Ümber Viljandi järve jooks muudab 1. mail liikluskorraldust

Seoses 83. Suurjooksuga ümber Viljandi järve ja 8. Energiakõnniga on teisipäeval, 1. mail 2012. a ajavahemikul kella 8.00–15.00 Viljandis liikluseks suletud Tartu, Järve ja Aasa tänav.

Seetõttu ei sõida sellel ajavahemikul Järve peatuseni bussiliini nr 2A buss (väljumine Järve peatusest kell 12.50) ja bussiliini nr 2 buss (väljumine Järve peatusest kell 10.06). Viiratsi suunas jätkavad bussid sõitu Kösti peatusest graafikus ettenähtud ajal.

Palume mõistvat suhtumist liikluses toimuva muudatusega kaasneva ajutise ebameeldivuse pärast.

Suurjooksuga ümber Viljandi järve saad tutvuda siin ning kodulehel:

Võru vanimal elanikul täitus 103. eluaasta

Täna, 26. aprillil tähistab Võru linna vanim elanik Salme Tikman oma 103. sünnipäeva.

1909. aastal sündinud Salme on kogu elu töötanud Võru Tarbijate Ühistus mitmetel erinevatel töökohtadel. Veel 80-aastaseltki võis Salmet tööpostil toimetamas näha.

Nii pika ea saladuseks peab naine tervislikku toitumist ning söögikordadest kinnipidamist, samuti positiivset ellusuhtumist. Salme on hea tervise juures ning paljud kodused toimetusedki saab veel ise tehtud.

Vanaprouat käis kõrge ea puhul õnnitlemas Võru abilinnapea Tarmo Piirmann.

Metsapealinna loodusfotohuvilised kohtuvad täna ja homme Remo Savisaarega

Täna ja homme avaneb loodusfotograafia huvilistel kohtuda metsapealinnas Rakveres tunnustatud noore loodusfotograafi Remo Savisaarega.

Pildistamisega aastaid tegelenud Remo Savisaarele meeldib kõige rohkem pildistada elusloodust, eelkõige linde ja loomi. Tema tööd on leidnud tunnustust ka rahvusvahelisel tasandil. Remo pildipäevik blog.moment.ee tunnistati 2006. aasta loomafotode kategoorias maailma parimaks. Tema fotosid ning fotolugusid on avaldatud erinevates ajakirjades, muuhulgas ka ajakirjas National Geographic.

Remo Savisaar teeb juttu, kuidas pääseda lähedale inimpelglikule linnule ja loomale nii lähedale, et kaamerat ja metslooma jääb lahutama vaid paarkümmend sentimeetrit. Milline (eel)töö on kõige selle taga? Näidates oma pilte ja rääkides nende sünnilugusid, tutvustab Remo muuhulgas erinevaid varjetüüpe, ja pajatab nippidest.

Remo Savisaare juttude vahele laulab Rakvere oma laulik Bonzo.
Loodusõhtu algus neljapäeval kell 19 Art Cafes (Lai 13).

Teine loodusõhtu Remo Savisaarega toimub reedel algusega kell 16 Rakvere Rahvamaja keldrisaalis (F.R.Kreutzwaldi 2). Alul tuleb juttu loodusfoto tegemise tagamaadest, pärast aga minnakse koos õue pildistama.

Loodusõhtud korraldab Eesti Metsaselts.
Info: Mart Kelk, +372 5349 0286

Täna kuulutatakse välja ITL-i aastaauhinnad

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) kuulutab juba 14. korda välja oma aastaauhindade saajad.

ITL on igal aastal selgitanud olulisi tegusid ja tegijaid Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonnas, juhtimaks esile tõstmisega laiema avalikkuse tähelepanu valdkonna olulisematele protsessidele ja suundumustele.

Täna, 26. aprillil algusega kell 16 Hotellis Swissotel Tallinn (Tornimäe 3), Ballisaalis 3 toimuval ITL aastakoosolekul kuulutatakse välja:
1. Aasta Idee 2011
2. Aasta Tegu 2011 ja
3. Aasta Tegija 2011.
Aasta-auhindade üleandmine algab ITL-i koori esinemisega. Samuti antakse üle Ustus Aguri nimeline stipendium infotehnoloogia-ala
doktorandile.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit on 2000. aastal asutatud vabatahtlik organisatsioon, mille peaeesmärgiks on ühendada Eesti infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonifirmasid, arendada nende koostööd Eesti suundumisel infoühiskonda, esindada ja kaitsta liikmesfirmade huvisid ning väljendada nende ühiseid seisukohti. ITL-i põhilised tegevussuunad on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna populariseerimine, erialase hariduse ja seadusandluse edendamine. ITL-i kuulub 70 liiget.

Lisainfo ITL-i kodulehelt!

Rakveres peetakse täna puitmaja päeva

Täna, 26. aprillil algusega kell 14 toimub metsapealinnas Rakvere Puitmaja seminar, mis keskendub puidust ehitamise praktilisele küljele. Seminaril tutvustavad Eesti puiduala parimad asjatundjad uusimaid näiteid puitehitusest ja –arhitektuurist. Juttu tuleb Eesti edusammudest puitmajade eksportimisel Euroopasse. Osalejad saavad ülevaate puidu konkurentsivõime suurendamiseks moodustatud puitehituse klastri toimimisest.

Uusimate puitehituse näidete kõrval pööratakse puitmajapäeval tähelepanu vanade väärtuslike puumajade renoveerimisele ja energiatõhususele.

Puitmajapäeval tehakse juttu ka puidukasutuse keskkonnamõjust.

Rakvere rahvamajas (F.R.Kreutzwaldi 2) toimuv seminar on suunatud arhitektidele, projekteerijatele, puidu- ja ehitusettevõtjatele, aga ka majaomanikele ja asjahuvilistele.

Puidupäeva korraldavad Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ning Eesti Metsaselts.

Täpsem info ning päevaplaan!

Info:
Märt Riistop, puitehituse klastri projektijuht, tel +372 509 3056, +372 656 7643, mart.riistop@emtl.ee
Regina Hansen, metsanduse kommunikatsioonijuht, +372 527 5151, regina.hansen@metsaselts.ee

Soome kirjanduse loeng Võrumaa Keskraamatukogus

Euroopa päeval, 9. mail kella 13.00-14.30 saab Võrumaa Keskraamatukogu konverentsisaalis kuulata loengut “Soome nüüdiskirjandus eesti keeles”. Esineb Heidi Iivari, Soome Instituudi kirjandusprogrammi projektikoordinaator.

Avatud on Soome nüüdisproosa näitus “Kirgas, kerge ja karge nagu vesi”.

Üritust toetab Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupp.

Sellel nädalavahetusel kõristatakse avatuks ELFi talgute kõre aasta

Et juhtida tähelepanu Eesti ühe ohustatuma kahepaikse kaitsele ning suurendada inimeste teadmisi looduskaitsest, on Eestimaa Looduse Fond (ELF) sellel aastal võtnud oma talguhooaja fookusesse kõre. Laupäevaöisel avaüritusel Pärnumaal saab sõna peoperemees ise, kui 12inimest saavad koguneda teema-aasta esimesele üritusele – kõre kuulamise retkele.
,,ELFi talgute kõre aasta saab olema kirju,” tutvustas ELFi talgukorraldaja Siim Kuresoo. ,,Praegu pole veel hea aeg selle haruldase kärnkonna heaks tööd teha. Tihe talgute pidamine rannaniitudel jääb suvesse. Küll aga pakume oma senistele ja alles liituvatele talgulistele sellel ja ülejärgmisel nädalal võimalust kõrega tutvust teha, minnes kontvõõrana tema pulma. Suvel on kõre võrdlemisi varjatud eluviisiga ja jääb tihti tema heaks korraldatavatel talgutel kohtamata.”
Kõre, tuntud ka kui juttselg-kärnkonn ja hiirkonn, on Eesti üks ohustatumaid kahepaikseid, kelle arvukus on viimase poolesaja aastaga kokku kuivanud. Praegusel ajal arvatakse Eesti põhja- ja läänerannikul ning saartel kokku elutsevat vaid kuskil tuhatkond selle liigi esindajat. Kõre kadumise peamiseks põhjuseks peetakse liigile omaste elupaikade – rannaniitude ja luidete kinnikasvamist ning sigimispaikade hävimist.
Kõre kuulamise retked on kõigile huvilistele avatud – rohkem teavet nende kohta saab aadressilt: www.talgud.ee/kore-aasta/retked
Eestimaa Looduse Fond.

Tehnilise Järelevalve Amet ja Päästeamet kutsuvad kõiki eestimaalasi teada andma katmata kaevudest

Tehnilise Järelevalve Amet koostöös Päästeametiga kutsub eestimaalasi osalema 5. mail Teeme Ära talgupäeval, et ühiste ärategemiste raames anda teada ka katmata ja katkiste luukidega kaevudest ning muudest ohtlikest rajatistest. Nii talgupäeval kui edaspidi saab ohtlikest rajatistest teatada päästeala infotelefonile 1524. Esmase ohu
kõrvaldamiseks võiks ohtliku rajatise avastanud inimene ohuala olemasolevate vahenditega märgistada või piirata.
Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür märkis, et katmata ohtlike kaevude teema on väga oluline ja läheb inimestele korda.
Lisaks on selliste ohtlike rajatiste kaardistamiseks loodud spetsiaalne Maa-ameti kaardirakendus, kuhu kantakse andmed kõigi avastatud ohtlike rajatiste kohta. Ehitusjärelevalve teostajatele on kaardirakendus heaks tööriistaks, mille kaudu saab muuhulgas jälgida ohtlike rajatiste staatust ehk kas ja mil määral on ohu kõrvaldamisega tegeletud.
Tehnilise Järelevalve Amet

Asutati Tartumaa Kultuurikoda

24. aprilli 2012 pärastlõunal toimus Uhti kõrtsis Ülenurmel Tartumaal seltsingu Tartumaa Kultuurikoda asutamiskoosolek. Kohal viibis 44 inimest, esindades 41 kultuuriorganisatsiooni, mille hulgas oli nii eelarvelisi asutusi kui ka vabaühendusi. Koosolekul viibijate hulgas olid ka Tartumaa maavanem Reno Laidre, MTÜ Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Aivar Soop ja Tartu abilinnapea Tiia Teppan.
Tartumaa Kultuurikoja asutamise eeltööd tutvustas MTÜ Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi juhatuse liige ja projekti „Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal“ projektijuht Margit Reinkubjas ning projekti konsultant Rait Talvik, loodava kultuurikoja kodulehte tartumaakultuurikoda.ee tutvustas OÜ Miameedia esindaja Meris Tammik.
Margit Reinkubjas on mtü Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi juhatuse liige alates aastast 2004, viimasel viiel aastal on ta aktiivselt otsinud võimalusi maakondlikuks valdkonnaülese koostöö loomiseks. Otsingute raames sündis ka idee luua projekt „Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal”, millele ta leidis toetaja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali näol. Selle projekti lõppeesmärgiks oligi Tartumaa Kultuurikoja asutamiseni jõudmine. Margit Reinkubjas nimetas oma kõnes kohalviibijatele, et kultuurikoja eesmärk on tuua kokku erinevate valdkondade esindajad valdkonnaüleseks koostööks. Kultuurikojas vaadatakse oma tegemistele kõrgemalt vaatepunktist ja ühise tegevusega lükatakse Tartumaa kultuurielule veel hoogu juurde.
Uhti Kõrtsi perenaine Kai Paks õpetas kohalolijatele lihtsa ja tõhusa reegli, mis tagab tulemusliku koostöö: „Üks pluss üks on veel suurem üks”.
Kohalviibinud organisatsioonide esindajate osalusel lihviti asutamislepingu teksti, otsustati asutada seltsing Tartumaa Kultuurikoda (liikmeksastumiseks laekus kohe 23 sooviavaldust), valiti kolmeliikmeline seltsingu eestseisus. Seltsingu asutamine kinnitatakse avalduste digitaalse allkirjastamisega hiljemalt 1.mail 2012.

Tänavusel Seeniorlaulul võidutsesid mehed

Pärnu Tervise kultuurikeskuses toimus kuuendat korda harrastussolistide võistulaulmine Seeniorlaul.
Nooremas vanuserühmas (50-65 aastased) saavutas esikoha Allan Laur Tapalt, II koha Viktor Norman Valgast ning III koha Endel Kumm Sõrvest.Vanemas grupis (66 ja vanemad) sai esikoha Rudolf Ernesaks Tallinnast, II koha Vello Mäeots Tallinnast ning III koha Vello Raagmets Tapa vallast.

Parimaks saatjaks tunnistati Heino Riibak Tapa vallast, artistlikumaks kontsertmeistriks nimetati Benno Margus Tallinnast. Vanim osavõtja oli 83-aastane Aleksandra Järve Tallinnast.

 Žürii esimees Toomas Kuter: „See oli läbi aastate osavõturohkeim konkurss. Lauldi nii ooperiaariaid, vanu romansse, rahvalaule, estraadimuusika klassikat, aga ka rohkesti omaloomingut. Tase on aasta aastalt tõusnud ning konkursilt on oma ettevõtmistesse hoogu saanud paljud värvikad harrastuslauljad.

Tublid ja erilised olid kõik, tähtsaim oli aga Seeniorlaulu positiivne aura. Lisaks solistidele pakkus see emotsionaalset ja hingelist rahuldust ka žüriile.”

Žüriisse kuulusid dirigent Erki Pehk, Eesti muusikaakadeemia professor, pianist-kontsertmeister Helin Kapten, laulja ja vokaalpedagoog Malle Raid, Pärnu eakate avahoolduskeskuse direktor Heli Kallasmaa, žürii tööd juhtis  Pärnu 2011.a. muusikapreemia laureaat Toomas Kuter.

 Seeniorlaulu võistulaulmine toimus kuuendat korda. Konkursi läbiviimist toetasid Pärnu linnavalitsus ja Eesti kultuurkapital. Auhinnad panid välja AS Balti Kell, Oriflame ja tervisekeskus Apelsin. Seeniorlaulu korraldas MTÜ Rand.
Merike Viilup

Sulgpalliturniir Kevadsuled VIII ootab osalema ka harrastajaid

Turniiri eesmärk on suurendada sulgpalli kui võistlusspordi kandepinda Eestis. Eriti oodatud on sulgpalliharrastajaid, kes seni pole turniiridel käinud või ei ole sattunud jõukohasele turniirile! Samuti on oodatud väliskülalised.

Võisteldakse meespaarismängus, naispaarismängus ja segapaarismängus C, D ja E liigas. Mängitakse võistlejate pallidega (suled). Autasustakse mänguliikide finaliste.

Võistlused toimuvad 12. mail 2012 Spordiklubis SPARTA (Pärnu mnt 139c; Tallinn), algusega kell 10:00. Võistlustele nimeline registreerimine mänguliikide kaupa kuni 8. maini 2012 e-mailiga aadressile: henn@sarv.ee.

Esialgne ajakava avaldatakse Eesti Sulgpalliliidu kodulehel 11. mail 2012. Täpne ajakava kinnitatakse kohapeal.

Täpsemat infot leiad SIIT!

Korraldaja:
Spordiklubi „MTÜ Sarv“
Henn Sarv (henn@sarv.ee), +372 513 8100
Maris Sarv (maris@sarv.ee)

Peakohtunik : Priit Rajamägi

Toetajad: Võistlust toetab Spordiklubi SPARTA

Looduse Omnibuss kutsub pärnakaid ekskursioonile

Teisipäeval, 1. mail 2012 kutsuvad Looduse Omnibuss, Eesti Energia ja Nordea Pank kõiki huvilisi Virumaad avastama – retkele Narva koske vaatama ja Jõhvi kontserdimajja Eivørit kuulama. Narvas vaadeldakse Euroopa üht võimsamat koske, Narva ja Jõhvi vahel veel paari väiksemat joastikku. Retki juhendavad Tõnis Saadre, Kalle Suuroja ja Enn Käiss.

Õhtul kell 17 algab Jõhvi kontserdimajas looduspiltide demonstratsioon. Näha saab fotovõistluse Looduse Aasta Foto 2012 seitsetsada paremat tööd. Pildiretki juhendab žürii liige maalikunstnik Tiit Pääsuke. Helipilte loovad fantastiline Eivør ja Mikael Blak Fääridelt, Villu Veski, Tiit Kalluste ja Taavo Remmel. Õhtut juhib Rohke Debelakk. Retkele on vajalik eelnev registreerimine.

Buss väljub Pärnust Endla teatri eest kell 10.00, tagasi Pärnus kell 22.30.

Sõidu hind koos kontserdimaja piletiga täiskasvanutele, sh tudengitele ja pensionäridele 15 EUR, õpilastele 10 EUR. Lapsed, kes veel koolis ei käi, tasuta.

Info ja registreerimine: +372 648 1740, +372 5647 6297, info@looduseomnibuss.ee.

Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetavad Eesti Energia ja KIK.

Latsi võrokeeline ilolugõmine Sännä mõisan

37 aoluulidse Võro-, Tarto- ja Setomaa koolilast omma tulõman hummen, 26. mahlakuu pääväl Sännä mõisahe, et lugõda sääl ilosalõ võrokeelist luulõt.
Võro luulõtaja Artur Adsoni (1889-1977) avvus peet latsi luulõlugõmisvõigõlus saa teos joba 13. kõrda. Hummen loetas ka umbõs 13 võrokeelitse auturi luulõtuisi, kõge inämb kandas ette Artur Adsoni, Kauksi Ülle, Rihhard Iheri ja Contra loomingut. Timahavvadsõ olõngi tege erilidses tuu, et seoilmaaignõ Sännä kirä- ja muusigamiis Sommeri Lauri kõnelas umast vahtsõst „Räestu raamatust“, kon omma ka päätükü „Arthur“ ja „Jaikiaana“.
Latsi luulõlugõmist omma Sännä mõisa suurtõ saali priilt päältkaema ni ütenelämä oodõt kõik huvilidse. Ilolugõmine nakkas pääle kell 13.
Võistlust kõrraldasõ MTÜ Sänna Mõisakeskus ja Võro Instituut. Võistlus toimus mõisan, midä haldas MTÜ Sänna Kultuurimõis. Ettevõtmist tugõ Rõugõ vald ja Eesti Kultuurkapitali Võro- ni Põlvamaa ekspertgrupp.
Ettevõtmise kotsile saap teedüst meili allas.tiia@gmail.com päält vai karmanitelefonilt 56 143 780.
Tiia Allas,
Võru Instituudi koolioppusõ projektijuht

Ööjooksul pistab pedagoogidega rinda pool linnatäit koolinoori

Fotomeenutus Rakvere ööjooksust läinud aastal.

8. juunil jooksevad väge täis Rakvere linnas Ööjooksu viiekilomeetrisel distantsil pedagoogidega võidu 1146 kooliealist, mis on pool Tamsalu linna elanikkonnast.
Kolm nädalat kestnud „Ööjooksu Tegija” koolikonkurss tõi Eesti Ööjooksule osalema 1146 kooliealist ja 168 pedagoogi 16st Lääne-Virumaa koolist.
Koolikonkursi peatoetaja Aqva Spa juhatuse liikme Roman Kusma ütlusel võib Ööjooksu näol tegu olla viimaste aastate suurima panusega koolispordi arengusse Virumaal. „Vinge, et noored tänapäeval arvuti tagant ära saab,” sõnas noori kepikõndima, jooksma või sörkima innustanud Ööjooksu eestvedaja Marko Torm.
Neljapäeval, 26. aprillil kell 11 tunnustatakse Rakvere Aqva Spa kohvikus „Arabella” ka konkursi aktiivsemaid koole.
Selle aasta „Ööjooksu Tegija” selgitatakse konkursile registreerunud 16 Lääne-Virumaa kooli hulgast. Osalevad Haljala, Rakvere, Vinni-Pajusti, Tapa, Tapa Vene ja Kadrina Gümnaasiumid. Konkurentsis on ka Rakvere Täiskasvanute Gümnaasium, Kunda Ühisgümnaasium, Rakvere Reaalgümnaasium ning Rakvere Ametikool, aga ka Võsu, Roela ja Põlula Põhikool ning Vasta ja Lehtse kool. Külalisena osaleb sel aastal Rakvere Esteetika ja Tantsukool.
Kristel Kitsing
Foto: MTÜ Rakvere Maraton erakogu

Võrus algas teeaukude parandamine

Võru linnas alustati täna löökaukude kevadist remonti. Üles freesitakse lõigud Räpina mnt, Jüri, Kooli, Lepa, Paju, Kreutzwaldi, Luha, Vilja ja Tartu tänaval, samuti mitmetel väiksematel teelõikudel.
Homme loodetakse alustada asfalteerimisega ning parandustööd loodetakse lõpetada kahe nädala jooksul. Tööde teostajaks on Võru linna tänavate hooldaja AS Veolia Keskkonnateenused.
Linnavalitsus palub linnakodanikelt mõistvat suhtumist, tähelepanelikkust ja ettevaatlikkust liiklemisel.

Marianne Mett

Käsitööringid kogusid palju huvilisi

Käsitööring Otepääl.

Otepää Naisseltsi poolt veetavad käsitööringid toimusid Otepää Kultuurikeskuses läbi talve üks kord kuus. Tänaseks on küll hooaeg läbi, kuid sügisel planeeritakse uue hooga jätkata. Kord kuus toimunud käsitööringid meelitasid kohale palju huvilisi, viimane kord, 22.aprillil toimunud käsitöö õpitoas tegutses isegi kaks rühma. Otepää Naisseltsi esinaise Riita Aaderi sõnul õpetati käsitööringis pea kõike – kudumisest-heegeldamisest ja viltimisest kuni ehete valmistamiseni välja. Õpetajateks olid Krista Kapp ja Kaie Vakman.
Sügisel on plaanis on õppida nõeltehnikat, kõlavööde tegemist ja palju muud põnevat.
Monika Otrokova
Fotod: Aet Treial

Lastekaitse Liit ja GoAdventure saadavad lapsed reisile

Aprilli alguses sõlmiti koostööleping MTÜ Lastekaitse Liit ja reisikorraldaja GoAdventure vahel. Lepingu eesmärgiks on vähekindlustatud perede ja vanemliku hoolitsuseta andekate laste arengu toetamine ja innustamine oma ande edasiarendamiseks. GoAdventure paneb välja 10 auhinda 2012.aasta suvel Lastekaitse Liidu Remniku õppe-ja puhkekeskuse 3-s suvelaagri vahetuses viibivatele lastele. Auhindadeks on 10 turismituusikut Türgi Vabariiki Side kuurorti AI 5 tärni hotelli Porto Azzurro Delta kuupäevadel 02.-09.10.2012.

Auhinna pälvinud lapsed sõidavad reisile grupina koos 2 saatjaga.

Auhinna saajad valitakse välja sõltumatu žürii poolt laagrivahetuse jooksul toimuvate erinevate konkursside ja võistluste käigus.

Ene Valteri ehetenäitus “Minu Rand” avatakse homme A-Galeriis

Ka sellel näitusel näha olevate tööde puhul kasutab Ene Valter tehnikana talle omast emaili ja kohrutust, materjalina hõbedat. Teisalt viitab näituse teema ehk mõnevõrra uudselt, romantiliseltki, kunstniku soovile leida tasakaal hinge varjatuma poole ja argise “siin ja praegu” vahel.  Ene on öelnud, et me kõik otsime “oma randa” ja soov seda leida kasvab aastatega.  See rand laseb meil nautida vaikust, leida rahu ja vabaduse olla iseendaga, unustada kohustused ja mured.  Oma ranna kui lapikese maad on kunstnik juba leidnud, hinge “sinisesse, tüünesse randa” jõudmine on aga ehk alles ees.

Pärast ERKI lõpetamist 1977.aastal metallehistöö erialal võttis kunstnik osa A-galerii asutamisest, oli selle tegevjuht ja on praeguseni veel ühe ettevõtte, OÜ Ars Vasetööd, juhatuse esinaine ja tegevdirektor.  Eestis, Ungaris, Soomes ja Saksamaal toimunud isikunäitustele lisaks on Kunstnike Liidu liige Ene Valter osalenud näitustel Lätis, Tšehhoslovakkias, Leedus, Rootsis ja Inglismaal.  Kunstniku jaoks oluline töö oli Eesti Panga 75. juubeliks emiteeritud viie-kroonine münt Jaan Koorti armastatud Metskitse kujutisega.  Selle kõrval on ühed tähtsamad tellimused alates 1980-ndate aastate lõpust Ene ja tema juhitud firma jaoks olnud mitmed ametiketid.  Eesti Vabariigi presidendi omale (valmis kolme firma ühistööna 2008) lisaks on valmistatud erinevaid ametikette ja ehiskinniseid muuhulgas Eesti ja Soome kõrgkoolide rektoritele ja audoktoritele ning mitmele Eesti linnapeale.

Ene Valterit inspireerivad ehete puhul looduse kujundatud puhtad ideaalvormid.  Sillerdavad, justkui inimkäega lihvitud  rannakivid nagu kohtuksid kunstniku hõbeprossidega vaikse tuulega loksuvas rannavees ja hetkeks ühinevad kaks randa.

Lisainfo Facebookis ja A-Galerii kodulehel.

 

Pikakannu Pärimuskultuuri Keskus asutab uue kooli

Foto: pikapk.edu.ee
Ühing Pikakannu Kooli Areng on pärast Lasva Vallavolikogu otsust lõpetada Pikakannu Põhikooli tegevus alates 31.07.2012 otsustanud asutada Pikakannu Pärimuskultuuri Keskuse. Keskusel saab olema neli üksust: lastehoid, kool, huvikool ja abiteenistus. Nii alus-, põhi-, kui huvihariduse õppekavad on seotud pärimuskultuuriga.

Kolmapäeval, 25. aprillil kell 14.00 toimub Pikakannu Koolimajas keskuse arengukava seminar “Pärimuskultuur kui päriselu osa”. Arutusele tulevad ja vastuseid ootavad küsimused on: Mis on kultuur? Mis on pärimuskultuur? Mis on vaimne kultuuripärand? Millised kombed, tavad, teadmised ja oskused oleme saanud vanemalt põlvkonnalt? Milliseid kombeid, tavasid, teadmisi ja oskusi anname edasi nooremale põlvkonnale? Kas pärimuskultuur ja kultuuripärand sobib paremini muuseumi või maksuametisse? Kuidas kultuuripärand väärtushinnanguid kujundab?

Seminaril osalevad Võru Instituudi esindajad, õpetajad, hoolekogu ja ühingu liikmed ning huvilised. Pikakannu Pärimuskultuuri Keskuse arengukava koostamiseks toimuv seminar on rahastatud Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolt. Loe edasi: Pikakannu Pärimuskultuuri Keskus asutab uue kooli

Nuustaku naisrühm tähistab 30. aastapäeva

Nuustakt rahvatantsu naisrühm tähistab 29. aprillil kell 14.00 oma 30. aastapäeva. Ühtlasi tähistatakse rahvusvahelist tantsupäeva.

Nuustaku rahvatantsurühma naisrühm sai alguse Otepää sidejaoskonna naisrühmast. Esimeseks juhendajaks sai tuntud tantsujuht Eha Ojavee. Naisrühm osales paljudel isetegevuslaste konkurssidel, kus saavutati ka häid tulemusi. Esinetud on nii maakondlikel kui ka vabariiklikel tantsupidudel ja käidud palju tantsulusti pakkumas ka väljaspool Eestit – Soomes, Venemaal, Rootsis, Saksamaal. Viimati käidi külas Otepää Sõprusomavalitsusel Venemaal Toksovos, kus esineti Toksovi linna päevadel. Praegu juhendab tantsurühma Angela Toome.

Nuustaku naisrühma 30. aastapäeva tähistamisel õpetavad Ain Raal ja ansambli Tsibihärblased liikmed seltskonna- ja rahvatantse. Samas on võimalik vaadata MTÜ Karukäpp käsitöö kevadnäitust. Kõik huvilised on oodatud!

Allikas: Otepää Vallavalitsus

Kohilas toimub Balti riikide ühine metsaistutuspäev

Foto: erakogu
Kolmapäeval, 25. aprilli keskpäeval avavad Läti põllumajandusminister Laimdota Straujuma koos Eesti keskkonnaministri Keit Pentusega Kohila valla Pihali külas Baltimaade esimese ühise metsaistutuspäeva, millega tähistatakse ka 23.aprillil alanud Eesti üleriigilist metsanädalat.

Veidi enam kui paarile hektarile istutatakse 5000 kaseistikut, mis tuuakse kohale Eestist Juhani Puukoolist. Noori kaseistikuid on kutsutud istutama Eesti, Läti ja Leedu riigi ja omavalitsuste, vabaühenduste ja metsandusvaldkonna ettevõtete esindajad ning Kohila koolinoored, kokku ligikaudu 150 inimest.

Ühise metsaistutuspäeva idee tuli Lätist, kontserni Latvijas Finieris esindajate poolt, kelle eestvedamisel algatati Lätis üleriiklik kaseprogramm juba 15 aastat tagasi. Kaseprogrammi raames tehakse seal pidevat koostööd oma ala professionaalidega üle kogu maailma. Kask on Firma Latvijas Finieris tunnuspuu. Seda kasvatatakse nii ilu kui ka väärt puidu pärast.

„Soovime jagada oma kogemusi ja oleme avatud Eesti kolleegide uutele ideedele,“ kommenteeris kaskede istutamise algatust Kontserni Latvijas Finierise juhatuse esimees Uldis Bikis. Eesti, Läti ja Leedu kogemusi ühendades on võimalik luua kõiki Baltimaid hõlmav metsandusvaldkonna teadmiste pank ja esindada maailmaturul edukamalt kõigi kolme naaberriigi ühiseid huve.
Loe edasi: Kohilas toimub Balti riikide ühine metsaistutuspäev

Saada oma kasutatud triiksärgid Viljandi folgile

Anna oma vanale triiksärgile uus elu Viljandi folgi laval. Foto: osta.ee
Sel aastal saavad kõik huvilised osaleda Viljandi pärimusmuusika festivali lavade kujundamisel. Kogu kokku oma vanad triiksärgid ja vii Viljandi folgi korraldajatele – nõnda annad vanadele särkidele uue elu ning kohtad suvel oma rõivaid folgifestivali laval!

Traditsioon igal aastal esinemispaigad erinevalt kujundada ulatub tagasi 1997. aastasse. Möödunud 15 aasta jooksul on lavade kaunistamisel kasutatud palju erinevaid materjale. Uute materjalide kõrval on tihti käiku läinud korduvkasutatud materjalid ja tööstuslikud tootmisjäägid: üle paljude aastate lemmikmaterjaliks olnud trikotaaži ribad on kangatootmise jäägid. Ka oma aja ära elanud lavakujundused harutatakse tihti üles, et siis seejärel anda neile uus elu mõnes uues lavakoosluses.

Võimalusel on lavakujundused olnud ühel või teisel moel seotud aasta teemaga. 2012. aasta festivali teema „Mehe laul” on inspireerinud end siduma lavakujundustega uue nurga alt, tehes seda hoopis teemakohase materjalikasutuse läbi. Ave Matsin, kes on festivali lavasid kujundanud 2003. aastast, otsustas seekord meeste kasutatud triiksärkide kasuks, mille kogumise aktsiooni on just nüüd õige aeg alustada. Loe edasi: Saada oma kasutatud triiksärgid Viljandi folgile

Läänemaal avati heategevuslik aktifotokunsti näitus

Hetk näituse avamiselt. Foto: MTÜ Eesti Fotoklubi
22. aprillil avati Läänemaal Rannarootsi keskuses rinnavähivastase kampaania raames aktifotonäitus „Tervis annab elujõu“. Näituse peamiseks eesmärgiks on kutsuda inimesi rohkem tähelepanu pöörama oma tervisele ja rinnavähiohule.

Näituse täiendavaks eesmärgiks on heategevuslik aktifotokunsti-oksjon, mis korraldatakse 5. mail Rannarootsi keskuses ja veebipõhine fotomüük, mille tuludest toetatakse Läänemaa Vähiühingu vähipatsientidele suunatud tegevusi.

Näitusel on esindatud 13 fotograafi, kelleks on rahvusvaheliselt tunnustatud alpinist-fotograaf Jaan Künnap, Eesti Vabariigi Välisministeeriumi ning Vabariigi Presidendi ja valitsuse fotograaf Erik Peinar ning Martin Vuks, Darja Vorontsova, Indrek Mänd, Hasso Hirvesoo, Jane Võsso, Kadriann Raud, Laura Seppa, Meelis Toom, Mati Saar ja filipiini päritolu fotograaf Ez Lynold Sajonia.

Näitus on Rannarootsi keskuses avatud kuni 20. maini. Näituse korraldaja, Eesti Fotoklubi MTÜ on loodud selleks, et ühendada neid, kelle jaoks fotograafia on kirg, elustiil ja aidata kaasa nende arengule, seda nii loomingulise eneseväljenduse kui ka fototehnilise kvaliteedi mõttes. Samuti edendada fotograafiamaastikku ja fotohuviliste omavahelist läbisaamist ning koostööd. Luua võimalusi loomingu eksponeerimiseks, analüüsiks ja ka müügiks. Loe edasi: Läänemaal avati heategevuslik aktifotokunsti näitus

Abja Gümnaasium avas spordisaali korvpallilahinguga

Viljandi maavanem Lembit Kruuse (vasakul) ja Abja vallavanem Peeter Rahnel. Foto: Viljandi maavalitsus
Pikaaegsete sporditraditsioonidega Abja vald näitas üles eht mulgilikku jonni ning ehitas Gümnaasiumi juurde täismõõtmetes spordisaali.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse sõnul, kes avamistseremoonial osales, väärivad kõik maakonna elanikud ja kooliõpilased korralikke sportimistingimusi: „nüüd on peamine see, kuidas saal sisuka tegevuse ja sportivate lastega täita.“

„Leiduks ikka entusiastlikke eestvedajaid, siis tuleb nii tervist, spordirõõmu kui tähelepanuväärseid saavutusi,“ avaldas maavanem lootust.

Abja vallavanem Peeter Rahnel avaldas tänu kõikidele saali valmimisega seotud inimestele, ehitajatele, projekteerijatele ja teistele asjaosalistele.

Abja Gümnaasiumi direktor, kes avatseremoonia lõpetuseks mulgi värvides musta-punase palli korvpallilahinguks õhku viskas, uskus, et järgmises ehitusetapis valmivad riietus- ja pesuruumid võimaldavad Apja tuua erinevate spordialade maakonna- ja miks mitte ka ülevabariiklikke võistlusi.

Allikas: Viljandi Maavalitsus