Tallinna Ülikooli rektoriks valiti Tiit Land

Täna, 14. veebruaril valis valimiskogu järgmiseks Tallinna Ülikooli rektoriks Tiit Landi. Tema ametiaeg algab 15. mail ja kestab viis aastat.

Valimiste teises voorus hääletas Tiit Landi poolt 52 valimiskogu liiget ja Peeter Kreitzbergi poolt 45 valimiskogu liiget.

Rektorit tuli valima 97 inimest 107-liikmelisest valimiskogust. Valimiskogusse kuulusid kõik ülikooli senati liikmed, ametikohale valitud professorid ja juhtivteadurid, kuratooriumi liikmed ning üliõpilaskonna volikogu poolt valitud üliõpilaste esindajad. Valimised viidi läbi salajase hääletamise teel, iga valimiskogu liige hääletas isiklikult ning sai eelistada vaid üht kandidaati.

Tallinna Ülikooli rektori professor Rein Raua ametiaeg lõpeb 14. mail 2011.

Tartu Maraton siiski toimub

Täna kogunes 40. Tartu Maratoni korraldustoimkond, et otsustada sündmuse saatus. Peale erinevate ilmaprognooside üle vaatamist ja korraldustoimkondade ülemate arvamusavalduste kuulamist kinnitati maratoni toimumine. Küll aga võivad sõltuvalt ilmaprognoosidest muutuda stardiajad tunni võrra hilisemaks. Viimaste kohta tehakse otsus neljapäeva keskpäevaks.

„Erinevalt harjumuspärasest suusamaratonieelsest rutiinist ei olnud tänase koosoleku peamine teema lumi ja rada. Sellega on kõik kõige paremas korras. Põhiküsimuseks on hoopis külmakraadid, mida ennustatakse tänase seisuga maratoniks ligi -20,“ räägib Kelk. Tema sõnul satub sündmuse toimumine rahvusvahelistest reeglitest lähtudes ohtu kui õhutemperatuur raja enamikus osas on alla -25C. „Praegused ilmaennustused lubavad õnneks mõnevõrra mõistlikumat temperatuuri,“ lisab Kelk. Samas tuleb ilmaoludesse väga tõsiselt suhtuda. Kui miinuskraade on alla 15, avaldab see arvestatavat mõju kõigile osalejatele. Just seetõttu võib hilisemaks lükkuda ka stardiaeg. „Hilisem lähe võimaldab seda teha mõnevõrra pehmemas õhus. Vastavad otsused tehakse neljapäeval,“ lõpetab Kelk. Samal päeval saab selgeks ka lasteürituste toimumine või edasilükkumine.

Alates täna õhtust on Klubi Tartu Maratoni kodulehelt leitav värske ilmainfo, mida igapäevaselt uuendatakse ning soovitused riietumiseks ja käitumiseks ekstreemsetes ilmastikuoludes. Korraldajad paluvad kõigil sellele teemale põhjalikku tähelepanu pöörata ning vastavad ettevalmistused teha.

Tänaseks on Ida-Euroopa suurimale suusamaratonile ja suuruselt maailma 5 klassikamaratonile ennast kirja pannud 8187 inimest 31 riigist. Viimane number tähistab ka läbi aegade parimat tulemust. Eelmisel aastal oli samaks ajaks registreerunud 6502 suusasõpra.

20. veebruaril toimuv Tartu Maraton on Eesti suurim talispordisündmus, mida korraldab MTÜ Klubi Tartu Maraton. Mainitud võistlus kuulub maailma parimate suusatajate jaoks tähtsaimasse maratonisarja FIS Marathon Cup ning maailma suurimaid suusamaratone ühendavasse sarja Worldloppet. Tartu Maratoni sõidetakse tänavu juba 40. korda.

Lasvas saab õppida lavajumestust tegema

Lasva Käsitööselts korraldab märtsikuus kursuse, kus saab õppida tegema lava- ja fotojumestust ning näomaalinguid. Kursuse eesmärk on avada grimmikunsti kõikvõimalikke saladusi, omandada oskusi, mis aitavad rõhutada teatritrupil näitlejate karakterit, jagada ideid, kuidas korraldada ilmekaid stiilipidusid, lasteaia suveüritusi jne. Teadmisi jagab NO99 teatri grimeerija Kaia Pihlak, kes on ise Lasvalt pärit.

Kaia Pihlak jagas oma õpetussõnu Lasval juba ka aasta tagasi ning sõnas siis ajalehele Võrumaa Teataja nii: “Alati ei pea kasutama kalleid profitooteid, vaid appi võib võtta toidu­ained: želatiini, nätsu, cornflakes’i…”.

Kursus toimub 5. ja 6. märtsil Lasva rahvamajas algusega kell 10. Siia on oodatud näitetruppide juhendajad, laste näiteringide juhendajad, koolide huvijuhid, lasteaia töötajad, harrastusnäitlejad jt.

Laupäeval tuleb Paides kümnes Südamelaul

Laupäeval toimub Paides juubelihõnguline, kümnes noortelaulude konkurss Südamelaul, mida Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus on korraldanud juba 2002. aastast alates.  Selle aja jooksul on konkursil kõlanud üle 200 omaloomingulise eestikeelse laulu. Selgi aastal oodatakse laule järgmistes kategooriates: Isamaa südames, Südamest südamesse, Ajab südame täis ning Südamelt ära.  Žürii hindab laule kolmes vanuseklassis: kuni 12aastaste, 13-15aastaste ja kuni 30aastaste seas. Konkursi korraldusest ja kontserdist saab ülevaate kodulehelt www.kenk.ee.

Konkurss algab Järvamaa Kultuurikeskuses laupäeval kell 12,  Südamelaulul kümne aasta jooksul pärjatud esinejate ühiskontsert toimub samas algusega kell 18.

Poliitikute uus põlvkond – kas broilerid või noored ja vihased?

Riigikogu teabekeskus kutsub: 17. veebruaril kell 14.00 toimub Riigikogu teabekeskuses järjekordne demokraatia töötuba. Üritus on mõeldud peamiselt noortele inimestele, aga osaleda võivad kõik. Arutatakse Riigikogu fraktsioonide esindajatega põlvkondade vahetuse üle poliitikas.
Kuna peatselt toimuvate valimiste eel on näha mitmest Riigikogu koosseisust tuntud poliitikute taandumist ning muutused on aset leidnud ka erakondade siseselt, siis seekordses demokraatia töötoas räägimegi võimalikust uue põlvkonna pealetulekust poliitikas.
 
Vastuseid otsime muuhulgas järgmistele küsimustele:
•    Mida tähendab põlvkonnavahetus poliitikas, mida me selle all mõtleme?
•    Kas Eesti ühiskond ja erakonnad ise on valmis uue põlvkonna pealetulekuks? Kas see on vajalik?
•    Mis rolli mängivad poliitika uuenemisel erakondade noortekogud?
•    Kas senistest juhtidest nooremad poliitikud toovad kaasa põlvkonnavahetuse, kui kogu nende senine töökogemus on seotud erakonnaga ja nad on senistelt juhtidelt õppinud nii võtted kui mõtteviisi?
•    Mida võiks põlvkonnavahetus poliitikas kaasa tuua?

Vestlusringis osalevad Silver Meikar Reformierakonnast, Mart Nutt Isamaa ja Res Publica Liidust, keskerakondlane Ain Seppik, Mart Jüssi Eestimaa Roheliste Erakonnast ja sotsiaaldemokraat Eiki Nestor.

Vestlust juhib ajakirjanik Ainar Ruussaar ning kommenteerib poliitikaekspert Agu Uudelepp.

Põlvas tulevad esimesed varivalimised

 Kolmapäeval, 17. veebruaril toimub Põlva Avatud Noortekeskuses poliitiliselt sõltumatu varivalimiste debatt, mille korraldab Eesti Noorteühenduste Liit.

 Varivalimised on Eesti Noorteühenduste Liidu (ENL) korraldatav poliitiliselt sõltumatu kodanikuhariduse projekt, mis toob 14-20-aastased noored Eesti Riigikogu valimiste eel valima ning arvamust avaldama. Projekti eesmärgiks on suurendada noorte huvi ühiskonnas toimuva vastu, muuta poliitika noortele arusaadavamaks ning teha noorte hääl otsustajatele kuuldavamaks.

25. veebruarist 3. märtsini toimub üle-eestiline valimissimulatsioon, kus Riigikogu kandidaatide poolt saavad e-hääletada kõik Eesti kodakondsusega 14-17-aastased noored. Oma hääle saab anda aadressil www.varivalimised.ee  

Varivalida saab ID-kaardi, internetipanga (Swedbank, SEB) ja e-kooli kasutajatunnuste abil. Noorte “variparlament” ehk noorte hääletustulemused tehakse avalikuks 6. märtsil valimisjaoskondade sulgemise järgselt.

Projekti raames toimuvad ka valimisdebatid noortele olulistel teemadel, õpilastööde konkurss valimisreklaamist ning interaktiivsed simulatsioonimängud. Kuni 25. veebruarini saavad kõik 14-20-aastased noored õpilastööde konkursist osa võtta ning teha kas oma poliitiline reklaam (video, flaier, plakat) või analüüsida poliitreklaami ja poliitikat esseevormis. Peaauhinnaks on uhke Ordi sülearvuti, lisaks antakse välja ka mitmeid eriauhindu.

Varivalimiste idee on tulnud Soomest, kus Soome noorteühenduste liit Allianssi on samasisulist projekti korraldanud juba üle kümne aasta. 2009. aastal toimusid varivalimised esmakordselt Tallinnas ja Tartus, 2011. aasta Riigikogu valimiste eel korraldatakse noortele mõeldud varivalimised üle-eestiliselt. Varivalimised on valitud Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu poolt 2009. aasta kodanikuühiskonna teoks, Tartu linna parimaks noorte omaalgatuseks ning SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo poolt parimaks noorte osalust arendavaks projektiks.

Viljandis avab uksed Tantsumaja

Kaks korda kuus kooskäivale Tartu tantsuklubile ja igakolmapäevasele Tallinna folgiklubile avab Pärimusmuusika Aidas sel reedel uksed Tantsumaja.

Kell 19 algab tunnine reinrendri õpituba, mida veavad Kadri Lepasson ja Maarja Nuut. Kell 20 kutsuvad kõiki tantsima  Violin Violence (viiulid), Siim Rikker ja Juhan Uppin (lõõtsad), Kulno Malva (karmoška) ja Ragnar Toompuu (mandoliin). Pidu kestab keskööni.
Tantsumaja on koht, kus saab tantsides pidutseda parimate pillimeeste saatel. Ette võetakse traditsioonilisi eestlaste, aga ka teiste rahvaste tantse. Kindlasti saab tantsida valssi, reinlenderit, polkat, labajavalssi ning paljusid muid vähem ja rohkem tuntud tantse.
Tantsumajja on oodatud igas vanuses ja igasuguste oskustega inimesed, kes tahavad tantsida, aga ka lihtsalt kuulates-vaadates mõnusalt aega veeta. Peo juhatab alati sisse õpituba, kus õpetatakse eeloleval õhtul tantsitavaid tantse.
Tantsumajade traditsioon sai alguse 1970. aastate esimesel poolel Ungaris, kus vastukaaluks lavatantsule ja kommunistlikule survele tunti vajadust säilitada oma hääbuvat pärimuskultuuri. Alates sellest on tantsumajade liikumine muutunud aina populaarsemaks ning levinud ka teistesse maadesse. Tänapäeval toimuvad samalaadsed peoõhtud Rootsis, Norras, Belgias, Hollandis, Austrias, Prantsusmaal ja nüüd ka Eestis.
Pärimusmuusika on tantsuga tihedalt seotud, sest peaaegu kogu selle žanri instrumentaalmuusika on tantsumuusika. Pärimusmuusika peamine funktsioon ongi rahvast tantsitada ning selleks on vaja kahte osapoolt. Tähtis on side muusiku ja tantsija vahel: tantsija tantsib muusika saatel ning muusik seab oma mängu tantsija järgi. Selline suhtlus säilitab ning taasloob pärimustantsule ja -muusikale iseloomuliku tunnusjoone: improvisatsioonilisuse.

Elistvere loomapark ootab täna sõpru külla

Elistvere loomapark ootab täna kõiki sõpru ja loomade sõpru külla tähistama sõbrapäeva.

Elistvere loomapargi elanik
Kell 12 algaval sõbrapäevapeol saab koos Tallinna Loomaaia direktoriga jalutada läbi loomapargi, väikestest lemmikutest räägib Tiina Lilleleht Tartu Keskkonnahariduse Keskusest. Töötubades saab meisterdada endale ja sõbrale midagi ilusat, meeleolu loovad Tabivere  noored muusikud.

Päev lõpeb kell 16.

“Tere, kevad” tuleb taas

Hoolimata rekordilistest pakasekraadidest algab taas loodushariduslik ettevõtmine “Tere, kevad!”. Studio Viridis Loodusharidus ja Tartu Keskkonnahariduse Keskus  kutsuvad 1.-9. klasside õpilasi ja ka lasteaedade lapsi koos õpetajate ja vanematega loodusesse kevadet otsima ning oma tegemisi teistega jagama. Nii on see toimunud juba 15 aastat. Projekti tegevused algavad 1. märtsil ja kestavad mai keskpaigani.

“Tere, kevad!” eesmärgiks on lähendada lapsi loodusele ning õpetada neid ja ka nende vanemaid märkama looduses toimuvaid muutusi. Kevade otsimise käigus õpivad lapsed tundma mitmeid looma- ja taimeliike: vaadeldakse 35 Eestis laialt levinud looma- ja taimeliigi ilmumist kevadisesse loodusesse. Kevadekuulutajateks on valitud esimesena õitsema hakkavad taimed (nt. sinilill, paiseleht, ülane, võilill, maikelluke), saabuvad rändlinnud (nt. põldlõoke, kuldnokk, valge-toonekurg, suitsupääsuke, kägu), esimestena ärkavad liblikad (koerliblikas ja lapsuliblikas) ja kahepaiksed (rohukonn), esimesed seened (karikseen ja kevadkogrits). Loe edasi: “Tere, kevad” tuleb taas

Külm teeb trikke

Halo. foto www.ilm.ee

Eestisse saabus põhjast ja kirdest väga külm õhumass, nii et päevalgi püsib temperatuur -10°C piires, kuid öösel langeb mõnel pool -20°C-st madalamale. Ka päikest näeb päevasel ajal paljudes kohtades. Seetõttu on head võimalused halonähtuste tekkeks! Seega võib taevas näha mitut päikest või ringi päikese ümber, valgusesambaid, mitut päikest taevas ja muid ilmaimesid. Nii tähendabki halo kreeka keeles ringi, ketast, samuti särapärga või oreooli.

Halonähtuste tekkimise põhjuseks on jääkristallid kiud- ja kiudkihtpilvedes troposfääri ülemises kihis kõrgusel 5–10 km, talvel ka maapinna lähedal. Antarktikas ja Sahhas tekivad halod ka jääudus. Looduses tekivad halonähtused Päikese või Kuu ümber, linnades ka võimsate tänavalaternate ümber.

Seega pistke hoolimata külmast ilmast nina jopekrae vahelt välja ja vaadake taevasse. Pilti võib ka teha ning laadida see kodulehele www.ilm.ee, kus saab ka teisi halofotosid vaadata.

Külma põhjustatud rööpamurd katkestas Tallinna-Tartu rongiühenduse

Jõgeva ja Kaarepere vahel avastati eile kella 14.40 ajal käredast pakasest põhjustatud rööpamurd. Seetõttu jäi Tartu-Tallinna kiirrong Kaarepere jaama ootama, reisijad istusid hiljem bussidele ümber ning jätkasid sõitu Tallinnasse.

Eesti Raudtee pressiesindaja Urmas Glase ütles eile, et rööpamurd võib tekkida järskude temperatuurimuutuste korral, kui väikesed mõrad-praod paisuvad näiteks nii suureks, et rööbas läheb pooleks.

Kell 16.35 said Eesti Raudtee töömehed katkise raudteelõigu remonditud ning rongid pääsesid jälle liikuma.

Krõbedat pakast jätkub terveks nädalaks

Arktiliste merede jääväljade kohal karmuse omandanud õhk voolab nüüd kaarega üle Soome Läänemere äärde. 

Üha kõrgemale kerkiv baromeetrinäit sillutab teed üha võimsamaks muutuvale kõrgrõhkkonnale, mis omakorda on garantiiks pakaselise ilma pikaealisusele.

Ilmajaam.ee

Sõbrapäeva puhul valmivad lumeskulptuurid

sindi
Sindis valmis eile lumelinn külma kiuste. Foto: Urmas Luik/parnupostimees.ee

Esmaspäeval, 14. veebruaril kell 17 toimub Roosna-Alliku vallamaja ees sõbrapäeva lumeskulptuuride võistlus. Lumeskulptuuride võistlusele oodatakse osalema lasteaedu, koole, ettevõtteid, külasid, seltsinguid, naabervaldasid jpt. Moodustage sõpradest vahva võistkond ja olge agarad kaas lööma! Kõigile kindlustatakse kuum tee ja rõõmus tuju. Parimad saavad auhinna. Info ja registreerimine tel 56 564 794, Tiiu Väli.
jarva.ee

Räpina ja Petseri kool tähistasid koostöö aastapäeva

Räpina ühisgümnaasium ja Petseri 3. keskkool tähistasid koostöö ümmargust aastapäeva; juba kümme aastat käivad õpilased ja õpetajad üksteisel külas, et vahetada kogemusi või lihtsalt naabritega põnevalt aega veeta.

Räpinast Petserisse on auto või bussiga kõigest poole tunni tee, kuid kultuurilised erinevused on küllaltki ulatuslikud, aga võib-olla just see on hoidnud koolide huvi üksteise vastu nõnda pikka aega. Ning looduskaitseainelisest ühisprojektist said arvukad ühisvõistlused, kultuuriõhtud ja iga-aastane ühislaager, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».

Selleks, et üksteisest paremini arus saada, on Petseri 3. keskkooli õpilased juba mõnda aega õppinud vabatahtliku ringitunnina eesti keelt.

Juba 11. märtsil suunduvad Räpina õpilased taas Petserisse, kus neid ootab vene rahva muinasjutu etendus eesti keeles.

Kanepis jagasid noored tunnustust ja tiitleid

pilt tiiu jt
Vasakult: Rivo Veski, Marju jalas, Steven Kongo, Tiiu Leppikus. Foto: erakogu

Kanepi Seltsimajas toimus neljandat korda tunnustusüritus noortele ja noorte sõpradele, kes on andnud märgatava panuse kohaliku noorsootöö edendamisse. Jagati välja tiitlid „Aasta Noorte Sõber“, „Aasta Noor“ ja „Aasta Tegu“ ning eripreemiana „Aasta Noorte Eeskuju“.
Kanepi valla „Aasta Noorte Sõber 2010“ on Marju Jalas, kes on loonud noortele mitmeid uusi vaba aja veetmise võimalusi: draamastuudio, trummiring ja üldkultuuri ring. Ühtlasi on ta õpilasmaleva rühmajuht ja aktiivne kohalikus elus.

Kanepi valla „Aasta Noor 2010“ on Steven Kongo, kes on mitmete traditsiooniks kujunenud spordiürituste (rannavõrkpalli- ja piljarditurniir, jalgpallimängud, mobiilivise ja pleieriheide) organisaator. Ta on alati kohal nõu ja jõuga.
„Aasta Tegu 2010“ on Kanepi Teataja uuenduskuur. Kanepi Teataja on valla infokandja, mida veab väsimatu Tiiu Leppikus. Möödunud aastal läbiti uuenduskuur, mis muutis lehe veelgi paremaks.
Erandkorras anti välja tiitel „Aasta Noorte Eeskuju“. Auhinna pälvis Rivo Veski, kes hoolimata õpingutest Tartus tegutseb aktiivselt ka Põlvamaal, olles teatrijuht, lavastaja, näite- ja ajakirjanik, Rivo on üks Põlvamaa noorteportaali ellukutsujaid ja eestvedaja aga ka Põlvamaa kooliteatrite festivali korraldaja .
Allikas: polvamaa.ee

Rapla maakonna tippauhinna „Rapla Redel“ saab Robert Kasemägi

Rapla maavalitsuse juures asuv auhindamiskomisjon valis esitatud 11 kandidaadi hulgast välja 2011. aasta Rapla maakonna tippauhinna „Rapla Redel“ saaja.
Auhind otsustati anda  staažikale muusikule ja muusikaõpetajale Robert Kasemägile. Taotluses iseloomustab Märjamaa muusikakooli direktor Maiu Linnamägi  peatselt 92-aastaseks saavat auhinnasaajat kui Eesti metsasarvemängijate koolkonna alusepanijat, kes on pikkade aastate jooksul olnud tõeline noorte kasvataja ja suunanud nende väärikat käitumist. Tema meetodiks on alati olnud  laste innustamine iseseisvalt õppima, uurima ja avastama. Oma tõekspidamistega on Robert Kasemägi aidanud noortel aru saada elementaarsetest käitumisnormidest ning olla leppimatu kultuurituse ja labasuse vastu igapäevaelus.
Auhind koos soliidse preemiarahaga antakse maavanem Tiit Leieri ja Raplamaa Omavalitsuste Liidu esimehe Mart Järviku poolt üle Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõtul 22. veebruaril Märjamaa kultuurimajas.
Allikas: raplamaa.ee

Tapa raamatukogus meenutatakse Artur Rinnet

meiearturTapa linnaraamatukogus avatakse 15. veebruaril kell 16 Eesti Rahvusringhäälingu muuseumi koostatud fotonäitus „Artur Rinne – 100“. Näitus jääb avatuks 26. märtsini 2011.

Näituse avamine on mõeldud justkui Artur Rinne kohtumisena oma sõprade ja teekaaslastega. Aga ka muheda ajalootunnina tänasele noorele põlvkonnale. Artur Rinne toonased töökaaslased ja sõbrad Dea-Mai Küla, Mati Põldre, Norma Jõekalda, Voldemar Lindström, Hugo Hiibus mäletavad ja kõnelevad sellest; oma isast räägib tütar Mallika. Meenutusi muusikas pakub Voldemar Kuslap. Kohtumist juhatab Mai Mikiver ERR muuseumist.

Admiral Johan Pitkale pühendatud rahvamatk

Kaitseliidu Järva malev korraldab täna, 13. veebruaril viiendat korda Järvamaalt pärit admiral Johan Pitkale pühendatud rahvamatka. Eelmisel aastal osales matkal rekordarv ehk üle 350 osaleja.

Matka eesmärk on tugevdada kodanike ühtekuuluvustunnet, meenutada Järvamaa kuulsamat meest ning propageerida liikumist ja sportimist Järvamaal. Matk toimub „Liikumist ja sportmist harrastav Järvamaa 2011“ II etapina. Matk algab Jalgsemalt Pitka mälestuskivi juurest, pärast mälestuskõnesid. Ligikaudu 20 km matkatee kulgeb Jalgsemalt läbi Järva-Jaani Peetrisse.
Matkalised, kes on osalenud matkal kolmel korral, saavad endale rahvamatka tunnustega salli.
Kõikidele uutele osalejatele jagatakse ka matkakaarte, millega on võimalik tulevastelt admiralimatkadelt templeid koguda ja loosimistel osaleda.

Allikas: jarva.ee

Muuseum otsib pruudiloore

Eduard Vilde muuseum avab kevadel põneva kultuuriloolise näituse „Looriga või loorita“.
Näitus ei keskendu aasta kaunimal ajal mitte paljukäsitletud pulmatraditsioonile laiemalt vaid selle ühele kesksele sümbolile – loorile.
Esemepõhine näitus vaatleb ühest küljest loori rohkeid tähendusvälju ja nende muutumist ajas, ent teisest küljest käsitletakse ka vabaabielu teemat (piltlikult loori puudumist).
Naisterahvastelt oodatakse näituse tarbeks laenuks omaaegseid pulmaloore, olgu need siis esivanemate kapist või lausa tänapäevased. Lisaks on näitusekorraldajad huvitatud pruutpaaride fotodest (vanadest ja nõukogudeaegsetest) ja toredatest looriga seotud mälestustest, juhtumistest.
Materjali oodatakse muuseumisse 18. aprilliks 2011
Täpsem info: Piret Meos, tel 601 3181, vilde@linnamuuseum.ee 

NB! 16. veebruaril kell 18 oodatakse kõiki Kadrioru Seltsi liikmeid ja ka teisi Kadrioru elanikke tutvuma Eduard Vilde põneva majaga.

Tuglase ja Vilde kirjanduslikel suhetel põhinev huvitav kultuurilooline etendus ”Tulemängud” on taas Vilde muuseumis 25. ja 26. veebruaril.

Eduard Vilde Muuseum

Eesti Rahva Muuseum ootab võistlustöid teemal „Minu auto“

autoEesti Rahva Muuseum kutsub osalema traditsioonilisel teatmematerjali kogumise võistlusel.
Teemal „Minu auto“ oodatakse lugusid igapäevasest autokasutusest, autodega seotud uskumustest ja rituaalidest, värvikatest juhtumistest, anekdootegi. Pikaaegsetelt autoomanikelt oodatakse mälestusi ja võrdlusi, kuidas auto kasutus on muutunud võrreldes varasemate aastatega. Mida sümboliseerib auto – liikumisvabadust, kiirust, kulusid? Kas auto on lihtsalt käepärane kodumasin või pigem üks pereliikmetest või hoopis uhkuseasi?
Käsikirjalised tööd tuleb vormistada A4-formaadis paberile. Kellel on arvuti kasutamise võimalus, võiksid kaastöid saata digitaalsel kujul e-kirjaga või CD-le salvestatuna. Mälestuste illustreerimiseks on oodatud nii fotod kui filmid.
Tööd saatke kas e-postile: tiina.tael@erm.ee või aadressil Eesti Rahva Muuseum, Veski 32, 51014 Tartu. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 31. juuli 2011.
Lisainfo: Tiina Tael, peaarhivaar, telefon  7350 420 või e-post tiina.tael(at)erm.ee

Eilsest on kaitse all 40 uut käpaliste liiki

lehitu pisikäpp, foto: Maarja Kukk

Eile jõustus keskkonnaministri määrus, millega võeti kaitse alla neli I ja 36 II kaitsekategooria käpaliste püsielupaika, mis asuvad väljaspool kaitsealasid. Kokku võetakse kaitse alla 40 püsielupaika 850,74 hektaril.
„Looduskaitseseaduse kohaselt tuleb I kaitsekategooria liikide kõikides teadaolevates elupaikades või kasvukohtades nende soodsa seisundi tagamiseks moodustada kaitsealad või hoiualad või määrata kindlaks püsielupaigad,“ ütles Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna spetsialist Kadri Alasi. „Seni jäi neli I kaitsekategooria käpalise kasvukohta väljapoole kaitstava ala piire ja nende kaitseks moodustati püsielupaigad,“ täpsustas ta.

II kaitsekategooria liikide teadaolevatest elupaikadest või kasvukohtadest tuleb vähemalt 50%-le tagada kaitse kaitsealade või hoiualade moodustamisega või püsielupaikade kindlaksmääramisega. Määrusega võetakse II kategooria liikide täiendavad püsielupaigad kaitse alla, lähtudes kasvukohtade esinduslikkusest, arvestades liigi kasvukohtade geograafilist jaotust, kaitsealuste liikide arvu kasvukohas, populatsiooni elujõulisust jne. Lisaks I ja II kategooria käpaliste kaitsele tagatakse püsielupaikade moodustamisega ka teiste kaitsealuste liikide kaitse, sealhulgas mitme III kaitsekategooria käpalise kaitse.

 „Väga oluline on, et lisaks liigile kaitstakse püsielupaikades ka elupaiku,“ märkis Alasi. Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpidest jäävad uutele püsielupaikadele näiteks alvarid, kadastikud, siirdesoo-ja rabametsad, allikasood, vanad loodusmetsad ja laialehised metsad, samuti rannaniidud, puisniidud, puiskarjamaad jne.
 
Neli püsielupaika (3 Saaremaal ja 1 Valgamaal) on liidetud Natura 2000 alade võrgustikku.
 
Käpalised ehk orhideed on üks suuremaid õistaimede sugukondi maailmas. Sinna kuulub erinevatel hinnangutel 20 000-35 000 liiki, millest enamik kasvab troopikamaades. Euroopas kasvab käpalisi üle 100 liigi ja Eestis leidub neist 36 liiki, mis kõik on ka looduskaitse all (4 I ja 18 II kaitsekategoorias).
Allikas Keskkonnaministeerium
 

Jõhvis saab vaadelda Eestis talvituvaid linde

Keskkonnaamet kutsub huvilisi infopäevale “Eestis talvituvad linnud. Lindude söögilauad, lisatoitmine ja sellega kaasnevad probleemid”. Infopäev algab pühapäeval, 13. veebruaril kell 8 Jõhvi pargis ja jätkub kell 9.30 Kersti Võlu koolituskeskuses. Infopäev lõpeb orienteeruvalt kell 15. Päeva viib läbi Ida-Viru linnuklubi, osalemine on tasuta, registreerimise alusel.

Loodusevaatleja Kristel Vilbaste kirjutas Eesti Päevalehes hiljuti nii: “Lindude kevadärevust on praegu kõige rohkem näha vareslastel. Hakid kipuvad paari hoidma, harakad nüüd ainult kahekaupa käivadki – ja peavad vihaseid lahinguid varestega. Rongad teevad igal hommikul valjult kronksudes männiku kohal paarislendu. Uudis, et sulavesi on musträsta häälepaelad Tallinnas puhtaks pesnud, on juba suisa kevadine, aga ka mitte väga erandlik”

Info ja registreerimine: Heldi Aia, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel 53475093, heldi.aia@keskkonnaamet.ee

Teeme Ära laieneb üle maailma

Kolm aastat tagasi Eestis toimunud Teeme Ära prügikoristustalgud on innustanud tervet maailma. See, et ühe päeva jooksul oli väljas 50 000 inimest, kes korjasid kokku üle 10 000 tonni sodi, on hämmastanud paljusid. Nii on meie talgutest eeskuju võtnud juba Portugal, India, Leedu, Läti. Lähiajal toimuvad prügitalgud Brasiilias ja Soomes.

Et Teeme Ära meeskonnalt küsitakse seni üle maailma, kuidas sellist suurt aktsiooni korraldada, on eestlased nõuks võtnud laiendada tegevust. Lähiajal toimuvad prügikoristamise konverentsid seitsmeteistkümnel maal, kus eestlased jagavad oma kogemusi ja annavad nõu.

Ka valmib Skype´i ühel loojal, Ahti Heinlal, lähiajal maailma prügikaart, et kõik soovijad saavad saaksid prügi kaardistama hakata. Maailma prügikaart sarnaneb kolme aasta taguse prügikaardile , kus oli Eestimaa rämps peale kantud, ent on täiuslikum ning kaasaegsem.

Teeme Ära üks eestvedajaid, Tiina Urm tõdes, et tegelikult on prügi koristamine lihtsalt üks võimalus inimesi ühe häiriva teema lahendamiseks koondada. “Teeme Ära talgutest on ju tegelikult välja kasvanud mitmed erinevad kogukondi ühendavad ettevõtmised,” ütlest ta. Sama loodetakse, et toimub ka mujal maailmas.

Kuula kõigest lähemalt täna kell 14 KUKU Raadio Ilmaparandaja saates. Saadet korratakse õhtul kell 8 ja see on järelkuulatav nii KUKU Raadio kui Külauudiste veebilehelt.  Saatejuht on Kadri Valner