi õpilased.

Võidutöö kuulutatakse välja 20. novembril ning selle põhjal kujundatakse ERSO ooperikontserdi “Hans ja Grete” plakat.

Võidutöö autor on koos kõigi oma klassikaaslastega oodatud kontserdile Estonia kontserdisaali 17. või 18. jaanuaril 2013. Parimaid töid näidatakse ETV populaarses lastesaates “Lastetuba”, need avaldatakse kontserdi kavalehes ning ERSO kodulehel.

Täpsem info konkursi kohta ERSO kodulehelt.

Maarja Kasema

Otepää noorte tantsutrupp FeelingGood saab kaheaastaseks

IMGP7237 — Fotol: FeelingGood esinemas Otepää käsitöölaadal 5.augustil. Foto:
Monika Otrokova

5.oktoobril kell 19.00 tähistab Otepää noorte tantsutrupp FeelingGood Otepää Kultuurikeskuses oma tegutsemise teist aastapäeva. Kuigi tantsitud on kõigest kaks aastat, on tantsutrupil ette näidata palju esinemisi ja üksjagu tunnustust. Tantsutrupi looja ning kunstiline juht, Otepää Avatud Noortekeskuse juhataja Kadri Orav sõnas, et idee luua Otepääle tantsutrupp sündis soovist tantsida. Alustas tantsimist 10 huvilist, tänaseks on liikmete arv üle 30.

Tantsustiilidest harrastatakse show/hip-hoppi, girly hip-hoppi, samuti on tehtud moderntantsu. FeelingGood katsetab pidevalt uusi stiile, et oleks huvitavam. Esinemisi on tantsutrupil olnud palju, seda nii Otepääl, Valgas, Sangastes, Türil, jne. Kevadel sai FeelingGood maakondlkul PlayBackShowl 3. koha. Osa võeti ka Koolitants 2012 võistlustest, kus edasi küll ei saadud, ent pälviti palju tähelepanu meedias.

FeelingGoodi on tunnustatud erinevates kohtadest, kus esinemas käidud, trupi liikmetele annab see palju innustust. „Kahe aastaga oleme teinud hüppelise arengu, kuid on olnud ka tagasilangusi, seetõttu oleme kasvanud kindlasti tugevamaks ja oleme endale võtnudväljakutseid, millega oleme küllaltki hästi hakkama saanud,“ ütles Kadri Orav. „Võime enda kohta öelda, et vähese ajaga on toimunud suur areng ja väljakutsetele käega löödud pole. Pole meid heidutanud vihmane ilm, lumine esinemispaik ega ka ruumipuudus.“

Tulevikuplaanidest rääkides on FeelingGoodil ideid palju, eeskätt soovitakse treeningutega lihvida esinemistehnikat, parandada üldist taset ning esineda ka väljaspool Valga maakonda. Eesmärgiks on minna võistlema nii duodena kui ka grupina. Üheks suuremaks unistuseks on aga välismaal mõnel festivalil võistelda.

Omakasvatatud puu- ja köögivili koolisööklasse – kas tohib?

Sügis on saabunud ja aedades, põldudel saak valminud. See tähendab, et taaskord tõstatub teema, mida tohib ja mida ei tohi teha oma üle jäänud aia- või põllusaadustega, seda just toidule kehtestatud nõuete aspektist.

„Kas anda õunad lapsega lasteaeda kaasa või pakkuda head kõrvitsasaaki kohalikule kohvikule või koolisööklale? Aga, kas seda tohib teha? Vist mitte, keegi on kusagil öelnud, et nõuded keelavad selliselt toodud aiasaadusi kasutada või peab siis õuntega kaasa andma keerukad dokumendid. Kindlam on neid mitte pakkuma minna, niikuinii saan vastuseks, et neid saadusi ei tohi me kasutada.”

Sellist mõttekäiku on oma peast ilmselt läbi lasknud nii mitmedki harrastusaiapidajad või väiketalunikud. Sellist mõttekäiku loen ma artiklitest, kus räägitakse koolitoidu vaheldusrikkamaks ja maitsvamaks muutmise võimalustest.

Aga kus on tõde?

Tõde on selles, et toiduseadus ega ükski muu toidu kohta nõudeid kehtestav õigusakt ei tee takistusi oma kasvatatud puu- ja köögiviljade, maitsetaimede, marjade ja muu sellise kasutamisele kohvikutes, lasteaedades, koolisööklas ega ka nende müügile poes. Seaduse keeles rääkides on puu- ja köögivilja kasvatamise puhul tegemist taimsete esmatoodete tootmisega. Enda kasvatatud esmatooteid on aga lubatud turustada nii otse tarbijale kui ka jae- ja toitlustusettevõttele, mis müüvad või annavad edasi tarbijale. Seega võib oma kasvatatud puu-ja köögivilja pakkuda nii restoranidele, kohvikutele, sööklatele kui ka kohalikku poodi või müüa ise turul. Saadustega ei pea kaasa andma tõendeid või muid erilisi dokumente.

Selliste toodete puhul peab üksnes järgima toiduseaduse üldnõudeid, s.t tooted peavad olema ohutud ja toidukõlblikud, ei tohi esineda inimese tervist ohustavaid parasiite, kahjureid või võõrkehi. Kuidas seda mõista? Arvan, et siin tuleb lähtuda tervest mõistusest. Pakutavad saadused peavad olema sellised, et te neid isegi julgelt sööksite. Loe edasi: Omakasvatatud puu- ja köögivili koolisööklasse – kas tohib?

Narva Kutseõppekeskus viib kutseõppurid Belgiasse

Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) viib bussitäie Virumaa kutseõppeasutuste õpilasi ja töötajaid Euroopa kutseõppurite traditsioonilistele meistrivõistlustele Spa’s, Belgias. Narva KÕK-i spetsiaalvarustusega buss viib 4.-6. oktoobrini toimuvale EuroSkills-ile 26 Narva KÕK-i inimest (17 õpilast ja 9 töötajat), samuti 12 Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse ja 8 Rakvere Ametikooli esindajat.

„Meie eesmärgiks on anda oma õpilastele, kes lähikuudel hakkavad erinevatel Eesti kutsemeistrivõistlustel osalema, võimalus lähedalt vaadata, kuidas toimuvad sarnased võistlused rahvusvahelisel tasandil,” ütles Narva Kutseõppekeskuse direktor Jüri Sasi.

Seekordset reisi on oma koolipraktika raames korraldamas kaks Narva Kutseõppekeskuse turismikorralduse 2. kursuse õpilast, Julia Tihhomirova ja Ilja Popov.

„Meie õppetööks kohandatud bussis saame pika reisi jooksul läbi viia ka õppetööd,” lausus Narva Kutseõppekeskuse teenindus- ja tehnikaosakonna juht Tatjana Burikova. „Seekord saavad siis meie turismikorralduse eriala õpilased näidata, kuidas nad viivad läbi reisi korraldamist,” täiendas Burikova.

EuroSkills on Euroopa kutseõppurite meistrivõistlus, mida üle aasta korraldatakse erinevates riikides. EuroSkills-il Belgia linnas Spa-Francorchamps’is toimuvad mõõduvõtmised 44 erialal. Võistlejaid on 23 Euroopa riigist kokku 403. EuroSkills on suurim Euroopa kutseõppe-alane kohtumispaik, kus erinevate riikide kutseõpetajad saavad uusi teadmisi ja kogemusi omandada.
EuroSkills-i võistlusele-messile oodatakse vähemalt 40 000 külastajat. Loe edasi: Narva Kutseõppekeskus viib kutseõppurid Belgiasse

Otepää ettevõtluskonverents keskendus noortele

noorte ettevõtluskonverents — Foto: Monika Otrokova

2. oktoobril toimus Otepää gümnaasiumis Otepää ettevõtluskonverents, mis keskendus noorte võimalustele ettevõtluses läbi lüüa. Oma kogemustest ettevõtluse vallas rääkisid mitmed Eesti tuntud ettevõtlusega seotud inimesed ja arvamusliidrid. Konverentsil tunnustati Otepää valla ettevõtjaid 2012.

Konverentsi avas Valga maavanem Margus Lepik. „Kui järjestada Valgamaa omavalitsusi üksikisiku tulumaksu laekumise järgi on Otepää Valgamaal kindlalt esikohal. Lisades siia veel kinnisvara hinnad ja tehingute arvu, siis võib öelda et tegemist on jõukaima omavalitsusega Valgamaal. Otepääl on olemas nii põllumajandus kui töötlev tööstus, aga eelkõige kolmanda sektori aktiivsus ja pealehakkamine on valla lipulaevaks,” ütles maavanem Margus Lepik. “Nii on heameel tõdeda, et vallajuhtide initsiatiivil on traditsiooniks saanud noortele suunatud ettevõtluskonverents. Saades teada majanduse suundumusi ja kuulates edukate kogemusi on noortel lihtsam teha oma valik ettevõtluse kasuks. Teame ju kõik, et innovatiivsed lahendused tähendavad ettevõttele olulist efektiivsuse kasvu ja majanduslikku edu. Seega on oluline anda majandusteadmisi just noortele, sest tulevik kuulub eelkõige teadmistepõhisele majandusele.”

Otepää vallavanem Merlin Müür lisas, et noortele on oluline kindlasti kuulata omaealiste kogemustest ettevõtlusvaldkonnas. „Oleme Otepää Gümnaasiumis alustanud õpilasfirmade loomisega, oli hea jälgida, et õpilasfirma Student Network kogemus tekitas saalis elevust.“

Volikogu esimees Aivar Nigol ja vallavanem Merlin Müür tunnustasid Otepää valla ettevõtjaid 2012. Sellel aastal pälvisid tiitli AS Parmet ja AS GMP Grupp – GMP Clubhotel Pühajärve Restoran.

GMP Clubhotel Pühajärve Restorani peetakse Lõuna Eesti üheks paremaks ning stiilsemaks toitlustus-ja meelelahutuskohaks. Restorani siseruumides on 53 istekohta, lisaks on avatud suviti 120 kohaline väliterrass. Igal nädalavahetusel kõlab elav kvaliteetmuusika. Kui õhtu venib pikemaks on võimalik end kosutada GMP Clubhotel’i luksuslikes külaliskorterites. GMP Cblubhotel Pühajärv Restoran on elavdanud Otepää valla kultuurielu, käivitades sellest aastast alates suvekinode seeria.

Parmet AS on suurte kogemustega tootmisettevõte, mis toodab kvaliteetseid ripplaesüsteeme, fassaadikassette ning profiile. Ettevõtte asutati 1992. aastal metallist ripplaesüsteemide tootmiseks. Aastate jooksul on firma juurutanud tootmisse järjepidevalt uusi ripplaetüüpe – kui tootmist alustati kõigest ühte tüüpi paneelripplagedega, siis tänaseks päevaks on tootmises lisaks erinevatele paneelripplagedele ka restmoodullaed ning kassettripplaed erinevatele karkassitüüpidele. Tänu heale tehnoloogilisele baasile on Parmet AS võimeline pakkuma ka erikonstruktsiooniga ripplagesid ja fassaade. Ettevõte valmistab ka lehtmaterjalist painutatud profiile ja muid tooteid vastavalt tellija soovile.
Loe edasi: Otepää ettevõtluskonverents keskendus noortele

Otsitakse head eeskuju

Jaanus Nurmoja fotol: Noored Rakveres tulevikulinna mängul

Eesti Noorsootöökekus otsib Head Eeskuju: Juba järgemööda viiendat aastat otsime kandidaate konkursile„Hea Eeskuju”. Taaskord on teil võimalus kinkida oma noorele sõbrale 1300 euro suurune stipendium. Stipendium on mõeldud võitjale õpingute alustamiseks ülikoolis, kõrgkoolis või täiendõppeks huvikoolides.

Kandidaaks võib olal noor, kes on eeskujuks oma kaaslastele, tegutseb oma kodukandi paremaks muutmise nimel, pakib lastekodulastele kingitusi, aitab vanaema üle tee, kes toob iga päev päikese oma koolikaaslaste ellu!

Heaks Eeskujuks võib saada igaüks, kes on teinud teoks omapärase ja eeskujuliku teo, on vastutustundlik, hooliv ja õpib 7 – 12 klassis või kutsekeskkoolis. Kõiki esitatud lugusid hindab žürii Riigikogu esimehe ja konkursi patrooni Ene Ergma juhtimisel ning Eesti Õpilasesinduste Liidu, Eesti Noorteühenduste Liidu, Tegusate Eesti Noorte, Eesti Lastekaitse Liidu, Eesti Lastevanemate Liidu, Unicef-i ja mitmete teiste Eesti arvamusliidrite ja ettevõtjate osavõtul. “Hea Eeskuju” kandidaate saavad esitada kõik inimesed, kes usuvad, et kandidaadi teod vääriksid laiemat kõlapinda ja tunnustust. Nii sõbrad, õpetajad, direktorid, õed-vennad kui ka lapsevanemad.

Silmapaistvaid noori ning võitjat ja võiduloo kirjutajat tunnustab Ene Ergma koos üle Eesti kokku tulnud üle poole tuhande noorega konkursi auhinnagalal, mis leiab aset 20.novembril toimuval noortekonverentsil Lahe Koolipäev 2012 Rahvusooper Estonias.

Kandidaate on aega esitada vaid 31.oktoobrini kodulehel www.noortekonverents.ee/eeskuju.
Hea Eeskuju 2011 oli Erki Vellama, kes asutas Järvamaale skate-pargi. Hea Eeskuju 2010 tiitli pälvis Oliivia Narits, kes oli võtnud oma südameasjaks HIV-i alase teadlikkuse tõstmise. Hea Eeskuju 2009 oli Reili Rand, kes on oma tegudega valmistanud rõõmu nii lastekodu väikelastele kui ka puuetega inimestele.

Noortele pakutakse nii karjääriredelit kui ekstreemsust

Nuuri soovi

Reimanni Nele,
kaeja ja kullõja

Taa päälkirä võti lainus Karula kirämehe Lattiku Jaani käest. Timä jutusõ päätegeläse mängvä lännü aastagasaa alostusõh liivahavvah pulmõ ja pidävä plaanõ, midä suurõst pääst tegemä naada.

Ma saiõ seo suvi tutvas üte tütrikuga, kiä lätt gümnaasiumi viimätsehe klassi. Tä kõnõl’, mändse omma seoilma-ao noorõ inemise arvamisõ ja tahtmisõ, mõttõ elost.

«Külh põhikooli aigu olli oppaja mi klassiga hädäh – teist kellestki saa ei midägi, arvas’ ni üts ku tõnõ,» kõnõlõs timä. «Ja nii om pia lännü kah. Õkva pääle lõpupäivä sõit’ üts poiss esä massinaga vasta puud – koolnus, tõnõ sattõ pur’oh pääga jõkkõ. Kats tütärlast lätsi ullis, kolmas sünnüt’ päält põhikooli kats last ja kasvatas noid ütsindä – kõik kolmõkõistõ omma näläh. Säändsit, kiä ei opi ja ei käü tüühü, om iks hulga.»

«Kas tahat siski kuuli minnä?» küsü timä käest, et kõnõlust kergembä teema pääle juhti. «Taha külh, a pelgä kah. Gümnaasium panti põhikoolist eräle: tulõva vahtsõ oppaja, vana umah tiidä häädüseh jääse inne põhikuuli. Nimä saa-ai ummi tunnõ muido täüs. A millest oppaja eläs?» seletäs tä elotargalt.

«Külh om koolikõrd käest är lännü,» ohkas sis peris süämest. «Kõgõ hullõmb om põhikoolih.Noorõmba latsõ kullõsõ vanõmbidõ käest perrä, midä kõkkõ tetä või, ja saava tuust julgust mano. Oppaja pelgäs uma tüükotusõ peräst, koolijuht pelgäs kooli hää nime peräst…»

Säändsit, kiä tahtva rahuligult oppi, om iks kah,» proomi nõvvu anda. «Mu väikene veli pidi sügüse kuuli minemä,» tõmbas tütrigu nägo mõros. «Tä tund külh tähti ja numbriid, a hädä tull’ säält, kost mõista-as mõtõldagi. Mis taal latsõl vika om, nõvvõti kur’alt. A velekene omgi tasanõ, hää ja taht umaette olla. Nii oppaja ku vanõmba omma nakanu loomuligus pidämä, et latsõ tegevä, mis näil päähä tulõ. Oh, nuu latsõ omma saadu nivõrra noorõlt, et näide vanõmba esi olõ-õi viil latsivanõmbas saanuki!» Loe edasi: Nuuri soovi

Võistluse „Noored Euroopa metsades“ rahvusvaheline finaal toimub Eestis

2008_07_23_H2ndkakk_Strix_uralensis_Mikk025_520x347 — Ka seda lindu peaksid metsatundjad teadma – händkakk.26. ja 27. septembril toimub Sagadis metsandusliku võistluse “Noored Euroopa metsades” rahvusvaheline finaal, millel osalevad 11 riigi noored vanuses 13-19.

26. ja 27. septembril toimub Sagadis metsandusliku võistluse “Noored Euroopa metsades” rahvusvaheline finaal, millel osalevad 11 riigi noored vanuses 13-19.

Õpilased panevad proovile teadmised Euroopa metsadest, metsakorraldusest ja looduskaitsest ning esitlevad oma koduriigi metsandust ettekandega.

Eestit esindavad Avinurme gümnaasiumi gümnasistid Pilleriin, Heikki ja Heino Pärn, kes on olnud edukad ka erinevatel reaalteaduste olümpiaadidel. Kuna nende kodu asub keset metsa, on noortel suhe loodusega tugev. Kohtumised metsl

oomadega on äratanud ka sügavama huvi loodusteaduste vastu.
„Kuigi võistlus „Noored Euroopa metsades“ toimub tänavu alles teist korda, on suudetud sellesse kaasata 19 Euroopa riiki. Ühine teema – haridus – on õhutanud metsandussektori koostööle nii Eesti-siseselt kui ka rahvusvaheliselt,“ ütles Eesti metsaseltsi metsandushariduse koordinaator Kristi Teppo. „Finaalvõistluse korraldamisele Eestis on ühiselt õla alla pannud nii riigimets, erasektor kui ka MTÜ-d.“

Eesti voorus osales kevadel 50 kooli ligi 200 võistkonnaga. Kokku osales 2012. aastal “Noored Euroopa metsades” võistlusel Euroopas üle 10 000 õpilase.

Ekspert: noorte tõrjutuse vähendamine algab probleemide märkamisest

Täna, 19. septembril kogunevad Pärnus noortepoliitika kujundajad, uurijad ja noorsootöö praktikud, et arutada noorte sotsiaalse tõrjutuse ja selle vähendamise võimaluste üle. Äsjavalminud Praxise ja Eesti Noorsootöö Keskuse noorteseire poliitikaülevaade “Noored ja sotsiaalne kaasatus” tõstatab teema olulisuse ning annab ülevaate hetkeolukorrast nii Eestis kui ka Euroopa Liidus.
Sotsiaalse kaasatuse suurendamine on üks EL noortepoliitika võtmevaldkondadest ning ka Eestis pööratakse sellele teemale järjest enam tähelepanu. Praxise noorteseire projektijuhi Katrin Pihori sõnul paistab Eesti silma küll EL keskmisest madalamate noorte tõrjutuse näitajatega, kuid väikese rahvana on meile iga noor äärmiselt oluline. „Noortepoliitika keskseid eesmärke on, et kõigil meie noortel oleks võimalus osaleda ühiskonnaelus oma võimetele kohaselt ja leida endale meelepäraseid arendavaid tegevusi,“ märgib Pihor.

Eriti oluline on noorte tõrjutusega tegelemine majanduse kriisiaastatel, kuna töötus, eriti noorte töötus, on üks olulisemaid tõrjutuse riskitegureid. Nii näitab ka 2011. aasta noorteseire aastaraamat, et 2008.-2010. aastail on kasvanud ennekõike 16-24-aastaste noorte suhtelise vaesuse määr ja 2010. aastal oli see kõrgeim kõigi vanusrühmade seas. 2010. aastal elas suhtelises vaesuses 19% kuni 15-aastastest lastest ja 22% 16-24-aastastest noortest.

Loe edasi: Ekspert: noorte tõrjutuse vähendamine algab probleemide märkamisest

Lauka põhikooli koolitoit pälvis presidendiproua tunnustuse

Evelin Ilves kohtus Hiiumaal Lauka kooliperega ning arutas Lääne-Eesti LEADER koostööprojekti eestvedajatega kohaliku toidu jõudmise võimalusi lasteasutustesse.

Evelin Ilves rõhutas, et Lauka põhikool, kes valmistab õpilastele koolitoitu Hiiumaa kohalikelt talupidajatelt ostetud värskest ja tervislikust toorainest, on eeskujuks kõikidele teistele lasteasutustele Eestis. Tänu selle eest kuulub kahtlemata kooli kokale, Aimi Aromatovale, kes on võtnud oma südameasjaks pakkuda lastele head ja kodukohast pärit toitu.

Eelmise aasta detsembris külastas Evelin Ilves Vääna Mõisakooli, kus rääkis õpilastele tervislikust toitumisest ning tutvus sealse koolisöökla ja raamatukoguga. Jaanuaris külastas presidendi abikaasa Põlva vallas Rosma külas waldorfkooli õppeplaani järgi tegutsevat Johannese kooli ja lasteaeda, veebruaris tutvus ta Rae vallas asuva Jüri Gümnaasiumi õppuritega ning märtsis külastas presidendi abikaasa Muhu põhikooli ja Valjala põhikooli.

Foto: Siret Lahemaa (Lauka põhikool)