ettevõtlus

Saksamaa parlamendi liikmed tutvuvad Suwemiga

Lastemööblitootja AS Suwem võõrustab teisipäeval Bundestagi Balti parlamendirühma seitsmeliikmelist delegatsiooni, kes on Eestis ametlikul visiidil.

Riigikogu Eesti-Saksamaa parlamendirühma esimees Urmas Klaas märkis, et Suwemi lülitamine külaliste programmi oli loogiline valik, kuna ettevõte on tänu oma innovatiivsusele murdnud end nõudlikule Saksa jaeturule ja seal ka püsima jäänud.

Suwemi head mainet Saksamaal kinnitab ka mullu Saksa-Balti kaubanduskoja poolt Suwemile omistatud Saksa Majanduse Auhind.

„Saksamaa on meile väga kindel kaubanduspartner,“ ütles Klaas. „Need ettevõtted, kes on suutnud jõuda Saksamaa väga nõudlikule turule, on ka viimaste aastate heitlikele oludele jõudnud paremini vastu seista.“

Eesti ja Saksamaa majandussuhted on Klaasi hinnangul head, kuid arvestades Saksamaa potentsiaali, aga ka kultuurilist lähedust saavad need üksnes paremaks minna.

„Mõistagi on Bundestagi liikmete visiit meile suur tunnustus,“ lausus Suwemi juhatuse liige Kaido Mäesalu. Tema kinnitusel oli Saksamaa turul kanna kinnitamine ettevõttele pöördelise tähtsusega sündmus ja seni on koostöö sakslastega sujunud hästi.

„Saksa turg on tõesti nõudlik, aga kui suudad oma toodangu nende nõuetega vastavusse viia, võid häbenemata öelda, et sinu kaup on maailmaklassist,“ lisas Mäesalu.

Viljandi Mainori aktus läks sujuvalt üle disaininäituse „Ü-di“ avamiseks

Pildil: Viljandi Gümnaasiumi direktor Ülle Luisk ja Viljandi maavanem
Lembit Kruuse uurivad Viljandi Kunstisaalis üliõpilastööna valminud
originaalset serveerimislauda

Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor Viljandi õppekeskusega liitus tänavu 14 uut üliõpilast.

Kõrgkooli rektor professor Krista Tuulik pöördus eile, 6. septembril Viljandi Kunstisaali kogunenud üliõpilastepoole öeldes muuhulgas, et: „kvaliteetset haridust ei anta ega saada – seda omandatakse.“Selle tõendusena avati samas näitus parimatest 2012 aasta disainiüliõpilaste töödest (Ü-di = üliõpilasdisain).

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul annab ettevõtlikku eluhoiakut kujundav kool maakonnale lisaväärtust. „Maakonnakeskuses heal tasemel hariduse kättesaadavus võimaldab õppida ka töö ja muude kohustuste kõrvalt. Enne kui oodata, et elu meile kingitusi tegema hakkab, tuleb teha kingitus endale ning omandada nii teadmisi kui praktilisi oskusi. Nähes täna siin avatud näitust julgen väita, et loovus ja praktika käivad selles koolis käsikäes,“ sõnas Kruuse.

Viljandi Gümnaasium jätkab alanud õppeaastast varasemalt Paalalinna Gümnaasiumi (nüüd Paala Kooli) lepingut Mainoriga gümnasistidele majanduse eelõppe andmiseks ning kohapeal allkirjastati ka vastavasisuline kokkulepe. Viljandi Gümnaasiumi direktor Ülle Luisk avaldas rõõmu, et Viljandi gümnasistid saavad kasutada kõiki kohapealseid võimalusi ja kogemusi teadmiste avardamiseks.

Eesti suurim erakõrgkool tähistab novembris oma 20 sünnipäeva.

Suurgildihoone on ettevõtluse auhinna nominent

Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone valiti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) korraldatava ettevõtluskonkursi Ettevõtluse Auhind 2012 nominentide hulka. Ettevõtted võistlevad neljas kategoorias, kõigi kategooriate võitjate vahel selgitatakse välja üldvõitja. Konkurssi kaasrahastab Euroopa Sotsiaalfond. Kandideerimiseks pidid ettevõtted täitma ankeedid, hindamise aluseks on 2011. aasta majandustulemused, turundusplaanid, tootearendus jm olulised tegurid, mis tagasid ettevõtetele edu.
Turismiuuendaja 2012 kategoorias kandideeris sellel aastal ka Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone, mis jõudis kolme nominendi hulka. Lisaks Suurgildi hoonele (Tallinn, Pikk 17) kandideerivad Turismiuuendaja 2012 tiitlile Vihula Mõisa puhkeküla (Lääne-Virumaa) ja SA Teaduskeskus AHHAA (Tartu).
Kategooriate võitjad ja Ettevõtluse Auhind 2012 üldvõitja kuulutatakse välja 20. septembril toimuval auhinnagalal, millest teeb otseülekande ETV.
Ettevõtluskonkursi žüriisse kuuluvad Eesti Panga president Ardo Hansson, välisminister Urmas Paet, TTÜ rektor Andres Keevallik, EAS-i nõukogu esimees Cinzia Siig, TÜ rektor Volli Kalm, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ning eelmise aasta peavõitja Fortumo OÜ esindaja.

Raplamaa parimatele ettevõtjatele jagati tunnustust

Pildil vasakult Kristiina Raudnagel, Siret Elmi, Piret Minn, Tiina Valk, Tiit Leier, Hetti Kask, Sulev Seimann

Päikseliselt soe ja hurmav õhtupoolik, imekaunis Kehtna mõisaesine, külaliste ootel tervitusjoogid, hõrgud suupisted, kõrvupaitav mahe muusika ja väärikas ettevõtjate ning nende saatjate seltskond – just nii võib kirjeldada 14. augustil toimunud Raplamaa Parimate Ettevõtjate tänuõhtut, mis tänavu toimus juba 15. korda. Märkimisväärne on, et just 15 aastat tagasi, kui leidis aset esimene ettevõtjate tunnustamine, toimus see samuti Kehtnas.

Rapla Maavalitsus ja Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus koostöös Rapla Talupidajate Liidu, Raplamaa Omavalitsuste Liidu, Märjamaa Ettevõtjate Piirkondliku Ühenduse, Rapla Ettevõtjate Ühingu, ühinguga Ettevõtlikud Naised Raplamaal ning turismiettevõtjate ühendusega Raplamaa Turism tunnustasid parimaid ettevõtjaid kuues kategoorias. Komisjoni pingelise töö tulemusel valiti 51 esitatu seast välja oma kategooriate võitjad:

Äritegu 2011- Salutaguse Pärmitehas AS, Tiina Valk
Ettevõtja Sõber 2011- Eesti Töötukassa Raplamaa Osakond, Hetti Kask
Töötaja Sõber 2011- Akzo Nobel Baltics AS, Piret Minn
Väike ja Tubli 2011- Juurima Tall OÜ, Kristiina Raudnagel
Tubli Talu 2011- Tika talu, Sulev Seimann
Uustulnuk 2011- Minna Sahver OÜ, Siret Elmi

Kandidaate said etteantud aja jooksul esitada kõik asutused, ettevõtted, kodanikeühendused ja eraisikud.

Loe edasi: Raplamaa parimatele ettevõtjatele jagati tunnustust

Taarapõllu on parim alternatiivtalu

Nädalavahetusel Jänedal toimunud Eesti talupäevadel tunnistati Võrumaa Taarapõllu talu parimaks alternatiivtaluks vabariigis. Tootmistalude arvestuses tuli kolmandaks Peede talu Võrumaalt.
Tiitli „Eesti parim talu 2012” pälvis Arvo Veidenbergi Paljumäe talu Viljandimaalt. Pajumäe talu tunnistati parimaks tootmistaluks, Taarapõllu sai parima alternatiivtalu tiitli. Loe edasi: Taarapõllu on parim alternatiivtalu

Tapa II Vorstifestivalil toimub kodukokkade võistlus

MTÜ Arenduskoja rahvusvaheline koostööprojekt “Loving Local Values – Kohalikud tooted ja toit – nende väärtustamine” raames toimub Tapa II Vorstifestivalil 4. augustil 2012 algusega kell 12.00 Tapa muusikakooli pargis KODUKOKKADE VÕISTLUS

Võistluse eesmärk:

propageerida koduse ja tervisliku toidu valmistamist kohalikust toorainest,

tunnustada parimaid kodukokku ja anda võimalus jagada oma kogemusi ja retsepte huvilistega. Retseptid pannakse ülesse MTÜ Arenduskoja kodulehel olevasse kohaliku toidu kokaraamatusse.

Parimale kodukokale on auhinnaks sõit 2014.a jaanuaris Grüne Woche messile.

Võistluse juhend asub Arenduskoja kodulehel www.arenduskoda.ee/images/stories/toiduprojekt/Kodukokad_juhend.pdf

Võistlusele sai registreerida kuni 15. juulini 2012. Info ja registreerimine Gilda Lindmaa telefon 5302 7155; gilda.lindmaa @ gmail.com

Mikrolaen aitab maanaistel tegeleda ettevõtlusega

Maapiirkondades naisettevõtlust arendav MTÜ ETNA Eestimaal alustas koostöös Maaelu Edendamise Hoiu-Laenuühistuga mikrokrediidi projektiga, mille eesmärk on pakkuda ettevõtlusalast koolitust ja mikrolaene maapiirkondades elavatele naistele.

2003. aastal loodud MTÜ ETNA Eestimaal tegutseb maapiirkondades naisettevõtluse toetamisega ning mikrokrediidi projekti juhi Kairi Talvese sõnul on nad pea kümne aasta pikkuse tegevuse jooksul näinud, kuidas maal elavatel naistel jääb üsna tihti oma ettevõtlusega alustades puudu vaid üsna väiksest algkapitalist.

“Tegemist on ju mikroettevõtlusega, kus ei hakka kunagi läbi jooksma suured summad, mistõttu ka pangad pole alati laenuandmisest huvitatud. Teisalt aga pakuvad naiste loodud ettevõtted maapiirkonnas tööd ja sissetulekut ja võimaldavad ka perel maale elama jääda,” selgitas ta.

Sestap panigi MTÜ ETNA Eestimaal seljad kokku Järvamaal tegutseva Maaelu Edendamise Hoiu-Laenuühistuga, et pakkuda ettevõtlusalast koolitust ja mikrolaenu maapiirkondades elavatele naistele.

Projekti on kaasatud üle Eesti kümme piirkonda ja seda rahastab Avatud Eesti Fond Kriisiprogrammi raames 268 794 euro ulatuses. Poolteise aasta pikkune projekt koosneb tinglikult kahest osast: kõigepealt moodustatakse kümme laenugruppi, kus naised õpivad kuus kuud kogenud mentori käe all tundma nii iseennast kui grupikaaslasi. Loe edasi: Mikrolaen aitab maanaistel tegeleda ettevõtlusega

Talunik võib edaspidi investeeringutoetust saanud ettevõtte lastele üle anda

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastas täna määruse muutmise, mis kiirendab põllumajandusvaldkonna mikroettevõtetes investeeringute elluviimist ning lubab talunikel oma ettevõtte koos investeeringuobjektiga anda üle näiteks oma lastele.

„Talumajapidamised on täna üks väheseid valdkondi, kus järjepidevus säilib põlvest põlve. Sellist traditsiooni tasub hoida ja väärtustada,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Uue korra järgi võimaldame näiteks füüsilisest isikust ettevõtjail oma talu ühes investeeringutoetuse abiga soetatud masinate ja seadmetega anda üle lastele.“

Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse saamise uute nõuete järgi võib mikroettevõtja oma põllumajandusettevõtte koos meetmest 1.4.1 saadud toetuse abiga soetatud investeeringuobjektiga üle anda, kas siis lapsele või osaühingule, mille kogu osakapital kuulub toetuse saajale.

Teine suurim muudatus määruses puudutab investeeringu teostamise tähtaega – toetuse saajad peavad uue korra järgi alustama investeeringu elluviimist kuue kuu jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist ning selle aja jooksul tuleb kavandatavast investeeringust teha vähemalt 25 protsenti. Ülejäänud investeering tuleb teha ja seda tõendavad dokumendid PRIAle esitada kahe aasta jooksul alates taotluse rahuldamisest, kuid hiljemalt 2014. aasta lõpuks.

Lisaks lühendab PRIA taotluste menetlemist 5 päeva võrra, mis tähendab, et taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tuleb PRIAl teha senise 90 tööpäeva asemel 85 tööpäeva jooksul.

Muudetud on ka hindamiskriteeriumite punkte, et aidata tõhusamalt kaasa meetme eesmärkide saavutamisele. Senisest enam saavad punkte taotlejad, kes pole meetme 1.4.1 raames veel toetust saanud. Maksimaalne toetuse suurus kogu MAK 2007-2013 programmiperioodil kokku on ühe taotleja kohta 100 000 eurot.

Uute nõuete eesmärk on kiirendada investeeringute elluviimist ning tagada vahendite kasutamine programmiperioodi lõpuks. Põllumajandusministri 8. septembri 2010. a määruse nr 89 “Mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” muutmine jõustub avaldamisega Riigi Teatajas kolme päeva jooksul. Meetme 1.4.1 järgmine taotlusperiood algab 26. novembril 2012.

2011. aasta taotlusvoorus määrati taotlejatele mikropõllumajandusettevõtete arendamise investeeringutoetust kokku 12,9 miljoni euro eest. Siiani toimunud taotlusvoorude raames on 2195 heakskiidetud taotlusele määratud 87 miljonit eurot toetust, mille abil investeeritakse mikropõllumajandusettevõtete arendamisse kokku 185,8 miljonit eurot. Eelmise taotlusvooru tulemustega saab täpsemalt tutvuda SIIN.

Maidla mõis avab veinikeldri

Maidla mõis avab juuli viimasel nädalal toimuval vallapäeval mõisa kõrval asuvas kunagises jääkeldris infokeskuse, mille huvitavamad eksponaadid on muinasmõõga koopia ja raua saamise lugu, ning teenijate majas veinikeldri, kus tutvustatakse Euroopa veinikultuuri ja saab maitsta eri maade veine. Loe edasi: Maidla mõis avab veinikeldri

Kagu-Eesti külapoodidele eraldati ligi 140 000 eurot regionaaltoetust

Regionaalminister Siim Kiisler kinnitas eelmisel nädalal teenuskeskuste
programmist toetust saavad projektid. Hindamiskomisjoni ettepanekul
rahastatakse kolmes Kagu-Eesti maakonnas 15 külapoe teenusevaliku
laiendamist ja 3 uue poe loomist Valgjärve, Karula ja Rõuge valda kokku 139
640 euro ulatuses.

Enim soovitakse toetuse abiga pakkuda WiFi leviala ja avaliku
internetipunkti teenuseid. Nende teenuste pakkumist nõudsid ka programmi
reeglid. Veel on teenuskeskustel kavas pakkuda toitlustust kohvikus või
kiirtoiduna, toidu- ja esmatarbekaupade kojuveo, frantsiisipostkontori,
kingsepa, võtmevalmistamise, sularaha väljavõtmise, kompressori kasutamise,
pesupesemise, dusi kasutamise ning juuksuri- ja iluteenuseid.

“Näeme tulevikus maapoode oluliste keskustena, kust inimesed saavad lisaks
toidukaupadele ka muid igapäevaselt vajalikke teenuseid. Laiem teenuste
valik aga loodetavasti parandab omakorda poodide külastatavust ja võimalusi
toime tulla. See pilootprogramm on esimene samm selles suunas,” ütles
Kiisler. Lähemalt loe siin!
<http://www.siseministeerium.ee/kagu-eesti-kulapoodidele-eraldati-ligi-140-0
00-eurot-regionaaltoetust/>

Loov Eesti tootearendusprogramm PESA esimene lend lõpetab rändnäitusega

Stella Soomlais kotid — Nahakunstnik Stella Soomalaise kotid.

Täna lõpetab esimene lend Loov Eesti virtuaalses tootearendusprogrammis PESA osalenuid aastase koolitusprogrammi. Valminudtooteid esitletakse näitustel Tallinnas, Tartus, Viljandis ja Pärnus. Kandideerimine 2012. aasta tootearendusprogrammi on avatud 5. septembrini.

PESAs valminud toodete hulgast võib leida nii nupuka lahendusega mööblit, ilusaid ja praktilisi rõivakollektsioone, kvaliteetse disainiga aksessuaare kui ka arendavaid mänge. Loov Eesti algatatud PESA aastane virtuaalne koolitusprogramm toetab alustavat ettevõtjat tootearenduse, turunduse, äriplaani koostamise, finatseerimise planeerimise ning strateegilise juhtimise valdkonnas. Programmi on koostanud professionaalsed koolitajad, nõu annavad personaalsed mentorid ning kaasatakse valdkonna eksperte.

Ettevõtjate sõnul on PESA programmis osalemine aidanud eelkõige tootearenduse ning ettevõtluse osas, mis loovinimese jaoks on tihtipeale suurim väljakutse. ”Olen saanud kasulikku tagasisidet, kuidas panna oskuslikult praktikasse seni koolitustelt omandatud teoreetilised teadmised. PESA projekt võimaldab mul enne esikollektsiooniga turule tulemist koos tegutsevate professionaalidega läbi mõelda äri alustalad. Iganädalane kodutöö esitamine distsiplineerib ja aitab etapiviisiliselt oma eesmärgile lähemale jõuda,” rääkis peagi esikkollektsiooni esitlev nahakunstnik Stella Soomlais.

Rändnäitus saab avapaugu Tallinnast, Eesti Disaini Majast ja on külastajatele avatud 19. juunist – 1. juulini.

9.-22. juulini on näitus Pärnumaa Turismiinfokeskuses, 25. juulist – 8. augustini Viljandi Kultuuriakadeemias, 3.-16. septembrini Tartu Loomemajanduskeskuses.

Helen Unt

www.looveesti.ee

Rakveres saab piima automaadist

Rakvere rahval on põhjust rõõmustada, sest Põhjakeskuses töötab Eesti esimene toorpiima automaat.

“Kolmandat nädalat on masin üleval. Katsetame alles,” jääb osaühingu A Piim juhatuse liige Alo Altermann tagasihoidlikuks hoolimata sellest, et Maalehte jõudnud kuulduste kohaselt edeneb toorpiima müük automaadist väga hästi.

Olgugi et alguse asi, Altermann müüdava koguse üle ei nurise. Nädalavahetustel läheb 50–60, argipäevadel 30–40 liitrit päevas. Reklaami pole tehtud sendi eestki. “Enne tee, siis alles kiida ja hõiska,” on automaadi püstipanijate moto.

Praegu on ostjaskond suhteliselt juhuslik, kuid kui ajapikku püsiklientuur tekib, saab ühest automaadist müüa 150–200 liitrit piima päevas. Loe edasi: Rakveres saab piima automaadist

Osula Hugo: tuu aig nakkas ümbre saama, ku jummal oll’ auto!

Mootor Grupi juhatusõ esimiis, Eesti kõgõ suurõmba bussifirma Sebe ja viil mitmõ transpordifirma umanik Osula Hugo (55) sõit esi kah rohkõmb bussi ku autoga. Sõmmõrpalo valla Osula küllä intervjuud andma tull’ tä väikubussi RAF Latviaga, määndsega Vinne aigu marsruuttaksot sõidõti.

Hugo kasvi külh üles Ida-Virumaal Mäetagusõl, a võro veri kisk tedä iks siiä.

Sebe om valitu kõgõ parõmbas tüüandjas inemiisi vidämise alal (2009). Kuis olõti jõudnu sinnä, et bussijuhi omma kõgõ lahkõ ja ku buss jõud Võrolõ, sis ütles juht võro keelen: «Olõti jõudnu Võrolõ. Hää võrokõsõ, aituma, et sõitsõti Sebe bussiga, hääd kodojõudmist!»

Ku majanduskriis oll’, sis bussijuhi kurtsõ: inemise omma murrõn, tulõva bussi ja sõimasõ meid. Kõnõlimi sis näile, et kaegõ: noil inemiisil ei olõ tüüd, a ti istuti hummogu bussiruuli, õdagu lääti kodo ja saati kimmäl kuupääväl palga kätte. Pruuvkõ olla toes noilõ, kes ei tiiä, mis uma murrõga tetä! Ku saa rohkõmb palka massa, saa parõmbit bussijuhtõ tüühü võtta. Esieränis tubli om mi Võro kollektiiv: võrokõsõl om iks lahkus seen, hää tujo ja suuv ummi tundit vällä näüdädä. Mu esä oll’ väega emotsionaalnõ inemine, võro rahvas om ülepää emotsionaalnõ.

Nii et võrokõisiga om lämmi läbisaaminõ?

Om jah! Ku esä vangilaagrist tagasi tull’, pidimi jäämä Ida-Virumaalõ. A 1960.-70. aastil kävemi egä nädälivaihtus Võromaalõ sugulaisi mano, mõlõmba vanaimä mano. Esä iks ütel’, et ku joba Tartost läbi, sis lätt hing vallalõ. Võromaal omma eestläisi juurõ, tundõ ja vägi!

Olõti ütelnü, et teil ei olõ Hispaanian suvilat. A kas Võromaal om uma majakõnõ?

Kah’os ei olõ, suvõkodo om hoobis Hiiumaal – Kõpu puulsaarõ tagomadsõn otsan Kalana külän. Imä eläs iks Alutagusõ mõtsu seen ja pidä mehidsemajapidämist katsa suurõ taruga. Nii ma käügi Ida-Virumaa ja Hiiumaa vaiht, Võromaalõ trehvä kuun kõrra. A 2003. aastast, ku Võro autobaasi pankrotist üle võtsõmi ja siiä pall’o hinge pandsõmi, olõmi saanu väega hää tulõmusõ hindä meelest. Päält tuu, et bussijuhi omma tubli, teemi tüükuan egäsugutsit imevigurit Suumõ, Ruutsi ja Norramaalõ.

Teiti Norra ringraamiiskunnalõ bussi-remonditüükua.

Rikka norraka tahtsõ säänest «imeasja» telli. Oll’ murõ, kuis peenükese tüüga toimõ tulõmi, a Võro mehe vidi vällä. Arva, et seolõ telmisele tulõ timahava ja järgmädsel aastal lissa. Loe edasi: Osula Hugo: tuu aig nakkas ümbre saama, ku jummal oll’ auto!

Andres Kõiv: ettevõtjatele tuleb anda rohkem teavet

Võru maavanema Andres Kõivu hinnangul tuleb anda senisest enam teavet nii Eesti maksukeskkonna kui Võrumaa tööjõuturu kohta.

Maavanem nentis seda pärast eile Tallinnas toimunud kohtumist Taani ettevõtjatega, kellele tutvustas võimalusi tegutsemiseks Võrumaal. “On selge, et me peame info jagamiseks rohkem tööd tegema, sest küsimustest tuli selgelt välja, et meie riigi ja ettevõtluskeskkonna kohta tervikuna teatakse liiga vähe,” ütles Kõiv.

Maavanema sõnul lepiti kokku, et taanlased tulevad suve lõpus Võrumaale, et kohtuda ettevõtjatega ning tutvuda maakonna ja selle pakutavate võimalustega. “Näen siin suurepärast võimalust kasutada meie maakonna asukohta
väliskapitali siiatoomiseks. Võrumaa asub suhteliselt lähedal Riiale, Pihkvale, Novgorodile, Moskvale ja Tallinnale, meie asukoht on atraktiivne,” lausus maavanem.

Kohtumisel andis Kõiv ülevaate kutsehariduse ja täiendkoolituse võimalustest Võrumaal, samuti sellest, millist abi vajavad ettevõtjad tegevuse käivitamiseks ja arendamiseks. “Kagu-Eestis ja Tartus on mitu heal tasemel kutsehariduskooli, kus igal aastal lõpetab hulk noori, kes on omandanud erialased oskused ja suunduvad tööturule,” rääkis maavanem. Tema sõnul saame koostööpartnerina olla teiste riikide ettevõtjatele abimeheks ja nii tuua kasu ka Võrumaa inimestele.

Jätkuvad kõige kaunima kortermaja otsingud

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) ja Eesti Kodukaunistamise Ühendus ootavad 6.juunini kortermaju taas osalema kauneima kortermaja konkursil.Konkursile esitatud objektide puhul vaadeldakse terviklikku ruumimõju, heakorda, haljastust ning väikevorme. Kaunimad kortermajad valitakse välja neljandat korda ning korteriühistute huvi ürituse vastu on järjest suurenenud.
Konkurss “Kauneim kortermaja” on üle-eestilise konkursi “Kaunis Eesti kodu” erikategooria ning selle võitja pälvib autasu nii Vabariigi Presidendilt kui ka Eesti Korteriühistute Liidult. Kandideerimistaotluse vorm ja hindamise alused leiab EKÜL veebilehelt: www.ekyl.ee Konkursil osalemiseks on vajalik esitada kandideerimise taotlus etteantud vormil ja 6-10 fotot: e-postiga anu.sarnet@ekyl.ee (palutakse ka helistada 627 5742, et kontrollida e-maili kohalejõudmist) või posti teel Eesti
Korteriühistute Liit, Sakala 23 a, 10141 Tallinn, märgusõnaga “konkurss”. Kandideerimistaotluste ja fotode esitamise tähtaeg 6.juuni kell 17.
Posti teel saadetavad taotlused peavad olema hiljemalt selleks ajaks kohale jõudnud, hiljem laekuvaid taotlusi arvesse ei võeta.
Eesti Korteriühistute Liit

Saame kokku Sännas laada ajal!

sänna laat 2009 — Sänna laat 2009. aastal.

Laupäeval 19. mail algusega kell 8 toimub Rõuge vallas Sänna külas kevadine juubelilaat. Müügil käsitöö-, aia-, tarbe- ja muud kaubad.
Laadaprogrammis astuvad üles Vastseliina kandi rahvamuusikud. Rahvast rõõmustab Rodeo härg ja pilku hoiavad laadal peal Rõuge priitahtlikud pritsimehed.
Kell 18 toimub Sänna paisjärve kaldal telesaate “Lauluga maale” salvestus koos ansambliga Kukerpillid. Kell 21 algab simman Sänna saalis ansambliga Seelikukütid.
Info ja registreerimine: www.laadale.ee/sanna
Tule kaema või kauplema, laulma või laadaõlut laskma!
Vivian Helekivi

Kuressaare paneb suunaviidad Facebooki oksjonile

Sellest suvest pakub Kuressaare Linnavalitsus võimalust paigaldada ettevõtte info vanalinnas olemasolevatele ning lisanduvatele infoviidapostidele.

Linnamiljöösse sobivatel viitadel saavad ettevõtjad juhtida tähelepanu teenustele, mis jäävad põhilistest liikumisteedest eemale. Ettevõtte suunaviidad lisatakse esialgu kolmele postile: Nordea pangakontori ees Keskväljakul, pargi ääres Pargi ja Lossi tänava ristmikul, täiesti uus viidapost paigaldatakse Keskväljakule Kohtu tänava algusesse.

Lisaks ettevõtte suunaviitade paigaldamisele kujundatakse ümber olemasolevad valged infoviidad. Ettevõtte suunaviitade valmistamise, kujundamise ja paigaldamise korraldab Kuressaare Linnavalitsus. Suunaviitade positsioonidele postidel korraldatakse oksjon Kodukoht Kuressaare Facebooki keskkonnas.

Oksjonil saab osaleda isikliku või ettevõtte Facebooki konto kaudu. Oksjoni alghind on suunaviida omahind koos kujunduse ja paigaldusega. Oksjon toimub 9. mail kell 16.00 Kodukoht Kuressaare Facebooki keskkonnas moderaatori juhtimisel. Täpsema info oksjoni tingimuste kohta leiab siit.

Rapla-, Järva- ja Harjumaa alustavaid ettevõtjaid oodatakse mentorklubisse

Alates 23. aprillist saavad ambitsioonikamad Harju-, Rapla- ja Järvamaa ettevõtjad võimaluse kooskäimiseks mentorklubis Arsenal, kus neid eri teemadel hakkavad nõustama mitmed Eestis edukaid väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid loonud inimesed.

Kuigi Arsenali nime kandvasse mentorklubisse saavad kandideerida aastast 2009 äri alustanud väikeettevõtjad, valitakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt finantseeritud programmi 16. aprilliks laekunud avalduste alusel välja vaid viisteist kõige enam kasvule ja arengule panustavat ettevõtjat, kes hakkavad koos käima keskmiselt korra kuus.

„Meie mentorklubi ei ole mitte koolituse, vaid pigem teadmiste ja kogemuse vahetamise koht, kus kõik osalejad jagavad oma kogemusi, mentoriteks valitud inimesed on aga piisavalt suure kogemustepagasiga, et parimat nõu anda,“ rääkis Marketingi Instituudi juht Anu-Mall Naarits, kes osaleb Arsenalis ka ise mentorina.

Ühe erinevusena muudest mentorklubidest on Arsenal võtnud suurema luubi alla ka klubiliikmete tegeliku arengu. Nii peab iga klubiga liituja püstitama oma arengueesmärgid eelseisvaks mentorklubi aastaks, mille poole klubikohtumistelt saadud inspiratsiooni, ideede ja praktiliste soovituste abil liigutakse. „Me ootame kandideerima kõiki neid ettevõtjaid, kellele firma loomine pole olnud juhuslik ja kes tõepoolest tahavad kiiresti ja targalt kasvada,“ toonitas Naarits. Tema sõnul valitakse 15 klubisse pääsejat välja nii ambitsioonide kui ka sobivuse alusel teiste klubiliikmetega, et tekiks homogeenne grupp. „Oma sõna on valikutes öelda mentoritel, kuid kindlasti jälgime, et klubisse pääseks nii Harju-, Järva- kui Raplamaa ettevõtjaid.“

Mentoritena alustavad Arsenalis lisaks Anu-Mall Naaritsale nõustamist Monika Järg, Timm Rannu, Baldur Kubo, Mart Mustkivi, Timo Raimla ja Karin Kiviste. „Näiteks Timo Raimla on tõeline rahvusvaheliselt edukas müügiproff, kes on juhtinud muuhulgas Ortot ja kes nõustab tänasel päeval oma põhitööde kõrvalt paralleelselt ka mitmeid Eestist väljapoole suunduvaid ekspordile keskendunud ettevõtteid,“ tõi Naarits näite vaid ühe mentori taustast.

Esimene kord kogunes Arsenal 23. aprillil Tallinnas, järgmised kuus kohtumist toimuvad erinevates põnevates kohtades Harju-, Rapla- ja Järvamaal, kusjuures igas kohtumispaigas saadakse ülevaade ka võõrustaja ettevõttest.

Kõigile Harju-, Rapla- ja Järvamaa ettevõtjatele, kes soovivad Arsenaliga liituda, palutakse oma sooviavaldus saata Marketingi Instituuti. Lisainfo on saadaval aadressil: http://mi.ee/mentorklubi.

Allikas: Raul Kalev

Tallinnas loodi Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik

Kolmapäeval, 11. aprillil allkirjastasid 19 organisatsiooni MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku asutamislepingu. Sotsiaalse ettevõtluse valdkond on kiirelt kasvav ja arenev ning ühiskonda positiivselt mõjutav, seetõttu leiti asutamiskoosolekul ühiselt, et tegemist võib olla algusega järgneva kümnendi suurimale eduloole.

Võrgustiku eesmärgid on sotsiaalsete ettevõtete arvu, suutlikkuse ja mõju suurendamine Eestis ning sotsiaalse ettevõtluse kui tegevusvaldkonna väärtustamine meie ühiskonnas.

„Võrgustik hakkab tegutsema nii liikmes- kui eestkosteorganisatsioonina. See tähendab ühelt poolt liikmeskonna informeerimist, innustamist ja nõustamist, teisalt aga soodsa keskkonna loomist alustavatele ja tegutsevatele sotsiaalsetele ettevõtetele,“ selgitas võrgustiku loomise projektijuht Riinu Lepa. „Meie sihiks on olla valdkonna arendaja ja kõneisik.“

Võrgustik koondab enda ümber lisaks sotsiaalsetele ettevõtetele ka sotsiaalse ettevõtluse huvilisi ja organisatsioone, kes on sotsiaalseteks ettevõteteks alles kujunemas. Esialgu on võrgustikul 19 liiget, kuid liikmekandidaatide, huviliste ja partnerite ring on üha kasvamas. Loe edasi: Tallinnas loodi Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik

Rapla-, Järva- ja Harjumaa alustavaid ettevõtjaid oodatakse mentorklubisse

Alates 23. aprillist saavad ambitsioonikamad Harju-, Rapla- ja Järvamaa ettevõtjad võimaluse kooskäimiseks mentorklubis Arsenal, kus neid erinevatel teemadel hakkavad nõustama mitmed Eestis edukaid väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid loonud inimesed.

Kuigi Arsenali nime kandvasse mentorklubisse saavad kandideerida aastast 2009 äri alustanud väikeettevõtjad, valitakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt finantseeritud programmi 16. aprilliks laekunud avalduste alusel välja vaid
15 kõige enam kasvule ja arengule panustavat ettevõtjat, kes hakkavad koos käima keskmiselt korra kuus.

„Meie mentorklubi ei ole mitte koolituse, vaid pigem teadmiste ja kogemuse vahetamise koht, kus kõik osalejad jagavad oma kogemusi, mentoriteks valitud inimesed on aga piisavalt suure kogemustepagasiga, et parimat nõu anda,“ rääkis marketingi instituudi juht Anu-Mall Naarits, kes osaleb Arsenalis ka ise mentorina. Loe edasi: Rapla-, Järva- ja Harjumaa alustavaid ettevõtjaid oodatakse mentorklubisse

Projekti raames loodi uusi ettevõtteid

Tartu Ärinõuandla poolt läbiviidud projekti „Tartumaa töötud ettevõtjaks“ raames on 75 osalejast loonud oma ettevõtte juba 36 inimest ja 19 inimest on leidnud sobiva töökoha.

Oma ettevõtte loomiseks on täiendavat finantstoetust saanud 25 inimest, sealhulgas Töötukassast 12 inimest ja projektist 13 inimest.

Tartu Ärinõuandla poolt ellukutsutud ja läbiviidud projekti sihtgrupiks olid töötud, kes on ettevõtliku loomuga ja kelle sooviks oli luua oma ettevõtte. Projekti raames koolitati kokku 75 inimest, tegelik soovijate hulk projektis osalemiseks oli üle kahe korra kõrgem.

Projektijuhi Piret Arusaare sõnul iseloomustab projektis osalenud töötuid positiivne ja ettevõtlik hoiak, soov õppida ja omandada uusi teadmisi ning nutikad ideed. Valminud äriplaane iseloomustab läbimõeldus ja põhjalikkus ning tugev äriidee. Ettevõtted loodi peaasjalikult erialaste teadmiste baasil. Valdkonnad olid väga erinevad. Näiteks loodi uusi ettevõtteid fotograafia, töövihikute, roostevabast metallist toodete, autoremondi, lauamängude, lastehoiu, õmblusteenuse jt. valdkondades.

Osalejate sõnul andis projektis osalemine neile eelkõige julguse, eneseusu, tegevuste järjekorra ja muidugi teadmised ning oskused, mille abil oma ideed ja unistused reaalsete tegevustena ellu viia. Loe edasi: Projekti raames loodi uusi ettevõtteid

Rae vallas korraldatakse pühapäeval ettevõtlikkuse päev

Pühapäeval, 25. märtsil toimub Harjumaal Rae vallas ettevõtlikkuse päev, mille korraldab MTÜ Alustame Algusest koostöös Rae Kultuurikeskusega. Kohale tulevad Rae valla aktiivsemate MTÜ-de esindajad, kes tahavad oma tegevusi ja tooteid teistele tutvustada. Lisaks neile ka väikeettevõtjad ja FIE-d, kes pakuvad oma teenuseid ja kaupu.

Osalejate hulk on väga kirju. Alustades sellest, et ühe MTÜ poolt sõidutakse kohale tuletõrjeauto ja teine MTÜ tuleb kohale elusate koertega. Nende vahele mahuvad käsitöötegijad, laululapsed, erinevad koolitajad, külaseltsid, tehnika- ja spordihuvilised, kultuuritegijad ja teised. Lisaks kõigele veel laat – ise tehtud, hästi tehtud.

Kolme tunni jooksul astuvad lavale erinevad esinejad, samuti saab vaadata DVD-d suveetendusest, lastele toimub kunstitöötuba ja näomaalingute tegemine. Spordihuvilised proovivad kätt erinevatel spordiatraktsioonidel. Loe edasi: Rae vallas korraldatakse pühapäeval ettevõtlikkuse päev

Albu vallas on homme ettevõtluspäev

Albu Vallavalitsus koostöös Järvamaa Arenduskeskuse ja Eesti Töötukassa Järvamaa bürooga korraldab homme, 13. märtsil algusega kell 10 Albu vallamajas Albu valla ettevõtluspäeva.

Neljandat aastat toimuva ettevõtluspäeva peaeesmärgiks on väärtustada ettevõtjaid ja ettevõtlikku elustiili, teadvustada ettevõtluse rolli valla arengus, arendada valla ja ettevõtjate vahelist koostööd, tutvustada toetusmeetmeid väikeettevõtete loomisel ja arendamisel ning julgustada valla inimesi tegelema ettevõtlusega.

Päevakava:
Kell 10.00-11.30 I arutelu
Kell 11.30-11.45 paus
Kell 11.45-13.15 II arutelu

Ootame ettevõtjaid arutlema järgmistel teemadel:

Kas Albu valla ettevõtja on rahul?
Mis mind takistab ettevõtet arendamast või ettevõtlusega alustamast?
Mida saab Järvamaa Arenduskeskus, riik ja kohalik omavalitsus minu kui ettevõtja jaoks teha?
Kuidas läbi oskusliku tutvustuse leida strateegiline investor?

Lisainfo: Kalju Kertsmik, Albu vallavanem, tel +372 521 4270.

Kultuur + ettevõtlus = elo

Kuuba Rainer,
Võro instituudi direktri

Põra ütlese väega pall’u noorõ, et nä ei taha ja ei saa Võrumaal ellä, selle et tan ei olõ tüüd. A ega tüü olõ-i ilmast otsa saanu, tüü tulõ lihtsäle üles kor’ada. Mi kandi rahvas, umavalitsusõ ja ettevõtja saava ütitselt avita tüükotussit luvva, ku viil riik kah tugõ – luu aoluulidsõ Võrumaa jaos uma regionaalarõnguprogrammi.

Om ju hää ellä uma perrega kodukandin, parõmb ku kongi muial. Ku olnu tüüd, tahtnu noorõ siiä jäiä vai tagasi tulla, ku omma är käünü. Meil om ruumi, õhku ja vabahust, meil om uma hindätiidmine.

Tuu hää kotus elämises ei olõ muiduki vana kolhoosikeskusõ katõkõrdnõ paneelmaja. Mi kandi põlinõ ja hää elämise muud om elu talun, uman majapidämisen. Eläjit om ku pall’u kellel om, a mõni uibu iks maja ümbre om ja sannakõnõ maja man. Kuis ellä vanal Võrumaal uman talun ja tetä tüüd, miä perre är süüt? Üts võimalus om sääne tüü, mille ütine nimi om kultuuri-ettevõtlus.

Ettevõtlus sais katõ «vaala» pääl: üts om tetä võimaligult odavalõ, tõnõ – tetä midägi säänest, midä muial ei olõ. A Hiinan tetäs nigunii meist odavampa. Mi trump om tuu, et tan mi saa tetä midägi säänest, midä muial ei tetä vai tetäs tõistmuudu. Seo om seo, minkpääle mi piät luutma – sitta tulõ panda seo kapsta pääle, miä kasus!

Ku «Vana Võrumaa kultuuriprogramm» om olõman, luudu tuus, et kiilt ja kultuuri alalõ hoita, sis vana Võrumaa regionaalarõnguprogramm, Uma regionaalprogramm, olnu abis ettevõtlusõ tugõmisõ ja käümäpandmisõ man. Tuu om hää köüdüs kultuuri ja majandusõ vaihõl. Saanu vällä tüütä mi kandi kaubamärke, mis pututasõ mi põlitsit tuutit ja kombit. Loe edasi: Kultuur + ettevõtlus = elo

MES tunnustas parimaid karjakasvatajaid

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) valis välja parimad karjakasvatajad 2011. aastal. Parimaks lihaveisekarjakasvatajaks tunnistati Kalmer Visnapuu Piira Talu OÜst ning parimaks piimakarjakasvatajaks Maie Mölderi Tartu Agro ASist. Põllumajandusministeeriumis toimunud aktusel anti parimatele aukiri ning juba traditsiooniks saanud skulptor Vergo Verniku „Vasikas”.

Allikas: Maaelu Edendamise Sihtasutus