Ajauurijad kogunevad homme talvekooli

Homsest, 31. jaanuarist kuni 5. veebruarini toimub Tartu Ülikoolis kultuuriteaduste rahvusvaheline talvekool, milles osaleb sadakond doktoranti nii Eestist kui välismaalt.

Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli I talvekooli peateema on aeg ja selle mõtestamine,
Talvekooli õppejõudude hulka kuuluvad mitmed tunnustatud kultuuriteadlased nii Eestist kui ka välismaalt, teiste hulgas prof Tim Ingold Aberdeeni ülikoolist (Suurbritannia), prof Guido Ipsen Witten-Herdecke ülikoolist (Saksamaa), prof Jens Brockmeier Manitoba ülikoolist (Kanada) ning prof Joep Leerssen Amsterdami ülikoolist (Holland).

Talvekooli raames annavad 16 eesti ja välisõppejõudu avatud loenguid, mida saavad kuulama tulla kõik huvilised.
Registreeritud osavõtjad saavad lisaks osaleda ka seminarides ning teemapõhistes meistriklassides.

Talvekooli korraldavad Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool, mis ühendab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia doktorante ja õppejõude ning Tartu ja Tallinna Ülikoolide uurimisrühmi ühendav Kultuuriteooria tippkeskus.

 Loenguid saavad minna kuulama kõik huvilised. Loengute ajakava saab näha siit: www.ut.ee/937092

Avati Haapsalu-Noarootsi jäätee

Eile avati Haapsalu-Noarootsi 3,5 km pikkune jäätee sõidukitele, mille tegelik mass ei ületa 2 tonni, teatab Maanteinfokeskus. Jäätee algab Haapsalust Suur-Mere tänava lõpust ja lõpeb Noarootsis Österby sadamas. Jääteel saab sõita ainult valge ajal.

Igal hommikul ja päeva jooksul jäätee seisukorda kontrollitakse , muutuvate ilma- ja jääolude korral võidakse see liiklemiseks sulgeda. Infot Noarootsi jäätee seisukorra kohta saab jäätee valvetelefonilt 50 66 224. Jääteel liiklemise korda tutvustavad tee algus- ja lõpp-punkti ülesseatud infotahvlid.

Teisi jääteid avatud ei ole.

Järgmisel laupäeval toimub Vapramäe avamatk

Järgmisel laupäeval, 5. veebruaril  algusega kell 11 korraldab Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus 2011. aasta VVV matkasarja avamatka – talvise matka Vapramäe maastikukaitsealal.

Kogunemine on kell 10.45 Vapramäe suures parklas. Lumepuuduse või suure libeduse korral toimub matk jalgsi.

. Piisava lume korral suusatatakse Vapramäe reljeefirohkel maastikul.
. Võimalik on valida endale jõukohane marsruut.
. Väiksematele kelgutamisvõimalus.
. Matka lõppedes väike kehakinnitus korraldajate poolt.

Matkasari koosneb neljast matkast erinevatel aastaaegadel. Kõiki matkasarja nelja matka läbijat ootab sarja lõppedes üllatus! Tule koos pere või sõpradega! Lemmiklooma palutakse matkale mitte kaasa võtta.

Osavõtu registreerimine telefonil 5254 172 või triinu@vvvs.ee. Loe infot ka www.vvvs.ee

Üritus on tasuta. Toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Saaremaa alustab täna TeateTantsu

Täna kell 11 saavad kõik huvilised talveilma trotsides Kuressaare kultuurikeskuse ümber lihtsaid rahvatantse õppida ja nii augustikuiseks üleriigiliseks TeateTantsuks valmistuda.
“Saaremaa tantsuklubi õpetab Mustjala paarisrongi ja “Savikoja venelast” tantsima, muretsema ei pea, kui tantsuoskust napib,“ ütles ettevõtmise algataja, rahvatantsujuht Eena Mark ajalehele Meie Maa. “See on hea võimalus õppida selgeks mõned tantsud ning siis kas või oma sõpruskonnaga end TeateTantsuks üles anda.“

TeateTants on Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ning Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 suur ühisprojekt, mille eesmärgiks on viia rahvatants ka kõige kaugematesse Eestimaa nurkadesse, et igaüks, olenemata soost, vanusest või rahvusest saaks näha rahvariiete kauneid värve ning proovida kordki elus kaerajaani tantsida. „Projektiga tahame tõmmata üldsuse tähelepanu Eesti tantsutraditsioonile ning pakkuda tantsurõõmu kõigile soovijatele,“ ütles TeateTantsu idee autor, tantsuseltsi Leigarid juht Kalev Järvela. 

 TeateTants toimub 20.-28. augustini ning liigub kaheksa ööpäeva jooksul läbi kõigi Eesti maakondade.  Kaheksa ööpäeva jooksul läbitakse põhiliselt riigimaanteid marsruudil Tallinna Raekoja plats – Lagedi – Aruküla – Albu – Ambla – Rakvere – Kiviõli – Jõhvi – Mustvee – Tartu – Antsla – Tõrva – Audru – Virtsu – Kuivastu – Valjala – Triigi – Sõru – Emmaste – Heltermaa – Rohuküla – Haapsalu – Risti – Märjamaa – Tallinna Raekoja plats.Korraga tantsib maanteel 1-2 paari, kes teekonna läbides annavad teatepulga edasi järgmistele tantsijatele. Ühe 6-8paarilise tantsurühma läbida on 4-7 kilomeetrit, mis omakorda jaguneb 100-150meetristeks lõikudeks. Keskmiseks liikumiskiiruseks on arvestatud 5,5 km/h. 

Täna meenutatakse jooksuga Paju lahingut

Foto: kultuuri.net

Homme möödub 92 aastat Paju lahingust. Mälestusüritused algavad täna kell 12 Paju jooksuga, mis sellel aastal toimub 18. korda.

Start antakse lahingu  mälestusmärgi juurest. Distantsi pikkus on 8,2 km ja see kulgeb mööda Tartu–Valga maanteed, Valga piires piki Tartu–Raja–Riia tänavaid Jaani kirikuni. Osaleda võivad kõik stardipaigas registreerunud võistlejad.

Paju lahingust võtsid Eesti poolelt osa Kuperjanovi partisanide 3. rood ja vabatahtlikud Soome sõdurid. Teiste seas langes ka legendaarne väejuht Julius Kuperjanov. Paju lahingu võit tähendas, et tähtis raudtee sõlmpunkt Valga sai vabaks ja sõjategevus suundus Eesti piirest välja.

Sellest aastast on muudetud Paju lahingu aastapäeva formaati. Üritus lõpeb matkaga, kus mälestuskogunemisele tulnutel on mootorsaanidega võimalik läbida Vabadussõja Paju lahingu matkarada.

AJAKAVA
Paju jooks täna, 30. jaanuaril

11 väljub Valga keskstaadioni tänavapoolsest parklast buss stardipaika,

11.30–12 eelregistreerimine Paju monumendi juures,

12 Paju lahingu aastapäevale pühendatud jooksu start.

Paju lahingu mälestusüritus esmaspäeval, 31. jaanuaril

9.30–9.45 mälestuskogunemine Valgas Jaani kiriku juures Põhja Poegade mälestustahvli juures. Kirikuõpetaja peab seal välijumalateenistuse, sõnad saab ka Valga linnapea Ivar Unt;

10.05–10.15 mälestuskogunemine Põhja Poegade mälestuskivi juures Paju mõisa pargis. Sõna saab Tõlliste vallavanem Madis Gross;

10.07–10.12 lühikokkuvõte mälestusmärgi taastamisest teeb kolonel Uno Kaskpeit;

10.15–10.35 mälestuskogunemine Paju lahingu monumendi juures. Kohalolijate poole pöörduvad Valga maavanem Margus Lepik ning Kuperjanovi üksik-jalaväepataljoni ülemmajor Maidu Allikas. Välijumalateenistus;

10.35–10.45 Paju lahingu lühikokkuvõte Olev Tederilt;

10.50 – … Paju matkaraja läbimine. Paju mõisas toimub Paju matkaraja projekti arutelu.

Talunik paigaldab suvel Saaremaa kaubanduskeskustesse mahepiima automaadid

Saaremaa mahetalunik Jaan Kiider loodab paigaldada kohalikesse kaubanduskeskustesse mahepiima automaadid selle aasta juunis.

Juba mõnda aega on olnud päevakorral mahepiima müük tarbijatele. Teatavasti pole piimatööstusel võimalik mahetootjate piima eraldi koguda ja töödelda, põhjuseks väikesed piimakogused ja suur investeeringuvajadus.

Saaremaa Talupidajate Liidu juhi ja mahetalunik Jaan Kiideri sõnul on Tulundusühing Eesti Mahe ja Eesti Talupidajate Keskliit asunud asja ühiselt lahendama. Eestis plaanitakse suurtesse kaubanduskettidesse projektikohaselt üles seada mõniteist müügiautomaati. Kuressaarde on lootus saada kaks automaati, piim saadakse Jaan Kiideri mahetalust.

“Tahaks need juunis üles saada. 1. veebruaril lähen Sakku järjekordsele nõupidamisele. Piimaautomaatide ülespaneku teema on üsna laia meediakajastust leidnud, isegi Poola meedia olevat seda Eesti ettevõtmist kajastanud,” rääkis Jaan Kiider.

Vilma Rauniste, Meie Maa

Erametsaliit: Uus jahiseadus peab andma maaomanikele tagasi jahiõiguse

Üleeile Paide kultuurikeskuses toimunud jahindusfoorum andis erametsaliidu juhatusele mandaadi läbirääkimisteks jahindusküsimustes erinevate organisatsioonidega. Vajame maaomanike jahiõigusel baseeruvat uut jahiseadust.

Foorumil peeti vajalikuks ka moodustada piirkondlikud jahindusnõukogud, kus oleks võimalik leida lahendusi maaomanike, jahimeeste ja keskkonnakaitsjate vahel tekkivatele probleemidele. Seniste suurte jahipiirkondade säilitamist peeti võimalikuks ainult juhul, kui maaomanikel võimaldatakse omal maal korraldada jahti väikeulukitele, kelle hulka võiks arvata ka metskitse ja metssea. Senisest enam peab  tähelepanu pöörama ulukipopulatsioonide hea seisundi säilimisele, jahimeeste ja maaomanike organisatsioonide koostööle ning jahinduse headele tavadele.

Foorumi otsusega saab tutvuda siin: http://www.eramets.ee/uudised-1?art=2080.

Lisainfo: Ants Varblane, Eesti Erametsaliidu tegevdirektor, tel 5089 237, e-post: ants.varblane@erametsaliit.ee

Contra vanaimä sai 100aastadsõs

Contra ja vanaimä. Foto: Uma Leht

«Ei tiiä, kas vanaimä minnu iks mäletäs, hulk aastit ei olõ nännü…» oll’ Urvastõ kirämiis Contra (Konnula Margus) tsipakõsõ murrõn, ku Sõmmõrpallo Arro Elfriedele küllä sõidimi. A nätäl inne 100. sünnüpäivä tervüt’ vanaimä umma tunnõtut latsõlast suurõ häämeelega.

«Nägemine om kehvä, muidu ei olõ vika, võisi viil tõnõ sada aastat ellä!» kitt’ Elfriede. «Kats kõrd ellä ei saa, ku ellä, sis häste pikält!»  27. vahtsõaastakuu pääväl suur tähtpäiv sõs ollgi.

Contra tegemiisi tiid Elfriede häste: «Tuu minnu väega huvitas! Ku ma tiiä, et tä esines, sis ma kimmähe taha kaia ja kullõlda.» Elfriede tütär Kari Eha (67) ütel’, et saatõsar’a «Elolinõ» ja «Üts tego» kai imä kõik hoolõga är. A et silmänägemine om Elfriedel küländ kehvä, sõs kullõs tä rohkõmb Vikerraadiot ja kitt, et ikäv nakka-i kunagi.

Poliitika huvitas tedä kah. «Ku häste lätt, om hää miil, ku halvastõ, sõs olõ kurb: Eesti iist olõ iks vällän!» kitt’ tä. Elfriede om nännü nellä riigikõrda ja arvas, et kõgõ parõmb oll’ iks edimäne Eesti aig. «Ku Urvastõn ellimi, isetegevust teimi. Sääl oll’ tuu Siiriusõ selts, ehitimi Siiriusõ seldsimaja, sääl peeti pitõ, rahvas käve pidul iks. Kõgõ ilusamb aig!» Loe edasi: Contra vanaimä sai 100aastadsõs

Tartu vald loosib täna oma elanike vahel välja sõiduauto

Täna, 29. jaanuaril kell 17.20 Emajõe Talimängude raames toimub kauaoodatud Tartu valla juubeliaasta (20) auhindade loosimine.

Loosimises osalevad kõik seisuga 1. jaanuar 2011 Tartu valla elanikeks registreerunud. Pole vahet, kas vallakodanik on 40 aastat Tartu vallas elanud või alles verivärske registreerunu – kõigil on võrdsed võimalused juubeliloosi peaauhinna, sõiduauto Opel Astra 5D Classic III Plus 1,6 ja teiste suurepäraste auhindade võitmiseks.

Tiit Helm, Lähte Ühisgümnaasiumi infojuht

Raamat „Noorte laulu- ja tantsupeod“ talletab ühe olulise kultuuritraditsiooni

 

X noorte tantsupidu "Lävel" (2007)

 

Kui liita kokku noorte laulu- ja tantsupidude senise kümne korra esinejad, saame Lauluväljakul ja Kalevi staadionil üles astunud noorte lauljate ja tantsijate arvuks enam kui 250 000.

Täna esitletakse Rahvusooper Estonia valges saalis esimest põhjalikku ülevaateraamatut selle Eesti suurima ja olulisima kultuuritraditsiooni noorema võsu ajaloo kohta.
 Mahukas kogumik annab ülevaate igast 1962. aastast alates toimunud kümnest noortepeost ja vaatab põgusalt ette ka 11. peole sel aastal. Ligi 300 fotoga illustreeritud raamat sisaldab lisaks peokirjeldustele detailset infot pidude repertuaari ja juhtide kohta. Seda illustreerivad omaaegsed kavad, fotod atribuutikast, väljavõtted ajalooliste koosolekute protokollidest ning ajaleheartiklitest.

Lisaks on raamatu kaante vahel Rahvusringhäälingu arhiivi põhjal valminud 1,5 tunni pikkune DVD katkenditega kõikide toimunud pidude kontsertidest.
Raamatu autoriteks on Kadri Valner, Anneli Ammas, Angela Arraste ja Ilmar Moss, kunstnik Einike Soosaar ning DVD toimetaja Eeva Potter.

Raamatu väljaandjaks on Kooriühing ja teostas selle kirjastus Menu. Toetasid Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ja Eesti Kultuurkapital.

Noortepidude raamat on mõtteliseks järjeks varem ilmunud teostele „130 aastat Eesti laulupidusid” (2003) ning „75 aastat Eesti tantsupidusid“ (2009).

Setod võitlevad handsa legaliseerimise eest

Täna Setomaad külastav põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtub Setomaa ülembtsootska Ahto Raudoja ja põllumeestega, et arutada võimalikke samme handsa legaliseerimiseks.

Ülembtsootska Raudoja sõnul on kuni tänaseni erinevad ministeeriumid lükanud endalt vastutuse võtmise kohustust ühelt teisele. Kohtumisel esitab Raudoja ministrile konkreetsed ettepanekud, mis alustel soovitakse handsat legaliseerida.

Lisaksa sellele räägitakse kohtumisel maaelu mitmekesistamise võimalustest ning Setomaa mahepiirkonnaks muutmisest.

Mirjam Nutov

Piksepüha kontsert tuleb jälle

Eelmisel aastal astus Piksepühal, 4. veebruaril Haanja rahvamajas üles ansambel Püürüs, andes täissaalile vägeva kontserdi – tänavu on oodata taaskord võimast piksepühakontserti, sedapuhku Viljandi Kultuuriakadeemia tudengitelt.

Kui muidu peavad inimesed rahvakalendri järgi küünlapäeva teisel veebruaril, siis haanimehed peavad küünlapäeva asemel piksepüha, mis on neljandal veebruaril.

Piksepüha on hakatud küünlapäevaks nimetama ristiusu legendi järgi, milles Maarja läks Jeesus-lapsega esimest korda kirikusse ning kõik küünlad olla iseenesest põlema süttinud. Veel on seal kirjutatud: „Piksepüha on Pikse-isa meeles pidamise ja austamise püha. Püha Pikne ärkab üles oma puhkamisest Võhandu jõest, selletõttu tuleb teda teretada ja anniga meeles pidada mõne sellise puu juures, millesse pikne on löönud.“

Piksepühä pidämine Haanihn riidi, 4. veebruaril

8.00 Kaudimäel Päävä terehtämine ütehn ülepannivatsku küdsämisõga
10.00 Vaskna lättide man Piksega iihnoleva aastaga viläkasvatamise lepingu tegemine
19.00 Kontsert Haani rahvamajahn:
Pilli mängva ja laulva Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tudengiq
Maarja Nuut- viiol
Sandra Sillamaa- toropill
Tõnu Tubli- löökriistaq
Karoliina Kreintaal- viiol, laul
Kristel Kutser- toropill, flööt
Eva Lindal- viiol, laul
Villu Talsi- kitarr, mandoliin
Jaan Sarv- laul, garmoška
Päält kontserti tants

Allikas: Haanimiihhi Nõvvokoda

Koolitantsu eelvoor on täna Põlvas

17. koolitantsu eelvoor on täna järjekorraga Põlvas, kus alates kella kuuest õhtul astuvad üles seitse erinevat maakondlikku tantsutruppi.

Koolitantsu festivali korraldajad on märkinud, et tants kannab endas ennekõike mingit lugu ja just seda aspekti tahetakse käesoleval aastal eriliselt rõhutada. 2011. aasta teema võtab kokku lause  “Mis lugu jutustad sina?”.

17. Koolitantsu teema lähtub eelkõige Kultuuripealinn Tallinn 2011 teemast “Mereäärsed lood”, mille kandev idee on – “2011. aastal räägitakse Euroopa parimad lood Tallinnas!”.

“Koolitants 2011” lõppkontsert toimub: L-P 02.04-03.04.2011 – Nokia Kontserdimajas

Lähemat infot vaata siit

Allikas: koolitants.ee

Kauneim metsalaul on “Metsas”

Klingi-Nõmmes valiti eile tänavasue metsa-aasta ühel avasündmusel  kauneim metsalaul 2011, milleks osutus Libatse Lasteaed-algkooli ansambli Maria Wunderlich “Metsas”, ansambli juhendaja on Kaie Rahu

Kilingi-Nõmme oli 2005.aastal Eesti Metsapealinn, mille raames korraldas Kilingi – Nõmme Gümnaasium koolisisese laulukonkursi. Nüüdseks on sellest välja kasvanud populaarne laulukonkurss Pärnu maakonnas. Konkursil esitati nii eestikeelseid, kui ka võõrkeelseid laule. Lisaks metsa – ja loodusteemalistele lauludele on esitusel ka teised ilusad laulud.

Kaunim metsalaul on ka üks rahvusvahelise metsaaasta ürituste sarja sündmustest.Lauluvõistlusest võttis osa 103 laululast koos juhendajatega 14 erinevast koolist üle Pärnu maakonna. 2011. aasta konkurss oli järjekorras seitsmes (maakondlikul tasemel kuues kord).

Konkursil osalevad lauljad 1. – 12. klassini, nii solistide, duettide kui ansamblitena. Žürii tööd juhtis Kilingi-Nõmmest sirgunud laulja – Liisi Koikson.

Rohkem infot laulukonkurssi kohta vaata siit

Allikas:
Laine Ülemaantee
Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi huvijuht

Kohilas saab ekstreemspordiga tegelda ka talvel

Kohila ektreemsprodi sõbrad saavad enda käsutusse Põhja-Eesti suurima sisehalli, kus on võimalik trenni teha aastaringselt

Ektreemsprodiklubi Kohila Kobad esindaja Oliver Saare usub, et tänu Kohilas avatavale uuele ektreemspordi sisehallile tuleb paikkonda kindlasti sprodihuvilisi noori juurde.

Saare sõnul oli vajadus sisehalli järele väga suur, kuna pidevaid harjutajaid on Kohilas paarkümmend, lisaks lihtsalt huvilised, kelle arvu ei oskagi ütelda.

Sportlaste  sõnul on uus hall praegu ainus omataoline Raplamaal ja suurim kogu Põhja-Eestis, kuni valmib Tallinnasse Kristiine linnaossa ehitatav veelgi suurem sisehall. Nõukogude ajast kasutuseta seisnud vanadesse garaažidesse ehitati 360 ruutmeetrine ja kuue meetri kõrgune ruum

Ekstreemspordi harrastajaid ootavad sisehallis neli suurt obstacle“it [skate-keeles obstaaklit] ehk rampi.

Kohilas ekstreemspordi sisehall avatakse homme  kell 10

Allikas:
Eeva Kumberg
avalikkussuhete nõunik
Kohila vallavalitsus

Tähetark Igor Mang külas reede õhtul Krootusel

Foto: valgamaalane.ee
Reede õhtul kl 18 avaneb Põlvamaal Krootuse Rahvamajas ainulaadne võimalus kohtuda tähetark Igor Mangiga. Jututeemaks „Inimese elu neli aastaaega läbi astroloogilise sümboolika“.

Lisaks meditatiivne ja teraapiline kontsert-seanss “Helisevad kristallkausid” Aivar ja Terje Täpsi esituses. Põhjala talu pakub tervislikke küpsetisi ja taimeteed nii maitsmiseks kui müügiks. Osalus tasuline, lastele tasuta. Lisainfo telefonil 5066870.

Allikas: Krootuse Kultuuriselts ja MTÜ Ihamaru Külaelu

Põhjamaade TING toimub veebruaris Elva lähedal

Aru koolimaja

Põhjamaade inimeste talvine kokkusaamine TING leiab aset imeiluses Aru koolimajas Elva lähistel 11.-20. veebruaril. Eesti TalveTING 2011 võimaldab kümneks päevaks koorma õlgadelt maha panna ning elada koos teiste inimestega ajatus ruumis, tegeledes kõikide nende asjadega, milleks muidu aega ei jatku.

Mida teeme? Elame koos looduslikult kaunis paigas, teeme koos süüa, laulame ja trummime ja tantsime ning lihtsalt oleme enesega ja üksteisega vabas looduses. Pakume ise välja töögruppe üksteisele ja osaleme neis vastavalt oma soovile.

Suure tõenäosusega teeb Tom Valsberg väelaulude ringe ja Erki Kaikkonen muinasjutuvestmise õhtuid. Kui kellegi on oskusi, mida jagada või rituaale, mida hing ihaldab spirituaalses seltskonnas läbi viia, siis on see väga teretulnud. Toimub kõik see, mida ise teeme ja pettuda saame vaid ise enese ootustes. Loe edasi: Põhjamaade TING toimub veebruaris Elva lähedal

Rõuge Purakas 2011

29. jaanuaril toimub kalapüügiüritus Rõuge Purakas 2011. Kalapüügivõistlus käib kõige raskema kala püüdmise peale. Lisaks toimuvad püügivõistluse ajal pealtvaatajatele ja lastele erinevad talimängud ning –võistlused.

Kõikide osalejate vahel läheb loosi  tutikas mobiiltelefon Nokia E52 (http://www.nokia.ee/tooted/telefonid/nokia-e52). Telefoni väärtus ligi 3500 krooni, olemas digikaamera, mp3 mängija, fm-raadio, Wifi tugi, tasuta GPS, võimas aku.

Lähem info: http://www.facebook.com/purakas

Ühing Korruptsioonivaba Eesti ning Avatud Eesti Fond kutsuvad üles vaatlema 2011. aasta Riigikogu valimisi

Ühing Korruptsioonivaba Eesti ning Avatud Eesti Fond ärgitavad inimesi registreeruma 2011. aasta Riigikogu valimistel vaatlejaks, et tagada kodanikuühiskonna kontroll ausate reeglite järgimiseks.

„Varasemad valimised on tõestanud, et vaid mõned hääled võivad olla otsustava tähtsusega mandaatide jagamisel,“ sõnas ühingu Korruptsioonivaba Eesti tegevjuht Asso Prii. „See aga tekitab ohu, et lisahäälte saamiseks asutakse kasutama ebaausaid võtteid,“ lisas ta.
Ühing korraldas vaatlemist ka 2009. aasta kohalike omavalitsuste valimistel. Siis registreerus vaatlejaks enam kui 70 inimest, kes külastasid valimisjaoskondi peaaegu kõikides maakondades üle Eesti.
Sel korral on kavas eelhääletamise jooksul probleeme tekitanud valimisjaoskondadesse valimispäevaks rohkemate vaatlejate suunamine. Ühing kutsub üles ka erakondade poolt vaatlema suunduvaid inimesi endast märku andma, et oleks võimalik saada parem ülevaade erinevates jaoskondades toimuvast.
Avatud Eesti Fond kaasab vaatlemisse kodanikuühenduste esindajaid Moldovast, Gruusiast ja Armeeniast, kus demokraatlikud ja läbipaistvad valimised ei ole iseenesest mõistetav nähtus ning vaatlejad Lätist ja Slovakkiast, kus sarnaselt Eestile on probleemiks olnud valimiste vahelisel perioodil toimuv.„Välisvaatlejate kaasamine aitab näha neid võimalikke probleemkohti, millega me ise ehk juba harjunud oleme ning tähelegi ei pane,“ ütles Avatud Eesti Fondi programmijuht Kelly Grossthal.

Vaatlejaks on end võimalik registreerida kodulehel www.transparency.ee

Ühing Korruptsioonivaba Eesti on rahvusvahelise korruptsioonivastase liikumise Transparency Internationali esindusorganisatsioon Eestis.

Vallatu teatripäev Hageris

Kohila valla teatripäev toimub 29. jaanuar kell 12.00 Hageri rahvamajas.

Kell 11.45 võtavad loosi esinemise järjekorra peale “Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi“ (Männi lasteaed, juh. Raili Bachmann) ning „Pöialpoiss ja kuus roosipõsekest“ (Sipsiku lasteaed, juh. Margit Ring).

Kell 13.15 võtavad loosi esinemise järjekorra peale „ Metsa lood“ (Hageri algkool, juh.Maria Saarna) ning „Alati tuleb rääkida“ (Hageri noored, juh.Margit Ring).

Kohtumiseni Hageris!

Üritus on tasuta

Otepää Avatud noortekeskus sai valmis noortesaate

Otepää Avatud noortekeskusel on valminud noortesaade avatud noortekeskuse töödest ja tegemistest. Noortesaadet on võimalik vaadata noortekeskuse kodulehel alates 28.01.2011

Noortesaate idee autoriks on noortekeskuse juhataja Kadri Orav. Saatejuhiks on noortekeskuse noored Triinu Aasaroht ja Kadri Palmiste. Toimetajaks on Otepää Gümnaasiumi vilistlane, Tartu Ülikooli ajakirjandustudeng Gertu Võsu. Noortesaade Otepää TV kajastab Otepää valla noorte elu, see hakkab ilmuma kord kuus.

Pärnus tuleb konverents “Uus ajajärk maaettevõtluses”

Pärnus tuleb 9. veebruaril konverents “Uus ajajärk maaettevõtluses”, kus käsitletakse Eesti maapiirkonna ettevõtluse (sh põllumajanduse) arenguid viimaste aastate majandustrendide valguses. Muuhulgas hinnatakse Eesti maaelu arengukava 2007-2013 toetuste mõju ja arutletakse maaettevõtluse arengu- ning ettevõtjate koostöövõimaluste üle.

Konverents peetakse Strand SPA & Konverentsihotellis (A.H. Tammsaare pst 35) algusega kell 10.00. Lisainformatsiooni konverentsi kohta leiab aadressilt www.agri.ee/konverents.

Allikas: Maamajanduse Infokeskus