Töötukassa võimaldab end ise teenindada

Täna avati avalikuks testimiseks töötukassa iseteenindusportaal http://iseteenindus.tootukassa.ee.

Iseteeninduskeskkonna arendaja oli AS Helmes, arendus maksis 130 380 eurot.

Loodud portaal muutub ajapikku töötukassa virtuaalseks bürooks, kus on võimalik kasutada töötukassa teenuseid.

Praegu saavad kõik huvilised otsida ja vaadata töötukassale vahendada usaldatud avalikke tööpakkumisi. ID-kaardi või mobiil-IDga sisse loginud kasutajad saavad luua oma CV, vastata tööpakkumistele, hallata oma töösoove, vaadata töötukassale esitatud avaldusi ja nende kohta tehtud otsuseid ning teavitada töötukassat enda andmete muutumisest või tööleidmisest.

ID-kaardi või mobiil-IDga sisse loginud tööandjad saavad lisada ja hallata enda ettevõtte tööpakkumisi, otsida sobivaid kandidaate iseteeninduskeskkonna kasutajate hulgast, hallata kandideerinud tööotsijate infot. Lisaks on võimalik taotleda koondamishüvitist.

Lähiajal saavad tööotsijad võimaluse broneerida vastuvõtuaega töötukassa nõustaja juurde, samuti esitada avaldusi (töötutoetus, töötuskindlustus, ettevõtluse alustamise toetus).

Tööandjatele lisandub võimalus hallata töötukassaga sõlmitud lepinguid ja edastada nende täitmisega seotud informatsiooni (tööpraktika, palgatoetus jne).

Uus iseteeninduskeskkond on loodud võimalikult kasutajasõbralikuna. Selleks kaasati arendusprotsessi reaalsed tööotsijad ja tööpakkujad, kes andsid arendajatele väärtuslikke näpunäiteid toimiva infokeskkonna loomiseks.

Kõik iseteenindusportaali puudutavad ettepanekud ja head ideed on oodatud aadressil itp@tootukassa.ee.

Muhulased korraldavad neljanda murdevõistluse

MTÜ Muhu Kess alustas neljanda Muhu murdevõistluse korraldamist, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Konkursi reglemendi kohaselt ootab MTÜ kirjutisi teemadel “Kanged muhulased” ning “Ennemuistsed ja paergusaa tüöd” kuni 14. märtsini Hellamaa ja Liiva raamatukogusse. Tööd tuleb esitada varjunime all. Kirjutada tuleks sellises muhu keeles, nagu omale kena tundub.

MTÜ Muhu Kess juhatuse liikme Irena Tarvise sõnul on eelnevad murdekonkursid olnud edukad. “Esimese murdevõistluse lood on raamatukaante vahele saanud,” sõnas Tarvis. “Teisel korral, kui otsisime just nimelt Muhu sõnu, oli osavõtt kõige arvukam. Selle tänuväärse materjali üritan suuremas osas enne kevadet internetti üles panna.
Kolmandal korral kirjutati kangetest muhulastest. Siis jäi tööde arv ilmselt lühikese aja tõttu pisut napiks, aga tulemus oli hea. Selle teemaga jätkame seetõttu ka tänavu. Minu isiklik mõte on, et kangete muhulaste teema võiks olla igal aastal üks võistluse teemadest. Iial ei tea, millal kellelegi meenub mõni hea seik või tore inimene. Üksteist “laulu sisse panna” ju muhulased armastavad ja oskavad. Samuti kirjutada üles iseenda noorusmälestusi ja meenutusi kunagi Muhus elanud inimestest.”

Murdevõistlus on Irena Tarvise sõnull edendanud Muhu murde suuremat kasutamist saarel. “Seda, kui palju Muhu murdesõnu kasutatakse, näitab kindlasti tänavuaastase võistluse teine teema – „Ennemuistsed ja paergusaa tüöd”,” avaldas Irena Tarvis lootust.

“Küllap on igal töökollektiivil välja kujunenud oma släng. Ja olen kõrvalt juhtunud kuulma, et erinevate ettevõtete väljakujunenud kõnepruugis on kasutusel ka palju muhumurdelisi väljendeid. Nüüd ootakski põnevusega, milliseid muhukeelseid sõnu erinevate tööde tegemisel kasutatakse. Kuulake ja jälgige ennast!” lausus ta.

Algas võistlus “Looduse aasta foto 2011″

Musträstas. Mats Kangur - Looduse Aasta Foto 2010

 Looduse Omnibuss, Eesti Energia ja Nordea pank kutsuvad kõiki loodusfotohuvilisi osalema fotovõistlusel „Looduse aasta foto 2011”. Selle aasta fotovõistlus on pühendatud ÜRO välja kuulutatud rahvusvahelisele metsa-aastale ja Eesti ornitoloogiaühingu 90. sünnipäevale.

Konkurss korraldatakse kolmes vanuserühmas: kuni 13aastased lapsed, kuni 19aastased noored, ja üldarvestus (osavõtjate vanus ei ole piiratud). Laste ja noorte vanuserühmas hinnatakse töid neljas kategoorias:

    “Loomapildid”. Võistlevad fotod, mis kujutavad loomariigi esindajaid 

    “Looduspildid”. Võistlevad loodusfotod maastikest, taimedest, seentest jms.
    “Inimene ja loodus”. Hinnatakse pilte, mis väljendavad inimeste kooskõla loodusega, aga ka konflikte.
   “Maailma loodus“. Hinnatakse väljaspool Eestit tehtud loodusfotosid.

Üldarvestuses hinnatakse töid seitsmes kategoorias:

   “Loomad oma keskkonnas ja loomaportreed”. Imetajad, linnud, roomajad, kalad, putukad jms suures plaanis või oma loomulikus elukeskkonnas.
  “Loomad tegutsemas”. Fotod, kus loomi on jäädvustatud tegevuses.
  “Taimed ja seened”. Taime- ja seeneriigi esindajad oma mitmekesisuses ning ilus nii lähivõttes kui ka osana keskkonnast.
  “Maastikupildid”. Pildid Eesti loodusmaastikest.         

 “Inimene ja loodus”. Pildid, mis väljendavad inimeste ja looduse kooskõla, aga ka konflikte.
  “Vormi mängud looduses”. Kujundid ja mustrid looduses. Võib keskenduda looduse kujutamisele abstraktses vormis.
„Maailma loodus“. Hinnatakse väljaspool Eestit tehtud loodusfotosid.

Tööde esitamise tähtaeg on 14. märts, võitjad kuulutatakse välja 24. aprillil Nokia kontserdimajas.Pilte saab esitada ainult interneti kaudu üleslaadimismooduli võrgupaigas http://www.looduseomnibuss.ee/laf2011/. Ülemineku tingis asjaolu, et osalejate arv on paisunud suureks ning käsitsi andmete töötlemine võib tekitada probleeme.
Võistluse eeskirjad on võrgupaigas http://www.looduseomnibuss.ee/node/1169.

Kohilas avati Põhja-Eesti suurim ekstreemspordi sisehall

Laupäeval, 29. jaanuaril avati Kohilas ekstreemspordi sisehall rulluiskudel ja trikiratastel harjutajatele.

Nõukogude ajast kasutuseta seisnud vanadesse garaažidesse ehitatud 360ruutmeetrine ja kuue meetri kõrgune ruum on sportlaste endi sõnul praegu ainus omataoline Raplamaal ja suurim kogu Põhja-Eestis, kuni Tallinnas valmib veelgi suurem sisehall, annab teada Raplamaa infoportaal.



Kohila sisehalli  valmimise taga on ekstreemsportlaste klubi Kohila Kobad ja MTÜ Raplamaa Noored, kes taotlesid vana hoone renoveerimiseks PRIAst toetust.

Vana garaažihoone sai uue katusekatte, aknad ja uksed, kinni müüriti vanad garaažiuksed, korrastati ümbrus ja ligipääsuteed, rajati piirdeaed. Uuendati elektrisüsteem ja paigaldati valgustus hoonesse ning tänavale, samuti automaatne tulekahjuhäiresüsteem. Projekti kogumaksumus oli 38 348 eurot.



Ekstreemspordi harrastajaid ootavad sisehallis neli suurt rampi.

Loomahammustuste arv on viimastel aastatel langenud

Loomahammustuste üldarv on terviseameti andmetel viimastel aastatel mõnevõrra langenud.

Eelmisel, 2010. aastal pöördus hammustuste tõttu arstide poole 2002 inimest, aasta varem oli abivajajaid 2332 ja 2008. aastal 2485.

Kõige sagedamini satuvad inimesed konflikti koertega, möödunud aastal registreeriti 1464 koerahammustust. Pahandusi juhtub palju ka kassidega, arstiabi vajas seetõttu 458 inimest.

Enim loomahammustusi registreeritakse Tallinnas ja Harjumaal (2010. aastal 654) ning Narvas ja Ida-Virumaal (kokku 382 hammustust). Tartus pöördus arstide poole 331 hammustuste tõttu abi vajanud inimest. Kõige vähem vajasid loomahammustuste tõttu arstiabi hiidlased – kõigest 19 korral.

Kui kõikides teistes maakondades on vigastuste tekitajaks valdavalt koerad, siis Hiiumaal tekitasid traumasid 15 korral 19st kurjad kassid.

Möödunud aastal registreeriti veel 18 roti- ja 10 hiirehammustust. Oravad ja rebased mõlemad puresid inimesi tõsisemalt kuuel korral. Hamstrid, nirgid, küülikud, kährikud ja hobused põhjustasid kehavigastusi kõik neljal korral.

Haruldasemad hammustajad olid veel näiteks kobras, nugis, ondatra, nutria, metssiga, merisiga ja tšintšilja. Lindudest olid vigastuste tekitajatena esindatud kukk ja kajakas.

Rannarahva Muuseumis arutletakse rannaalade rahastamisvõimaluste ja arengu üle

2. veebruaril Rannarahva Muuseumis Viimsis toimuval Rannarahva Koja infopäeval räägitakse rannapiirkondade arengust: missugused projektid on käsil, missugused võimalused on ettevõtjail ja ettevõtlikel leida oma ideedele rahastust, kuidas arendatakse kalanduspiirkondi.

Infopäeval on võimalik asjatundjailt nõu küsida, kogemusi jagada ning õppida teiste õnnestumistest ja vigadest. Infopäevale on võimalik registreeruda riina@rannarahvamuuseum.ee.

ELF kaardistas suurimad keskkonnaprobleemid

Eestimaa Looduse Fond (ELF) kaardistas neli globaalset keskkonnaprobleemi, mis üha enam mõjutavad meie elu ka Eestis  ja tegi neist ka ülevaatliku veebilehe: www.elfond.ee/meieplaneet.

Plaaneedi Maa suurimad keskkonnaprobleemid on kliimasoojenemine, üleilmne elurikkuse hävimine, maailmamere seisundi halvenemine ning muldade viljakuse vähenemine. ELFi globaalsete keskkonnateemade ekspert Agur Paesüld ütles portaalile Greengate: ,,Globaalsed keskkonnaprobleemid paistavad esmapilgul fataalselt lahendamatutena, kuid see ei ole nii. Tuleb vaid muuta enda mõtteviisi, sest probleemide lahendamine algab nende põhjuste teadvustamisest. Kui sa saad aru, kuidas probleemid tekivad, ei takista sind enam miski liikumast samm-haaval lahenduste poole. Kui nii asub toimima kriitiline hulk inimesi, siis sellest sündiv sünergia ületab inertsete destruktiivsete harjumuste vastupanu.”

Internetist saab nüüd tasuta õigusabi

Justiitsministeerium avas uue õigusabiportaali Jurist Aitab, kus spetsialistid püüavad inimesi aidata kõikvõimalike õiguslike küsimuste lahendamisel. Nõu ja abi eest raha ei küsita.
Portaali leiab aadressilt www.juristaitab.ee . Avalehel on toodud 13 valdkonda, mille kohta on enamlevinud küsimused-vastused juba olemas. Samuti on lehel link foorumile, mille kaudu saab siis ise spetsialistidele küsimusi esitada. Küsida saavad aga vaid need inimesed, kes logivad ennast leheküljele sisse ID-kaardiga. Inimese andmed jäävad vaid portaali toimetaja teada, avalikult kuvatakse foorumis ainult küsimus ja vastus ning needki toimetatud kujul.

Portaali loojad on võtnud eesmärgiks anda esmast infot, mida võib vaja minna igapäevaelus ette tulevate õiguslike küsimuste korral. Samuti on leheküljel alajaotus «Vormid ja kasulikud viited», mille all on muu hulgas näidised abielu sõlmimise ja lahutamise avaldustest ning riigilt tasuta õigusabi taotlemise vormidest.

Praegu haldab portaali ja vastutab sealse sisu eest juristide liit, maikuus plaanib ministeerium kuulutada välja uue konkursi, mille käigus otsitakse uus haldaja.

Ajauurijad kogunevad homme talvekooli

Homsest, 31. jaanuarist kuni 5. veebruarini toimub Tartu Ülikoolis kultuuriteaduste rahvusvaheline talvekool, milles osaleb sadakond doktoranti nii Eestist kui välismaalt.

Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli I talvekooli peateema on aeg ja selle mõtestamine,
Talvekooli õppejõudude hulka kuuluvad mitmed tunnustatud kultuuriteadlased nii Eestist kui ka välismaalt, teiste hulgas prof Tim Ingold Aberdeeni ülikoolist (Suurbritannia), prof Guido Ipsen Witten-Herdecke ülikoolist (Saksamaa), prof Jens Brockmeier Manitoba ülikoolist (Kanada) ning prof Joep Leerssen Amsterdami ülikoolist (Holland).

Talvekooli raames annavad 16 eesti ja välisõppejõudu avatud loenguid, mida saavad kuulama tulla kõik huvilised.
Registreeritud osavõtjad saavad lisaks osaleda ka seminarides ning teemapõhistes meistriklassides.

Talvekooli korraldavad Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool, mis ühendab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tartu Ülikooli, Tallinna Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia doktorante ja õppejõude ning Tartu ja Tallinna Ülikoolide uurimisrühmi ühendav Kultuuriteooria tippkeskus.

 Loenguid saavad minna kuulama kõik huvilised. Loengute ajakava saab näha siit: www.ut.ee/937092

Avati Haapsalu-Noarootsi jäätee

Eile avati Haapsalu-Noarootsi 3,5 km pikkune jäätee sõidukitele, mille tegelik mass ei ületa 2 tonni, teatab Maanteinfokeskus. Jäätee algab Haapsalust Suur-Mere tänava lõpust ja lõpeb Noarootsis Österby sadamas. Jääteel saab sõita ainult valge ajal.

Igal hommikul ja päeva jooksul jäätee seisukorda kontrollitakse , muutuvate ilma- ja jääolude korral võidakse see liiklemiseks sulgeda. Infot Noarootsi jäätee seisukorra kohta saab jäätee valvetelefonilt 50 66 224. Jääteel liiklemise korda tutvustavad tee algus- ja lõpp-punkti ülesseatud infotahvlid.

Teisi jääteid avatud ei ole.

Järgmisel laupäeval toimub Vapramäe avamatk

Järgmisel laupäeval, 5. veebruaril  algusega kell 11 korraldab Vapramäe-Vellavere-Vitipalu sihtasutus 2011. aasta VVV matkasarja avamatka – talvise matka Vapramäe maastikukaitsealal.

Kogunemine on kell 10.45 Vapramäe suures parklas. Lumepuuduse või suure libeduse korral toimub matk jalgsi.

. Piisava lume korral suusatatakse Vapramäe reljeefirohkel maastikul.
. Võimalik on valida endale jõukohane marsruut.
. Väiksematele kelgutamisvõimalus.
. Matka lõppedes väike kehakinnitus korraldajate poolt.

Matkasari koosneb neljast matkast erinevatel aastaaegadel. Kõiki matkasarja nelja matka läbijat ootab sarja lõppedes üllatus! Tule koos pere või sõpradega! Lemmiklooma palutakse matkale mitte kaasa võtta.

Osavõtu registreerimine telefonil 5254 172 või triinu@vvvs.ee. Loe infot ka www.vvvs.ee

Üritus on tasuta. Toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Saaremaa alustab täna TeateTantsu

Täna kell 11 saavad kõik huvilised talveilma trotsides Kuressaare kultuurikeskuse ümber lihtsaid rahvatantse õppida ja nii augustikuiseks üleriigiliseks TeateTantsuks valmistuda.
“Saaremaa tantsuklubi õpetab Mustjala paarisrongi ja “Savikoja venelast” tantsima, muretsema ei pea, kui tantsuoskust napib,“ ütles ettevõtmise algataja, rahvatantsujuht Eena Mark ajalehele Meie Maa. “See on hea võimalus õppida selgeks mõned tantsud ning siis kas või oma sõpruskonnaga end TeateTantsuks üles anda.“

TeateTants on Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi ning Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 suur ühisprojekt, mille eesmärgiks on viia rahvatants ka kõige kaugematesse Eestimaa nurkadesse, et igaüks, olenemata soost, vanusest või rahvusest saaks näha rahvariiete kauneid värve ning proovida kordki elus kaerajaani tantsida. „Projektiga tahame tõmmata üldsuse tähelepanu Eesti tantsutraditsioonile ning pakkuda tantsurõõmu kõigile soovijatele,“ ütles TeateTantsu idee autor, tantsuseltsi Leigarid juht Kalev Järvela. 

 TeateTants toimub 20.-28. augustini ning liigub kaheksa ööpäeva jooksul läbi kõigi Eesti maakondade.  Kaheksa ööpäeva jooksul läbitakse põhiliselt riigimaanteid marsruudil Tallinna Raekoja plats – Lagedi – Aruküla – Albu – Ambla – Rakvere – Kiviõli – Jõhvi – Mustvee – Tartu – Antsla – Tõrva – Audru – Virtsu – Kuivastu – Valjala – Triigi – Sõru – Emmaste – Heltermaa – Rohuküla – Haapsalu – Risti – Märjamaa – Tallinna Raekoja plats.Korraga tantsib maanteel 1-2 paari, kes teekonna läbides annavad teatepulga edasi järgmistele tantsijatele. Ühe 6-8paarilise tantsurühma läbida on 4-7 kilomeetrit, mis omakorda jaguneb 100-150meetristeks lõikudeks. Keskmiseks liikumiskiiruseks on arvestatud 5,5 km/h. 

Täna meenutatakse jooksuga Paju lahingut

Foto: kultuuri.net

Homme möödub 92 aastat Paju lahingust. Mälestusüritused algavad täna kell 12 Paju jooksuga, mis sellel aastal toimub 18. korda.

Start antakse lahingu  mälestusmärgi juurest. Distantsi pikkus on 8,2 km ja see kulgeb mööda Tartu–Valga maanteed, Valga piires piki Tartu–Raja–Riia tänavaid Jaani kirikuni. Osaleda võivad kõik stardipaigas registreerunud võistlejad.

Paju lahingust võtsid Eesti poolelt osa Kuperjanovi partisanide 3. rood ja vabatahtlikud Soome sõdurid. Teiste seas langes ka legendaarne väejuht Julius Kuperjanov. Paju lahingu võit tähendas, et tähtis raudtee sõlmpunkt Valga sai vabaks ja sõjategevus suundus Eesti piirest välja.

Sellest aastast on muudetud Paju lahingu aastapäeva formaati. Üritus lõpeb matkaga, kus mälestuskogunemisele tulnutel on mootorsaanidega võimalik läbida Vabadussõja Paju lahingu matkarada.

AJAKAVA
Paju jooks täna, 30. jaanuaril

11 väljub Valga keskstaadioni tänavapoolsest parklast buss stardipaika,

11.30–12 eelregistreerimine Paju monumendi juures,

12 Paju lahingu aastapäevale pühendatud jooksu start.

Paju lahingu mälestusüritus esmaspäeval, 31. jaanuaril

9.30–9.45 mälestuskogunemine Valgas Jaani kiriku juures Põhja Poegade mälestustahvli juures. Kirikuõpetaja peab seal välijumalateenistuse, sõnad saab ka Valga linnapea Ivar Unt;

10.05–10.15 mälestuskogunemine Põhja Poegade mälestuskivi juures Paju mõisa pargis. Sõna saab Tõlliste vallavanem Madis Gross;

10.07–10.12 lühikokkuvõte mälestusmärgi taastamisest teeb kolonel Uno Kaskpeit;

10.15–10.35 mälestuskogunemine Paju lahingu monumendi juures. Kohalolijate poole pöörduvad Valga maavanem Margus Lepik ning Kuperjanovi üksik-jalaväepataljoni ülemmajor Maidu Allikas. Välijumalateenistus;

10.35–10.45 Paju lahingu lühikokkuvõte Olev Tederilt;

10.50 – … Paju matkaraja läbimine. Paju mõisas toimub Paju matkaraja projekti arutelu.

Talunik paigaldab suvel Saaremaa kaubanduskeskustesse mahepiima automaadid

Saaremaa mahetalunik Jaan Kiider loodab paigaldada kohalikesse kaubanduskeskustesse mahepiima automaadid selle aasta juunis.

Juba mõnda aega on olnud päevakorral mahepiima müük tarbijatele. Teatavasti pole piimatööstusel võimalik mahetootjate piima eraldi koguda ja töödelda, põhjuseks väikesed piimakogused ja suur investeeringuvajadus.

Saaremaa Talupidajate Liidu juhi ja mahetalunik Jaan Kiideri sõnul on Tulundusühing Eesti Mahe ja Eesti Talupidajate Keskliit asunud asja ühiselt lahendama. Eestis plaanitakse suurtesse kaubanduskettidesse projektikohaselt üles seada mõniteist müügiautomaati. Kuressaarde on lootus saada kaks automaati, piim saadakse Jaan Kiideri mahetalust.

“Tahaks need juunis üles saada. 1. veebruaril lähen Sakku järjekordsele nõupidamisele. Piimaautomaatide ülespaneku teema on üsna laia meediakajastust leidnud, isegi Poola meedia olevat seda Eesti ettevõtmist kajastanud,” rääkis Jaan Kiider.

Vilma Rauniste, Meie Maa

Erametsaliit: Uus jahiseadus peab andma maaomanikele tagasi jahiõiguse

Üleeile Paide kultuurikeskuses toimunud jahindusfoorum andis erametsaliidu juhatusele mandaadi läbirääkimisteks jahindusküsimustes erinevate organisatsioonidega. Vajame maaomanike jahiõigusel baseeruvat uut jahiseadust.

Foorumil peeti vajalikuks ka moodustada piirkondlikud jahindusnõukogud, kus oleks võimalik leida lahendusi maaomanike, jahimeeste ja keskkonnakaitsjate vahel tekkivatele probleemidele. Seniste suurte jahipiirkondade säilitamist peeti võimalikuks ainult juhul, kui maaomanikel võimaldatakse omal maal korraldada jahti väikeulukitele, kelle hulka võiks arvata ka metskitse ja metssea. Senisest enam peab  tähelepanu pöörama ulukipopulatsioonide hea seisundi säilimisele, jahimeeste ja maaomanike organisatsioonide koostööle ning jahinduse headele tavadele.

Foorumi otsusega saab tutvuda siin: http://www.eramets.ee/uudised-1?art=2080.

Lisainfo: Ants Varblane, Eesti Erametsaliidu tegevdirektor, tel 5089 237, e-post: ants.varblane@erametsaliit.ee

Contra vanaimä sai 100aastadsõs

Contra ja vanaimä. Foto: Uma Leht

«Ei tiiä, kas vanaimä minnu iks mäletäs, hulk aastit ei olõ nännü…» oll’ Urvastõ kirämiis Contra (Konnula Margus) tsipakõsõ murrõn, ku Sõmmõrpallo Arro Elfriedele küllä sõidimi. A nätäl inne 100. sünnüpäivä tervüt’ vanaimä umma tunnõtut latsõlast suurõ häämeelega.

«Nägemine om kehvä, muidu ei olõ vika, võisi viil tõnõ sada aastat ellä!» kitt’ Elfriede. «Kats kõrd ellä ei saa, ku ellä, sis häste pikält!»  27. vahtsõaastakuu pääväl suur tähtpäiv sõs ollgi.

Contra tegemiisi tiid Elfriede häste: «Tuu minnu väega huvitas! Ku ma tiiä, et tä esines, sis ma kimmähe taha kaia ja kullõlda.» Elfriede tütär Kari Eha (67) ütel’, et saatõsar’a «Elolinõ» ja «Üts tego» kai imä kõik hoolõga är. A et silmänägemine om Elfriedel küländ kehvä, sõs kullõs tä rohkõmb Vikerraadiot ja kitt, et ikäv nakka-i kunagi.

Poliitika huvitas tedä kah. «Ku häste lätt, om hää miil, ku halvastõ, sõs olõ kurb: Eesti iist olõ iks vällän!» kitt’ tä. Elfriede om nännü nellä riigikõrda ja arvas, et kõgõ parõmb oll’ iks edimäne Eesti aig. «Ku Urvastõn ellimi, isetegevust teimi. Sääl oll’ tuu Siiriusõ selts, ehitimi Siiriusõ seldsimaja, sääl peeti pitõ, rahvas käve pidul iks. Kõgõ ilusamb aig!» Loe edasi: Contra vanaimä sai 100aastadsõs

Tartu vald loosib täna oma elanike vahel välja sõiduauto

Täna, 29. jaanuaril kell 17.20 Emajõe Talimängude raames toimub kauaoodatud Tartu valla juubeliaasta (20) auhindade loosimine.

Loosimises osalevad kõik seisuga 1. jaanuar 2011 Tartu valla elanikeks registreerunud. Pole vahet, kas vallakodanik on 40 aastat Tartu vallas elanud või alles verivärske registreerunu – kõigil on võrdsed võimalused juubeliloosi peaauhinna, sõiduauto Opel Astra 5D Classic III Plus 1,6 ja teiste suurepäraste auhindade võitmiseks.

Tiit Helm, Lähte Ühisgümnaasiumi infojuht

Raamat „Noorte laulu- ja tantsupeod“ talletab ühe olulise kultuuritraditsiooni

 

X noorte tantsupidu "Lävel" (2007)

 

Kui liita kokku noorte laulu- ja tantsupidude senise kümne korra esinejad, saame Lauluväljakul ja Kalevi staadionil üles astunud noorte lauljate ja tantsijate arvuks enam kui 250 000.

Täna esitletakse Rahvusooper Estonia valges saalis esimest põhjalikku ülevaateraamatut selle Eesti suurima ja olulisima kultuuritraditsiooni noorema võsu ajaloo kohta.
 Mahukas kogumik annab ülevaate igast 1962. aastast alates toimunud kümnest noortepeost ja vaatab põgusalt ette ka 11. peole sel aastal. Ligi 300 fotoga illustreeritud raamat sisaldab lisaks peokirjeldustele detailset infot pidude repertuaari ja juhtide kohta. Seda illustreerivad omaaegsed kavad, fotod atribuutikast, väljavõtted ajalooliste koosolekute protokollidest ning ajaleheartiklitest.

Lisaks on raamatu kaante vahel Rahvusringhäälingu arhiivi põhjal valminud 1,5 tunni pikkune DVD katkenditega kõikide toimunud pidude kontsertidest.
Raamatu autoriteks on Kadri Valner, Anneli Ammas, Angela Arraste ja Ilmar Moss, kunstnik Einike Soosaar ning DVD toimetaja Eeva Potter.

Raamatu väljaandjaks on Kooriühing ja teostas selle kirjastus Menu. Toetasid Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ja Eesti Kultuurkapital.

Noortepidude raamat on mõtteliseks järjeks varem ilmunud teostele „130 aastat Eesti laulupidusid” (2003) ning „75 aastat Eesti tantsupidusid“ (2009).

Setod võitlevad handsa legaliseerimise eest

Täna Setomaad külastav põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtub Setomaa ülembtsootska Ahto Raudoja ja põllumeestega, et arutada võimalikke samme handsa legaliseerimiseks.

Ülembtsootska Raudoja sõnul on kuni tänaseni erinevad ministeeriumid lükanud endalt vastutuse võtmise kohustust ühelt teisele. Kohtumisel esitab Raudoja ministrile konkreetsed ettepanekud, mis alustel soovitakse handsat legaliseerida.

Lisaksa sellele räägitakse kohtumisel maaelu mitmekesistamise võimalustest ning Setomaa mahepiirkonnaks muutmisest.

Mirjam Nutov

Piksepüha kontsert tuleb jälle

Eelmisel aastal astus Piksepühal, 4. veebruaril Haanja rahvamajas üles ansambel Püürüs, andes täissaalile vägeva kontserdi – tänavu on oodata taaskord võimast piksepühakontserti, sedapuhku Viljandi Kultuuriakadeemia tudengitelt.

Kui muidu peavad inimesed rahvakalendri järgi küünlapäeva teisel veebruaril, siis haanimehed peavad küünlapäeva asemel piksepüha, mis on neljandal veebruaril.

Piksepüha on hakatud küünlapäevaks nimetama ristiusu legendi järgi, milles Maarja läks Jeesus-lapsega esimest korda kirikusse ning kõik küünlad olla iseenesest põlema süttinud. Veel on seal kirjutatud: „Piksepüha on Pikse-isa meeles pidamise ja austamise püha. Püha Pikne ärkab üles oma puhkamisest Võhandu jõest, selletõttu tuleb teda teretada ja anniga meeles pidada mõne sellise puu juures, millesse pikne on löönud.“

Piksepühä pidämine Haanihn riidi, 4. veebruaril

8.00 Kaudimäel Päävä terehtämine ütehn ülepannivatsku küdsämisõga
10.00 Vaskna lättide man Piksega iihnoleva aastaga viläkasvatamise lepingu tegemine
19.00 Kontsert Haani rahvamajahn:
Pilli mängva ja laulva Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia tudengiq
Maarja Nuut- viiol
Sandra Sillamaa- toropill
Tõnu Tubli- löökriistaq
Karoliina Kreintaal- viiol, laul
Kristel Kutser- toropill, flööt
Eva Lindal- viiol, laul
Villu Talsi- kitarr, mandoliin
Jaan Sarv- laul, garmoška
Päält kontserti tants

Allikas: Haanimiihhi Nõvvokoda

Koolitantsu eelvoor on täna Põlvas

17. koolitantsu eelvoor on täna järjekorraga Põlvas, kus alates kella kuuest õhtul astuvad üles seitse erinevat maakondlikku tantsutruppi.

Koolitantsu festivali korraldajad on märkinud, et tants kannab endas ennekõike mingit lugu ja just seda aspekti tahetakse käesoleval aastal eriliselt rõhutada. 2011. aasta teema võtab kokku lause  “Mis lugu jutustad sina?”.

17. Koolitantsu teema lähtub eelkõige Kultuuripealinn Tallinn 2011 teemast “Mereäärsed lood”, mille kandev idee on – “2011. aastal räägitakse Euroopa parimad lood Tallinnas!”.

“Koolitants 2011” lõppkontsert toimub: L-P 02.04-03.04.2011 – Nokia Kontserdimajas

Lähemat infot vaata siit

Allikas: koolitants.ee

Kauneim metsalaul on “Metsas”

Klingi-Nõmmes valiti eile tänavasue metsa-aasta ühel avasündmusel  kauneim metsalaul 2011, milleks osutus Libatse Lasteaed-algkooli ansambli Maria Wunderlich “Metsas”, ansambli juhendaja on Kaie Rahu

Kilingi-Nõmme oli 2005.aastal Eesti Metsapealinn, mille raames korraldas Kilingi – Nõmme Gümnaasium koolisisese laulukonkursi. Nüüdseks on sellest välja kasvanud populaarne laulukonkurss Pärnu maakonnas. Konkursil esitati nii eestikeelseid, kui ka võõrkeelseid laule. Lisaks metsa – ja loodusteemalistele lauludele on esitusel ka teised ilusad laulud.

Kaunim metsalaul on ka üks rahvusvahelise metsaaasta ürituste sarja sündmustest.Lauluvõistlusest võttis osa 103 laululast koos juhendajatega 14 erinevast koolist üle Pärnu maakonna. 2011. aasta konkurss oli järjekorras seitsmes (maakondlikul tasemel kuues kord).

Konkursil osalevad lauljad 1. – 12. klassini, nii solistide, duettide kui ansamblitena. Žürii tööd juhtis Kilingi-Nõmmest sirgunud laulja – Liisi Koikson.

Rohkem infot laulukonkurssi kohta vaata siit

Allikas:
Laine Ülemaantee
Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi huvijuht

Kohilas saab ekstreemspordiga tegelda ka talvel

Kohila ektreemsprodi sõbrad saavad enda käsutusse Põhja-Eesti suurima sisehalli, kus on võimalik trenni teha aastaringselt

Ektreemsprodiklubi Kohila Kobad esindaja Oliver Saare usub, et tänu Kohilas avatavale uuele ektreemspordi sisehallile tuleb paikkonda kindlasti sprodihuvilisi noori juurde.

Saare sõnul oli vajadus sisehalli järele väga suur, kuna pidevaid harjutajaid on Kohilas paarkümmend, lisaks lihtsalt huvilised, kelle arvu ei oskagi ütelda.

Sportlaste  sõnul on uus hall praegu ainus omataoline Raplamaal ja suurim kogu Põhja-Eestis, kuni valmib Tallinnasse Kristiine linnaossa ehitatav veelgi suurem sisehall. Nõukogude ajast kasutuseta seisnud vanadesse garaažidesse ehitati 360 ruutmeetrine ja kuue meetri kõrgune ruum

Ekstreemspordi harrastajaid ootavad sisehallis neli suurt obstacle“it [skate-keeles obstaaklit] ehk rampi.

Kohilas ekstreemspordi sisehall avatakse homme  kell 10

Allikas:
Eeva Kumberg
avalikkussuhete nõunik
Kohila vallavalitsus