Tallinn on jälle olümpialinn! Esmakordselt maailmas toimuv PiparkoogiOlümpia leiab aset Tallinnas Disaini- ja Arhitektuurigaleriis. 300 kilost taignast rullub lahti ainulaadne ja lõhnav piparkoogivaatemäng, kus võtavad mõõtu ja püstitavad uusi loovusrekordeid 100 tipptegijat nii Eestist, kui mujalt maailmast.
Seekordsel näitusel osalevad ka keskaegse piparkoogi meistrid Soomest Turust ja Poolast Torunist, kes panevad välja puuvormidega valmistatud reljeefsed piparkoogid. Ära maga maha seda erakordset jõulusündmust, kus on ühendanud oma jõud suur hulk kunstnikke, arhitekte, disainereid ja muid loovaid inimesi, et pakkuda sulle unustamatut, lõhnavat ja inspireerivat jõuluelamust. PiparkoogiOlümpiale on loonud originaalmuusika Janek Murd.
Näitusele on oodatud kõik suured ja väikesed kunsti-, piparkoogi-, ajaloo- ja spordifännid.
5.-11. detsembril külastasid Otepää valla esindus – kultuurikollektiivid sõpruspiirkonda Tarpi Saksamaal.
Tarpi külastasid Otepää Gümnaasiumi 6.klasside rahvatantsurühm, rahvatantsurühm Nuustaku noored ja Otepää noored Kaire Ojavee juhendamisel, viiuliõpetaja Varju Teder ja mitmed Tarpiga sõprussidemeid hoidvad Otepää inimesed. Õpilasi saatsid Otepää Gümnaasiumi õpetajad Kaire Ojavee ja Tiie Jaaniste. Otepää sõprussidemete vahendaja Mari Mõttus sõnas, et vastuvõtt oli väga südamlik. Tarpi linnapeale Brunhilde Eberlele anti üle Otepää vallavanema Merlin Müüri tervitus ja kutse osaleda järgmise aasta Otepää käsitöölaadal. Tarpi omavalitsus kinkis igale tantsijale ka rahalise
kingituse.
Otepää kultuurikollektiivid esinesid Tarpi jõululaadal, esinemine pälvisid kohalike inimeste sooja vastuvõtu. Elevust tekitas kontserdi lõpul toimunud ühistants, kus tantsisid nii otepäälased kui ka tarpilased. Ööbimine toimus otepäälastele juba tuttavas kohas – Treenehütteni hostelis. Põnevaks katsumuseks kujunes noortele ühine toidutegemine ning köögitoimkonnas olemine. Suuremad tanstijad aitasid väiksematel ka koolitükke õppida.
Viiskümmend aastat vanusevahet ei tähenda alati erimeelsusi. Kunstnikud Tõnis Laanemaa ja Küllike Pihlap, keda eraldab pool sajandit, avasid Valga kultuurikeskuses näituse «Estonie – France / Eesti ja Prantsuse lossid».
Kümnel lõuendil on fotograafilised kompositsioonid, mille loomiseks on nad saanud inspiratsiooni arhitektuurist.
Järvamaa juurtega Pavo Raudsepa pere sihib ETV laulusaates «Perepidu» kõrgeimat kohta.Koerus kasvanud ja koolis käinud ning suusamehena tuntud Pavo Raudsepp sattus ETV ekraanil käivasse ja Maire Aunaste juhitavasse laulusaatesse «Perepidu» tütarde Marii (20), Marleen (16) ja Martta (5) tungival soovil ning naise Õnnela õhutusel. «Kõik nad mul laulavad nii mis mühiseb, lapsed lasteaiast saadik ja naine nii kaua, kui mäletan, kus me siis saime minemata jätta!» tunnistas isa Pavo uhkusenoodiga hääles.
Viljandi maavanem Lembit Kruuse (kingitusega) ning TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia direktor Anzori Barkalaja
Eile õhtul tähistas TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Rahvusülikooli 93 aastapäeva piduliku kontsertaktusega, mille käigus anti Viljandi maavanem Lembit Kruusele üle Akadeemia sõbra 2012 tiitel.
“Tänud selle eest, et olete häälestunud strateegilistele püüdlustele,” laususdirektor Anzori Barkalaja ning rõhutas tiitli üleandmisel, et Eestis on väga vaja inimesi, kes suudavad vaadata laiemalt kui vaid seda vagu, mida nad ise ajavad.
Maavanem Lembit Kruuse sõnul on Akadeemia-sugust sõpra väga hea omada. “Kool on Viljandimaale palju andnud, teinud sellest omakultuuri pealinna. Olen rõõmus, kui saan omalt poolt midagi lisada,” rääkis Kruuse. “Ainult selline lõke saab jõulise ning heleda leegiga põleda, kuhu vahepeal halge juurde pannakse — eks see lisamine on meie ühine rõõm ja hool,” lausus Kruuse.
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia valis 2012 aastal kaks sõpra. Lisaks maavanem Lembit Kruusele sai teise sõbra tiitli TÜ jurist Tuuli Ilula, kelle hoolast tähelepanu ja abi halduskorralduse valdkonnas jagus tänavu heldelt.
Kuigi Helsingi mardilaat algab ametlikult täna, juhatasid Läänemaa teema eile sisse kaks seminari.
Eile hommikul toimus Eesti saatkonnas ettevõtlusseminar, kus maavanem Innar Mäesalu tutvustas investeerimisolusid Läänemaal ja oma ettevõtluskogemusi jagasid Haapsalu Uksetehase juht Ago Soomre ja Lade omanik Gerhard Eberle.
Seminaril kuulajana osalenud Egon Erkmann ütles, et räägitu oli põnev ja kasulik.
Eile pärastlõunal olid aga mardilaada toimumiskohta Kaapelitehasesse oodatud turismiasjalised. Läänemaa turismijuhi Anneli Haabu sõnul oli huvi oodatust suurem ja tekkis isegi kartus, et istekohti ja jagatavaid materjale ei jätku. Loe edasi: Helsingi mardilaat algas seminaridega
Tallinnas Rahvusraamatukogu suures saalis antakse laupäeval kell 13 üle tantsutaat Ullo Toomi auaadressid legendaarsetele rahvatantsõpetajatele ja valdkonna arendajatele.
Tegu on tunnustusega rahvatantsu valdkonnas, mida antakse välja kord viie aasta jooksul. Ullo Toomi on pannud aluse tantsupidude arengule. Rahvatantsude koguja ja õpetaja, noorte tantsupidude algataja Ullo Toomi (1902 – 1983) pikk ja kirev elukäik ning rohked rollid pakuvad rikkalikult ideid tantsust rääkimiseks, mida meenutavad ja analüüsivad tantsujuhid ja -teadlased.
Eile alanud ja homme lõppev konverents „Jalgratas viiuli vastu“ on pühendatud tantsutaadi Ullo Toomi 110. sünniaastapäevale ja tantsupidude arenguloole. See on saanud pealkirja tema noorusajast, kui tulevane tantsupidude suurkuju vahetas jalgratta viiuli vastu, et hakata pillimängu õppima. Sealt algas ka tema teekond eesti tantsu juurde.
Konverentsil on arutluse all tantsupidude arengulugu ja tulevikuvisioon. Aastakümneid pidude korraldamise juures olnud juhid arutlevad koos noorte lavastajatega selle üle, kuidas hoida tantsupidusid elava ning areneva rahvuskultuuri loomuliku osana.
Konverents lõppeb Ullo Toomi Auaadresside üleandmise ning kontserdiga. Esitamisele tulevad nii Toomi kui tema kaasaegsete tantsuõpetajate tantsud, aga ka tänaste tantsuautorite looming. Kontserdi lavastamise ja korraldamise on enda kanda võtnud Eesti Tantsujuhtide Rahvatantsurühm. Konverents toimub Eesti Rahvusraamatukogu konverentsisaalis. Selle korraldab Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts koostöös Tallinna Ülikooli, Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse, Rahvakultuuri Keskuse ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiaga. Toetab Eesti Kultuurkapital.
Uibujärve külas Neitsijärve Loovusaidas alustab tegevust metsakino. Taluhoovi vanasse aita on asutatud väike, paarkümmend inimest mahutav kinosaal, kus umbes kord kuus hakatakse Kinobussi kaasabil näitama Eesti ja Euroopa väärtfilme, laste- ja dokfilme.
Esimene seanss toimub juba sel laupäeval, 17. novembril kell 18 kui linastub Eesti viimase kümne aasta edukaim film – ”Seenelkäik” See on Toomas Hussari debüütmängufilm, mis esilinastus 20. septembril. Film on tänaseks kogunud üle 60 000 vaataja, olles selle tulemusega üks Eesti edukamaid filme. Täpsem info filmi kohta loovusaida kodulehel
Neitsijärve talu on 19. sajandi lõpus rajatud talu, kuhu praegu rajatakse loovusaita – kultuuri- ja koolituskeskus vanades aitadest, kus hakkavad toimuma kinod, loengud ja õpitoad.
Täpsem info ja kaart kohale jõudmiseks on leitav aida kodulehelt http://ait.maripuu.eu või helistades 50 10 539.
Täna, 6. novembril kell 18 alustab Sänna Kultuurimõisa juures tegevust Portugali keele ja meele õhtu. Juhendab Kultuurimõisa vabatahtlik Maria Moser Portugalist.
Maria kolis Sännasse selle aasta juunis ning on Kultuurimõisa tegemiste juures nõu ja jõuga abiks suisa aasta aega. Portugali keele ja meele õhtutel tehakse tutvust portugali keelega, kuulatakse muusikat, vaadatakse filme, valmistatakse maitsvat portugali toitu ja kindlasti on plaanis palju muud huvitavat.
Õhtud on tasuta, tule ja võta kaasa head-paremat teelauale.
Maria do Carmo Moser.
Esimesel kohtumisel lepitakse kokku, mis päevadel ja kui tihedalt võiks koos käima hakata.
Rohkem infot: moser.carmo@gmail.com ; 56807165 (Maria) või kultuurimois@kultuuritehas.ee; 55588929 (Kadi).
Tartus sündinud ja ülikoolis ajaloo-ühiskonna õpetaja eriala diplomi omandanud Margit Pärtel on Jõelähtme valla tänavuse Elsa Rikandi nimelise kultuuripreemia laureaat. See on tunnustus, mis omistatakse pikka aega ja tulemusrikkalt valla kultuurielu edendanutele.
Ja seda on Pärtel kahtlemata teinud. Olles juhtinud aastatel 1994-2009 asutust Rebala, omandas ta sügavad teadmised piirkonna ajaloo ja looduse kohta ning väga hea maastiku tundmise. Samuti lisandus projektide kirjutamise ning elluviimise kogemus. Oma oskusi ja teadmisi rakendas Pärtel ka järgneva kahe aasta vältel vallavalitsuses muinsuskaitse vanemspetsialistina töötades.
Praegu on ettevõtlik naine tegev MTÜ Põhja-Harju Koostöökogu projektijuhina. Samuti õpetab Pärtel juba 1998. aastast Tallinna Prantsuse Lütseumis ajalugu. Ka on suur olnud panus Kostivere mõisa elule äratamisel ning kohalikele mõeldud saviringide käimalükkamisel ja läbiviimisel. Üheks lähiaja eesmärgiks on aga kodumaja juures asuva vana veski taastamine.
6. novembril jõuab Põlvamaale taas kirjandustuur “Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes”. Kell 11 kohtuvad keskraamatukogu saalis lugejatega Hanna Kangro, Triin Tasuja, Mikk Pärnits ja Juku-Kalle Raid. Kell 13.55 algab kohtumine Räpina ühisgümnaasiumi auditooriumis. Toetab Eesti Kultuurkapital.
Eile otsustas Kärla vallavolikogu kinnitada tänavused tublid vallakodanikud, keda Kärla valla lipupäeval tunnustada.
“Kõik esitatud nominendid, kes kvalifitseerusid, on väga tublid,” ütles volikogu eilsel istungil Kärla vallavolikogu aseesimees ning haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Toomas Raun, kelle sõnul tuli ka tänavu tublide noorte seast valida parim sportlane, aktiivseim noor ja parim õppur. Ka täiskasvanud saavad hariduspreemia, kultuuripreemia ja tunnustatakse ka valla parimat sportlast.
Esitatud kandidaatide seast valis preemiasaajad välja haridus- ja kultuurikomisjon ning esitas nimed vallavolikogule kinnitamiseks.
Kärla valla noortepreemia “Hea sportlane” läheb tänavu Stella-Liisa Lõhmusele. Aktiivse noore preemia saab Katariina Õunpuu.
Peeter Südda nimeline kultuuripreemia otsustati anda Maive Õispuule. Hariduspreemia pälvib Katrin Mesila ja Suure Tõllu spordipreemia saajaks valiti Urmo Talistu.
Kahjuks jäi tänavu esmakordselt välja andmata noortepreemia “Hea õppur”, oli küll esitatud üks kandidaat, kes kahjuks ei kvalifitseerunud, sest ei vastanud preemia statuudi nõuetele. Kuigi esitatud kandidaat oli kõikide volikogu liikmete arvates igati tubli ja preemia vääriline Kärla kooli õpilane, ei olnud võimalik teda kinnitada, kuna ta ei ole valla elanike registris. Volikogu liikmed tõdesid, et statuut tuleb järgmise aasta alguses üle vaadata.
Vallavanem Villi Pihli sõnul antakse preemiad pidulikult üle Kärla valla lipupäeval, 6. detsembril.
30. oktoobril toimub Tartumaal Alatskivi lossis XII maaraamatukoguhoidja päev.
Maaraamatukoguhoidjatele tutvustatakse nii Alatskivi lossi kui Kodavere kihelkonna kultuurimaastikku; viimasest teeb ettekande Mari Niitra. Kirjandusteemadel esinevad Rein Veidemann ja Meelis Friedenthal, tervituskontserdi Eduard Tubina loomingust pakuvad Alatskivi kunstide kooli õpetajad.
Päevakavva kuulub tavakohaselt ka parimate tunnustamine. Kandidaatideks on esitatud üheksa maaraamatukoguhoidjat, neist tervelt kaks Tartumaalt: Anne Toome Alatskivi raamatukogust ja Viive Vink Rannust.
6. novembril algusega kell 18 alustab Sänna Kultuurimõisa juures tegevust Portugali keele ja meele õhtu. Juhendab Kultuurimõisa vabatahtlik Maria Moser Portugalist.
Maria kolis Sännasse selle aasta juunis ning on abiks Kultuurimõisa tegemiste juures nõu ja jõuga suisa aasta aega. Portugali keele ja meele õhtutel tehakse tutvust portugali keelega, kuulatakse muusikat, vaadatakse filme, tehakse maitsvat portugali toitu ja kindlasti palju muud huvitavat.
Õhtud on tasuta, võta kaasa head-paremat teelauale. Esimene kohtumine on teisipäeval, 6. novembril, mil lepitakse kokku, mis päevadel ja kui tihedalt võiks kohtuma hakata.
Rohkem infot: moser.carmo@gmail.com; 56807165 (Maria) või kultuurimois@kultuuritehas.ee; 55588929 (Kadi)
Anna oma osalemissoovist aegsasti teada.
Sellel laupäeval, 27. oktoobril kl 19 esietendub Vanemuise väikeses majas Urmas Vadi autorilavastus „Tagasi Eestisse“. Žanrilt on tegemist lavalise reisikirja-martüüriumiga. Näidendi ja samanimelise, äsja raamatupoodidesse jõudnud romaani sünd on tihedalt seotud autori enda Austraalias veedetud ajaga.
„Mõte kirjutada samal ajal nii romaan kui näidend oli mul algusest peale olemas, tahtsin et tekiks mäng nende kahe eri meediumi vahel. Näidend ei ole siiski romaani täpne dramatiseering, olen kuulanud erinevate inimeste soovitusi, visanud palju üleliigset välja ja tegelenud peategelase looga ning nende teemadega, mida tema kannab,“ ütles Urmas Vadi.
„Kuidas on muutunud meie identiteet ja eestluse mõiste nüüd, kui kõik piirid on valla… Me kindlasti ei naeruväärista neid teemasid, aga meie käsitlus on mänguline, mitte tõsi-nürimeelne. See lavastus võiks aidata inimestel, kes arvavad, et nad on väikesest Eestist ja teevad väikesi asju, rahulikumalt hingata,“ lisas ta.
Lavastuse kujundusliku poole on kokku pannud Rainer Sarnet ja Urmas Vadi, helikujundaja on Külli Tüli, videokunstnik Henry Griin ja valguskunstnik Martin Meelandi. Lavale astuvad Rein Pakk, Raivo Adlas, Maarja Mitt, Marika Barabanštšikova, Helena Merzin, Karol Kuntsel jt.
“Mina olen siin ja praegu, nii muna kui kana, kirjutan elust enda ümber. Ja seda ikka naljakama kandi pealt ja naerutava vindiga, sest naer on terviseks.”
Niisugune on võrukeelse kirjaniku ja muusiku Aapo Ilvese ema Tiina Ilvese saatelause 12 jutuga raamatule “Augustihambad”, milles on nii terasust, õpetlikkust, situatsioonikoomikat kui ka õnnestunud karaktereid.
Jutus “Pii ärr” vajavad võrukeelsed vanavanemad tõlki, et suhelda oma linnastunud lapselapse ja tema poiss-sõbraga, kes nn linnaslängi kasutavad. Loo lõpus aga loeb taat ajalehest, et koolidesse tuleb võru keel ja lastega on edaspidi lihtsam suhelda.
Tiina Ilves kohtub Värska rahvaga 24. oktoobri õhtul kell 18.00.
Tema jutu põhjal Aado Kuhlapi poolt seatud lühinäidendi “Pii ärr” esitab Vastseliina Rahvamaja näitetrupp.
Esineb Kanepi segakoor, dirigeerib Kalev Lindal. Foto: Kanepi Laulu SeltsLeedu Ukmerge rajooni ja Põlva maakonna sidemed on juba pikaajalise traditsiooniga. Septembrikuu viimasel nädalavahetusel osales Kanepi segakoor koos Kanepi harrastusteatriga Kanepi Laulu Seltsi poolt korraldatud õppe- ja kultuurivahetusreisil Leedumaale, Ukmergesse. See oli nädalavahetus täis kaunist sügispäikest, südamlikke inimesi ja suures koguses laulu ning pillimängu.
28. septembri kergelt vihmasel reedesel õhtupoolikul kogunes Kanepi kiriku juurde seltskond muusika-ja kultuurihuvilisi Kanepi Laulu Seltsi liikmeid ning sõpru, et asuda teele Leedumaa poole. Eesmärgiks oli viia Ukmerge piirkonda külakostiks kaasa killuke Eesti kultuuri ja muusikat, tutvuda ise kohaliku kultuuriga ning luua kontakte sealsete kultuuritegijatega.
Ukmerge on umbes 25 000 elanikuga linn Vilniuse maakonnas ja Ukmerge rajooni keskus. Kohapealseks kontaktisikuks ja organisaatoriks oli särav Auksė Pusvaškienė, kes töötab Ukmerge linnavalitsuses ja on tegev ka Lyduokiai külaseltsi juhatuses. Dirigent Kalev Lindali juhtimisel andis Kanepi segakoor linna keskväljakul vägeva, rahvuslike laulude ja tantsudega põimitud peaaegu tunnise kontserdi.
Henrik Hindrikus alustas oma esinemist lõõtspillil Ukuaru valsi kontsertversiooniga ja sundis oma esinemise hingestatusega möödakäijad peatuma. Väike üllatusetteaste tuli Ukmerge rahvale ka Kanepi harrastusteatrilt: improviseeriti Kevade-lugudest inspireeritud väike tantsuline etteaste teemal “Paunvere polka”. Ka polkatantsule järgnenud aktiivne rukkilõikamise ringmäng näitas üllatunud leedulastele, et aeglane ja uimane eestlane on vaid stereotüüp ning tegelikult on eestlased vajadusel vägagi korralikud tantsulõvid. Loe edasi: Kanepi Segakoor külastas koos sõpradega Leedumaad
Sommeri Lauri. Foto: Uma LehtKirämiis Sommeri Lauri (39) eläs üten naasõ Liisu ja väiku tütre Liidiga Sännä lähkül Räestu talon. Tuust vanavanõmbidõ elopaigast, kon Lauri latsõpõlvõ suvõ om olnu ja minkast om saanu timä kodo, om Lauri kirotanu raamadu «Räestu raamat». Tuu iist and’ Võro maavalitsus tälle timahavadsõ Kangro kirändüspreemiä. Lauri om ka laulumiis. Tä laul vanno lõunaeesti rahvalaulõ ja tege ummamuudu muusikat artistinime Kago all. Kagol om vagivahtsõnõ lauluplaat välän – «Ibipaio».
Mis raamat om «Räestu raamat»?
Seo om üte paiga aolugu. Ja inemiisi, puiõ ja kassõ ja kõik, mis siist omma läbi käünü. Seo kandi kirämehe Adson ja Jaik omma kah sinnä pantu, nii, nigu ma näid näi, nigu ma näidega sõbras sai.
Mu meelest om sääl seen väega pall’o su hindä lukõ. Kas uma hinge alastõ kiskmine om rassõ?
Inemine om üts ihon, tõnõ vaimun ja kolmas sõnan. Allõs päälekaeja vai lugõja vai Jummal pand naa as’a kokko. Esi hinnäst näe-ei. A ansamblil Vennaskond oll’ vanast laulurida, et om alastõ jo olla ülihää. Taa om nigu kerkoh veedataminõ, saat henge kerembäs.
Kuis sul nii pall’o meelen om?
Kõnõli kah inemiisiga, mis nimä mäletäse. Muidogi tan om pilte tettü kõik aig, mõnõ pildi päält näet, et tuu kitsõ vas’kas oll’gi tähtsä ja… Ku tükk aigu olt üte as’a kallal, sis nakkas rohkõmb miilde tulõma. Ma olõ Kõivu (kirämiis Kõivu Madis – UL) lugõnu, sis kae, kuis täl kah edimält om üts as’akõnõ meelen, a sis tulõva tõsõ robinal perrä.
Sis tulõva lõhna miilde…
Kõik tuu värk jah. Ja mõni asi om tan õks alalõ kah. Nigu määnegi lüliti om. Ku aida iin istut, sis tulõ miilde, kuis vanastõ oll’ sääl ümbre. Ku om hulk talvi ja sügüsit, sis nuu peegeldäse mõnikõrd ütstõist.
Kas sa olõt siiä Räestulõ no tagasi tulnu?
Ütsä aasta iist, ku maja tühäs jäi, naksi siiä rohkõmb käümä, kolm-neli aastat olõ elänü. Seo om mu maailma telg, kavva aigu ei saa siist är olla. Paik taht kah, et sääl inemise midägi toimõndanu. Ku köüdüs paigaga om jäänü, sis lövvät siist hindä kah vahtsõst, tult tagasi. Loe edasi: Sommeri Lauri: väiku kandi omma väega huvitava
10.oktoobril kell 19.00 toimub kohvik-restoranis l.u.m.i vestlusõhtu.
Esinejaks on Aapo Ilves, kes on tuntust kogunud kui luuletaja, prosaist, näite- ja ajakirjanik, laulude sõnade autor, laulja. Aapo Ilves on mees, kelle kirjutatud sõnad viisid Ott Leplandi Eurovisiooni finaali ning mida on kuulnud kümned miljonid muusikasõbrad.
Auhinnatud Räpina multitalendiga veab vestlust Veikko Täär.
Mait Agu nimelise stipendiumi tänavuseks laureaadiks valiti Saile-Johanna Langsepp.
Stipendiumikomisjon tõstis Saile-Johanna Langsepa puhul esile tema lavaküpsust, loomingulist distsiplineeritust, põhjalikkust ning professionaalset suhtumist õppe- ja loometöösse.
Saile-Johanna Langsepp on noor koreograaf-tantsija, ta lõpetas Tallinna Ülikooli koreograafia eriala bakalaureuseõppe 2012. aastal.
Mait Agu nimeline stipendium loodi TLÜ koreograafia osakonna eestvedamisel 1999. aastal eesmärgiga toetada andekaid tudengeid ning Eesti noori tantsuloojaid. Stipendium antakse üliõpilasele või loomingulisele kollektiivile, kes on eelmise õppeaasta jooksul silma paistnud loomingulise või teoreetilise tööga, olnud edukas ja aktiivne õppetöös ning võtnud osa erinevatest tantsualastest projektidest.
Fotol Saile-Johanna Langsepp Helmi Tohvelmanni etenduses ”Külvaja”, 2011. aasta oktoobril Tamperes.
Stipendium suuruses 1000 eurot antakse laureaadile üle 6. detsembril KUMU auditooriumis tantsulavastuse „Sofi ja Võlulind“ esietendusel, kus Saile-Johanna Langsepp astub üles peaesinejana.
Sihtasutus Eesti Rahvuskultuuri Fond võtab kuni 15.oktoobrini vastu taotlusi 2013. aasta stipendiumideks ja kultuuriprojektide finantseerimiseks.
Stipendiume ja toetusi jagatakse 143-st SA ERKFallfondist. Esimest korda jagatakse sel aastal stipendiume ja toetusi viiest allfondist.
Jagamise info, allfondide nimekirja ning taotluse ankeedid leiate SA ERKF koduleheküljel www.erkf.ee .
Taotluste (ka posti teel saadetud) vastuvõtt lõpeb E 15. oktoobril 2012 kell 16.00.
Taotlused esitage Sihtasutuse Eesti Rahvuskultuuri Fond aadressil: A. Weizenbergi 20A-13 (III korrus), 10150
Tallinn, tel 601 3428.
Lääne-Viru maavalitsus ja Lääne-Virumaa Keskraamatukogu kuulutasid välja konkursi „Lääne-Viru aasta raamatukoguhoidja 2012″.
“Lääne-Virumaa aasta raamatukoguhoidja 2012” konkursi eesmärgiks on tunnustada nii isikute kui meeskondade kategoorias maakonna raamatukoguhoidjaid, kes on aasta jooksul positiivselt mõjutanud paikkonna elu raamatukogunduse valdkonnas, maakonnas või Eesti raamatukogunduses. Kandidaadiks võib esitada Lääne-Virumaa küla-, valla-, linna- või kooliraamatukogudes töötava isiku või meeskonna, kes on viimase aasta jooksul paistnud silma innovaatilise ja tulemusliku arendustöö või praktilise tegevusega kutsetöös, täiskasvanute või laste raamatukoguteeninduse alal. Loe edasi: Lääne-Virumaa valib parimaid raamatukoguhoidjaid
Kontserdid Barokk-fantaasiad toimuvad Nõo kirikus 6. oktoobril kell 16.00 ning Kambja kirikus 7. oktoobril kell 11.00.
Kontserdil kõlab baroki-aegsete heliloojate looming koos rahvamuusikaga. Meie fantaasias lähevad vaimulikud aariad sujuvalt üle rahvakoraalideks ning õukonnatantsud rahvatantsudeks. Ja vastupidi. Kõlavad barokk- ja rahvapillid, kuid eesmärgiks pole erinevate stiilide vastandamine, vaid ühisosa leidmine.
Kontserdid on tasuta!
Esinevad:
Andreas Kalkun – laul
Stella Sõmer – klavessiin, karmoška
Marju Varblane – viiul, hiiu kannel
Toivo Sõmer – lauto
Kontserte toetavad Eesti kultuurkapitali Helikunsti sihtkapital ja Tartumaa ekspertgrupp.
Sombuse septembri pühapäevahommikul süüdati Vigala kalmistul mälestusküünlad kauaaegse Velise kultuuritegelase Elmar Tootsi 100. sünniaastapäeva mälestuseks. Endise Velise seltsimaja saali kogunes 43 inimest, et ühises kohvilauas vestlusringis teda meenutada. Päeva juhatas Velise Kultuuri ja Hariduse Seltsi juhatuse liige Jürgen Kusmin. Elmar Tootsi meenutasid vennatütar Reeda Toots, endine Velise kooli õpetaja Meida Nolling, Vello Vaarma jpt. Pikemalt jätkus juttu endistel kolleegidel. Vanim kohaletulnu ja kunagine töökaaslane Ester Niin (88) Vaimõisast. Rahvamaja ette avati legendaarsele seltsielu edendajale nimeline mälestuspink.
Siinse seltsielu edendaja ja hilisem Velise rahvamaja juhataja Elmar Toots sündis Velisel Ligeda külas Oja talus 23. septembril 1912. Velise Algkoolis õppides oli Elmar Toots aktiivne seltsitegelane, osaledes näitemängudes ja piduõhtutel. Hiljem võttis aktiivselt osa 1929. aastal loodud Velise algkooli karskusringi vilistlaskogu tööst. Kaks aastat Tartumaal Vahi aianduskoolis õppinud Elmar Toots osales assistendina 1936. aastal Velise Rahvaraamatukogu Seltsi (asutatud 1891) juurde loodud aianduse-mesinduse ringis. Ta tegi ära suure töö siinse paikkonna talude iluaedade kujundamisel ja korrastamisel: korraldati hoonete välisvärvimise kursusi, istutati ilupuid ja põõsaid. 1936. aastal püstitati Velise kirikaeda Elmar Tootsi kujundatud mälestussammas 1905. aasta sündmuste ohvritele. Hiljem töötas Toots Velise rahvamaja juhatajana kuni surmani 1983. aastal.
Meenutuspäeva korraldasid MTÜ IIDA Kursused, Sillaotsa Talumuuseum, Velise Kultuuri ja Hariduse Selts
Juba teist aastat korraldavad MTÜ Wikimedia Eesti ja Muinsuskaitseamet septembrikuus fotovõistluse “Kultuurimälestised Vikipeediasse”, et Vikipeedia saaks juurde vaba kasutusõigusega fotosid ning inimesed pööraksid rohkem tähelepanu meid ümbritsevatele kultuuriväärtustele.
Kümme parimat fotot saadetakse edasi konkursile “Wiki Loves Monuments”, mis nüüdseks on kasvanud ülemaailmseks. Eelmisel aastal osales 18 Euroopa riiki ning kokku laaditi üles rohkem kui 165 000 fotot.
Võistlusel osaleda võib igaüks piiramatu arvu fotodega. Eriti oodatud on jäädvustused mälestistest, millest vabas veebientsüklopeedias veel pilte ei ole. Seda saab lihtsalt kontrollida Vikipeediasse koostatud mälestiste loenditest. Fotod tuleb avaldada vaba kasutuse litsentsi all ja laadida konkursi kodulehelt leitava vormi abil üles septembri jooksul, pildistamise aeg võib olla ka varasem.
Parimate Eestis tehtud fotode autoreid ootab 300 EURO suurune auhinnafond, lisaks ajalehetellimused ja raamatud. Eriauhindu on pannud välja näiteks Tartu linn parimate Tartu fotode eest, Tartu Ülikool parima ülikooliteemalise pildi eest, Võru Instituut ajaloolise Võrumaa fotode autoritele, ajakiri Kodu ja Aed parima koduna kasutatava mälestise pildi eest jt. Auhinnalised teosed, millest koostatakse ka rändnäitus, valib välja fotograafidest ja kultuuripärandi tundjatest koosnev zürii.
Tallinn on jälle olümpialinn! Esmakordselt maailmas toimuv PiparkoogiOlümpia leiab aset Tallinnas Disaini- ja Arhitektuurigaleriis. 300 kilost taignast rullub lahti ainulaadne ja lõhnav piparkoogivaatemäng, kus võtavad mõõtu ja püstitavad uusi loovusrekordeid 100 tipptegijat nii Eestist, kui mujalt maailmast. 
